Riigikogu põhiseaduskomisjoni
istungi protokoll nr 162

Tallinn, Toompea

Esmaspäev, 04. juuni 2018

Algus 11.15, lõpp 13.00
Juhataja: Marko Pomerants
Protokollija: Anna-Liisa Pärnalaas, Silja Tammeorg
Võtsid osa: Jüri Adams, Arto Aas, Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Jaak Madison, Jevgeni
Ossinovski, Mart Nutt, Mihhail Korb, Tiit Terik, Erle Enneveer (nõuniksekretariaadijuhataja), Karin Tuulik (nõunik), Kristo Varend (nõunik)
Puudus: Lauri Luik
Kutsutud: Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli ja karistusõiguse
ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet (2. päevakorrapunkti juures); Siseministeeriumi
kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ja sama osakonna nõunik Eva
Lillemäe (3. päevakorrapunkti juures)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) teise lugemise arutelu jätkamine
3. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617
SE) teise lugemise arutelu jätkamine
4. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) teise lugemise arutelu
5. Istungil algatatud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Komisjoni istung esmaspäeval, 04.06.2018 kell 11.15
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) teise lugemise arutelu jätkamine
3. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617
SE) teise lugemise arutelu jätkamine
4. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) teise lugemise arutelu
5. Istungil algatatud küsimused

 2

Komisjoni istung teisipäeval, 05.06.2018 kell 14.00
1. Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (629 SE) teise lugemise arutelu
2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr
810/2009, millega on kehtestatud ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) eelnõu kohta
3. Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Lea Kivi kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (630
OE) esimese lugemise arutelu
4. Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“
muutmine““ eelnõu (638 OE) esimese lugemise arutelu
5. Peaprokuröri ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta 2017.
aastal
6. Istungil algatatud küsimused
Otsustati:
1.1 Kinnitada nädala töökava (konsensus – Marko Pomerants, Jüri Adams, Arto Aas, Hanno
Pevkur, Helmut Hallemaa, Jevgeni Ossinovski, Mart Nutt, Tiit Terik).
2. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) teise lugemise arutelu jätkamine
Marko Pomerants märkis, et komisjon jätkab muudatusettepanekute ülevaatamist.
Marko Pomerants sõnas, et eelnõu § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta
töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil ning avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ning
see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse
kohaselt on see aga lubatud vaid siis, kui tegemist on ülekaaluka avaliku huviga.1 Küsimus
sellise muudatuse vajalikkusest tõstatati komisjoni k.a 29. mai istungil. Omapoolse arvamuse
on saatnud ka Eesti Ajalehtede Liit, kes avaldas lootust, et komisjon jääb eelnõu §-i 4 puhul
esialgse sõnastuse juurde.
Marko Pomerants pani hääletusele ettepaneku, millega täpsustatakse eelnõu §-i 4 selliselt, et
isikuandmete töötlemine ajakirjanduslik eesmärgil ei ole lubatud pelgalt avaliku huvi korral,
vaid selline huvi peab olema ülekaalukas.
Muudatusettepaneku tekst
Muuta § 4 ja sõnastada järgmiselt:
„§ 4. Isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil
Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige
avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas
ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada
andmesubjekti õigusi.“
Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 7, vastu oli 0, erapooletuid oli 1.

1

Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2.

 3

Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Arto
Aas, Hanno Pevkur
Erapooletu: Jüri Adams
Marko Pomerants sõnas, et komisjoni k.a 28. mai istungil jäi pooleli muudatusettepanekute
loetelu kavandi 11. muudatusettepaneku arutelu. Marko Pomerants palus Tanel Kalmetil
selgitada muudatusettepaneku sisu.
Muudatusettepanek nr 11
11. Teha eelnõus järgmised muudatused:
11.1. Täiendada § 22 lõiget 2 uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) takistada ametlikku uurimist või menetlust.“;
11.2. Täiendada § 23 lõiget 2 uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) takistada ametlikku uurimist või menetlust.“;
11.3. Täiendada § 44 lõiget 5 uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) takistada ametlikku uurimist või menetlust.“;
Tanel Kalmet selgitas, et eelmisel istungil ei leidnud komisjoni toetust muudatusettepaneku
sõnastus, mille kohaselt võib teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või
jätta selle talle esitamata, kui selline tegevus võib takistada seaduslike menetluste läbiviimist.
Õiguskaitseasutusi puudutava direktiivi 2016/680 artikli 13 lõike 3 kohaselt võivad
liikmesriigid andmesubjekti põhiõigusi ja õigustatud huve nõuetekohaselt arvestades võtta
seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmesubjektile esitatava teabe hilisem või
piiratud esitamine või esitamata jätmine. Lõike 3 punktid b–e (süütegude tõkestamine ja
menetlemine, riigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse kaitse, teiste isikute õiguste ja vabaduste
kaitse) on eelnõu algse redaktsiooni punktidega kaetud. Muudatusega täiendatakse loetelu
punktiga 5, mis vastab direktiivi lõike 13 punktile a, mille kohaselt andmete esitamist
andmesubjektile võidakse piirata ka „ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste
takistamise vältimiseks“. Muudatusettepaneku kohaselt on direktiivi sõnastust piiritletud
ametlike uurimiste ja menetluste takistamisega. Kuivõrd direktiivis on vastav alus eraldi
nimetatud, ei saa seda lugeda kaetuks muude alustega, nt avaliku turvalisuse kaitsega, ning selle
puudumine võib tekitada põhjendamatu lünga avalike huvide kaitse võimaluse tagamisel.
Hanno Pevkur sõnas, et kuivõrd muudatusettepanekuga eelnõusse lisatav punkt 5 hõlmab juba
eelnõus sisalduva loetelu punkti 1 (takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist,
menetlemist või karistuste täideviimist), siis võiks need kaks punkti omavahel ühendada.
Tanel Kalmet vastas, et punkt 5 katab küll punkti 1, kuid direktiiv 2016/680 on käsitleb
isikuandmete kogumist ja töötlemist süüteomenetluses muudest menetlustest eraldisesvalt, siis
sellest tulenevalt ei soovita ta loetelu lühendada.
Hanno Pevkur sõnas, et ka süüteo menetlemine on ametlik menetlus.

 4

Tanel Kalmet märkis, et kahtlemata on, kuid näiteks süüteo tõkestamise näol ei ole veel
tegemist ei uurimise ega avaliku menetlusega.
Jüri Adams küsis, et kas ka Riigikogu uurimiskomisjonide tegevust on võimalik nimetada
ametlikuks uurimiseks?2
Tanel Kalmet vastas, et seda ei saa välistada, sest uurimiskomisjoni näol on tegemist vahetu
demokraatliku kontrolli instrumendiga.
Marko Pomerants märkis, et tavaliselt ei ole Riigikogu uurimiskomisjonide käsutuses olnud
informatsiooni, mis ei oleks olnud juba varasemalt kättesaadav ajakirjandusest või avalikes
menetlusdokumentidest.
Arto Aas sõnas, et tema hinnangul meenutab uurimiskomisjonides toimuv pigem poliitilist
mängu, mitte ametlikku uurimist.
Marko
Pomerants
pani
muudatusettepaneku nr 11.

hääletusele

muudatusettepanekute

loetelu

kavandi

Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 5, vastu oli 0, erapooletuid oli 2.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Jüri Adams
Erapooletu: Arto Aas, Hanno Pevkur
Marko Pomerants sõnas, et sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud.
Hanno Pevkur tegi ettepaneku vaadata üle ka komisjonile saadetud huvigruppide arvamustes
sisalduvad ettepanekud.
Sandra Mikli andis komisjonile ülevaate eelnõu kohta saadetud arvamustest. Andmekaitse
Inspektsioon, Haiglate Liit ja Eesti Linnade ja Valdade Liit tegid ettepaneku lisada eelnõusse
kehtivas isikuandmete kaitse seaduses sätestatuga sarnane avalikus kohas filmimist ja
turvakaamerate kasutamist reguleeriv säte.3 Eelnõusse ei ole seda sätet lisatud. Kaameraid saab
edaspidi kasutada oma vara kaitseks, isiklikul otstarbel, ajakirjanduslikul eesmärgil ja avalike
kohtade jälgimiseks korrakaitseseaduse alusel. Avalik võim saab kaameraid kasutada oma vara
kaitseks, sellisel juhul tegutseb ta eraõiguslikus suhtes ja saab toetuda õigusliku alusena
õigustatud huvile. Mis puudutab näiteks haridusasutus soovi jäädvustada ja avalikustada
esimese septembri aktust, siis haridusasutuste osas on vajaduse korral võimalik täiendav alus

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus § 20 kohaselt võib Riigikogu moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi
pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks.
3 Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõike 8 kohaselt asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina
jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis
võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.
Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib
mõistlikult eeldada.
2

 5

sätestada isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõus, mille algatamise otsustas
Vabariigi Valitsus oma 31. mai istungil.
Sandra Mikli sõnas, et mitu ettepanekut puudutasid nõusoleku andmist isikuandmete
töötlemiseks pärast andmesubjekti surma, kuid seda teemat arutati juba komisjoni k.a 28. ja 29.
mai istungitel.
Marko Pomerants sõnas, et tema arvates ei ole mõistlik lisada isikuandmete kaitse seadusesse
sätet, mille loogika oleks tsiviilõiguse pärimisloogikaga vastupidine.
Sandra Mikli sõnas, et järgmine ettepanekute grupp puudutab andmete kogumist ja
kolmandale osapoolele edastamist krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil. Antud küsimuses
olid Andmekaitse Inspektsioonil ja Eesti Pangaliidul vastandlikud seisukohad. Andmekaitse
Inspektsioon tegi ettepaneku muuta eelnõu § 10 lõike 2 punkti 5 selliselt, et tähtaeg, millest
alates ei ole isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine lubatud, hakkaks
kulgema rikkumise algusest, mitte selle lõppemisest. Andmekaitse Inspektsiooni ettepanek on
andmesubjekti seisukohast sõbralikum, kuid Eesti Pangaliit oli sellele vastu, sest muudatuse
kohaldamine praktikas oleks keeruline ning kulukas, sest tingiks vajaduse muuta maksehäireid
edastavate ettevõtete poolt oma infosüsteeme. Sandra Mikli märkis, et rikkumise hetke
juriidiline tuvastamine võib olla samuti äärmiselt keeruline ning seetõttu tuleks jääda eelnõu
esialgse sõnastuse juurde, mille kohaselt algab tähtaja arvestamine kohustuse rikkumise
lõppemisest. Sama põhimõte sisaldub ka kehtivas isikuandmete kaitse seaduses.4
Sandra Mikli sõnas, et Eesti Advokatuur tegi ettepaneku sätestada eelnõus, et Andmekaitse
Inspektsiooni õigus saada vastutavalt või volitatud töötlejalt juurdepääs isikuandmetele ning
ruumidele, oleks advokaatide puhul keelatud. Ettepaneku kohaselt ei laieneks seega
Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve pädevus advokatuurile. Sandra Mikli sõnas, et
advokatuuri konfidentsiaalsuskohustust saab täpsemalt regulaarida isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seaduse eelnõus, kuid samas ei ole ühtegi head põhjendust, miks advokaadid ei
peaks kuuluma Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve alla, kuigi näiteks arstid kuuluvad.
Sandra Mikli lausus, et Andmekaitse Inspektsioon tegi ettepaneku muuta eelnõu § 2 punkti 2
selliselt, et isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus 5 ei kohalduks
põhiseaduslike institutsioonide osas ainult põhiseaduslike ülesannete täitmisele, kuid kohalduks
nende institutsioonide muule tegevusele. Sandra Mikli lisas, et tema hinnangul tuleb see juba
praegu üsna selgelt välja eelnõu §-st 2, mille kohaselt kohaldatakse seadust ja üldmäärust
põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike
ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseadustes.
Sandra Mikli sõnas, et Inimõiguste Keskus tegi ettepaneku kaaluda võimalust anda
isikuandmete kaitsega tegelevale mittetulunduslikule asutusele, organisatsioonile või
ühendusele isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 80 lõike 2 alusel õigus esitada
järelevalveasutusele kaebus ning kasutada teisi õiguskaitsevahendeid sõltumatult
andmesubjekti volitusest. Selline õiguslik instrument on olemas näiteks planeerimise- ja
keskkonnaasjades, kus on võimalik osutada suuremale avalikule huvile. Samas on mõningates
Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 7 punkt 4.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016).
4
5

 6

liikmesriikides seda laiendatud ka andmekaitse valdkonnale. Justiitsministeerium leidis, et nn
populaarkaebus (actio populaaris) ei ole Eestis põhjendatud.
Jevgeni Ossinovski küsis, et miks ei ole nn populaarkaebused Eestis põhjendatud.
Sandra Mikli vastas, et tsiviilõigus tegeleb indiviidi isiklike õigustega ning kui inimene
soovib, siis ta kaitseb neid õigusi ise. Kui selline õigus anda mõnele organisatsioonile, siis
kaasneks sellega ka organisatsiooni võimalus avalikustada isikutega seonduvaid isikuandmeid.
See tundub meie senise andmekaitse filosoofiaga vastuolus olevat.
Jüri Adams tundis huvi, et mida tähendab nn populaarkaebus.
Sandra Mikli vastas, et üldmääruse artikkel 80 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha,
et asutusel, organisatsioonil või ühendusel on andmesubjekti volitusest sõltumatult õigus
esitada asjaomases liikmesriigis pädevale järelevalveasutusele kaebus. See tähendab, et
andmesubjekti õigusi minnakse kaitsma tema tahtest sõltumata, kuid see ei tundu Eestile
omane.
Jevgeni Ossinovski märkis, et nn populaarkaebuse idee võib seisneda hoopis avaliku huvi
kaitsmises. Näiteks kui hooldekodudes toimub erivajadustega inimeste õiguste süsteemne
rikkumine, siis need inimesed ei saa ju oma õiguste eest ise seista.
Sandra Mikli märkis, et nende inimeste õiguste eest seisab õiguskantsler.
Jevgeni Ossinovski leidis, et see ei ole piisav. Populaarkaebuste eesmärk on, et kolmanda
sektori organisatsioonid saaksid kaitsta avalikku huvi haavatavate isikute puhul.
Sandra Mikli vastas, et see eeldab, et inimese õigusi kaitsta sooviv organisatsioon on
hooldekodudes toimuvaga väga hästi kursis, kuid see omakorda laiendab delikaatsetele
isikuandmetele ligipääsu omavate isikute ringi. See ei pruugi olla põhjendatud. Ka isikute
lähedastel on olemas võimalus juhtida erinevate ametkondade tähelepanu probleemile.
Jevgeni Ossinovski sõnas, et antud juhul on tegemist küsimusega sisulisest õigusest, mitte
formaalsest õigusest. Ühiskonnas on inimesi, kes on oma formaalsete õiguste sisulisel
kaitsmisel tavapärasest halvemas olukorras ning on olemas erinevaid eeskosteorganisatsioone,
kes saaksid neid aidata.
Marko Pomerants lausus, et vastavad volitused on antud õiguskantsleri institutsioonile.
Tanel Kalmet märkis, et mis puudutab nn populaarkaebuste lubatavust keskkonnaõiguses, siis
keskkonna puhul esineb see eripära, et kannatanu ei saa end ise kaitsta.
Jevgeni Ossinovski märkis, et ettepanekuga ei antaks ju organisatsioonidele õigust delikaatseid
isikuandmeid erikorras käsitleda.
Sandra Mikli sõnas, et ilma isikuandmeteta on kaebuse esitamine väga keeruline.

 7

Jevgeni Ossinovski vastas, et kui vastav info ei ole avalikest allikatest kättesaadav, siis kaebust
ei esitata.
Jüri Adams leidis, et kui mõnes küsimuses on antud volitused õiguskantsleri institutsioonile,
siis sellest ei saa veel järeldada, et teistel ei ole sama probleemiga lubatud tegeleda.
Sandra Mikli selgitas, et andmesubjekt või omaksed võivad endiselt volitada
mittetulundusühinguid või mõnda muud esindusorganisatsiooni oma õigusi esindama, seda
võimalust ei ole eelnõuga piiratud. Küll aga on piiratud võimalus kaitsta andmesubjekti õigusi
sõltumatult tema tahtest.
Mart Nutt sõnas, et antud küsimuses on tegemist avaliku huvi ja privaatsusõiguse konfliktiga,
kus tuleb kaaluda, kumb on prioriteetsem. Küsimus ei ole isegi nii väga selles, et kas
organisatsioon omab ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele, vaid pigem selles, et kas keegi
saab võtta õiguse esindada inimese huve, kui see inimene seda ei soovi.
Jevgeni Ossinovski leidis, et küsimus ei ole inimeses, vaid avalikus huvis.
Mart Nutt vastas, et populaarkaebuse korral allutatakse inimese privaatsus avalikule huvile.
Iseenesest on vastava üldmääruse artikli rakendamine võimalik, kuid omaette küsimus on see,
kas me soovime seda. Kui asutusele või organisatsioonile antakse õigus asuda inimesi õigusi
kaitsma ka juhul, kui inimene seda ise ei soovi, siis sellega pannakse inimene sundseisu ning
see ei ole õige.
Arto Aas küsis, et kas nn populaarkaebuse korral puuduks andmesubjektil õigus öelda, et ta ei
soovi, et teda esindatakse.
Sandra Mikli vastas, et põhimõtteliselt see võimalus puuduks.
Sandra Mikli sõnas, et eelnõu kohta saadetud arvamustes on esitatud ka sõnastuslikke
ettepanekuid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) juhtis tähelepanu
asjaolule, et eelnõu seletuskirjas on § 6 kohta antavas selgituses kasutatud terminit
„pseudonüümitud“. ITL tõi välja, et pseudonümiseerimine tähendab ühte konkreetset
tehnoloogiat ning küsis, kas eelnõu seletuskirjas on seda kasutatud kui tehnoloogianeutraalset
terminit. Sandra Mikli sõnas, et pseudonümiseerimine laieneb erinevatele tehnoloogiatele ning
täpsustuse võiks lisada eelnõu teise lugemise juurde koostatavasse juhtivkomisjoni seletuskirja.
Sandra Mikli sõnas, et nn suuri teemasid või küsitavusi eelnõu kohta saadetud arvamustes
rohkem ei olnud ning ülejäänud ettepanekute näol oli tegemist väiksemate märkustega.
Marko Pomerants sõnas, et valdkondlikke probleeme on võimalik lahendada ka
rakendusseaduse menetlemise käigus.
Jevgeni Ossinovski märkis, et muudatusettepanekute loetelu kavandi muudatusettepaneku nr
12 kohaselt on isikuandmete ebaseadusliku töötlemise eest töö- või teenistusülesannete väliselt

 8

ette nähtud kuni 200 trahviühiku suurune rahatrahv, kuid samas näeb näiteks eelnõu § 61 ette
kuni 10 miljoni euro suuruse trahvi.
Jevgeni Ossinovski leidis, et sellises võrdluses ei ole 200 trahviühiku suurune trahv
proportsionaalne ja küsis, et miks ei otsustatud tõsta maksimaalset võimalikku trahvimäära 300
trahviühikuni.
Tanel Kalmet vastas, et kuni 300 trahviühiku suurune trahv on ette nähtud karistusseadustiku
§-des 157 ja 1571, mis käsitlevad isikuandmete ebaseaduslikku avaldamist ja delikaatsete
isikuandmete ebaseaduslikku avaldamist.
Jevgeni Ossinovski küsis, et milliste tegude puhul rakendatakse muudatusettepanekus
käsitletud kuni 200 trahviühiku suurust rahatrahvi ning millised teod liigituvad
karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisude alla.
Tanel Kalmet vastas, et kuni 200 trahviühiku suurust rahatrahvi rakendatakse tegude korral,
mille puhul ei ole tegemist isikuandmete rikkumisega karistusseadustiku tähenduses, sh
väärtegu korral. Muudatusettepanekus sisalduv § 70 käsitleb eelkõige nn uudishimupäringuid
ehk olukordi, kus ametiisik teeb ebaseadusliku päringu, et rahuldada iseenda uudishimu. Kui ta
avaldab need andmed ajakirjandusele, siis on tegemist väärteoga, mille eest võib karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (karistusseadustiku § 1571 lõige 1). Karistusseadustiku §
1571 lõige 2 näeb ette, et kui tegu on toime pandud omakasu eesmärgil või kui sellega on
tekitatud teisele isikule kahju, siis on tegemist juba kuriteoga, mille eest karistatakse rahalise
karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Helmut Hallemaa tundis huvi, et kui palju tehakse nn uudishimupäringuid.
Sandra Mikli vastas, et täpset arvu ei ole võimalik öelda, kuid inimeste teadlikkus selles
küsimuses on kindlasti tõusnud.
Hanno Pevkur märkis, et karistusseadustiku § 157 käsitleb isikuandmete ebaseaduslikku
avaldamist, kuid avaldamine eeldab juba eelnevalt andmete vaatamist.
Tanel Kalmet vastas, et karistusseadustiku sätted kohustavad karistama kõrgema trahvimäära
ulatuses isikuid, kellel on ametist tulenevalt andmetele ligipääs ning seadusest tulenev kohustus
neid andmeid mitte avaldada, kuid kes seda siiski teevad. Nn uudishimupäringute puhul on
tegemist väiksema rikkumisega. Uudishimupäringu korral on isikul andmetele ligipääs, kuid tal
ei ole tööülesannet, millega oleks konkreetsete isikuandmete vaatamine õigustatud.
Jevgeni Ossinovski küsis, et kui kohalik omavalitsus soovib korraldada valla- või linna päeva
ning seda üritust filmida ja videot jagada, siis millises seaduses peaks seda reguleerima.
Sandra Mikli vastas, et kui üritust filmib ja avaldab valla või linna ajaleht, siis liigitub see
ajakirjanduslikul eesmärgil andmete töötlemise alla.
Jevgeni Ossinovski tundis huvi, et kuidas on reguleeritud olukord, kus organisatsioon filmib
ja avalikustab video enda korraldatud avalikust üritusest, kus osales palju rahvast.

 9

Sandra Mikli vastas, et üldmäärusest ei tulene üldisi isikuandmete avalikustamise võimalusi,
võimalik on sätestada konkreetne alus eriseaduses. Üldmäärusest ei ole võimalik tuletada
generaalklauslit, mis lubaks filmida ja avalikustada ilma andmesubjekti nõusolekuta. Sandra
Mikli lisas, et andmekaitseõigusest saab rääkida aga ainult siis, kui andmesubjekt on videost
tuvastatav. Kui andmesubjekt ei ole tuvastatav, siis andmekaitse õigus ei kohaldu.
Jevgeni Ossinovski küsis, et millisel alusel oleks filmimine ja video avalikustamine võimalik.
Sandra Mikli vastas, et sellisel juhul tuleks lisada vastav alus mõnda eriseadusesse.
Otsustati:
2.1 Teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt 5, vastu 2, erapooletuid 3).
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Mihhail Korb
Vastu: Arto Aas, Hanno Pevkur
Erapooletud: Jevgeni Ossinovski, Jaak Madison, Jüri Adams
2.2 Saata kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 13. mail 2018 (poolt 5, vastu 2,
erapooletuid 2).
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut Hallemaa
Vastu: Arto Aas, Hanno Pevkur
Erapooletud: Jaak Madison, Jüri Adams
2.3 Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (poolt 5, vastu 2, erapooletuid 2).
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut Hallemaa
Vastu: Arto Aas, Hanno Pevkur
Erapooletud: Jaak Madison, Jüri Adams
3. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu
(617 SE) teise lugemise arutelu jätkamine
Marko Pomerants sõnas, et välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni
muutmine) eelnõu (617 SE) teise lugemise arutelu jäi eelmisel põhiseaduskomisjoni istungil
(29.05.2018) pooleli ning nüüd peaks komisjon tegema otsused eelnõule esitatud
muudatusettepanekute kohta. Samamoodi peaks komisjon otsustama, kas esitada
Siseministeeriumi ettepanekud põhiseaduskomisjoni muudatusettepanekutena. Komisjoni
nõunik on komisjonile ette valmistanud muudatusettepanekute loetelu kavandi ning selle järgi
võiks alustada muudatusettepanekute läbivaatamist.
Muudatusettepanek nr 1
Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 1 (muutes järgmiste punktide numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„1) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik, kellel on Eestis viibimiseks
seaduslik alus;“.“.

 10

Ruth Annus selgitas, et tegemist on Siseministeeriumi ettepanekuga ja ettepaneku mõte on
selles, et kuivõrd lühiajaline töötamine pikeneb võimalikult 9 kuult 1 aastani, siis ei ole mõistlik
säilitada Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanike puhul praegu kehtivat 9 kuu
pikkust tähtaega. Kui ajakirjanikul on seaduslik alus riigis viibimiseks, siis ta võiks samuti
töötada lühiajaliselt kuni 1 aasta. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis puudutab väga
väikest hulka inimesi.
Jüri Adams märkis, et tema arvates ei ole selle ettepaneku lausekonstruktsioon väga
seadusepärane. Selle järgi tuleb justkui välja, et on inimesed, kellel on Eestis viibimiseks
seaduslik alus, ja siis nende hulgas on omakorda väiksem hulk inimesi, kes on ajakirjanikud ja
veel väiksem grupp on neid inimesi, kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud. See
sõnastus jääb väga segaseks.
Hanno Pevkur küsis, et kas Välisministeeriumil on võimalik kedagi akrediteerida ilma, et tal
oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus?
Ruth Annus vastas, et see ei ole võimalik. Kõigepealt taotletakse Välisministeeriumilt
akrediteerimist ja selleks, et ajakirjanik saaks Eestisse saabuda, peab tal olema seaduslik alus.
Kehtiva välismaalaste seaduse (VMS) konstruktsioon on selline, et iga töötamise aluse juures
rõhutatakse üle, et isikul peab olema seaduslik alus Eestis viibimiseks. Akrediteering ei anna
iseenesest alust riigis viibimiseks.
Hanno Pevkur pakkus, et sellisel juhul võiks ettepaneku tekstis kasutada koma asemel sõna
„ja“: „kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik ja kellel on Eestis viibimiseks
seaduslik alus“.
Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 9, vastu oli 0, erapooletuid oli 1.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak
Madison, Helmut Hallemaa, Hanno Pevkur, Arto Aas
Erapooletud: Jüri Adams
Muudatusettepanek nr 2
Paragrahvi 1 täiendatakse uute punktidega 2, 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„2) paragrahvi 107 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on
registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud
tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalgaga.“;
3) paragrahvi 178 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1)Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on
registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud
tööandja põhitegevusala aasta keskmise brutokuupalgaga.“;
4) paragrahvi 178 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks.“

 11

Marko Pomerants sõnas, et muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Jaanus Marrandi.
Antud juhul on kõigepealt oluline välja selgitada, et kas komisjon üldiselt toetaks põhimõtet, et
lühiajalise Eestis töötamise puhul tuleks välismaalasest töötajale maksta sektoripõhist Eesti
keskmist palka. Juhul, kui komisjon seda põhimõtet toetab, siis saaks Jaanus Marrandi
muudatusettepanekut arvestada sisuliselt ja komisjon saaks esitada omapoolse täpsustatud
sõnastusega muudatusettepaneku, kuivõrd esitatud muudatusettepanekus on väike viga.
Mart Nutt leidis, et tegemist on poliitilise valiku küsimusega. Samas, kui hakata praegu otsima
põhimõtteliselt erinevat poliitilist lahendust, siis tõenäoliselt ei jõua antud eelnõu käesoleva
istungjärgu jooksul vastu võtta. Kui see on komisjoni soov, siis tuleb arutada kõnealust
küsimust pikemalt edasi. Seni on komisjon lähtunud eeldusest, et eelnõu võetakse vastu
küllaltki laias ringis kokku lepitud vormis.
Hanno Pevkur märkis, et komisjon võiks seega hääletada, et kas üldiselt toetatakse
põhimõttelist muudatust, millega võib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise puhul
välismaalasest töötajale maksta sektoripõhist Eesti keskmist palka. Sektori keskmine palk
tähendab tegelikkuses seda, et see palk on endiselt poole kõrgem Eestis kehtivast
miinimumpalgast. Näiteks, kui põllumajanduses on sektori keskmine palk 750 eurot, siis Eestist
saab palgata inimese 500 euroga. Lõuna-Eestis on näiteks väga suur puudus marjakorjajatest ja
selleks, et ettevõtja saaks praegu võtta tööle välismaalasest marjakorjaja, peab ta talle maksma
Eesti keskmist palka, mis on ilmselgelt liiga kõrge palk. Kõnealune muudatus on eelkõige
vajalik just põllumajandussektoris.
Marko Pomerants pani hääletusele põhimõtte sätestada edaspidi seaduses, et lühiajalise Eestis
töötamise puhul tuleb välismaalasele maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne
Statistikaameti poolt viimati avaldatud tööandja põhitegevusala aasta keskmise
brutokuupalgaga.
Ettepaneku poolt oli 2, vastu oli 3, erapooletuid oli 3.
Poolt: Hanno Pevkur, Arto Aas,
Vastu: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jaak Madison
Erapooletud: Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Helmut Hallemaa
Marko Pomerants pani hääletusele Jaanus Marrandi esitatud muudatusettepaneku
(Muudatusettepanek nr 2)
Komisjon otsustas: JÄTTA ARVESTAMATA
Ettepaneku poolt oli 2, vastu oli 5, erapooletuid oli 3.
Poolt: Hanno Pevkur, Arto Aas
Vastu: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison
Erapooletud: Jüri Adams, Jevgeni Ossinovski, Helmut Hallemaa
Muudatusettepanek nr 3

 12

Paragrahvi 1 täiendatakse uute punktidega 5, 6 ja 7 muutes vastavalt järgnevate punktide
järjekorda järgmises sõnastuses:
„5) paragrahvi 115 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:
„19) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks kuni kaheks aastaks
käesoleva seaduse §-s 1851 sätestatud tingimustel.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 1851 järgmises sõnastuses:
„§ 1851. Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks
(1) Kui välismaalase Eestis töötamise kavandatav aeg ei ületa kahte järjestikust aastat, võib
välismaalasele anda tähtajalise elamisloa töötamiseks, mida ei arvestata sisserände piirarvu
täitumisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalist elamisluba töötamiseks ei pikendata.
(3) Välismaalasele ei anta uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, mida ei arvestata
sisserände piirarvu täitumisel käesoleva seaduse § 115 punktis 19 toodud alusel, vastava
elamisloa lõppemisele järgneva 18 kuu jooksul.
(4) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud tingimustel, siis võib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerida, kui vastava elamisloa kehtivusaja lõppemisest on möödunud vähemalt 3
kuud.“.
7) paragrahvi 186 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Erandina käesoleva seaduse §-s 119 sätestatust võib tähtajalise elamisloa töötamiseks
käesoleva seaduse § 1851 lõikes 1 sätestatud tingimustel anda kehtivusajaga kuni kaheks
aastaks.“.“
Marko Pomerants selgitas, et muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Jaanus
Marrandi ning sellega tehakse ettepanek lisada VMSi lühiajalise töötamise võimaldamiseks
kuni 2-aastase kehtivusajaga piirarvu arvestuse väline tähtajaline elamisluba.
Ruth Annus sõnas, et praegu on kehtivas VMSis ette nähtud lühiajaline töötamine kuni 9 kuud
ja eelnõuga pikendatakse seda kuni 1 aastani. Rohkem ei ole võimalik EL õiguse alusel teha ja
kui tahta sätestada kuni 2-aastase kehtivusajaga elamisluba töötamiseks, siis tuleb teha uus
elamisloa liik. Vabariigi Valitsus ei toetanud kõnealust ettepanekut.
Jüri Adams märkis, et tema arvates ei sobi ettepanekusse mõiste „lühiajaline“, sest 1 kuni 2
aasta pikkune periood ei seostu eestlasel kuidagi mõistega „lühiajaline“.
Ruth Annus selgitas, et mõiste „lühiajaline töötamine“ on ajas muutunud olles esialgu 6 kuud,
seejärel 9 kuud ning eelnõu kohaselt 1 aasta. Antud mõiste mõte on selles, et inimene ei saa
elamisluba töötamiseks 5 aastaks, mis on üldine regulatsioon.
Hanno Pevkur küsis, et kuidas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) otsustab seda, kellele antakse
elamisluba töötamiseks 1-2 aastaks ja kellele 5 aastaks?

 13

Ruth Annus vastas, et see sõltub eeskätt tööandja tahtest. 5 aasta pikkuse kehtivusajaga
elamisload lähevad sisserände piirarvu alla ja lühiajaline töötamine ei lähe sisserände piirarvu
alla.
Marko Pomerants pani hääletusele muudatusettepaneku nr 3.
Komisjon otsustas: JÄTTA ARVESTAMATA
Ettepaneku poolt oli 2, vastu oli 6, erapooletuid oli 2.
Poolt: Hanno Pevkur, Arto Aas
Vastu: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison, Helmut Hallemaa
Erapooletud: Jüri Adams, Jevgeni Ossinovski
Muudatusettepanek nr 4
Välismaalaste seaduse § 115 täiendada punktiga 19 järgmises sõnastuses:
,,19) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks etendusasutuses
loomingulisejuhi või loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses.”.
Marko Pomerants selgitas, et muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Hardi Volmer.
Muudatusettepanekuga tahetakse jätta sisserände piirarvu alt välja välismaalased, kellele
antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks etendusasutustes loomingulise juhi ja loomingulise
töötajana etendusasutuste seaduse tähenduses.

Jüri Adams märkis, et tema arvates on see olukord, kus Riigikogu liige Hardi Volmer peab
oma ametikaaslaste normaalseks toimimiseks esitama selliseid muudatusettepanekuid,
riigikorralduslikult väga ebamõistlik. Selliste otsuste tegemine võiks toimuda eraldi
personaalsete otsustustena ja see ei peaks olema ette nähtud seaduse tekstis.
Ruth Annus selgitas, et Siseministeerium on korduvalt teinud ettepaneku, et sisserände
piirarvu alla kuuluvad valdkonnad oleksid reguleeritud Vabariigi Valitsuse tasandil. Kuna
sellist poliitilist tahet ei ole seni ilmnenud, siis on need jätkuvalt seaduses. Mis puudutab
erandite tegemist seaduses, siis täpselt nii palju, kui poliitiline tahe võimaldab, on võimalik
isikute gruppe sisserände piirarvu alt välja võtta.
Mart Nutt sõnas, et iseenesest ei tekitaks antud kategooria lisamine probleeme, aga see, et neid
kategooriaid hakata seadusesse ühekaupa lisama, ei ole väga tark õigusloome praktika. Seega,
ei saa praegu kõnealust muudatusettepanekut toetada. Samas võiks antud teema juurde natuke
üldisemalt tagasi tulla ning leida üldisema lahenduse teatud gruppide sisserände piirarvu alt
vabastamiseks. Praegu käib jutt väga väikesest hulgast isikutest, keda tahtmise korral on
võimalik sisserände piiarvu alla ära mahutada.
Marko Pomerants pani hääletusele Riigikogu liikme Hardi Volmeri muudatusettepaneku.
Komisjon otsustas: JÄTTA ARVESTAMATA

 14

Ettepaneku poolt oli 4, vastu oli 5, erapooletuid oli 2.
Poolt: Hanno Pevkur, Jevgeni Ossinovski, Helmut Hallemaa, Jüri Adams
Vastu: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison
Erapooletud: Arto Aas
Jevgeni Ossinovski leidis, et samalaadse ettepaneku võiks teha ka sportlaste puhul.
Ruth Annus selgitas, et Siseministeerium on leidnud sõnastuse ka sportlaste sisserände
piirarvu alt väljajätmiseks.
Eva Lillemägi tõi välja, et kui on soov sportlased sisserände piiarvu alt välja jätta, siis oleks
sõnastus järgmine: „välismaalane, kes tegutseb tegevsportlasena, treenerina,
spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel.“
Hanno Pevkur leidis, et tema arvates on spordivaldkond väga oluline ja välismaalastest
sportlasi tegutseb praegu Eestis päris arvestatav hulk. See on ebamõistlik olukord, kus tuleb
spordiklubidele öelda, et nad ei saa sügiseks välismaalastest sportlasi enda juurde võtta, kuna
sisserände piirarv on saanud täis.
Helmut Hallemaa sõnas, et tema arvates oleks mõistlik sportlased sisserände piiarvu alt välja
võtta.
Ruth Annus märkis, et lähiajal on Riigikogul võimalus arutada veel VMSi muudatusi, sest
Siseministeeriumil on välja töötamisel VMSi neljas etapp, mis on praktilisest elust ilmnenud
ettepanekud ja Siseministeeriumil on ülesanne need muudatused suve jooksul Vabariigi
Valitsusele esitada.
Eva Lillemäe sõnas, et spordivaldkonnas tuli Eestisse eelmisel aastal 23 sportlast või treenerit.
Lühiajalise töötamise registreerimise kaudu tuli 24 sportlast või treenerit.
Mart Nutt oli seisukohal, et mõistlik on antud muudatust mitte esitada, sest kui see muudatus
esitada, siis on väga keeruline eelnõu käesoleva istungjärgu raames ära menetleda.
Hanno Pevkur leidis, et tema arvates võiks hääletada seda, et kas komisjon soovib vastavalt
Siseministeeriumi pakutud sõnastusele sätestada, et välismaalasest tegevsportlased,
sporditreenerid, spordikohtunikud ja sporditöötajad jääksid sisserände piirarvu alt välja.
Marko Pomerants pani nimetatud ettepaneku hääletusele.
Komisjon otsustas: MITTE ESITADA
Ettepaneku poolt oli 3, vastu oli 5, erapooletuid oli 0.
Poolt: Hanno Pevkur, Jevgeni Ossinovski, Jüri Adams
Vastu: Marko Pomerants, Mart Nutt, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison
Muudatusettepanek nr 5

 15

Teha eelnõus järgmised muudatused:
5.1.
Täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 1 ja 3-8 (muutes vastavalt järgnevate punktide
numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„1) paragrahvi 105 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:
„(17) Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui
välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on
selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis
töötamise õigus.
(18) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel teenuse osutamise eesmärgil ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut.“;
4) paragrahvi 107 lõiget 12 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) töötamine teenuse osutamise eesmärgil käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud
juhul.“;
5) paragrahvi 1071 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 14 ja 13“ tekstiosaga
„lõigetes 14, 13 ja 17“;
6) paragrahvi 108 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 14 või 13“ tekstiosaga „lõikes 14, 13
või 17“;
7) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 2, 3 ja 8 ning lõikes 11 nimetatud Eestis
töötamise registreerimise keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei kohaldata, kui välismaalane
töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 17 alusel.“;
8) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 1111 järgmises sõnastuses:
„§ 1111. Sunniraha Eestis töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest
(1) Kui tööandja ei ole käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul välismaalase
lühiajalist töötamist registreerinud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata registreerimiseks
uue tähtaja ja teha hoiatuse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse
rakendada sunniraha.
(2) Kui tööandja ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks
täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Politsei- ja Piirivalveamet esitab
kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtpäeva
ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Lühiajalise töötamise registreerimise täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada
3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

 16

(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui
tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude
vaidlustamise tähtaeg on möödunud.“.“.
5.2. Täiendada eelnõu uue §-ga 2 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 39 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kriminaalmenetluses osalemiseks antava
tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest ning välismaalaste
seaduse § 106 lõike 17 alusel esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse
läbivaatamise eest.“.
Marko Pomerants sõnas, et antud ettepaneku on esitanud Siseministeerium.
Ruth Annus selgitas, et ettepanek puudutab teenuste vaba liikumise raames Eestisse tuleva
tööjõu registreerimise kohustust. Sisuliselt on tegemist teavitamisega, mida tööandja peab
tegema PPA-s analoogselt lühiajalise töötamise registreerimisega. See on kooskõlas EL
õigusega.
Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 7, vastu oli 0, erapooletuid oli 3.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak
Madison, Helmut Hallemaa
Erapooletud: Jüri Adams, Hanno Pevkur, Arto Aas
Muudatusettepanek nr 6
Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 6 (muutes järgneva punkti numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„6) seadust täiendatakse §-ga 2961 järgmises sõnastuses:
㤠2961. Juriidilise isiku majandustegevuse keelamine
(1) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus keelata füüsilise või juriidilise isiku majandustegevus
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt, arvestades käesolevas
seaduses sätestatud erisusi, kui ta on süstemaatiliselt:
1) võimaldanud seadusliku aluseta välismaalase Eestis töötamist;
2) võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist;
3) maksnud välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud töötasu
määrast väiksemat töötasu või jätnud töötasu maksmata.
(2) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keelu võib kehtetuks tunnistada
ainult Politsei- ja Piirivalveamet.

 17

(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud majandustegevuse keeldu ei tunnistata kehtetuks, kui
isikul on kehtiv karistus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud tegevuse eest.“.
Ruth Annus selgitas, et ettepaneku esitas Siseministeerium ja see on seotud eelmise
ettepanekuga.
Komisjon otsustas: ESITADA (konsensus - Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni
Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison, Helmut Hallemaa, Jüri Adams)
Muudatusettepanek nr 7
Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 6 (muutes järgneva punkti numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„6) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2 ja § 302 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga
„32 000“.“.
Ruth Annus selgitas, et ettepaneku esitas Siseministeerium ja ettepanekuga tõstetakse
ebaseadusliku töötamise eest ette nähtud trahvimäärasid.
Komisjon otsustas: ESITADA (konsensus - Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni
Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison, Helmut Hallemaa, Jüri Adams)
Muudatusettepanek nr 8
Täiendada eelnõu uue §-ga 2 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
㤠2. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustiku § 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga
kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise
võimaldamise või majandusalase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada
ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.““.
Ruth Annus selgitas, et ettepaneku esitas Siseministeerium ja ettepanekuga muudetakse
karistusseadustikku ning nähakse ette, et kui tööandja on võimaldanud ebaseaduslikku
töötamist, siis oleks kohtul võimalik määrata talle lisakaristusena ettevõtluskeeld 1- 5 aastat.
Jüri Adams tundis huvi, et kas ettevõtluskeelu määramine on kehtivas õiguses kasutusel?
Ruth Annus vastas, et ettevõtluskeeld lisakaristusena on kehtivas karistusseadustikus olemas,
aga seda ei ole praegu võimalik kohaldada ebaseadusliku töötamise puhul.

 18

Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 8, vastu oli 0, erapooletuid oli 1.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak
Madison, Helmut Hallemaa, Jüri Adams
Erapooletu: Hanno Pevkur
Muudatusettepanek nr 9
Täiendada eelnõu uue §-ga 2 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
㤠2. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)
paragrahvi 95 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „võimaldamise“ sõnadega „või
välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses
sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise“;
2) seadust täiendatakse §-ga 2191 järgmises sõnastuses:
„§ 2191. Alustatud hankemenetluste lõpetamine
Hankemenetlused, mida alustati enne 2018. aasta 15. juulit, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva
seaduse 2018. aasta 15. juulini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“;
3) paragrahvi 238 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 122 lõiked 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad 2018. aasta 15. juulil.“;
4) paragrahvi 238 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „2, 3, 5, 6 ja“.“.
Ruth Annus selgitas, et ettepaneku esitas Siseministeerium ja see puudutab riigihangete
seaduse muudatusi. Esiteks on ettepanek sätestada kohustuslik riigihangetelt kõrvaldamise alus
juhul, kui tööandja on võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist, sh
maksnud töötasu vähem, kui VMS ette näeb. Teiseks sätestatakse, et ehitussektoris on pakkuja
kohustus kõrvaldada hankeahelast need alltöövõtjad, kes on võimaldanud ebaseaduslikku
töötamist. Lisaks sätestatakse, et need hankemenetlused, mida on alustatud enne vastava
muudatuse jõustumist (15. juuli 2018) viiakse lõpuni kehtiva regulatsiooni alusel. Antud
sõnastus on välja töötatud koostöös Rahandusministeeriumiga, kes vastutab riigihangete
läbiviimise eest.
Marko Pomerants küsis, et kuidas saab peatöövõtja teada, kas vastaval alltöövõtjal on olnud
probleeme ebaseadusliku töötamisega?
Ruth Annus vastas, et peatöövõtja teeb päringu karistusregistrisse ning näeb ära, kas vastaval
alltöövõtjal on vastav kehtiv väärteokaristus. Need karistused aeguvad 1 aasta jooksul.

 19

Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 7, vastu oli 0, erapooletuid oli 2.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak
Madison, Helmut Hallemaa
Erapooletud: Jüri Adams, Hanno Pevkur
Muudatusettepanek nr 10
Täiendada eelnõu uue §-ga 2 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse sõnad „hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise
alustamise päeval“ sõnadega „enne lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamist“;
2) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Väärtegude menetleja
Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.“;
3) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 93 järgmises sõnastuses:
„§ 93. Andmete esitamata jätmine
(1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused jätnud täitmata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32000 eurot.“.“.
Ruth Annus selgitas, et ettepaneku esitas Siseministeerium ja see käsitleb seda, et kui Eesti
ettevõtte juurde tuleb tööle välismaalasest lähetatud töötaja, siis tema töötamisest tuleb
Tööinspektsiooni teavitada enne tema tööle asumist. Praktikas on probleem, et reidide käigus
avastatakse lähetatud töötajad, kellest ei ole teavitatud ja siis tööandjad väidavad, et seaduses
ei ole kirjas, et nende isikute töötamisest tuleb teavitada enne tööle asumist. Muudatuse näol ei
ole tegemist sisulise muudatusega, küll aga on tegemist õigusselguse loomisega.
Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 8, vastu oli 0, erapooletuid oli 1.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak
Madison, Helmut Hallemaa, Hanno Pevkur
Erapooletud: Jüri Adams
Muudatusettepanek nr 11

 20

Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:
„Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“.
Komisjon otsustas: ESITADA (konsensus - Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni
Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Jaak Madison, Helmut Hallemaa, Jüri Adams, Hanno
Pevkur)
Muudatusettepanek nr 12
Teha eelnõus järgmised muudatused:
12.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 6 seadust täiendatava § 30911 tekstis tekstiosa „1. juulit“
tekstiosaga „15. juulit“.
12.2. Muuta eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 15. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3-8 (uue numeratsiooni järgi 5-10) ning § 2 (uue
numeratsiooni järgi § 4) jõustuvad 2018. aasta 15. augustil.“.
(15. augustil jõustuvad muudatusettepanekus nr 5 tehtavad muudatused – ehk teavitamiskohustus
teenuste vaba liikumise korral)
Ruth Annus selgitas, et ettepanek käsitleb seaduse jõustumist. Üldiselt jõustub seadus 15. juulil
2018, aga teenuste vaba liikumise raames lühiajalise töötamise registreerimisekohustust
puudutavad sätted võiksid jõustuda 15. augustil 2018.
Komisjon otsustas: ESITADA
Ettepaneku poolt oli 6, vastu oli 0, erapooletuid oli 3.
Poolt: Marko Pomerants, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Tiit Terik, Mihhail Korb, Helmut
Hallemaa
Erapooletud: Jüri Adams, Jaak Madison, Hanno Pevkur
Otsustati:
3.1 Teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastu 2, erapooletuid 1).
Poolt: Helmut Hallemaa, Jevgeni Ossinovski, Marko Pomerants, Mart Nutt, Mihhail Korb,
Tiit Terik
Vastu: Hanno Pevkur, Jaak Madison
Erapooletu: Jüri Adams
3.2 Saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 13.06.2018 (poolt 5, vastu 1,
erapooletuid 1).
Poolt: Helmut Hallemaa, Marko Pomerants, Mart Nutt, Mihhail Korb, Tiit Terik
Vastu: Jaak Madison
Erapooletu: Jüri Adams

 21

3.3 Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (poolt 5, vastu 1 erapooletuid 1).
Poolt: Helmut Hallemaa, Marko Pomerants, Mart Nutt, Mihhail Korb, Tiit Terik
Vastu: Jaak Madison
Erapooletu: Jüri Adams
4. Õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) teise lugemise arutelu
Erle Enneveer selgitas, et õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE) läbis
esimese lugemise k.a 29. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati k.a 1. juuni
kell 14.00, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta on saatnud arvamused
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Inimõiguste Keskus. Mõlemad organisatsioonid tegid
ettepaneku, et eelnõus oleks sätestatud, et kui õiguskantsler hakkab täitma eelnõuga talle
pandud inimõiguste kaitse ja edendamise kohustust ning puuetega inimeste õiguste
konventsiooni täitmise üle järelevalve teostamise kohustust, siis sellesse tegevusse peaksid
olema kaasatud vastavalt inimõiguste organisatsioonid ning puuetega inimesed ja nende
esindusorganisatsioonid.
Erle Enneveer märkis, et ta leiab, et kaasamise kohustust ei peaks õiguskantsleri seadusesse
sisse kirjutama, ta on arutanud antud ettepanekut ka Õiguskantsleri Kantselei ametnikega ning
selgitanud välja, et ka Õiguskantsleri Kantselei ei toeta nimetatud organisatsioonide esitatud
ettepanekut. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist tuleb niikuinii õiguskantsleri kohustus
vastavaid organisatsioone kaasata ja seega ei ole mõistlik seda kohustust eraldi eelnõusse sisse
kirjutada. Vabariigi Valitsus ütles oma arvamuses, et kohustuse nimetatud organisatsioone
kaasata võiks ära märkida eelnõu teise lugemise seletuskirjas. Sellest piisab.
Sama saab öelda ka esimese selle eelnõuga õiguskantslerile lisatava kohustuse kohta.
Mart Nutt leidis, et tema peab enesestmõistetavaks, et õiguskantsler kaasab inimõiguste
organisatsioone ja puuetega inimeste organisatsioone, kui ta hakkab talle eelnõuga pandavaid
kohustusi täitma. Antud sätte kirjutamine seadusesse ei ole mõistlik, sest sellega kaasneb
tõenäoliselt väga suur vaidlus selle üle, kes täpsemalt peaksid need organisatsioonid olema,
keda kaastakse. Õiguskantslerile peaks jääma otsustusõigus, keda täpsemalt kaasata ja keda
mitte kaasata.
Erle Enneveer lisas, et kui vaadata teisi ülesandeid, mida õiguskantsler täidab, siis ka nende
puhul ei ole kaasamist seaduses ette nähtud. Seni ei ole kaasamisega probleeme olnud ja
õiguskantsler on oma ülesannetega hakkama saanud. Lisaks on mõlemad organisatsioonid
juhtinud tähelepanu, et Õiguskantsleri Kantselei ligipääsetavus puuetega inimestele vajab
parandamist, aga õiguskantsler ütles juba eelnõu algatamise arutelul, et sellega küsimusega
tegeletakse.
Jüri Adams sõnas, et ta nõustub Mart Nuti seisukohaga, et kaasamise kohustus tuleneb
õiguskantslerile niikuinii. Samas, kui eelnõu seletuskirja on võimalik seda kohustust juurde
kirjutada, siis võiks seda teha. Seletuskirjas võiks teha viited puuetega inimeste õiguste
konventsiooni vastavatele artiklitele.
Helmut Hallemaa märkis, et ka tema arvates õiguskantsler seisab Eestis kaasamise ja
osalemise eest ning ta on teinud seda väärikalt.

 22

Jüri Adams leidis, et Eesti riigi probleem ei ole liiga vähene kaasamine, vaid pigem on
kaasamist liiga palju. Kaasamise peale kulub liiga palju ressurssi ja sageli tehakse seda
valdkondades, kus ei ole kaasamist vaja.
Otsustati:
4.1 Jääda põhiseaduskomisjoni k.a 14. mail tehtud menetluslike otsuste juurde. (konsensus Helmut Hallemaa, Jüri Adams, Marko Pomerants, Mart Nutt, Mihhail Korb, Tiit Terik).

5. Istungil algatatud küsimused
Istungil algatatud küsimusi ei olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Pomerants

Silja Tammeorg

Anna-Liisa Pärnalaas

Juhataja

Protokollija

Protokollija