KOHTUMAARUS Kohus Harju Maakohus tegemise neg ja koht 05.05.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-10503 Kohtukoosseis Kohlunik Anne Rebane Rahvakohtunikud Metta Sarri ja Aadi Potter Kohtuistungi sekretir Merike Kunnus Krilninaalasi Edgar Savisaar'e istnses KarS 294 lg 2 1,2,4; KarS 394 lg2 3; 402-1 lg 1 ja KarS 201 lg 2 .1 123,4 jfirgi; Alexander Kolkin 'iidistnses KarS 28 lg 2 1 jirgi; Vello Kunman'i siilidistuses KarS 29:; lg 1 jiirgi; Hum Teder'i sl'il'idistuses KarS 298 lg 2 3 ja 402-1 lg 1 jirgi; Kalev Kallo KarS 2961g 402-1 lg - 22 lg 3 jeirgi; MTU Keskerakond distuses KarS 402--1 lg 2 jiirgi; Aivar Tuulberg'i suudistuscs KarS 293 lg 3; Priit Kutser'i KarS 201 jirgi ildmenelluses Riigiprokuriir StevenrHrislo Evestus, Triiuu O|ev Kaitsjad Oliver N555, Kristi Rande, Aivar Pilv Indrek Leppik, Thomas Vaher, Paul Keres, Kristi Rande, Erki Kergandberg, Raika Paas, Gretta Oltj er-Timberg Kannalanu esindaja Marko Kairjak Edgar Savisaar, isikukood: 3500531- elukohl: -- kodakondsus: Eesli; emakeel: eesli keel; han'dus: k6rg-; teekoht: Tallinna linnavalivsus, linnapea (Harju Maakohlu Menetlustniming RESOLUTSIOON 30092015111 mefiruse nr 1-15-7812 alusel amelist kervaldamd); karislalus: puudub Alexander Kol'kin: isikukood: 3410511- elukoh' - kodakondsus: Austria; emakeel: eesti ja vene; haridus: korg-; lfifikohlz Merimn Hotels AS, nfiukogu esimees ja ainuosanik; karislatus: puudub Vellu Kunman; isikukood: 352052- elukoh': --kodakondsus= M, emakeel: eesli; halidus: k6rg-; teekoht AS Silikaat Grupp, juhalaja; karislmus: puudub Hillar Teder' isikukood: 3620910-e1ukoh _kodakondsus: Eesti. emakeel: eesti, haridus: kerg oht: Ekspert Kapital OU,juhatuse liige; kariszalus: puudub Kalcv Kallo; isikukood: 3481206- elukom: - kodakondsus: Eesti, emakeel: eesti; haridus: tisiikohl: Tallinna Linnavolikogu, volikogu esimccs; kaIislalus: puudub MTU Ecsti Kcskerakond; seaduslik esindaja: juhatuse liige Edgar Savisaar; registrikood: 80053370; asukoht: Toom- Riil'ltli 3/5, Tallinn: karistalus: Harju Maakohlu 1110201443 otsusega nr 1-14-- 3029 maisteti MTU suudi KarS 344 lg 2 jeirgi ning m5isteti rahaline karistus 10 000 euro! Aivar isikukood: 3620402-; elukohl:_ kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti; haridus: k5rg--; Rand ja Tuulberg karistatus: Femu Maakohlu 01 .06201 1.3 olsusega nr1--11-6593 mfiisteti Tuulberg KarS 275, 424 jeirgi ning leplikuks liilkaIisluseks maisteli KarS ?>de 63, 64 jargi rahaline karistus 100 peievamfiera, so 3310 euro! hm Kutser; isikukood: 3791212- elukoht: kudakondsus: Eesxi, emakeel: eesfi; haridus: korg- teekoht puudub; karis'atus: puudub Menclluse osaline lfipetamine 274 kohus miifims: 1. Seoses Edgar Savisaare parandamatult haigestumisega, mille t?ttu ta ei ole v?imeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma, l?petada kriminaalasjas 1-16-10503 menetlus Edgar Savisaare suhtes. 2. saata teadmiseks menetlusosalistele. 3. Tulenevalt ?385 20 ei ole mii?irus vaidlustatav. Miiaruse p?hjendused: 1. Menetluse Kriminaalasj as 1-16?10503 on kohtu alla antud MTU Keskerakond, Alexander Ko?dn, Vello Kunman, Villu Reiljan, Hillar Teder, Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Edgar Savisaar ja Priit Kutser. 11.04.2017 ma?irusega m?i?irati sfu'idistatav Edgar Savisaare suhtes isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis. Eksperdid j6udsid jargmistele jareldustele: Kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud meditsiiniliste dokumentide andmetel p?eb Edgar Savisaar argmisi siidame veresoonkonna haigusi: krooniline s?dame isheemiat?bi, s?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega riskitase) ja insuliinis?ltumatu suhkurt?bi. 2003. aastal p?des ta agedat seinalabise allseina s?damelihase infarkti ja talle teostati siidame pargarterite angiograa?a s?dame vasaku pargarteri ringihaarava arteri Iaiendamise ja stentimisega. S?dame ultraheliuuringul leitud vasaku vatsakese hiipertroo?a ning veresoonte angiograa?a alusel aterosklerootilised muutused k?ikides pargarterites. Samal ajal diagnoositud kaasuvate haigustena s?damekahjustusega k6rgverer6hkt6bi ja insuliinis?ltumatu suhkurt?bi. Jargmine s?damefunktsiooni hindarnine tehtud 2008.aastal. Koormustest ja m?okardi perfusioonistsintigraa?a n?iitasid infarktij argsele armkoele iseloomulikku leidu: eluv?imetu h?pokineetiline ala vasaku vatsakese inferolateraalses (alumises k?lgmises) seinas basaalses ja keskmises segmendis ringihaarva koronaararteri varustusalal, samuti osaliselt eluv?imeline hiipokineetiline ala ka vasaku vatsakese tipupiirkonnas ja eesseina tipu segmendis vasaku eesmise alaneva koronaararteri varustusalal. Sel ajal oli vasaku vatsakese ?ldine kontraktiilne funktsioon langenud ning valjutusfraktsioon oli 36-40%. 2009. aastal tehtud ehhokardiograa?line uuring naitas, et vasak vatsake oli keskmiselt h?pertrofeerunud, esines kerge s?stoolse funktsiooni (vatsakeste kokkut?mbumise) langus ja kerge diastoolne d?sfunktsioon (l?tvumine), valjutusfraktsioon oli siis 50?55% piirides. 08.-10.07.2015 viibis E. Savisaar AS Ida Keskhaiglas verer?hu k?rgenemise t?ttu (arteriaalse verer?hu vaartus 220/120 mmHg), mis ("mnestus raviga stabiliseerida. Visuaalselt hinnatuna oli kardiaalne funktsioon stabiilne, Valjutusfraktsioon 45-5 vasak koda kergelt dilateerunud, vasak vatsake oli m66duka h?pertroo?aga inferioorse ja inferolateraalseina keskmise ja tipu segmendi akineesi ja kerge siistoolse funktsiooni langusega. Ehhokardiograa?al oli naha labip?etud inferioome s?damelihase infarkt, sklerootiline aort. 23.?29.09.2015 viibis E. Savisaar AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ebastabiilse stenokardia t6ttu. Koronograa?al leiti kolme arteri koronaart?bi (Valja arvatud vasak peatiivi), piirgarterites leiti difuusne kahjustus, vasaku diagonaalharu l?pposas ja tagumises vatsakesetevahelise haru alguses 50-60%-1ised kahjustused ja eesmises vatsakesestevahelise haru keskosas ca 50% kahjustused. Tagumisc vatsakestcvahelisc haru 16puosas csines preoklusioon, mis laiendati ja stenditi ravimkaetud stendiga. Problecmiks j?iid k6rged veresuhkruv?i?rtused. 05.07?22.08.2016 staatiline stsintigraa?a n?iitas p??rdumatut defekti vasaku vatsakese alumises k?lgmises seinas (inferolateraalseinas), mis j?i?b vasaku ringihaarava ja parema alancva p?irgarteri varustusalale. Leid vastab infarkti j?irgsele armkoele. Vasaku vatsakese 20(21) ?ldinc kontraktiilne funktsioon madal, esines v?iljendunud v?iljutusfraktsiooni langus 28-29%, samuti akinees (vasak vatsakese liikumise haire, mist?ttu ei saa v?iljutada verd) vasema vatsakese alumises seinas ulatusega inferoseptaalsele ja lateraalseina. Eespool nimetatud haigustest l?ihtuvalt on E. Savisaarelc koostatud raviskcem, mida on vaj adusel korrigecritud. Meditsiinjliste dokumentidc sissekannete p6hjal n?htub, et 2017. aastal oli Betaloc (Metoprolool, Beeta-blokaatorite klassi ravim) juba aasta algusest otsas, Rosuvastatiin (kolesteroolilangetaja) v?ilja ostmata. Haigusloo sissekande p?hjal oli raviarstil tekkinud kahtlus, et patsiendi seisundit v6ib seletada ka ravimite ebarcgulaarse tarvitamisega. K?rge veresuhkru foonil on s?venenud ka d?slipideemia (lipiidide ainevahetush?iire). Arstile p66rdurnisc p6hj uscks oli siis vajadus retsepti uuendamiseks, uuendatud ka raviskeemi. E. Savisaarel esinevad rasked kroonilised haigused krooniline siidamc isheemiat?bi, s?damekahjustusega k6rgverer6hkt6bi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega, l?ibip?etud s?damelihase infarkt ja insuliinis?ltmnatu suhkurt?bi, on tasked parandamatud haigused, millest pole v?imalik tervis?cumine. Tegcmist on haigustega, mis v?ilj cnduvad s?dant verega varustavate p?irgarterite aterosklerootilises kahj ustuses ja p6hj ustavad s?damelihase vcrega varustamisc ja s?damc kontraktiilsus haireid ning s?damelihase isheemiat. Vaatamata sellele, et 2016. aastal olid aterosklerootilised muutused siivenenud ja siidame vasaku vatsakese ?ldine kontraktiilne funktsioon oli langenud Ding s?dame miiokardi funktsioneerimisest infarktij ?rgse armkoe v?ilj aliilitatud ala oli laienenud, on olnud siiski vb'imalik hoida patsiendi iildseisund suhteliselt stabiilsena. K?rgverer?hkt?be ja suhkurt?bc p?deval patsiendil saab hoida verer?hu ja vercsuhkru V?i'eirtusi ravimite korrektse kasutamise ja ettekirjutamd dieedi j?ilgimisel normi piires. Kahjuks selgub meditsiinilistest dokumentidest, at 2017. aastal pole patsient v6tnud k?iki ravimeid regulaarselt. L?ihtudes eelncvast leiab arstlik ekspertkomisj on, et ravimite korrektse (vastavalt arsti V?iljastatud soovitustele) tarvitamise, samuti s?i?istliku ja muude arsti soovitatud juhjste t?itmise (dieet, regulaarne vere?hu ja veresuhkru v?i?irtuste kontrollimine) kooskasutamisega on v?imalik kohaneda igap?ievase eluga ja osaleda kohtuistungil ning kanda s??dim?istmise korral karistust. Kohtuistungil osalemisel peab E. Savisaarele olema tagatud kohcnc arstiabi ja on vajalik arsti kaasamine kohtuistungile, samuti peab tema ?lekuulamine toimuma liihikeste ajaperioodidena st tegema sagedaminj vaheaegu ja andma v6imaluse puhkuseks. Arvestades E. Savisaarel esinevaid raskeid haigusi, on olemas risk, 61; tema tervislik seisund v?ib muutuda cbastabiilseks, kuid meditsiiniliselt pole t?ipselt prognoositav kas, millal ja mis tingimustel V?ib inimescl, kes p?eb eespool nimetatud haigusi, tekkida eluohtlik seisund, seet?ttu on vaj alik tagada kohese arstiabi k?ittesaadavus kohtuistungi ajal. E. Savisaar viibis 2015. aastal pikaajaliselt SA Tartu Ulikooli Kliinikumis j?irgmistc diagnoosidega: j?iscmete muude osade tselluliit (sidekoep?letik) tekitaj ana streptococcus pyogenes, age neerupuudulikkus, ?geda infektsiooniga seotud septiline sokk, age hingamispuudulikkus, toksilise soki s?ndroom, rauavaegusaneemia, intensiivravideliirium (segasusseisund), kopsup?letik, poliineuropaatiad. Kuna infektsioon ei allunud ravile, siis tcostati tal parema jala amputatsioon reie ?lemisest kolmandikust. Haiglast lahkudes vaj as ta j?ilgimist neeru?mktsiooni osas, kom'geerimist vajas suhkruhaiguse ravi, poliineuropaatia (hulgin?irvip?lctik) oli senise ?isioteraapia tulemusel olulise positiivse d?naamikaga, s?dame funktsioon oli ravi foonil stabiilne. Aktiivse ravi m??dumisel viibis ta taastusravil ja sai ?isioteraapiat, massaaii, samuti logopeedilist ning psiihholoogilist abi. Taastusravil olcku aj a1 suurencs ?ld?i?siline v?imekus ja iseseisev toimetulek. Toimus ettevalmistusjalaproteesi kasutamiseks. Elektroneurom?ograa?lise uuringu alusel diagnoositi diabeetilist pol?neuropaatiat (suhkurt?bi p6hjustatud perifeerse n?irvisiisteemi haigus). Ambulatoorset taastusravi ja ?isioteraapiat j?itkati ka 2016. aastal; regulaarseid ravi korrigeerimisi ning uuringuid on teinud sisearst, endokrinoloog ning kardioloog. Kohtuistungil osalemiselja karistuse maaramisel peab arvestama, et E. Savisaarel on amputeeritud parem jalg reie ?lemisest kolmandikust, mille tagaj arj 61 on jasmud piisiv ?ld?i?silise v6imekuse ja iseseisva hakkamasaamise de?tsiit. Eksperdid vastasid k?simustele: 1. Kas Edgar Savisaar 0n parandamatult raskesti haigestunud? E. Savisaar p?eb raskeid kroonilisi haigusi: I25 .1 Krooniline s?dame isheemiat?bi, aterosklerootiline siidamehaigus. Z955 Siidame? v6i veresooneimplantaadi v6i -siiriku olemasolu. 111.9 S?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) s?damepuudulikkusega (riskiaste 3). E11.6 Insuliinis?ltumatu suhkurt?bi muude tapsustatud tiisistustega. Nimetatud haigustest paranemine ei ole v6imalik, kuid ravimite ja saastliku kooskasutamisega on v?imalik hoida organismi suhteliselt stabiilses seisundis. 2. Kui Edgar Savisaar on parandamatult raskesti haigestunud, kas ta on v?imeline kriminaalmenetluses osalema arvestades kohtuistungite ajagraafikut (n?htav kiiesoleva motiveerivas osas koos selgitustega) ja karistust kandma? Ravimite korrektse (vastavalt arsti valj astatud soovitustele), samuti saastliku ja muude arsti soovitatud juhiste taitmise (dieet, kontrollida regulaarselt vere?hu ja veresuhkru va?irtusi) kooskasutarnisega on v?imalik kohaneda igapaevase elugaja osaleda kohtuistungil ning s??dimb?istmisel kanda karistust. Kohtuistungil viibimise ajal peab olema tagatud E. Savisaarele kohene arstiabi sh arsti kaasamine kohtuistungile, samuti peab ?lekuulamine kohtuistungil toimuma l?hikeste aj aperioodidena. Tulenevalt ekspertide arvamusest jattis kohus kaitsja vandeadvokaat Oliver Naasi taotluse menetluse l?petamiseks seoses E.Savisaare parandamatult haigestumisega rahuldamata ja jatkas kohturnenetlusega. 05.06.2017 andis kohus E.Savisaare kohtu alla ning 12.06.2017 alustati t?endite uurimisega. 13.06.2017 ja 14.06.2017 jatkati t?endite uurimisega. 14.06.2017 istungi alguses tundis Edgar Savisaar end halvasti ja kohus kutsus kohtusaali kiirabi. Kiirabi viis E.Savisaare haiglasse. 08.08.2017 10.08.2017 jatkati kohtuistungitega. 10.08.2017 tundis Edgar Savisaar end parast l?unapausi halvasti ja kohus kutsus talle kiirabi. Kiirabiarst tuvastas Edgar Savisaarel vaga k?rge pulsi ja Vaga k?rged verer?hu naitaj ad. Kiirabi viis Edgar Savisaare haiglasse. Kohus jatkas istungitega 15 .08 .20 1 7. 12.12.2017 kohtuistungile E.Savisaar ei ilmunud, kuna ta Viidi haiglasse sama paeva hommikul ja haiglas ta viibis kuni 15.12.2017. Uuesti Viibis Edgar Savisaar haiglas alates 18.01.2018, mist?ttu ei saanud ta osaleda 23.01.2018 kohtuistungil. 30.01.2018 arutati kinnisel kohtuistungil E.Savisaare tervisega seonduvat ning k?sitleti tema raviarsti Peep P6dderit ja ekspert Margus Viigimaad. 06.02.2018 kohtuistungile E.Savisaar ei ilmunud, kuna viibis endiselt haiglaravil. 08.02 2018 maaras kohus E:Savisaare suhtes taiendava isiku kohtuarstliku ekspertiisi. 21.05.2018 ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt: 1.Edgar Savisaar p6eb raskeid kroonilisi haigusi: 125.1 Krooniline siidame isheemiat?bi, aterosklerootiline siidamehaigus; Z955 S?dame- veresooneimplantaadi v6i -siiriku olemasolu; 111.9 S?damekahjustusega h?pertooniat?bi (kongestiivse) siidamepuudulikkusega (riskiaste E116 Insuliinis?ltumatu suhkurt?bi muude tapsustatud tiisistustega. Nimetatud haigustest paranemine ei ole v6ima1ik, kuid diagnoose ja senist haiguste kulgu arvesse v?ttes arvab komisj on (v.a V. Volke) endiselt, et ravimite korrektse (vastavalt arsti v?ilj astatud soovitustele) tarvitamise ja muude arsti soovitatud juhiste t?iitmise (dieet, kontrollida regulaarselt vere?hu ja veresuhkru V?i?irtusi) korral on V6imalik kohaneda igap?ievase elugaja osaleda kohtuistungil ning s??dim?istmisel kanda karistust. Komisjoni liige endokrinoloog V. Volke j?ii eriarvamusele E. Savisaare v6imalusest osaleda kohtuistungil. Tema arvamuse alusel pole E. Savisaar v?imeline osalema kohtuistungil, sest stressist p?hjustatud veresuhkruja verer?hu k?rgenemisi on keeruline, kui mitte V?imatu ?ira hoida korrigeerida kohtusaalis. 2. Magnetresonantstomograa?lisel uuringul tuvastati peaaju valgeaine siimmeetrilised muutused ajupoolkcrades, mis viitavad kroonilisele v?iikeste veresoonte muutusele (mikrovaskulaarne kahjustus). Kliinilise leiu ja anamneesi j?irgi ei ole E. Savisaarel esinenud ?igedat neuroloogiliste n?ihtudega haigestumist ja ei ole leitud neuroloogilisi ?raj ?i?iman?ihtusid. Seega ei ole E. Savisaarel esinenud ?igedat aj uinsulti. V?iikestel koldelistel muutustel n?igemisega seotud kuklasagaras ei ole kliinilisi neuroloogilisi avaldusi ja MRT leid v?ib olla seotud kognitiivse h?iirega. 3. E. Savisaarel ei ole esinenud ajuinsulti. Aeglaselt tekkinud m?ilu- ja kognitsioonih?iireid ei saa magnetresonantstomograa?a leidu arvesse v?ttes v?ilistada, kuid nende h?iirete iseloomu ja ulatuse hindamiseks on vaj alik t?iendav neurops?hholoogiline hindamine. 4. Ravidokumentide ja radioloogiliste uuringute l?ibit??tamisel leidis komisj on, at E. Savisaarel ei ole esinenud aj uinsulti/infarkti, kuiv?rd anamneesis ei ole ?gedat neuroloogiliste n?ihtudega haigestumist. Ajus esineb krooniliselt tekkinud valgeaine koldelisi muutusi, mis viitavad aja jooksul j?irk?j ?rgult kujunenud mikrovaskulaarsele kahjustusele. Radioloogilisel uuringul tuvastatavate muutuste ilmestumise aega ei ole tagasiulatuvalt v6imalik m?i?irata. 5. E. Savisaarel on tegernist kerge kognitiivse hairega, mis v?imaldab tal toime tulla igap?ievaste tegevustega, kuid mis sotsiaalse isoleerituse tingimustes m?jutab suhtlusk'aitumist. Seega, ta on v6imeline aru saama ja taj uma kohtuistungil toimuvat. Endokrinoloog professor Vallo Volke arvamuse p?hjendus: E. Savisaare 2. suhkruhaigus on kestnud ?le 15-116 aasta. Esmakordselt mainitud meditsiinidokumentides 2003. aastal koos ?igeda siidamelihase infarktiga. Kuna 2. ti'u'ibi diabeet on aeglaselt, jark- j?irguliselt siivenev haigus, siis t?en?ioliselt on haigus alanud juba aastaid enne selle avastamist. Haiguse ohje on kulgenud t6usude ja m66nadega, 3 kuu keskmisi gl?koosiv?i?irtusi kiljeldav gliikohemoglobiini tasemeks 0n m??detud: september 2008 juuli 2009 juuli 2015 5,4%,september 2015 detsember 2017 jaanuar 2018 11%, m?irts 2018 Kunj 2017. aasta l?punj on haiguse ravi p6hinenud peamiselt tablettravil. Insuliini on kasutatud liihiajaliselt haiglaravi perioodidel, kus ?gedatest haigustest esinenud gl?koositasemete j?irsemad k?rgenemised. Seoses haiguse dekompenseerumisega on 2017. aastal ravisse lisatud kaks s?stitavat ravimit: seguinsuliin (l?hikese- ja pikatoimelise insuliini segu) ja retseptori agonist. 2018. aasta m?irtsis muudetud raviskeemi: insuliini ja GLP- 1 retseptori agonist edasi kasutuses kombineeritud preparaadina (insuliin glargiin/liksisenatiid). S?steravile ?leminek on suhkruhaiguse ohjet parandanud, kuid haiguse rahuldavat ohjet veel saavutatud ei ole. Patsient saab oma s?nul s?stimise ja veresuhkrute m66tmisega hasti hakkama. Patsient kiljeldab veresuhkru taseme k?rgenemist pingeolukordades. Diabeedi t?sistusest olemas suurte veresoonte kahjustus (difuusselt kahjustunud s?dame p?irgarterid, aju vaskulaarse kahjustuse pilt), tugevat neerukahjustust ei ole, kerge nefropaatia on v?imalik. V. Volke arvamuse alusel pole E. Savisaar v?imeline osalema kohtuistungil, sest tegemist on patsiendiga, kelle risk kardiovaskulaarse ataki V6i surma tekkeks on ?lik?rge. Nii k?rge riskiga patsientide absoluutse riski hindamiseks puuduvad formaalsed riskikalkulaatoridLisaks regulaarsele ravimite kasutamisele on ?lioluline v'eiltida pinget ja stressi. Selline pingeolukordadele eksponeerimine p?hjustab veresuhkru ja verer?hu olulisi k?rgenemisi ja suurendab m?irkimisv?i?irselt kardiovaskulaarse ataki tekkimise riski. Stressist p6hjustatud veresuhkru ja verer?hu k6rgenemisi on keeruline, kui mitte v6imatu ?ra hoida korrigeerida kohtusaalis. Seega on V?ga t6en?ioline, et kohtumenetluse k?iigus tekib uus raske terviserike V6i surm, mis on v?ihemalt osaliselt p6hj ustatud kohtumenetlusega seotud stressist. 05.06.2018 kohtuistungile E.Savisaar ei ilmunud, tema raviarst Dr.Peep P?dderi kinnitusel viibib E.Savisaar haiglaravil jaj?i?ib sinna pikemaks ajaks. 2. Kohtu p?hjendused Kohus leiab, at on tuvastatud, et Edgar Savisaare terviseseisund pole v6imaldanud korduvalt kriminaalmenetluses sii?distatavana osaleda. Nii esimese kui viimase ekspertiisiakti koostanud eksperdid (v.a V.Volke) on leidnud, et E.Savisaar on v?imeline osalema kohtulikul arutamisel (seda k?ll teatud tingimustel), kuid tegelik olukord on korduvalt veenvalt kohtule n?iidanud, et nii see ei ole. Mitmel korral on E.Savisaare tervis halvenenud kohtuistungi ajal sedav?rd, et ta on kiirabi poolt haiglaravile toimetatud. Mingit alust arvata, et kiirabit??tajad on ebaprofessionaalsed V6i mingil p6hjusel kallutatud, kohtul ei ole. Eksperdiarvamus ei ole kohtule siduv ja kohus peab eksperdiarvamusse suhtuma samasuguse kriitikaga kui igasse teise t?endisse. Kohus n?ustub kaitsja seisukohaga, et ekspert Vallo Volke ei ole sisuliselt j?fc'mud mitte eriarvamusele, vaid on kujundanud enda kui endokrinoloogi ehk vastava ala spetsialisti arvamuse. Keegi teistest ekspertidest, kes E.Savisaare terviseseisundi kohta oma arvamuse on andnud, ei ole samas timber l?kanud ekspert V.Volke arvamust. Kohus m?i?iraski komisjoniekspertiisi seet?ttu, et saada v?imalikult palju informatsiooni erinevatelt spetsialistidelt E.Savisaare terviseseisundi kohta. Ekspert V.V01ke on andnud oma arvamuse kategoorilises vormis ehk on selges6na1iselt ?elnud, et E.Savisaar pole vc?iimeline osalema kohtuistungil, risk kardiovaskulaarse ataki surma tekkeks on ?lik?rge. Nii k?rge riskiga patsientide absoluutse riski hindamiseks puuduvad formaalsed riskikalkulaatorid. Prokur?ir viitas oma vastuv?iidetes kaitsja taotlusele sellele, et E.Savisaar ravib ennast tuttava arsti juureS ja haigestub iga kord vaid enne kohtuistungit. Kohus selle seisukohaga ei n6ustu, kuna ravidokumentidest n?htub, et E.Savisaar 0n haiglas viibinud ka kohtuistungite v?ilisel aj a1 korduvalt. Kohtuistungil on ?le kuulatud esimese ekspertiisi ekspertkomisjoni tij?s osalenud Dr.Margus Viigimaa, kes on kinnitanud, et E.Savisaare ravi (sh arst P.P6dderi poolt m?i?iratu) on olnud igati asjakohane ja kaasaegne. Tuvastatud on ekspertide poolt, ct E.Savisaar p6eb raskeid kroonilisi haigusi ja nendest paranemine ei ole v?imalik. Kohtul puudub igasugune alus ette heita E.Savisaarele seda, et ta ravib ennast iihe ja sama arsti juures ja p?brdub tema poole koheselt, kui ta end halvasti tunneb, eriti olukorras, kus E.Savisaarel perearsti v?iidetavalt ei olegi. Varasemalt on E.Savisaare terviseseisundi kohta andnud arvamusi mitmed spetsialistid (Dr.Ra1fAllikvee 13.12.2016, Dr.Jaan Eha 09.03.2017) ja leidnud samuti, et E.Savisaar pole v6imeline osalema kohtumenetluses ilma, et sellega kaasneks t?Lisistuste v6i ?kksurma oht. Asjaolu, et E.Savisaar oli s?gisel 2017 mitmete kuude v?iltel vc?iimeline osalema kohtuistungitel, ei t?ihenda kohtu hinnangul tingimata seda, et ekspert V.Volke poolt n?iidatud riske poleks ka siis esinenud. Kohtul ei ole mingit alust kahelda ekspert V.Volke erapooletuses, usaldusv?i?rsuses ja kompetentsuses. Kohus n?ustub ekspert V.Volke seisukohaga ja leiab, et arvestades E.Savisaare raskeid kroonilisi haigusi, ei ole ta V?imeline osalema kohtumenetluses. Sisuliselt on teised eksperdid samuti arvanud, et E.Savisaar saab kohtuistungitel osaleda teatud tingimustel: tuleb korrektselt ravimeid tarvitada, dieeti pidada, veresuhkru v?i?irtusi ja verer?hku regulaarselt kontrollida, arsti juhiseid t?iita jne. Kohtul puudub V6imalus nende tingimuste t?iitmist kontrollida. Arvestades eksperdiarvamuse p-s 5 toodud asjaolu, et E.Savisare1 on tegemist kerge kognitiivse hairega ja psiihholoog M.Enn0ki hinnangul oli kontakt E.Savisaarega ekspertiisi k?iigus ?ldiselt hea, kuid oli probleeme miilust info k?ittesaamisega ja alati selgeid vastuseid ei saanud, m?ilu tase on langenud, ei saa 011a kindel, et E.Savisaar on ?ldse v?imeline neid tingimusi, mida eksperdid on nimetanud, iseseisvalt t?itma. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et E.Savisaare suhtes tuleb kriminaalmenetlus 16petada, kuna ta on parandamatult haigestunud ning ei ole seet?ttu V6imeline osalema kriminaalmenetluses ega karistust kandma. Anne Rebane kohtunjk Aadi Potter rahvakohtunik Metta Sarri ?fl/fawa/ rahvakohtunik