ISAMAA KAITSEB EESTI HUVE! 
 ISAMAA PROGRAMM EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTEKS
 
 
 
 
 2019 SISUKORD ALUSPÕHIMÕTTED 3 ISAMAA KAITSEB EUROOPAS 4 1. VÄHEM BÜROKRAATIAT 5 2. ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD 6 2.1 Ühisturg 7 2.2 Rahanduspolii5ka 7 2.3 E9evõtlust soodustavad regulatsioonid 8 2.4 Teadus- ja arendustegevus 8 2.5 Digitaalne euroopa 9 2.6 Taristu ja transpordiühendused 10 3. ENERGIAPOLIITIKA 11 4. EUROOPA LIIDU TULEVIK 12 5. HARIDUS JA NOORED 13 6. KAITSEPOLIITIKA 14 7. EUROOPA JUHTIMINE 15 8. PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 15 9. KESKKONNAPOLIITIKA 17 10. SISETURVALISUS JA IMMIGRATSIOONIPOLIITIKA 17 11. SOTSIAALPOLIITIKA 20 11.1 Tööturg ja sotsiaalne kaitse 20 11.2 Tervishoid 20 12. VÄLISPOLIITIKA 21 12.1 Ameerika Ühendriigid 22 12.2 Aasia 23 12.3 Venemaa 23 12.4 Partnerlussuhted Euroopa Liidu naabrite ja kolmandate riikidega 23 2 ALUSPÕHIMÕTTED ISAMAA KAITSEB ISESEISVATE RIIKIDE EUROOPAT
 
 Euroopa Liitu näeme riikide liidu, mi9e liitriigina. Isamaa jaoks põhineb Euroopa Liit Euroopa väärtuste, kristliku traditsiooni ja valgustuse ideaalidel, mida tuleb hoida. Euroopa saab olla edukas ja kestev vaid siis, kui suudab säilitada oma ühtsuse ja lahendada tema ees seisvad väljakutsed. Rahvusriikide Euroopa Liidu kestmine ja koostöö on ka Ees5 turvalisuse ja jõukuse parim tagaja. 
 ISAMAA KAITSEB EUROOPA ELULAADI JA KULTUURIPÄRANDIT
 Euroopa erilisus seisneb rikkalikus kultuurilises pärandis, jagatud ajaloos ja ühistes kristlikes juurtes, mis on kombineeritud erinevate rahvuslike eripärade ja traditsioonidega. Radikaalne islamism, kontrollimatu ränne, terrorioht ja autoritaarne juh5miss5il on ohuks euroopaliku eluviisi alustaladele. Euroopa iden5tee5, elulaadi ja ühiseid traditsioone tuleb kaitsta. ISAMAA KAITSEB SÕNAVABADUST 
 Kaitstes euroopalikke väärtusi ja stabiilseid ühiskondi, ei tohi me seada piire sõnavabadusele. Seisame sõnavabaduse eest. 
 ISAMAA KAITSEB MINEVIKU KORDUMISE EEST
 Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – kommunismi ja natsismi kuriteod peavad olema võrdsustatud. 3 ISAMAA KAITSEB EUROOPAS 
 
 … EesG rahvuslikke huve. 
 Ees5 esindajad peavad julgema seista Euroopa ühiste seisukohtade kujundamisel just Ees5 seisukohtade eest. Ees5 huvides on vajalik Euroopa prak5line koostöö kuid selleks peab Ees5 olema mõjukas ja mi9e kartma oma huve esindada. … rahvusriikide huve. Näeme Euroopa Liitu kui suveräänsete rahvusriikide liitu, miXe liitriiki. 
 Me ei toeta aluslepingute muutmist liikmesriikide pädevuste piiramiseks. Tsentraliseerimine ei ole lahendus. Lahendus on võrdsete riikide koostöö. … iseotsustuse õigust rändeküsimustes. 
 Euroopa piirid peavad ebaseaduslikku rännet tõkestama. … EesG inimeste võrdseid õigusi Euroopas õppida, reisida ja töötada. … efekGivsemat Euroopa Liitu. Oleme vastu üleliigsele bürokraaGale. 
 Koos Euroopa Rahvapartei partneritega tühistame 1000 bürokraatlikku reeglit, mis piiravad meie e9evõtlust. … Euroopa Liidu riikide tõhusamat kaitsekoostööd. 
 Selleks toetame koostööd USAga, Venemaa agressiooni tõrjumist sanktsioonidega, Euroopa Liidu kõigi riikide NATO liikmelisust ja Euroopa Liidu liikmesriikide kaitse koordineeritud ja toetatud arendamist. … kaupade ja teenuste ausa vaba turu arendamist. 
 Ees5 e9evõtjad peavad saama siseneda teiste riikide turgudele ja meie inimeste sissetulekud peavad kasvama. … väärtusruumi säilimist, et kaitsta rahvaste ajalooga kujunenud elulaadi. 
 Selleks on oluline immigratsiooni ohjamine, traditsioonide austamine ja euroopaliku kultuuri- ja vaimupärandi väärtustamine ning edasi andmine järeltulevatele põlvedele. … tõhusamat koostööd Euroopa riikide majandushuvides. 
 Seda nii energee5kas, transpordi vallas kui innovatsiooni, roboo5ka ning digitaalse tehnoloogia arendamisel, et Euroopa oleks maailmas konkurentsivõimelisem. … piirkondlikult EesG ühtlasemat arengut. 
 Eelistame Euroopa Liidu rahaliste vahendite suunamist ennekõike väljapoole Tallinnat ning maapiirkondadesse, et Ees5 areneks ühtlasemalt. 4 1. VÄHEM BÜROKRAATIAT Euroopa Liidu eeskirju tuleb lihtsustada. Lihtsamad reeglid on kergemini mõistetavad, tugevdavad õiguskindlust, ennetavad Euroopa Liidu rahade väärkasutamist ning vähendavad bürokraaGat. Isamaa peab oluliseks … • parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu toetustega seotud eeskirju, et tagada raha eesmärgipärane investeerimine. • ühtlustada Euroopa Liidu toetusfondide reegleid, et taotlemine oleks ühtlasem ja arusaadavam. • tekitada rohkem paindlikkust ühtekuuluvuspolii5ka programmidesse, et liikmesriikide objek5de rahastamist oleks lihtsam kombineerida Euroopa Liidu toetusmeetmetega. • ratsionaliseerida Euroopa Liidu fondide vahendite kontrollimist ja projek5de juh5mist reguleerivaid sä9eid selliselt, et väiksema vahendite väärkasutamise riski puhul võib kontrollimise ulatust vähendada nii liikmesriigi kui ka Euroopa Komisjoni tasandil. • lihtsustada toetussummade kä9esaamise mehhanisme ja aruandlust, et vähendada taotlejate halduskoormust. • juurutada elektroonilist projek5taotlemist olemasolevate avalike registrite kaudu, et vähendada taotluste järelkontrolli ja hoida kokku administra5ivset ressurssi. • lihtsustada ja soodustada liikmesriikide koostööd piiriüleste projek5de realiseerimisel. • e-kaubandusega seonduva bürokraa5a vähendamist. 5 2. ETTEVÕTLUS JA TÖÖKOHAD Nii EesGs kui ka Euroopas on keskne küsimus, kuidas luua tasuvaid töökohG ja tagada suuremad sissetulekud. Me ei saa tõsta käsu korras inimeste sissetulekuid, kuid saame luua soodsama eXevõtluskeskkonna. Tugev ja heal järjel Euroopa majandusruum on üks julgeoleku eeldusi, seetõXu on see ka meie jaoks tähGs poliiGline eesmärk. Euroopa Liidus peab olema eXevõtluseks loodud avatud, tõhus ja piiranguteta ühtne turg. Peame soodustama ja kaitsma vaba konkurentsi ning arendama eXevõtlusvaimu, mis on tasuvamate töökohtade eelduseks. Isamaa peab oluliseks … • Euroopa Liidu liikmesriikides leviva protektsionismi vähendamist. Turgude sulgemine ei ole lahendus Euroopa majandusprobleemidele, vaid halvendab pikaajalist konkurentsivõimet. Kaubavahetuse soodustamiseks on täh5s kõrvaldada liikmesriikide omavahelised nähtamatud turutõkked. • Euroopa Liidu teenuste direk5ivi täielikku elluviimist. Euroopa Komisjon peab kaardistama probleemid, mis praegu takistavad piiriüleste teenuste osutamist, ja pakkuma lahendusi. • 5hedat koostööd Ees5 e9evõtlusühendustega, et tagada e9evõtjate huvide kaitse ja eestkoste Euroopa Liidus ning teistel turgudel. • ühisturu reeglite jõustamist ka interne5põhises kaubanduses. • Ees5 e9evõtete jõudmist rahvusvahelise väärtusahela 5ppu. Majanduskasv peab põhinema uutel teadmistel ja oskustel, seetõ9u toetame teadmistepõhiseid arendusprojekte, soovi tegeleda e9evõtlusega, rahvusvahelisi koostööprojekte, ausat võistlust ja madalaid makse. • suuremaid rahastamisvõimalusi innova5ivsetele väikestele ja keskmise suurusega e9evõtetele, et nad saaksid arendada uue generatsiooni majandusmudeleid. • ak5ivset piiriüleste kaupade müüki ja teenuste osutamist takistavate erinevuste kõrvaldamisega tegelemist müügi- ja tarbijaõiguses, autoriõiguses, andmekaitse reeglites, ühinguõiguses ja maksuõiguses. • jätkata ELi ühinguõiguse edasiarendamist osas, mis hõlbustab ühingute piiriülest liikumist. Euroopa Liidu tasandil tuleb luua ühtne õigusruum, mis võimaldaks ühes liikmesriigis asutatud ühingu üle viia teise liikmesriiki, ilma, et sellega kaasneks kohustus ühingu lähteriigis ühing likvideerida ja sihtriigis uues5 asutada. • müügiõiguse, kaupade ning teenuste pakkumisele kehtestatud reeglite ja tarbijaõiguste võimalikult ühetaolisust kogu Euroopa Liidus, et suurendada tarbijausaldust. See soodustab e-kaubanduse arengut ning laiendab seeläbi e9evõtjate võimalusi oma kaupade ja teenuste turustamisel. 6 • kasutada ära uute ärimudelite võimalusi. Euroopa Liidu e9evõtjad peavad saama innovaa5lisi ideid võimalikult lihtsalt rakendada. Uute ärimudelitega peavad kaasnema maksukogumist lihtsustavad digilahendused. • seada eesmärgiks innovatsioonisõbraliku siseturu rakendamist. Selleks tuleb tuvastada ja eemaldada innovatsioonitakistusi nii Euroopa Liidu õigusak5dest kui ka pidada silmas nende ülevõtmisel otstarbekuse põhimõtet. 2.1 Ühisturg Meie eesmärgiks on töötav ühisturg, milleks on vajalik, et teenuste, kaupade ja tööjõu liikumine toimuks võimalikult vabalt. Valdkonnad, millele peaks esmajärjekorras tähelepanu pöörama, on tervis, eraturvateenused, sotsiaalteenused, pangandus- ja sideteenused. Isamaa peab oluliseks … • teenuste direk5ivi kohaldamisala laiendamist mitmesse valdkonda (nt tervishoiuteenused, hasartmängud, turvateenuste osutamine jne), mille puhul on olemas e9evõtjate huvi nii e9evõtete teises liikmesriigis asutamise kui ka piiriüleste teenuste osutamise vastu. • põhjendamatute piirangute kaotamist tervishoiuteenuste vabalt liikumiselt ning patsien5de ja avalikkuse igakülgset teavitamist piiriüleste tervishoiuteenuste teemal. Piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise ja patsien5de liikuvuse soodustamiseks tuleb arendada riikidevahelise digitaalse andmevahetuse võimekust. • Euroopa Liidu e-tervise süsteemide standardite ja e-auten5mise ühtlustamist, et saavutada e-tervise süsteemide koostalitlusvõime; • turulepääsu tõkete eemaldamist. Toetame põhimõtet, et kui e9evõtja on kvalifitseeritud teatud tegevusalal kodumaal, laieneb tunnustus automaatselt ka teistesse ELi liikmesriikidesse. • otsida võimalusi kolmandatest riikidest pärineva renditööjõu õiglaseks maksustamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidu riikides. 2.2 RahanduspoliiGka Isamaa seisab tugeva euro ja konservaGivse eelarvepoliiGka eest. Isamaa peab oluliseks … • seista tasakaalus eelarvete eest Ees5s ja Euroopas, sest tasakaal tagab majanduskasvu, inimeste säästude säilimise ja kindlustunde tuleviku ees. • et eelarvepolii5liste otsuste eest lasub vastutus igal liikmesriigil, kuid Euroopa Komisjon peab otsustavalt kasutama talle kriisi ajal antud sekkumisvolitusi kui mõne liikmesriigi eelarvepolii5lised otsused seavad ohtu ühisraha stabiilsuse. 7 • konkurentsivõimelist pangandussektorit, mis on toeks Euroopa ja Ees5 majandusele ning mille tugevuse aluseks on piisav kapitaliseeritus ja omanike vastutus oma otsuste eest, mi9e vastutuse panemine maksumaksjatele. Selleks toetame ELi pangandusliidu otsuste kiiret rakendamist. • paindlikku ja vähebürokraatlikku Euroopa eelarvet, mis aitab tõsta Ees5 inimeste elukvalitee5 ning toob Ees5sse uusi töökoh5. Me soovime rohkem vahendeid suunata tegevustesse, mis parandavad Ees5 konkurentsivõimet, toomata Ees5le kaasa täiendavaid kulusid tulevikus. • et iga-aastase EL-i üldeelarve rakendamine muutuks paindlikumaks, millega kaasneb aasta jooksul maksete ühtlasem jaotumine ja vahendite ümbertõstmise võimalus. Vahendite kasutamine peaks olema lihtsustatud ning seotud ennekõike polii5ka prioritee5de ja programmi eesmärkidega. • Euroopa stabiilse majanduskasvu huvides toetada Euroopa Stabiilsusmehanismi, Pangaliidu ja ühtse hoiuste kindlustamise süsteemi arengut, kuid olla vastu initsia5ividele, mis riske liigselt jagades vähendavad liikmesriikide ja finantsastuste mo5vatsiooni käituda vastutustundlikult. 2.3 EXevõtlust soodustavad regulatsioonid Isamaa peab oluliseks … • et Euroopa maksusüsteemid ei piiraks vaba e9evõtlust ega koormaks e9evõ9eid bürokraa5a ja kõrgete maksumääradega. Me seisame selle eest, et Ees5 e9evõ9ed saaksid Euroopas vabalt tegutseda. • et Euroopa Liidus ei kehtestataks tsentraalset maksusüsteemi. Liikmesriikidel peab olema õigus ise otsustada oma maksusüsteemi üle. • e9evõtluskeskkonna jätkuvat lihtsustamist, siseturu reeglite ühtlustamist ning ELi õigusest tuleneva halduskoormuse vähendamist. • et Euroopa ühtne lepinguõigus aitaks tõhusalt kaasa piirideta siseturu heale toimimisele, mistõ9u peame vajalikuks Euroopa lepinguõiguse tugiraamis5ku loomist. See lihtsustab piiriülest äritegevust ja kauplemist nii e9evõtjate omavahelistes suhetes kui ka e9evõtjate ja tarbijate vahel, vähendab tehingukulusid ning suurendab nii kauplejate kui ka tarbijate õiguskindlust. 2.4 Teadus- ja arendustegevus Üleminek teaduspõhisele majandusele, hariduse ja tööturu vastavusse viimine, investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni tõstavad Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning loovad tasuvamaid töökohG. Isamaa peab oluliseks … 8 • Euroopa Liidu eesmärki suunata 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse, et tõsta Euroopa konkurentsivõimet maailmas. Selleks on vaja rohkemate investeeringute toomist teadus- ja arendustegevusse. Riigipoolsed investeeringud julgustavad ja toovad kaasa täiendavalt ka erasektori (nt riskikapitali) investeeringuid. • alustavate innovaa5liste e9evõtete (start-up’id) toetamist. Selleks on oluline, et ELi struktuuritoetusi taotlenud e9evõ9ed ei peaks kulutama ressursse bürokraa5ale. • toimivat Euroopa Liidu patendisüsteemi, mis vähendab intellektuaalomandi kaitsega seotud kulusid ning oleks rahaliselt jõukohane ka väikestele ja keskmise suurusega e9evõtetele. • tööstuse digiteerimise tugevdamist ja seeläbi „tarka tööstust“, mis tugineb e9evõtjate heale digitaalsele kirjaoskusele. Parem suurandmete ja masinõppe kasutamine tõukab tagant Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist. Seetõ9u tuleb rakendada Euroopa Liidu meetmeid digitaliseerimise kasutuselevõtu soodustamiseks e9evõtetes. • et Euroopa rohkem kui 830 tuhandes start-up firmas töötavad viis miljonit inimest, kes on Euroopa innovatsioonilise e9evõtluse vedajad tehisin9elek5, roboo5ka, biomeditsiooni, suurandmete ja muudes valdkondades, tunneksid Euroopa Liidu tuge innovatsiooni teostamisel. 2.5 Digitaalne euroopa Digitaalse info üha suurem tarbimine eeldab muudatusi nende valdkondade regulatsioonis, et eXevõtetel oleks võimalik oma teenustega kiiremini ka väiksematele turgudele tulla, tarbijatel teoseid legaalselt tarbida ja autoritel tasu saada. Isamaa peab oluliseks … • et andmete vaba liikumine peab saama tegelikkuses toimivaks ELi viiendaks põhivabaduseks kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise kõrval. Digiteeritud andmevahetus võimaldab suurendada läbipaistvust ning anda kodanikele parema ülevaate nende andmete kasutuse üle. • et iga füüsiline ja juriidiline isik oleks enda kohta käivate või enda tekitatud andmete omanik. Isikutel peab olema reaalne kontroll oma andmete üle. • küberturvet, sest see on infoühiskonna arengu ja sellega kaasneva majandusliku kasu võtmetähtsusega võimendaja, samu5 on turvalisus IKT kaudu põhi- ja kodanikuõiguste realiseerimise alus. Seetõ9u on ühise küberturbe tagamine Euroopa Liidus üks siseturu tõhusa toimimise oluline eel5ngimus. • et Ees5 oleks Euroopa-ülese digitaalse iden5fitseerimise süsteemi käivitamise eestvedajaks. Meie polii5ka eesmärk on ELi regulatsiooni loomine eauten5mise vallas ning digiallkirjade piiriülese toimimise tagamine prak5kas. 9 Enamikus liikmesriikides on auten5mise ja digiallkirjastamise küsimused küll lahendatud, kuid tagada tuleb ka nende süsteemide üleeuroopaline koostalitlusvõime. • rakendada kogu ELi ulatuses avaliku sektoriga asjaajamises andmete ühekordse küsimise põhimõtet. • e-kaubandusega seonduva bürokraa5a vähendamist. • interne5s levitatava loomingu kaitset sellisel viisil, et autorite loomingu levitamisvõimalusi ei kahjustataks ja sellega ei kaasneks tsensuuriohtu. 2.6 Taristu ja transpordiühendused Isamaa peab oluliseks … • kõikjale ulatuva, kõigile kä9esaadava ning üleilmselt konkurentsivõimelise kiiruse ja kvaliteediga sidetaristu arendamist. See on ühiskonna arengu, innovatsiooni, konkurentsivõime ja majanduskasvu üks eeldusi. Eri turutõrgetest (nt hajaasustus) tulenevalt ei suuda aga turg üksi sidevõrkudele pandavaid ootusi täita, mistõ9u on riigi ülesanne valdkonna arengut soodustada, et kõikjal Euroopa Liidus oleks tagatud juurdepääs ülikiirele interne5le. • sidevõrkude arendamist, mis aitab vähendada võrgu ülekoormust ja kindlustada võrguneutraalsuse põhimõ9est lähtuva arengu, mis on täh5s, tagamaks vaba, avatud ning e9evõtetele võrdseid konkurentsi5ngimusi pakkuvat ja innovatsiooni soodustavat internec. • arendada mugav ja kiire (eesmärk 240 km/h) rongiühendus Euroopaga nind siduda see teiste liikumisviisidega. • arendada Euroopa suunalist raudteed koos siseriikliku raudteevõrgu väljaarendamisega Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Haapsalu suunal. • võimalust Euroopa Liidus teatavatel tingimustel toetada lennuühendusi liikmesriigi pealinna ja olulisemate Euroopa sihtkohtade vahel. Lennuühendustel on oluline tähtsus majandusarengus, investeeringute toomisel ja seega ka töökohtade tekkimisel. Tuleks selgelt määratleda liikmesriikide lennuühenduste miinimumstandard (nt et igast pealinnast peab olema otseühendus 10 teise riigi pealinna ja kui ei ole, on riigil õigus nendel liinidel lendamist toetada). 10 3. ENERGIAPOLIITIKA Isamaa pooldab Euroopa Liidus mitmekesist energiavarustatust ja suuremat energiatõhusust. Ühtse energiaturu loomiseks ja energia tarnekindluse tagamiseks on möödapääsmatu jätkuv energiaühenduste rajamine. Isamaa peab oluliseks … • taastuvenergialahenduste võimalikult laialdast kasutuselevõ9u. • Euroopa Liidu koostööd maagaasi ostmiseks. Energia sisseostmisel kolmandatest riikidest tuleb läbi rääkida hinnapolii5ka, mis ei diskrimineeri ühte või teist liikmesriiki. • Euroopa Liidu tõukefondide energiasäästumeetmeid elamufondi renoveerimiseks, sh soojapidavuse parandamiseks ja passiivmajade rajamiseks. • Bal5kumi energiaühenduste lõimimist naabritega, et vähendada sõltuvust Venemaast. Energiajulgeoleku seisukohalt on oluline seejuures Ees5, Lä5 ja Leedu elektrivõrgu lah5sidumine Loode-Venemaa elektrisüsteemist ning liitumine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. • likvideerida ELi energiasaared ning vähendada energiasüsteemide sõltuvuse määra eelkõige nende kolmandate riikide energiasüsteemide talitlusest, mis ei rakenda ELi siseturu põhimõ9eid. • energia siseturu arendamiseks rakendada kolmandat energiaturu pakec 5ngimusteta ja võimalikult väheste eranditega. Toetame elektrituru võimalikult turupõhist toimimist, tugevat heitmekaubandussüsteemi ja väliskulude fak5põhist arvestamist energiahinnas Euroopa Liidus. • ELi eeskirjade väljatöötamist viisil, mis võimaldaks Ees5s moderniseerimisel oleva põlevkivitööstuse arengut ning aitaks tagada meie energiajulgeolekut. • ELi energiasäästu eesmärgi säilitamist mi9esiduvana. • tagada Euroopa Liidu elektritootjatele piiriüleses elektrikaubanduses kolmandate riikide elektritootjatega võrdsed konkurentsi5ngimused, mis vähendaks ebakindlust uutesse elektritootmisvõimsustesse investeerimisel. 
 11 4. EUROOPA LIIDU TULEVIK Euroopa Liidul peab olema voli olla tänasest märksa jõulisem seal, kus sellest on Euroopa rahvastele kasu. Samas peab EL täielikult hoiduma sekkumast seal, kus tema sekkumist tarvis ei ole. Isamaa peab oluliseks … • ELi jäämist riikide ühenduseks, mi9e muutumist liitriigiks. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, mille iden5teet jääb sõltumata ELi arengusuunast tugevamaks kui ELi iden5teet tervikuna. • ELi liikmesriikide 5hedamat koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ühtlustamist sellistes võtmevaldkondades nagu välispolii5ka, ühtne julgeolekuja kaitsepolii5ka, ühtne energiapolii5ka, Euroopat ühendavate transporditrasside väljaarendamine, teenuste turg, riigirahanduse korrashoid, pangandus. Samas peab Isamaa tähtsaks lähimuspõhimõ9e jõulisemat ja selgemat rakendamist. • maapõuevarade, õhuruumi ja akvatooriumi kuulumist liikmesriikidele. • lähimuspõhimõ9e ranget järgimist. Kuna komisjon püüab pidevalt oma pädevust laiendada ja liikmesriikide pädevust vähendada, siis Euroopa Kohtus peaks lähimuspõhimõ9e jälgimist laiendama. • et Euroopa Kohtust ei kujuneks ülemkohus, kõrgeim apellatsioonikohus, vaid tema mandaat peab piirduma üksnes Euroopa Liidu ins5tutsioonide vastu suunatud kaebuste ja liikmesriikide vaheliste vaidlusküsimustega, samu5 liikmesriigi ja ELi pädevusvaidlustega. 12 5. HARIDUS JA NOORED
 Noortel on täna ja tulevikus otsustav roll Euroopa Liidu ning selle kodanike ees seisvate sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, kultuuri- ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisel ja võimaluste ärakasutamisel. Haridussüsteemide rahvusvaheline konkurentsivõime tagab EesG ja Euroopa konkurentsivõime ka üleilmastumise protsessis ning kahaneva rahvasGku Gngimustes. Selleks on vaja moderniseerida hariduskorraldust ja suurendada Euroopa-ülest koostööd ning akadeemilist vahetust. Euroopa Liidus peab olema kaitstud rahvuskeelne haridus. EesG rahvusliku haridussüsteemi arendamine peab kindlustama meie positsiooni maailma edukamate haridusriikide hulgas. Isamaa peab oluliseks … • noorte head e9evalmistust tööellu astumiseks. Selleks on vaja toetada kutseõppe kvaliteedi tõstmist ja mainekujundust, Ees5 noorte osalemist Euroopa kutseõppe projek5des ning prak5seerimisvõimalusi Ees5s ja Euroopas. • ülikoolide ja kõrgkoolide tugevuste väljaarendamist, silmas pidades konkurente Läänemere ääres ja kaugemal Euroopas. Noortele tuleb tagada tööturu ootustele vastav haridus. • toetada Ees5 ülikoolide ning teadusasutuste ligipääsu Euroopa Liidu poolt teadusrahastutele ja koostöövõrkudele. • arendada digipädevust kui üldpädevust. ELis tuleb luua ühene arusaam digipädevuse olemusest. • jätkata loomemajandusvaldkonna toetamist ELi struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Loov Euroopa“ raames. • laiendada Erasmuse programmi võimalusi noortele, eri5 kutseõppega tegelevatele noortele. • laiendada Interraili raudteevõrgus5kul sõitmise võimalusi noortele. 13 6. KAITSEPOLIITIKA Isamaa on veendunud, et Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekukoostöö on EesGle oluline, kuna riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavõrgusGku väljaarendamist. ELi partnerlus mitmekesistab vahendeid, mida EesG saab julgeoleku tagamiseks kasutada. Lisaks NATO kollekGivkaitsele ja kahepoolsele koostööle EesG strateegiliste partneritega, on Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliiGka elluviimine oluline osa turvavõrgusGkust. Isamaa peab oluliseks … • et Euroopa Liidus paraneks arusaam nn hübriidsõja pidamisest, astutaks samme ohu ennetamiseks ning oldaks valmis ühenduse või mõne liikmesriigi vastu suunatud hübriidsõja korral tegutsema. • tagada küberkaitses nii ELile kui ka liikmesriikidele piisav küberkaitsevõime kriiside puhul. Peame vajalikuks Euroopa küberkaitsebrigaadi rajamist, et kaitsta krii5list taristut küberrünnete eest. • võimete ühiskasutust, mis aitab parandada liikmesriikide sõjalist võimet ning suurendades seeläbi ka ELi julgeolekut. • toetada Euroopa Komisjoni kavatsust hakata rahastama ÜJKP ning kahese kasutusega toodete teadus- ja arendustegevust, tõhusamat toe pakkumist väike- ja keskmise suurusega e9evõtetele, tarnekindluse edendamisega seotud tegevusi ning ELi kaitsetööstusturu avamist. • ELi kaitsekoostöö nähtavust Ees5s ja Läänemere regioonis laiemalt. Ees5 osaleb Bal5 ja Põhjala kaitsekoostöös ning panustab Euroopa Liidu lahingugruppides. Toetame lahingugruppide kasutamist Euroopa Liidu sõjalistel missioonidel. • Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepolii5ka elluviimist ning arendamist järgmiselt: EL on võimeline juh5ma ja korraldama ühiseid operatsioone, võimaldades NATOl keskenduda kollek5ivkaitse ülesannetele. • et ELi liikmesriigid teevad kaitsekoostööd ühise julgeoleku- ja kaitsepolii5ka raamis5kus, mis annab võimaluse efek5ivseks ressursikasutuseks ning võimearenduseks. Ees5 toetab koostööd sõjaliste võimete arendamisel, sest see võimaldab ELi riikidel vahendeid tõhusamalt kasutada ning tagada koostalitlusvõime. • et EL arendab küberkaitset ühise julgeoleku- ja kaitsepolii5ka raamis5kus võrdselt kübertegevusega sisejulgeoleku, krii5lise infrastruktuuri kaitsemise, sellega seonduvate õigusküsimuste ja küberkuritegevuse vastase võitluse valdkondades. Toetame küberkompetentsi jagamist ELi partnerite, naabrite ja abi sihtriikidega ning nende tegevuste integreerimist ELi programmidesse. • et Euroopa Liitu kuuluvad Põhjala riigid ühinevad NATOga ja kõigi EL riikide kaitsekulutused moodustavad minimaalselt 2% SKPst. 14 • et kõigi ELi liikmesriigid kuuluksid NATOsse. Euroopa kujundatav kaitsepolii5ka peab toetama NATOt, mi9e kujunema selle alterna5iviks. ELi julgeolek on kõige paremini tagatud 5hedas koostöös USAga 7. EUROOPA JUHTIMINE Euroopa Liidu kestmise aluseks on Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu sideme taasloomine ning hoidmine. Tuleb töötada selle nimel, et Euroopa Liidu kodanikud ei tunneks, et Brüsselis ei aeta nende asja, Euroopa juhid tegelevad asjadega, mis Euroopa kodanikele korda ei lähe või solvavad neile tähtsaid väärtusi. Seepärast tuleb demokraatlikku sidet tugevdada. 
 Isamaa peab oluliseks …
 • tugevdada rahvusparlamen5de rolli seadusloome algatajana. See annab võimaluse Euroopa kodanikel enda valitud esindajate kaudu mõjutada seadusloome protsessi Euroopa tasemel. • parandada Euroopa juh5mise ja rahvusparlamen5de vahelist infovahetust, et liikmesriikides oleks parem ülevaade ja arusaam planeeritavatest polii5kamuudatustest. • Euroopa Liidu välispolii5kat puudutavates küsimustes kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamise põhimõtet. • jätkuvalt heade ja lähedaste suhete arendamist Suurbritanniga. • investeerimist stabiilsema ja jõukama Euroopa naabruse arendamisse, sest Euroopa elujärg on seotud Euroopa naabrite eluga. 8. PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Isamaa toetab konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku Euroopa toidutootmise ning põllumajanduse arendamist. Põllumajandustootmine vajab uute tehnoloogiate arendamist ja rakendamist. TähGs on suunata nii EesG kui ka ELi teadusrahasid teaduspõhise ja innovaaGlise põllumajanduse ning kohaliku ja tervisliku toidu tootmise arendamisse. Isamaa peab oluliseks … • põllumajandussektori konkurentsi5ngimuste ja põllumajandustoetuste võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust. 15 • ühise põllumajanduspolii5ka raames antavate arengu- ja investeeringute toetuste suurenemist otsetoetuste arvelt. • teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni Euroopa Liidu põllumajanduse konkurentsivõime parandamisel. Leiame, et suuremat tähelepanu ja rahastamist vajab sordi- ja tõuaretus. • seni keh5nud turukorraldusmeetmete säilitamist ja ajakohastamist ning riskijuh5missüsteemi rakendamist. Oleme seisukohal, et turukorraldusmeetmeid tuleb rakendada vaid erakorraliste turutõrgete ja asjaolude korral turgude tasakaalustamiseks. Turukorraldusmeetmed ei tohi mõjutada põllumajandustootjate tootmisotsuseid ja seetõ9u peaks neid rakendama ühetaoliselt. • Ees5 toidu ja Ees5 köögi ning regionaalsete eripäraste toiduainete väiketootmist ja turustamist. • kalavarude kui olulise loodusressursi kestlikku majandamist. Kalanduspolii5kas tuleb liikuda kalavarude maksimaalse kestliku saagikuse tasemeni, pidades silmas pikaajalisi eesmärke ja kalavarude säilimist tulevikus. Peale selle on Ees5 jaoks oluline rannapiirkonna eristaatuse säilimine ning tootjaorganisatsioonide arendamine. • kalanduse teadus- ja arendustegevuse suuremat rahastamist, et arendada Euroopa Liidus välja konkurentsivõimeline ja kestlik kalakasvatussektor. Rohkem raha tuleb suunata ka kalavarude ja nende elupaikade taastamisse, et tagada kalavarude hea seisund. • piiratud vahendite tõ9u parandada maapiirkonna e9evõtete juurdepääsu kapitalile. Senisest enam tuleb kasutusele võ9a finantsinstrumente ehk laene ja taga5si. • senisest enam tähelepanu pöörata kriisijuh5misinstrumen5dele, mis muuhulgas kindlustaks põllumajandustootjate sissetulekuid turu- ja tootmisriskide vastu. • turumajanduslikel alustel toimivat ja konkurentsivõimelist kalandussektorit. Selleks on vaja Merendus- ja Kalandusfondi vahehindamisel liikuda toetustest sõltuvuse vähendamise ja turutõrgete ületamiseks loodud paindlike finantsinstrumen5de põhise rahastuse suunas. • et metsade säästvat majandamist puudutavad otsused tuleb teha riikide tasemel konkreetsetest ajaloolistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja ökoloogilistest 5ngimustest lähtudes. 16 9. KESKKONNAPOLIITIKA Seoses kliimamuutustega, moraalsetel kaalutlustel ja tulevaid põlvkondi silmas pidades, tuleb vähendada Euroopa ökoloogilist jalajälge ning olla globaalse muutuse esirinnas, et parandada Euroopa riikide ja maailma keskkonnaseisundit. 
 Isamaa peab oluliseks … • keskkonnasäästlikku tootmist ja keskkonnakoormuse vähendamist. Toetame puhtas looduses suure turuväärtusega mahepõllumajandustoodangu tootmist ja töötlemist. • jäätmete käsitlemist ressursina – jäätmetekke vähendamine, jäätmetes sisalduva materjali ringlussevõ9 või muu taaskasutamine tagab ressursitõhusa majanduse. • Euroopa Liidu eesmärki tagada puhtam välisõhk. Välisõhu kvaliteedi parandamiseks tuleb uuendada energee5kas, tööstuses ja transpordis kasutatavaid tehnoloogiaid. Seisame selle eest, et säiliks tasakaal majanduse arengu ja looduskeskkonna vahel. • et ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja ressursikasutuse op5meerimise eesmärgil tuleb suurendada materjalide taaskasutust ja ringmajanduse osakaalu. • et Euroopa Liit hoiaks liidrirolli globaalses kliimapoliitikas, liiguks konkurentsivõimelise kliimaneutraalse majanduse suunas ning soodustaks selleks vajalikke teadusarendustegevusi. • investeerida innova5ivsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, eri5 digitehnoloogilistesse lahendustesse, eesmärgiga vähendada CO2 teket transpordis, energiatootmises, põllumajanduses, tööstuses ja majapidamistes. 10. SISETURVALISUS JA IMMIGRATSIOONIPOLIITIKA
 Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek üks peamisi prioriteete. Euroopa areneb pidevas muutuste keerises, kus arenevad ka meid ümbritsevad ohud ja probleemid, mis on paljuski piiriülesed. Praegu Euroopa ees seisvad põhilised kuritegevusega seotud riskid ja ohud on terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, alaealiste seksuaalne ärakasutamine, majanduskuriteod ja korruptsioon. MiXe ükski liikmesriik ei suuda neile üksinda vastu seista. Esilekerkivate riskide leevendamisel ja Euroopa turvalisuse suurendamisel peame seisma riikide partnerlussuhete eest, sest Euroopa Liidu sisejulgeolek ei ole saavutatav ülejäänud maailmast isoleerituna. Seega peame oluliseks suurendada sisejulgeolekut järgmiste eesmärkide kaudu: 17 Isamaa peab oluliseks … • rahvusvaheliste kuritegelike võrgusGke tõkestamist. • Selleks, et likvideerida kuritegelike võrgus5ke finantss5imul, tuleb senisest enam tugevdada Euroopa Liidu õigust kriminaaltulu konfiskeerimise valdkonnas, eelkõige lubamaks rohkem kolmandate isikute vara konfiskeerimist ja ka tsiviilõiguslikku konfiskeerimist ning konfiskeerimiskorralduste vastas5kust tunnustamist liikmesriikide vahel. • Selleks, et tõkestada kuritegelikel võrgus5kel korruptsiooni abil investeerimast seaduslikku majandusse, on oluline kindel polii5line tahe võidelda korruptsiooni kõikide avaldumisvormide vastu. • Selleks, et rahvusvahelisi kuritegelikke võrgus5kke kindlaks teha ja nende tegevust tõkestada, on vaja liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutusi kaasavaid ühisoperatsioone. • Liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamiseks tuleb suurendada nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamist kriminaalmenetluses ja õiguskaitseasutuste koostöös. • Arvestades isikute mobiilsust ELis ning raskete kuritegude iseloomu, on oluline, et menetlejatele oleks kä9esaadavad kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalikud andmed sõltumata nende andmete asukohast. • Lubame varjatud politseitegevust Euroopa sisepiiridel kahtlaste sõidukite ja reisijate tuvastamiseks, et suurendada Euroopa kodanike turvatunnet. • terrorismivastast võitlust. • Selleks, et kaitsta Euroopa Liidu elanikkonda, tuleb suuremat rõhku panna ohtude ja riskide pidevale hindamisele, võ9es arvesse arengut julgeolekualase teadustöö ja tehnoloogia valdkonnas. • Selleks, et takistada terroris5de juurdepääsu rahastamisele ning jälitada nende tehinguid, tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu haldusmeetmete rakendamisele, mis käsitlevad varade külmutamist terrorismi ja sellega seonduva tegevuse ärahoidmiseks. • Selleks, et hoida ära terroris5de värbamisi, tuleb liikmesriikidel teha senisest 5hedamat koostööd kõige enam mõjutatud kogukondadega ning töötada välja kohalikud kogukonnapõhised lähenemisviisid ja ennetuspolii5ka. • Euroopa piiride turvalisust. • Selleks, et hallata paremini Euroopa Liidu rändevoogusid ja kuritegudevastast võitlust, peame tõhusamalt kasutama selleks loodud uusi piirikontrolli tehnoloogiaid ning tugevdama kootööd liikmesriikide vahel. 18 • Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid. • Peame tarvilikuks säilitada liikmesriikide iseotsustamisõigus immigratsioonipolii5ka üle. Euroopa Liidu aluslepingu järgi kuulub sisepolii5ka iga liikmesriigi kompetentsi. Euroopa Komisjonil ei ole pädevust ega õigust kehtestada liikmesriikidele automaatset immigran5de laialijagamise mehhanismi. Immigran5de (sealhulgas sõjapõgenike) vastuvõtmine peab Euroopa Liidus jääma iga riigi enda otsustada. Isamaa ei toeta Euroopa Liidu finantsperspek5ivi menetluse sidumist rahaliste sanktsioonidega riikidele, kes ei võta vastu pagulasi. • Euroopa Liidu välispiiride kindlustamiseks ja moodsaks väljaarendamiseks tuleb vahendid leida Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa Liit peab üle vaatama 2020–2027 finantsperspek5ivi, suunates liidu eelarvevahendid Euroopa Liidu välispiiride kindlustamiseks, sh ka Ees5 välispiiri kindlustamiseks ja väljaehitamiseks. • Ees5 peab tagama reaalse piirikontrolli võimekuse oma Euroopa Liidu välispiiril. Selleks tuleb idapiiril kiirelt välja ehitada esmane tõke. Lisaks peab Ees5 olema valmis teostama aju5st piirikontrolli ka Euroopa Liidu sisepiiridel. • Euroopa Liit panustab konflik5de lahendamisse Vahemere tagustes maades ja loob lepingute alusel sealsetes piirkondades transiitkeskused, kus toimub sõjapõgenike väljaselgitamine teiste immigran5de seast. Vajadusel peab Euroopa Liit transiidikeskuste loomiseks avaldama majanduslikku survet. Vahemerel tabatud migran5dega laevad tuleb saata tagasi päritoluriiki, et lõpetada inimkaubitsejate hõlptulu ja immigran5de kontrollimatu saabumine Euroopa Liitu. • Toetame Dublini põhimõ9e säilimist, et esmasel vastuvõtjariigil lasub kohustus tegeleda asüülitaotlejatega. Ees5 peab oma riigis kehtestama nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekirja, mille kodanikud ei vaja kaitset ja kellele ei anta varjupaika. Sarnane regulatsioon on vaja kiiremas korras ellu viia ka Euroopa Liidu tasandil. Asüüli taotlevad või saanud isikud, kes on sooritanud kuritegusid, tuleb saata Euroopa Liidust välja. • Selleks tuleb hoida ära soovimatu sisseränne ja elamislubade väärkasutus ning tagada turvalisus ja riigi julgeolek. 19 11. SOTSIAALPOLIITIKA 11.1 Tööturg ja sotsiaalne kaitse Isamaa lähtub põhimõXest, et tööturu regulatsioonid ja kogu sotsiaalsüsteem, sh sotsiaaltoetused ja ümberõppeprogrammid, peavad olema kujundatud nii, et iga töövõimeline inimene leiaks rakenduse tööturul ning töötuks jäämise korral jõuaks võimalikult kiiresG tööturule tagasi. Isamaa peab oluliseks … • seista selle eest, et Ees5 inimestel oleks Euroopas teiste eurooplastega võrdsed võimalused tööd teha kõikjal Euroopa Liidus ning nende õigused oleksid kaitstud. • seista vastu sammudele, mis piiravad tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus. • töötada selle nimel, et Ees5 inimestele teistes liikmesriikides laienevad sotsiaalsed taga5sed oleksid õiglased. • ühtlustada sotsiaalkindlustussüsteemid nii, et need ei oleks takistuseks tööjõu vabale liikumisele, kuid samas ei tekitaks Ees5le kohustusi, mida me kanda ei suuda. • paremaid lastehoiuvõimalusi. Soovime kasutada Euroopa tõukefondide vahendeid paindlike lastehoiuteenuste kä9esaadavuse suurendamiseks ja lasteaiakohtade loomiseks Ees5s, et parandada ühtlasi ka võimalusi ühitada pere- ja tööelu. • kasutada ELi vahendeid selleks, et pakkuda hooldust ja hoolitsust vajavatele inimestele teenuseid, mis võimaldavad neil kodus väärikalt elada ja iseseisvalt toime tulla, samas vähendavad nende lähedaste hoolduskoormust ja annavad võimaluse töötada ning ühiskonnaelus osaleda. • ühtse Euroopa Liidu programmi loomist, mis toetab liikmesriike füüsilise keskkonna, veebilehtede ning enamkasutatavate teenuste (nt transport, pangandus, e-kaubandus) muutmist ühtviisi hõlpsas5 kasutatavaks kõigile, sõltumata inimese puudest, vanusest, erivajadusest või aju5stest piirangutest ja takistustest. 11.2 Tervishoid Isamaa toetab põhimõtet, et inimeste tervist tuleb kaitsta Euroopa Liidu kõigi poliiGkavaldkondade raames. Euroopa Komisjon peab tegema koostööd ELi liikmesriikidega rahvatervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks ning kõrvaldama füüsilist ja vaimset tervist ohustavad allikad. Isamaa peab oluliseks … 20 • jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad oma tervishoiusüsteemide tõhustamiseks, et tagada nende suutlikkus osutada kvaliteetseid tervishoiuteenuseid kõigile oma kodanikele praegu ja tulevikus. • terviseteenuste ja nendega seotud teenuste ja oskusteabe piiriülest liikumist ning seda toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ja kokkuleppeid nii, et see aitab luua töökoh5 Ees5s, tagab Ees5 meditsiinisüsteemi parema jätkusuutlikkuse ning paremad teenused ka Ees5 inimestele. • riikidevahelist koostööd innovaa5liste ja jätkusuutlike lahenduste leidmiseks, mis aitavad suurendada kõigi ELi kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele. • leida ja rakendada innovaa5lisi lahendusi tervishoiusüsteemide kvaliteedi, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, rõhutades inimkapitali tähtsust ja heade tavade vahetamise olulisust. • Euroopa ühiseid pingutusi paremate ja tõenduspõhisemate meetodite leidmisel rahvatervise parandamiseks. • tarbekaupade tervisriskide jätkuvat seiret ja tarbijate teavitamist. • Ees5 inimeste paremat informeerimist nende õigustest teiste liikmesriikide tervishoiusüsteemide kasutamisel kui nad töötavad, õpivad või reisivad teistes liikmesriikides. • Euroopa tõukefondide panust ka Ees5 perears5keskuste võrgu, haiglavõrgu ja eakate hoolekandeteenuste arendamisel. • toetada telemeditsiiniteenuseid halvemini ühendatud Euroopa piirkondades, et tagada paremal tasemel ars5abi. • suitsuvaba Euroopa poole liikumist ja tubakasurmade arvu vähendamist. 12. VÄLISPOLIITIKA Isamaa lähtub Euroopa välispoliiGka kujundamisel EesG rahvuslike huvide ja Euroopa ühishuvide ühendamise printsiibist. Meie eesmärk on Euroopa Liidu ja välispoliiGliste suhete kaudu tagada EesG riigi suveräänsus ning elukeskkonna ja elujärje vaba areng. Euroopa Liidu välispoliiGka peab töötama selle nimel, et kogu Euroopas aetaks asju ausate ja selgete mängureeglite alusel. Selleks peab Euroopa mängu panema oma majandusliku jõu ja olema ka moraalseks eeskujuks riikidele, kes otsivad teed demokraaGa ja parema elujärje poole. Isamaa peab oluliseks … • et Euroopa Liit lähtuks väärtuspõhisest välispolii5kast, mille märksõnadeks on demokraata ja inimõigused. Kui inimõigusi rikutakse, sekkub Euroopa Liit jõuliselt, st kehtestab majandussanktsioone ja vajadusel kasutab sõjalist jõudu. 21 • Euroopa Liidu ja NATO efek5ivselt toimivat ning liikmesriikide ühishuve kaitsvat polii5kat. Ees5 tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele. • tugevdada koostööd kõigis valdkondades, sh Bal5 riike ja Põhjamaid ühendavas Baltoskandias, millel on eeldused kujuneda majanduse- ja innovatsiooni tõmbekeskuseks. • pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu demokraa5a ja turumajanduse toetamisele nn üleminekuriikides, sealhulgas Euroopa Liidu laienemisprotsessi ja partnerlusprogrammide raames. • toetada Euroopa Liidu edasist laienemist eeldusel, et kandidaatriigid täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Lääne-Balkan on Euroopa Liidu tagahoov ja selle stabiliseerimine ning lõimimine Euroopaga on ainuüksi eurooplaste ülesanne. • toetada iga5 Euroopa Liidu naabruspolii5kat ja eri5 idapartnerlust. Ka idapartneritel peab olema võimalus ELiga liituda kui nad seda soovivad ja nõuded täidavad. • et ELi esindamine rahvusvaheliselt on ühtne. Ees5 huvides on maailmapolii5ka küsimustes tugev ja ühtne Euroopa. • panustada järjekindlalt Euroopa välisteenistuse arendamisse. Meie eesmärk on tõhusam konsulaarkoostöö liikmesriikide vahel, et ELi välisteenistus pakuks tulevikus konsulaarabi ja -kaitset kõigile ELi kodanikele. • liikmesriikide võimalust kuuluda iseseisvalt rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja omada diplomaa5lisi suhteid kolmandate riikidega. Liikmesriikidel peab olema õigus sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega küsimustes, mis on antud ELi ainupädevusse. • jätkuvalt heade ja lähedaste suhete arendamist Suurbritanniga. • seista vastu Nord Stream 2 gaasijuhtmele kui Euroopa ühtsust ohustavale projek5le. 12.1 Ameerika Ühendriigid Isamaa toetab senisest Ghedamat koostööd Ameerika Ühendriikidega julgeoleku- ja kaubanduse valdkonnas. Isamaa peab oluliseks … • Euroopa Liidu ja USA kaubanduskokkulepet, mis hõlmab poolt kogu maailma kaubandusest ja kujundab maailma standardeid aastakümneteks. Isamaa toetab laiaulatusliku kokkuleppe sõlmimist, selleks on vajalik standardite ja kvaliteedinõuete ühtlustamine. • Euroopa Liidu ja USA tõhusamat koostööd arenguabi riikide suhtes ning julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 22 12.2 Aasia Isamaa peab oluliseks … • Euroopa Liidu ühist Aasia-strateegiat. • Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist dialoogi inimõiguste teemal. Euroopa Liit on seadnud oma deklaratsioonis eesmärgiks Hiina toetamise üleminekul avatud õigusriigil põhinevale ning inimõigusi austavale ühiskonnale. • 5hedamaid majandus- ja kaubandussuhteid Euroopa ja Aasia vahel. 12.3 Venemaa Euroopa Liit peab lähtuma Venemaaga suheldes väärtuspõhisest poliiGkast – inimõigustest, õigusriiklusest ja naaberriikide suveräänsusest. Isamaa peab oluliseks … • et sanktsioone Venemaale seoses agressiooniga ei leevendataks ilma Venemaa poolsete kohustuste täitmiseta. • et Venemaa ei viiks ellu oma „lähivälismaa” polii5list doktriini ega sekkuks iseseisvate riikide juh5misse. • et Venemaa ei sekkuks Euroopa Liidu idapartnerluse polii5kasse. • et Euroopa Liit kaitseb suhetes Venemaaga kõigi liikmesriikide majanduslikke ja kaubanduslikke huve. Komisjon aitab liikmesriike kaubandusvaidlustes Venemaaga. • et ELi ja Venemaa lepingus on prioriteediks kaubandussuhted ja ühtne energiapolii5ka. • et edasiminek viisalihtsustuse teel on võimalik ainult siis, kui täidetakse Euroopa Liidu ja Venemaa poolt kokkulepitud nõudeid. • et Euroopa Liidu Venemaa-suunaline polii5ka oleks ühtne, mi9e killustatud. 12.4 Partnerlussuhted Euroopa Liidu naabrite ja kolmandate riikidega 
 Euroopa Liidule on olulised arenevad suhted kõikide maailma riikidega, eriG aga naabritega. Kaubanduse edendamine, EL julgeolek ja illegaalse migratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamine on kõige olulisemad märksõnad. Isamaa peab oluliseks …
 • idapartnerluse edendamist ka edaspidi. Eesti toetus mitmetele idapartnerluse riikidele, eriti Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale on aidanud edendada nendes riikides iseseisvust, demokraatiat, inimõigusi ja julgeolekut. 23 • majandushuvide arendamist ka Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, milleks on vaja suuremat ak5ivsust ka väljapoole Euroopa Liitu. • abistada Aafrikat, et piirata rännet Euroopasse. Aafrika kaupade diskrimineerimine tuleb lõpetada, elavdada vabakaubandust, investeerida haridusse ja koostada nn Aafrika Marshalli plaan. 24