I KDHTUEKEFERTIIEI INSTITUUT EKSVSEFETIESEOSAKCND ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Eesti KohtuekSpertiisi Instituut Juurdep?i?supiirang: 35 1g 1 11, 12 prpt?ihtp'eiev: 21.05.2093 Vonnistamise kuupiiev: 21.05.2018 ISIKU EKSPERTIISIAKT nr 18E-AOK0004 Tartu, Ravila 19 21.05.2018 Ekspertiisi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Anne Rebane Menetlusasi kriminaalasi Menetlusasja nr 1?16-10503 Dl??rus Koostatud: 08.02.2018 Saabunud: 09.02.2018 (elektroonselt) Ekspertiisiks esitati 1. kriminaalasja toimik 1 k?ide (saabus 12.02.2018); 2. tervise infos?steern (vaadatud 3. isik (toimus 11.04.2018) Isikuandmed Nimi: EDGAR SAVISAAR Isikukood (vanus): V673) Isikut t?endav dokum??t: Vabariigi isikutunnistus . Ekspertiisi algus 09.02.2018 Esmaekspertiisi andmed 17E-AOK0006, 02.06.2017 Esimcnc taotlus TUK Neuroloogia Kliinikus kliinilise ps?hholoogi kognitiivse testi labimiseks pakutud 25.04.2018 v51 26.04.2018. Taotlusest keelduti. Teine taotlus TUK Neuroloogia Kliinikus kliinilise ps?hholoogi kognitiivse testi labimiseks pakut?ud 10.05.2018. Taotlus rahuldati. Ekspertiisi liik Isiku taiendav kohtuarstlik komisj onie19 ehk diabeet viimatise raviga dekompenseeritud). Esimesed 2 p?eva ravi intensiivravi palatis. Patsient ise oluliste kaebusteta. Hemod?naamika stabiilne. S?dameinfarkti kardiomarkcrite anal??side diinaamika alusel pole p?hjust? diagnoosida. R?trnih?iired pole kordunud. Palutud konsultee?ma endokrinoloogi (anali'u?iside 5(13) AK alusel diabeet), ravi alates 2-st p?ievast j?itkunud illdpalatis. 16.06.2017 endokrinoloogi konsultatsioon (dr U116 Jakovlev) objektiivne leid ja/voi uuringute, anal??side tulemuste kokkuvote: HbAlc GFR 56 mI/rnin/ 1,73 m2. Arvestades kaasnevaid haigusi, peaks HbAlc eesm?irk olema Kahe p?ieva jooksul saanud lisaks I?hitoimelist insuliini 4 TU x3 koos toidukordadega, mis aga p?siraviks ei sobi. Parem jalg amputeeritud, vasakul labajalal pulsid palpeeritavad, nahk labajala dorsaalsel pinnal kare, kuiv, ketendav soovitatud kasutada igap?evaselt pehmendavat salvi 2 korda p?evas (nt Bepanthen). Konsultandi soovitusel diabeedi kompensatsiooni parandamiseks lisatud ravile Tab. Diaprel MR 60 mg x1. Ravisoovitused: koduseks raviskeemiks j?i?ib Tab. Janumet 850/50 mg x2; Tab. Diaprel MR 60 mg x1 hommikul. Kodune veresuhkrute kontroll vajalik v?hemalt iiks kord n?idalas pro?il? p?evana. T?iendavate uuringute vajadus: korduv HbAlc ja neeru?mktsiooni hindamine tuleks teha 3 kuu p'airast. Et patsient hiipertoonik, anamneesis rutmih?iired, siis plaanis peast MRT (magnetresonantstomograa?a) aju v?imaliku vaskulaarse kahjustuse hindamiseks. 16.06.2017 teostatud MRT peast varasem infarkt vasemal occipitaalsel (kuklas). Moodukas krooniline isheemilis?gliootiline (mikrovaskulaarne) kahjustus (Fazekas II). Patsient raviperioodi lopuni kaebusteta. Kodusele ravile lubatud rahuldavas ?ldseisundis. Uuringud: magnetresonants- tomograa?a MRT peaajust. KIiinilised andmed: aju vaskuIaame patoloogia?. Teostatud tugeva v?ljaga MRT-uuring pcaajust natiivis kahe m?hiscga (T2 ax, T2 cor, T1 sag, T2 FFE ax, T2 Flair ax, DWI ax, ADC ax). Teostatud tugeva v?iljaga MR-angiograa?a peaaju arteritest natiivis. Aju k?lgvatsakesed, ja IV vatsake on normaalse kuju ja ealise laiusega, deformatsioonita ja dislokatsioonita. Ekstratserebraalsed liikvoriruumid on eakohased. Vasemal kukla (0-1) alaosas kortikaalsel likvoriseerunud, v?heste vere laguproduktidega kolle- varasem in farkt. Momendil difusioonil restriktsiooniga akuutseid koldeid ei esine. Bilateraalselt otsmiku?kiiru (FP) periventrikulaarsel/ corona radiata piirkonnas, v?ihem subkortikaalsel 2 intensiivseid koldeid, mis kohati laatuvad. Osades kolletes Iikvoriseerumist. Uksikud punktjad mikrohemon?aagiad vasemal suurajus kortikaalsel. Ajuarterid ?htlase signaali ja normaalse l?ibim?oduga. Arengulise variandina parem a. communicans posterior hijpoplastiline ning vasemal puudub ?ldse. Arvamus/soovitused: varasem infarkt vascmal kuklapiirkonnas. Moodukas krooniline (mikrovaskulaame) kahjustus (Fazekas 11). Seisund haiglast v?iljakirjutamisel paranenud. Loplik kliiniline diagnoos. Pohihaigus: 111.0 S?damekahjustusega h?pertooniatobi (kongestiivse) s?damepuudulikkuscga. Kaasuvad haigused: 125.1 Krooniline s?damc isheemiat?bi, s?damehaigus; 125.2 Krooniline s?dame isheemiatobi, varasem milokardiinfarkt; 295.5 S?dame- voi veresooneimplantaadi voi -siiriku olemasolu koronaarse angiOplastilise implantaadi ja siiriku olemasolu; 169.3 Peaajuveresoonte haigusc jii?ikn?ihud, peaajuinfarkti j?i?ikn?ihud; E11.61nsu1iini561tumatu suhkurtobi, insuliinis?ltumatu suhkurt?bi muude t?ipsustatud t?sistustega; 289.6 J?semekaotus, jalakaotus ?lalpool polve. SA J?geva Haigla ambulatoorne epikriis 114194 andmeil p66rdus patsient 18.07.2017 raviarsti vastuvotule. Anamnees: ?itkuvalt unch?ired. Magab pidevalt Hypnogeni toeI, kuid siis uni rahuldav, ca 8 tundi, ei ?rka fantoomvalude tottu. Ilma unerohuta mitmeid kordi 66 jooksul ?rkab fantoomvalu t6ttu. Objektiivne leid: nahk ja limaskestad ise?irasusteta; kopsudes molemapoolselt vesikulaarne hingamiskahin; sildame loogisagedus 84 x/min, r?tmiline; arteriaalne verer?hk 140/95 mmHg; koht pehme, valutu; k?nt korras. Kokkuvote: kirjutatud retsept, soovitatud fantoomvalu konsulteerida valuravi arstiga. lsisearst Peep P6dder/ Pohidiagnoos: G479 T?ipsustamata unehiire. AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorne epikriis 1001626829 andmeil toodud patsient kiirabiga 10.08.2017 erakorralisele visiidile. Patsiendi varasemad haigestumised: diabeet 11, h?pertooniatobi, koronaarhaigus, 2003 M1, 2015 PKI, vasak jalg amputeeritud. Kasutatav EMOsse saabumisele eelnenud raviskeem: patsient tarvitab eelmise epikriisi alusel T. Aspirin 100 mg x1, T. Rosuvastatin 20 mg xl. T. Janumet 850/50 mg x2, T. Diaprel 60 mg x1, T. Metoprolol retard 50 mg x1, T. Lyrica 75 mg x1, T. Triplixam mg x1. Anamnees; 6(18) AK patsient tundis tiina 16una paiku n6rkustunnet, iiveldust, k?lma higi. Kiirabi m56detud verer?hk 170/1 10 mmHg, l??gisagedus 120 x/min. Kiirabi manustanud T. Metoprololi 25 mg suukaudu. Haiguse kulg/ravikokkuv?te. Elulised n?itajad kell 14.16: verer?hk 170/96 mmHg; s?dame l??gisagedus 113 x/min; hapniku osar?hk (SpOz) 99%. Kell 14.48 manustatud S. Betaloc 2 mg, S. NaCl 0,9% 500m1+S. Zantac 100 mg+S.Cemca1i 10 mg; suukaudselt S. Diaz+Valoc 3 mg. E1ulised n?itajad kell 15.34: verer?hk 136/67 mmHg, hapniku osar?hk 97%; pulss 98 x/min. Elulised n?iitajad kell 16.10: verer?hk 126/76 mmHg, hapniku osarc?ihk 98%, pulss 88 x/min; VAS 0. K611 16.28 konsulteeritud dr Jakovleviga: ravile lisaks T. Diaprel 1 tbl. Patsient p??rdub konsultatsioonile tuleval n?idalal (kaasa kodus m66detud vcresuhkru v?i?irtused), patsienti teavitatud ka v?imalikust insuliinravi alustamise vajadusest, patsient vajab j?relem?tlemiseks aega, on n?us, kui insuliinravi v?iltimatu. Konsultatsiooni tellis dr Paulus, p?hjus: momendil kaebusteta. M6111 tund tagasi tundnud iiveldust, summistunnet ?nnus. Saabudes s?dame 166gisagedus 1 15 x/min, arteriaalne verer?hk 170/90 mmHg. Kokkuv?te: patsiendil stressirohke periood. Verer?hk scet?ttu k?rgcm. Fooniks DM2, h?pertensioon, MI 2003, PKI 2015. Diabeet pigem dekompenseer?itud. Anal??side alusel m56dukas neerupuudulikkus, mis p?sinud suhteliselt samal tasemel alates 2015. Kardio- markerid negatiivsed. EKG d?naamikata v?rreldes 2015 siinusr?tm, l??gisagedus 114 x/min, PR 130 ms, QRS 98 ms, 398 ms. repolarisatsioonih?iireteta, ?broos inferioorsel. S?dametegevus regulaame, l??gisagedus 115?>88 x/min; arteriaalne verer?hk mmHg. T?iiendavate uuringute vajadus: endokrinoloogi konsultatsioon ambulatoorselt, kardinaalseid lisauuringuid ei vaja. Ravi korrigeeritud. Ravisoovituscd: kodune ravi eelmise epikriisi alusel T. Aspirin 100 mg x1, T. Rosuvastatin 20 mg x1, T. Janumet 850/50 mg x2, T. Diaprel 60 mg mg x1, T. Metoprolool retard 50 mg x1?+100 mg x1, T. Lyrica 75 mg x1, T. Triplixam 5/5/2,5 mg x1. Objektiivne leid: silmade pupillid keskmise laiusega, v6rdsed. Silmade avamine spontaanne s?naliselt kontaktne, orienteeritud t?iidab k?isklusi (6) Glasgow koomaskaalal kokku 15 palli. Kopsude kuulatlusel m?lemapoolselt tasane hingamiskahin; s?damet?? regulaame; iiveldus, valu ?lak?husPulsid karotiidarteril, radiaalarteil ja reiearteril m??detavad. 10.08.2017 ultraheliuuring k?hu- ja vaagnapiirkonnast. Kliinilised andmed: sapikivid?, kolets?stiit??, koledohholitiaas?. Leid: pankreas soolegaasi tagant adekvaatselt ei visualiseeru. Maks ?htlase h?perehhogcense struktuuriga, veenvat koldeleidu ei sedasta. Sapip?ie seinad 6hukesed, valendik vaba. Sapiteed laienenud ei ole. P6111 m66tmetelt suurenenud ei ole, koldeleiuta. Neerude suurus, asetus ja struktuur tavaline. Neerudes paisu ei ole. Kusep?is osaliselt t?itunud, sisaldis kajavaba. K?huaort n?htavas osas norm l?ibim??duga. Vaba vedelikku k?hukoopas ei sedasta. Arvamus: maks rasvastunud; sapip?ies kive ega seinapakscnemist ei sedasta, sapiteede laienemist esile ei tule. Seisund haiglast v?ljakirjutamisel paranenud. L?glik kliiniline diagnoos. P6hihaigus: 111.0 S?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega. Kaasuvad haigused: E11.8 Insuliinis?ltumatu suhkur- t6bi tipsustamata t?sistustega. R10.1 K?hu- ja vaagnapiirkonna valu, ?lak?huvalu. SA J?geva Haigla ambulatoorne epikriis 120384 andmeil p66rdus patsient 22.09.2017 raviarsti vastuv?tule. Anamnees: kurdab j?tkuvalt uneh?ireid. Tugev stress kohtusk?imisega, verer?hud kipuvad k?rged olema, samuti veresuhkrud. Objektiivne leid: verer?hk 170/95 mmHg, s?dametegevus regulaame, l??gisagedus 98 x/min, toonid tuhmid. Kokkuv?te: veelkord vaadatud ?le ravimid, nende v?tmise kellaajad, soovitatud t?sta Lyrica doosi seoses fantoomvaludega. /sisearst Peep P6dder/ P6hihaigs: G479 Tipsustamata uneh?iire. SA J?geva Haigla statsionaarne epikriis 129340 andmeil viibis patsient 12?15. 12.2017 ravii?~ siseosakonnas, kuhu tuli ise. Anamnees: patsiendil enesetunne halb viimase n?idala jooksul, 7(13) AK kolme p?eva jooksul tunneb, et parem k?si kohmakam. Viimastel p?ievadel olnud verer?hk k?rge (ca 200/100 mmHg), kuid t?ina hommikul m??tis verer?huks 90/60 mmHg. Veresuhkur t?na hommikul tilhja k?huga 12,5 mmol/L, kuid eelmisel n?idalal veresuhkru v?i?irtused kuni 23 mmol/L. Kodus tarvitab raviks Betaloc-zoci 100 mg x2, Janumet 50/850 mg x3, Brickat 150 mg x2, Triplixami 5 mg/1,25 mg/S mg x1, Diapreli 60 mg x1, Rosuvastatin 20 mg x1, Spirix 50 mg x1. Anamneesis patsiendil s?damelihaseinfarkt, MRI-1 avastatud ka vana infarktikolle ajus, p?eb pikemat aega k?rgverer?hut?be ja suhkrut?be. Patsiendil praegu stressirohke periood seoses kohtuprotsessiga, ei saa magada, pikemat aega kasutanud Hypnogeni 6htul magamiseks, kuid viimasel ajal v?ikese efektiga. 14.12.2017 enesetunne rahuldav, ?tleb, et pole s??giisu. Veresuhkrud siiski veal k?rged, kuid otsustatud j?tkata insuliini samades doosides. Patsient saanud esmase 6petuse insuliini s?stimise ja enesekontrolli suhtes. Objekiivselt kopsud ise?irasusteta, s?dame l?bgisagedus 92 x/min, toonid tuhmid, verer?hk 130/90 mmHg. K?ht pehme, valutu. 13.12.2017 konsultatsioon: diabeedi staai 10 aastat. Praegu diabeedi stabiilne dekompensatsioon vaatamata kolmikravile. Ncemfunktsiooni langusc t6ttu ei ole soovitav kasutada metformiini a sulfanijluuriat. Sitagliptiini kasutamine pole ka senini diabeedi kompensatsiooni parendanud. Soovitatud alustada insuliinraviga, NovoMixi esialgne annus 20 TU enne hommikus??ki, 18 TU 6htu366ki. Vajalik teha C?peptiid enne ja 2 tundi peale s??ki. Kui on kujunenud insuliini puudulikkus, siis vajab ka edaspidi insuliinravi. Metformiini v?ib kasutada, kuid v?iksemas annuses, 500 mg x3. Hiljem kaaluda Empagli?osiini, Victoza kasutamist. Ravi erinevaid v6imalusi haigega arutatud, praegu tundub, et insuliin 2 korda p?ievas sobiks paremini kui insuliini intensiivravi /endokrinoloog Hille Kruse/ 13.12.2017 teostatud peaaju kompuutertomograa?a natiivis. Saatediagnoos: peaajuinfarkt?. Peaaju 1iikvoriruumid on normaalses asendis, m66duka1t ealiselt laienenud, olulisc as?mmeetriata. Vasakul kuklasagara kortikaalses osas lokaalatroo?line ala v?ihese perifokaalse h?podenssusega t?en?oliselt varaserna isheemilise kahjustuse j?rgne leid. Akuutset kolde- leidu esile ei tule. Suuraju hemis?i?rides valgeaine tihedus hajusalt v?ihenenud. Falx cerebri lubjastus eesmises kolmandikus. Luulised struktuurid ja PNS (nina?k?rvalurked) ise?rasusteta. Arvamus: akuutse koldeleiuta. Krooniline kahjustuskolle vasakul kuklasagaras. Kokkuv?te ja soovitused: patsient hospitaliseeritud erakorraliselt J?geva haiglasse parema k?ie kohmakuse t6ttu, mis tckkinud umbcs n?idal tagasi, samuti on k?rged veresuhkruv?i?irtused ning verer?hk on muutunud histi madalaks. Patsiendile teostatud CT-uuring ajust, kus uut infarkti- kollet ei avastatud, tegemist pigem vana protsessiga. Endokrinoloogi soovitusel patsient ?le viidud insuliinravile, alustatud Novomix 30 2x p?ievas. Teised veresuhkru ravimid ?ra j?ietud. Madalate vercr?huvz?i?Mste t6ttu ?ra j?ietud ka Triplixam, mille tagasipanek v6ib 011a vajalik verer?hu t6usu korral. Patsient tahab v?iga koju (kardab kahe koera pirast, kes kodus j?irele- valveta). Lepitud kokku, et m66dab v?hemalt kolm korda p?evas veresuhkrut ja helistab ravi- arstile. Ettevalmistatud Era tundma h?pogliikeemia s?mptome. Kodune ravi: sol. Novomix 30 20 TU hornmikul ja 6htu1 s??gi ajal tab. Betaloc-zoki 50 mg x2, tab. Hypnogeni 10 mg x1 hommikul, tab. Rosuvastatini 20 mg 1, tab. Lyrica 150 mg x2, tab. Spirix 50 mg x1. Patsicndile vajalik edasi kindlalt raviks kodune rcgulaarsc toitumisc ja n?rvipingeta. Uuringud ia protseduurid. 12.12.2017 elektrokardiograafia kompuuteranal?iisiga. P6hjendus: k6rgverer6hut6bi (kuid praegu madalad veter?hun?itajad). Kixjeldus: siinusriltm, l??gisagedus 96 x/min. I astme AV- blokaad. Semihorisontaalne elektriline positsioon. Elektrilise telje kalle vasemale. Juhteh?iire Hisi kimbu paremas s??ires. Vasema koja h?pemoo?a. Repolarisatsiooni h?iire k?rgel lateraalseinas. Voltaai normi piires. Jareldus: siinusriitm I astme AV-blokaad (erutuse ?lekanne aeglustub v?i katkeb ja vatsakestes asetsevate juhtedeede (Hisi kimp) vaheliscl alal, mis viib s?damet?? aeglustumisele). Vasema koja hiipertroo?a. 12.12.2017 verer?hu ??p?ievane mouitooring. P?hjendus: Kizjeldus: p?icval keskmine verer?hk 118?71 mmHg, max 138?88 mmHg, min 84?45 mmHg. P?ieva keskmine nnlc?icnUF-HI?IQ 95 v/rrn-n mqvimh-I In? (I vim;n 1 1n (A 8(18) AK 140?80 mmHg, min 90?54 mmHg. 06861 keskmine pulsisagedus 86 x/min. max?min 98-49 x/min. 13.12.2017 Holteri monitooring (EKG). P?hjendus: tahh?kardia. Kitjeldus: oopaeva ringselt siinusr?tm, loogisagedus 67494 x/min (keskmiselt 84 x/rnin). Kogu oopaeva Valtel iiksikud monotoopsed (ventrikulaarne ekstras?stoolia) (kokku 21) ja (supraventriku- 1aarsed ekstras?tolid). Periooditi sage, kuni bigeminust?i?lpi SVES (iga teine s?damel?ok on vatsakeste supraventrikulaame ekstras?stol) kell 14.26?16.32 ja kell 00.33?02.36. Ennelounal sage sinuaurikulaarne blokaad, pikim paus 2,2 sek kell 11.36. I astme AV?blokaad. J?ireldus: siinusr?tmi foonil periooditi sage SVES, kuni bigeminusttlilpi ennel?unal sage sinuaurikulaame blokaad. 14.12.2017 taismahus ehhokardiograa?a. P?hjendus: diagnoosi t?ipsustamiseks. Kirjeldus: pikkus 176 cm, kaal 100 kg, kehapind 2,15 m2, siidame loogisagedus 72 x/min, AO 3,5 cm, RVOT 4,1 cm, RVIT 3,2 cm. LA 4,4x4,7x4,9 cm (83 ml, 39 mI/mz), RA 5,1x5,1 cm (93 ml, 43 ml/mz), 1,4 cm, STs 1,6 cm, 1,2 cm, 1,6 cm, 4,7 cm, LVIDS 3,6 cm, m1, LVs 4MOD, EF 40%, PS TAPSE 2,1 cm, AV klapid 3?h61msed, AV velocity s?st 1,0 m/s, AV regurg-IVRT 89 ms, MV klapid MV velocity 0,35/ 0,52 m/s DT velocity 134 ms, MV regurg?TV klapid TV velocity 0,5 1/ 0,66 mis DT velocity 146 ms, TV regurg klapi all PA ei visualiseeru, perikard norrnis, kaja kodade vahesein intaktne. Jareldus: molemad kojad kergelt dilateerunud, vatsakesed norm suurust, vasaku vatsakese kerge htipertroo?a, s?stoolne funktsioon, langenud EF umbes 40% visuaalselt, ajuti sage kuni bigeminia tt?u'ipi SVES, ?ldise h?pokineesia foonil ja halva nahtavuse tottu segmentaarseid kontraktsioonihaireid ei saa sedastada. L66gastushaired molemas vatsakeses, aordiklapp 3-h61mne, servmise ?broosiga, klapifunktsioon normis, mitraalklapil taguseh?lma baasisel ja tagumise kommissuuri piirkonnas ?brokaltsinootiline naast, regurgitatsioonivoolu ei ole, trikuspidaalklapil v?iike tagasivool klapi all, rohk kopsuvereringes normis, perikardi??nes rasvkude, eesseinas kuni 8,5 mm. Seisund haiglast valjakiljutamisel paranenud. Loplik kliiniline diagnoos. Pohihaigus: E11.8 Insuliinisoltumatu suhkurtobi tapsustamata t?sistustega. Kaasuvad haigused: 111.0 S?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega. I25. Varasem m?okardiinfarkt. I693 Peaajuinfarkti jaaknahud. 150.0 Kongestiivne s?damepuudulikkus. SA J?geva Haigla ambulatoorne epikriis 129696 andmeil p??rdus patsient 31.12.2017 raviarsti vastuv?tule. Anamnees: patsiendil l?ppenud Pregabaliini ja Triplixarni tableticl. Soovib retsepti. Objektiivne leid: nahk, limaskestad isearasusteta, kopsuleid isearasusteta, s?damer?tm regulaame, l?ogisagedus 82 x/min, arteriaalne verer?hk 140/90 mmHg. Kohl: pehme, valutu. Kokkuv?te: v?iljakixjutatud retseptid Pregabaliin 1 x2 paevas, Perindopriil+ Amlodipiin+ Indarnapiid 5 mg x1 paevas. /sisearst Peep P?dder/ P?hihaiggs: 11 1.0 S?damekahjustusega h?pertooniatobi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega. Kaasuvad haigused: (154.6 Fantoomjaseme si?mdroom valuga. SA J?geva Haigla statsionaarne epikriis 138924 andmeil viibis patsient ravil 18.01.? 15.02.2018. Anamnees: hospitaliseeritud erakorraliselt intensiivravipalatisse. Hommikune t?hja k?hu veres 25 mmol/L. Siistib Levemiri hommikul 40 TU ja 6htu1 40 til, Metformini 500 mg x2. Patsiendil anamneesis s?damelihase infarkt, ajuinfarkt, amputeeritud reiest parem jalg infektsiooni t6ttu, peale mida oli pikka aega intensiivravil, siis esines ka age neerupuudulikkus, sai hemodial??si, oli pikalt narkoosis. Kaebused veel jala fantoomvaludele, mist?ttu kasutab Lyn'cat 150 mg x2. Verer?hk tavaparaselt k?rge, kasutab Triplixami, Betaloci, Spirixit, Rosuvastatini. Uneh?iirete tottu kasutab regulaarselt Hypnogeni. Allergiat mingitele ravimitele v6i toiduainetele ei tea olevat. Pensionar. Teadvusel, orienteeritud. Ulekaaluline meespatsient. Nahk ja n?ihtavad limaskestad isearasusteta, [oobevabad Nahaalune rasvkudc isetirasusteta, perifeerseid l?m?solmi ei palpeeri. Kopsudes kahepoolselt karedam hingamis- kahin, r?ginaid ei kuule; s?dametegevus regulaame, sagedus 100 x/Inin. toonid tuhmid: 9(18) AK vercrohk 140/80 mmHg; koht pehme, valutu; maksa ja porna ei palpeeri. Parem jalg amputeeritud s?i?irest, vasakul jalas?i?irel m?odukas tursc. Haiguse kulg/ravikokkuv?te. 19.01.2018 enesctunne veidi parem, kuid siiski veresuhkur piisib korge, jitkatud perfuusoriga Novorapidi 4 TU tunnis, probleemiks, et ruumi?hul ei p?si saturatsioon, vaid langeb 88?90ni; vajalik regulaarselt hapnikravi 2 L/min. Kopsudes molemapoolselt veidi karedam hingamis- kahin, r?ginaid hetkel ei kuule; s?dame loogisagedus 82 x/min; vererohk 120/80 mmHg; koht pehme, valutu. 24.01.2018 kaebusi 156 ci esita, kuid on veidi v?isinud ilmega, lujutu olekuga. Patsiendil m?ilu halb, nimed ei tule meelde, ajab nimesid ja tegevusi sassi. Muus osas enam-v?hem orienteeritud. Kopsudes molemapoolselt veidi karedam hingamlskahin, riginaid ei kuule; s?dame loogisagedus 82 x/min, toonid tuhmid; vererohk 138/95 mmHg; koht pehme, s?stekohad korras, in?ltraate pole tekkinud. 25.01.2018 veidi uimane, reageerib latentsiajaga?. alanenud; kopsuleid normis; siidame loogisagedus 88 x/min, toonid tuhmid; verer?hk 120/80 mmHg; k6ht pehme. Lepitud kokku neuroloogi konsultatsioon. 26.01.2018 lepitud kokku ?isioterapeudiga, kes hakkab tegelema patsiendi tildtoonuse parandamisega. 02.02.2018 neuroloogi soovitusel otsustatud teha uus MRI ajust, et d?naamikas j?ilgida muutusi ajukoes, eriti corona radiata piirkonnas. Kokkulepe TUK 12.02.2018 (meie auto viib). Muus osas positiivne diinaamika. Veresuhkrud alanenud, kuid esineb problecme insuliini s?stimisega, patsienti koolitatud ise insuliini s?stima, kuid ei oota ikkagi k?llaldast aega siistimise j?ircl ja tombab kohe noela v?lja. Sustimist peab patsiendile korduvalt meeldc tuletama, et oleks, millega vorrelda. 05.02.2018 kaebusi ise ei esita. Oed tegelevad patsicndi siistima opetamisega, ?tlcb, ct juba ollakse tema tegevusega rahul. Siidame kuulatlusel mitmcid pikcmaid pause? s?dametcgevuses. Kahtlus ka Holteris, et tegemist II astme AV-blokaadiga. Siiani on Holtcritcs pikim paus 2,2 sekundit, mis tabatud. Konsulteeritud ka kardioloogiga, kes arvab, ct s?damer?tmur oleks ?igustatud, kui pausid muutuvad 3 sekundi pikkuseks. Muus osas status idem (seisund sama). 08.02.2018 lepitud kokku MRI uuring ajust TUK G-korpuses 12.02.2018 kell 13.50, samuti silmaarsti konsultatsioon 13.02.2018 kell 13.40 dr Kaja Pauklini juures. 09.02.2018 t?na ei saanud enda sfmul v?iga hiisti magada fantoomvalude t6ttu. Muus osas status idem. 12.02.2018 patsiendil MRI (magnentresonantstomograa?a) konsultatsioon: 22.01.2018 diabeet stabiilses dekompensatsioonis. Patsiendi sonutsi s?stinud Levemiri 40 TU x2 (detsembris j?ii kokkulepe NovoMixi kasutamisest). Viimastel p?ievadel saanud insuliini veenisiseselt 4??2 TU tunnis. Vaatamata sellele oli glt?zkeemia enne kella lO?t 15,5 mmol/L. Isu tavaline, lisaks haiglatoidule joob 100% apelsinimahla 3 klaasi p?eva jooksul. Soovitatud NovoMixi 18+0+18 TU. Kui pealel?unane gl?keemia >8,5 mmol/L, tuleb enne l?unasooki planeerida Rapidi lisa. Metformiini v?iikeses annuses 500 mg x2. S?stekohad korras. Vajalik iga siiste korral noelavahetus. Insuliini puudulikkust pole veel kujunenud. Kone alla tuleb peale diabeedi kompenseerimist Victoza lisamine. Pealelounane gl?keemia nouab Rapidi lisamist, tehtud nahaalusi 6 TU (injektsioon tehti vasema olavarrepiirkonda). Soovitav NovoMixi doosi suurendada, homrnikul enne sooki 30 iih, ohms??gi eel 22 TU. Insuliini s?stida k?hupiirkonda (eriti siis, kui ravimpreparaat sisaldab Rapidi). Kodus j?zitkas NovoMixiga 40+0+40 TU (nagu detsembrikuus kokku lepitud). Homme 6htust lisada Victoza 0,6 mg nahaalusi. Patsiendile tutvustatud preparaadi toimeid, kowaltoimeid. Kas ?ldseisund lubaks haiget tagasihoidlikult aktiviseerida taastusravi spetsialisti kontrolli all? /endokn'noloog Hille Krusel. 23.01.2018 v?ljendunud insuliinresistentsuse tottu vajab insuliiniannuste suurendarnist 3-?hiku1iste "sammudega". T?ina ohtul alustada Victozaga 0,6 mg nahaalusi. 18. jaanuari andmete alusel arvutuslik GFR 52,21. Soovitav korrata GF R, saNa ja s-N, laktaat. lendokrinoloog Hille Kruse/ 10(18) AK 25.01.2018 patsient vastab k?simustele ja taidab korraldusi mc?mingase latentsiajaga, orienteeritud igas suhtes, kaebab maluhairete ?le, m?ningane passiivsus oma tervise osas. Patsient liigub ratastooli abiga, parem jalg reie ?lemisest 1/3-st amputeeritud, esineb fantoomvalu jm fantoomtundehaired, valu ja tugev lihaspinge m?lemapoolselt kaelaosas (?lekoormus ?lav??tmel ja k?itel, sh vasakul jalal). Soovitav teha spondiilogrammid kaelaosast 2. suunas, alustada ravi ?lsioterapeudil, soovitav ka logopeedi konsultatsioon ravi osas. Vt ka MRT ja CT vastus peast. Vajadusel korduv neuroloogi konsultatsioon. [neuroloog Anu Kabin/ 29.01.2018: diabeet kompenseerumas. Victozale k?rvalnahte pole tekkinud. Alates 30.01. suurendada Victoza doosi mg-le. Gdedel palutud insuliini ja Victoza s?stimine usaldada patsiendile endale, seda muidugi 6e valvsa pilgu all. See oli patsiendipoolne Gigustatud soov. Pikas perSpektiivis sobiks kombineeritud preparaat basaalinsuliini Agonist ja Metformiin. lendokrinoloog Hille Kruse/ 31.01.2018 soovitatud insuliini raviskeemi lihtsustada nii, et poleks vajadust 16una-ajal Rapidi s?stida, seega suurendada hommikust NovoMixi doosi 6 TU v6rra. Ohtused veresuhkru t?usud raviarsti tahelepanekute alusel seotud lisas??mistega, seejuures kergesti omastatavate s?sivesikute arvel. lendokrinoloog Hille Kruse/ 07.02.2018 hommikused veresuhkrud tavatingimustel 6,6?6,7 mmol/L. Soovitan karpida 6htuse NovoMixi annust 4 TU v6rra. Victoza ravidoosil 1,2 mg alates 30.01., k?rvalnahte pole tekkinud. Haiglasoleku jooksul pole ennast ise s?stinud, usaldab asjatundjaid. Soovitasin seda tingimata harjutada, et kojumineku ajaks oleks s?stetehnika perfektselt omandatud. lendokrinoloog Hille Kruse/ 12.02.2018 magnettomograa?a peaajust natiivis ja magnetangiograa?a: T1, T2 ja FLAIR sekventsid erinevates tasapindades +dif. uuring SW1 (MRA meetod) MRA v6rreldes 12.12.2017 MRT uu?nguga on liikvoriruumid endist laiust. Vasemal kuklasagaras olev fokaalne, kortikaalne atroo?a ja kortikaalselt ning subkortikaalselt T2 h?perintensiivse signaaliintensiivsus ja difusiooni restriktsioonita muutus jalgitav endises ulatuses varasema kahjustuse jaakleid. Endises ulatuses jalgitavad m?lemapoolselt otsmiku-kiiru sagarate s?gaval, subkortikaalses ja periventrikulaarses valgeaines olevad k?llaltki s?mmeetrilised inaktiivsed kahjustuskolded. Akuutseid koldelisi muutusi pole lisandunud. SWI endiselt jalgitavad iiksikud petehhiaalsed mikrohemorraagiad mGIemas suuraju hemisfaaris. MRA (magnetresonantsangiograa?a): ajuarterite p?hit?ved k?ikjalgitavad. Vasemal ACA (eesmine ajuarter) A1 segment kitsam kui paternal (arenguline normi variant). Arvamus: leid d?naamikata. 14.02.2018 glilkeemilise pro?ili alusel soovitatud NovoMixi doosi vahendada 2 TU v6rra nii hommikul kui 6htul. Ka varjatud h?pogl?keemia v6ib kardiaalset patoloogiat ja mentaalset de?tsiiti s?vendada. Paastusuhkur peaks olema 6?7 mmol/L, postprandiaalne kuni 9 mmol/L. lendokrinoloog?Hille Kruse/ Kokkuv?te ia soovitused: patsient hospitaliseeritud erakorraliselt J?geva Haiglasse vaga k?rgete veresuhkruv?iartuste t?ttu. Algul sai ravi intensiivravipalatis, veresuhkrute langemisel edasi ?ldpalatis. Patsiendiga mindud ?le aktiivsele insuliini ja Victoza ravile, lisaks Metformiin. Raskusi iseseisva s?stimise 6petamisega, patsient unustab. Koolitatud patsienti. Koduses raviskeemis Novomix 30 hommikul 36 TU ja 6htu1 18 tii, millele lisaks ?htul kella 21.00 ajal Vietoza 1,2 mg. Lisaks v?tab Metformiini 500 mg x2. Vajalik regulaarselt j?lgida patsiendi neerufunktsiooni n?iitajaid, kuna glomerulaar?ltratsioon oli vahepeal vahenenud, neeru- funktsiooni halvenemisel on Metformiin vastunaidustatud. V?ihendatud ka Betaloci doosi, kuna patsiendil esineb AV-blokaad a pause s?dametegevuses (max 2,2 sekundit). Vajalik sage EKG tegemine ja holtexmouitooringud (EKG 24?tunnine monitoorimine) s?dametegevuse jalgimiseks, kui peaks pause esinema 3 sek pikkusena, vajalik s?damen?ltmuri paigaldamine. Kuna verer?hk p?sib praegu normaalne, ei ole vaja Triplixami praegu anda verer?hud lahevad sellega liiga madalaks. Kuid vajalik regulaame verer?hu jalgimine, patsient kirjutab m66dud endale paevikusse. Muus osas ravi sama. 30.01.2018 elektrokardiograa?a kompuuteranal??siga. P6hjendus: EKG hindamiseks d?naamikas. Kirjeldus: siinusr?tm, l??gisagedus 83 x/min. I astme AV-blokaad. Horisontaalne 11(18) AK elektrilinc positsioon. Elektrilise telje kalle vasemale. Vasema koja h?pertroo?a Repolarisatsiooni h?iire anterolateraalselt. Voltaai normi piires. J?ireldus: siinusr?tm I astme AV?blokaad (elektrilise signaaIi ?lekande h?iire s?dame r?tmi reguleerivas n?wi?lekandes?lmes ehk atrioventrikulaars?lmes, mis viib siidame- t66 aeglustumisele). Vasema koja hupertroo?a. Repolarisatsiooni h?ire anterolateraalselt. 05.02.2018 Holteri monitooring (EKG). P?hjendus: s?dame Kirjeldus: ??p?eva siinusr?tm, l??gisagedus 76?106 x/min (keskrnise1t 88 x/min). R?tm suhteliselt rigiidne. Fii?siline koormus oluliselt sagedust ei m?juta. Kogu ??p?eva v?ltel 151 poliltOOpset VES (erinevatest erutuskolletest tekkivad vatsakeste ekstras?stolid) ja 133 SVES (supra- ventrikulaame ekstrasiistol), sinuaurikulaarseid blokaade (siinuatriaalse ehk siinuaurikulaarse blokaadi korral pidurdub v61 katkeb erutuse ?lekanne kodadele) 48 ja pcriooditi II astme AV?blokaad. R?tmijuhi migratsiooni kuni 2 sekundilisi pause 8. V?imalik "sick sinus" (siinuss?lme) siindroom. J?reldus: ??p?eva ringselt siinusr?tm. Periooditi II astme b1okaad, sinuaurikulaarseid blokaade, riitmijuhi migratsiooni ja pol?toopseid V6imalik "sick sinus" s?ndroom. 24.01.2018 elektrokardiograa?a kompuuteranal??siga. P?hjendus: anamneesis MI. Kirjeldus: siinusr?tm, l??gisagedus 85 x/min. I astme AV?blokaad. Horisontaalne elektri1ine positsioon. Elektrilise telje kalle vasemale. Hisi kimbu parema s?i?ire osaline blokaad. Vascma koja hi?lpemoo?a. Fibroosikolle inferioorselt. Repolarisatsiooni hairs k6rge1 lateraalseinas. Voltaai madalapoolne. Jareldus: siinusriltm I astme AV- blokaad. Vasema koja hupertroo?a. Fibroosikolle inferioorselt. 26.01.2018 Holteri monitooring (EKG). P?hjendus: sinoaurikulaame blokaad? r?tmih?ired? Kirjeldus: valdavalt siinusr?tm, l??gisagedus 78403 x/min (keskmiselt 88 x/min ?sna rigiidsena). Periooditi kuni bigeminust?upi SVES ja monotOOpsed periooditi ilmselt II astme AV-blokaadi, mis simuleerib FA episoode (kodade virvendusan?itmia). Lindistuse kvaliteet v?iga halb. Voltaai madal, P-sakid sageli pole eristatavad, vibratsioon [indistusel Palun v?imalikult sagedasi hindamiseks, Tundub arenev "sick sinus" s?ndroom J?ireldus: siinusr?tmi foonil periooditi sagedased pol?tOOpsed ja ilmselt II astme AV-blokaadi episoodid. (erutustekkeh?ired). 15.02.2018 individuaalne ?isioteraapia (kestus 30 min). patsicndi aktivcerimine. Kirjeldus 26.01.2018: patsient otseselt millegi ?le ei kurda, voodisse siirdub iscscisvalt, voodist ratastooli ja tagasi siirdub ise. Istumisasend k?footiline, Glad protrusioonis (sissevaj k6ht ctte v61vunud, pea asend nihkunud anterioorsele. Olaliigeste 1iikuvus piiratud valu t6ttu parem ?laliiges rohkem kui vasak. Olav??tme lihasj?udlus v?iga madal (dex>sin), kitepigistus j?ud crinev - parem k?zisi n?rgem, patsiendi s?nul olnud kogu elu parem k?si n?rgem. Patsient soovis k?rge rulaatoriga p?sti tulla, vajab v?ihcst k?rvalabi (rulaatori stabiliseerimisei) p?sti siirdumisel, vasaku alaj?iseme simtus puudulik p?lve- ja puusaliigeses, enamus keharaskusest siirdatud k?itele, v?sides vajub keharaskus paremale. 29.01.2018 k?rge rulaatoriga p?stumine 10 korral, voodis lamades haljutused "In?lema" jalaga fantoomvalude leevendamiseks. Voodi serval istudes harjutused ?lav??tmele lihasj?udluse ja Iiigesliikuvuse suurendamiseks. 30.01.2018 k?rge rulaatoriga p?stumiue 10 korral, voodis selili harjutused "m?lema" jalaga fantoomvalude leevendamiseks. Voodi serval istudes harjutused ?laj?isemete ja ?laselja 1ihasj6udluse suurendamiseks ja 61aliigeste 1iigesliikuvuse suurendamiseks. 31.01.2018 k?rge rulaatoriga piistumine 10 korral, voodi serval istudes harjutused ?laj?semetele ja ?laseljale 1ihasj6udluse ja liigesliikuvuse suurendamiseks. Voodis selili harjutuscd malema alaj?semega fantoomvalude leevendamiseks ja vasaku alaj?iseme Iihasj?udluse suurendamiseks. 01.02.2018 k?rge ruIaatoriga p?sti siirdumine 12 korral, voodi serval istudes harjutused iilaselja ja ?laj?semete Iiigesliikuvuse ja lihasj?udluse suureudamiseks. Voodis selili harj utused fantoom- valude leevendamiseks ja vasaku alaj?iseme 1iigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiscks. 05.01.2018 p?sti siirdumine k?rge rulaatoriga 15 korral. Voodi serval istudes haxjutused ?laj?isemete ja ?laselja liigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks. Voodis selili harjutused fantoomvalude leevendamiseks a vasaku alaj?seme lihasj?udluse suurendamiseks. 06.02.2018 Diisti siirdumine k?rge rulaatori toel 17 korral. Voodi serval istudes harjutused ?laselja 12(18) AK tugevdamiseks ja ?laj?semete liigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks. Voodis selili harjutused fantoomvalude leevendamiseks ja vasaku alaj?seme 1ihasj5udluse suurendamiseks. 07.02.2018 pilsti siirdumine k?rge rulaatori toel 15 korral. Harjutused voodi serval istudcs ?laselja ka ?laj?seme 1ihasj6udluseja liigesliikuvusc suurendamiseks. Voodis selili harjutused fantoom valude leevendamiseks m?lema jalaga. 08.02.2018 piisti siirdumine k?rge rulaatori toel 15 korral. Patsiendi tasakaal suurenenud, ei vaja enam pidevat rulaatori toestamist. Voodi serval istudes haijutused ?laselja ja ?laj?isemete lihaste j?udluse suurendamiseks ja liikuvusc suurendamiseks. Voodis selili harjutused m?lema jalaga fantoomvalude leavendamiseks ja vasaku alaj?seme lihasj?udluse suurendamiseks. 09.02.2018 p?sti siirdumine k?rge rulaatori 1061 20 korral. Tasakaalu arendavad ja kehat?velihaseid aktiveerivad haijutused voodi serval istudes, harjutused iilaselja ja ?laj?semete lihasj?udluse ja liigesliikuvuse suurendamiseks. Voodis selili harjutused alaj?semetega vasaku alaj?iseme liigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks ja paremale fantoomvalude leevendamiseks. 13.02.2018 p?sti siirdumine k?rge rulaatoriga 22 korral. Patsiendil endal kaebusi pole, kuid tundub viisinud, t?ihelepanu hajunud kuna patsiendil k?laline. 14.02.2018 piisti siirdumine k?rge rulaatori toel 25 korral, piistumisel vajab patsient v?ihem rulaatori toestamist v6rreldes esimeste teraapiatega. Harjutused voodi serval istudes ?lasclja ja ?laj?semetc liigesliikuvusc ja lihasj?udiuse suurendamiseks, voodis selili harjutused vasaku alaj?iseme liigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks ja fantoomvalude leevendamiseks paremal alaj?semete. 15.02.2018 p?sti siirdumine k?rge rulaatori 1061 15 korral, harjutused voodi serval istudes ?laseljaja ?laj?semete liigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks. Voodis selili harjutused fantoomvalude leevendamiseks ja vasaku alaj?iseme 1iigesliikuvuse ja lihasj?udluse suurendamiseks. Patsiendi j?udlus teraapiate jooksul suurenes, tasakaal ja koordinatsioon pi?lsti siirdumisel k?rge rulaatori toel suurcnesid. Olaliigeste liikuvuses ja r?his olu1isi muutuseid ei toimunud. Patsient omandas haijutused ja soovitatud nendega kodus j?tkata. Seisund haiglast v?ljakirjutamisel paranenud. L?plik diagnoos. P?hihaigus: 169.3 Peaajuinfarkti j?i?cikn?ihud. Kaasuvad haigused: M542 Kaelavalu tservikalgia. E118 Insuliinis?ltumatu suhkurt?bi t?psustamata t?sistusega. G546 Fantoomj?seme s?ndroom valuga. 111.0 S?damekahjustusega hiipertooniat?bi (kongestiivse) s?damcpuudulikkusega. 125.2 Varasem m?okardiinfarkt. G479 T?ipsustamata uneh?iire. 150.0 s?damepuudulikkus. Piiri Eriarstiabi 011 ambulatoorne epikriis 20180211124488 andmeil p??rdus patsient 13.02.2018 silmaarsti vastuv?tule. Anamnees: diabeetik ?le 10 aasta, viimasel ajal insuliinravil, vererc'ihk raviga k?igub, 2015 m?lema silma kae opereeritud, n?gemise ?le ei kaeba. Objektiivne leid: 0,3+1,0 -1,25 oma korr -2,5 OU =1,0 -2,25 +0,0-1,0 -1,25 60* Ct 17,0 13,0 obj: on IOL perim OD ailosas kerge tundlikkuse langus OS ?ksatsiooni kadusid rohkelt, tulemus ole usaldusv?i?irne, tundlikkus madalam. Laiendatud sol mydr: OD IOL, disk ii, parapapillaarne atroo?a, maakul ii, diabeedist ii, veresooned kitsad OS IOL, disk ii, maakul ii, diabeedist ii, veresooned kitsad OCT maakulist: OD ii, OS perifeerias v?hene paksuse muutus diskidest GCA: OU muutusi diskidest: OS v?hesed muutused OS inferior. P5hihaigus: 296.1 Silmasisese intraokulaarse l??itse olemasoiu. Kaasuvad haigused: H521 M?oopia l?hin?igevus. H522 Astigmatism. SA 6geva Haigla statsionaarne epikriis 138932 andmeil viibis patsient ravil 15.??21.03.2018. Anamnees: p??rdus haigla vastuv?ttu, kuna viimastel p?evadel j?ille t6usnud veresuhkrud, eriti 5htused, mis kuni 19 mmol/L. V?iidab, ct insuliini s?stinud korralikult, patsient on loid, j?uetu viimasel n?idalal, oli ka agedas keratokonjuktiviidis, mis raviga tagasi t?mmanud (k?is dr Kaja Pauklini vastuv?tul). Triplixami praegu ei ole v?tnud, kuna verer?hud p?sinud head, kuid pulss rahuolekus j?llegi kuskil 100 x/min, oli sunnitud j?lle tastrna Betaloci doosi. Fantoomvalud j?illegi tugevnenud, v6tnud rohkem Gabapentiini, ka see v?imalik uimasuse p?hjus. Allergiat-. mingitele ravimitele voi toiduainetele ei tea olevat. Haiguse kulg/ravikokkuvote: enesetunne (I 0111') 1801? ?11111;: 1rnriuc C11le?l nrn111ppmn 13(18) AK insuliini siistimisega v61 dieedi pidamisega. Kuna uriinianal??s poletikuline, otsustatud teha 5 p?ievane kuur Ciprofloxaciniga. T?ina k?inud ?isioterapeudi saatel proteesiga koridoris, ?tleb, ct on motivatsiooni. kopsuleid normis; s?dame loogisagedus 88 x/min, toonid tuhmivoitu; verer?hk 140/80 mmHg; koht pehme, valutu. 20.?2l.03.2018 patsiendile tellitud ehhokardiograa?a. Muus osas enesetunne parem, veresuhkru v?i?irtused tulnud j?ille allapoole. kopsuleid normis; s?dame loogisagedus 92 x/min, ebakorrap?irane; vererohk 130/90 mmHg; koht pehme, valutu. Kokkuvoteja soovitused: patsient lubatud koju. R?i?igitud veelkordselt dieedi pidamise vajalikkusest, samuti 6petatud veel insuliini s?stimist. Lopetab kodus Cipro?oxacini kuuri (ravim kaasa antud), muus osas ravi j?itkub muutusteta. 20.03.2018 elektrokardiograa?a kompuuteranalil?siga. P?hjendus: tahh?kardia. 1(in eldus: siinusr?tm, loogisagedus 90 x/min. I astme AV-blokaad. Semihorisontaalne elektriline positsioon. Elektrilise telje kalle vasemale. Vasema koja ibroosikolle inferioorselt. Repolarisatsiooni h?irc antcrolateraaslelt ja inferioorselt. Voltaai normi piires. P-O, 15; l; Jireldus: siinusn?jtm I astme AV-blokaad. Vasema koja h?pertroo?a. Fibroosikolle inferioorselt. 21.03.2018 t??iismahus ehhokardiograa?a. Pohjendus: MI. Kirjeldus: pikkus 176 cm, [(331 100 kg, kehapind 2,15 m2, loogisagedus 84 x/min, AO 3,7 cm, RVOT 3,7 cm, RVIT 4,0 cm, LA 3,3x4,2x4,8 cm (62 ml, 29 ml/mz) RA 4,5x4,8 cm (85 ml, 39,5 ml/mz) 1,5 cm 8'LVIDs 4,2 cm ml. LVs 4MOD ml, EF 40% FS 20% TAPSE 2,3 cm AV klapid 3-h51msed, AV velocity s?st m/s AV regurg - MV klapid MV velocity 0,48/ 0,63 m/s DT velocity 184 ms MV regurg TV klapid TV velocity 0,4/ 0,54 m/s DT velocity 140 ms TV regurg - PA diam PV velocity 0,8 m/s PV regurg perikard norm kaj a, kodade vahesein intaktne. ?reldus: ehhogeensus halb, parem koda dilateerunucl, vasak normi piires, vasaku vatsakese kontsentriline h?pertroo?a, s?stoolne funktsioon langenud EF 40% visuaalselt, esincb rohkesti rtitmih?iireid ?lejuhteh?ircd) ja moodukalt monofokaalseid VES, h?pokineesia inferioorse vaheseina keskmises ja apikaalses segmendis, seal tundub ka 6hemana, parema vatsakese sissevoolutrakt laienenud, regurgitatsioonivoolu ei n?e, aordiklapp ?broosnaastudega, klapifunktsioon normis, teistel klappidel tagasivoolu ei ole, perikardikaja normis, perikardi?ones rasvkude. 21.03.2018 individuaalne ?isioteraapia (30 min). Pohjendus: palun tegelda proteesi alla panemisega ja proteesiga liikumisega. Kirjeldus 16.03.2018: 673. meeSpatsient, kellel anamneesis parema jala ?lemise 1/3 reie amputatsioon, patsiendil olemas biooniline alaprotees, mille paigaldamisega iseseisvalt toime ei tule. Proteesiga siirdub ratasteta tugiraamiga k?rvalabiga p?sti, suutcline iseseivalt liikuma tugiraamiga 25 m, puhkcpausidega kond u40 m. Voodis siirdumistel patsient iseseisev, samuti siirdub ratastooli ja tagasi voodile iseseisvalt. 19.03.2018: k?nd proteesi ja tugiraamiga puhkepausidega 50 m. Patsiendi motivatsioon t6usnud vorreldes eelmise haiglas viibimise perioodiga. 20.03.2018: kond proteesi ja tugiraamiga puhkepausidega 75 m. Kondimisel v?sivad koige rohkem ?laj?semed. 21.03.2018: k?nd proteesi ja tugiraamiga puhkepausidega 140 m. Patsient v?ga motiveeritud liikuma. Soovitatud kodus j?tkata voimalusel liikumist proteesi a tugiraamiga. Seisund haiglast v?ljakiljutamisel paranenud. Loplik kliiniline diagnoos. Pohihaigus 1311.8 Insuliinisoltumatu suhkurt?bi tipsustamata t?sistusega. Kaasuvad haigused: 169.3 Peaajuinfarkti j??kn?ihud. 111.0 Siidamekahjustusega h?pertooniatobi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega. 125.2 Varasem miiokardiinfarkt. 150.0 Kongestiivne siidamepuudulikkus. G54.6 Fantoomj?iseme s?ndroom valuga. G47.9 Tipsustamata uneh?iire. 167.4 Hiipertensiivne entsefalopaatia 167.3 Progresseeruv vaskulaarne leukoentsefalopaatia. SA J?geva Haigla ambulatoorne epikriis 139935 andmeil poordus patsient 29.03.2018 raviarsti vastuvotule. Anamnees: patsiendil on l?ppenud Hypnogeni tabletid. Objektiivne leid: verer?hk 130/90 mmHg, s?dametegevus regulaame, loogisagcdus 90 x/min, kopsulcid normis. Kokkuvote: kirjutatud retsept Hypnogenile. Isisearst Peep P5dder/ Pohihaigus: G47.9 Tiipsustamata uneh?ire. 14(18) AK SA J?geva Haigla statsionaarne epikriis 143309 andmeil viibis patsientravil09.~14.04.2018. Anamnees. patsient saabus ise erakorralisele vastuv?tule s?dametegevuse kontrollimiseks. Patsient kaebab viimase n?idalajooksul, et pulss liiga kiire, m66tmisel verer?huaparaadiga I 10? 120 x/rnin, seda suhtelises rahuolekus. Samuti on ka 6htused veresuhkrud veidi k?rgemad ca 15?1 5 mmol/L. Patsient on pii?dnud kodus iga piiev proteesiga liikuda kuni 7 tubast ringi, kuid viimastel p?ievadel utleb, et ,,v6hma? v?ihe, v?sib kiiresti. Patsiendil kolmap?eval ka kohtu- meditsiiniline ekSpertiis, mis kohtum?i?iruse alusel tehakse J?geva haiglas. Talle planeeritud homseks ka Holter?r?tmi uuring. 12.04.2018 patsient tunneb ennast rahuldavalt, mindud ?le uuele diabeediravi skeemile, koolitatakse seoses [iikumisega proteesiga. Tunneb end peale kaimist hasti v?sinuna. Objektiivne leid: kopsudes vesikulaame hingmiskahin, s?dametegevus 92 x/min, toonid tuhmid, arteriaalnc verer?hk 140/80 mmHg; k?ht pehme. 10.04.2018: varasematel uuringutel C-peptiidide alusel insuliini puudulikkust ei esinenud. Insuliinravi oli m6eldud kiireks dekompenseeritud diabeedi korrektsiooniks. Edaspidiseks raviks Synjardy (empagli?ozin 12,5 mg metformin 1000 mg x2 hommiku-ja 6htu566gi ajal. Kella 20 paiku Suliqua 30 TU naha alla sijstida (glargiininsuliin 30 lixisenatiid 15 mg). Glukeemiline pro?il teha paari p?eva m??dumisel. Kui paastusuhkur >7 mmoI/L, suurendada Suliqua doosi 2 TU v6rra. Antud 1 kollane n?iidispen (doosid 40/20). Kui basaalinsuliini vajadus 0n >40 ?hiku, vajalik kasutada rohelist pen-i (doosid vastavalt 60/20). NovoMix ja Victoza l?petada. lendokrinoloog Hille Kruse/ Kokkuv?te ia soovitused: 14.04.2018 patsient lubatud koju. Uus raviskeem diabeedi raviks. S01. Suliqua 30 TU 6htul kell 20.00. Synjardi 1 tb1 x2. Muus osas raviskeern sama. Veelkord r?hutatud dieedi vajadust. Vajalik kodus regulaarselt harjutada proteesiga kaimist. V?ilja- kirj utatud ravimid: 30 TU 1x p?ievas, metformiin+empagli?osiin 1 tablett 2x p?evas. 11.04.2018 elektrokardigzraa?a kompuuteranal??siga. k?rgverer?hut?bi, MI anamneesis, riitmih?eiired? Kiljeldus: siinusr?tm, l??gisagedus 94 x/min; I astme AV?blokaad Semihorisontaalne elektriline positsioon. Elektrilise telje kalle vasemale. Vasema koja h?pertroo?a. Repolarisatsiooni h?iire Voltaaz normi piires. J?reldus: siinusr?tm. I astme AV-blokaad. Vasema koja h?pertroo?a. 11.04.2018 Holteri monitooring (EKG). P?hjendus: s?damer?tmih?ired. Kirjeldus: ??p?ieva? ringselt ?sna rigiidne siinusr?tm, l??gisagedus 78?1 11 x/min (keskmiselt 91x) Kogu ??p?eva v?iltel kokku 35 pol?toopset VES (mitmest koldest p?irinevat ventrikulaarset ekstras?stolit), maned valdavalt paarisl??gilised (supraventrikulaarsed ekstrasilstolid) ka 8 tripletti (kolm supraventrikulaarset ekstras?stolit). Kogu ??p?eva v?iltel kokku 114 sinuurikulaarset blokaadi (pidurdub erutuse ?lekanne siinuss?lmelt kodadele), millest suurcm enamus neist varahommikul, kella 04.0051?08.00ni. 2-sekundilisi pause ei esinenud. Jareldus: suhteliselt rigiidse siinusr?tmi foonil ?ksikud poliitoopsed valdavalt paarislb??gilised ja just varahommikul sagedad sinuau?kulaarsed blokaadid. L?glik kliiniline diaggoos. P?hihaigus: E11.8 Insuliinis?ltumatu suhkurt?bi t?psustamata t?sistustega. Kaasuvad haigused: 111.0 S?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?damepuud, 125.2 Varasem milokardiinfarkt, 150.0 s?damcpuudulikkus, 167.4 H?pertensiivne entsefalopaatia, I673 Progresseeruv vaskulaame leukoentsefalopaatia, G54.6 Fantoomj?iseme s?ndroom valuga, G47.9 T?psustamata unch?iire, 169.3 Peaajuinfarkti j??kn?ihud. [Siku terviseseisundi kohtuarstlik luvastamine teostati vastavalt EKEI kinnitatud sise-eeskiry'ale Terviseseisundi kohtuarstliku tuvastamise juhend mil/e on akrediteerinud Eesti Akrediteerimiskeskus (akrediteerimistunnistuse nr 10 72). 15(18) AK Eksperdiuuringute tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse p?hjendus Tervise infos?steemis olevate meditsiiniliste dokumentide andmeil p?eb Edgar Savisaar kroonilist s?dame isheemiat?be, s?damekahjustusega hilpertooniat?be (kongestiivse) s?dame- puudulikkusega riskitase)ja insuliinis?ltumatut suhkurt?be. 2017/2018. aastal on kliiniliste diagnooside hulka [isandunud peaajuinfarkti j?i?iknz?ihud, h?pertensiivne entsefalopaatia ja progresseemv vaskulaarnc leukoentsefalopaatia, mis pole leidnud t?iendavate kliiniliste uuringute alusel kinnitust. K?rgc vercsuhkruvii?irtuste ja s?dametegevuse kontrollimise eesm?rgil viibis ekSpertiisialune 2017. ja 2018. aastal AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ja SA J?geva Haiglas, kus terviseseisundi hindamiseks tehti t?iendavaid uuringuid ja sellest l?aihtuvalt korrigeeriti raviplaani. 2017. aastal kutsuti talle verer?hu t?usu ja s?damek10ppimisc t6ttu kahel korral kiirabi (14.06.2017 ja 10.08.2017), mille j?rgselt hospitaliseeriti AS Ida-TaIlinna Keskhaiglasse. Haiglas viibimise ajal hinnati s?dame veresoonkonna seisundit, korrigeeriti dekompenseeritud suhkruhaiguse tablettravi ja t'zipsustati uneh?irete csinemist. E. Savisaar ise haiglas oIeku ajal oluliselt kaebusi ei esitanud, hemod?naamika oli stabiilne. Samas on haigusloos miirgitud, ct ,,patsiendil stressirohke periood. Verer?hk seet?ttu k?rgem?. 10.08.2017 hospitaliseerimisc ajal teavitatud patsienti ka v?imalikust insuliinravi alustamise vajadusest. Edgar Savisaar on korduvalt viibinud SA J?geva Haiglas ja ravidokumentides tehtud sissekannete alusel on. patsiendil olnud korduvalt probleeme insuliini s?stimisega v6i dieedi pidamisega kodus. 31.01.2018 haigusloo sissekande p6hja1 ,,6htused veresuhkru t6usud raviarsti t?helepanekute alusel seotud lisasb?mistega, seejuures kergesti omastatavate siisivesikute arvel?. 2017. aasta 16pus ja 2018. aastal on probleemiks olnud verer?huv??rtuste ebastabiilsus ja probleemiks on saanud ka oluliselt madaIad vere?huv??rtused (90/60 m66detud 12.12.2017). 30.01.2018 tehtud elektrokardiograa?lisel uuringul sedastatud siinusriitm, I astme atrioventrikulaame blokaad, vasema koja hiipertroo?a, repolarisatsiooni h?iire (verevarustuse h?iire) anterolateraalselt ja 05.02.2018 tehtud Holteri monitooringul sedastatud II astme atrioventrikulaarne blokaad, sinuaurikulaarseid blokaade, r'utmijuhi migratsiooni ja pol?toopseid ekstrasilstoleid (s?dame lisal??gid), v?imalik "sick sinus" (siinuss?lme n?rkuse) s?ndroom. 0535 on seisund oluliselt halvenenud ja patsient v?ib tulevikus vajada kardiostimulaatorit. Ehhokardiograa?al (21.03.2018) vasaku vatsakese s?stoolse funktsiooni langus (v?iljutusfraktsioon Esineb hiipokinees inferioorses vaheseinas. Haiglas viibimise ajal on E. Savisaare kaebusteks olnud ka uneh?iired ja amputeeritud jala fantoomvalu, samuti on ta k?iinud pikendamas ravimite retsepte (23.03.2017; 02.02.2017; 18.07.2017; 22.09.2017, 31.12.2017; 29.03.2018). Objektiivse neuroloogilise seisundi hindamisel l'aibitehtud v?imalikule ajuinfarktile viitavaid n?htusid ei ole: on vaatev?iljad kahepoolselt ?htlased, ei esine silmade liikuvuse h?iireid ega n?io miimiliste lihaste n?rkust, neelamine ja artikulatsioon on vaba. Kate ja vasema jala j6u ega tundlikkuse langust ei ole, k661usre?eksid tavap?irase aktiivsusega, v?imalikule aju kolde- kahjustusele viitavaid patoloogilisi re?ekse ei vallandu. Ravidokumentide andmeil on 16.06.2017 on E. Savisaarele tehtud magnetresonants- tomograa?linc uuring (MRT) peaajust. Neuroloog professor Pille Taba arvamuse p6hjendus: magnetresonantstomograa?al (MRT) on n?ihtav tagasihoidlik kollc ja lokaalatroo?line ala vasemas kuklasagaras (piiripealselt n?igemiskeskusega), millel kliinilisi avaldusi objektiivsel hindamisel ei ole. Patsiendi anamneesis ei ole ?igedat neuroloogiliste n?htudega haigestumist, ja lokalisatsiooni awestades (kuklasagara v?ike kolle) ei ole neuroloogiline leid ka oodatav. Ajupoolkerade valgeaines on kahepoolselt hajusaid s?mmcetrilisi koldelisi muutusi leukoentsefalopaatia, mis ei viita ?gedale insuldile, vaid on seotud kroonilise aju v?iikeste veresoonte (mikrovaskulaarse) kahjustusega. Peaaju liikvoriruumid on m??dukalt laienenud, mis vastab vanusele. Uksikud punktjad koorealused v?iksed kolded perivaskulaarsed mumid (mikrovaskulaarsed kahjustused). Keskjoonel on n?htav falxi lubjastuskolle eesmises kolmandikus. Ajuarterid normaalse signaaliga. Kompuutertomograa?al (KT): liikvoriruumid normaalses - ?h i I 1 I 16(18) AK asendis, m66dukalt caliselt 1aienenud. Ajupoolkerade valgeaine tihedus langenud. Falxi lubjastus. Vasakul kuklasagaras v?ike kahjustuskollc. SPECT: (verevarustuse hairet ajuinfarkti vms) ei ole; n?iha koldcline muutus vasemas kuklasagaras (koosk?las tomograa?alciuga). Kokkuvfjte: kliiniliselt ei saa ajuinfarkti diagnoosida, kuna ei ole esinenud ?gedat neuroloogiliste n?ihtudega haigestumist ja uurimisel ei ole neuroloogilisi s?mptomeid (?raj??man?htusid) ei kuklasagara kahjustusclc viitavat vaatcv?ilja ahenemist ega muid koldekahjustusele viitavaid s?mptomeid. Kognitiivse skriiningtesti alusel on tegemist kognitiivse h?irega, mis vajab t?iendavat t?psustamist neuropsiihholoogilisel hindamisel. Ajupoolkerade valgeaine kahjustus leukoentsefalopaatia on iseloomulik kroonilisele v?iikeste veresoonte (mikrovaskulaarsele) muutusele, millel v?ib 011a 5603 kognitiivse h'ziircga. Kuigi uuringu teinud radioloog diagnoosis varasema peaaju infarkti kollet vasakul kuklapiirkonnas ja m66dukat (mikrovaskulaarset) kahjustust, siis neuroloog Pille Taba arvamuse alusel on n?htav tagasihoidlik kolle ja lokaalatroo?line ala vasemas kuklasagaras (piiripealselt n?gemiskeskusega), millel kliinilisi avaldusi objektiivsel hindamisel ei ole. Seega ei saa kliinilise1tdiagnoosida ajuinfarkti, sest pole esinenud ?gedat neuroloogiliste n?ihtudega haigestumist ja uurimisel ei ole neuroloogilisi s?mptomcid (?raj??man?htusid), ei kuklasagara kahjustusele viitavat vaatev?ilja ahenemist ega muid koldekahjustusele viitavaid s?mptomeid. Kliinilise ps?hholoogi Margus Ennoki vastus t?iiendavale uuringule: neumps?hholoogiliste testide l?ibiviimise ajal oli kontakt patsiendiga ?ldiselt hea, kuid alati selgcid vastuseid ci saanud ja osalt oli raskusi m?ilust info kiittcsaarnisel. Tulemused enamuse hinnatud funktsioonide osas j?iid madalaks; nii s?nalise kui tajup?hise t??tluse testides oli tasc k?ikuv. T?helepanu, 6ppimise ja m?ilu, t?idesaatvate funktsioonidc ja k?ielise osavuse tase langenud; sooritusele oli iseloomulik eba?htlus. Testid motivatsiooni hindamiseks viitavad puudulikule kaasa- t66tamisele. Samas tuleb awestada ka muude faktorite m?juga (valud jalas, kiire v?isimine), mis v?ivad keskendumist ja kaasat??tamist hairida. SooritusPro?il viitab aju difuussele kahjustusele, mis haarab mitmeid kognitiivseid valdkondi. Eeidatavat haiguse-eelset tasct arvestades j?i?ib sooritus madalamaks. Tegemist on kerge kognitiivse h?irega, mis v?imaldab toime tulla igap?evaste tegcvustega, kuid sotsiaalse isolcerituse tingimustes m'?jutab subtlusk?iitumist. Ekspertiisialusele on soovitatud hoida aktiivsuse taset, enam tegeleda kognitiivselt stimuleerivate tegevustega. Seisundi j?ilgirniseks diinaamikas on soovitatav l'eibi viia kordusuuring aasta p?rast. Endokrinoloog professor Vallo Volke arvamuse p?hjendus: E. Savisaare 2. t??bi suhkruhaigus on kestnud ?le 15-116 aasta. Esmakordselt mainitud meditsiinidokumcntides 2003. aastal koos ?geda s?damelihase infarktiga. Kuna 2.ti1?bi diabcet on aeglaselt, j?irk?j?irguliselt s?venev haigus, siis t?en?oliselt on haigus alanud juba aastaid enne selle avastamist. Haiguse ohje on kulgenud t?usude ja m??nadega, 3 kuu keskmisi gl?koosivii?irtusi kiljeldav gl?kohemoglobiini tasemeks on m??detud: september 2008 juuli 2009 juuli 2015 september 2015 detsember 2017 ?9,7%,jaanuar 2018 11%, mirts 2018 Kuni 2017. aasta l?puni on haiguse ravi p?hinenud peamiselt tablettravil. Insuliini on kasutatud l?hiajaliselt haiglaravi perioodidel, kus ?gedatest esincnud gl?koositasemete j?rsemad k?rgenemised. Scoses haiguse dckompenseerumisega on 2017. aastal ravisse lisatud kaks s?stitavat ravimit: scguinsuliin (l?hikese- ja pikatoimelise insuliini segu) ja retseptori agonist. 2018. aasta miirtsis muudetud raviskeemi: insuliini ja retseptori agonist edasi kasutuses kombineeritud preparaadina (insuliin glargiinlliksisenatiid). S?steravile ?leminek on suhkruhaiguse ohjet parandanud, kuid haiguse rahuldavat ohjet veel saavutatud ei ole. Patsient saab oma s?nul s?stimise ja veresuhkrute m66tmisega hasti hakkarna. Patsient kirj eldab veresuhkru taseme k?rgeuemist pingeolukordades. Diabeedi tiisistusest olemas suurte veresoonte kahjustus (difuusselt kahjustunud sildame p?irgarterid, aju vaskulaarse kahjustuse pilt), tugevat neerukahjustust ei ole, kerge nefropaatia on v?imalik. V. Volke arvamuse alusel pole E. Savisaar v?imeline osalema kohtuistungil, sest tcgemist on patsiendiga, kelle risk kardiovaskulaarse atakj v?i surma tekkeks on ?lik?rge. Nii k?rge riskiga patsientide absoluutsem riski hiudamiseks puuduvad formaalsed riskikalkulaatorid. Lisaks regulaarsele ravimite . 17(18) AK kasutamisele on ?liolulinc v?iltida pinget ja stressi. Selline pingeolukordadele eksponeerimine p6hjustab veresuhkm ja verer?hu olulisi k?rgenemisi ja suurcndab miirkimisv?i?rselt kardiovaskulaarse ataki tekkimise riski. Stressist p?hjustatud veresuhkru ja verer?hu k?rgenemisi on keeruline, kui mitte v?imatu ?ra hoida v6i korrigecrida kohtusaalis. Seega on v?ga tb'en?ioline, et kohtumenetluse k?igus tekib uus raske terviserike v6i surm, mis on. v?hemalt osaliselt p?hjustatud kohtumenetlusega seotud stressist. Farmakoloog professor Anti Kalda analii?sis E. Savisaare raviskeeme. Kodune raviskeem: aspartinsuliini (Novomix 30) 20 TU h/6; metoprolool 50 mg x2 (Betaloc); zolpideemtartraat (Hypnogen) 10 mg x1; rosuvastatiin (Rosucard) 20 mg 5; perindopriil, indapamiidja imlodipiin (Triplixam) 5 mg x1; spironolaktoon (Spirix) 50 mg x1; pregabaliin (Lyrica) 150 mg x2. Patsiendile m?i?iratud ravimid ja annused on adekvaatsed ning vastavad diagnoosidele. Kliinilisclt olulisi ravim-ravim interaktsioone (omavahelist m?ju) ei ole. L?ihtudes eelnevast, on ekspertkomisjon endiselt seisukohal, et ravimite korrektse (vastavalt arsti v?ljastatud soovitustele) tarvitamise ja muude arsti soovitatud juhiste t?iitrnise (dieet, regulaamc vcre?hu ja veresuhkru v?i?irtuste kontrollimine) korral on v?imalik kohaneda igap?evase eluga ja osaleda kohtuistungil ning kanda s??dim?istmise korral karistust. K?rgverer?hkt?be ja suhkurt?be p?deval patsiendil saab hoida verer?hu ning veresuhkru v??irtusi ravimite korrektse kasutamise ja ettekirjutatud dieedi j?lgimisel normi piires. Vaatamata scllele, ct 2017. aastal on E. Savisaar viibinud ravil AS Ida Tallinna Keskhaiglas ja SA J?geva Haiglas, on olnud v?imalik hoida patsiendi ?ldseisund suhteliselt stabiilsena. Arvestades E. Savisaarel esinevaid raskeid haigusi, on olcmas risk, et tema tervislik seisund v6ib muutuda ebastabiilseks, kuid meditsiiniliselt pole t?pselt prognoositav kas, millal ja mis tingimustel v?ib inimesel, kes p?eb eespool nimetatud haigusi, tekkida eluohtlik scisund, seet?ttu on vajalik tagada kohese arstiabi kittesaadavus kohtuistungi ajal. Eksperdiarvamus 1. Edgar Savisaar p661) raskeid kroonilisi haigusi: [25.1 Krooniline siidame isheemiat?bi, aterosklerootiline s?damehaigus; 295.5 S?dame- v?i veresooneimplantaadi v6i -siiriku olemasolu; 111.9 Sildamekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?dame? puudulikkusega (riskiaste E11.6 Insuliinis?ltumatu suhkurt?bi muude t?ipsustatud tiisistustega. Nimetatud haigustest paranemiue ei ole v?imalik, kuid diagnoose ja senist haiguste kulgu arvesse v6ttes arvab komisjon (v.a V. Volke) endiselt, ct ravimite korrektse (vastavalt arsti v?iljastatud soovitustele) tarvitamise ja muude arsti soovitatud juhiste t'aitmise (dieet, kontrollida regulaarselt vere?hu ja veresuhkru v?i?irtusi) korral on v?imalik kohaneda igapievase eluga ja osaleda kohtuistungil ning s??dim?istmisel kanda karisrust. Komisjoni liige endokn'noloog V. Volkc j?ii eriarvamusele E. Savisaare V?imalusest osaleda kohtuistungil. Tcma arvamuse alusel pole E. Savisaar v?imeline osalema kohtuistungil, sest stressist p6hjustatud veresuhkru ja verer?hu k?rgencmisi on keeruline, kui mitte v5imatu ?ra hoida v6i korrigeerida kohtusaalis- 2. Magnetresonantstomograa?1isel uuringul tuvastati peaaju valgeaine s?mmeetrilised muutused ajupoolkerades, mis viitavad kroonilisele v?ikeste veresoonte muutuselc (mikrovaskulaame kahjustus). Kliinilise leiu ja anamneesi j?irgi ei ole E. Savisaarel esinenud ?gedat neuroloogiliste n'zihtudega haigestumist ja ei ole leitud neuroloogilisi ?raj?i?iman'aihtusid. Seega ei ole E. Savisaarel esinenud ?igedat ajuinsulti. V?ikestel koldelistel muutustel n?igemisega seotud kuklasagaras ei ole kliinilisi neuroloogilisi avaldusi ja MRT leid v?ib olla seotud kognitiivse h?irega. 3. E. Savisaarcl ci ole esinenud ajuinsulti. Aeglaselt tckkinud m?ilu? a kognitsioonih?iireid ei saa magnetresonantstomograa?a leidu arvesse v6ttes v?ilistada, kuid nende h?irete iseloomu ja ulatuse hindamiseks on vajalik t?iiendav neurops?hholoogiline hindamine. 4. Ravidokumentide ja radioloogiliste uuringute liibit??tamisel leidis komisjon, at E. Savisaarel ei ole esinenud aiuinsulti/infarkti, kuiv?rd anamneesis ci ole ?gedat 18(18) AK neuroloogiliste n?ihtudega haigestumist. Ajus csineb krooniliselt tekkinud valgeaine koldelisi muutusi, mis viitavad aja jooksul jz?irk-j?irgult kujunenud mikrovaskulaarsele kahjustusele. Radioloogilisel uuringul tuvastatavate muutuste ilmestumise aega ei ole tagasiulatuvalt v?imalik m?i?irata. 5. E. Savisaarel on tegemist kerge kognitiivse h?iirega, mis v?imaldab tal toime tulla igap?ievaste tegevustega, kuid mis sotsiaalse isoleerituse tingimustes m?jutab suhtlus? k?iitumist. Seega, ta on v6imeline aru saama ja tajuma kohtuistungil toimuvat. Miirkus: Ekspertiisiks esitatud kriminaalasja toimiku 1 k?ide tagastatakse menetlejale k?isipostiga. (allkirjastatud digitaalselt) Marika kohtuarst-ekspert D04504 (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viigimaa kardioloog D05292 (allkirjastatud digitaalselt) Anti Kalda fannakoloogia professor (allkirjastatud digitaalselt) Ilona Drikkit kohtuarst-ekspert D045 75 (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Volke endokrinoloog D057 1 6 Lisa: ?iend ekspertiisi maksumuse kohta (allkirjastatud digitaalselt) Heldi Kase kohtuarst?ekspert D04250 (allkirjastatud digitaalselt) Pille Taba neuroloog DO4748