ISII PROGRII MM RIIGIKOGU 2019 SISUKORD EESSÕNA 3 ISAMAA SEISUKOHAD LÜHIDALT 4 ISAMAA MAJANDUSKASVU PROGRAMM 7 MAKSUD 9 RAHVASTIK JA LASTEGA PEREDE POLIITIKA 11 EESTLUSE EDENDAMINE 13 KODAKONDSUS-, SISSERÄNDE- JA PAGULASPOLIITIKA 14 HARIDUS – tark rahvas, tark majandus ja õpilasekesksed koolid 16 KULTUUR 19 SPORT 21 TERVIS 23 SOTSIAALPOLIITIKA 25 KODANIKUÜHISKOND 29 RIIGIVALITSEMINE JA RIIGIREFORM 30 E-RIIK JA INFOTEHNOLOOGIA 33 TURVALISUS JA ÕIGUSKAITSE 35 ISAMAA VÄLISPOLIITIKA 37 ISAMAA KAITSE 40 KESKKOND 42 ISAMAA REGIONAALPOLIITIKA – ISESEISVAD JA ETTEVÕTLIKUD OMAVALITSUSED 44 PÕLLUMAJANDUS, TOIDUTOOTMINE JA KALANDUS 45 TRANSPORT – KINDLAD ÜHENDUSED EESTI SEES JA VÄLISMAAILMAGA 48 ENERGEETIKA 50 LISA 1: 2015. a Riigikogu valimiste programmi täitmine majandus- ja maksupolii[ka osas 52 2 
 EESSÕNA ISAMAA ehitab vaba ja kaitstud Ees[t, mis on osa Lääne kultuuriruumist ja kestab igaves[. Me soovime Ees[t, kus peredes kasvab palju lapsi, kes räägivad ees[ keelt. Me soovime Ees[t, kus kõigil on võimalused eneseteostuseks. Me usume, et turumajandus, aus konkurents ja madalad maksud annavad võimaluse pingutada enda ja oma lähedaste parema elu nimel. Me usume Ees[sse, kus igaühe heaolu sõltub kõigepealt tema enda panusest ja pingutustest ja kus inimesed käituvad peremeestena oma maal. Me usume, et abivajajatele tuleb luua võimalused väärikalt toime tulla, et nad saaksid panustada võimalust mööda ühiskonna arengusse. Me usume, et kui kasvab majandus, saame panustada rohkem ka hariduse, teaduse ja kultuuri arengusse ja tagada inimestele parema ars[abi. Me oleme vastu polii[kute sekkumisele kohtute töösse ja kõigile katsetele piirata sõna- ja mõ_evabadust. Me usume Ees[sse, kus hoitakse loodust ja tervist ja kus me ulatame käe ka abivajajatele. Me ei soovi riiki, kes on kodanikele lapsehoidjaks, ja oleme vastu läbimõtlemata sotsiaalsetele eksperimen[dele. ISAMAA on neist põhimõtetest lähtunud 25 aastat ja see on taga[s, et me teeme seda ka tulevikus. Seepärast on ISAMAA ka neil valimistel mõistlik ja kindel valik. ISAMAA ON IGAVENE! 3 ISAMAA SEISUKOHAD LÜHIDALT MAJANDUS ISAMAA on: • vaba turumajanduse poolt ning kasvava ümberjagamise ja riikliku reguleerimise vastu; • erastamise ja erasektori investeeringute ja tootlikkuse kasvu poolt ning laieneva riigikapitalismi vastu; • tasakaalus riigieelarve poolt ja jooksvateks kuludeks laenuvõtmise vastu. MAKSUD ISAMAA on maksurahu poolt ning uute maksude ja maksutõusude vastu. HARIDUS JA TEADUS ISAMAA on: • lasteaiast algava ühtse ees[keelse haridussüsteemi poolt ja ühiskonda kaheks jagava haridussüsteemi vastu; • mitmekesise, erinevate omandivormidega koolisüsteemi poolt ja riikliku haridusmonopoli vastu. KULTUUR ISAMAA on loomevabaduse poolt ja polii[lise tsensuuri vastu. TERVIS ISAMAA on selle poolt, et inimestele luuakse oma tervise jälgimiseks ja hoidmiseks paremad võimalused, ning selle vastu, et meditsiinisüsteemi huvisid peetakse inimesest tähtsamaks. SOTSIAALPOLIITIKA ISAMAA on: • perede toetamise poolt, et Ees[s sünniks rohkem lapsi, ning vastu sellele, kui immigratsiooni peetakse rahvas[kuprobleemide lahenduseks; • vabatahtliku säästmise poolt ja sunniviisilise kogumispensioni vastu; • abivajajaid aitava ja inimeste erivajadusi arvestava toimetuleku poolt ning utoopilise kodanikupalga vastu. 4 RAHVASTIK ISAMAA on: • ees[keelse rahvusriigi poolt ning ees[ keele ja ees[ kultuuri teistes kultuurides lahustumise vastu; • perekonna ühiskonna aluspõhjana käsitlemise poolt ning vastu sellele, kui perekond jäetakse riigi kaitseta. KODANIKUÜHISKOND ISAMAA on vabal eraalgatusel ja initsia[ivil toimiva kodanikuühiskonna poolt ning kodanikuühenduste riigivõimust sõltuvuse kasvatamise vastu. RIIGIVALITSEMINE ISAMAA lähtub riigivalitsemisel Ees[ Vabariigi põhiseadusest ja on: • demokraatliku parlamentaarse riigikorralduse poolt ning autoritaarsuse ja tehnokraa[a pealetungi vastu; • riigireformi ja bürokraa[a vähendamise poolt ja riigiaparaadi kasvu vastu; • võimetel ja oskustel põhineva ühiskonnakorralduse poolt ning soo-, rahvus- ja muude kvoo[de vastu. E-RIIK JA INFOTEHNOLOOGIA ISAMAA on turvalise ja inimeste huvides toimiva e-riigi poolt ja küberkuritegevuse vastu. TURVALISUS ja ÕIGUSKAITSE ISAMAA on õigusriigi ja sõltumatu õigusemõistmise poolt ning polii[lise või muu omakohtu vastu.
 KODAKONDSUS ja RÄNDEPOLIITIKA ISAMAA on: • konserva[ivse rändepolii[ka jätkamise poolt ning pagulaskvoo[de ja rändepak[ vastu; • ees[ senise kodakondsuspolii[ka jätkamise poolt ning mitmikkodakondsuse laiendamise vastu. VÄLISPOLIITIKA ISAMAA on NATO, Euroopa Liidu ja reeglitel tugineva maailmakorra poolt ning vägivalla ja kaose vastu. 5 EUROOPA LIIT ISAMAA on rahvusriikide Euroopa poolt ja Euroopast liitriigi kujundamise vastu. RIIGIKAITSE ISAMAA on tugeva riigikaitse ja riigikaitseinvesteeringute suurendamise poolt ning riigikaitse pikaajaliste plaanide lammutamise vastu. KESKKOND ISAMAA on: • loodushoidu arvestava majandusarengu poolt ja keskkonda pöördumatult kahjustavate otsuste vastu; • uuringutel põhineva tasakaalustatud metsapolii[ka poolt ja ainuüksi emotsioonidel põhinevate otsuste vastu. REGIONAALPOLIITIKA ISAMAA on tõmbekeskustel tuginevate tugevate regioonide, omavalitsuste ja kogukondade poolt ning lähimuspõhimõtet eirava tarbetu riikliku tsentraliseerimise vastu. PÕLLUMAJANDUS JA TOIDU TOOTMINE ISAMAA on õiglast konkurentsi tagava põllumajandusturu ja toetusmehhanismide, samu[ Ees[ põllumeeste Euroopas võrdse kohtlemise poolt ning Euroopa põllumajanduse toetussõltuvuse vastu. TRANSPORT ISAMAA on inimeste ja e_evõtete liikumisvajadusi arvestava ja alterna[ive kaaluva transpordipolii[ka poolt ning majanduslikult põhjendamata transpordipolii[liste otsuste vastu. ENERGEETIKA ISAMAA on energiajulgeoleku kindlustamise ja kodumaise energiatootmise poolt ning energiaimpordist sõltuvuse suurendamise vastu. 6 ISAMAA MAJANDUSKASVU PROGRAMM ISAMAA majanduspoliiKka nurgakiviks on vaba turumajandus, mis põhineb eVevõtlikkusel, eraomandil, ausal konkurentsil, stabiilsel rahal, madalatel maksudel ning minimaalsel riiklikul reguleerimisel. Edukas majandus toetub innovaaKlistele ja teaduspõhistele tehnoloogilistele lahendustele. Ees[ ei ole enam odava tööjõuga maa ning meie tööturul jääb vähemaks töökäsi, sest töötamist alustavad põlvkonnad on varasemast väiksemad. ISAMAA on seisukohal, et meie majanduse edasine areng saab tugineda iga töötaja suuremas lisaväärtuses, mi_e immigratsiooni toel odavate töökohtade loomisel või hoidmisel. Ees[ majanduse edasine areng peab tuginema innovatsioonil ja uutel investeeringutel haridusse, teadusse, tehnoloogiasse (sh IT) ja tootmisse. Nii kasvab meie majandus ja inimeste elatustase, ilma et pandaks ohtu Ees[le omast kultuurikeskkonda. E_evõtetel on võrreldes allhanketellimuste täitmisega kõrgtehnoloogiasse ning innovatsiooni investeerimisel suurem risk. Ees[ e_evõ_ed vajavad rohkem oma- ja laenukapitali, et e_e võ_a teadmismahukat tootearendust ning siseneda välisturgudele. Sarnaselt üleeuroopalisele Junckeri plaanile tasub ka Ees[l kaasa aidata oma kasvue_evõtete arengule. INVESTEERINGUTE PLAAN ISAMAA annab EesK majanduskasvule hoogu kolmest sammust koosneva erainvesteeringute kasvatamise plaaniga. • Esiteks anname erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüme kogu osaluse nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõ_u omama ei pea. Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate e_evõtete juh[mise parandamiseks viime suuremate riigi äriühingute vähemusosalused börsile. • Teiseks, me ei kasuta riigi äriühingute osaluse müügist saadud raha ära riigi jooksvateks kuludeks, vaid EesK eVevõtetele paremate laenuKngimuste ja kapitali kaasamise võimaluste loomiseks analoogiliselt Junckeri Euoopa investeeringute plaaniga. Seda raha ei hakka jagama ametnikud, vaid see investeeritakse Ees[ e_evõtetesse pankade ja riigile mi_ekuuluvate investeerimisfondide kaudu nii, et erasektor võtab osa investeerimisriskidest enda kanda ja võimendab riigipoolset panust. • Kolmandaks kasutame alates 2021. aastast algava finantsperioodi euroraha toetuste asemel e_evõtete omakapitaliinvesteeringuteks, laenude ja muude finantsinstrumen[de pakkumiseks. 7 TEISED MAJANDUSPOLIITILISED SAMMUD • ISAMAA TAGAB RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD HEA ETTEVÕTLUSKESKKONNA
 Riigi peamine roll on luua e_evõtluse arenguks konkurentsivõimeline keskkond. Me seame eesmärgiks parandada Ees[ asetust olulisemates riikide e_evõtluskeskkonna konkurentsivõimet puudutavates edetabelites (Heritage Founda[on majandusvabaduse indeks, Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabel, WEF konkurentsivõime edetabel, Transparency Interna[onal korruptsiooni tajumise indeks). • ISAMAA JÄLGIB MAJANDUSKASVU TOETAVAT EELARVEPOLIITIKAT
 Peame õigeks sellist eelarvepolii[kat, kus kiire majanduskasvu ajal tehakse ülejäägis eelarved ja siis, kui majandus kasvab aeglasemalt, kasutatakse majanduse elavdamiseks vajadusel riiklikke investeeringuid, mida tehakse kogutud reservide või laenu arvelt. See tähendab, et hoiame riigieelarve struktuurses tasakaalus, mis võimaldab eelarvet tehes arvestada, millises majandustsükli faasis riik on. Kui maksulaekumised on tänu kiiremale majanduskasvule oodatust suuremad, siis me pigem langetame makse, mi_e ei suuna lisatulu uuteks kuludeks, et riigi kulud headel aegadel liialt ei kasvaks. • ISAMAA LANGETAB VALIKUD PRIORITEETIDE OSAS
 Ees[ majandus ei saa olla tugev kõiges. Riigi ülesanne ei ole valida võitjaid, aga me peame uues[ üle vaatama ja pikemaks perioodiks kokku leppima majandusvaldkonnad, mille arengusse me haridus- ja teadussüsteemi ning majanduspolii[ka kaudu enam panustame. Nii on võimalik kasvatada ka meie rahvuslikku kapitali ja rahvuslikke e_evõ_eid, mis püsivad ja pakuvad meie inimestele tööd ka kriiside ajal. • ISAMAA KASVATAB KAPITALITURGU
 Et iga hea investeering leiaks omale sobiva rahastuse panga, börsi, ühisrahastuse või otseinvesteeringute kaudu, peame edasi arendama Ees[ kapitaliturgu. Samu[ oleme seisukohal, et alates 2021. aastast algava finantsperioodi euroraha tuleb senisest rohkem kasutada toetuste asemel e_evõtetele uuteks investeeringuteks ja arendusteks laenude ja muude finantsinstrumen[de pakkumiseks. Kapitalituru arengu toetamiseks ja riigile kuuluvate e_evõtete juh[mise parandamiseks peame õigeks ka edaspidi viia nende e_evõtete (vähemus)osalusi börsile. • ISAMAA KASVATAB KONKURENTSI PANGANDUSTURUL
 Selleks loome krediidiasutustele kohustusliku posi[ivse krediidiregistri, mis võimaldab pakkuda odavamaid laene ja lihtsustab uute laenuandjate turule sisenemist. • ISAMAA TURUNDAB EESTIT JA EESTI TOOTEID PUHTA LOODUSKESKKONNA BRÄNDI ABIL. 
 8 Näeme puhast keskkonda, puhast õhku ja puhast ve_ Ees[ konkurentsieelisena turismi, puhta toidu, looduskosmee[ka ja -farmaatsiatoodete ning turismiteenuste turundamisel ja ekspordil. Selleks toetame ideed arendada Ees[t orgaanilise kauba tootmiseks ser[fitseeritud keskkonnana ja luua turundamiseks ühtne kaubamärk (näiteks Organic Estonia). • ISAMAA KAASAJASTAB TÖÖTURU REGULATSIOONID JA TAGAB PAINDLIKUD SOTSIAALTAGATISED 
 Meie tööturg peab olema paindlik ja sotsiaalsüsteem töötamist mo[veeriv. Me peame vajalikuks uuendada tööseadusandlust, sotsiaalkindlustust ja maksukorraldust nii, et see arvestaks uue olukorraga, kus inimesed töötavad mitmel töökohal, osalevad jagamismajanduses ja tegelevad töötamisega samaaegselt ka isikliku e_evõtlusega. Sotsiaalsüsteemi reformimisel on üheks võimaluseks pakkuda inimestele enam võimalusi ise valida oma sotsiaalsete taga[ste (näiteks töötuskindlustuse suhe palka, haigushüvi[se algushetk jms) ulatus ja sellega kaasnev maksukoormus. • ISAMAA ARENDAB TURISMI Selleks, et kasvatada Ees[ populaarsust turismisihtkohana ja tulu turismiteenustest, tuleb turismiga seotud aspekte arvesse võ_a taristuinvesteeringute, transpordi, maksustamise ja muude valdkondade reguleerimisel ning populariseerida ka siseturismi. MAKSUD ISAMAA on maksurahu poolt ja uute maksude ning maksutõusude vastu. Stabiilne ja e_eaimatav maksukeskkond aitab lähiaastatel Ees[ majanduse arengule rohkem kaasa kui läbikaalumata muudatused maksusüsteemis, sest: • Ees[ e_evõtete tulumaksusüsteem soodustab majanduskasvu, võimaldades kogu kasumi maksuvaba reinvesteerimist. Seetõ_u ei toeta ISAMAA traditsioonilise e_evõ_e tulumaksu taaskehtestamist; • kapitali kogumise periood on Ees[s olnud liialt lühike. Automaks paneks lisamaksukoormuse inimestele, kes oma transpordi eest ise hoolitsevad ja soodustaks ebaefek[ivselt korraldatud ühistranspordi laiendamist. Seetõ_u ei toeta ISAMAA uute varamaksude kehtestamist; • tulumaksumäär on Ees[s ala[ olnud praegu keh[vast 20% määrast kõrgem1 ning enamiku inimeste maksuvaba tulu praegusest madalam. Tulumaksumäära langetamine või maksuvaba tulu tõstmine olulisel määral toob kaasa tarviduse tõsta teisi makse või kehtestada uusi. Seetõ_u näeb ISAMAA ainsa mõ_eka tulumaksumuudatusena lastega seotud tulumaksuvabastuse laiendamist. 1 Proportsionaalne tulumaks alates 01.01.1994. 9 ISAMAA Hoiab järgneval neljal aastal maksurahu. Me ei toeta Ees[ üldise maksukoormuse tõstmist. Oodatust suuremate maksulaekumiste korral on ISAMAA prioriteet endiselt tööjõumaksude langetamine.
 Kehtestab äriühingutele maksuvabastuse välismaal asuvate tütaräriühingute osaluse võõrandamisest saadud kasule, mis soodustab eVevõtete peakontorite EesKsse asutamist.
 Teeb tööturu paindlikumaks. Selleks: • vähendame sotsiaalmaksukoormust osaajaga töötajate ning prak[kan[de ja õpipoiste palkamisel; • võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervise, kvalifikatsiooni ja mo[vatsiooni parandamiseks palgafondiga seotud piirmäära ulatuses, ilma et seda käsitletaks erisoodustusena; • jagame sotsiaalmaksu tasumise tööandja ja töötaja vahel nii, et palk ei vähene ja maksukoormus ei tõuse. Soodustab investeeringuid ja tagab investorite võrdse kohtlemise. Selleks: • kaotame dividendide topeltmaksustamise, mis keh[b praegu alla 10% osaluste puhul; • laiendame investeerimiskonto kasutamise võimalusi, et inimestel oleks võimalik investeerida rohkematesse varaklassidesse; • laiendame e_evõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid. Korrastab maksusüsteemi. Selleks: • langetame alkoholiaktsiisi, et lõpetada massiline ning majanduslikult kahjulik alkoholi piirikaubandus Lä[ ja Ees[ vahel; • laiendame maamaksuvabastust koduomanikele, kelle kodud asuvad ühisomandis oleval ja liitsihtotstarbega maal, et kohelda koduomanikke võrdselt. 10 RAHVASTIK JA LASTEGA PEREDE POLIITIKA Ees[ suureks väljakutseks on mitmed demograafilised protsessid, mille tulemusel rahvas[k väheneb, sündide arv püsib madal ja jätkub elanikkonna koondumine suurematesse linnadesse. Meie riigi rahvusriigina püsimise pandiks on eestlaste ja ees[ keelt rääkivate inimeste arvu suurenemine Ees[s. Sellises olukorras seab ISAMAA eesmärgiks otsida ja leida võimalusi, et mo[veerida meie perekondi saama rohkem lapsi. Soovime, et meie peredes kasvaks vähemalt kolm last. Selles suunas saame liikuda, tagades peredele majandusliku kindlustunde, võimalused ja toe lapse arenguks täiskasvanuks saamiseni. See on meie olemasolu, vabaduse ja heaolu võtmeküsimus ning seetõ_u tuleb läbi kaaluda kõik võimalused, kuidas lisaks rahalisele toetusele saab ühiskond aidata noori perekondi laste kasvatamisel. Oleme veendunud, et parim kasvukeskkond lapsele on majanduslikult ja sotsiaalselt toimetulev pere. Vanemliku hooleta laste puhul eelistame kasvamist kasuperes. Leiame, et peredele on parim, kui laste kasvamisest võtavad võrdselt osa mõlemad vanemad ning vanematel on võimalus saada tuge ja teavet vanemaks olemisest. Oluline on senisest paremini kaasata meie vanavanemad, kelle elukogemused, mälestused ja elutarkus on järelpõlvedele hindamatu väärtusega. Mõelda tuleb hooldekodude ja lasteaedade koostöövõimalustest ja eri põlvkondi ühendavatest „keelepesadest“ jm. ISAMAA prioriteedid on: • sündivuse suurenemine, • laste ja perede tulevikukindluse kasv, • vanemluse toetamine. ISAMAA: • tõstab täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni 3 lapsega pere kohta ning rakendab maksuvaba tulu juba esimesest lapsest. See tähendab, et esimese lapse maksuvaba tulu oleks 100 eurot kuus, teise lapse kohta 200 eurot kuus ja iga järgmise lapse maksuvaba tulu oleks 300 eurot kuus; • teeb eVepaneku täiendada põhiseadust säVega, mis määratleb abielu mehe ja naise vahelise liiduna; • toetab kooseluseaduse tühistamist; • tagab lastetoetuste kasvu vastavuse elukallidusele; • suurendab vanemlust toetavate programmide mahtu ja tagab nende (nt „Imelised aastad“ ja riskinoorte pereteraapia) riigieelarvelise rahastuse; • tagab kasuperedele vanemlust toetavad teenused; • rakendab ellu maailma paindlikema vanemapuhkuste- ja hüvi[ste süsteemi; 11 • arendab teenuseid laste murede varajaseks märkamiseks, et ennetada murede kasvamist tõsisteks probleemideks; • kaasajastame puudega laste toetuste suurused ning teenuste korralduse. Tagame, et puudega ja abivajadusega lapsed saavad põhilise toe seal, kus nad viibivad suurema osa ajast, st lasteaias ja koolis; • jätkab ela[sabi süsteemi arendamist; • lihtsustab ja soodustab omavalitsuste ja erae_evõtete (sh tööandjaruumides pakutav lastehoid) mitmekesist lastehoiuteenuste pakkumist ka väljaspool tavalist tööaega, sest inimeste tööajagraafikud on erinevad; • kaalub võimalusi, et riigipolne tugi peredele väheneks laste täisikka jõudmisel järkjärgult. Seda põhjusel, et Ees[ peretoetuste polii[ka on sünnikeskne, kuid me peaksime tagama perede kindlustunde ka lapse hilisemas vanuses. Juhul kui kolmelapselise pere laps saab täisealiseks, väheneb riigipoolne tugi märgatavalt. Kuid just sel hetkel tekivad perele lisakulud, sest vanim lastest läheb näiteks ülikooli; • kaasajastab lasterikaste perede Kredexi kodutoetuse kriteeriume ja summasid. Riigipoolne tugi tuleb suunata sinna, kust king tegelikult pigistab, sest lasterikkad pered vajavad eluruumide küsimuses rohkem tuge. 12 EESTLUSE EDENDAMINE ISAMAA lähtub rahvusliku kasvatamise teesidest ning seob need isamaalise kasvatusega. Peame oluliseks edendada lugupidavat hoiakut paljulapseliste tublide, kokkuhoidvate ja ees[meelsete perede suhtes. Peame vajalikuks propageerida tervislikke eluviise, keha- ja vaimukultuuri, traditsioonilisi väärtusi, nagu töökus, kohusetundlikkus, ühtehoidmine ja isamaalisus. Ees[s peab olema võimalik avalikus ruumis asju ajada ees[ keeles. ISAMAA: • tagab isamaalise kasvatuse kehKva õppekava raames; • tagab, et eesK keelt kasutatakse siinses ühiskonnas kõigil tasanditel ja funktsioonides. EesK keele kasutamise võimalused ei ahene; • tagab õiguse eesKkeelsele õppele igal haridusastmel. Selleks alustame sammsammulist ees[keelsele haridusele üleminekut, toetades ees[keelset õpet lasteaedades ja venekeelsetes koolides, ja peame oluliseks ees[keelset õpet kõrgkoolides ja ees[ teaduskeele arengut; • kasvatab teisi keeli rääkivate inimeste eesK keele oskust ja konkurentsivõimet tööturul. Selleks peame vajalikuks ees[ keele majade projek[ jätkumist ja ees[ keele õppe võimaluste laiendamist osana tööturukoolitusest; • kasvatab eesK keele õppe ja kasutamise võimalusi interneKs ja nuKseadmetes; • jälgib keelenõuete täitmist. EESTLASED VÄLISMAAL JA TAGASIPÖÖRDUJAD Hoolime kõikidest eestlastest maailmas, peame vajalikuks häid kontakte eestlastega välismaal, samu[ oluline on hoida eestlasi üle maailma ühises info- ja kultuuriruumis. Soovime, et võõrsil sündinud Ees[ lastel oleks võimalik tulla Ees[se kooli ja nende vanematel võimalus tulla Ees[sse tagasi. Ulgueestlasi ootame ala[ tagasi koju. Vajaduse korral tuleb riigil tagada tagasitulnutele vahetult naasmise järel elementaarsed olme[ngimused. ISAMAA kaasab välismaal elavaid eestlasi haridussüsteemi kaudu. Selleks: • toetame ees[ keele õppe programme väliseestlastele; • otsime võimalusi, et kõik võõrsil kooliteed alustanud lapsed saaksid vähemalt ühe õppeaasta õppida Ees[s; • tagame, et Ees[sse tagasi pöörduvate perede lapsed saavad sobivat abi Ees[s koolitee jätkamiseks; • kaasame õpilasvahetuste YFU ja Erasmus raames välisees[ noori. 
 ISAMAA tagab eesKkeelse avaliku meedia sisu käVesaadavuse interneK kaudu üle maailma. 13 KODAKONDSUS-, SISSERÄNDE- JA PAGULASPOLIITIKA Keh[v kodakondsuspolii[ka tööta[ välja ISAMAA valitsuse ajal, see on siiani häs[ töötanud ja selle põhialused on jäänud samaks ning neid ei tohiks seetõ_u muuta. Ränne mõjutab oluliselt ühiskonna terviklikku toimimist, muutes suuremal või vähemal määral riigi rahvas[ku koosseisu. Muutused võivad omada posi[ivset mõju, soodustades näiteks majandusarengut, ent võivad tuua kaasa ka ebakindluse, suurenenud koormuse sotsiaalkaitsesüsteemile ning ohustada turvalisust. Ees[ sisserändepolii[ka eesmärgiks on tagada nende inimeste tulek Ees[sse, kes annavad ühiskonnale lisaväärtust ja on vajalikud kõrghariduse, teaduse ning majanduse arenguks. ISAMAA: • on seisukohal, et ei tohi muuta kodakondsuspolii[ka põhialuseid, mis lähtuvad Ees[ riigi õiguslikust järjepidevusest ja põhinevad demokraatliku õigusriigi alustel; • on vastu mitmikkodakondsuse laiendamisele eeskä_ julgeolekuga seotud probleemide tõ_u, mis on ilmnenud mitmikkodakondsust võimaldavates riikides. Mitmikkodakondsete arvu võimalik tõus rohkem kui 1/3 kogu rahvaarvust, mis oleks üks suurimaid näitajaid Euroopas, oleks tõsiseks ohuks Ees[ julgeolekule, aga ka rahvusriigi püsimisele. Sünnijärgselt kodanikult ei saa võ_a Ees[ kodakondsust. Teise riigi kodanik võib naturalisatsiooni korras saada Ees[ kodakondsuse üksnes seoses vabastamisega tema varasemast kodakondsusest. Riiki reetnud ja terrorikuritegusid sooritanud naturaliseeritud kodakondsusega isikutelt võetakse Ees[ kodakondsus ära; • on võõrtööjõu suhtes konserva[ivsel positsioonil. Võõrtööjõule eelistame toetada eestlaste tagasipöördumist ning passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist. Me ei välista võõrtööjõudu, aga see peab olema viimane abinõu tööjõupuuduse lahendamisel, samu[ peab hõlmama üksnes kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu; • säilitab kontrolli migratsioonipolii[ka üle ja ei suurenda keh[vat migratsioonikvoo[, mis on 0,01% Ees[ elanikkonnast; • on seisukohal, et Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid. Tuleb luua tõhus menetlustee Euroopa Liidu riigi suhtes, kes laseb kontrollimatult immigrante üle oma riigipiiri, nt tuleks rakendada Schengeni liikmelisuse peatamist ja piiril kehtestada kontroll nagu Euroopa Liidu välispiiridel; • peab tarvilikuks säilitada liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipolii[ka üle. Euroopa Liidu aluslepingu järgi kuulub sisepolii[ka iga liikmesriigi kompetentsi. 14 Euroopa Komisjonil ei ole pädevust ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatset immigran[de laialijagamise mehhanismi. Immigran[de (sealhulgas sõjapõgenike) vastuvõtmine peab Euroopa Liidus jääma iga riigi enda otsustada. ISAMAA ei toeta Euroopa Liidu finantsperspek[ivi menetluse sidumist rahaliste sanktsioonidega riikidele, kes ei võta vastu pagulasi; • on seisukohal, et Euroopa Liidu välispiiride kindlustamiseks ja moodsaks välja arendamiseks tuleb vahendid leida Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa Liit peab üle vaatama 2020–2027 finantsperspek[ivi, suunates liidu eelarvevahendid Europa Liidu välispiiride kindlustamiseks, sh ka Ees[ välispiiri kindlustamiseks ja väljaehitamiseks; • on seisukohal, et Ees[ peab tagama reaalse piirikontrolli võimekuse oma Euroopa Liidu välispiiril. Selleks tuleb idapiiril kiirelt välja ehitada esmane tõke. Lisaks peab Ees[ olema valmis teostama aju[st piirikontrolli ka Euroopa Liidu sisepiiridel; • peab tarvilikuks, et Euroopa Liit panustab konflik[de lahendamisse Vahemeretagustes maades ja loob lepingute alusel sealsetes piirkondades transiitkeskused, kus toimub sõjapõgenike väljaselgitamine teiste immigran[de seast. Vajadusel peab Euroopa Liit transiidikeskuste loomiseks avaldama majanduslikku survet. Vahemerel tabatud migran[dega laevad tuleb saata tagasi päritoluriiki, et lõpetada inimkaubitsejate hõlptulu ja immigran[de kontrollimatu saabumine Euroopa Liitu; • säilitab riigikogu kontrolli pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise üle. Ees[ on pagulaskriisis vabatahtlikult oma panuse täitnud ning järgmise riigikogu volituste ajal ei pea me vajalikuks täiendavaid ümberpaigutamisi ja ümberasustamisi Ees[sse; • toetab Dublini põhimõ_e säilimist, et esmasel vastuvõtjariigil lasub kohustus tegeleda asüülitaotlejatega. Ees[ peab oma riigis kehtestama nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasandil. Asüüli taotlevad või saanud isikud, kes on sooritanud kuritegusid, tuleb saata Euroopa Liidust välja. 15 HARIDUS – tark rahvas, tark majandus ja õpilasekesksed koolid ISAMAA eesmärgiks on kool, kus toetatakse iga õpilase (isiklikku) arengut, kool, mida lapsevanem tunneb partnerina oma lapse kasvatamisel ning kus õpetaja on isiksus, kes on rahul nii oma töö kui elujärjega. ISAMAA usaldab lapse haridustee valikul lapsevanemaid ja toetab lapsevanemate õigust valida lapsele sobiv kool. Selleks peab Ees[ koolivõrk koosnema omanäolistest koolidest, kes kogemusi ja häid prak[kaid vahetades arenevad üheskoos. Kutse- ja kõrgkoolid peavad aitama noortel kujuneda haritud inimesteks ja tagama noortele oskused tööeluks, aga arvestama senisest enam tööandjate vajadustega ja tegema õppealast koostööd e_evõtetega. Ees[ teadus ja teadlased peavad olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja samal ajal panustama uuringute kaudu koostöös e_evõtetega üha enam majanduskasvu ja teadmistepõhise e_evõtluse arengusse. E_evõtete tehnoloogilise ümberkujundamise ning uute [pptehnoloogiliste e_evõtete tekkimise väl[matuks eelduseks on häs[toimiva innovatsiooni tugistruktuuri (tehnoloogia- ja tööstuspargid, tehnoloogia arenduskeskused) väljaarendamine teadusasutuste koostöös e_evõtetega ja lähtudes e_evõtete vajadusest. Haridussüsteemi üks ülesanne on tagada üldine ees[ keele kui riigieele oskus, mis tagab ka muukeelsetest peredest pärit noortele maksimaalse kaasatuse ja valikuvõimalused Ees[ ühiskonnas. Kuna infotehnoloogia kasutamine moodustab üha suurema osa meie elust, peab ka haridussüsteem olema võimeline selle muutusega kaasas käima. Usume, et tulevikus peaks iga haridustaseme ja kooli lõputunnistuse saaja omandama ka IKT-oskused. Lastehoid ja lasteaed peavad olema vanemale taskukohased, kuid me ei ole nõus e_epanekutega muuta lasteaiad kohustuslikuks tasuta haridussüsteemi osaks. ISAMAA: • kehtestab haridusrahu. Me oleme seisukohal, et haridusmaas[kul läbiviidavad reformid peavad läbima katsefaasi pilootprojek[des; • tagab õiguse eesKkeelsele õppele igal haridusastmel. Selleks alustame sammsammulist ees[keelsele haridusele üleminekut, toetades ees[keelset õpet lasteaedades ja venekeelsetes koolides. Kõrgkoolide rahastamisel eelistame ees[keelseid õppekavu, esitades kõrgkoolidele nende finantseerimiseks riikliku 16 koolitustellimuse, ja piirame võõrkeelsete õppekavade ristsubsideerimist ja doteerimist. Soovime, et Ees[sse pikaajaliselt tulevad välisõppejõud omandaksid ees[ keele, et osaleda ka ees[keelsetel õppekavadel. Rahvusteaduste arenguvõime on riigi pideva tähelepanu all. Ka doktoritööd tuleb kirjutada ees[ keeles või tõlkida ees[ keelde; • toetab suurema otsustusõiguse andmist koolidele. Selleks vähendame õppekavade mahtu ja analüüsime võimalusi põhikooli õppekava [hendamiseks; • vähendab koolikiusamist. Selleks toetame programme, mis on suunatud koolide kiusamisvabaks muutmiseks; • populariseerib õpetaja kutset. Selleks: - kehtestame s[pendiumi õpetajakutse omandajatele, - aitame kooli minevatel õpetajatel kohaneda ja toetame algatust „Alustavat õpetajat toetav kool“ ja „Noored kooli“, - tagame õpetajatele ees[ keskmist ületava palga (vähemalt 120% ees[ keskmisest), - töötame välja ja rakendame Ida-Virumaa mo[vatsioonipake[. Ida-Virumaal peab olema kä_esaadav täielikult ees[keelne ja ees[meelne haridus. • tagab head õpetajad üle EesK. Kasvatame omavalitsuste võimalusi maksta õpetajatele head palka; • vaatab üle bürokraatlikud regulatsioonid, mille tõ_u on tekkinud probleem, kus osale õpetajatest on tekkinud piirangud koolis töötamisel ning õpetajaks õppinud inimene ei saa õpetajana töötada. Probleem on tekkinud seoses muutustega kõrgharidussüsteemis, kuid kes on õpetajaks õppinud, peab õpetajana töötada saama; • tagab tööturul konkurentsivõimelise hariduse ja kutseoskused. Selleks, et meie inimesed saaksid hariduse, mis vastab tööturu vajadustele, kaasame tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgus[kuga. Samu[ jätkame ja laiendame õpipoisikoolitust ja teisi tööprak[ka vorme ja katame e_evõtetele osaliselt tööandja juures toimuva prak[kaga seotud kulud. Kasvatame ka täiend- ja ümberõppevõimalusi töötajatele ja tööotsijatele; • toetab hariduse saamist välismaal. Peame õigeks meie noorte välismaal õppimise toetamist, kuid lähtudes meie e_evõtete kasvuvajadustest, tuleb ka siin seada selgemad prioriteedid ja võimalusel siduda välismaal õppimise riigipoolne rahastamine ka e_evõtete panusega; • kasvatab valikuvabadust haridussüsteemis. Selleks: - kaotame barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis. Õpilane õpib tulevikus rohkem enda jaoks koostatud õppekaval kui ainult ühes konkreetses koolis; 17 - lõimime üld- ja kutsehariduse nii, et ühisõppekavad annavad lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui kutseõppeasutuste õpilastele. Tulevik on seostes toimivate hariduskeskuste päralt; - tagame kutseõppeasutuste lõpetajaile gümnaasiumi lõpetajatega võrdsed võimalused jätkata õpinguid kõrgkoolis ja loome selleks vajaliku süsteemi. See muudab kutseõppe atrak[ivsemaks ja kasvatab kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul; - kaalume analoogiliselt VÕTA-le põhikoolis ja gümnaasiumis sellise süsteemi rakendamist, mis annab õpilastele võimaluse asendada teatud ained vabatahtliku töö või mõne teise koolivälise tegevusega. Seeläbi on võimalik vähendada õppekavade mahtu; - toetame kõrghariduse regionaalset kä_esaadavust. • tagab koolivõrgu mitmekesisuse. Selleks tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks; • loob koolides programmi IT-õppe parandamiseks ning integreerib IT õppe riiklikku õppekavasse ja õpetajate õppeprogrammidesse: e-riik algab koolist; • kasvatab teisi keeli rääkivate inimeste eesK keele oskust ja konkurentsivõimet tööturul. Selleks peame vajalikuks ees[ keele majade projek[ jätkumist ja ees[ keele õppe võimaluste laiendamist osana tööturukoolitusest. • kasvatab ees[ keele õppe ja kasutamise võimalusi interne[s ja nu[seadmetes; • toetab eesK majandusele lisaväärtust loovat teadus- ja arendustegevust. Selleks kasvatame teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st. Selleks, et mo[veerida erasektori panustama teadus- ja arendustegevusse ja mo[veerida teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse, eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena e_evõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega; • toetab rahvusteadusi. Selleks näeb eVe spetsiaalse erirahastuse jätkumise; • koostab uued ees[ keelehoiu põhialused, kus määratakse, kuidas ja mis viisil tagatakse ees[ keele areng; • kaasab välismaal elavaid eestlasi haridussüsteemi kaudu. Selleks: - toetame väliseestlastele ees[ keele õppe programme, - otsime võimalusi, et kõik võõrsil kooliteed alustanud lapsed saaksid vähemalt ühe õppeaasta õppida Ees[s, - tagame, et Ees[sse tagasi pöörduvate perede lapsed saavad sobivat abi Ees[s koolitee jätkamiseks, - kaasame õpilasvahetuste YFU ja Erasmus raames välisees[ noori. 18 KULTUUR Ees[ riigi ülesanne on tagada ees[ rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ees[ on osa Lääne tsivilisatsioonist, mille aluspõhimõ_ed on end aja jooksul tõestanud ja meile edu toonud. Kultuuri arengu aluseks on isikuvabadus ja inimeste soov ennast teostada. Me usume, et ainult vabalt arenev looming on mitmekesine ja tugev. ISAMAA on sõnavabaduse poolt ja seisab vastu igasugustele vaba sõna ja vaba mõ_e tsenseerimise katsetele. Avatud maailma mitmekesises kultuuriruumis peab ISAMAA eri[ oluliseks hoida meile omast kultuuripärandit. Me usume, et just Ees[ kultuuriruumi unikaalsus annab ka meie loovisikutele jõudu luua uusi ajalikke ja ajatuid teoseid, mis rikastavad vaimselt meid kõiki ja teevad Ees[ suuremaks ja nähtavamaks kogu maailmas. Seda eesmärki peab teenima ka kultuuriekspordipolii[ka ning rahvusvahelistumise toetamine. Me usume, et igal inimesel on õigus saada osa kultuurist ja sellesse igakülgselt panustada, kui selleks on loodud head võimalused. Riigi ülesanne on luua annete arengut soosiv keskkond, toetades kultuuri säilimiseks, arenguks ja kä_esaadavuseks vajalikke ins[tutsioone ja taristut üle Ees[. Arvestades meie keeleruumi väiksust, vajab riigi erilist tuge ees[keelne looming. Senisest rohkem tuleb toetada Ees[ diasporaasid ja nende kultuuri- ja haridustegevust mujal maailmas. Samu[ tuleb tugevdada soome-ugri hõimuliikumist. Me usume eraalgatusel ja erarahastuse toel sündivasse loomingusse ja peame vajalikuks kasvatada erasektori ja eraisikute panust kultuuri rahastamisse. Me peame kultuurimaas[ku loomulikuks osaks nii kodanikualgatuslikke organisatsioone kui ka e_evõ_eid, kes investeerivad loomingusse ja loovisikutesse ning tegelevad kultuuriekspordiga. ISAMAA avaldab selget tahet pöörata enam tähelepanu intellektuaalse omandi väärtustamisele ning kultuurivaldkonnas sündinud ideede juurutamisele Ees[ e_evõtluses. ISAMAA: • tagab talletatud kultuuripärandi käVesaadavuse. Selleks näeme e_e vahendid, et jätkataks kultuuripärandi, muuseumikogude ja arhiivide digiteerimist ja digitaalsel kujul kä_esaadavaks tegemist; • kannab hoolt laulupidude ja tantsupidude eVevalmistamise ja korraldamise eest, samas toetades kollek[ivide ja juhendajate tegevust e_evalmistusperioodidel. Parem rahastus tagab kindlamalt nende unikaalsete rahvakultuuri ilmingute jätkusuutlikkuse nii üleriigilisel kui ka piirkondlikul tasandil. Edendame rahvariiete kandmise traditsiooni ja peame vajalikuks toetada kollek[ive, kellel tuleb täita autentsete rahvariiete kandmise nõuet tantsupidudel; 19 • seisab mälesKste ja nende omanike eest. Selleks viime eraomandis olevate mäles[ste renoveerimisele esitatavad nõuded kooskõlla riigi ja omanike tegelike rahaliste võimalustega nõudeid täita. Riiklikult oluliste objek[de puhul peab kulukamate nõuete täitmiseks olema omanikele tagatud riiklik finantstugi. Toetame Mäles[stalude ühenduse e_epanekut luua programm rahvuskultuuri mäles[seks kinnitatud eraomandis olevatele muinastaludele. Suurendame programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ rahastust ning pöörame suuremat tähelepanu miljööväärtuslike alade kaitsmisele; • laiendab loovisikute võimalusi saada ravikindlustus. Selleks võimaldame tasutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust arvestada erinevatelt lepingutelt summeeritult eelnevate kuude keskmisena ja võimaldame teha miinimumi täitmiseks täiendavaid makseid. Ka loomingulised s[pendiumid ja toetused peavad arvestama sellega, et ka loovisikutel tuleb sotsiaalsete garan[ide eest makse maksta; • toetab loovisikuid pikaajaliste tulemussKpendiumide ja -lepingute kaudu. Selleks jätkame nn kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, rõhutades, et riikliku toetusega peab kaasnema ka tulemus; • töötame välja loovisikute ja ühiskonna huve arvestava lahenduse nn tühja kasse[ tasu süsteemi kaasajastamiseks; • avardab loomemajanduse eVevõtete võimalusi. Selleks avame EASi tootearendust, ekspor[ ja turundust toetavad riiklikud meetmed ka loovtööstuse (sh filmitööstuse) e_evõtetele; • toetab eesK filmikunsK ja audiovisuaaltööstust. Peame oluliseks vaatajasõbralike Ees[ väärtusruumi, elulaadi ja ajalugu mõtestavate ja populariseerivate filmide ja teleseriaalide loomist ja selleks Ees[ filminduse pidevat arengut toetava keskkonna kujundamist. Näeme audiovisuaalvaldkonda (sh mängutööstust) ka ühe võimaliku kasvava teenuste ekspordi valdkonnana. Otsime võimalusi välisinvesteeringute Ees[sse toomisele suunatud Film Estonia maksutagastuse (cash-rebate) süsteemi laiendamiseks. Otsime lahendusi Ees[sse rahvusvahelistele nõuetele vastava võ_epaviljoni loomiseks 2020+ Euroopa Liidu struktuurivahendite toel; • kasvatab kunsK käVesaadavust. Selleks käivitame galeriiprogrammi, mis loob vajalikud [ngimused kaasaegse kuns[ eksponeerimiseks väljaspool suuremaid linnu; • parandab erivajadustega inimeste ligipääsu kultuuriinsKtutsioonidele ja loomingule. Selleks parandame nii füüsilist ligipääsetavust kui ka jätkame ees[ filmide kä_esaadavaks tegemist nägemispuudega inimestele ja kasvatame loomingu kä_esaadavust audiovisuaalsete vahenditega; • vähendab loomingulise tegevuse toetamisel nõutavat bürokraaKat. Selleks otsime võimalusi, kuidas lihtsustada EASi, Kultuurkapitali ja teiste ins[tutsioonide projek[toetustega kaasnevat aruandlust ja rahastada väiksema mahuga projekte eelarve ja tulemuse alusel kuluaruandeid nõudmata; 20 • peab oluliseks metseenlust ja moKveerib sponsorlust ning erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse. Selleks soodustame erae_evõtjatega koostöös elluviidavaid algatusi ja võimaldame e_evõtetel investeerida tunnustatud kultuuriprojek[desse teatud summa ulatuses maksuvabalt. Kahekordistame tulumaksusoodustusega vabaühendustele tehtavate annetuste ülempiiri; • toetab kultuuriobjekKde renoveerimist. Peame vajalikuks valdkondlikult tähtsat funktsiooni kandvate hoonete renoveerimist. Toetame teiste hulgas Tallinna Kuns[hoone ja Narva Muuseumi Kuns[galerii renoveerimist; • soovib kujundada head füüsilist ja vaimset eluruumi. Parima ruumikvaliteedi saavutamiseks peame õigeks koondada erinevate ministeeriumide alla kuuluv kompetents ning toetame riigi tasandil ruumivoliniku ins[tutsiooni või ruumiloome üksuse moodustamist. Et kasvatada praegustest noortest oma elamisruumi väärtustavad ja säästvad kodanikud, otsime võimalusi disaini- ja ruumihariduse viimiseks üldhariduskoolidesse; • edendab eesK kultuuriajaloo uurimist. Okupatsioonideaegne vaimne genotsiid – kultuuriinimeste tagakiusamine, luureorganisatsioonidesse sundimine ning muud ebainimlikud karistamise ja survestamise viisid ei tohi jääda ajaloo valgeteks laikudeks. Kultuurimälu hoidmise, arendamise ja koordineerimise eesmärgil peame vajalikuks luua valdkondliku kompetentsikeskuse juures vastav mälupank; • toetab mitmekülgse kultuuri ja huvitegevuse käVesaadavust kõikjal EesKs. Selleks vaatame üle rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutava õigusliku raamis[ku ja toetame mitmekesist kultuuritegevust omavalitsustes. Huvi- ja vabaharidust tuleb korraldada üle riigi ühtsetel alustel ning kohelda ka huvihariduse pakkujaid võrdselt, olenemata omandivormist. Eri[ oluliseks peame huvihariduse kä_esaadavust lasterikaste perede lastele; • tagab EesK rahvusringhäälingule tema ülesannete täitmiseks vajaliku rahastamise kasvu. Selleks vaatame üle ERRi rahastamise mudeli; • tagab eesKkeelse avaliku meedia sisu käVesaadavuse interneK kaudu üle maailma; • koostab uue lõimumiskava. SPORT ISAMAA näeb spor[ osana laiemast eluviisist, kus au sees on liikumine ja oma tervise eest hoolitsemine. Oluline on ka [ppsportlaste ja meeskondade roll rahvuslike eeskujude ja ühendajatena. Näeme spor[ ka osana laiemast riigikaitselisest e_evalmistusest. ISAMAA peab spordi edendamisel eelkõige tähtsaks järgmist. • Ausad mängureeglid. Seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid. Selgus ja põhimõ_ekindlus ka dopingureeglite järgimisel on Ees[ spordi maine ja sportlaste tervise seisukohalt krii[lise tähtsusega. 21 • Liikumine on tähKs. Propageerime spor[ ja liikumist kui kõige suuremat alterna[ivi ebatervislikele eluviisidele, sh alkoholi tarbimisele. Soosime liikumisharrastuse levikut kõigis vanuserühmades, iseäranis tuleb aga hoolt kanda selle eest, et lapsi ja noori innustataks järgima tervislikke eluviise ning regulaarselt liikuma. Iga koolipäev peab sisaldama liikumist. Jätkame kergliiklusteede ja liikumisradade võrgus[ke loomist ja otsime võimalusi, et Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutataks paremate liikumisvõimaluste loomiseks. Peame vajalikuks, et uute elurajoonide juurde kavandatakse planeerimismenetluses ka spor[misvõimalused (näiteks mul[funktsionaalne spordiväljak). Tähistame septembri viimast reedet liikumispäevana. • Töötajate terviseedendus. Võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervise, kvalifikatsiooni ja mo[vatsiooni parandamiseks palgafondiga seotud piirmäära ulatuses, ilma et seda käsitletaks erisoodustusena. • Head Kngimused ja tõhusad tugiteenused noortele ja Kppsportlastele. Peame õigeks selekteerida välja Ees[ parimad ja perspek[ivikamad sportlased ning tagada neile heade tulemuste saavutamiseks vajalikud [ngimused. Samu[ peame vajalikuks tõhustada nii noorte kui ka [ppsportlaste tugiteenuseid (massaaž, kiroprak[ka, spordipsühholoog, toitumisnõustamine, eriars[de konsultatsioonid, erialased nõustamised jõu, vastupidavuse jne arendamiseks jms.) Ka peame õigeks osta sisse erialaseid teadmisi spordialadele, kus seda vaja on. • Head treenerid. Peame vajalikuks tõsta treenerite staatust ja võrdsustada see amet pedagoogide omaga. Treeneril on noorte inimeste arengus ja kujunemisel [h[ sama oluline roll kui õpetajal. • Olulised spordiobjekKd. Peame vajalikuks 50 m ujula ja Aidu Veespordikeskuse väljaehitamist ning Kääriku ja Elva spordikeskuste rekonstrueerimist. 22 TERVIS ISAMAA lähtub terviseprogrammi esitamisel valijate selgesõnaliselt väljendatud soovidest ja vajadustest, et edaspidi oleks vähem muresid oma tervise säilitamisel, kaitsel ning ars[abi kä_esaadavusel. ISAMAA peab mõistlikuks, et: • oodatav eluiga ja tervena elatavad aastad järjekindlat kasvaksid, • meie palgarahalt kasutatava ressursi kasutamine oleks läbipaistev, • vajaliku ars[abini jõudmise protsess ei oleks masendavalt pikk ja alandav, • ei peaks vähegi tõsisema mure puhul korjandust korraldama, vaid haigekassa väärtustab meie kõigi elu ja elukvalitee[, • oleks võimalik eriars[le saadud aega sobitada tööandja võimalustega, • me saaksime õigeaegselt asjakohaseid soovitusi haiguste ärahoidmiseks, nende taastekke väl[miseks ning ars[ ja patsiendi vaheliseks koostööks ak[ivse ravi ajal. Asjatundjate avalikustatud analüüside kohaselt on Ees[ tervishoid jõudnud olukorda, kus meie tervishoiusüsteemi toimimine ei ole jätkusuutlik. Praeguseks on kujunenud olukord, kus ravi vajav inimene on kõige tühisem osake meie tervishoiusüsteemis, sest süsteem ise on tähtsam kui meie kõik – maksumaksjad ja valijad. Seetõ_u ISAMAA püs[tab järgnevateks lähiaastateks kaks suurt tervisepolii[ka eesmärki ja esitame ka konkreetse nägemuse, kuidas käivitada tegevused rahva tervise parandamiseks. ISAMAA eesmärgid on: • iga Ees[ elaniku tervise säilitamine ja parandamine ning • abivajajatele tõhusa ja õigeaegse ars[abi osutamine. Tervise säilitamine ja parandamine tähendab seda, et tervishoiusüsteem algab meist endist ning meie ise oleme esmased vastutajad oma tervise kaitsel. Samas on meie püüdluste toetamine riigi kohustus. Selleks, et inimesi mo[veerida ja toetada kõikides tegevustes oma tervise kaitsel, ISAMAA: • käivitab personaalse terviseplatvormi väljatöötamise, mis aitab inimesel koguda ja analüüsida oma terviseandmeid ning op[meerida isiklikku tervisekäitumist ning võimaldab vajadusel pöörduda abi saamiseks spetsialis[ poole. Interne[s leitavad anonüümsed tervisesoovitused võivad olla kahjulikud meie tervisele ja takistada tõhusa ars[abi osutamist; 23 • liigub selles suunas, et patsient on asjakohaselt e_e valmistatud (vajalikud eeluuringud teostatud) kas perears[ või eriars[ vastuvõtuks, et tervisetöötajad saaksid maksimaalselt keskenduda haiguste opera[ivsele diagnoosimisele ja raviplaanide koostamisele; • viib ellu põhimõ_e, et igal täisealisel inimesel on oma perears[ga kokku lepitud terviseplaan, milles kirjeldatakse, mida teevad perearst, patsient ja teised osapooled inimese tervise säilitamiseks ning haiguste väl[miseks. Sellega soovime toetada korrapäraste uuringute tegemist ja õigeaegset pöördumist perears[ vastuvõtule; • pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte tervise hoidmisele ja loob vajalikud juhised nende tervise kompleksseks seireks ning haiguste varajaseks ennetamiseks ja teabe opera[ivseks liikumiseks lapse, tema vanemate ning tervishoiutöötajate vahel; • koostab arusaadava ja reaalselt teostatava kava inimeste ülekaalulise vähendamiseks inimeste elukaare kõikides vanusegruppides; • töötab välja kompleksse kava meeste suremuskordaja vähendamiseks ja meeste oodatava eluea tõstmiseks vähemalt 4 aasta võrra; • näeb esmatähtsana pahaloomuliste ja teiste eluiga lühendavate haiguste puhul inimeste eluiga ja elukvalitee[ tõstvaid samme ning uudsete ravimeetodite rakendamist. Selleks tunnustame iga[ eraalgatuslike fondide tegutsemist ja oleme valmis nende tegevust riiklikult kaasrahastama; • loob vajalikud süsteemid inimeste vaimse tervise alaseks harimiseks, kogunevate probleemide ennetamiseks ja raviprotsessi õigeaegseks käivitamiseks, sest muutunud oludes on just see valdkond kujunenud üha tähtsamaks; • toetab suitsetamisest loobumist ja vaatab üle e-sigareqde vedelike aktsiisi puudutavad otsused. Me arvame, et ars[abi vajavatele inimestele tõhusa ja õigeaegse eriars[abi kä_esaadavuse kiirendamiseks on esmatäh[s ülesanne harmoniseerida perears[ ja eriars[ toimimise põhimõ_eid. Selleks ühtlustab ISAMAA pere- ja eriars[de – ehk kogu ars[abi – toimimise põhimõ_ed nii, et tervishoiusüsteemi osapoolte tervise-eesmärgid ja ka majandushuvid suunavad neid maksimaalselt arvestama patsiendi huve. Usume, et selle põhimõ_e rakendamine tagab paremal viisil olukorra, kus perears[d, eriars[d ja ka sotsiaaltöötajad ning neid toetavad meeskonnaliikmed toimivad ühtse väena, sõltumata patsiendi paiknemisest tervishoiusüsteemis ja/või haiguse arenguetapist selles mõ_es, et iga patsient, kes saabus ravile, lahkub ars[abisüsteemist kas tervenenuna või tervenemisfaasis koos selliste soovitusega, et tema elukvaliteet taastub täielikult. • Me soovime terviseteenuste osutajate suuremat iseseisvat otsustusõigust ja -pädevust ning toetame eraalgatust ja erapraksiseid meditsiiniteenuste pakkumisel ning tagame patsiendi vaba liikumise ars[abi osutajate vahel. 24 • Ühtlasi käivitame esmatasandi tugevdamise kavade raames ühtse infotehnoloogilise süsteemi väljatöötamise selleks, et perears[de tööd tõhustada ja infovahetust parandada nii ars[abi osutajate kui ka patsien[de vahel selleks, et patsient jõuaks õigeaegselt temale vajalike terviseteenuste kä_esaamiseni. • Korrastame järel- ja taastusravi süsteemi, et tagada patsien[de tüsistusteta paranemine ja oleks tagatud nende pikaajaline jälgimine. • Omaosaluse koormuse vähendamiseks ja õiglasemaks jaotumiseks vaatame üle, milliste ars[abiteenuste kulu peab kandma kogu ühiskond solidaarselt ning kust algab patsiendi isiklik vastutus, ja rakendame omast taskust tehtavate tervishoiukuludele tulumaksuvabastuse. • Peame oluliseks tervishoiutöötajate läbipõlemise ja ületöötamise väl[miseks tagada asjakohased töö[ngimused ning konkurentsivõimeline palk. SOTSIAALPOLIITIKA ISAMAA sotsiaalpolii[ka toetab iga inimese edukat toimetulekut, loob igaühele võimaluse eneseteostuseks ja heaolu saavutamiseks. Väärtuseks on üksteist mõistev ja koos toimiv ühiskond, kus igaüks tunneb oma vajalikkust ja tähtsust perekonnas, kogukonnas, riigis. Me austame inimeste vabadust ise otsustada, perede vabadust teha sobivaid ja meelepäraseid valikuid ja kogukondade õigust kujundada elukeskkonda kohalike elanike soovide ja vajaduste kohaselt. Teistest keerulisemas olukorras inimestele pakume tuge ja vahendeid, mille abil nad saavad eluga edasi minna võimalikult sarnaselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Selle kõige alustalaks on sotsiaalkaitsesüsteemis valitsevad ühtsed põhimõ_ed, mis tagavad võrdse kohtlemise kogu riigis. EAKATE JA ABIVAJADUSEGA INIMESTE TOETAMINE ISAMAA prioriteedid on: • pensionitõusu toetav majanduskasv, • kogumispensioni süsteemi muutmine vabatahtlikuks, • iseseisva toimetuleku toetamine, • minimaalse bürokraa[aga, inimese vajadusele vastavate teenuste ja toetuste arendamine, • kohalike omavalitsuste teenuskvaliteedi tõstmine, • kogukondliku ja vabatahtliku panuse toetamine, • puudega laste perede toetuse parem korraldamine. 25 Kõikidel inimestel on õigus elada oma kodus, osaleda võimetekohaselt töö- ja ühiskonnaelus ning tunda ennast kogukonna täisväärtusliku liikmena. Inimesed peavad saama ise juh[da enda või pereliikmete abistamist ja op[meerida selleks tehtavaid kulusid. Pakutavad toetused ja teenused olgu kaasaegsed, minimaalse bürokraa[aga ja ressursisäästlikud. Asutusepõhine hooldus olgu lahenduseks siis, kui muud meetmed ei suuda tagada inimväärset elu. Hooldekodud peavad olema kodu sarnased ning toetama seniste perekondlike või kogukondlike sidemete säilimist. Sotsiaalteenuste, sh hooldekodu maksumus, ei tohi olla teenuse saamisel takistuseks. Enam pöörame tähelepanu ennetustööle, mis aitab vähendada probleemide tekkimist ja süvenemist ning kulude kasvu tulevikus. Avalik ruum ja teave peab olema ligipääsetav kõigile, seda toetab häs[ korraldatud sotsiaaltransport. ISAMAA: • kasvatab majandust ja tõstab pensione koos majanduskasvuga ning seob pensioni senisest tugevamalt laste arvuga; • muudab kogumispensioni kasutamise vabatahtlikuks, andes igaühele õiguse valida, kas hoida oma raha pensionifondis või investeerida sääste ise investeerimiskonto kaudu. Säästetu kasutamise üle otsustab inimene ise, mi_e riik; • kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse; • loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks, lähtudes põhimõ_est, et koduteenused peaks olema inimesele soodsamad kui hooldekodusse paigutamine. Teenuse kasutamisel, sh hooldekodu koha eest tasumisel, ei saa olla omaosaluse suurus takistuseks teenuse kasutamisel; • toetab tugeval kodanikuühiskonnal rajaneva eakate ja puudega inimeste õiguste, väärika elu ja huvikaitse arendamist ning koostööd vastavate organisatsioonidega; • parandab elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt ja töötab välja sotsiaaltranspordi toimiva korralduse; • kaasajastab sotsiaalvadkonna infosüsteemi, et tagatud oleks info ja teenuste paindlik kasutamisvõimalus; • jätkab koostöös omavalitsustega intellek[häirega inimestele elukeskkonna kodusarnasemaks muutmist ja sobivate elamuüksuste loomist ja muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse [hedamaks suhtluseks lähedastega; • jätkab tugiteenustega üürimajade ja sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, kus eakad ja erivajadusega inimesed saavad üürida tavapärase hinnaga ökonoomseid ja hea ligipääsetavusega kortereid ja kus vajadusel pakutakse ka kõrvalabi ja ühistegevusi; 26 • käivitab innovaa[lisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks. Toetab algatusi, mis panustavad puuetega inimeste ja teiste erivajadustega inimeste hoolekandesse, eakate kogukonnatöösse ja sotsiaalsesse e_evõtlusesse; • töötab välja Ees[le sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes; • tagab puudega inimesele või tema perekonnale rahalise abi hooldamise ja abistamise korraldamiseks, kui riik või kohalik omavalitsus ei ole võimeline pakkuma toetatud igapäevaelu lahendusi; • rakendab pilootprojek[na isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise seda raha kasutada, valides oma vajadustest lähtuvalt kõige tõhusamad ja ökonoomsemad lahendused; • tagab, et puudega ja abivajadusega lapsed saavad põhilise spetsialis[de toe lasteaias ja koolis; • tagab kooliaja lõppedes kõigile mi_eiseseisvatele puudega noortele koha, kuhu edasi suunduda, laiendades juba kasutusel olevaid parimaid prak[kaid (päevahoid, toetatud elamine ja teised teenused) kõigisse maakondadesse; • jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetab valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu. ABI HOOLDAMIST VAJAVATELE INIMESTELE ISAMAA prioriteedid on: • hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi tõus, • pikaajalise hoolduse jätkusuutlikkuse tagamine, • lähedaste hooldajatele hoolduskoormuse vähendamine, • lähedaste hooldajatele tööturule naasmise ja hooldamisvaba puhkeaja võimaldamine. Vähendame hoolduse pakkumisel lähedaste töö mahtu, samal ajal toetades, väärtustades ja tunnustades perekonna rolli, ning julgustame peresid kasutama uusi teenuseid. Oluline on parandada koostööd sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna vahel. Soovime kõrge hoolduskoormuse tõ_u praegu tööturult eemale jäänud inimestele luua võimalused paremaks elukorralduseks ning eneseteostuseks. ISAMAA: • suurendab kodus pakutavate sotsiaal- ja hooldusteenuste mahtu ja valikut ja jälgib, et pakutavad sotsiaal- ja hooldusteenused oleksid kvaliteetsed, asjakohased ja tõhusad; • toetab nõustades ja järelevalve kaudu kohalikke omavalitsusi ja teenusepakkujaid teenuste kujundamisel ja kvaliteedi tagamisel; 27 • paneb rõhku pikaajalise hoolduse valdkonnas töötavate spetsialis[de väljaõppele ja täiendharidusele. Nõustab ja toetab omastehooldajaid, andes prak[lisi oskusi ja tagades nõustamise nii hoolduse, teenuste kui ka eneseabi kohta; • jätkab hooldust vajavatele keerulisematele sihtgruppidele (nt dementsed, au[s[d) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja kaasajastamist. Sarnaselt loodud dementsuse kompetentsuskeskusele koondab au[smialase kompetentsi riikliku rahastusega üle-ees[lisse au[smikeskusesse. Arendab keerulisemate sihtgruppidega töötavate spetsialis[de erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist; • kehtestab üleriigilised põhimõ_ed hooldajatoetuse maksmiseks; • tagab suure koormusega lähedaste hooldajatele regulaarse hooldamisvaba puhkeaja koos võimalusega kasutada sel ajal intervallhoidu või muud hooldusteenust. 28 KODANIKUÜHISKOND Ak[ivsed kodanikud on oma e_evõtlikkusega aluseks elujõulisele vabakonnale. Tugevad ning koos tegutsevad kogukonnad muudavad Ees[ elu paremaks, arendades ühiskonda ning leevendades probleeme. ISAMAA väärtustab, tunnustab ning toetab organisatsioone, kes tegelevad oma liikmete (või võrgus[ku) huvikaitsega, arendades demokraa[at ja ehitades tugevaid, ak[ivseid ja ühtehoidvaid kogukondi. ISAMAA: • soodustab sponsorlust ja eraannetusi. Selleks kahekordistame tulumaksusoodustusega vabaühendustele tehtavate annetuste ülempiiri; • toetab sotsiaalset ettevõtlust. Selleks korrastame õigusruumi ning laiendame sotsiaalsete e_evõtete võimalusi konkureerida riigi e_evõtlusmeetmetes ja riigihangetel; • toetab riigi ja vabakonna koostöövormide arendamist. Selleks: - jätkame vabaühenduste rahastamisprak[kate korrastamist ja tagame riiklikult tähtsates valdkondades olulistele strateegilistele partneritele mitmeaastased lepingud, mis tagab läbimõeldud koostöö; - toetame kodanikuhariduse andmist koolides ning soodustame erinevate kaasamisprotsesside rahastamist; - järgime kõikjal avalikus sektoris vabaühenduste rahastamise head tava. 29 RIIGIVALITSEMINE JA RIIGIREFORM Ees[ arengu kiirendamiseks ja majanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajame professionaalset, paindlikku, tulemuslikku ja inimlähedast riiki. Me seisame vastu ülereguleerimisele ja bürokraa[a kasvule, mis muudab riigi paksuks, kohmakaks ja ülejõukäivaks. Riik ei pea ka erae_evõtjatega turul konkureerima. Selleks tuleb eelkõige üle vaadata, millistes valdkondades peab riik olema teenusepakkuja ja kus piisab, et riik on regulaator või teenuse pakkumise rahastaja ja teenusepakkujateks on konkureerivad erae_evõtjad. Ees[ peab ka tulevikus olema üks maailma juh[vaid e-riike. Me toetame e_evõtjate kodanikualgatuse eesmärki, et Ees[ on häs[ juhitud ergas riik, mis teenib oma rahvast. Selleks tuleb ellu viia riigireform, millega • parandame riigi strateegilist juh[mist, • tagame, et riigiasutustes töötavate ja riigilt palka saavate inimeste arv ei kasva, • vähendame bürokraa[at, ülereguleerimist ja halduskoormust, • viime läbi struktuurseid reforme, • erastame riigile kuuluvaid e_evõ_eid või nende osalusi, • anname võimalusel riigi teenuste pakkumise üle era- ja kolmandale sektorile. ISAMAA: • kasvatab Riigikogu ja kodanike rolli poliiKkate kujundamisel ja valitsuse tegevuse kontrollimisel. Oleme vastu algatustele, mis suurendavad veelgi täitevvõimu ja ametnike rolli; • vähendab avaliku sektori mahtu. Me hoiame avaliku sektori kulude osakaalu SKP-st alla 40% ja vähendame riigilt palka saavate töötajate osakaalu tööjõuturul. Selleks koondame kokku ja avalikustame riigilt palka saavate ametnike arvud ja palgad asutuste ja tööperede kaupa ning teeme riigikontrollile ülesandeks kaardistada ja analüüsida, millistest asutustest ja millises proportsioonis on võimalik ametnikke vähendada; • vähendab halduskoormust. Selleks vaatame süsteemselt üle olemasolevad regulatsioonid ja rakendame põhimõtet, et riigile tuleb samad andmed esitada vaid ühel korral. Samu[ peame õigeks vähendada e_evõtetelt küsitavate andmete mahtu, asendades andmekorje infotehnoloogiliste lahendustega; • piirab ülereguleerimist. Kõike ei pea reguleerima. Me seisame selle eest, et riiklikud regulatsioonid ja nende kontrollimiseks loodud ametkonnad aitavad kaasa ausale konkurentsile, mi_e ei tegele e_evõtjate aja ja raha raiskamisega. Me vajame vähem 30 ja lühemaid, aga selgemaid seadusi ja määrusi. Uued regulatsioonid kehtestatakse võimalusel ja regulatsiooni mõju hindamiseks tähtajaliselt; • piirab Euroopa bürokraaKat. Seisame Euroopa Liidus ülereguleerimise vastu ja bürokraa[a vähendamise eest. Euroopa Liidu õigusak[de ülevõtmisel jälgime, et uusi regulatsioone lisanduks võimalikult minimaalselt; • jätkab e-teenuste arendamist. Tagame riigi e-teenuste kä_esaadavuse ja turvalisuse, kasutades Riigipilve võimalusi. Jätkame isikutuvastuse tulevikumeetodite väljatöötamist ja võtame kasutusele teletõestuse – isiku iden[fitseerimine telesilla kaudu –, mis võimaldab interne[ kaudu teostada notariaalseid toimingud ja kasutada pangateenuseid; • parandab interneK käVesaadavust. Jätkame riiklikke programme iga majapidamise varustamiseks lairiba kaabelside ja interne[ühendusega üle Ees[. Kiire interne[ühendus peab jõudma iga Ees[ koduni, et inimesed saaksid tarbida era- ja avaliku sektori teenuseid võimalikult mugavalt kodust lahkumata; • tagab riigi ja riigiasutuste kohaloleku üle EesK ja vähendab Tallinnas paiknevate keskvalitsuse töökohtade osakaalu. Selleks: • jätkame töökohtade Tallinnast väljaviimist, seades riigiasutustele maksimaalse piiri, kui suur võib olla Harjumaal paiknevate töökohtade osakaal, • jälgime reeglit, et riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel eelistataks asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid, mi_e Tallinna, • loome riigiasutuste Tallinna kontorite töötajatele uusi võimalusi töötada osa aega kodumaakonnas riigimajades või piirkondlikes kontorites, laiendame võimalusi kaugtööks; • hoiab avaliku teenistuse apoliiKlisena. Peame ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust ning ei luba avaliku teenistuse poli[seerimist; • tagab EesK riigiga suhtluse eesK keeles. Riigi ja omavalitsuse pakutavad teenused peavad olema kõikjal ilma eranditeta kä_esaadavad ees[ keeles. Ka avalikus sektoris kasutusel olevad laiatarbe arvu[programmid olgu ees[keelsed; • vaatab riigieelarve kulud perioodiliselt üle. Aja jooksul koguneb riigieelarvesse kulusid, mis enam ei aita kaasa meie inimeste elu parandamisele. Sellepärast tuleb riigieelarve koostamisel perioodiliselt üle vaadata ka riigieelarves aastaid olnud kulud ja programmid ning hinnata nende vajalikkust; • suurendab läbipaistvust. Parandame teabevahetust ja -kä_esaadavust dokumendi- ja andmehalduse lihtsustamise kaudu, vähendame teabe asutusesiseseks kasutamise määramise aluseid, korraldame olulisemate uuringute tulemuste retsenseerimise ja avalikustamise enne nende alusel otsuste vastuvõtmist. • taastab usalduse. Kontrollime suurprojek[de avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, -väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid. 31 • rakendab Riigireformi Sihtasutuse eVepanekuid. Selleks anname ministeeriumidele ülesande vaadata läbi riigireformi e_epanekud ja nende rakendamise võimalused.
 32 E-RIIK JA INFOTEHNOLOOGIA EESTI ON TULEVIKU E-RIIK ISAMAA on seisukohal, et e-riik peab olema inimeste teenistuses. Usaldus e-riigi vastu sõltub infosüsteemidesse kogutud andmete turvalisusest. Me peame õigeks võimaldada avaliku sektori kogutud andmeid maksimaalselt kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste pakkumiseks ja e_evõtluse arendamiseks. ISAMAA: • annab riigi kogutud andmed võimalusel vabakasutusse. Selleks loome juurdepääsu riigi kogutavatele andmetele, mis ei ole julgeolekukrii[lised ja mis ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, et e_evõ_ed saaksid nende baasil luua uusi tehnoloogilisi ja ärilahendusi avaliku ja erasektori efek[ivsuse tõstmiseks; • toetab riigile loodud IT-lahenduste eksporK. Selleks loome Ees[ IT-e_evõtetele paremad võimalused müüa Ees[s riigile loodud digitaalseid lahendusi teistesse riikidesse; • vähendab riigile andmete esitamisel koormust. Selleks järgime e-teenuste arendamisel andmete ühekordse sisestamise printsiipi, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel; • laiendab e-arvete kasutamist. Selleks läheme üle e-arvetele avaliku ja erasektori vahel, et toetada e-arvete laiemat kasutuselevõ_u erasektoris ja vähendada raamatupidamisega seotud aja- ja rahakulu; • tagab isikuandmete kaitse. Tagame avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile) esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimestele võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist; • jätkab küberrünnete vastu võitlemisel rahvusvahelist koostööd; • tõstab avalikkuse teadlikkust küberturvalisusesest. Selleks rakendame programme kodanike, e_evõtjate ja ametnike teadlikkuse tõstmiseks küberhügieenist ja turvalisusest, et vähendada küberkuritegevusega kaasnevaid riske ja kahjusid; • edendab e-residentsust. Soovime arendada e-residentsust kui võimalust luua ja pakkuda uusi erasektori teenuseid teiste riikide kodanikele ja e_evõtetele, kes soovivad kasutada e-ees[t oma rahvusvahelise e_evõtluse taristuna; • tagab eesK keele kasutuse digiruumis. Toetame ees[ keele masintõlke tarkvaraarendusi, selleks et lisaks inglise keelele oleks võimalik kasutada ees[ keelt. Loome programmi, millest rahastatakse lahendusi, mis toetavad ees[ keele kasutamist nu[seadmetes ja igapäevaselt kasutatavates tehnoloogilistes lahendustes; • toetab majanduse digitaliseerimist. Näeme tööviljakuse ja efek[ivsuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõ_u kogu 33 majanduses ja sellekohase koolituse ja teabe pakkumist haridussüsteemis, samu[ on vajalik toetada valdkondlikle kompetentsikeskusi, klastreid jms. 34 TURVALISUS JA ÕIGUSKAITSE ISAMAA on õigusriigi ja sõltumatu õigusemõistmise poolt ning polii[lise või muu omakohtu vastu. Ühiskonnas turvalisuse tagamine ja usalduse suurendamine keh[va õiguskorra vastu on üks riigi tähtsamaid ülesandeid. Meie eesmärk on turvaline ühiskond, kus keh[b õiguskord, on tagatud inimeste põhiõiguste kaitse ja soodne keskkond e_evõtluseks ning vabaühenduste tegevuseks. Usume, et ohutusse ja ennetusse panustamine tasub ära. Õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetamine on ühiskonnale vähem koormav kui hilisem tagajärgedega tegelemine. Riik peab reageerima õigusrikkumistele, pakkuma tuge kuriteoohvritele ning kohaldama kurjategijate suhtes mõjusaid karistusi. Peame jätkuvalt tähtsaks võimekust avastada ka varjatud kuritegusid, nagu korruptsiooni- ja majanduskuriteod. Kuritegevus ei tohi ära tasuda. Kuriteoga omandatud vara tuleb konfiskeerida ja suunata ohvrite abistamiseks. ISAMAA 10 põhimõtet õiguspoliiRkas ja turvalisuse vallas • Piir peab pidama! Kiirelt tuleb idapiirile välja ehitada esmane tõke, et kontrollida ebaseaduslikku immigratsiooni. Lõunapiiril tuleb tõhustada politseilisi järelevalvemeetmeid ebaseadusliku rände tõkestamiseks. Euroopa Liidu välispiiride kaitse tuleb tagada. • Õigust mõistku sõltumatud kohtud! Toetame kutselist ja sõltumatut õigusemõistmist, soosides kohtuniku ame[sse nimetamisel ulatuslikku õigusalast kogemust, kohtunike täienduskoolitust, spetsialiseerumist ning rotatsiooni. • Vähem koormavaid seadusi ja euroreegleid! Vähendame bürokraatlikku koormust inimestele ja e_evõtjatele, oleme vastu euroregulatsioonide masstootmisele. Lühemad menetlustähtajad ametnikele. • Toetame vabatahtlikke turvalisuse hoidjaid! Tunnustame vääriliselt vabatahtlikke abipolitseinikke ja päästjaid, kes kaitsevad meie kogukondade turvatunnet. • Säästame inimelusid! Seame vigastussurmade vähendamise korrakaitsepolii[ka keskmesse. Kõige tähtsam on turvalisuspolii[kas tagada Ees[ inimeste ohutus. Ohtlike kalduvuskurjategijate karistused peavad olema karmimad. • Kuritegelik vara tuleb ära võVa! Kuritegevus ei tohi ennast tasuda, selleks peavad uurimisasutused saavutama kriminaaltulu ulatuslikuma konfiskeerimise. Kurjategijate kuritegelik vara tuleb suunata ohvrite abistamiseks. • Korruptsioon tuleb tõkestada! Tagame julgeolekuasutustele piisavad vahendid ja töörahu, et korruptandid võ_a vastutusele. 35 • Noorte õigusrikkumised kontrolli alla! Toetame noorte õigusrikkumiste ennetamiseks suuremat noorte kaasamist huvitegevusse, õigusrikkujatele tuleb kohaldada mõjusad meetmed. • EesK riigi suhtes vaenulik mõjutustegevus tuleb tõkestada! Töötame välja mõjuagenKde seaduse. • Tõhus õigusabi inimestele! Toetame õigusabi ja õiguskaitsevõimaluste parandamist kohtumenetluses, menetluslõivude vähendamist ning kiireid ja tõhusaid menetlusi. 36 ISAMAA VÄLISPOLIITIKA Ees[ välis- ja julgeolekupolii[ka ülim eesmärk on tagada riigi iseseisvus ja rahvusriigi kestmine. Maailma globaliseerumine on käivitanud muutuste ahela. Maailmakorraldus on praegu tõsiste väljakutsete ees. Neist peamine – ja Ees[le ohtlikem – on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhineva maailmakorra nõrgenemine. Rändesurve mõjutab riikide sisemist tasakaalu. Venemaa agressioon Ukraina vastu ning vastasseisu õhutamine läänemaailmaga on muutnud Ees[ vaba maailma piiririigiks. ISAMAA usub, et Lääne ühtsuse nimel tuleb vaeva näha. Ees[ pikaajalistes julgeolekuhuvides on heade suhete hoidmine ja arendamine strateegiliste partneritega. Peame oluliseks head transatlan[list koostööd Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia vahel. Ees[ välispolii[line missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust, võ_es arvesse polii[lisi realiteete ja võimalusi ning seisma reeglitel põhineva maailmakorra eest.
 
 Meie eesmärk on tagada kiirelt muutuvas maailmas Ees[ julgeolek, sest vaid turvatunne tuleviku ees tagab iga kodaniku vabaduse otsustada oma valikute üle. Samu[ on meie eesmärk hoida Ees[le maailmasuhtluses ak[ivse ning konkurentsivõimelise riigi tuntust, seista oma kodanike ja e_evõtete huvide eest. Ees[ huvides on Euroopa Liidu ja NATO efek[ivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev polii[ka. Ees[ tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele.
 
 ÜROs seisab Ees[ muuhulgas väikerahvaste huvide ja kübervaldkonna arengu eest. Ees[ jätkusuutliku tuleviku ja rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks on oluline ak[ivne välismajanduspolii[ka ja Ees[ e_evõtete toetamine. Peame tähtsaks koostöö tugevdamist kõigis valdkondades Bal[ riikide ja Põhjamaade vahel. Majanduslik ja polii[line koostöö regioonis aitab kaasa ühiste huvide eest seismisele nii Euroopa Liidus kui ka kaugemal. ISAMAA: • lähtub välispoliiKka kujundamisel ja elluviimisel EesK rahvuslikest huvidest; • jätkab ak[ivset polii[kat strateegilise partnerluse kinnistamiseks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritanniaga; 37 • tõstab Ees[ välispolii[list ja diplomaa[list võimekust maailmamajanduse kasvuregioonides; • toetab Ukrainat ja Georgiat nende püüdlustes tugevdada oma julgeolekut; • tegutseb selle nimel, et Venemaa-poolne demokraa[at ja julgeolekut õõnestav mõjutustegevus saaks avalikustatud ja Venemaa levitatav valeinfo ümber lükatud; • tugevdab veelgi Põhjamaade ja Bal[ riikide omavahelist koostööd, millel on oluline roll piirkonna julgeoleku ja majandusliku heaolu kasvatamisel; • tegutseb ak[ivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. Me aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist; • toetab Ees[ teadusasutuste ja e_evõtete ak[ivsust valdkondades, kus saab lahendada strateegilisi probleeme maailma kriisipiirkondades; • jälgib tähelepanelikult maailma kliima- ja keskkonnaseisundi arengut ja panustab võimete kohaselt selle parendamisse, toetades rahvusvahelistes organisatsioonides keskkonnasäästlike polii[kate juurutamist. EESTI EUROOPA LIIDUS
 
 ISAMAA jaoks põhineb Euroopa Liit Euroopa demokraatlike väärtuste, kristliku traditsiooni ja valgustuse ideaalidel, mida tuleb hoida. Ees[ saab olla edukas ja kestev vaid siis, kui Euroopa suudab säilitada oma ühtsuse ja lahendada tema ees seisvad väljakutsed. Euroopa Liidu kestmine on ka Ees[ turvalisuse ja jõukuse parim tagaja. Euroopa Liitu näeme riikide liidu, miVe liitriigina.
 
 Osalemine Euroopa koostööformaa[des ja sealt saadav informatsioon annab võimaluse otsuseid mõjutada. Seda tuleb teha informeeritult ja kooskõlastatult. Nii saab Ees[ olla kaalukas mõjutaja ja siesta enda huvide eest. Ees[ jaoks on oluline Euroopa siseturu tugevdamine. Sõltuvalt Ees[ asukohast ja jõukuse tasemest on [hedam ja vabam siseturg, sealhulgas digiturg ja teenuste vabam liikumine, otseselt Ees[ huvides. Ees[ peab otsima ja leidma liitlasi, et reformida Euroopa Liidu polii[kaid selliselt, et need vastaksid Ees[ huvidele – olgu selleks siis ühine põllumajanduspolii[ka, ühine kaitse- ja julgeolekupolii[ka Euroopa Liidu riikides või ka ühisturu tõrgeteta toimimine. Ees[ peab olema valmis koostöös teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu riikide kaudu leviva illegaalse immigratsiooni põhjustatud ohtude ennetamiseks. 38 Euroopa Liidu juh[mine peab arvestama liidu viimastel aastakümnetel muutunud geograafiat ja polii[list olukorda. Euroopa Liidu tugev naabruspolii[ka aitab hoida Euroopa piiridel rahu ja stabiilsust. ISAMAA: • osaleb ak[ivselt Euroopa piiride kaitse pikaajalise plaani väljatöötamises ja elluviimises; • otsib võimalusi ja partnereid, et reformida Euroopa Liidu polii[kaid vastavalt Ees[ huvidele; • rakendab Euroopa Liidus kokku lepitud seadusandlust mõistuspäraselt ja Ees[ eripärasid arvesse võ_es; • tegeleb intensiivselt Euroopa Liidu digituru süvendamise ja e-valitsemise lahenduste arendamisega; • seisab Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistel Ees[ põllumeeste konkurentsivõime tõstmise eest; • toetab Euroopa Liidu liikmesuse perspek[ivi andmist idapartnerluse riikidele, kes on selle suuna valinud. 39 ISAMAA KAITSE Ees[ on juba 100-aastane riik. Me peame olema oma julgeoleku kaitsel järjepidevad, stabiilsed ja usaldusväärsed. Venemaa agressiivne tegevus ja relva jõul riigipiiride muutmine on pikaajaline kampaania ning on selge, et selline hoiak Lääne suunal jätkub. See oht võib väljenduda konflik[s, kus tehakse katse kasutada sõjalist jõudu, või laiemas sõjalises kriisis meie regioonis. Koos teiste Bal[ riikide ja Poolaga on Ees[ NATO piiririigina võimaliku Lääne ja vene sõjalise vastasseisu korral kriisi keskmes. Ees[ välis- ja julgeolekupolii[ka on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel polii[lisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Ees[ julgeoleku ja heaolu olulisimaks garan[iks. Ees[ sõjaline riigikaitse tugineb kahele sambale: iseseisev esmane kaitsevõime ja koostöö liitlastega NATO kollek[ivkaitse kaudu. Ees[ hindab kõrgelt liitlasvägede kohalolekut Ees[s. Ees[ kaitseväe areng põhineb hoolikalt väljatöötatud ja realistlikel plaanidel, milleks peavad olema piisavad eelarvelised vahendid. Lisaks koostööle liitlastega rahvusvahelistes organisatsioonides peame oluliseks kahepoolsete suhete arendamist olulisemate liitlastega. Võtmetähtsusega on sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikide, maailma kõige võimsama sõjalise jõuga. Kaitseliit on Ees[ riigikaitsesüsteemi lahutamatu ja integreeritud osa, mis moodustab kogu maad hõlmava turvavõrgu. Kaitseliidul on oluline roll ka riigikaitsealase teadlikkuse tõstmisel. Peame oluliseks rahva kaitsetahte arendamisel teadvustada kaitsetahte ajalist ning ajaloolist mõõdet. Ees[ huvides on konkurentsivõimeline rahvuslik kaitsetööstus, mis tagab Ees[le suurema varustuskindluse eelkõige kriisiperioodil. Küberkaitsest on saanud lahutamatu osa riigikaitsest nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Meile on oluline säilitada Ees[ küberkaitsealane juhtroll NATOs ja Euroopa Liidus. ISAMAA: • suurendab kaitsekulutusi 2,5%-ni SKP-st tagamaks Ees[ kaitsevõime säilimine ja areng pikemas vaates, arvestades enda geopolii[list positsiooni ja ohte; • planeerib Ees[ sõjaliste võimete loomist keskmaa õhutõrjeks ja mereväe olukorrateadlikkuse arendamiseks; 40 • tagab Kaitseliidule riigikaitse arengukavas pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid; • loob koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskusi, kus tegeletakse küberkaitsekoolituste ning kaitsetahte- ja oskuste arendamisega noorte hulgas; • jätkab täielikult mehitatud, väljaõpetatud, relvastatud, varustatud ja varudega kindlustatud väe arendamist vastavalt olemasolevatele plaanidele; • toetab iga[ liitlaste alalist sõjalist kohalolekut Ees[s, sh jätkab infrastruktuuri arendamist alaliseks paiknemiseks, samu[ õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks; • tõstab Kaitseväe kiirreageerimisvalmidust ja jätkab tööd mobilisatsioonisüsteemi tõhustamisega; • toetab NATO õhuturbemissiooni muutmist õhukaitsemissiooniks ja teeb nii polii[lisi kui prak[lisi jõupingutusi selle arendamiseks; • panustab Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskuse arengusse ja küberväejuhatuse arendamisse; • osaleb ak[ivselt Euroopa Liidu süvenevas kaitsekoostöös, eesmärgiga toetada NATO tegevust, sh liitlasvägede piiriülese liikumise hõlbustamist; • toetab Ees[ kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ja ekspordivõime kasvu; • kaasajastame veteranipolii[ka, määratledes veteranidena ka Ees[ vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid; • toetab Ees[ Mäluins[tuudi koondamist endise Patarei vangla territooriumile ja Ees[ Sõjamuuseumi koondamist ajaloolise Patarei kooslusse, luues sellega Patareis ja külgnevas Lennusadamas uue vaimse sünergia. 41 KESKKOND Tehnoloogia arenedes on loodus üha enam taandunud inimese tarbimisvajadusi rahuldavaks keskkonnaks, mis on kaasa toonud globaalsed probleemid: liigirikkuse vähenemise, elupaikade hävimise, kalavarude kahanemise, puhta joogivee varude ja muldade viljakuse vähenemise, keskkonna saastatuse ja elamiskõlbmatuks muutumise. Meie roll on panustada võimalikult hea keskkonnaseisundi saavutamisele Ees[s. Meie tegevuse aluseks on keskkonnaharidus. Keskkonna valdkonna tegevused peavad toimuma koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitama kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning olema läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt. • Oleme Ees[ avatuse ja loodushoidu arvestava majandusarengu poolt ja keskkonda pöördumatult kahjustavate otsuste vastu. • Oleme uuringutel põhineva tasakaalustatud metsapolii[ka poolt ja vaid emotsioonidel põhinevate otsuste vastu. • Oleme innovatsiooni ja teadmiste kasvu poolt ja rumaluse vastu. ISAMAA: • vähendab elektritootmise sõltuvust põlevkivist ja lähtub põlevkivi kasutuses rahvusvahelistest lepetest ja kehtestatud keskkonnanormidest; • kujundab Ees[ majanduse sajandi keskpaigaks kliimapolii[ka põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega majanduseks; • uuendab metsanduse arengukava, lähtudes valdkonna teadlaste metsandusprobleemide lahendustest ning raiemahtude kehtestamisest koostöös erinevate osapooltega; • toetab taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede e_ekasvatamist; • usub, et Ees[s on võimalik ja vajalik leida koht puidu keemilisele väärindamisele, sest see loob puidule kõrge lisaväärtuse; • maksusüsteem peab metsamaa müümise asemel mo[veerima väikemetsaomanikke oma metsi majandama; • jätkab loodusvarade uurimist ja tagab Ees[ geoloogilise baaskaardistamise järgneva kümne aasta jooksul; • loob ja viib ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnoraja[ste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks; • laiendab puhta joogivee kä_esaadavust tagavaid programme ka madalama reostuskoormusega aladele; • tagab kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvi[se; 42 • jälgib ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatab jäätmetekitaja mo[vatsiooni jäätmete mõistlikuks sor[miseks; • toetab Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise tagajärgede kõrvaldamist. • uuendab jahinduse arengukava ja suurkiskjate ohjamiskava, lähtudes ühiskonna arengust; • hoiab kalade populatsioonid maksimaalse saagikuse tasemel ja tagab kalavarude loomuliku taastumise; • langetab otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle pärast seda, kui vajalikud uuringud on olemas; • tagab looduskaitseliste piirangutega maade väljaostmise mõistliku aja jooksul. 43 ISAMAA REGIONAALPOLIITIKA – ISESEISVAD JA ETTEVÕTLIKUD OMAVALITSUSED Oleme tugevatel tõmbekeskustel tuginevate regioonide, omavalitsuste ja kogukondade poolt ning lähimuspõhimõtet eirava riikliku tsentraliseerimise vastu. ISAMAA eesmärk on muuta omavalitsused kohaliku ja regionaalse arengu reaalseks suunajaks. Läbiviidud haldusreform kasvatas enamiku omavalitsuste suurust ja võimekust. Järgmine samm on omavalitsuse iseotsustamise võime kasvatamine. Selleks peab omavalitsusel olema suurem vabadus langetada eelarveotsuseid, lähtudes kohalikest oludest ja vajadustest. Omavalitsused, kes pingutavad e_evõtluse edendamise ja kogu riigi maksutulude suurendamise nimel, peavad saama ka osa kasust. Praegune omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi süsteem vajab muutmist, sest tagades enamikule omavalitsustele automaatselt sarnased eelarvetulud, vähendab ta omavalitsuste mo[vatsiooni pingutada oma territooriumil uute e_evõtete ja töökohtade loomise nimel. ISAMAA: • seob omavalitsuse tulubaasi tema territooriumil toimuva majandustegevusega; • seob tasandusfondi omavalitsuse potentsiaaliga tulusid teenida ja vähendab tulude automaatset võrdsustamist; • suurendab omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ja vähendab selleks riiklike sihtotstarbeliste vahendite osakaalu omavalitsuste eelarves; • annab omavalitsustele üle e_evõtluse edendamiseks vajalikud maad; • annab kohalikele omavalitsustele suurema otsustusvabaduse ja ülesanded, mida nad efek[ivsemalt täita suudavad, ja kasvatab vastavalt ka tulubaasi; • vaatame üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse. 44 PÕLLUMAJANDUS, TOIDUTOOTMINE JA KALANDUS ISAMAA: • toetab võrdseid konkurentsiKngimusi EesK põllumeestele. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspolii[ka (ÜPP) peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Peame vajalikuks ÜPP otsetoetuste kiiret võrdsustamist Euroopa Liidus, et tagada Ees[ põllumeestele võrdsed konkurentsi[ngimused. Toetame Ees[ riigieelarvest ak[ivsetele põllumajandustootjatele siseriiklike üleminekutoetuste maksmist vastavalt Euroopa Liidu reeglitele maksimaalses lubatud mahus; • toetab põllumajanduse toetussõltuvuse vähendamist pikemas perspekKivis. Samas tuleb pikemas perspek[ivis otsetoetuste osakaalu Euroopa Liidus vähendada ning maaelu arengukava, investeeringu- ning teadus- ja arendustegevuse toetuste osakaalu suurendada. Pikemas perspek[ivis peame vähendama põllumajandustootmise toetussõltuvust, mis tähendab tagastamatu abi järkjärgulist asendamist tagastatava abiga (finantsinstrumendid, nagu sooduslaenud, garan[id, omakapitali investeeringud jne). • toetab põllumajandustalude arengut. Toetame talude kui Ees[ traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut. Maaelu arengukava investeeringutoetusi tuleb senisest tõhusamalt suunata väikeste ja keskmise suurusega põllumajanduse_evõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Samas peame oluliseks efek[ivse ja ekspordile suunatud põllumajandustootmise edendamist. Välja tuleb arendada maakondlik nõuandekeskuste võrgus[k, mis pakub nõuandeteenuseid, lähtudes talupidajate reaalsetest vajadustest. Nõuanne peab hõlmama ka mentorlust noorpõllumeestele; • toetab noori põllumehi. Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris; • toetab talupidajate asendusteenistuse arendamist; • tagab krediidivõimalused. Oluline on edendada põllumajanduse_evõtete riskijuh[mist ja võimaldada neile arenguks vajaliku krediidi kä_esaadavust. Kuivõrd kommertspankade pakutavad laenuvõimalused on piiratud, tuleb kaaluda alterna[ivsete krediteerimisvõimaluste loomist; • toetab uusi tehnoloogiaid, kõrgemat lisaväärtust ja eksporK. Põllumajanduse ja toidutööstuse efek[ivsuse ning seeläbi ka konkurentsivõime suurendamiseks tuleb toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõ_u, suurema lisaväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete üha suuremat ekspordile orienteeritust; 45 • edendab ühistulist koostööd. Peame esmatähtsaks toetada ja edendada ühistulist koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja lisaväärtusega toodete turustamisel; • kaitseb põllumajandusmaad ja toetab selle sihtotstarbelist kasutamist. Maa on põllumajanduses peamine tootmisvahend. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks tuleb kehtestada eraldi seadus. Põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist peab mo[veerima üldise põllumajanduse turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu. Soovime väl[da põllumajandusmaa ja tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda. Samu[ tuleb väl[da põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kä_e, kelle eesmärk ei ole ak[ivne toidutootmine; • toetab mitmekesist põllumajandust. Efek[ivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval on täh[s ka põllumajanduse mitmekesistamine, kodumaise aianduse ja lühikeste tarneahelate ning otseturustuse edendamine. Toetame ka kodumaise mesinduse arendamist; • toetab mahetootmist. Toetame keskkonnasõbraliku mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega. Meie eesmärk on mahetootmises suurendada väärindatud toodangu jõudmist kodumaisele turule ja ekspor[; • edendab ausaid kauplemistavasid. Peame vajalikuks ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmist, mis seaks prioriteediks põllumajandustootjate ja nende ühistute kaitse ebaausate kauplemistavade vastu. Ebaausate kauplemistavade vastast seadust tuleb rakendada kõikidele e_evõtjatele, sõltumata nende suurusest; • toetab teadlaste ja tootjate koostööd. Toidutootmise konkurentsivõime tõstmiseks tuleb senisest enam soodustada teadlaste ja tootjate koostööd ning toetada teadussaavutuste rakendamist prak[lises majandustegevuses. Teadus- ja arenduskeskuste tegevus ning põllumajanduslikud rakendusuuringud peavad olema rohkem suunatud prak[lisele majandusele ning erasektor olema koostööprojek[des oluline panustaja; • edendab maaeVevõtlust. Lisaks toidutootmisele on äärmiselt täh[s ka muu maae_evõtluse edendamine. Peame oluliseks maaelu arengukava toetusi mi_e liialt killustada, vaid suunata need eelkõige kohaliku e_evõtluse edendamiseks. Nii maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise kui ka LEADERi meetmetes tuleb seada prioriteediks konkurentsivõimelise palgaga töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. 46 KALANDUS Ees[ on mereriik ja kalandusel on siin väga pikad traditsioonid. Soovime arendada kalandust selliselt, et kaluritel oleks aastaringselt sissetulek, kohalik kalatööstus suudaks pakkuda meie tarbijatele kvaliteetset toodangut ja töödeldud kalatooteid ka üha enam ekspor[da. ISAMAA: • pooldab stabiilset püügiõiguste süsteemi, kvaliteetset ülevaadet kalavarude seisust ning efek[ivset järelevalvet kalavarude kasutamise üle, mis võimaldab kaluritel planeerida oma majandustegevust võimalikult pikaajaliselt; • peab kalanduse eduka arengu nurgakiviks ühistulist koostööd, mis aitab tarneahelas paremini kaitsa kalapüüdjate huvisid ning tõsta nende konkurentsivõimet koordineeritud (püügi)tegevuse näol; • soodustab kalapüügiga tegelevate e_evõtjate tegevuste mitmekesistamist, mis stabiliseeriks e_evõtjate sissetulekuid, kuna looduslikel põhjustel ei ole rannakalanduses aastaringselt püügiga võimalik tegeleda; • peab tähtsaks rannakalanduse, sealhulgas siseveekogude kalanduse arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist. Kalanduspiirkondadele tuleb tagada iseotsustamisõigus Euroopa Liidu toetuste kohalike prioritee[de määratlemisel ja konkreetsete toetustaotluste menetlemisel; • toetab Ees[ kalatööstuse arendamist. Kala jahutamise ja külmutamise osas on Ees[ ühistulised e_evõ_ed astunud suure sammu edasi ning saavutanud arvestatava konkurentsivõime maailmaturul. See on hea baas arenemaks edasi kõrgema lisandväärtusega kalatoodete tootmiseks; • aitab kaasa Ees[ konkurentsivõimelise vesiviljeluse potentsiaali kasutuselevõtmisele; • peab tarvilikuks kalalaevas[ku uuendamist ja moderniseerimist, säilitades samas tasakaalu püügivõimsuste ja -ressursi vahel; • jätkab kalandussektori toetussõltuvuse vähendamist, kasutades tagastamatut abi eelkõige tegevustele, mis on eelduseks suurte struktuursete muudatuste elluviimisele, nagu näiteks innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, laiapõhjalise ühistulise koostöö arendamine jms; • kasutab kalandussektori investeerimisvõimekuse tagamiseks selle spetsiifikat arvestavaid finantsinstrumente (käendus, laen, omakapitaliinvesteeringud). 47 TRANSPORT – KINDLAD ÜHENDUSED EESTI SEES JA VÄLISMAAILMAGA ISAMAA eesmärk on head ühendused nii Ees[s kui ka oluliste keskustega väljaspool Ees[t. See ei tähenda tänapäeval ainult inimeste ja kauba transpor[, vaid ka andmeliiklust. Kiired interne[ühendused, mis võimaldavad teha tööd ja tarbida kvaliteetset meelelahutust, peavad olema kä_esaadavad kõikjal Ees[s. Et saavutada piiratud vahendite juures Ees[ elanikele maksimaalselt head liikumisvõimalused, tuleb kalleid ja pikaajalise mõjuga taristuinvesteeringuid teha eri transpordiliike ja taristuobjekte võrreldes. Transporditaristut arendades tuleb silmas pidada, et valdav osa inimesi kasutab prognoositavas tulevikus liikumiseks maanteid, autosid ja busse. Seetõ_u peab transpordiinvesteeringute prioriteet olema teede kvaliteet, kuhu tuleb suunata ka valdav osa investeeringuid. Suuremates keskustes ja nende vahel näeme olulise liikluskoormuse vähendajana ühistranspor[ (bussid, trammid, rongid jm), mis toimib ühtse süsteemina, ühendades erinevad transpordiliigid inimeste huvides toimivaks tervikuks. Kergliiklusteed ja jalgra_ateed peavad tagama liikumisvõimalused nii suuremate keskuste sees kui ka regionaalsete keskuste ja suuremate asulate vahel. Ees[ majanduse ja turismi arendamiseks on tarvilikud head lennuühendused Euroopa äri- ja finantskeskustega ning peamiste lennusõlmedega. Ühendused saartega peavad tagama saarte majandusliku potentsiaali kasvu ja head liikumisvõimalused nii saarte elanikele kui ka turis[dele. Sadamavõrk peab tagama võimalused nii meremajanduse kui mereturismi arenguks. ISAMAA: • viib teede investeeringute ja hoolduse eelarve tasemele, mis vastab 75%-le kütuseaktsiisi laekumisest. Sealhulgas eraldatakse 15% ulatuses vahendid kohalikele omavalitsustele, et kiirendada kruusateede tolmuvabaks muutmist ning parandada maakonnalinnade teede olukorda; • valmistab e_e taristuinvesteeringute projek[d selleks, et oleks võimalik neid suuremas mahus teostada majanduslanguse perioodil; • investeerib kolme- ja neljarealistesse teedesse Tartu, Pärnu ja Narva suunal; 48 • koostab kava Ees[ arvestatava kasutusega kruusateede muutmiseks tolmuvabaks aastaks 2030; • arendab Euroopa-suunalist raudteed koos siseriikliku raudteevõrgu väljaarendamisega Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Haapsalu suunal; • arendab mugavaid ja kiireid (eesmärk 240 km/h) rongiühendusi ja seob need paremini teiste liikumisviisidega; • otsib koostöös Lä[ga võimalusi avada kiire rongiühendus liinil Tallinn-Tartu-Riia; • koostab Väinamere, Soome lahe ja Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi; • rakendab mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul saarte püsielanike pile[hinnale maanteepikenduse põhimõ_e; • jätkab kergteede rajamise toetamist; • jätkab kiire interne[ühenduse rajamist üle Ees[. 49 ENERGEETIKA ISAMAA on energiapolii[kas energiajulgeoleku kindlustamise ja kodumaise energiatootmise arendamise poolt ning energiaimpordist sõltuvuse suurendamise vastu. Ees[ peab edasi arendama nii taastuv- kui ka põlevkivienergee[kat. Suures[ tänu põlevkivist vedelkütuse tootmisele on Ees[ kõige väiksema energiasõltuvusega Euroopa Liidu liikmesriik. Majandusarengu soodustamiseks tuleb püüelda selle poole, et elektri, gaasi ning muude kütuste hinnad ja võrgutasud oleksid Ees[s naaberriikidega konkurentsivõimelised, ning kõige paremini aitab seda tagada toimiv turukonkurents. ISAMAA: Kindlustab EesK energiajulgeoleku. Selleks: • liidame Ees[ elektrisüsteemi Euroopa Liidu riikide elektrisüsteemiga 2026. aastaks. Venemaa elektrisüsteemist eraldumisega tuleb lõpetada ka Euroopa Liidu keskkonnanõudeid järgimata Venemaal toodetud elektri turulepääs, sest tegu on ebaausa konkurentsiga; • viime lõpuni Bal[cConnectori rajamise koos ühtse Bal[-Soome gaasituru loomisega aastaks 2020. Selleks, et kindlustada madalamad gaasihinnad tarbijatele ja vähendada Ees[ gaasisõltuvust Venemaast, on tarvilik ka regionaalse gaasiterminali rajamine; • analüüsime täiendavalt, kuidas on vanade põlevkiviplokkide töö lõpetamise järel tagatud Ees[ elektrivarustuskindlus. Soodustab konkurentsi energiaturul järgmiste abinõudega: • vähendame subsiidiume ja riiklikku sekkumist, asendades taastuvenergia toetused järk-järgult turupõhise emissioonikaubandusega. Püüelda tuleb selle poole, et taastuvenergia oksjonite läbiviimise kord, toetusskeemid ja määrad oleksid regionaalselt riikide vahel ühtlustatud; • analüüsime nõude kehtestamist, et sarnaselt elektri- ja gaasi põhivõrkudele ei tohi ka elektri ja gaasi jaotusvõrgud kuuluda Ees[ turul tegutseva tootja või müüja valitseva mõju alla; • kaasame elektritarbijaid ak[ivsemalt turule tarbimisnõudlust ja hinnasignaale vahendavate digilahenduste abil, sest see võimaldab väl[da üleinvesteerimist ja tagada elektrivarustuse vähimate kuludega. Jätkab põlevkivi kui EesK peamise energeeKlise maavara võimalikult efekKivset ja madala keskkonnakoormusega kasutamist, kuni selleks on turunõudlus. Selleks tuleb: 50 • pakkuda põlevkivisektorile õlitootmisse investeerimiseks tarvilikku kindlust põlevkivi kaevandamise, kaevandusõiguse tasu, keskkonnatasude ja maksude e_eaimatava reguleerimise abil; • algatada õlitööstuse edasiarendamiseks tarviliku rafineerimistehase tasuvusuuring ja rajamine viisil, mis kaasaks investoritena kõik huvitatud Ees[ õlitootjad. 
 Peab soovitavaks kodumaise biometaani, teiste gaasiliste kütuste ja elektri ulatuslikumat kasutamist transpordis, et vähendada tervist kahjustavate heitmete hulka linnades. 
 
 Jätkab korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste programme ning eVevõtete ressursitõhususe investeeringute toetamist. 51 LISA 1: 2015. a Riigikogu valimiste programmi täitmine majandus- ja maksupolii[ka osas ISAMAA ei alusta oma programmi koostamist tühjalt lehelt. Ees[ vanima tegutseva erakonnana peame tulevikuplaane tehes tähtsaks ka tahavaatepeeglisse vaadata. Seetõ_u anname ülevaate ka eelmistel valimistel kõige suurema tähelepanu all olnud valdkonnas tehtust. Lubasime, et Ees[ tõuseb majanduskeskkonna konkurentsivõimet näitavates riikide pingeridades. ✓ Jah, EesK on edetabelites kerkinud. HINNANGUD EESTI MAJANDUSKESKKONNALE Koht 2014 Koht 2018 Majandusvabaduse indeks (Heritage Founda[on) 11 ▲7 Äritegemise lihtsuse edetabel (Maailmapank) 22 ▲12 Riikide konkurentsivõime edetabel (Maailma Majandusfoorum) 32 ▲29 Korruptsiooni tajumise indeks (Transparency Interna[onal) 28 ▲21 PROGRAMMILINE LUBADUS 2014 TÄITMINE 2014–2018 Maksuvabastus madalapalgalistele ✓ 2018. alates ei pea kuni 500 eurot kuus teenivad inimesed enam tulumaksu maksma. 2016. aasta eest rakenda[ maksutagastust. Otsime lahendusi, mis mo[veeriksid Ees[s teenitud kasumit dividendidena välja maksma Ees[s, mi_e mujal, ja piirame laenu nime all dividendide maksmist. ✓ 2018. jõustus e_evõtetele regulaarselt kasumi jaotamisel madalam (14%) tulumaksumäär. ✓ Jõustusid reeglid, mis takistavad maksude väl[mise eesmärgil laenude andmist Ees[ tütare_evõtetelt välismaistele emafirmadele. Anname tööandjatele võimaluse maksuvabalt hüvitada kaugelt tööl käivate töötajate sõidu- ja majutuskulud ning kaalume Ees[-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimaluse taastamist. ✓ 01.08.2017 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega vabasta[ erisoodustusmaksust töötaja majutamise kulud ja laienda[ töötaja transpordikulude hüvitamise võimalusi. Ees[-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimalust ei taastatud. Vaatame üle maksusüsteemi elemendid, mis vähendavad Ees[ e_evõtete konkurentsivõimet teenuste ekspor[misel, sh välislähetuse päevaraha suurus ja maksmise reeglid. ✓ - 52 2016. tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 euroni ja rakendusid uued reeglid. Põlevkivi osas nn nauamaksu sisseviimine, mis seob riigitulu ja sektori e_evõtete maksukoormuse põlevkivist valmistatavate vedelkütuste hinnaga maailmaturul. ✓ Rakendame e_epanekud FIE-de maksustamisel esinevate probleemide lahendamiseks. ✓ ✓ ✓ 2016. seo[ põlevkivi ressursitasu põlevkiviõli turuhinnaga (tagasiulatuvalt alates 2015. a juulist) +praegu arutusel olev e3epanek püsivama lahenduse seadustamiseks 2018. jõustusid FIE-dele soodsad sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mis lähendasid FIE-de maksukeskkonda äriühingute omale. E3evõtluskonto näol loodi lihtne ja bürokraa>avaba viis e3evõtlusega alustamiseks Säilitame koduomanike maamaksuvabastuse ja oleme vastu automaksu kehtestamisele. ✓ ✓ Kodu eest maamaksu tasuma ei pea. Ees[ on endiselt üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ei ole automaksu. Maksupe_uste tõkestamiseks kaalume: ✓ 2017. aastast keh[b teatud metalltoodete pöördmaksustamine. Vedelkütuste puhul rakendatakse reaalajas toimivat kontrollisüsteemi ning maksupe_usi vähendavaid taga[snõudeid. - riigisiseste tehingute pöördmaksustamise laiendamist; - täiendavaid abinõusid vedelkütuse maksupe_uste vähendamiseks. ✓ Suurendame erinevate finantsinstrumen[de pakkumist Ees[ väärtpaberiturul (sh suuremate riigi äriühingute aktsiate ja/või võlakirjade turule toomise kaudu). ✓ Soodustame seda, et Ees[ pensionifondid investeeriksid suuremas mahus Ees[ majandusse. ✓ 10-11% pensionivaradest on investeeritud Ees[sse varasema umbes 6% asemel. Parandame kapitali kä_esaadavust kasvue_evõtetele. ✓ 2016. lõi Ees[ riik koostöös EIF-ga riskikapitali fondi EstFund, mis rahastab kolme valitud riskikapitalifondi kaudu Ees[ VKE-sid kokku kuni 100 miljoni euroga. Tuleb luua riigi ressursside kasutamise kava ja tuua ressursside majandamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. ✓ 2018. alustas tegevust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv Ees[ Geoloogiateenistus. Koondame kasumi teenimisele suunatud riigi äriühingud osaluste valitsemise üksuse alla, mis hakkab täitma aktsiate valitseja rolli ja nimetama professionaalseid ja sõltumatuid nõukogu liikmeid. ✓ 2017. aastast alates valib riigi äriühingute nõukogu liikmed erasektori [ppjuh[de juhitav nimetamiskomitee. Osalusi ei ole koondatud ühe valitsemisüksuse kä_e. Seisame selle eest, et oleks võimalik rakendada riigi meetmeid Ees[le tarvilike lennuühenduste tagamiseks. ✓ ✓ - 53 Tallinna Sadam viis läbi IPO ja aktsiad on noteeritud Tallinna börsil. E_evalmistamisel on Enefit Greeni aktsiaemissioon. Ees[l on Nordica näol Tallinna lennujaama kodulennujaamana kasutav lennufirma, mis tagab paremad lennuühendused. Kaalume Ees[ kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning teise laevaregistri käivitamiseks tarvilikke muudatusi maksunduses ja õiguskeskkonnas. ✓ Ees[ merendussektori arengut soodustavad laevaregistri pidamist ning maksustamist puudutavad muudatused on e_e valmistatud ja riigikogule esitatud. Algatame äriseadus[ku uue tervikteks[ koostamise. - Äriõiguse reform on algatatud, jus[itsministeeriumi tellimusel töötavad eksperdid välja eelnõud. Seame sotsiaalmaksule lae. - Osutus liiga kulukaks võrreldes oodatava efek[ga. Lä[ tehtud eksperiment ei õigustanud end. Laiendame koduomanike maamaksuvabastust ühisomandis ja liitsihtotstarbega maa omanikele. - Eelnõu tööta[ välja, kuid jäi piisava polii[lise toetuseta vastu võtmata. Kaotame tulumaksu kinnipidamise litsentsitasudelt ja dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral. - Mõlema teema kohta koosta[ analüüs, seaduseelnõu koostamise ja vastuvõtmiseni piisava polii[lise toetuse puudumisel ei jõutud. 
 54