KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL
Koh us Tartu Maakohus
Kohmnik Zakana 

Olsnse Iegemise aeg ja l7 Juum 2016 a,Tartu kohmmaja

 

Tsiviilasja number 2-15-13846

Tsiviilasi Remn Holsmeri hagi Pnsfimees vasm ebafiigen
iimberliikkamiseks ja Imhjn hiivimmiseks

Tsiviilasja hind 7000 euro!

Meneflnsusalised ja nende Hag'j Rem" Ho'sm"  "mkom

esimhjad  esindajad Karin

Madissnn (kann mad|sson@soramcn com) ja advokaa!
Maria Pihlak (mana p1hlak@sommcn com)

AS Postimees 10472757, asukoht
1 Tanu), esindaja vandeadvokaa! Rene Varul
(rcnc@advokaad|d cc)

Knjahk 

RESOLUTSIOON

Jiina rahnldamam Remo Halsmeri hagi Postimees vasm ebaeigne

iimberliiklmmise ja kahju Iliivilamise nfiudes.
2 jima Remo Holsmeri kinds.
3 Viilja mfiism Remo Holsmeril! Posfimees menelluskuluna 2640 aural.
4 Toimelada lame 

Edasiknebamise kord ja Iiihlaeg

OIsusc pcalc csnada Tanu ngkonnakohmlc 3O pacva Jooksul
alatcs olsusc ku|d kuu vuc kuu asImc
koth otsusc avalnkull Km apcllant soowb aSJa arulamm kohlulstungd,
pcab ta scda marklma Vastasc] Juhul loclaksc, cl on nbus 351a
kIIJallkuS mcnc'luscs

pcab mcncIlusam lamlqa csnama mhmja ka
apcllalsmonkacbusc Kacbusc v61 mgdewu kacbuscs
puudusc on scotud annab
kohus mhmja parast taollusc lahcndamnsl, kuu mmctalud
mmlus c1 olnud csnatud v01 kahuna p|kcndamlsc ccsmargnl

ASJAOLUD JA HAGEJA NOUE (le 2-10 kd I, 76-Hageja kuulub EesLi Reformierakonda ja on Rjigikngu liige 313195 2011. aastast, samuti on
hageja Tallinna Sadam nfiukogu esimees. 3.09.2015 ilmus ajalehes Pnsu'mees
arLikkel: ,,V?ide: pnliiu'kud snovisid Leedolt miljoneid" (I anikkel). Nimetatud amkkel
sisaldas kahte fakL'weideL, mis sisaldasid ehafiigeid andmeid;

-

-

„Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna
„tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige
Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada
parteid või pakuti võimalust hankida partner.“
„Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „Ka mina saan kasulik olla,“
kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud
seitsmekohaline“.

Väide kolmepoolsest kohtumisest Saaremaal ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele väide, et
Remo Holsmer ja Kalev Lillo on palunud Vjatšeslav Leedol Reformierakonda
seitsmekohalise summaga toetada. Remo Holsmer ja Kalev Lillo kohtusid Vjatšeslav
Leedoga 2014. aasta kevadel Saaremaal seoses Reformierakonna riigikogu fraktsiooni
väljasõiduga. Tegemist oli avalikult planeeritud korralise külaskäiguga, kus osales mitmeid
inimesi nii Reformierakonnast kui ka Saaremaa Laevakompanii poolelt. Ajakirjanik ei ole
sellesse aga süvenenud ja on lugejatele jätnud mulje, justkui oleks kohtumisel osalenud
vaid hageja, Kalev Lillo ja Vjatšeslav Leedo. Ka see, et artikli alla on jäetud hulgaliselt
negatiivseid kommentaare, näitab, et avalikkusele on jäetud mulje altkäemaksu küsimisest,
nt on kirjutatud: „Jutt jumala õige, sest kambanõmm Lillo küsis ja mina ainult noogutas“.
Samuti on lugejad asunud 04.09.2015 artikli alusel seisukohale: „Kui ise küsimas ei käi
ega siis kilekoti täit kokku ei saa“; „Mul on hea meel, et reformimaffia kuriteod ja
korruptsioon tiritakse lõpuks ometi päevavalgele“; „No vot siis Remo Holsmer...käisid
Saaremaal Leedot moosimas, nüüd on skeem läbi hammustatud. Sinu küsitud raha oleks
läinud reformierakonna kassasse.“; „Sileda näoga Holsmer kysib altkäemaksu.; „küll sa
oled küsinud ja kuidas veel oled!!!!!“.
Lisaks on artiklit kajastanud teised meediakanalid, kus on vaidlusalust artiklit tõlgendatud
selliselt, et hageja on küsinud Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu. Näiteks 04.09.2015 kell
18:30 eetris olnud Aktuaalses Kaameras avaldati: „Lehe väitel olla Reformierakondlased
Remo Holsmer ja Kalev Lillo aasta algul, saartevahelise praamiliikluse
ümberkorraldamise aegu, küsinud altkäemaksu.“ Eesti Päevaleht avaldas 12.09.2015
artikli „Leedo altkäemaksust: poisid pole puhtad“, kus intervjueerija küsib otse hageja ning
altkäemaksu kohta: „Kas Postimehe räägitud jutt, et reformierakondlane Remo Holsmer
küsis teilt altkäemaksu, vastab siis tõele?“.
Hageja ei ole kordagi palunud erakonnale mingisugustki toetust Vjatšeslav Leedolt. Sellise
väite avaldamine on hagejat eriti kahjustav, kuivõrd AS Tallinna Sadam on olnud meedia
kõrgendatud huviorbiidis. Hageja kui AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehe ülesandeks
on olnud äriühingu maine parandamine ja avalikkuse ees usalduse tagasivõitmine. Hageja
on avalikult mõistnud korruptsiooni rängalt hukka. Kõige selgemini väljendub raha
küsimine järgmistes artiklis avaldatud lausetes: „sadama nõukogusse kuuluvad
reformierakondlased käisid kohtumas ärimees Vjatšeslav Leedoga, kellelt väidetavalt kütiti
liinikonkursiga seoses raha“, „paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida
partner“, „Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline“.
AS-i Tallinna Sadam nõukogusse kuulusid reformierakondlastena hageja ja Kalev Lillo.
Kostja on pärast 4.09.2015 artikli ilmumist pöördunud ka prokuratuuri küsimusega, kas
prokuratuur kavatseb algatada ajakirjanduses avaldatu alusel kriminaalmenetluse.
5.09.2015 artikli alusel on selge, et kostja pidas silmas kriminaalmenetluse alustamist just
hageja osas. Selliselt on kostja jätnud mulje, justkui hageja oleks reformierakonnale toetust
2

 küsinud. Mõistlikule lugejale jääb mulje, justkui oleks hageja raha küsinud, artikli juures
on illustreeriv hageja pilt.
2.

4.09.2015 avaldas Postimees võrguväljaandes ja 5.09.2015 paberkandjal arvamusloo
„Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel), kus kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku
jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas
käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes
oli puu otsas, kui pauk käis“. Sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud
Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud kostja
03.09.2015 ja 04.09.2015 avaldatud I artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri
ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk
käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus
räägitakse juba nimeliselt just hagejast.

3.

II artikli teises lõigus on kostja samuti esitanud hinnangu, et hageja puhul on tegemist
isikuga, keda ei saa usaldada. Selliselt on kostja avaldanud: “Meil pole Leedoga olnud
“kohtumistki”, vastas Tallinna Sadama tagasi astuva nõukogu esimees ja
Reformierakonna poliitik Remo Holsmer ajakirjaniku küsimusele, kas ta on ärimehega
kohtunud. Mõni lause hiljem võttis ta kohtumise omaks. No ei ole veenev”. Nimetatud
lausetest järeldab mõistlik lugeja, et Remo Holsmer eitas kategooriliselt Vjatšeslav
Leedoga kohtumist seni kuni talle selgitati, et ajakirjanikul on kohtumist kinnitavad
tõendid. Seda kinnitab muuhulgas väljavõte lugeja netikommentaarist, kus lugeja on
Postimehe I artiklit meenutades kirjutanud: „Kuidas see ikka oli, Postimehe esimese
küsimise peale väitis Holsmer, et TEMA POLE LEEDOGA KOHTUNUD. Kui tõendid ette
näidati, siis meenus küll, et oli kohtumine jah“. Järelikult on kostja jätnud hagejast mulje
kui ebaausast poliitikust, kes püüab esialgu probleemi vältimiseks valetada ja alles tõendite
esitamisel on valmis oma seisukohti muutma.

4.

II artikli seitsmendas lõigus on kostja avaldanud: “Samal ajal olid meie toimetuse telefonid
punased Rõivase erakonnakaaslaste kõnedest. Neil oli mure, “kas Postimehel on midagi
ka nende erakonna kohta”. Üks helistajaist oli poliitik Remo Holsmer, kes nüüd avalikult
õlgu kehitab.” Väitega, et Remo Holsmer “kehitab avalikult õlgu”, on kostja andnud
hinnangu, et Remo Holsmer on asunud teadlikult eitama asjaolu, et ta on Postimehe poole
teabenõudega pöördunud. Seejuures ei ole kostja täpsustanud, millist asjaolu hageja eitab.
Esitatud on üldine hinnang, millest järeldub, et hageja puhul on tegemist poliitikuga, kes
enda tegevuse ja käitumise eest vastutust võtta ei soovi.

5.

Lisaks eeltoodule kinnitab hageja osas negatiivse väärtushinnangu avaldamist II artikli
pealkiri “Lipsustatud sahkerdaja”. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab termin
“sahkerdama”: ebaausalt, sageli seadusetult äritsema, hangeldama, spekuleerima vms.
Arvestades, et termin “sahkerdama” tähendab muuhulgas ebaseaduslikku või ebaeetilist
tegutsemist, on sellel Eesti kultuuriruumis negatiivne toon ja eesmärk. Poliitikute tegevus
on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Hageja sahkerdajaks nimetamine mõjutab
oluliselt valijate suhtumist hagejasse, sest selliselt luuakse temast kujund kui ebaausast ja
ebaeetilisest poliitikust.

6.

Artiklite I ja II avaldamisega teotas AS Postimees hageja au ja väärikust ning tekitanud
hagejale kahju. Hageja nõuab hageja kohta avaldatud valede faktiväidete ümberlükkamist
väidete ebaõigeks tunnistamise kaudu avaldatuna ajalehe Postimees võrguväljaandes ja
paberkandjal. Hageja soovib, et ajalehe Postimees võrguväljaandes asuks valeväiteid
3

 ümberlükkav artikkel võrguväljaande esilehel kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja
paberväljaande neljandal või viiendal leheküljel vähemalt ¼ ulatuses lehekülje suurusest
ning seejuures ei tohi leheküljel olla avaldatud reklaamteksti suuremas ulatuses kui 1/6
lehekülje mahust. Seejuures tuleb valeväiteid ümberlükkav tekst avaldada valgel taustal
ilma avaldaja või kolmandate isikute poolse toimetamise ning kommentaarideta. Samuti
palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise õiglase ja
mõistliku summa ulatuses kohtu äranägemisel.
KOSTJA VASTUVÄITED (tlk 68-71 kd I, tlk 25-32 kd II)
7.

Kostja on seisukohal, et ei ole avaldanud väidet kolmepoolsest kohtumisest. Artikkel
räägib sellest, et enne praamihanke läbiviimist käisid Saaremaal Kalev Lillo ja hageja. Jääb
arusaamatuks, kuidas väide kohtumisest saab hageja isiklikke õigusi riivata, kui hageja ise
ja ka Vjatšeslav Leedo on kinnitanud kohtumist nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Avaldatud
väide ei ole vale faktiväide, mida saaks või peaks ümber lükkama. Ka ei ole kostja
avaldanud väidet, et kust hageja on Vjatšeslav Leedol palunud toetada Reformierakonda
seitsmekohalise summaga. Artikkel on selles osas umbisikuline, artikkel tõstatab pigem
kahtlusi. Kostja on ühe allikana kasutanud Vjatšeslav Leedo ütlusi, kes on kinnitanud
kohtumisi ja ka ettepanekute tegemist. Artikkel räägib Reformierakonna poliitikutest, kes
on avaldanud soovi oma erakonna toetamiseks. Ei räägita konkreetselt Remo Holsmerist.
Altkäemaksu küsimist ei ole artiklis välja toodud. Ka hageja enda esitatud semiootikute
arvamuse kohaselt ei väida esimene artikkel tõsikindlalt, et Remo Holsmer on Vjatšeslav
Leedolt raha küsinud, mistõttu on see väide tuletatud kontekstist (koos Aktuaalse kaamera
uudistega, teise artikli ja Internetis avaldatud kommentaaridega). See, kuidas väidet tajub
semiootik ja tavaline ning mõistlik lugeja, on erinev.

8.

Hageja on omistamas kostjale hinnanguid, mida tegelikult artiklis „Lipsustatud sahkerdaja“
ei ole. Artiklis kirjeldatule on hageja ise põhjuse andnud, andes vastuolulisi selgitusi
Vjatšeslav Leedoga kohtumise kohta. Samuti on hageja jätnud lähemalt selgitamata kõned
toimetusse seoses Tallinna Sadama rahastamisskandaaliga. Antud teema osas esines
kõrgendatud avalik huvi.

9.

Hageja on avaliku elu tegelane, kes peaks paremini taluma enda käitumise kohta tehtavat
kriitikat. Hageja pidi AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehena, Riigikogu liikmena,
rahanduskomisjoni esimehena arvestama, et tema tegevus ei pruugi kõigile meeldida ning
seetõttu tabab tema tegevust kriitika. Hagejale on antud enne artiklite ilmumist võimalus
omapoolsete selgituste andmiseks. Kostja on andmeid kontrollinud enne avaldamist ega
ole kasutanud ebasündsaid väljendeid. Hageja ei ole tõendanud enda õiguste olulist
kahjustamist ja rikkumise erilist raskust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNGID (tlk 173 kd I, 191 kd I, tlk 197-205 kd I)
10. 18.02.2016 toimunud eelistungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb esitatud hagi
juurde. Hageja on noorpoliitik, kes soovib karjääri jätkata. Hagejast ebaausa ja ebaeetilise
isiku mulje jätmine on lubamatu, kui hageja nii käitunud ei ole. Spetsialistide arvamusega
soovib hageja tõendada, kuidas inimesed artiklitest aru said. Sõna „sahkerdaja“ on hagejat
solvav. Kostja esindaja selgitas, et artikkel on pigem kujund poliitikust Toompeal.
11. 7.04.2016 toimunud eelistungil jäid pooled varasemate seisukohtade juurde. Hageja
esindaja märkis, et hagejale ei ole pakutud kompromissi, mida annaks kaaluda. Läbi
kohtumenetluse on hagejal võimalik enda mainet parandada. Kohus rahuldas kostja
4

 taotluse ajakirjanike Tuuli Koch ja Risto Berendson tunnistajatena ülekuulamiseks
asjaolude osas, mis puudutavad kohtumisi Vjatšeslav Leedoga ja hagejaga asja arutamist
enne artikli avaldamist. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse Vjatšeslav Leedo
tunnistajana ärakuulamiseks ning hageja taotluse Remo Holsmeri vande all
ülekuulamiseks.
12. 16.05.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajad ning vande all hageja.
13. Remo Holsmer selgitas, et pärast artiklite ilmumist pidi ta selgitama nii kodustele kui ka
võõrastele, et ta ei ole altkäemaksu küsinud. Kohtumisi Vjatšeslav Leedoga ei ole hageja
kunagi eitanud. Tuuli Koch helistas 3.09.2015 õhtul ja ütles, et selline artikkel on ilmumas,
küsis kommentaari. Hageja palus küsimusi kirjalikult, telefonivestluses ei selgunud hiljem
trükitud väited. Hageja on Vjatšeslav Leedoga kohtunud kahel korral. Rahaküsimist ei
olnud kummalgi juhul. Kohtumistel arutati praamiliikluse edasisi aspekte - kas reisijate veo
hind muutub, kui palju liigub autosid Saaremaa ja mandri vahel. Tuuli Koch ütles
telefonivestluses, et tal on allikad, kes väidavad, et Remo Holsmer ja veel keegi on küsinud
altkäemaksu. Remo Holsmer küsis, mis väide see on ning sellest Tuuli Koch tegigi
järelduse, et Remo Holsmer eitab kohtumist Vjatšeslav Leedoga. Enne artikli ilmumist sai
Remo Holsmer vastused ajakirjanikule edastatud. Seda, millistele allikatele artiklis
tugineti, Remo Holsmer ei tea. Sõna „altkäemaks“ artiklites ei kasutatud.
14. Tunnistaja Vjatšeslav Leedo selgitas, et tunneb hagejat, on temaga 3-4 korda kohtunud, nii
Saaremaal kui ka Tallinnas. Kõige pikem kohtumine oli Saaremaal, kui tutvustati
parvlaevaliikluse põhimõtteid. Kohtumisel oli 6-7 inimest. Räägiti arenguetappidest,
perspektiividest. Kõik osalejad olid võrdselt aktiivsed. Kohtumistel erakondadega on alati
juttu toetamisest, tutvustatakse oma maailmavaadet ja soovitakse seda edasi viia. Kunagi
väga ammu on laevakompanii ka toetanud erakonda. Praegu on põhimõte, et kuniks on
koostöö riigiga, ei toeta erakondasid. Mingit konkreetset summat ei ole jutuks olnud.
Toetuse teema tuli jutuks hiljem, kui juba käis uue liinihanke konkursi ettevalmistamine.
Raha küsimine tuli Allan Kiililt. See jutt oli pärast hagejaga Saaremaal kohtumist.
Tunnistaja ei mäleta, et oleks olnud selline kohtumine, kus oleks osalenud tema, Allan Kiil
ja hageja. Ajakirjandus küsis tunnistajalt seisukohta pärast artikli ilmumist. Tunnistaja
selgitas, et on selgelt välja öelnud, et Remo Holsmer ei ole temalt raha küsinud, kuid ega
nad „puhtad poisid“ ka ei ole. Ka Kalev Lillo ei ole otse tunnistajalt raha küsinud.
15. Tunnistaja Risto Berendson selgitas, et info justkui oleks parvlaeva lepingu saamise eest
Vjatšeslav Leedole seatud tingimusi, tuli Vjatšeslav Leedoga seotud inimeste ringist. Üks
Reformierakonna juhtkonda kuuluv inimene ütles, et kui oli fraktsiooni väljasõit
Saaremaale, siis seal kuuldavasti olevat olnud kohtumine Remo Holsmeri ja Kalev Lilloga.
Sama isik rääkis, et ta oli jutuajamise juures, kus räägiti raha liikumisest. Artiklit kirjutades
oli Risto Berendson veendunud, et Remo Holsmer osales mingil moel altkäemaksu
küsimises. Artikkel ei tugine vaid ühele allikale vaid Reformierakonna juhtiva liikme jutule
ja nelja ettevõtlusega seotud eraisiku avaldatule, kes rääkisid, et nemad olid kuulnud, mis
seal toimus. Pealkirjaga „Lipsustatud sahkerdaja“ peaks poliitik hakkama saama ega tohiks
solvuda.
16. Tunnistaja Tuuli Koch selgitas, et aastate jooksul on välja kujunenud allikad, kelle nimesid
ajakirjaniku eetika avaldada ei luba. Sinna kuuluvad poliitikud ja ettevõtjad. Artikkel on
pigem kirjeldus suhtlusest poliitikute ja ärimeeste vahel. Kui Remo Holsmer soovis
küsimusi kirjalikult, siis ta need ka sai. Vastu sai ajakirjanik aga juriidilise teksti, mis ei
5

 olnud ajakirjanikule abiks. Kalev Lillo eiras kirju ja sms-e, milles temalt selgitusi küsiti.
Ajakirjanduses on alati kiire, kui artikli ilmumist edasi lükata, võivad konkurendid selle
enne avaldada. See, et Remo Holsmer on öelnud, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega,
on ka artiklis kirjas. „Lipsustatud sahkerdaja“ on väljend ega saa olla solvav.
17. Kostja esindaja selgitas, et esitatud faktiväited on õiged. Läbi kommentaaride ei saa anda
artikli sisu tõlgendada. Hageja selgitas, et artiklis väideti, et ta on küsinud altkäemaksu.
Tegemist on väga tõsise süüdistusega. Hiljem lisati hinnang hagejale kui sahkerdajale,
korrumpeerunud inimesele. Artiklis on valeväiteid, mis kahjustavad hageja mainet. Pooled
avaldasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses.
18. Hageja esitas 25.06.2016 menetluskulude nimekirja, paludes kindlaks määrata
menetluskulud summas 20 988,09 eurot (käibemaksuga). Kostja esitas 16.06.2016
seisukoha hageja menetluskulude osas ja märkis, et kulud on ülepaisutatud ning asja mahtu
ja keerukust arvestades ebaproportsionaalsed.
19.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja 26.05.2016, paludes kindlaks määrata
menetluskulud summas 2640 eurot (käibemaksuta). Hageja kostja menetluskulude osas
seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT
20. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja
mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel.
Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole
hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.
21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtuvalt nõudest; § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
tõenditele; lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole
menetluses arutatud.
22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt
kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või
vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
23. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või
kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise
või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui
avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest
ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au
teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui
avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust, ei loeta
andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu
avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või
asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
24. VÕS § 1046 lõigete 1 ja 2 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase
väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse
või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti
suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine
6

 ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud
hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb
sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS §
1045 lg 2).
25. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3.09.2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel: „Väide:
poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“ (I artikkel). Nimetatud artiklis kirjutati:
-

-

„Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna
„tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige
Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada
parteid või pakuti võimalust hankida partner.“
„Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“
kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud
seitsmekohaline“.

26. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 4.09.2015 avaldas postimees võrguväljaandes
ja 5.09.2015 paberkandjal arvamusloo „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel), kus kirjutati:
“Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav
Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele.
Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.
27. Hageja hinnangul on kostja esitanud I artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning II
artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi küsinud altkäemaksu
Vjatšeslav Leedolt. II artikliga on kostja jätnud hagejast mulje kui ebaausast poliitikust.
Selliselt on kostja hageja au ja väärikust teotanud ning tekitanud hagejale kahju.
28. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on
väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda
faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende
tõelevastavus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete
avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab
kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Seega saab hageja nõuda
ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist juhul, kui kostja on tema kohta väljendanud
arvamust ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega.
20.1. Hageja poolt viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine,
käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees
Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli
väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda
kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on
hagiavalduses esile toonud. Vaidlust ei ole selles, et Vjatšeslav Leedo ja hageja on mitmeid
kordi kohtunud, seda nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Hageja ise ja tunnistaja Leedo on
kohtus kinnitanud kohtumiste toimumist. Formaalloogiliselt võib kolmepoolne kohtumine
sisalduda kolme- ja enamaliikmelises inimgrupis. Seega on väide selles osas õige. Väites
ei ole viiteid sellele, et Remo Holsmer oleks küsinud altkäemaksu või toetust
Reformierakonnale. Väide nimetab kahte poliitikut. Artiklis kirjutatakse väidetavast
toetuse küsimisest või partnerluse pakkumisest. Seda, kas see ka tegelikult nii oli, ei selgu.
Tunnistaja Vjatšeslav Leedo on selgitanud, et Remo Holsmerilt tema selliseid pakkumisi
saanud ei ole. Esitatud väide on olemuselt oletuslikku laadi ja umbisikuline. Hagejat on
7

 nimetatud tema ametipositsiooni ja parteilise kuuluvuse järgi. Kuna esitatud väide ei
sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, on
kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info
ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
20.2. Teine väide „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan
kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud
seitsmekohaline.“ ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja
nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav
Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga
kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle
ümberlükkamiseks. Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse
esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja
vastanud ei ole. Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on
tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta
midagi teada. Seega on hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema
tegevuse osas kahtluste avaldamiseks. Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike
aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav
ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud
kohtumistel esinenud erinevates positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena,
Riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest
tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud
artiklite ilmumiseks.
29. Hageja hinnangul näitab asjaolu, et artiklile järgneb hulgaliselt negatiivseid kommentaare,
seda, et avalikkusele on jäetud mulje altkäemaksu küsimisest. Lisaks on artiklit kajastanud
teised meediakanalid, mis on samuti tõlgendanud vaidlusalust artiklit selliselt, et hageja on
küsinud Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Selle
eest, mil moel teised meediakanalid või artikli lugejad-kommenteerijad artikli sisu
tõlgendavad, ei saa vastutada kostja. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt nimetatud teised
meediaväljaanded ei ole esitanud tõsikindlaid väiteid selle kohta, et Remo Holsmer on
altkäemaksu küsinud. Küsilausega on intervjuus üksnes tõstatud küsimus varem avaldatud
ja väidetavalt aset leidnud rahaküsimise kohta. Küsimuse vormis esitatud lause ei saa
sisaldada faktiväidet. Lisaks ei ole kostja artiklites kasutatud sõna altkäemaks, hageja
tõlgendus selles osas on meelevaldne.
30. Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati:
“Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav
Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele.
Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab
väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab
tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on
iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud
väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas
aga ei sisalda II artikkel ühtegi viidet hageja isikule. Artikli seostamiseks konkreetselt
hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses
üldisusi. Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi
mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. Kostja ei saa kanda
vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole
8

 kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga
eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust.
31. Samuti on artiklis II avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest
Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna
poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk
käis“. Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud
Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud I artiklile, kus
on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd
mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab
see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast. Laused,
millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. Küll aga võib
koostoimes I artikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust
ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega
on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on
Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal
erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite
ümberlükkamiseks ei ole. Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud
üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse
viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.
32. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid
faktiväiteid. VÕS § 1047 alusel saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist,
seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete
ümberlükkamiseks.
33. Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud
ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kostja on esitanud hageja suhtes
ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud
seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg
1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on
hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane.
Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas kostja tegevus on olnud õigusvastane.
34. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on esitanud hageja kohta väärtushinnangu, kui on
artiklite I ja II koostoimes nimetatud hagejat sahkerdajaks. Kohus nõustub hagejaga, et
esitatud väärtushinnang on negatiivse varjundiga. Mõistliku isiku arusaamise kohaselt
väljend „lipsustatud sahkerdaja“ on halvustava tähendusega jätab isikust, kelle kohta seda
väljendit kasutatakse, ebaausa ja omakasu eesmärgil seadusetult käituva isiku mulje.
35. Kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tuleb kohtul lisaks kostja väljendatud
hinnangutele analüüsida ka asjaolusid, millest lähtuvalt kostja vastava hinnangu on
andnud. Kohus leiab, et kostja on esitatud väärtushinnangu avaldanud seoses hageja kui
poliitiku tegevusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 15 leidnud, et teatud
isikud peavad arvestama võimalusega, et nende tegevust võidakse kritiseerida ka
põhjendamatult ning tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta
ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika
olla õigusvastane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-97 lugenud ministri selliseks
avaliku elu tegelaseks, kelle suhtes on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi. Kohtu
hinnangul on samasugune üldsuse kõrgendatud huvi õigustatud ka kostja kui aktiivselt
9

 tegutseva poliitiku ja AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehe isiku ja tema poliitilise ning
ametialase tegevuse vastu. Kohus on seisukohal, et hageja pidi lähtuvalt oma positsioonist
ühiskonnas arvestama, et kõigile ei pruugi tema tegevus meeldida ning teda tabab sellest
tulenevalt mitmekülgne kriitika. Kohus leiab, et see, et inimesed peavad poliitikuid
ebaausateks ja omakasu eesmärgil sahkerdajateks, ei ole ebatavaline. Samuti ei saa pidada
ebatavaliseks seda, et aktiivselt tegutseval poliitikul tuleb enda kohtumisi, otsuseid ja
väljaütlemisi põhjalikumalt kommenteerida. Isikliku arvamuse avaldamine on
demokraatlikus ühiskonnas lubatud ning aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad oma
ühiskondlikust positsioonist tulenevalt arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed.
Samuti saab pidada VÕS § 1046 lg 2 mõttes avalikele huvidele vastavaks kritiseerimise
võimaldamist. Seega on kohus seisukohal, et hageja pidi tema suhtes avaldatud kriitikat
taluma ka siis, kui see ei olnud tema enda hinnangul põhjendatud.
36. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu
ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole alust nõuda
mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kohus on leidnud ka, et hagejal ei ole õigust nõuda
esitatud väidete ümberlükkamist, tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud
jätta hageja kanda.
38. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1
kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
39. Kostja on palunud kindlaks määrata menetluskulud summas 2640 eurot (käibemaksuta).
Menetluskulude nimekirjale lisatud dokumentide kohaselt on kostja esindaja osutanud
kostjale õigusabi kokku 24 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).
40. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja töötundide maht on olnud vajalik ja põhjendatud.
Kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitanud vastuse hagiavaldusele, osalenud
kohtuistungitel, esitanud taotluse tunnistajate ärakuulamiseks ja lõplikud seisukohad
kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda hageja esitatud materjalidega
ning kujundada seisukoht. Menetlus on kestnud enam kui pool aastat, hageja on esitanud
mitmeid menetlusdokumente, mille osas on kostjal tulnud vastus esitada. Arvestades
eeltoodut leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu 24 tundi on olnud vajalik ja põhjendatud.
41. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu)
põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on
tema töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna piiridesse.
Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuivõrd on
käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata
käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
10

 42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud summas 2640 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
Kohtunik

11