KOHTUVALISE MENETLEJA OTSUS

vaarteoasjas nr: 2316,18,001370

Politsei-ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Parnu mnt 139,Tallinn) Pohja prefektuuri
Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse iildsuutegude grupp
Otsuse tegemise aeg ja koht: 26.06.2018, P. Pinna 4, Tallinn
Vaarteomenetleja: Ravil Khair Al-Din

Oigusnorm: KarS § 153'lgl
Vaarteo kvalifikatsioon: KarS § 1531 lg 1
Menetlusahme isik: Igor Mang, ik 34906150228,
Asitoendid: puuduvad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE POHJENDUSED

1. Vaarteoprotokolli suudistus

1.1 Otsuse tegemise aluseks olevas 29.05.2018 vaarteomenetleja Ravil Khair Al-Din poolt
koostatud vaarteoprotokolli kajastatust nahtuvalt on Igor Mang 02.04.2018 toime pannud
jargmise vaiirteo:

- Isik pani seksuaalse iseloomuga kehalise teo toime ja nimelt viis Igor Mang avaldajaga labi
aurade ja tsakrate vabastamise protseduuri,

tema tahte vastaselt, mis tekitas tal
ebamugavust.

KarS § 1531 lg 1 naeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimvaarikust alandava
eesmargi voi tagajarjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku
tegevuse eest.

1.2. Menetlusalune isik esitas vastulause. Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et
vaarteomenetlus tuleb lopetada, Kohtuvaline menetleja selle arvamusega ei noustu alljargmistel
pohjustel.
2. Kohtuvalise menetleja seisukoht

2.1 Vaarteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1 kohaseltjargitaksetoendamisel ja toendite
kogumisel vaarteomenetluses kriminaalmenetluse satteid vaarteomenetluse seadustikus
satestatud erisusi arvestades. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et koigi toendite hindamine
kogumis menetleja siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 jargi eeldab toendite kaalumist,
nende usaldusvaarsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele toendile tugineda.

 V??rteomenetleja n?ustub kaitsja seisukohaga, et mccdias avalikustatud andmeid Cl saa
kasutada t?endina k?iesolevas asjas. Kuid 011 paljasiinaline kailsja v?iide sellc kohta, ct tegemist
on anon??msetc artiklitega, kuna ta tulvus toimikuga ja sai nimetatud aniklite koopiad
vastulause koostamiscks. Samas 0n mcnetlejal ?igus lahcndada k?simust ?lluste andja
usaldusv?i?irsusest l?ihtuvalt nimetatud allikatest. Utluste usaldusv?i'zirsuse konlrollimisel ci saa
alati piirduda ijksnes kontrollitavatc ?tluste k?rvutamisega teiste v??cirteoasjas leiduvate
t?enditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ?tlustes v?iljendatud asjaolude ?clulist usutavust"
seda, milline on ?tlustes kajastuvatc asjaolude esinemise ?ldine t?ien?osus (vt DI
3-1?1?74?05, 15; 

Menetlusalune isik kinnitab vastulauses, ct ta kol1tus avaldajaga? Samas
pole vaidlust selle ?le, at naine soovis ainult horoskoobi koostamist. Igor Mangi ?tlustest
n?ihtub, et ta pakkus? et ,,oleks vajalik ka t?akrad vabastada, et ma vaataks ta ?le, see
toob kaasa positiivse energia, aitab minul temast gapsemalt am saada?. Seda p?hjusel, et
V?iidetavalt avaldaja suhtes csincsid cbatavalised aSkatid V?ihis, L6vis ja Kailjuk??ses.
Menetlusalunc isik jaatab n?usoleku andmist Esitatud s??distuse osas v?idab I.

w?

Tunnistaja ka ?ksikasjalikult osutas aset leidnud kohtumiste asjaoludele ning
suutis reprodutsecrida detailirohkelt aset leidnud vestlusi, kajastades ka nn kaasuvaid details,
mis ei olegi s??teoga iseenesest seolud. Ta lisas, et 1. Mang

    

Scega erinevad tunnistaja ja menetlusaluse isiku ?tlused ?ksnes protseduuri l?ibiviimise
asjaolude kohta ehk 361163 05215, kas tegemist oli juhuslikku laadi s?ndmusega v6i tahtlikku

inimese v?i?in'tu kohtlemisega.

2.2 Seksuaalne ahistamine kui eesm?irk tagaj?irg 011 seotud v?i?irikuse alandamisega, mille
all tuleb m?ista sh seksuaalse alatooniga h?iiriva ja solvava k?iitumist inimese suhtes.

T?endikogumist tuleneb, et avaldaja soovis horoskoobi koostamist. On ?ldteada, et selle
tellimuse t?iitmiscks piisab tellija s?nnipiicva teadmiscst. Igor Mangi ?tluste usaldusv?i?irsusele
hinnangu andmisel awestab Vii?irteomenetleja, et lisatcenuse pakkumise motiiviks v6iks 011a
tavaline raha teenimise cesm?rk. Aga sel juhul oleks pidanud I. Mung teavitama avaldajat selle ..
sisu kohta. T?akrade vabastamise protscduur crineb horoskoobi koostamisest. Kui patsient tuleb
silmaarsti juurde, siis viimane v?hemalt peab p611jendama, miks ta soovib, et patsient tacks oma

jala r?ntgeni.

I. Mang oli teadlik scllest, et

2

 

Riigikohus oma Iahendis nr 3?1?1-16-04
leidis, ct k?iitumisaktid, mis j?i?ivad v?iljapoole ajalisi piire ei saa s??distust sisustada,
kuid s??distuse ajalistest piiridest v?iljapoolej?i?inud v?ib 011a t?ihendust s?iidistuse

t?cndatuse hindamise seisukohalt. Uhe v6i teise versiooni usaldusv?i?irsuse kontrollimisel tuleb
seda kinnitavad andmed paigutada kuriteos?ndmuselc eelnenud ja j?irgnenud s?ndmuste
kulgu.

Toimikus oleva meedia artiklist 011 niiha, et ,,Pea11n'zigija? ajakirjanikule surub Mang peale sama
protseduun' l?ibiviimise vajalikkust isegi siis, kui klicnt valetab oma sodiaagim?irgi kohta ning
vastab, ct ei soovi mingit ,,puhastamist?. I. Mangi p?hjendus t?akrade vabastamise vajadusest
ei vii?in' usaldusv??irsust. Kuna menetlusalune isik ei ole usaldusv?i?ime, ei tugine
otsusc Iangetamisel tema ?tlustelc.

Kohmpraktikas ei ole V?ilistatud s??dim?istva otsuse tuginemist ka vaid ?hclc l?endile (Riigi-
kohtu otsus nr Kohtuv?ilise menetlcja hinnangul puudub mistahes alus tunnistaja
?tluste 6igsuses kahelda. Menetleja Ieiab, et tunnistaja ?tlused on usaldusv?i?irsed, sest need
viitavad asjaolude elulisele usutavusele. Seega on tunnistaja ?tlustega t?cndatud, ct t?s?akrade
vabastamise protseduur toimepanija ettekujutuse kohaselt kantud edasiste seksuaalset laadi
toimingute l?ibiviirnise eesm?irgist, mis alandas avaldaja inimv?i?irikust.

 
 

Seksuaalse ahistamise koosseisu tuvastamiscks tuleb mh Iahendada k?simus, kas I. Mangi tegu
oli tahte vastane iji mitte.

on kaitsja arusaam, ct seksuaalne ahistaminc ja teiselt poolt-imetatud
ebameeldivustunne, h?iiritus, vaslikus Igor Mangi tegude ?le ei ole s?non??mid. Ta
on seisukohal, et 1. Mangi tegevus ei olnud tahte vastane, kuna I. Mang ei ?hvardanud ega
k?iitunud agressiivselt. Puuduvad kaitsja arvatcs andmed, at I. Mang oleks takistanud avaldajal
iga] hetkel soovi korral lahkuda.

V??neomenetleja sellise seaduse t?lgendusega ei n6ustu. Kui eespool nimetatud tegevus oleks
. leidnud aset ehk kui I. Mang muutuks V?igivaldseks, siis tegemist oleks koosseisu
realiseerimisega, mis n?ieb ettc uba kriminaalvastutuse. K?iesoleval juhul on tegemist v?i?irteoga
11ng I. Mangile heidctakse avaldaja keha scksuaalse alatooniga puudutamist I

K?csoleval juhuI on vaidlus selles, kas tahtevastasus t?ihendab eelneva n?usoleku puudumist.
Kohtuv?ilinc menetleja leiab, et tahtevastasuse tuvastamisel on olulinc I?htuda juhtumi
asjaoludest kontekstist. N?iitcks kui naine tuleb giinekoloogi v6i mammoloogi juurde, siis
intiimpiirkondade puudutamiseks piisab patsicndi n6usolckust? vaikimisi.

Samas kui isikute 0111avaheline suhllustasand on selline, mis ei j?ita kahtlust, ct tegemist on ?iri-
v?i t??suhetega, mis v?listab ?i?silisc kontakti, siis seksuaalse alatooniga k?iitumine eeldab
,,aktiivset n6usolekut?. Vastasel juhul saab iga inimene ?ra kasutada olukorda p?hjuscl, et
kannatanu ei saanud 0111a n?tlsoleku puudumist v?iljendada.

I. Mang oleks pidanud arvestama, ct

  

Seega oli ta kohustatud k?sima n6usoleku

tunnistaja keha puudutamiseks. V?iide, et'li n?us t?akrade vabastamisc protseduuriga, on
vastutusc l?kkamine kliendi ?lgadcle ning on ennastfiigustav. T?endikogumist ei tulcne,
ct tunnistaja oli 116113 V?ii?eomcnetleja leiab, et 1. Mang
psiihholoogiliselt m?jutas tunnistajat selleks, ct t?akrade vabastamise protseduuri
pealesurumisega varja?ta oma tegelikku eesm?irki.

 

V??irteomenetleja lciab, et kaitsev?iited koosseisu realisecn'mise ?mberl?kkamiseks ei 01c:
asjakohased, kuiv?rd kirjeldatud tchiolude pinnalt 6i ole eluliselt usutav, 

 

 
   

Objek'tiivse vaatleja jaoks on selge, Gt 1. Mang-
ning kasutas olukorda ?ra.

2.3 Ulaltoodust l?ihtuvalt tuleb lahendada ka 6iguscn'kkumisc koosseisu subjektiivse kiilje
k?simus. Subjektiivsest k?ljest eeldab KarS 153] tahtlust.

Toimepandud teo v?ilise teopildi alusel saab hinnata millise teo toimepancmisele oli isiku
teotahtlus konkreetsel juhul suunatud. Riigikohtu praktika kohaselt v?ivad ka isiku teoeelne ja
?j?irgne k?iitumine m?ningatel juhtudel anda tcavct s??teokoosseisu subjektiivse k?lje kohta,
kuid need on eesk?itt siiski abi pakkuvad kriteeriumid, mis aitavad tahtlust siduda isiku
suhtumisega teossc ja tagaj?irge vahctult teo toimcpancmise ajal (vt ka 3?1?1?142?05,
20).

V?i?irteo asjaoludest (sh meedias avaldatud I. Mangi teoeelse ja ?j?irgse k?iitumisest) ja avaldaja
l?ihtuvalt lciab menetleja, ct menetlusalune isik pani s??teo toime teadlikult ja
tahtlikult. Tunnistaja ?tlustega on t?endatud, ct menetlusaluse isiku tahtlus oli suunatud
justnimclt seksuaalse iseloomuga kehalise teo toimepanemiselc. Tagaj?irjeks oli inimv?i?in'kuse
alandamine. Eeltoodust tingituna on alust V?iita, ct tegemist on kavatsetusega toime pandud
teoga.

    

Kohtuv?iline menetlej a, kontrollinud v??rteoasj as leiduvaid kirjalikke t?endeid a menetlusaluse
isiku antud ?tlusi, asub seisukohale, et v?i?irteoasjas kogutud ja menetleja poolt kontrollitud
tb'enditega on isiku s?ii t?endamist leidnud kogu esitatud s??distuse mahus.

2.4 Menetlusaluse isiku poolt toimepandu tuleb kvali?tseerida KarS 1531 lg 1 j?irgi kui
kehalise seksuaalse iseloomuga s??tegu. Kohtuv?iline menetleja menetlusaluse isiku k?iitumises
6i gusvastasust ja si?u?id v?ilistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

3. Karistuse m??ramine

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku sii?. Kohtuv?iline menetleja arvestab
karistuse m?i?ramisel peale isiku veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, v6imalust
m6jutada s??dlast edaspidi hoiduma s??tegudc toimepanemisest ja 6iguskorra kaitsmise
huvisid. Ning lahendab selle kiisimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.
Kohtupraktikast tulenevalt v6etakse karistuse m6istmisel l?htepunktiks karistusseadustiku
eriosa normi sanktsiooni keskmine m??ir (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-52-13). Sanktsiooni
aluseks on KarS 1531 lg l, mis nz'ieb karistusena ette rahatrahvi v6i aresti. Maksimaalne
rahatrahvi m?i?r on 1200 eurot ning seega on keskmiseks m?i?iraks 600 eurot.

Hinnates menetlusaluse isiku sii? suurust 6igusvastase teo toimepanemises, osutab menetleja,
et tegemist ei olnud uksiku ja juhuslikku laadi s?ndmusega, mis oleks toime pandud
hetkeajendist.

k6rval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. 
Menetlusalune isik eitab oma sii?d ega kahetse oma tegu. Karistust raskendavad asjaolud
puuduvad.

Karistusm?i?ir peab olema ka korrigeeritud eri- ja ?ldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
K?esoleval juhul saab r?iz'ikida ?ldpreventiivsetcst eesm?irkidest, kuna samaseid v?i?rtegusid
pannakse toime v?ga palju ning menetlusaluse isiku v??irteo on toime pandud elusfei?ris, mille
vastu peab avalikkusel olema usaldus. Samas tuleb arvestada, ct isikul puuduvad kehtivad
karistused. See n?iitab menetleja arvates seda, et puudub vajadus range karistusega v6i siis
etten?htud sanktsiooni keskmises m?i?ras m6jutada menetlusalust isilcut selleks, et kinnistada
keclunormi kehtivust.

Seet6ttu, arvestades eelm?irgitud motiive, piisab menetleja arvates menetlusaluse isiku
karistamisest alla sanktsiooni keskmise m?i?ira. V?i?irteomenetluse k?iigus kogutud t?endikogumi
ning menetlusaluse isiku isikuandmete p6hjal j?ireldab kohtuv?line menetleja seda, ct on
p6hjust eeldada, et karistusm?i?ira valik annab t?iendava positiivse t6uke isiku

seaduskuulekusele.

V6ttes arvesse ?laltoodu ja juhindudes KarS 56 l?ikest 1, kohtuv?iline menetleja

karistuseks:

KarS 1531 lg 1 alusel rahatrahvi 24 trahvi?hgku ulatuses, 8.0. 96.00 EUR