RAHANDUSMINISTEERIUM RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2020-2023 A STABIILSUSPROGRAMM 2019 mai 2019 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................ 6 1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID .................................................................... 11 2. TULEMUSVALDKONDADE EESMÄRGID ................................................................... 17 2.1. Julgeolek ja riigikaitse ................................................................................................... 17 2.1.1. Sõjalise kaitse programm ........................................................................................ 20 2.1.2. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetavate tegevuste programm ............................... 21 2.1.3. Kollektiivkaitses osalemise programm ................................................................... 22 2.1.4. Luure ja eelhoiatuse programm ............................................................................... 23 2.2. Välispoliitika ................................................................................................................. 23 2.2.1. Välispoliitika programm ......................................................................................... 25 2.2.2. Arengukoostöö ja humanitaarabi programm ........................................................... 27 2.3. Siseturvalisus ................................................................................................................. 28 2.3.1. 2.4. Siseturvalisuse programm ....................................................................................... 30 Riigivalitsemine ............................................................................................................ 31 2.4.1. Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm ......................................... 32 2.4.2. Riigi rahanduse programm ...................................................................................... 33 2.4.3. Halduspoliitika programm ....................................................................................... 34 2.4.4. Regionaalpoliitika programm .................................................................................. 35 2.4.5. Finantspoliitika programm ...................................................................................... 36 2.4.6. Kodanikuühiskonna programm ............................................................................... 38 2.4.7. Arhiivindusprogramm ............................................................................................. 39 2.5. Õiguskord ...................................................................................................................... 40 2.5.1. 2.6. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum ................................................................. 42 Põllumajandus ja kalandus ............................................................................................ 43 2.6.1. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ........................................................... 45 2.6.2. Kalanduse programm .............................................................................................. 46 2.7. Tervis ............................................................................................................................. 47 2.7.1. Keskkonnatervise programm................................................................................... 49 2.7.2. Terviseriskide programm ........................................................................................ 50 2.7.3. Tervishoiusüsteemi programm ................................................................................ 52 2.8. Sotsiaalne kaitse ............................................................................................................ 54 2 2.8.1. Sotsiaalkindlustuse programm ................................................................................ 55 2.8.2. Hoolekande programm ............................................................................................ 57 2.8.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm ....................................................................... 59 2.9. Haridus .......................................................................................................................... 60 2.9.1. Digipöörde programm ............................................................................................. 62 2.9.2. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm .................................................... 62 2.9.3. Koolivõrgu programm ............................................................................................. 63 2.9.4. Üldharidusprogramm .............................................................................................. 63 2.9.5. Kutseharidusprogramm ........................................................................................... 65 2.9.6. Kõrgharidusprogramm ............................................................................................ 67 2.9.7. Täiskasvanuhariduse programm .............................................................................. 67 2.9.8. Noortevaldkonna programm ................................................................................... 68 2.10. Teadus ........................................................................................................................... 69 2.10.1. Teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm ..................................... 70 2.11. Kultuur .......................................................................................................................... 71 2.11.1. Kultuuriprogramm ................................................................................................... 74 2.12. Sport .............................................................................................................................. 76 2.12.1. Spordiprogramm...................................................................................................... 77 2.13. Lõimumine .................................................................................................................... 79 2.13.1. Lõimumise programm ............................................................................................. 80 2.14. Perepoliitika .................................................................................................................. 82 2.14.1. Laste ja perede programm ....................................................................................... 83 2.15. Eesti keel ja eestlus ....................................................................................................... 85 2.15.1. Keeleprogramm ....................................................................................................... 87 2.16. Ettevõtlus ja innovatsioon ............................................................................................. 88 2.16.1. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm .......................................... 89 2.16.2. Ehituse programm ................................................................................................... 90 2.17. Tööturg .......................................................................................................................... 91 2.17.1. Tööturu programm .................................................................................................. 92 2.18. Infoühiskond.................................................................................................................. 93 2.18.1. E-riigi arendamise ja side programm ...................................................................... 95 2.18.2. Küberturvalisuse programm .................................................................................... 96 3 2.19. Transport ....................................................................................................................... 98 2.19.1. Transpordi programm .............................................................................................. 99 2.20. Energeetika .................................................................................................................. 101 2.20.1. Energeetika programm .......................................................................................... 102 2.21. Keskkond ..................................................................................................................... 103 2.21.1. Keskkonnakaitse ja –kasutuse programm ............................................................. 105 3. FISKAALRAAMISTIK .................................................................................................... 108 3.1. Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid .................................................. 108 3.1.1. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga ...................................................................................................... 109 3.1.2. Maksupoliitilised eesmärgid .......................................................................... 109 3.2. Tulu- ja kulumeetmed ......................................................................................... 109 3.3. Valitsussektori eelarvepositsioon ....................................................................... 112 3.3.1. Valitsussektori tulud ja kulud ......................................................................... 117 3.1.1. Keskvalitsuse eelarvepositsioon .................................................................... 117 3.1.1.1. Riigieelarve tulud ........................................................................................ 118 3.1.1.2. Riigieelarve kulud ja investeeringud ........................................................... 120 3.1.2. Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon ..................................................... 123 3.1.3. Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon ................................................. 125 3.2. Maksupoliitika ..................................................................................................... 125 3.2.1. Üldine maksukoormus ................................................................................... 125 3.2.2. Efektiivne maksumäär ja maksukiil ............................................................... 126 3.2.3. Maksukulud.................................................................................................... 128 3.3. Valitsussektori finantseerimine .......................................................................... 130 3.3.1. Rahavoog ja netopositsioon ........................................................................... 130 3.3.2. Valitsussektori võlakoormus .......................................................................... 131 3.3.3. Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng .............................................. 134 3.1. Pikaajaline jätkusuutlikus .................................................................................. 135 3.2. Riigi rahanduse reformid ................................................................................... 137 LISAD ......................................................................................................................................... 139 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs ........................................................................................................ 139 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 rahastamiskava ........................................ 147 Lisa 3. Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes .............................................. 154 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2019 – 2023 ......................................... 155 4 Lisa 5. Perioodi 2013-2020 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest .......................................................... 158 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs ..................................................... 165 Lisa 7. Investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava, sh Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavad kinnisvara investeeringud, mln eur ......................................... 173 Lisa 8. Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020. aastal ning sellele järgnevail aastatel 177 5 Sissejuhatus Riigi eelarvestrateegia olemus Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Riigi eelarvestrateegia viib kooskõlla riigi valdkonnapoliitilised vajadused ja prognoosidest tulenevad rahalised võimalused. Esimene eelarvestrateegia funktsiooni täitev dokument koostati 2000. aastal. Vastavalt riigieelarve seadusele kiidab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul riigi eelarvestrateegia heaks hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Riigikogu korraliste valimiste aastal kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane vastavalt muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja valdkondlikus tegevuskeskkonnas. Eelarvestrateegias esitatakse järgmise nelja aasta riigi eelarvepoliitika põhisuunad, majandusarengu prognoos, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, tulemusvaldkondade olukorra analüüs, eesmärgid koos mõõdikutega ning peamised poliitikamuudatused ja valitsemisalade rahastamiskava. Riigi eelarvestrateegia elluviimine ja uuendamine Riigi eelarvestrateegia elluviimine toimub valdkonna arengukavade rakendusplaanide, tegevuskavade ja riigieelarve kaudu. Riigieelarve koostamiseks esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Riigikogu korraliste valimiste aastal kiidab Vabariigi Valitsus heaks riigieelarve eelnõu hiljemalt seitse kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Vabariigi Valitsus võib jätkata riigieelarve eelnõu arutelu peale suvise majandusprognoosi avaldamist. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Ministeeriumid täiendavad valitsuse eesmärkide täitmisele suunatud arengudokumente igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on sel ajal kehtiv riigi eelarvestrateegia. Tavapäraselt esitatakse arengukavad Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. märtsiks. Riigi eelarvestrateegia ja seire Jooksval eelarveaastal koostatakse regulaarseid ülevaateid riigi finantsseisundi kohta. Igakuiselt koostatakse ja avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel ülevaade tulude laekumisest, riigieelarveliste vahendite kasutamisest, likviidsete varade muutusest, eelarvepositsioonist ning olukorrast majanduses ja valitsussektoris. Eelarveaasta lõppedes koostatakse iga valitsemisala kohta majandusaasta aruanne ning esitatakse Rahandusministeeriumile tegevuskava täitmise aruanne lõppenud aasta tulemuste kohta. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi majandusaasta koondaruande, mis kajastab valitsussektori tulemuste ja ressursside kohta terviklikku infot. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks. 6 Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 koostamine Riigi eelarvestrateegia 2020–2023 koostamine toimus üheaegselt ja sisulises kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmise ning Eesti 2020 Konkurentsivõime kava ja Stabiilsusprogrammi uuendamisega. Ministeeriumid esitasid 30.04 Rahandusministeeriumile programmid tulemusvaldkondad eesmärkide elluviimiseks koos rahastamiskavaga. Ministeeriumidelt saadud info oli sisendiks nii majandusprognoosi, Stabiilsusprogrammi kui ka riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Alates 2020. aastast on riigieelarve ülesehituse fookuses tulemusvaldkondade strateegilised eesmärgid, eelarve planeeritakse nende eesmärkide elluviimiseks loodud programmide lõikes. Eelarvega seotud strateegilised arengudokumendid on tulemusvaldkonna arengukava ja programm. Valitsuskabineti nõupidamised majandusja fiskaalpoliitiliste eesmärkide ning eelarveprioriteetide arutamiseks toimusid mais. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 esitati Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 30.05.2019. Dokumenti tutvustatakse ka Riigikogu komisjonides. Partnerite kaasatus riigi eelarvestrateegia 2020-2023 koostamises Partnerite osalemist arengukavade koostamises korraldavad vastutavad ministeeriumid. Asjasse puutuvate isikute kaasamine ja tõhus valdkondade vaheline koostöö on vältimatu arengudokumentide perspektiivika tervikvaate ja omavahelise kooskõla saavutamiseks. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised “Kaasamise heas tavas”. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ülesehitus Käesolev riigi eelarvestrateegia koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab detailselt Vabariigi Valitsuse prioriteete, tuues välja järgmise nelja aasta prioriteetide täitmiseks elluviidavad olulisemad arendustegevused. Teine peatükk kirjeldab tulemusvaldkondade lõikes järgmise nelja aasta olulised tegevused eesmärkide täitmiseks ning toob tabeli kujul välja indikaatorid ja nende sihttasemed algtasemest järgmise nelja aastani. Kolmas osa kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks, sh stabiilsusprogrammi. Stabiilsusprogramm Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete täitmisel. Stabiilsusprogrammi spetsiifilised osad on leitavad käesoleva dokumendi fiskaalraamistiku peatükist ja lisast 1. Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste osas. Dokumendis esitatud keskpika perioodi eelarveplaan vastab EL nõukogu ja parlamendi määruse 473/2013 artiklis 4 sätestatule. Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi 4. aprillil avaldatud 2019. aasta kevadisel majandusprognoosil. Dokumendil on kaheksa lisa, kus on kajastatud: 1. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhinäitajad; 2. Rahastamiskava 2020-2023; 7 3. Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes; 4. Arvestuslikud kulud 2019 – 2023; 5. Perioodi 2013-2020 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest; 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs; 7. Investeeringute ja inverteeringutoetuste 4-aastane kava, sh Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavad kinnisvara investeeringud; 8. Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020.aastal ning sellele järgnevaid aastatel. Dokumendis kasutatud lühendite selgitused: JUM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium KAM – Kaitseministeerium KEM – Keskkonnaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM – Maaeluministeerium RAM - Rahandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium MAK – Maaelu Arengukava 2014-2020 EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 ESF – Euroopa Sotsiaalfond EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF – Ühtekuuluvusfond RKAS – Riigi Kinnisvara AS T&A – teadus- ja arendus TUV - Tulemusvaldkond MFF 2020+ - EL mitmeaastane finantsraamistik OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon EIF - Euroopa Investeerimisfond EAS – Ettevõtluse Arendamise SA VV – Vabariigi Valitsus ESA - Euroopa Kosmoseagentuur 8 CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus ELSF – Euroopa Sisejulgeolekufond PPA – Politsei – ja Piirivalveamet MDFT - mitmedimensiooniline pereteraapia MTO - keskpika perioodi eesmärk (medium-term objective) RES- Riigieelarve strateegia mln – miljon mld – miljard 9 Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 peatükid ja tulemusvaldkonnad Riigi eelarvestrateegias toodud valdkondlik vaade lähtub valitsuse poliitilistest suunistest ning selle alusel uueneb valdkondlik vaade riigi finantsjuhtimises. Kooskõlas riigieelarve seadusega on riigi eelarvestrateegias nimetatud tulemusvaldkonnad, milles riik tegutseb. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui strateegilises planeerimises, sidumaks paremini arengukavasid ja eelarveinfot. VVTP poliitikavaldkond RES tulemusvaldkond Välis- ja julgeolekupoliitika Julgeolek ja riigikaitse Välispoliitika Siseturvalisus Siseturvalisus Riigivalitsemine ja kodanikuühiskond Riigivalitsemine (sh kodanikuühiskond) Õigusriik ja otsedemokraatia Õiguskord Kohalik elu ja regionaalpoliitika Regionaalpoliitika programm Maaelu, põllumajandus ja kalandus Põllumajandus ja kalandus Tervishoid Tervis Sotsiaalne turvalisus Sotsiaalne kaitse Haridus- ja teaduspoliitika Haridus on Riigivalitsemise TUV üks Teadus Kultuur, sport ja noorsootöö Kultuur Sport Noorsootöö on Hariduse TUV üks programm Sidus ühiskond ja rahvastik Lõimumine Perepoliitika Eesti keel ja eestlus Majandus, ettevõtlus ja maksud Ettevõtlus ja innovatsioon Tööturg Maksupoliitika on Riigivalitsemise TUV riigi rahanduse programmi tegevus E-riik ja infoühiskond Infoühiskond Transport ja taristu Transport Keskkond ja energeetika Energeetika Keskkond 10 1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID Vabariigi valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille prioriteedid on Eesti majanduse, rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu kasv. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus kinnitanud tööplaani, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest. Alljärgnevalt toome ära olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab eesmärkide saavutamiseks astuda ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kavandatud. 1. PERESÕBRALIK EESTI  Summaarne sündimuskordaja on aastaks 2023 1,67 (2018. aastal 1,67).  Laste absoluutse vaesuse määr on aastaks 2023 3,1% (2017. aastal 3,2%) Valitsus peab oluliseks, et Eesti on maa, kus luuakse oma pere ja kodu ning kuhu on oodatud tagasi kõik need, kes on siit lahkunud välismaale. Kavandatavad tegevused:         Valitsusel on kavas kaardistada seniste perepoliitika meetmete mõjusust ja kulutõhusut ning vajadusel töötada välja ettepanekud peredele suunatud toetuste ja teenuste täiendamiseks. Perede toetamiseks ning vanemlike oskuste parandamiseks analüüsib valitsus riikliku perelepituse süsteemi loomist. Samuti jätkatakse vanemlike oskuste arendamisele suunatud programmmide elluviimist. Jätkatakse lasterikastele peredele kodutoetuse eraldamist Kredexi kaasabil ning täiendavalt analüüsitakse lasterikastele peredele ja noortele peredele omafinantseeringuta laenukäenduse andmise võimalusi. Perevägivallaga võitlemiseks koostab valitsus lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava ning analüüsib seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamist. Lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on kavas korrastada erivajadusega laste tugisüsteemi ning uuendada alushariduse riiklikku õppekava. Toetamaks laste liikumisharjumuste parandamist, koolidele suurema otsustusõiguse andmist ning koolides IT õppe parandamist töötatakse välja põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava muutmisettepanekud. Oluline prioriteet on laste ja noorte regulaarse terviseseisundi jälgimine ning ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamine. Valitsusel on kavas koostada toitumise ja liikumise ning vaimse tervise rohelised raamatud, eesmärgiga probleeme koordineeritult ennetada ning tõhusalt lahendada. Laste liikumisharjumuse parandamiseks jätkatakse ka ujumise algõppe programmi elluviimisega Eesti ühiskonna ja kultuuriga lõimumise toetamiseks ning välismaalt tagasipöördumise soodustamiseks on valitsusel kavas välja töötada tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele suunatud nõustamisteenused ning analüüsida seniseid eesti keelest erineva emakeelega inimestele pakutavaid lõimumist edendavaid teenuseid. 2. SIDUS ÜHISKOND  Suhtelise vaesuse vähendamine aastaks 2023 15%-ni (2017. aastal 22,6%).  Absoluutse vaesuse vähendamine aastaks 2023 2,8%-ni (2017. aastal 3,4%) Valitsus panustab sidusa ühiskonna tagamiseks inimeste heaolu ja turvatunde kasvu, lühendab 11 ravijärjekordi ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Valitsuse prioriteet on pöörata tähelepanu eakate inimeste toimetuleku ja heaolu tõstmisele ning arendada erivajadusega inimestele suunatud teenuseid. Kavandatavad tegevused:         Valitsusel on plaanis läbi viia pensioni II samba reform, mis võimaldab inimestel soovi korral pensioni II samba skeemist väljuda. Vastavalt riigieelarve võimalustele kaalutakse tulevikus erakorralise pensionitõusu võimalikkust. Samuti on valitsusel kavas töötada välja ettepanekud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamiseks ning soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Kavas on jätkata seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused. Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku tagamiseks ning pikaajalise hoolduskoormusega omaste koormuste leevendamiseks on kavas ajakohastada pikaajalise hoolduse korraldust ning erivajadustega inimeste poliitikat. Ajakohastamise eesmärgiks on nii õendusteenuse kui erivajadusega inimeste teenuste ja abivahendite kättesaamise laiendamine, puude tõestamise süsteemi lihtsustamine ning teenuste omaosalusmäärade korrastamine. Valitsusel on kavas koostada roheline raamat tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalkaitses. Uuenduslikud tehnoloogilised lahendused võimaldavad toetada hooldust vajava inimese kodust toimetulekut. Valitsuse eesmärgiks on parandada elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt, mis toetab nii eakate kui erivajadusega inimeste vajadusi. Selleks on kavas luua ministeeriumidevaheline rakkerühm teema koordineeritud käsitlemiseks. Arstiabi parema kättesaadavuse ja ravijärjekordade lühendamiseks analüüsitakse tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust, ressursside tõhusamat kasutamist ning võimalusi raviteenuste kättesaadavuse laiendamiseks ravikindlustamata inimestele (sh loovisikutele). Valitsusel on kavas kinnitada Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, mis määratleb ära lähikümnendi olulised prioriteedid inimeste tervisliku seisundi parandamiseks, oodatava ja tervena elatud eluea pikendamiseks ning tervises ebavõrdsuse vähendamiseks. Jätkatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmide elluviimist, kogumahus vastavalt 14,7 mln eurot ja 3,2 mln eurot aastani 2023. 3. TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS  Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest 80% (algtase: 2017.a. 74,4%)  Tööhõives osalemine (20–64 a) on üle 79,5% (algtase: 79,2%) Valitsus panustab majanduskasvu, mis parandab iga inimese käekäiku kõikjal, nii linnas kui ka maal. Edasine kasv peab tuginema targal ettevõtlusel, mistõttu peetakse oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning majanduse digitaliseerimist. Seistakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest ning astutakse muu hulgas samme bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. Toetatakse innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, hoolitsedes selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur. Väärtustatakse eksportivaid ettevõtteid ning majandusdiplomaadid toetavad neid senisest enamatel välisturgudel. Kavandatavad tegevused: Teadus- ja arendustegevus, majandus, rahandus, tööturg: 12  Valitsus on seadnud pikemaajaliseks eesmärgiks erasektori TA kulude kasvu 2%- ni ja avaliku sektori TA kulude kasvu 1%-ni SKP-st. Oluliseks peetakse erasektori investeeringute osakaalu olulist tõusu senisega võrreldes, mistõttu pannakse rõhku ettevõtete rakendusuuringute toetamisele. Järgmise nelja aasta jooksul suunatakse täiendavalt avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 152,4 miljonit eurot. EAS jätkab tootearenduse toetuse (19,5 mln eurot) ning ettevõtete arenguprogrammi (39,3 mln eurot) pakkumist, lisaks pakutakse toetust rakendusuuringuteks ja tootearenduseks NUTIKA meetme kaudu. Analüüsitakse võimalusi ettevõtete rakendusuuringute toetamise ümberkorraldamiseks ja vastavalt võimalustele toetuse suurendamiseks tulevikus.  Jätkatakse ettevõtete digitaliseerimise toetamist (2,4 mln eurot), et kasvaks investeeringud digitaalsetesse tehnoloogiatesse, automaatikasse ja robotitesse. Ehitussektori tootlikkuse kasvatamiseks digitaliseeritakse ehitussektori protsessid ning välja E-ehituse taristu.  Uue meetmena avatakse teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete toetusfond. Alustatakse ettevõtete haruliitude arendusnõunike toetusega. Arendusnõunik aitab ettevõtjatel ühiselt leida nende tegevusala olulised teadus- ja arendussuunad ning vajalike uuringute tegemiseks teha koostööd ametnike, teadlaste ja teiste osalistega.  Eesti liikmelisus maailma teaduskeskustes pannakse maksimaalselt tööle. Ettevõtted saavad toetust EUROSTARSi programmis osalemiseks ning lõpule viiakse liitumine Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN).  Valitsus soovib toetada Eesti tooraine kohapeal väärindamist ning seeläbi luua kõrge lisandväärtusega töökohti üle Eesti. Koostatakse ettevõtete vajadustest lähtuvalt ja ettevõtete huvidele vastav kohalike ressursside väärindamise (toit, puit, maavarad) teadusprogramm. Jätkatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprogrammi elluviimist.  Tööhõive suurendamiseks on valitsusel kavas laiendada ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi. Samuti töötatakse välja ettepanekud tänaste tööturuteenuste pakkumise tõhustamiseks ning noorte tööhõive soodustamiseks, mis toetavad mitteaktiivsete inimeste tööturule kaasamist.  Analüüsitakse erinevaid rahastamisvõimalusi, et tagada õppejõududele konkurentsivõimeline palk ning üliõpilastele tasuta ja kõrge kvaliteediga haridus eesti keeles, mis aitab kaasa kvalifitseeritud tööjõu nappuse leevendamisele.  Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks valmistatakse ette doktoriõppe reformi doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks, et võimalusel kujundada senised doktoranditoetused ümber nooremteaduri töötasuks ja siduda doktorandid töölepingutega. Seni jätkatakse doktoranditoetuste maksmisega.  2019. aasta jooksul viiakse läbi maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs, sh Eesti tööstusettevõtete tootmissisendi hindasid mõjutavate maksude ja tasude analüüs võrdluses naaberriikidega. Analüüsi tulemusena esitatakse poliitikasoovitused Eesti maksusüsteemi ja tööstuse konkurentsiolukorra parandamiseks.  Nii Eesti-sisese kui väliskaubanduse elavdamiseks langetatakse alkoholiaktsiis nii kangele kui lahjale alkoholile 25 protsenti. Lisaks tõuseb tubakaaktsiis varasemalt kokkulepitust väiksemas ulatuses – varem kavandatud 10-protsendilise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis 5 protsenti aastas järgmised neli aastat. 13  Analüüsitakse võimalusi ettevõtete ekspordivõimaluste majandusdiplomaatide võrgu laiendamiseks.  Õiguskaare digitaliseerimisega kiirendatakse kriminaalmenetlust. Arendatakse tehnoloogilisi võimalusi selleks, et menetlus oleks alates sündmuskoha tõendite kogumisest ja edastamisest kuni kohtulahendi täideviimiseni võimalikult täpne ja kiire, kulutamata aega paberdokumentide tootmisele ja edastamisele. Lisaks suurendatakse suurte andmehulkade töötlemise ja analüüsi võimekust, et küber- ja majanduskuritegusid kiiremini tuvastada.  Luuakse ettevõtjatele riigi teenuste ühtne kontaktpunkt, mis muudab ettevõtjate suhtluse riigi registritega mugavamaks. Ühtse veebipõhise kontaktpunkti kaudu saab riik pakkuda ettevõtjatele ka konkreetsetest vajadustest lähtuvaid ehk nn sündmuspõhiseid teenuseid, vähendades nii oluliselt bürokraatiat. avardamiseks ja Põllumajandus:  Valitsus seisab Eesti põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus. Jätkatakse põllumeestele tõuaretustoetuste ning üleminekutoetuste maksmist.  Puhast loodust nähakse Eesti konkurentsieelisena, mistõttu jätkatakse nii Eesti mahemajanduse tervikprogrammi kui turismiettevõtete toetusmeetmete elluviimist. Oluliseks peetakse Eesti toidu ekspordi edendamist ja toidusektorile uute turgude avamist, milleks jätkatakse toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava elluviimist.  Põllumajandusettevõtete riskijuhtimise edendamiseks ja arenguks vajaliku krediidi kättesaadavuse parandamiseks alustatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse osalusel ettevalmistusi investeerimisfondi loomiseks. Taristuinvesteeringud toetavad majanduskasvu sh:  Investeeritakse teedeehitusse, kus suuremad projektid on: - Tallinna ringtee teelõikude Kanama-Keila ja Luige- Juuliku ehitamine 19,3 mln; - Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitamine 11 mln eurot; - Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus 29 mln eurot; - Tallinn-Tartu mnt Kose-Mäo lõigu 2+2 ehitus 67,4 mln eurot; - Tallinn-Narva mnt Väo liiklussõlme ehitamine 10 mln.  Ühistranspordi toetuseks on kavandatud kokku 437 mln eurot, millega tagatakse tasuta ühistranspordi jätkumine vähemalt samas mahus ja säilitatakse saarte ja mandri vahel vähemalt sama võimekus parvlaevaliikluse nõudluse tagamiseks. Paraneb lennuühendus Saaremaa ja mandri vahel seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega.  Toetatakse Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h, renoveeritakse Tallinn-Tartu raudtee ja tõstetakse kiirusi (135 km/h) ning renoveeritakse Riisipere-Turba raudtee.  Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist. Jätkatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega, Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitusega, vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustöid ning Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimisega. Energiatõhususe ja energiajulgeoleku kasvu toetamine sh:  Panustatakse taastuvenergia arendamisse ning energiasäästumeetmetesse, muuhulgas jätkatakse elamute rekonstueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonna 14 toetamist energiatõhususe eesmärgil. Jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetusmeetme elluviimist mahus 27,5 mln eurot.  Energiajulgeoleku kindlustamiseks jätkab valitsus ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks.  Ressursitootlikkuse suurendamiseks toetatakse energia- ja ressursiauditite läbiviimist, investeeringuid parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse ning ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavate IT-rakendustesse ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. 4. TÕHUS VALITSEMINE  Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene 15-74 aastate vanuserühmas aastaks 2023 (2017. aastal 11,9%).  Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene aastaks 2023 (2017. aastal 39,3%). Valitsus panustab heaolu ja turvatunde kasvu, tagab avalike teenuste kättesaadavuse ning astub samme liigse bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. Otsuste langetamisel kaasab valitsus senisest tunduvalt enam Eesti inimesi ning tugevdab otsedemokraatiat. Kavandatavad tegevused:  Riigiga suhtlemine peab olema lihtne ja sujuv, ilma liigse bürokraatia ja halduskoormuseta. Selleks lepitakse kokku, kuidas riigiameteid konsolideerida ja viia pealinnast välja ning koostatakse riigireformi tegevuskava aastani 2023.  Viiakse läbi riigieelarve laiapõhjaline revisjon, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tuluja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust.  Otsedemokraatia tugevdamiseks töötatakse välja eelnõud ja lahendused rahvaalgatuste ulatuslikumaks seadustamiseks ja rahvahääletuste lihtsustamiseks.  Avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks tuleb suurendada kohalike omavalitsuste võimekust. Selleks analüüsitakse ja tehakse ettepanekud, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ja nende rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. 5. VABA JA KAITSTUD RIIK Sõjalise kaitse kulude suurus SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu on vähemalt 2% Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal on vähemalt 94% Kaitsetahe ehk Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda, kui Eestile tungitakse kallale püsib üle 54%. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Vaba riigi oluliseks alustalaks on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tugevad kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna. 15 Kavandatavad tegevused: Julgeoleku tagamiseks ja üleilmsete väljakutsete lahendamiseks edendatakse koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning regionaalsetes formaatides. Suureneb riigi ja ühiskonna vastupanuvõime kriisideks. Fookuses on elanikkonnakaitse valdkonna arendamiseks vajalikud tegevused, millega luuakse paremad võimalused elanike kaitsmiseks erinevate kriiside korral ning parandatakse elanike teadlikkust ning oskusi kriisisituatsioonides käitumiseks. Kasvatatakse ja tugevdatakse küberjulgeoleku võimet. Jätkub 2017. aasta kevadest Eestis viibiva NATO eFP pataljoni lahingugrupi integreerimine. Liitlaste siinviibimist toetav taristu on 2022. aastaks suures osas valminud. Arendatakse vägede vastuvõtmise ning väljaõppega seotud taristut koostöös NATO liitlastega. Väljaõppe parandamiseks analüüsitakse Keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja ulatuslikumat kasutuslevõttu. Eesti mehitab Põhjadiviisi staapi Adažis (Läti). Staabi ülesandeks on Eesti ja Läti territooriumi kaitse koordineerimine. Jätkatakse liitlaste ja partneritega osalemist rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides. Liitlastega koostöö jätkub ka Prantsusmaa operatsioonil Barkhane Malis ja NATO operatsioonil Resolute Support Mission Afganistanis 2019. a. Riigikaitseinvesteeringute programmi pikendatakse aastani 2023. Eraldi tähelepanu saavad laskemoonahanked, liikursuurtükkide võime arendamine ja brigaadide tankitõrjekompaniide võime arendamine. Vastavalt võimalustele suureneb aastaks 2023 kaitseväe struktuur, muuhulgas luuakse täiendavad kompaniid sõjalise maakaitse tugevdamiseks. Ajateenistusse võetud kutsealuste hulk suureneb 3500-ni. Selleks arendatakse välja võimekus kasutada eesti.ee portaali kutsete edastamiseks. Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja mobilisatsiooni valmisoleku alalhoidmiseks ning kontrollimiseks korraldatakse lisaõppekogunemisi. Jätkatakse seniste plaanidega idapiiri väljaehitamiseks vastavalt võimalustele. Piirivalve võimekust tõhustatakse eraldi struktuurüksuse loomisega ning luuakse Politsei- ja Piirivalveameti juurde kriisireserv. 16 2. TULEMUSVALDKONDADE EESMÄRGID Peatükis esitatakse ülevaade olukorrast tulemusvaldkondades. Tulemusvaldkonnad kokku katavad kogu riigi tegevuse ja riigi eelarvestrateegias kajastatud rahalised vahendid. Tulemusvaldkondades kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid ja nende saavutamist kirjeldavad mõõdikud ning nende sihttasemed. Tulemusvaldkondade eesmärke viiakse ellu programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis. Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab ainult üldisemaid trende tulemusvaldkondades ning keskseid näitajajaid. Detailsema ülevaate tulemusvaldkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest arengukavadest ning ministeeriumite valitsemisalade arengukavadest. Detailsema ülevaate viimastest saavutustest tulemusvaldkondades annavad ministeeriumite majandusaasta aruannete tegevusaruanded ja riigi majandusaasta aruande koosseisus olev ülevaade tegevuskavade täitmise aruannetest. Detailsema ülevaate kavandatavatest tegevustest annab Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 2.1. Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tabel 1. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt Riigikaitse RKAK 2017RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele. 2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast Eestis paiknevad alaliselt JAH JAH JAH JAH JAH liitlaste väed. Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi (%). Allikas: Kaitseministeerium 2,00%1 >2,0% >2,0% >2,0% >2,0% Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Allikas: Uuring Avalik arvamus ja riigikaitse 60% >50% >50% >50% >50% Tegelik kaitsekulude tase NATO meetodi järgi on 2,0% (SKP väärtus jooksevhindades Statistikaameti poolt 28.02.19 avaldatud andmetel). Eelarve planeerimises eraldatud tase oli 2,07% 1 17 Mõõdik/Sihttase Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt. Allikas: Kaitseministeerium Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 3422 3510 3560 3610 3660 Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi: iseseisev sõjaline kaitse, kollektiivkaitses osalemine, luure ja eelhoiatus ning kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus. Programmid kuuluvad Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2017 – 2026 2 , mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga 2020-2023. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti oli 2018. aastal üks viiest NATO riigist, mille kaitsekulud olid vähemalt 2% SKP-st. Ligi 3/4 kaitsekuludest olid suunatud otseselt sõjaliste üksuste loomiseks ja alalhoidmiseks. Seejuures NATO mõistes põhihangeteks (major equipment) eraldati 2018. aastal 18% kaitsekuludest. Sõjaliste üksuste mehitamiseks on vajalik reservväelaste ja tegevväelaste olemasolu. Valitsemisala pikaajalise arengukava (riigikaitse arengukava 2017-2026) eesmärkide saavutamiseks on iga-aastaselt vajalik teenistusse võtta keskmiselt 50 tegevväelast enam kui teenistusest lahkub. See eesmärk õnnestus 2018. aasta lõpuks täita – 2018. aastal kasvas tegevväelaste arv 135 võrra ning seisuga 31.12.2018 oli teenistuses 3422 tegevväelast (eesmärk oli 3410). Kaitseväe võimekuse arendamisel oli oluline samm 2018. a viimase 16 jalaväe lahingumasina vastuvõtmine 44-st ning lepingu allkirjastamine 12 liikursuurtüki K9 Kõu soetamiseks. Soetati suurekaliibrilist (120mm, 155mm) laskemoona, täiendav kogus tankitõrje rakette Javelin ning rivisõidukeid Saksamaalt ja Hollandist. 2018. aastal jätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu taristu loomine. Muuhulgas renoveeriti Kaitseliidu Männiku lasketiir, jätkus Tapale sõjaväelinnaku arendamine, valmis Tapa lähiharjutusala esimene etapp ja alustati regionaalse õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone ehitust Juhkentali linnakus. Ameerika Ühendriikide toel valmisid Ämari lennubaasis täiendavad lennukite hooldusangaar, eskadrilli operatiivhoone, kaubakäitlus perroon ja ühiselamu tüüpi kasarm. Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete erinevate koostööinitsiatiivide kaudu. Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon (NATO enhanced Forward Presence eFP), mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani, Island ning Belgia. Ämari lennubaasist jätkus 365/24/7 põhimõttel liitlaste õhuturbe missioon (NATO’s Baltic Air Policing - BAP). 2018. aastal täitsid 4-kuiste rotatsioonide alusel õhuturbe missioone Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement (NATO Force 2 http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 18 Integration Unit – NFIU). 2018. aastal kasvas rahvusvahelise koostöö maht oluliselt. Eesti osales NATO ja EL-i liikmelisusega seotud tegevustes. NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid ühise tahteavalduse mitmerahvuselise Põhjadiviisi staabi loomiseks. Staabi ülesandeks on oma vastutusalas oleva territooriumi kaitse koordineerimine, sõjaliste operatsioonide planeerimine ja juhtimine ning selleks vajaliku väljaõppe läbiviimine. Jätkus koostööprojektide ning ühisrahastuste koordineerimine Ukraina, Gruusia ja Afganistani suunal. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osales Eesti 2018. aasta lõpu seisuga NATO, EL-i, ÜRO ning USA ja Prantsusmaa tahtekoalitsiooni operatsioonidel Aafrikas, Lähis-Idas, Iraagis, Afganistanis ja Vahemerel kokku 112 kaitseväelasega. Valmidusüksustes (NATO reageerimisväed (NRF), Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning ÜRO, NATO, EL-i või nende liikmesriikide võimalikel operatsioonidel esmakordseks osalemiseks) olid valmis tegutsema kokku 126 kaitseväelast. Eesti suurendas oluliselt panust NATO operatsioonil Resolute Support Afganistanis ning alustas uue missiooniga Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Kaitsekulude kogumaht Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus 3 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKTsse. Kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Tähele tasub panna ka tõsiasja, et aastate 2020-2023 kaitsekulu protsent on arvutatud aprillis 2019 avaldatud majandusprognoosi pinnalt. Tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKT on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel 2. Kaitsekulude kogumaht SKT-st eraldatud 2% 1 Riigikaitse arengukava 20172026 elluviimiseks4 Sh Kaitseliidule eraldatav tegevustoetus5 2 Liitlastega seotud kulud Sh liitlastega seotud ülalpidamiskulud 2018* 2019 2020 2021 2022 2023 491,8 539,8 574,1 604,8 635,1 666,2 36,5 34,6 39,5 40,8 42,2 43,6 21,7 15,0 10,5 10,0 9,9 9,9 5,9 5,9 5,9 5,5 5,5 5,5 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKPst erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 3 4 Rahandusministeeriumi 2019 kevadise majandusprognoosi järgi (sh käibemaks). Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Kaitseliidu tegevused kajastuvad ka programmide „Kollektiivkaitses osalemine“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ all. Kaitseliidu toetus kokku on (2020) 39,5 mln eurot, (2021) 40,8 mln eurot (2022) 42,2 mln eurot (2023) 43,6 mln eurot. 5 19 Sh liitlastega seotud taristu 2018* 2019 2020 2021 2022 2023 15,8 9,1 4,6 4,5 4,4 4,4 3 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised 7,7 0,9 0,0 0,6 0,2 0,0 4 Riigikaitseinvesteeringute programmi (KIP) 10,0 30,0 20,0 20,0 20,0 20,0 5 Kaitsekulu kokku meetodi järgi 513,9* 585,6 604,6 635,3 665,2 696,1 6 % SKP-st 2,00% 2,15% 2,11% 2,10% 2,09% 2,09% Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevad 7 finantsvahendid kokku koos välistoetustega 545,9 614,9 627,1 649,3 668,1 696,7 NATO * Tegelik 2018. a kaitsekulude tase SKP-st NATO meetodi järgi (%). RES 2020-2023 dokumendis toodud riigiülesed kulude ja investeeringute kokkuhoiumeetmed ei laiene Kaitseministeeriumi valitsemisalale ning kaitsekulude taset antud peatükis tabelis 2 toodud kaitsekulu komponentidega võrreldes ei vähendata. 2.1.1. Sõjalise kaitse programm Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Tabel 3. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt Riigikaitse RKAK RKAK 2017RKAK arengukava otsustele. 2017-2026 2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast 2022 2023 JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks Aastatel 2020-2023 jätkub Riigikaitse arengukavas 2017-2026 kinnitatud tegevuste elluviimine, sh   Perioodi lõpuks on Eesti kaitsevägi varustatud kaasaegsete side- ja juhtimissüsteemidega. Küberväejuhatus on täielikult varustatud. Kaitseväe võitlejad on paremini kaitstud (kuuli- ja killuvestid), varustatud kaasaegsete käsitulirelvade ja kuulipildujatega ning öövaatlusseadmetega, hakatakse välja vahetama granaadiheitjaid. 20              Brigaadide tankitõrjekompaniid on üle läinud kaasaegsetele tankitõrjesüsteemidele. Scoutspataljon on võtnud kasutusse jalaväe lahingumasinad CV9035 ja toetussoomukid, Kalevi ja Viru pataljon on perioodi lõpuks üle läinud PASI soomukitele. 2. jalaväebrigaadi ülilühimaa õhutõrjevõimekus on võrdne. 1. brigaadi vastava võimega. Perioodi lõpuks arendatakse ettenähtud tasemel välja brigaadide pioneerivõime. Perioodi jooksul hakkavad relvastusse jõudma liikursuurtükid, üksusepõhist väljaõpet alustatakse aastal 2021. Tugevneb tagalatoetus. Mõlema brigaadi tagalapataljon on varustatud, valmis saab esimese brigaadi modulaarne välihaiglalahendus. Tagalavedude korraldamiseks jätkub logistikapataljoni varustamine, s.h tagatakse vastuvõtmise, koondumise ja edasiliikumise võimekus ja pikendatakse soomustehnika kasutusaega. Jätkuvad laskemoonahanked kõikide üksuste varustamiseks. Aastatel 2020–2023 hangitakse laskemoona koos käibemaksuga 146 miljoni euro eest, millele lisanduvad Riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid (20 miljonit aastas, perioodil 2020-2023 kokku 80 mln). Kokku 226 mln (sh käibemaks). Väljaõppe tagamiseks arendatakse jätkuvalt keskpolügooni jalaväe lahingumasinatele sobilike tingimuste loomiseks, jätkuvad investeeringud Tapa, Jõhvi ja Võru linnakutesse. Koos NATO ja liitlaste vahenditega arendatakse Ämari baasi. Õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse taristu (ASBE) võetakse kasutusse. Perioodi jooksul viikase lõpuni NATO laev-kallas side võimearendusprojekt. Jätkub sõjalise maakaitse üksuste varustamine ja väljaõpetamine. Riigikaitse arengukavas ettenähtud võimearenduste elluviimiseks ja tegevväelaste värbamise tagamiseks hoitakse tegevväelaste keskmine palgatase vähemalt 30% üle Eesti keskmise palga. Perioodi lõpuks on teenistuses ca 3660 tegevväelast, suureneb ka ajateenistusse võetavate isikute arv. Perioodi kaitseotstarbeliste hangete maht koos Riigikaitseinvesteeringute programmiga on kokku 987 mln, NATO mõistes põhihangetele kulutatakse koos käibemaksuga 646 mln eurot, taristu ehituseks ja maade soetuseks 102 mln (sh käibemaks). Õppuste maht kasvab oluliselt, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale. 2.1.2. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetavate tegevuste programm Programmi eesmärk: Valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Tabel 4. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi (%) Allikas: Kaitseministeerium Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 2,00% >2,0% >2,0% >2,0% >2,0% 21 Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses Allikas: Avalik arvamus ja riigikaitse 60% >50% >50% >50% >50% Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt Allikas: Kaitseministeerium 3422 3510 3560 3610 3660 Mõõdik/Sihttase Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi olulisemad tegevused on:  Riigikaitseõpetuse poliitika panustab elanikkonna valmisolekusse. Jätkub riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuste eraldamine välilaagrite korraldamiseks. Riigikaitseõpetuse läbib 2023. aastal 6300 isikut.  Kaitsekuludest tagatakse tegevväelastele sotsiaalsed tagatised vigastuse korral ning parim võimalik ravi. Toetatakse tegevväelaste ümber- ja täiendõpet. Jätkub „Sinilille kampaania“.  Kaitseliit toetab riiklikke -ja kohalike omavalitsuste struktuure laiapindse riigikaitse ülesannete täitmisel.  Kaitseväe Akadeemias valmistatakse ette Kaitseväe juhtivkoosseisu ja viiakse läbi täiendõpet.  Planeerimisperioodil jätkub tegevustoetuste andmine audio-visuaalsete projektide rahastamiseks ning MTÜde toetamiseks. Toetus mõttekodadele, sh Rahvusvahelisele kaitseuuringute keskusele, jääb senisele tasemele.  Olulisel kohal on ajateenistust tutvustav/väärtustav kommunikatsioon ning värbamiskampaaniad. Jätkatakse „naised kaitseväkke“ programmi ja isamaalise hariduse programmiga. 2.1.3. Kollektiivkaitses osalemise programm Programmi eesmärk: NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Tabel 5. Kollektiivkaitses osalemise programmi mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed. Allikas: Kaitseministeerium Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 JAH JAH JAH JAH JAH 22 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks       Eesti osaleb aktiivselt NATO heidutus- ja kaitsepoliitika meetmete välja töötamises ja tugevdamises. Eesti toetab Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamist. Abikäepoliitika osas on vahendid planeeritud NATO Afganistani relvajõudude usaldusrahastusse, samuti Gruusia ja Ukraina toetamiseks ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks. Tagatakse Ukraina haavatud sõdurite taastusraviga seotud transpordikulud. Eesti on üks Põhjadiviisi staabi üks asutajariike. Osalemine näeb ette ametikohtade mehitamise ning panustamise staabi üldistesse kuludesse. 2019. a märtsis Lätis Adaži sõjaväelinnakus ametlikult tegevust alustanud staabi ülesanne on tõhustada piirkonna kaitsevõimet ja ühendada täieliku operatsioonivõime saavutamisel regiooni sõjalised üksused NATO kõrgema juhtimisstruktuuriga. Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand. Diviisi staabi toetamiseks varustatakse vastav sõjaväepolitsei üksus. Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel, mis toetavad Eesti julgeolekuja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. Osalemise maht lähtub kehtivatest Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Operatsioonide aastane kulu on planeerimisperioodil ca 4,5 mln eurot aastas, tegelik kulu selgub perioodi jooksul vastavalt tegelikele mandaatidele. Valitsemisala on seotud 20 rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisusega, neist enim panustatakse rahaliselt NATO, ÜRO ja Strateegiline õhutranspordi initsiatiivi. Eestis jätkub Balti õhuturbe missioon, siin paikneb NATO staabielement (NFIU) ning Suurbritannia poolt juhitav NATO eelpaigutatud pataljon (eFP). Vahendid on planeeritud liitlaste navigatsioonitasudeks. Taristuprojektide osas toetatakse liitlaste vajadusi Ämari baasis, Tapa linnakus ja keskpolügoonil. Vastavalt poliitilistele kokkulepetele kaetakse liitlaste vastuvõtmisaega seotud otsesed kulud lisaks riigikaitsele eraldatud 2% SKTle. 2.1.4. Luure ja eelhoiatuse programm Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. 2.2. Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk: - Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; - heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; - Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. 23 Tabel 6. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Regionaalne julgeolek. Allikas: Välisministeerium ELi ühtsus. Allikas: European Foreign Policy Scorecard (mõõdetakse kord aastas skaalal A-C) Eesti osatähtsus maailmakaubanduses. Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 stabiilne stabiilne B B B B B 0,08% 0,11% 0,11% 0,11% 0,11% 32 25 25 25 25 80 80 80 80 0,16% 0,17% 0,19% 0,21% 0,23% AA- AA- AA- AA- AA- 2021 2022 stabiilne stabiilne 2023 stabiilne Allikas: World Trade Organization Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis. Allikas: The World Economic Forum Eesti kohalolu ja mõju maailmas. 82 Allikas: Elcano Global Presence (2017.a) Report Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine arengukoostöös* Allikas: OECD DAC Pikaajaline riigireiting. Allikas: Standard & Poor’s *eesmärk, mille poole liigutakse vastavalt eelarvelistele võimalustele. Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: Välispoliitika programm ning Arengukoostöö ja humanitaarabi programm. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Välispoliitika arengukava 2030 koostamisel. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Positiivsed suundumused eesmärkide ja alaeesmärkide täitmise dünaamikas:       Muutuvas julgeolekuolukorras tegutseti operatiivselt ja mõjusalt. Kriisidele Euroopas ja kaugemal reageeriti kiirelt ja efektiivselt. Küberjulgeoleku teemadel on Eesti üks eestkõnelejaid maailmas. Eesti on hinnatud arengukoostöö partner. Kasvas eksporti ja investeeringuid toetavate tegevuste arv. Eesti kodanikud on kaitstud, neile osutatakse abi kiiresti ja kvaliteetselt. 24 Olulisemad väljakutsed, millega tuleb tegeleda:  Pinged rahvusvahelistes suhetes on kasvavad ning rahvusvaheliste institutsioonide ja reeglitel põhinev koostöö nõrgeneb.  Pingestunud julgeolekuolukorras tähtsustub tihedam koostöö liitlastega, partneritega rahvusvahelistes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalsetes formaatides.  Diplomaatia olulisuse kasv julgeoleku ja suveräänsuse tagamisel eeldab välisteenistuse tugevdamist.  Eesti välisesinduste võrk vajab kohaoleku suurendamiseks innovaatilisi lahendusi (traditsiooniliste kõrval).  Keerulisem ohupilt ja mitmekesisemad ohuallikad, sh küberohud.  Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli kindlustamine (riikidevaheline konkurents kasvab), mis eeldab välisteenistuse küber- ja hübriidohtude valdkonnaga seotud võimekuste suurendamist.  Brexiti mõjudega toimetulek.  Kasvav vajadus lahendada üleilmseid väljakutseid, mis eeldab tihedamat suhtlemist Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega ning senisest suuremat ja eesmärgistatumat panustamist arengukoostöösse ja humanitaarabisse.  Kasvava globaalse konkurentsi tingimustes Eesti konkurentsivõime kasvatamine.  Jätkuvalt on vaja tähelepanu pöörata Eesti tutvustamisele ELis ja kolmandates riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke.  Ettevõtjatele paremate võimaluste loomine globaalses konkurentsis, sh kaubandustõkete vähendamine.  Välisinvesteeringute jätkusuutliku arengu toetamine, sh tasakaalu leidmine julgeoleku ja majandushuvide vahel.  Kvalifitseeritud tööjõu nappus ning üleilmne konkurents talentidele.  Eestlaste sagedasem reisimine ja reisisihtkohtade laienemine ning suur ja hajali eestlaste kogukond võõrsil seab täiendavad väljakutsed konsulaarteenuste paindlikkusele ja tõhususele ning konsulaarabi andmisele.  Konsulaarteenuste osutamisel tuleb leida tõhusamaid ja innovaatilisemaid lahendusi.  Vajadus leida sobivaid lahendusi hoidmaks sidet võõrsil elava eestlaskonnaga ning soodustamaks tagasipöördumist.  Ühiskondade polariseerumise mõjud välispoliitikale. 2.2.1. Välispoliitika programm Programmi eesmärk: Eesti inimeste ja riigi julgeolek ja heaolu kasvab. Tabel 7. Välispoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Regionaalne julgeolek Allikas: eksperthinnang alakriteeriumide alusel Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne 25 Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 79% ≥79% ≥79% ≥79% ≥79% 76% ≥76% ≥76% ≥76% ≥76% 2.koht (2018) 2.koht 2.koht 2. koht 1. koht Tööjõutootlikkus ELi keskmisest Allikas: Eurostat 74% 80% 80% 80% 80% Eesti esindatus maailmas ja teenuste kättesaadavus välisriikides Allikas: Välisministeerium (kombineeritud mõõdik, võtab arvesse asjakohaseid alakriteeriume) 64% 70% 75% 78% 80% Konsulaarteenuste kliendisõbralikkus ja vastavus digiriigi mainele Allikas: Välisministeerium (kombineeritud mõõdik, võtab arvesse asjakohaseid alakriteeriume) 45% 45% 45% 50% 50% Eestlaskonna suurem kaasatus ja tagasipöördumine Allikas: Välisministeerium/ Statistikaamet täpsustub 2019.a kasvab kasvab kasvab kasvab Mõõdik/Sihttase Eesti inimeste toetus ELile Allikas: Eesti elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes Eesti inimeste toetus NATOle Allikas: Avalik arvamus ja riigikaitse Küberjulgeoleku indeks Allikas: NCSI (positsioon edetabelis) Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  Eesti huvide edendamine rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolsetes suhetes, regionaalsetes formaatides.  Küberjulgeoleku võime kasvatamine ja tugevdamine vastavalt eelarvelistele võimalustele.  Välisriikides toimuvate sündmuste ööpäevaringne uudis- ja kriisiseire ning konsulaarhädaabi.  Majandushuvide kaitsmiseks ja edendamiseks ning kaubandustõkete vähendamiseks välislepingute toimivuse seire, täiendamine ja koostamine.  Konsulaarteenuse osutamine kliendile senisest mugavamal ning riigile tõhusamal moel. 26    Innovaatilised lahendused reisiinfo andmisel ja riskikommunikatsioonil, et jõuda tõhusamalt kliendini ja tagada, et eestlased on teadlikud reisijad. Võõrsil elava eestlaskonna suurem kaasatus ühiskonnaellu, et tagada eestlaskonna suurem side Eestiga läbi kodanikudiplomaatia. Ametkondade ülese rahvusvahelise personalipoliitika väljatöötamine ja elluviimine, sh eestlaste eduka kandideerimise toetamine rahvusvahelistes organisatsioonides huvipakkuvatele ametikohtadele, koolitus- ja ettevalmistusteenus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kandideerijatele. 2.2.2. Arengukoostöö ja humanitaarabi programm Programmi eesmärk: Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud. Tabel 8. Arengukoostöö ja humanitaarabi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Võetud rahvusvahelised kohustused on arengukoostöös täidetud* (0,33% RKT'st 2030.a) Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 0,16% 0,17% 0,19% 0,21% 0,23% 68% ≥68% ≥68% ≥68% ≥68% 64% 70% 75% 78% 80% Allikas: Välisministeerium Eesti elanike toetus arengukoostööle. Allikas: Eurobaromeeter Eesti esindatus maailmas ja teenuste kättesaadavus välisriikides. Allikas: Välisministeerium *eesmärk, mille poole liigutakse vastavalt eelarvelistele võimalustele. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  Keskendudes hea valitsemistava juurutamisele aitame kaasa demokraatia ja õigusriigi arengule ning , kodanikuühiskonna ning inimõiguste, rahu ja stabiilsuse tagamisele.  Eesti arengukoostöö keskendub prioriteetsetele sihtriikidele ning arvestab välispoliitilisi arenguid uute partnerite määratlemisel.  Koostöö tihendamine teiste rahvusvaheliste doonoritega.  Töötatakse välja ja rakendatakse terviklik mõjude hindamise süsteem.  Lahutame poliitikakujundamise rakendusest.  Võimekuse tugevdamine humanitaarkriisidele reageerimisel ning ennetuse osakaalu kasvatamine. 27 2.3. Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tabel 9. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal, % Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal, % Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 96 ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 - kuritegevust, 3 ≤3 ≤3 ≤3 ≤3 - sisserännet, 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 1 1 1 1 1 30 ˃ 30 ˃ 30 ≥ 50 ≥ 50 89 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 ≥ 89 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 ≥ 97 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 761 ˂ 760 ˂ 740 ˂ 720 ˂ 680 Elanike osakaal, kes peavad - terrorismi riigi peamiseks mureks Eestis, % Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal, % Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, %: - Politsei- ja Piirivalveamet - Päästeamet - Häirekeskus Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Vigastussurmade arv Allikas: Statistikaamet 28 Siseturvalisuse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud Siseturvalisuse programm, mis lähtub nii kehtivast Siseturvalisuse arengukavast 6 (STAK 2015–2020) kui ka loodava STAK 2020–2030 võimalikest eesmärkidest. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab Siseturvalisuse programmi läbi Tõhusa rahvastikuhalduse meetme. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti elanike hinnangud turvalisusele on kõrged. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi leidis 92% vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal pidas siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi Eestit elamiseks turvaliseks riigiks 94% vastanutest. Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt kõrgena (2015. aastal 92% ja 2018. aastal 96%). Kirde-Eesti elanike hinnangud Eesti turvalisusele on madalamad (2018. aastal 83%), kuid kodupiirkonna osas ei erine hinnangud märkimisväärselt (2018. aastal 92%). Aastal 2015 kerkis Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne. 2016. aasta jooksul vähenes mure sisserände pärast märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni) ja 2017. aastal veelgi (19% lt 14%-ni) ning 2018. aastal pidasid seda riigi peamiseks mureks 12% vastanutest. Ei kuritegevus, sisseränne ega terrorism pole elanike hinnangul riigi kolme peamise probleemi hulgas. Samas on Eesti elanikud arvamusel, et terrorism (47% vastajaid) ja sisseränne (62% vastajaid) on kõige olulisemad teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%) . Peamiseks takistuseks turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). On olemas tugevad eeldused suurendada elanike panust enda ja kodukoha turvalisuse parandamisel. Inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). Turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemise suurendamisel on samuti potentsiaali. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalves on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles edaspidi samuti osalema; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanutest, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Kõige olulisemaks motiveerijaks peetakse soovi luua turvalisust oma kodukohas. Vigastussurmade7 arv oli 2018. aastal varasemast väiksem (2017. aastal 268 ja 2018. aastal 220). Suurenes liiklusõnnetustes hukkunute arv, mis saavutas 2015. ja 2016. aasta taseme (2017. aastal 48 ja 2018. aastal 67). Samas inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on olnud alates 2014. aastast samal tasemel (1400–1500 kannatanut aastas). 6 https://www.siseministeerium.ee/et/stak Siseturvalisuse arengukava mõjutab otseselt järgmiste vigastussurmade vähendamist: liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. Tegemist on ametite poolt jaanuari keskel esitatud esialgsete andmetega, mida täpsustatakse 2019. aasta jooksul. 7 29 2.3.1. Siseturvalisuse programm Programmi eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Siseturvalisuse programmi ja tulemusvaldkonna eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed on identsed. Vaata eespool tabel 9. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  Luuakse eeldusi, et hoida korrakaitseorganite ja päästevõrgustiku reageerimissuutlikkus ohtudele vastaval tasemel. Selle jaoks otsitakse võimalusi siseturvalisuse teenistujate palkade tõstmiseks, et tagada piisav arv töötajaid. Samuti parandatakse töökeskkonda sh 2020. aastal valmib Sisekaitseakadeemia Narva kolledž. PPA laevastik, merepääste, merereostuseseire ja tõrjega ning merepiiride valvamisega ja nende üksuste teenindamisega seotud struktuuriüksused viiakse üle Hundipea sadamasse. 2021. aastal valmib Pärnu ühishoone. Lisaks palkadele ja töökeskkonnale luuakse ka teisi eeldusi. Näiteks laiendatakse õnnetustele ja ohtudele reageerimise võrgustikku, tihendatakse koostööd võrgustiku eri osaliste vahel. Samuti suurendatakse avaliku korra tagajate hulka, kaasates turvaettevõtteid ja teisi selleks ettevalmistatud ja volitatud ühinguid ja asutusi senisest enam avaliku korra tagamisse. Jätkuvalt toetatakse ka üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii reageerimisvõime suurendamiseks kui ennetustöö laiendamiseks.  Jätkatakse Eesti idapiiri väljaehitamisega. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände. Samuti on arvestatud salakaubaveo survega. Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus.  Luuakse sisekaitse ülesannetega reservüksus, mis on võimeline tegutsema ka riigikaitseliste kriiside korral. Kui hädaolukordade lahendamisele kaasatakse rahuaja reserve (abipolitseinikud, jt vabatahtlikud), siis riigikaitseliste kriiside korral ei pruugi need reservid olla saadaval või pole neil piisavalt väljaõpet ja varustust, et tagada sisekaitseliste ülesannete täitmine. Reservi loomine on vajalik, et seda probleemi lahendada.  Tõstetakse Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo võimekust. Eesti edukuse tagab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja selleks peab tegelema finantskurjategijate tabamise, kriminaalselt teenitud tulu konfiskeerimise ja rahapesu tõkestamisega.  Kasvatatakse ja säilitatakse IKT võimekust ning parandatakse siseturvalisuse valdkonna tehnilist valmisolekut. Mitmed olulised infosüsteemid riigis on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Uuendatakse valdkonna tehnikat, et politseinikud ja päästjad saaks oma tööd hästi teha.  Tulemuslikumaks ennetustööks luuakse püsivaid kogukonnakeskseid koostöövorme ja lepitakse kokku vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil ennetuse tegevuste kavandamiseks, läbiviimiseks, tulemuste mõõtmiseks. Suurendatakse kogukondlikke võimalusi turvalisuse tagamisel. Sealhulhas lepitakse riiklikul tasandil kokku kompetentsikeskusues, kes koordineerib ennetuse eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist valdkondadeüleselt. Samuti viiakse süsteemi parandamise kõrval ellu tõendus- või teadmispõhiseid ennetusprogramme, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. 30 2.4. Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tabel 10. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase 2020 (2017.a) Mõõdik/Sihttase Valitsemissektori kulutuste osakaal SKPs ei kasva. Allikas: Eurostat Ei kasvanud Allikas: Rahandusministeerium Valitsuse töö efektiivsus. 4. koht Elanike rahulolu avalike teenustega. 2022 2023 Ei kasva Ei kasva Ei kasva Ei kasva (39,3%) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20-64a). Allikas: Institute for Management Development 2021 Kuni 17,7% Kuni 17,7% Kuni 17,7% Kuni 17,7% Koht viie parema hulgas on säilinud Koht viie parema hulgas on säilinud Koht viie parema hulgas on säilinud Koht viie parema hulgas on säilinud Mõõdik on välja töötamisel. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse seitsme programmiga: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika, Finantspoliitika, Kodanikuühiskond ja Arhiivindus. Eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister, rahvastikuminister ja haridusminister. Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed on demograafilistest arengusuundumustest nagu elanikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, tulenevad mõjud tööturul, ning mõjud regionaalsele tasakaalule. Trendid mõjutavad oluliselt nii halduspoliitikat kui ka regionaalpoliitikat, tuues kaasa vajaduse pidevalt vähendada valitsussektori töötajate arvu ning luua tasakaalustavaid meetmeid regionaalse kasvava ebavõrdsuse ühtlustamiseks. Seetõttu on riik võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 17,7% tööealisest elanikkonnast (20– 64aastased) ja alla 18,9% tööhõivest (20–64aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKP-st alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine. OECD uuringud 8 on 8 OECD Regions at a Glance 2018, https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance- 31 näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos. Eesti võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele on kasvanud, riigi rahanduse seis on hea ning majanduspoliitiline raamistik on tugev. Aastail 2016–2018 on Eesti majanduskasv püsinud üle kolme protsendi, ulatudes 2018. aastal 3,9 protsendini. Aastatel 2020–2022 kasvab Eesti majandus prognooside kohaselt keskmiselt 2,8% aastas. Kasvu toetab võrdlemisi kiire ekspordi kasv, kuid ka sisenõudluse panus püsib tänu eratarbimise ja investeeringute kasvule stabiilne. Tähelepanu all oleva rahapesu tõkestamise süsteemi keskseks väljakutseks on tulemusliku tõrjeraamistiku väljaarendamine, sealhulgas strateegilise analüüsi ja seire võimekuse loomine, mis suudab muu hulgas piisavalt arvestada nii olemuslikest, ajaloolistest kui ka geograafilistest faktoritest tulenevate rahapesu riskidega. Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega. 2.4.1. Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm Programmi eesmärk: Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud. Tabel 11. Programmi mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019.a) 2020 Valitsuse Vabariigi üldeesmärkide Valitsusel on viis elluviimise edukus üldeesmärki9 Allikas: Riigikantselei - 2021 - 202 2 - 2023 Valitsuse tegevusprogrammis 20192023 toodud üldeesmärgid on 2023. aastaks ellu viidud Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigisekretär ning programmi viib ellu Riigikantselei. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks keskendutakse eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koostamisel olevale strateegiale „Eesti 2035“. 2018_reg_cit_glance-2018-en#page1; OECD Regional Outlook 2016. Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkide algtasemed on järgmised: Summaarne sündimuskordaja 1,59, laste absoluutne vaesuse määr 3,2%, suhteline vaesus 22,6%, absoluutne vaesus 3,4%, tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest 74,7%, tööhõives osalemine (20-64 a) 79,2, valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (15-74 a) 11,9%, valitsussektori kulutuste osakaal SKPst 39,3%, sõjalise kaitse kulude osakaal SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu 1,92%, Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 94%, Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda 54% 9 32 2.4.2. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk: Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus. Tabel 12. Programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon % SKPst Allikas: Statistikaamet 0,7 0,0 0,0 0,0 0,1 Valitsusektori tsüklilise eelarvepositsiooni muutuse vastavus majandustsüklile. Protsükliline Maksude osakaal SKPst, % Allikas: Statistikaamet 32,8 33,6 33,4 33,3 33,0 Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, % 10 2,2 <2,8 <2,8 <2,8 <2,8 Võlakoormuse osakaal SKPst, % 8,7% <6,9% <6,2% <5,3% <5,3% Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, % 8,7% >7,4% >7,1% >6,5% >6,5% Eesti makromajandus-likud näitajad on kooskõlas ELis makromajanduslike tasakaalustamatuste identifitseerimiseks ja monitoorimiseks kokkulepitud scoreboard’is toodud tasemetega või ei ületa neid ilma mõjuva põhjuseta.11 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (Euroopa Komisjoni hinnang)12 Madala riskiga Madala riskiga Madala riskiga Madala riskiga Madala riskiga Mõõdik/Sihttase 10 VastuVastuVastuVastutsükliline või tsükliline või tsükliline või tsükliline või neutraalne neutraalne neutraalne neutraalne Metoodika kirjeldus Box 1.11 lk 52 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip075_en.pdf https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governancemonitoring-prevention-correction/macroeconomic-imbalance-procedure/scoreboard_en 11 12 Vastav tase tuuakse iga-aastases stabiilsusprogrammi hinnangus. Vt p 5 - https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economyfinance/06_ee_2018_sp.pdf 33 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Töötatakse välja riigieelarve tulemusaruandluse ja -hindamise süsteem, mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, tõhustamiskavad, riigi majandusaasta koondaruande ja pikaajalise mõjude hindamise. Selle alusel saab hinnata saavutatud tulemusi ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise trende ning nõustada valitsust teadmispõhiste juhtimisotsuste tegemisel. Valmistatakse ette laiapõhjalise riigieelarve revisjoni läbi viimine. Tõhustatakse riigi strateegilise planeerimise raamistikku ja konsolideeritakse strateegilised tulemusvaldkonnad senisest vähematesse strateegidokumentidesse. 2.4.3. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk: Riigi haldusvõimekuse tõstmine - piiratud eelarvelistes tingimustes riigihalduse kvaliteedi parandamine koos ressursside kasutamise tõhususe suurendamisega. Tabel 13. Programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Keskvalitsuse SKPst. kulutuste Viimane tegelik tase (2019.a) osakaal 33,5% 2020 2021 2022 2023 Ei kasva Ei kasva Ei kasva Ei kasva Allikas: Eurostat Keskvalitsuse osakaal tööealisest 6,8%/8,7% elanikkonnast (20-64)/keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64)13 Kuni Kuni Kuni Kuni 7%/kuni 7%/kuni 7%/kuni 7%/kuni 9% 9% 9% 9% Keskvalitsuse hüvitised töötajatele 6,5% SKP-st14 Ei kasva Ei kasva Ei kasva Ei kasva Allikas: Eurostat Halduspoliitika programm on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel. Ministritel on ühine vastutus riigivara osakonna teemades (rahandusministri vastutusalas on osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitikas ja Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste teemades. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigi Tugiteenuste Keskuse tegevused ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri vastutusvaldkonnas on statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet, Rahandusministeeriumi Tööhõive (20-64): tööga hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. 13 Hüvitised töötajatele koosnevad palgast ning tööandjate explained/index.php/Glossary:Compensation_of_employees 14 34 sotsiaalmaksetest https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- Infotehnoloogia Keskus ning Eesti Energia AS, Eesti Loto AS ja Levira AS aktsionäri roll. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Koostatakse ja viiakse ellu riigireformi tegevuskava järgnevateks aastateks. Selle raames on olulisel kohal riigiametite konsolideerimine ning riigi arvestusteenuse konsolideerimise ja allikast sõltumatu ühtse toetuste rakendusteenuse kasutuselevõtu jätkamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. IKT valdkonnas analüüsitakse arvutitöökoha baasteenuste riigiülest konsolideerimisvõimalust ning töötatakse välja toimiv mudel arvutitöökoha baasteenuse konsolideerimiseks. Andmehalduse valdkonnas alustatakse personaliseeritud statistika ja andmeallikate pakkumisega tarbijatele. 2.4.4. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk: Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Tabel 14. Programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Harju maakonna elanike 44,5% osakaal Eesti (prognoos rahvaarvust (%)15 44,0%) Allikas: Statistikaamet =<44,7% =<45,0% =<45,1% =<45,4% Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst (%)16 Allikas: Statistikaamet 36,3% >=36% >=36% >=36% >=36% Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs ülejäänud Eesti keskmine, kordades)17 Allikas: Maa-amet 4,9 =<5,0 =<5,0 =<5,0 =<5,0 15 Allikas: Statistikaamet RV028U ja RV092. Sihttase näitab prognoosiga võrrelduna tagasihoidlikumat sisserännet Harjumaale. 16 Allikas: Statistikaamet RAA0050. Sihttase näitab teiste maakondade panuse kahanemise pidurdamist. Allikas: Maa-amet, korteriomandite (eluruumide) tehinguandmed, keskmine tehingu hind (eur/m2). Sihttase näitab regionaalsete erinevuste kasvu pidurdamist. 17 35 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) Elukeskkonnaga rahulolu haldusüksuste tasandil (mõõdik alates 2020) 2021 2022 2023 Suurenemine Suurenemine Suurenemine Suurenemine algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused (mõõdik alates 2020) Kohalike omavalitsuste kulude osakaal avaliku sektori kuludest Allikas: OECD 2020 23% Vähenemine algtasemest Vähenemine algtasemest Vähenemine algtasemest Vähenemine algtasemest ≥23% ≥23% ≥23% ≥23% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Analüüs ja ettepanekud detsentraliseerimise toetamiseks, kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmiseks ning kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. OECD uuringud 18 on näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos. Analüüs ja ettepanekud omavalitsustele ühiste ülesannete täitmise toetamiseks ja üleandmiseks koos finantseerimisega, et läbi koostöö saavutada paremaid teenuseid kohalikele elanikele. Mereala planeeringu kehtestamine, mille eesmärgiks on ühtselt määratleda Eesti mereala kasutamise põhimõtted ja tingimused ning ühtse üleriigilise planeeringute registri loomine. 2.4.5. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Tabel 15. Programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) Kapitalituru maht (börs, ühisrahastus, 21% SKP-st muu pangandusväline finantsvahendus, v.a pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse Finantsja kindlustustegevuse 3,8% osatähtsus SKP lisandväärtuses (2017. a) 2020 2021 2022 2023 Suurem Suurem Suurem Suurem kui 23% kui 23% kui 25% kui 25% SKP-st SKP-st SKP-st SKP-st Suurem kui 3,5% OECD Regions at a Glance 2018, https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance2018_reg_cit_glance-2018-en#page1; OECD Regional Outlook 2016. 18 36 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018.a) Eraisikute netofinantsvara (finantsvara 9,7% – finantskohustused) suhe SKP-sse a) 2020 2021 2022 2023 (2017. Suurem Suurem Suurem Suurem kui 10% kui 10% kui 11% kui 12% II samba fondide pikaajaline Ei (0,3%) reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%) Ei Jah Jah Jah Baseli rahapesuvastase võitluse indeks Jah (2) (koht riikide edetabelis on esikümnes) Jah Jah Jah Jah Aruandlus- ja auditeerimisstandardite Jah (28) kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30. või kõrgem) (The Global Competitiveness Report) Jah Jah Jah Jah Pankadevaheline konkurents - eluasemelaenude intressimäär 2,4% Väiksem kui 3% - reaalsektori ettevõtjatele antud 2,0% pikaajaliste laenude intressimäär Väiksem kui 3% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks   Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu läbiviimine ning Moneyval’i vastavasisulise hindamise läbimine. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine. Pensioni II samba reformi ettevalmistamine ja elluviimine. Samaaegselt analüüs ja ettepanekud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamiseks, sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. 37 2.4.6. Kodanikuühiskonna programm Programmi eesmärk: Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Tabel 16. Kodanikuühiskonna programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad toetust kolmest või enamast rahastamisallikast, % Allikas: Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % Allikas: Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018 Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus, % Allikas: Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID) Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 33 45 45 45 45 49 36 36 36 36 2,1 1,9 1,9 1,9 1,9 Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab rahvastikuminister ja programmi viib ellu Siseministeerium. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Arendatakse strateegilise partnerluse koostöövormi, kus ministeerium, allasutus või kohalik omavalitsus rahastab pikemaajaliselt vabaühendust, mis panustab vastava valdkonna arengusse või pakub kokkulepitavat teenust. Korrastatakse vabaühenduste rahastamist. Vabaühenduste toetamise juures on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mitte üleliia suure halduskoormusega. Pööratakse suuremat tähelepanu eakate ja noorte kaasamisele vabatahtlikku tegevusse, et pakkuda neile kooskäimisvõimalust ja võimalust aktiivsena püsida. Jätkatakse projektikonkursside ja taotlusvoorude korraldamisega, et aidata kaasa kodanikuühenduste üldise elujõulisuse parandamisele. 38 2.4.7. Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Tabel 17. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale.19 Viimane tegelik tase (2018) 2020 9 2021 2022 2023 Täpsustub 2019 Allikas: Rahvusarhiiv Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Koguhulk 2018 lõpu seisuga 9 493 598 arhivaali. 89 89 89 89 89 19,5 20,5 20,5 20,5 20,5 Allikas: Rahvusarhiiv Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist. Allikas: Rahvusarhiiv Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab haridusminister ning programmi viib ellu Haridusja Teadusministeerium ning Rahvusarhiiv. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks Riigi eelarvestrateegia perioodil keskendutakse arhiiviväärtusliku digitaalse teabe kogumise ja digitaalsele arhiiviainesele juurdepääsu tagamisele eesmärgiga kindlustada erinevat tüüpi digitaalsete arhivaalide kättesaadavus ja tagada arhiiviväärtusliku teabe säilimine. Seni kasutatud mõõdik „Arhiivimoodustajate (avalikke ülesandeid täitvad asutused, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente) osakaal, kelle põhitegevuse dokumendid on hinnatud, %“ on arhiivindusprogrammist edaspidi eemaldatud, kuna ülesanne on täidetud (tulemus 100% lähistel). Lisatud on uus mõõdik, mille jälgimine parandab arhiivipedagoogiliste tegevuste tõhusust Rahvusarhiivis. 19 39 2.5. Õiguskord Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tabel 18. Õiguskord tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase* Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi väärtus20 73 ≥71 ≥71 ≥73 ≥73 Viimase 12 kuu jooksul kuriteoohvriks langenud elanike osakaal, %* 6% <6% <6% <5% <5% Tõhusam õigusemõistmine kohtumenetluses (menetluse kestvus jõudlus)* World Justice Project õigusriigi indeks21 Vägivaldse ründe tagajärjel hukkunuid* Enamikes I ja II astme kohtutes on asjade Kõigis kohtutes ning menetlusliikides on lahendamise jõudlus kohtuasjade lahendamise jõudlus positiivne või sellele positiivne, mitte üheski maakohtus, lähedane. Üle aasta halduskohtus ega teises kohtuastmes kestvate menetluste ja apellatsioonmenetlused ei kesta reeglina osakaal kohtutes on kuni kauem kui 365 päeva 15% menetluses olevatest asjadest 0,81 (2019.a) 26 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 <25 <25 <25 <25 Alaealise kannatanuga ja alaealise kahtlustatavaga Kannatanuga: 6,3 kuud kriminaalasja kohtueelse Kahtlustatavaga: 2,9 kuud menetluse pikkus* Kannatanuga: alla 6 kuu Kahtlustatavaga: alla 2,5 kuu *Mõõdikute allikas: Justiitsministeerium Õiguskord tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Justiitsministeerium. Õiguskord tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates arengukavades: Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu) 22 , Kriminaalpoliitika 20 http://www.transparency.ee/ 21 https://worldjusticeproject.org/our-work/research-and-data/wjp-rule-law-index-2019 22 https://www.just.ee/et/oiguspoliitika-pohialused-2030 40 põhialused aastani 2030 (eelnõu)23 ning Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-202324. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Õiguspoliitiline suund peab püüdlema selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks ühelt poolt nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja majanduse konkurentsivõimet tagav ning teiselt poolt isikute õigustega arvestav ja põhiseaduspärane:    Riigi paindlikum toimimine - 1990. aastal haldusõiguse üldosa reform ning 2014. aastal Vabariigi Valitsuse töökorralduse muutmine; vaja veel optimeerida haldusorganite tööd ja lihtsustada isikute suhtlust riigiga (arvestades isikute eraelu kaitset ja andmekaitset). Õigusloome kvaliteet ja mahu vähendamine - Erinevate ülevaadete25 pinnalt ei tundu olevat õigusloome maht oluliselt vähenenud; vaja järjepidevalt nõuda enne eelnõu koostamist põhjalikku analüüsi (2017.a eelnes üksnes neljandikule eelnõudest). Erinevad eraõiguse ja isikute eraelu puudutavad valdkonnad – läbinud alates Eesti taasiseseisvumisest uuendusi; vaja veel kaasajastada: 1) eraõiguslikud toimingud ning õiguste ja kohustuste realiseerimine üldjuhul ilma riigi sekkumiseta; 2) inim- ja põhiõigusi kaitsev, arusaadavam, mugavam ja nutikaid digimaailma võimalusi kasutav õiguskeskkond; 3) rõhk ennetusel ja toetusel ning Patendiameti, Konkurentsiameti ning Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkuse ja võimekuse suurendamisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on teadmistest ja mõjude hindamisest lähtuvalt ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt tagades ühelt poolt ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetades õigusrikkuja naasmist õiguskuulekale teele:     Riiklikult juhitud kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda; edu eelduseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö (nt ravi ja nõustamine sõltlastest õigusrikkujatele, koolikiusamisvastased programmid, huvi- ja spordiringid). Kuritegevuse vähendamine – kuritegevuse määr viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud (eelkõige varguste arvelt); hea positsioon turvalisuse ning politsei usalduse kategoorias 26 ; kehvem olukord vangide ja tapmiste (suhtarvult viimaste hulgas), noorte õigusrikkumiste (kuigi seitsme aastaga vähenenud ja jõudnud 1000 piirimaile) ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate arvude ning korduvkuritegevuse määra osas. Kriminaalkaristus - kaldu pika vangistuse suunas (79% on tingimisi või täielik vangistus); peaks keskenduma vabanemisjärgse õiguskuulekuse võimekuse arendamisele läbi kogukondlike karistuste, taastava õiguse laialdase kasutamise, vangistuse sisu ja vabanemisjärgse tugi- ja majutusteenuse. Rakendusasutused - Prokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, vanglate ning kriminaalhoolduse suutlikkuse ja võimekuse kasv. Ühiskonna muutused ja isiku suurenevad ootused nõuavad ka õiguste jõustamisel teistsuguseid 23 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika-arengusuunad/kriminaalpoliitika-pohialused-aastani-2030-eelnou 24 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem 25 www.just.ee/oma 26 Eurobarometer 464b. 2017. Europeans’ attitudes towards security. 41 lahendusi, et õigusprobleemidele kiire kuid ka kvaliteetne lahenduse leida:   Õigusteenused – ühiskonna liikmete rahulolu tagamiseks kättesaadavam ja tõhusam õigusabi ning vandetõlkide, kohtutäiturite, advokaatide, notarite, patendivolinike, pankrotihaldurite teenus. Tõhus ja õiglane kohtupidamine - Euroopa lihtsaima ülesehitusega kohtusüsteem (puuduvad erikohtud); alates 2006. aastast peamiselt tööpiirkondade ühendamisega seonduvad muudatused; tulenevalt ühiskondliku olukorra muutumisest ja inimeste ümberpaiknemisest (nt 2017. a on elanike arv võrreldes 2006. a väiksem kõigis maakondades, v.a Harju maakond)27 vaja mõelda kohtupidamise paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks muutmisele: 1) kohtunike spetsialiseerumine, 2) tugiteenuste edasine tsentraliseerimine; 3) digilahenduste edasiarendamine. Kõige eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogilised lahendused:   Rahvusvahelise koostöö aina suurenev roll - eriti Euroopa Liidu tasandil ühtsete reeglite kokkuleppimine ja teistega läbiproovitud lahenduste osas kogemuste jagamine. Digitaalsed lahendused - ohuks infosüsteemide arenduste takerdumine, protsesside aeglustamine ning kasutajasõbralikkuse ja ajakohasuse puudumine; oluline arendada maksimaalselt töövoogusid tõhustavaid tehnoloogilisi võimalusi. 2.5.1. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk: Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Tabel 19. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 Koht Maailma vabaduse edetabelis28 Staatus „vaba“ Staatus „vaba“ Staatus „vaba“ Staatus „vaba“ Staatus „vaba“ Eesti konkurentsivõime positsioon29 32 30 29 28 27 76% >77% >77% >79% >79% Mõõdik/Sihttase Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt30 27 http://andmebaas.stat.ee/index.aspx?DatasetCode=RV0291 28 https://freedomhouse.org/report/freedom-world/freedom-world-2019 29 http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2018/ 30 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ovu_2010-2018.pdf 42 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks      Tõhusa valitsemise tagamine rakendades digitaalset „õiguskaart“ kogu justiitssüsteemi ulatuses ning muutes riigi institutsionaalset toimivust paremaks ja paindlikumaks. Teaduspõhise majanduse toetamine arendades ettevõtluskeskkonda läbi nüüdisaegse, atraktiivse ja majanduse konkurentsivõimet tagava keskkonna. Sidusa ühiskonna loomine võimaldades abivajajatele mõistlikku ja õigeaegset ligipääsu jõukohasele ja kvaliteetsele õigusabile läbi süsteemi tõhustamise ning jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse tõstmise. Sõltumatu, kvaliteetse ja kättesaadava õigusemõistmise tagamine läbi kohtupidamise ressursi jõudluse suurendamise ning kohtupidamise paindlikumaks ja tõhusamaks muutmise. Ühiskonna õiguskuulekuse ja turvalisuse suurendamine ühelt poolt ennetades õigusrikkumisi ja teiselt poolt tegeledes nende tagajärgedega. 2.6. Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tabel 20. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Põllumajanduse ja kalanduse lisandväärtus hõivatu kohta, € Viimane tegelik tase (2018.a) 2020 2021 2022 2023 12 754 12 999 13 244 0,75 0,76 0,77 0,78 täpsustub kasvab kasvab kasvab kasvab 12 264 12 509 Allikas: Statistikaamet Toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe, % 0,74 Allikas: Statistikaamet Tarbija kindluse indeks Allikas: Maaeluministeerium Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr, % 76,1 76,3 76,5 76,7 76,9 80 80 80 80 80 50 50 52 53 60 Allikas: Statistikaamet Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, (%) Allikas: PRIA Heas seisus kalavarud, % Allikas: Keskkonnaministeerium 43 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. Kalanduse programmi tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Koostamisel on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 31 , milles lepitakse kokku põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on Eesti majanduses oluline roll, sest just nendest valdkondadest tuleb toit meie lauale. Nimetatud sektorid annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest. Eestis on põllumajandusmaad umbes miljon hektarit, pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, muuhulgas Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika toetuste abiga. Mahepõllumajandusliku maa pind moodustas 2018. a võrreldes üle 210 000 hektari, võrreldes 2017. aastaga oli suurenemine üle 10 000 ha ning mahepõllu-majandustootjate arv suurenes 61 võrra ehk 4%. Eestis toodetava ja tarbitava, sh sisse- ja väljaveetava toidu usaldusväärsuse hoidmine eeldab pidevat järelevalve kohanemist uute riskidega ning tarbija teadlikkuse tõusu. Toidu- ja söödaohutuse ning eksportturgude avamise ja avatuna hoidmise tagamise eelduseks on süsteemne riskihindamisel põhinev tõhus järelevalvesüsteem, mille saavutamiseks on tarvis laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskidega sh ravimite kasutamisega seotud antimikroobsest resistentsusest (AMR), toidust, söödast ning loomataudidest tulenevate ohtude maandamiseks. Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast. Maapiirkond pakub tööd 24%le koguhõives osalejale, so 162 000 inimesele, kellest 71% on maa- ja 29% linnapiirkonna elanikud. Põllu-, metsamajanduses ja kalanduses oli 2018. aastal hõivatud 21 500 inimest ehk aastases võrdluses 3,6% vähem. Kui linnapiirkonnas 20–40 aastaste elanike arvu osatähtsus vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb, tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on maapiirkonnas suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Maaelu kestliku arengu tagamisel on võetud prioriteetideks ettevõtluse mitmekesisuse tagamine, uute atraktiivsete töökohtade loomine ning lisandväärtust loovate tegevuste ja valdkondade (nt biomajandus, ringmajandus, ökoturism, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport jne) edendamine, noored ja põlvkondade vahetus. Kalamajanduse konkurentsivõime edendamisel on peamiseks instrumendiks Euroopa Merendusja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimine, mille ligikaudu 129 miljoni suurusest eelarvest on 2018. aasta lõpu seisuga määratud toetust 52,5% ja toetusena välja makstud 27,6% eelarvest. Rakenduskava elluviimisel on peamine rõhk kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele lisandväärtuse andmise, kalandussektoriettevõtete energia- ja ressursisäästlikkuse toetamisel ja rannakalanduse arendamisel. 31 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 44 2.6.1. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Tabel 21. Põllumajanduse, toidu ja maaelu mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2018.a) Kasutuses oleva põllumajandusmaa 1 001 1 001 pindala, ha 1 001 402 402 402 Allikas: Statistikaamet Toiduohutuse baromeeter täpsustub kasvab kasvab Allikas: Maaeluministeerium Toiduainetööstuse lisandväärtus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega, % 50 51 52 Allikas: Statistikaamet Põllumajandustootjate lisandväärtuse osatähtsus kogu tarneahela 28 31 32 lisandväärtuses, % Allikas: Eurostat Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi 27,95 27,95 27,95 noorte üldarvus, % Allikas: Statistikaamet 2022 2023 1 001 500 1 001 500 kasvab kasvab 52 53 33 35 27,95 27,95 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     32 Suurema ja stabiilsema eksporditulu tagamiseks on vajalik senisest enam tegeleda tooraine kohapealse väärindamisega. Ekspordi edendamiseks on vajalik jätkata eksporditurgude avatuna hoidmiseks vajalikke tegevusi ning leida võimalusi uute turgude avamiseks. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Toidusektori ekspordi edendamiseks 32 ja väärindatud kaupade ekspordi suurendamiseks jätkatakse eksporditurgude avatuna hoidmiseks vajalikke tegevusi. Samuti jätkatakse ettevõtjatele kontaktürituste korraldamist ning välismessidel osalemise toetamist. Mahepõllumajanduse arendamiseks jätkatakse rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud levinumate mahestandardite kasutamise soodustamist ja sobivaima lahenduse väljatöötamist „Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022“ 45  sertifitseerimise korraldamiseks Eestis. Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet jätkavad mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamist. Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajandus-kultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programmiga. 2.6.2. Kalanduse programm Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 22. Kalanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2017.a) Heas seisus varud, % Allikas: Keskkonnaministeerium 2020 2021 2022 2023 50 50 52 53 60 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet 24 593 24 800 24 900 25 000 25 100 Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet 2 049 2 052 2 052 2 054 2 054 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Merevesiviljeluse arenguks tingimuste loomine. Vesiviljeluses soovitavat toodangu kasvu saame oodata eelkõige merevesiviljeluse käivitamise arvelt. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Kutselise kalapüügi lubade taotlemise ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ettevõtjatele juurutatakse andmete esitamiseks elektroonilised lahendused. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja ühtlasi muutub tõhusamaks ka järelevalve ebaseadusliku tegevuse üle. Vee-elusressursside väärindamisel väärtusahelas kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise soodustamine. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on jätkuvalt vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule läbi tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamise, mis tagab kohalike ja seni kasutamata veeelusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Vee-elusressursside väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel jätkatakse ettevõtete koostöö toetamist teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvaheliselt. 46     Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel, mis Läänemere traalpüügisektoris toimib juba praegu hästi selleks loodud tootjaorganisatsioonide toel. Kogukonna juhitud kohalikul arengul põhinev lähenemine edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. Vesiviljelussektoris, kus on suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel, on ühistegevuse soodustamine üks peamisi tegureid sektori elujõu ja konkurentsivõime tagamiseks. Töötatakse välja riiklik vesiviljeluse tauditõrjeprogramm kalahaiguste tõrjumiseks ja seireks. Tauditõrjeprogrammiga saavutatav taudivaba staatus loob ettevõtjatele paremad tingimused kauplemiseks. Kalavaru seisundi parandamine, sh rändetee avamine, kudealade taastamine, kalapüügi vahendite piirarvude vastavusse viimine püügivõimalustega (vähendamine). Järelevalve tõhustamine ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks – elektrooniliste vahendite efektiivsem kasutamine (elektrooniline püügipäevik/PERK, GPS kasutuse laiendamine talvel Peipsil, raja ja vormikaamerate lubamine ja tõendina kasutamise võimaldamine); menetluse lihtsustamine väiksemate rikkumiste korral. 2.7. Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud. Tabel 23. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase Mehed Oodatav eluiga (mehed ja naised eraldi), 73,7 aastates Naised Allikas: Statistikaamet 82,3 (2017. a) Tervena (piiranguteta) elatud eluiga Mehed sünnimomendil (mehed ja naised eraldi), 54,5 aastates Naised 59 (2017. a) Allikas: Statistikaamet 2020 2021 2022 2023 Mehed 75 Naised 84 Mehed 75 Naised 84 Mehed 75 Naised 84 Mehed 75 Naised 84 Mehed 60 Naised 65 Mehed 60 Naised 65 Mehed 60 Naised 65 Mehed 60 Naised 65 Tervise tulemusvaldkonna programmid: Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm ja Tervishoiusüsteemi programm on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 33 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad keskkonnatervise 33 Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020 47 edendamisele, ebasoovitava tervisemõju ja riskikäitumise vähendamisele ning seeläbi rahvastiku tervisenäitajate parandamisele ning ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2017. aastal Eestis 78,4 ja EL-is 80,9 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on pidurdanud tervena elatud eluea pikenemist – see näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas (2016. aastal Eesti naistel 59,0 ja meestel 54,4 ning EL-is vastavalt 64,2 ja 63,5 eluaastat). Endiselt on suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu. Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik tagada toimiv tervisesüsteem sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus, vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite mõju. Aastateks 2020–2030 on koostamisel uus rahvastiku tervise arengukava, mille eesmärgiks on hoida ja parandada Eesti inimeste vaimset ja füüsilist tervist, pikendada eeldatavat ja tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning vähendada ebavõrdsust eri rahvastikurühmade vahel. Tervishoiuvaldkonnas on lahendamist vajavatels kitsaskohtadeks vajadus optimeerida haiglavõrku, tugevdada esmatasandi tervishoidu ja kindlustada süsteem tervishoiutöötajatega. Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks on investeeritud esmatasandi tervisekeskuste rajamisse ja praeguseks on kaetud kõik maakonnakeskused. Uutes esmatasandi tervisekeskustes töötavad perearsti ja -õe kõrval füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning vajaduse korral ka teised spetsialistid. Tervisliku eluviisi soodustamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks eri eluvaldkondade esindajatega koostöös ellu viia abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada vaimset heaolu ning kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada füüsilist ja psüühilist sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist olmes ja vaba aja veetmisel. Hinnanguliselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu keskkonna ohuteguritele, nendest põhjustatud riskide hindamisele ja juhtimisele. Keskkonna ohuteguritest tulenevate probleemide ennetamiseks ja avaldunud mõjude ohjamiseks on oluline koostöö erinevate sektorite vahel. 48 2.7.1. Keskkonnatervise programm Programmi eesmärk: Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Tabel 24. Keskkonnatervise programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 92,9% 95% (2018. a) 95% 95% 95% Immuniseerimiskavas näidatud sihtrühmas vaktsineeritud olevate isikute 93,3% 95% osakaal35 (2018. a) Allikas: Terviseamet 95% 95% 95% 88,9% 91% (2017. a) 92% 93% 93% 96% 97% (2018. a) 97% 99% 99% Nõuetele vastavaid kemikaale turustavate ettevõtjate osakaal kontrollitud ettevõtjate 54% 56% arvust (2016. a) Allikas: Terviseamet 57% 58% 58% 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumpspunetised (MMR) immuniseerimisega34 Allikas: Terviseamet Ühisveevärgi joogiveega elanikkonna osakaal varustatud Allikas: Terviseamet Koolide vastavus valgustatuse nõuetele Allikas: Terviseamet Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks   Nüüdisajastatakse terviklikult rahvatervise valdkonna, sh keskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise ja nende maandamise meetmete ja tegevuste süsteem ning täpsustakse vastutused selle arendamisel. Selleks uuendatakse rahvastiku tervise arengukava perioodiks 2020-2030 ning viiakse lõpuni uus rahvatervise seadus ja selle alamaktide menetlus. Juurutatakse muudatused valdkonna praktikasse, parandades alusandmete kogumist (biomonitooring) ja kasutatavaid metoodikaid ning parendatakse elanikkonnale terviseriskide alase info kättesaadavust. Oluliseks eesmärgiks on hoida ära vaktsiinvälditavad nakkushaiguste puhangud ja vähendada ravikulusid. Selleks on vajalik tõsta elanikkonna vaktsineerimisega hõlmatust ja ohjata vaktsineerimise osas kõhklejate osakaalu suurenemist. 34 Mõõdik näitab leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiiniga immuniseeritud 2-aastaste laste osakaalu. 35 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava 6 vaktsiiniga (erinevate vaktsiinidega hõlmatuse keskmine näitaja) 49   Nüüdisajastatakse kemikaalide arvestuse kord ja koostöös partneritega töötatakse välja ja rakendatakse digitaalse kemikaalide arvestuse kord. Sellega vähendatakse ettevõtete halduskoormust ja tehakse ühtsed andmed kättesaadavaks poliitikakujundajatele ning järelevalvele. Koostöös partneritega koostatakse ning viiakse ellu antimikroobse resistentsuse ohjamiseks valdkondadeülene, mille eesmärk on tõkestada resistentsuse levikut Eestis. 2.7.2. Terviseriskide programm Programmi eesmärk: Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning tervisenäitajad on paranenud. Tabel 25. Terviseriskide programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 82 (2017. a) 56 elaniku kohta36 2021 2022 2023 56 56 56 1,7 1,7 1,7 338 338 338 31 31 31 Allikas: Statistikaamet Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 2,2 (2017. a) 1,7 elussündinu kohta)37 Allikas: Statistikaamet Standarditud varajase suremuse kordaja kroonilistesse mittenakkushaigustesse on vähenenud (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 elaniku kohta)38 367 (2015. a) 345 Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta39 29,5 (2017. 31 a) Allikas: Statistikaamet 36 Mõõdik näitab alla 65-aastaste südame ja veresoonkonna haigustesse surnute arvu 100 000 sama vana elaniku kohta. Mõõdik näitab alla ühe aasta vanuses surnud laste arvu 1000 elussünni kohta. Tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava rahvatervise näitajaga, mis peegeldab vastsündinute ravi ning jälgimise taset (arengumaades ka ema ja lapse sotsiaalseid olusid). 37 Mõõdik kajastab 30-69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 38 39 Mõõdik näitab surmade arvu 100 000 sama vana (0–19-aastase) elaniku kohta. 50 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2021 2022 2023 Oma tervist väga heaks hindavate 11-, 35,7 13- ja 15-aastaste laste osakaal40 (2017/2018. 34,7% a) Allikas: Tervise Arengu Instituut 34,7% 34,7% 34,7% Maakondlikud erinevused eeldatavas 4,5 elueas sünnimomendil41 (2016/2017. 3,4 a) Allikas: Statistikaamet 3,4 3,4 3,4 1–19-aastaste laste ja noorte psüühikaja käitumishäirete uute juhtude arv 100 2336,7 000 elaniku kohta on vähenenud42 (2017. a) Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 1900 1900 1800 1800 67,2% (2017/2018. 70% a) 80% 80% 80% 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal kellel ei ole esinenud depressiivseid episoode kasvab Allikas: Tervise Arengu Instituut 2020 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    40 Nüüdisajastatakse terviklikult rahvatervise valdkonna, sh terviseriskide ennetamise, ohjamise ja kahjude vähendamise meetmete ja tegevuste süsteem ning täpsustakse vastutused selle arendamisel ja kaitsmisel. Selleks viiakse lõpuni uus rahvatervise seadus ja selle alamaktide menetlus. Oluline eesmärk on vähendada uute nakkusjuhtude arvu ja parandada nakatunute elukvaliteeti. Selleks on vajalik Vabariigi Valitsuse kinnitatud HIVi ja AIDSi riikliku tegevuskava 2017– 202543 elluviimise jätkamine. Vastavalt 2014. aastal vastu võetud alkoholipoliitika rohelisele raamatule 44 jätkatakse tervikliku alkoholipoliitika rakendamist. Eesmärk on alkoholitarvitamise häire ravi ja nõustamise teenuse arendamine ning kättesaadavuse parandamine ja alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise juurutamine esmatasandi tervishoius. Mõõdik näitab mitu protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest annab enda tervisele väga hea hinnangu, põhineb küsitlusandmetel. Mõõdik näitab mitu eluaastat elavad eeldatavalt kõrgeima elueaga maakonna elanikud rohkem võrreldes madalaima elueaga maakonna elanikega. 41 42 Mõõdik kajastab ambulatoorselt konsulteeritud uusi juhte. HIVi ja AIDSi riikliku tegevuskava 2017–2025 https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riiklik_tegevuskava_2017_2025.pdf 43 Alkoholipoliitika roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Rahvatervis/Tervislik_eluviis/alkoholi_roheline_raamat-19.pdf 44 51       Noorte sõltuvusravi võimalusi parandatakse läbi teenuse viimise Ida-Viru Keskhaigla koosseisu. Riskikäitumise vähendamiseks on õigusrikkujatele käivitatud karistusele alternatiivsed nõustamisprogrammid. Juurutatakse mobiilse kahjude vähendamise teenus (süstlavahetus), laiendatakse naloksooni kättesaadavust ning töötatakse välja ja piloteeritakse apteegipõhine teenus. Eesmärk on vähendada narkootikumide tarvitamisega seotud surmasid. Esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks toitumise ja liikumise roheline raamat ja rakendatakse vajalikud meetmed. Eesmärk on ohjata ülemäärase kehakaalu levikut, tõsta kehalist aktiivsust ning seeläbi vähendada krooniliste mittenakkushaiguste nagu diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused levikut. Laiendatakse Liikuma Kutsuva Kooli programmi ning aastaks 2023 antakse see koos metoodikaga kõikidele KOVidele üle. Eesmärk on tõsta laste kehalist aktiivsust. Koostatakse vaimse tervise roheline raamat ning alustatakse selle rakendamist. Eesmärk on ennetada vaimse tervise probleeme ning tagada vajalikud tugi- ja raviteenused. Vastavalt tubakapoliitika rohelisele raamatule45 on oluliseks eesmärgiks vähendada tubaka tarbimist ja nikotiini sõltuvuse levikut, sh noorte hulgas. 2.7.3. Tervishoiusüsteemi programm Programmi eesmärk: Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Tabel 26. Tervishoiusüsteemi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus46 Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest47 Allikas: Tervise Arengu Instituut Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 94,5% 99,0% (2018. a) 99,0% 99,0% 99,0% 12,8 % ≥15% (2017. a) ≥15% ≥15% ≥15% Tubakapoliitika roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tubakas_2014.pdf 45 Mõõdik näitab kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018, 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on 46 olemasoleva taseme säilitamine. Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest. 47 52 Mõõdik/Sihttase Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest48 Allikas: Tervise Arengu Instituut Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel49 Allikas: Eesti Haigekassa Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 23,6% <25,0% <25,0% (2017. a) <25,0% <25,0% 32,2% ≤30% (2015. a) ≤30% ≤30% ≤30% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Tervishoiu valdkonna eesmärgiks on liikuda inimkeskse tervishoiu suunas, mis eeldab kvaliteetsete ning kättesaadavate sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenuste tagamist. Selle saavutamiseks uuendatakse rahvastiku tervise arengukava perioodiks 2020-2030. Alustatakse uue haiglavõrgu arengukava ehk eriarstiabi korralduse ja vajaduse hindamise analüüsi metoodika ja prognoosimudeli väljatöötamist aastani 2040. Uuringu tulemuste ja prognooside põhjal töötatakse välja poliitikastsenaariumid eriarstiabi osutamise korraldamiseks ja antakse soovitusi poliitikakujundamiseks. Stsenaariumid, milles on kirjeldatud eriarstiabisüsteemi ülesehitust ja funktsioone paikkondlikul tasemel, võimaldavad suunata riiklikke investeeringuid. Apteegireformi rakendumine 1.04.2020 tähendab suure hulga apteekide osas omandisuhete ümberkujundamist, mis võib kaasa tuua apteekide tegevuse lõpetamise ning suures mahus tegevuslubade muutmise taotlusi. Omandireformi elluviimise protsess toob kaasa ka tegevuslubade kehtetuks tunnistamise menetlusi, kohtuasju ning meediahuvi. Samuti vajavad juriidilist ja finantsalast nõustamist proviisorid ning suureneb kvaliteetse õigusabi vajadus. Apteegireformi rakendumine suurendab ka avalikkuse teavitamise vajadust, et inimesed ei satuks segadusse, kust vajalikke ravimeid osta. Tagatakse tervishoiutöötajate töötasude senisest kõrgemad alammäärad alates 01.04.2020. Alammäärad on kehtestatud 30.11.2018 sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga. Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks. 48 Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt). 49 53 2.8. Sotsiaalne kaitse Tulemusvaldkonna eesmärk: Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Tabel 27. Sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase Suhtelise vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet; sotsiaaluuring Allikas: Statistikaamet Allikas: STAT, andmebaas 2021 2022 2023 15 15 15 15 3,4% (2017. a) 3,0 3,0 2,9 2,8 20,9%(2017.a) 19,7 19,3 18,9 Eesti Absoluutse vaesuse määr, % Naiste ja tunnipalkade palgalõhe, % 22,6% 2020 (2017.a) meeste keskmiste vahe ehk sooline soolise 18,5 palgalõhe Sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna programmid: Sotsiaalkindlustuse programm, Hoolekandeprogramm ja Soolise võrdõiguslikkuse programm on koostatud Heaolu arengukava 2016-2023 50 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad sotsiaalse võrdsuse ja vaesuse vähendamisele võimaldades inimestel iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks. Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi, osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt sotsiaalteenuseid ja -toetusi pakuvad ja rahastavad üldjuhul eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Hoolduskoormusega koormatud pereliikmete igapäevase koormuse vähendamiseks ning hooldusteenust vajavatele inimestele parema teenuste kättesaadavuse tagamiseks on valitsus heaks kiitnud jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava, mille tulemusena soovitakse hooldusteenuste mahtu suurendada ning inimeste omaosalust üldhooldusteenuste eest tasumisel vähendada. Samuti on riik investeerinud inimeste iseseisva 50 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 54 toimetuleku parandamiseks puudega inimeste kodude kohandamisse. Hinnanguliselt on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi ning tagada eraldi sotsiaalprogramm vägivallatsejatega tegelemiseks ning tööd alustas ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon. Eesmärgiks on parandada ohvriabiteenuste kättesaadavust ja mõjukust, et vähem inimesi langeks vägivalla ohvriks. Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) vähendas 2017. aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 85% ulatuses (19,4 protsendipunkti võrra) ehk ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,8% Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2017. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 41% võrra (15,9 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim vanaduspension. 2017. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust 14,1 protsendipunkti (81%) võrra ja suhtelist vaesust 8,4 protsendipunkti (27%) võrra. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas. 2019. aastast suurenes toimetulekupiir 140 eurolt 150 euroni kuus, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 euroni ja igale alaealisele 180 euroni kuus. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude katmist jääma inimesele kätte esmavajaduste rahuldamiseks. Samuti tõusis töötasu alammäär 540 eurole, lähtudes Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkuleppest, mille alusel töötasu alammäära tõstmine on seotud prognoositava tööviljakuse kasvuga. Töötasu alammäära tõus koostoimes tulumaksuvaba miinimumi muudatustega parandab madalapalgaliste inimeste elujärge. 2.8.1. Sotsiaalkindlustuse programm Programmi eesmärk: Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Tabel 28. Sotsiaalkindlustuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tase Mõõdik/sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 Mehed 3,0% (2017) 3,4% 3,3% 3,1% 3,0% Absoluutse vaesuse määr vanuserühmades 0–17, 0–17 18–64 ja 65+, %51 Naised 3,4% (2017) 3,7% 3,6% 3,4% 3,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Kokku 3,2% (2017) 3,5% 3,4% 3,2% 3,1% Mehed 5,2% (2017) 4,2% 4,1% 4,1% 4,0% 18– 64 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 51 55 Viimane tase Mõõdik/sihttase 65+ Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas, %53 Allikas: Statistikaamet, sotsiaaluuring Eesti tegelik 2020 2021 2022 2023 Naised 2,8% (2017) 3,0% 2,9% 2,9% 2,8% Kokku 4,0% (2017) 3,6% 3,5% 3,5% 3,4% Kokku52 1,6% (2017) 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% Mehed 3,7% (2018) 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% Naised 3,8% (2018) 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% Kokku 3,8% (2018) 3,8% 3,8% 3,7% 3,7% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     52 Pensionireformiga seotult muutub alates 2021. aastast pensionile jäämine paindlikumaks, mis annab inimestele võimaluse valida, millal on soov pensionile jääda. Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit, kus sõltuvad I samba pensioniõigused 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab I samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku. Alates 2027. aastast on pensioniiga seotud Statistikaameti poolt arvutatava keskmise eeldatava elueaga. See muudatus hoiab pensioniea eluea muutustega automaatses tasakaalus ja võimaldab eluea pikenemisel maksta tulevastele pensionäridele praegusega samaväärseid pensione. Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga iga viie aasta tagant pensionide arvutamise aluste mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud muudatusteks. Analüüs käsitleb nii pensioni I kui II sammast. Elamisväärsema pensioni tagamiseks analüüsib Sotsiaalministeerium toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni skeeme ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku nende reformimiseks. Pensionäride õiglasemaks kohtlemiseks teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku reformida soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse pensionid, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 53 56  eesmärgile. Samal ajal analüüsib Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööandjapensioni soodustamise võimalusi. Sotsiaalkindlustussüsteem peab senistest enam arvestama inimeste piiriülese liikumisega. 2018. a jõustus sotsiaalkindlustusalane leping Austraaliaga. Lepingu alusel ekspordib Eesti vanaduspensionit (s.h sooduspensioneid) ja toitjakaotuspensionit soodsamatel tingimustel, kui riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Näiteks makstakse lepingu alusel sooduspensionit enne vanaduspensioni ea saabumist. Samuti saavad kummaski riigis kindlustatud isikud liita kindlustusperioode. Pensioni maksab kumbki riik oma staaži eest. Samuti välditakse lepinguga lähetatatud töötajate topeltkindlustuse tekkimine. 2.8.2. Hoolekande programm Programmi eesmärk: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Tabel 29. Hoolekandeprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Kodust iseseisvat toimetulekut toetavaid avahooldusteenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid hooldusteenuseid saavate inimeste suhtarv54 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Viimane tegelik tase 2020 1,2 (2017. 1,8 a) 2021 2022 2023 1,9 2,0 2,2 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks   Suurimaks ülesandeks on arendada välja pikaajalise hoolduse süsteem, mille peamine eesmärk on vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Sealjuures on oluline tagada hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada abivajadusega inimesele abi võimalikult vara. Selleks tuleb lähiaastatel senisest paremini tööle saada valdkondade ülene hooldusteenuste koordinatsioon. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega, nende võimestamine ning jõustamine ja sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine. Riiklike sotsiaalteenuste (erihoolekandeteenuste, rehabilitatisooniteenuste, abivahenditeenus) kättesaadavuse parandamiseks muudetakse süsteemi efektiivsemaks ja vajaduspõhisemaks. Selleks vaadatakse jooksvalt üle senine korraldus ja viiakse sisse vajalikke korraldust lihtsustavaid muudatusi (abivahendisüsteemi ülevaatamine, SKAIS2 arendamine abivahenditeenuse osas, vajadusel 2019. aastal käivitunud erihoolekande SKA poolse Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühiliste erivajadustega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 54 57        hindamissüsteemi paremaks rakendamiseks vajalikud muudatused, rehabilitatsioonisüsteemi valdkondadeülene läbivaatamine ja koostöö parandamine, sh psühhoosi esmahaigestunute piloodist tulevate ettepanekute rakendamine). Jätkuvad pikaajalise kaitstud töö ja erihoolekande isikukeskse teenusmudeli piloodid välisrahastusel, samuti erinevad tegevused RFK (Rahvusvahelise Funktsioneerimises Klassifikatsiooni) piloodi pinnalt. Kohalike omavalitsuste nõustamine sotsiaalteenuste osutamisel. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Toimub ohvriabi süsteemi arendamine, et tagada kõikidele vägivalla ja kuriteo ohvritele asjakohane abi ja toetus. Ohvriabitöötajate uued ülesanded sisaldavad mh kohalike spetsialistide võrgustike juhtimist vägivallaohvrite abistamisel, samuti proaktiivset koostööd kõikide asjakohaste asutustega. 2019. aasta jooksul mitmekordistunud pöördumistele adekvaatse reageerimise saavutamine on oluline arengusuund, Jätkub juriidilise nõustamise võimekuse tekitamine ohvriabi juurde läbi vabatahtlike nõustajate, arvestades vägivallaohvrite vajadustega. Ohvriabisüsteemi osana uue ööpäevaringse kriisinõustamistelefoni 116 006 teenuse töös hoidmine, sh võimalusel ka inimkaubanduse juhtumite ja psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise keskpunktiks olemiseks. Perevägivalla juhtumite puhul on oluline tagada sisuline kriisinõustamine 24/7 juba sündmuskohal. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teenuse tugevdamine ja standardiseeritud abi tagamine kõikidele pöördujatele, nii akuutsete kui vanemate juhtumite puhul. Psühholoogilise abi tagamine juhtumites, mille puhul aegumisest tingituna vm põhjusel ei ole algatatud kriminaalasja. Ka SAK-desse on 2019. pöördunud kaks korda rohkem kliente kui eelmisel aastal, abi tagamine on vajalik edasiste kahjustuste ennetamiseks. Perevägivalla juhtumite puhul kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktikate juurutamine jätkub, mh viiakse ellu ennetus- ja teavitustegevused hoiakute kujundamiseks, ohvriabi kättesaadavuse ja teenuste kohta ning koostatakse juhised kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele perevägivalla teemal. Ligipääsetavuse edendamise koordineerimine, sh ligipääsetavuse nõukogu töö korraldamine, puudega inimeste esindusorganisatsioonide rahastamise ja huvikaitsetegevuse analüüsi läbi viimise toetamine ning ühistranspordipeatuste sõlmpunktide analüüsi läbi viimine, et tuvastada nende ligipääsetavus erivajadusega inimestele ning võimalike kohanduste maksumus. Tegevuse seas on ka Puuetega Inimeste Konventsiooni täitmise aruande kaitsmine ja selleks vajalikud ettevalmistused. Võrdse kohtlemise edendamiseks viiakse läbi teavitustegevusi mitmekesisuse päeva raames ning jätkuvad tegevused seoses mitmekesise töökoha märgisega. 58 2.8.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm Programmi eesmärk: Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Tabel 30. Soolise võrdõiguslikkuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia 13,4 eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– (2016/2017. 11,6 29-aastase naise kohta a) Allikas: Statistikaamet 11,9 12,2 14,8 Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või 64% väga suureks probleemiks, % (2016.a) Allikas: soolise võrdõiguslikkuse monitooring - 74% - - - 61,7 - 63,3 Soolise võrdõiguslikkuse indeks 56,7 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2015.a) võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Soolise palgalõhe vähendamiseks soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu, sh tehes tööandjatele kättesaadavaks organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra analüüsimist ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise planeerimist lihtsustava ja toetava digitööriista. RITA programmi toetusel viiakse läbi laiapõhjaline uuring, mille eesmärgiks on soolise palgalõhe selgitamata osa vähendamine ning madala halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku ja metoodika loomine. Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viiakse ellu osaliselt RITA programmist toetatav rakenduslik uuring, mille eesmärgiks on töötada välja ja piloteerida erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul. Korraldatakse laiaulatuslik meediakampaania elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks soolistest stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust igapäevaelule, otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule. Eraldi pööratakse tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele meeste ja noorte seas. Viiakse ellu tegevusi toetamaks soopõhise statistika ja andmete kättesaadavust kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, avaldatakse artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ ning viiakse läbi „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring“. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne 59 kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale jm 2.9. Haridus Tulemusvaldkonna eesmärk: Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Tabel 31. Hariduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Munitsipaalkoolide* õpetajate keskmine palgatase võrreldes riigi keskmise palgaga Allikas: HTM 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal (%) Allikas: EHIS Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste osakaal (%). Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaal Allikas: Statistikaamet, HTMi arvutused 25−64-aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) Allikas: Eurostat Kolmanda haridustasemega 30−34aastaste osakaal earühmas (%) Allikas: Eurostat 4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses (%) Allikas: Eurostat Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Allikas: HTM Eesti keelest erineva emakeelega gümnaasiumilõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt vähemalt C1 tasemel (%) Allikas: HTM Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 113 120** 120** 120** 120** 11 12,5 12,5 12,5 12,5 11,3 <9 <9 <9 <9 27 25 25 25 25 19,7 20 20 20 20 47,6 >40 >40 >40 >40 Selgumisel 95 95 95 95 69,2 90 90 90 90 14,9 30 30 30 30 60 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 69/76 75/75 75/75 75/75 75/75 Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus Allikas: HTM * Kuigi antud indikaatorit arvutatakse munitsipaalkoolide baasilt, on palgataseme eesmärk laiendatav kõikidele üldhariduskoolide õpetajatele ning 2018.a. tegelik tase riigi- ja munitsipaalkoolide keskmisena samuti 113%. ** prognoositavad saavutustasemed (uuendatakse iga-aastaselt) vastavalt RESis kavandatud rahalistele vahenditele on järgmised: 2020.a. - 102%; 2021 - 97%; 2022 - 93%, 2023 - 88%. Hariduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud 8 programmi: Digipöörde programm, Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm, Koolivõrgu programm, Üldharidusprogramm, Kutseharidusprogramm, Kõrghariduseprogramm, Täiskasvanuhariduse programm ja Noortevaldkonna programm. Kõikide programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Hariduse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Elukestva õppe strateegias ja Noortevaldkonna arengukavas55. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Laste osalus alushariduses on kõrge, aasta-aastalt on kasvanud eesti keelses alushariduses osalevate muukeelsete laste osakaal, sh keelekümblejate arv ja osakaal ning lasteasutuste õpetaja õppekavad on sisseastujate seas populaarsed. Väljalangevus üldhariduskoolide päevasest õppest on suhteliselt madal ning pärast gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Põhikoolilõpetajatel on head IKT baasoskused ja oluline on, et õpetajate palgakasv on Eestis olnud üks kiiremaid OECD riikides ja on jätkuvalt riigi strateegiline eesmärk. Vähenenud on ka eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal. Kõrg- kui ka kutsehariduse lõpetanute hõive ja palgad on kasvutrendis, mis näitab ka tegelikku tööturunõudlust erialaste oskustega spetsialistide järele. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimasel kolmel aastal teinud hüppe ning heameel on selle üle, et seejuures on kasv kiireim just madalama haridusega inimeste hulgas. Tööturu pingelise olukorra leevendamiseks on hea meel tõdeda, et loodus-, täppis-ja tehnikateaduste lõpetanute osakaal kõrghariduses kasvab ning riigi seisukohalt on IKT valdkond eelisarendatud. Lisaks on tõusnud nii välisüliõpilaste arv kui ka osakaal, eriti doktoriõppes( iga kolmas sisseastuja on välismaalane), mis aitab kaasa kõrghariduse rahvusvahelistumisele ning konkurentsivõime tõusule. Samas tuleb tõdeda, et madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste noorte osakaal on üle 11% ja see on viimastel aastatel kasvanud. Lisaks on murettekitav keskhariduseta inimeste osakaalu kasv nooremates vanuserühmades ja soolised lõhed põhikoolijärgsetes õpiteedes (madala haridustasemega mitteõppivaid naisi on ca 6%, mehi aga 16%). Problemaatilised on ka katkestamise määrad kutse-ja kõrghariduses ning ka üldhariduse mittestatsionaarses õppes. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf ; https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf 55 61 Õpilaste arv muutub piirkonniti ebavõrdselt ning seetõttu peab jätkama koolivõrgu reformimist. Põhikooliõpilaste arv on viimasel kümnendil kasvanud vaid Harjumaal ja Tartumaal, kõige enam on põhikooliõpilaste arv vähenenud Hiiu-, Jõgeva-, Võru- ja Põlvamaal. 2.9.1. Digipöörde programm Programmi eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Tabel 32. Digipöörde programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018) 2020 2021 2022 2023 84 100 100 100 100 Põhikoolilõpetajate osakaal, kellel on tõendatult olemas IKT baasoskused (%) Allikas: HTM Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  Programmi tegevuste tulemusel on hariduses kasutusel e-hindamise keskkond, digitaalse õppevara keskkond (e-koolikott), õppeinfosüsteemid (EHIS, e-päevik), õpikeskkonnad, õppekorraldust toetavad infosüsteemid.  Õpilaste digipädevusi mõõdetakse regulaarselt ja ajakohaselt põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutustes. 2.9.2. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm Programmi eesmärk arenguvajadustega. on viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu Tabel 33. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018) metoodika Tööandjate rahulolu väljatöötamisel, elukestva õppe toimimisega sihttasemed määratakse 1. Allikas: HTM mõõtmisel 2020 2021 2022 2023 rahulolu on kasvanud rahulolu on kasvanud rahulolu on kasvanud rahulolu on kasvanud Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks 62   Alustatakse ettevalmistusi, et MKMi ja OSKA prognoosimetoodikate baasil töötatada välja ja käivitada terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus senise valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks osaks üldprognoos. Edendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses. Toetatakse praktika süsteemse korralduse juurutamist kutse- ja kõrgkoolides, arendatakse töökohapõhist õpet. 2.9.3. Koolivõrgu programm Programmi eesmärk: Õpilaste arvu muutusi arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Tabel 34. Koolivõrgu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Tööjõukulude osakaal valitsussektori üldhariduskuludes (%), sh õpetaja tööjõukulude osakaal valitsussektori üldhariduskuludes (%) Viimane tegelik tase (2018) Selgub 2020 2020 2021 2022 2023 60 60 60 50 50 50 - - ~100 - 3 mln - - Allikas: HTM Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Allikas: HTM Haridusvaldkonna optimeerimine (m2) 160 pinnakasutuse 0 väheneb väheneb Allikas: HTM Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks    Aastaks 2023 tegutseb 25 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades. Tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste kaasamiseks on toetust saanud 60 õppeasutust, et parandada õppetingimusi. 2022. aastal alustab tegevust Tallinna Muusika ja Balletikool. 2.9.4. Üldharidusprogramm Programmi eesmärk on tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele ja võimetekohasele 63 haridusele ja õppija valmisolek edasisteks haridusvalikuteks, rakendada haridusasutustes nüüdisaegset õpikäsitust ning toetada õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalsuse järjepidevat kasvu. Tabel 35. Üldharidusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018) Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes (%) 0,3 Allikas: HTM Õppetöö katkestajate määr gümnaasiumides (väljalangevus gümn. 1. õppeaastal)(%) (17/18) 1,0 (17/18) 2020 2021 2022 2023 hoida taset hoida taset hoida taset hoida taset <1 <1 <1 <1 Allikas: HTM Erinevate osapoolte rahulolu õpikeskkonna ja –korraldusega (keskselt ja regulaarselt väljaväljaväljaväljaväljaõppeasutustes toimuv töötamisel töötamisel töötamisel töötamisel töötamisel rahuloluhindamine) Allikas: HTM Tavaõppes täiendavaid tugimeetmeid ja tingimusi vajavate õpilaste osakaal, kes saavad üldist tuge (%)* - 100 100 100 100 Allikas: HTM Tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste osakaal, kes on kaasatud tavaõppesse** - väljaväljaväljaväljatöötamisel töötamisel töötamisel töötamisel Allikas: HTM Munitsipaalkoolide*** õpetajate keskmine palgatase võrreldes riigi keskmise palgaga 113 120**** 120**** 120**** 120**** Allikas: HTM * Indikaatori metoodika muutus seoses seadusandluse muutusega alates 01.02.2018. a. ** Indikaatori metoodika muutus seoses seadusandluse muutusega alates 01.02.2018. a. Uued sihttasemed töötatakse välja peale esimest mõõtmist. *** Kuigi antud indikaatorit arvutatakse munitsipaalkoolide baasilt, on palgataseme eesmärk laiendatav kõikidele üldhariduskoolide õpetajatele ning 2018.a. tegelik tase riigi- ja munitsipaalkoolide keskmisena samuti 113%. **** prognoositavad saavutustasemed (uuendatakse iga-aastaselt) vastavalt RESis kavandatud rahalistele vahenditele on järgmised: 2020.a. - 102%; 2021 - 97%; 2022 - 93%; 2023 - 88% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks 64        Õpetajate palgavahenditeks on kavandatud RES 2020 - 2023 aastatel kokku 1,3 mld eurot, mis võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga tasemel 1500 eurot. Jätkub lasteaiaõpetajate palga motiveerimise programm eesmärgiga hoida õpetajate palk 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel, selleks on kavandatud aastatel 2020 - 2023 kokku 60 mln eurot. Senisest enam pööratakse tähelepanu õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Keskelt tellitud täiendusõpet toetavad haridusasutuste põhised arendusprojektid ja õpiüritused. Uuendatakse õpetajate täiendusõppe kontseptsioon ning õpetajaameti atraktiivsuse tõstmise kontseptsioon. Õpetajate järelkasvu tagamiseks luuakse paindlikud teed õpetajaametisse sisenemiseks. Suurendatakse koostööd keskhariduse tasandil kutse- ja üldhariduse valdkonnas. Luuakse võimalused, et üldkeskhariduse õpitulemusi saaks alates 2020. aastast rakendada kutsekeskhariduses üldainete õppe moodulitena ning gümnaasiumides oleks alates 2021. aastast võimalik valida kutseõppe sisuliste valikmoodulite põhjal välja töötatud valikkursusi. 2020. aastal uuendatakse alushariduse riiklik õppekava ja töötatakse välja alushariduse seadus. 2021. aastal uuendatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Toetatakse muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, võttes eesmärgiks, et põhikooli lõpetaja omandaks keeletaseme B2 ja gümnaasiumilõpetaja C1. Toetatakse kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist üldhariduskoolis. Et keeleõppe alused loodaks juba alushariduses, jätkatakse pilootprogrammi professionaalse eestikeelse õpetaja lisamiseks venekeelsetesse rühmadesse, selleks on aastatel 2020 - 2023 kavandatud kokku 5,2 mln eurot. Õpilaste liikumisharrastuse toetamiseks juurutatakse Eesti oludesse sobivat teadus- ja tõenduspõhist metoodikat. Metoodika kohandamiseks õpetajakoolituses, kehalise kasvatuse õppe sisu ajakohastamiseks, liikumiselementide kasutatamiseks ka teistes ainetundides ja väljaspool kooli on kavandatud aastatel 2020 - 2023 kokku 4,4 mln eurot. Andekate õpilaste arengu toetamiseks kavandatakse teadusasutuste ja kõrgkoolide toetusmehhanismid vastavalt 2019. aastal väljatöötavale kontseptsioonile, selleks on kavandatud aastatel 2020 - 2023 kokku 3,6 mln eurot. 2.9.5. Kutseharidusprogramm Programmi eesmärk on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad 65 kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Tabel 36. Kutsehariduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal (%) Allikas: Eurostat Õppetöö katkestajate määr (%) kutseõppeasutustes (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) Viimane tegelik tase 2018 a) 2020 2021 2022 2023 11,3 <9 <9 <9 <9 23,4 <20 <20 <20 <20 27 25 25 25 25 19,7 20 20 20 20 80,4 82 82 82 82 Allikas: EHIS Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaal (%) Allikas: Eesti Statistikaameti Täiskasvanute elukestvas osalemise määr (%)*** õppes Allikas: Eurostat Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist Allikas:HTM Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Vajalikud õppekohad kutseõppes tagatakse kutseõppeasutuste tegevustoetuse kaudu (20202023. a eelarve 305,4 mln eurot). Varasemast enam arvestatakse koolitusvõimaluste kavandamise, rahastamise ja toetustegevustes OSKA raportite soovitustega ja kutseõppe sihtrühmade vajaduste ning eripäradega. OSKA analüüsid ja prognoosid annavad sisendi kutseõppe sisu ja koolitusmahu kavandamisele ning koolituskohtade kavandamine toimub koostöös sotsiaalsete partnerite ja koolide nõunike kogudega. Kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks kaasajastatakse kutseõppe üldhariduslik osa, ning töötatakse välja ja rakendatakse laiapõhjalised lühikeste moodulitega õppekavad. Jätkub 2019.a sügisel käivitunud IT Akadeemia pilootprojekt kutsehariduses, kus riigi, kõrgkoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostöös pakutakse kutseõppeasutustes põhikooli lõpetajatele tipptasemel õpet tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal eesmärgiga soovi korral jätkata õpinguid kõrghariduses. 66 2.9.6. Kõrgharidusprogramm Programmi eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Tabel 37. Kõrghariduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 Kolmanda haridustasemega 30‒34 aastaste osakaal earühmas (%). Allikas: Eurostat 47,6 >40 >40 >40 >40 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Rahastatakse kõrgharidusõpet ülikoolides ja riigirakenduskõrgkoolides (2020-2023.a eelarve 649,9 mln eurot) ning analüüsitakse võimalikke stsenaariume ümberkorraldusteks kõrgharidusõpe kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Toetatakse avalik-õiguslike ülikoolide tõhusat juhtimist ja töökorraldust kaasates alates 2020. aastast kõikide avalik-õiguslike ülikoolide juhtorganitesse ülikoolide välised liikmed. Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks valmistatakse ette doktoriõppe reformi doktorantidest nooremteadurite kujundamiseks, et lisavahendite saamisel kujundada senised doktoranditoetused (2020-2023.a eelarve 57,16 mln eurot) ümber nooremteaduri töötasuks ja siduda doktorandid töölepingutega. Seni jätkatakse doktoranditoetuste maksmisega. Soodustamaks välisüliõpilaste Eestisse tööle jäämist, on uueks perioodiks sõlmitud halduslepingutes ülikoolidega kokku lepitud, et kõigis ingliskeelsetes õppekavades on vähemalt 6 EAP mahus eesti keele ja kultuuri õpet. 2.9.7. Täiskasvanuhariduse programm Programmi eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Tabel 38. Täiskasvanuhariduse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase (2018) 2020 2021 2022 2023 Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaal (%)* 27 25 25 25 25 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%)** 19,7 20 20 20 20 Mõõdik/Sihttase Allikas: Eurostat *Eesti Statistikaameti andmed. 67 **Eurostati andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Elukestvas õppes osalemise hulka loetakse nii osalemine tasemeõppes kui ka koolitustel. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Viiakse ellu tegevusi põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse, kus õppeasutused saavad kujundada piirkondlikest eripäradest lähtuvalt teavitustegevused, sihtgrupi õppes püsimist ja edukat lõpetamist toetavad tingimused ja tugiteenused. Senisest enam tugevdatakse koostööd kogukonna osapooletega (koolid, KOVid, noorsootööasutused, sotsiaaltöötajad, Töötukassa jt), kes aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse tagasi suunata ning arendatakse e-õppe võimalusi. Pakutakse täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, eelistades prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanuid. Koolituste pakkumisel võetakse arvesse OSKA soovitusi. OSKA raportites väljatoodud koolitusvajadusele veelgi paremini vastamiseks laiendatakse 2019. aastal tellimuse sihtrühmi ning alustatakse täienduskoolituse riiklikku koolitustellimuse esitamist ka kõrgkoolidele. Varasema õpi- ja töökogemuse süsteemi VÕTA edasiarendamiseks luuakse kutse- ja kõrghariduse kõrval ka üldharidusele sobiv VÕTA kontseptsioon, et tugevdada erinevate õppeasutuste omavahelist koostööd (täiskasvanute gümnaasiumite, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide), tagada õppijatele paindlikumad liikumised haridusliikide ja tasemete vahel ning suurendada õppeasutuste suutlikkust arvestada inimese eelnevaid õpi ja/või töökogemusi. 2020+ nähakse ette kutsesüsteemi ümberkujundamist ning seejuures tugevamat seostamist OSKA süsteemiga. 2.9.8. Noortevaldkonna programm Programmi eesmärk: tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning selle kaudu toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Tabel 39. Noortevaldkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018) Madala haridustasemega mitteõppivate 18– 24-aastaste osakaal (%) 11,3 Allikas: Statistikaamet Noorsootöös osalenud noorte rahulolu noorsootööga (%)56 Allikas: uuring „Noorsootöös osalevate 87 (2017) noorte rahulolu noorsootööga“. 2020 2021 2022 2023 <9 <9 <9 <9 87 - - - 2017.–2018. aastal viidi teist korda läbi uuring „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga“. Võrreldes uuringus osalenud noorte rahuolu üldist määra nende noorsootöötegevuste osas, mida käsitles ka 2015. aasta uuring, osutusid kahe aasta rahulolu määrad sarnaseks (87%). 2015. aasta uuringus käsitletud noorsootöötegevustele lisaks hinnati viimase uuringuga täiendavalt noorte rahulolu noorteprojektide ja vabatahtliku tegevusega. Kõikide tegevuste lõikes oli noorte rahulolu noorsootööga 85%. Tabelis kajastatakse rahulolu nendel aastatel, mille kohta noorsootöös osalemisega rahulolu hinnati – 2018. aastal valminud uuringus hinnati noorte rahulolu nende tegevustega, milles nad osalesid 2017. aastal. 56 68 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks   Noorsootööasutustele tuginedes pakutakse NEET-noortele 57 tugimeetmeid: noorte ülesleidmine otsiva noorsootöö või võrgustikutöö kaudu; noortega usaldusliku kontakti saavutamine; noorte motiveerimine/jõustamine läbi noorsootöö võimaluste, eesmärgiga et noored saaks naasta tööle või õpingutele. Rakendatakse nutikaid lahendusi eesmärgiga teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ning toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes. Toetatakse enesehindamisprotsesside juurutamist noortevaldkonnas ja erinevate osapoolte (riik, KOV, nootsootöötajad ja -organisatsioonid) efektiivset koostööd. 2.10. Teadus Tulemusvaldkonna eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Tabel 40. Teaduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst (%), sh erasektori TA kulutused SKPst (%). Allikas: Eurostat, Statistikaamet. Koht ELi innovatsiooniliidu tulemustabelis Allikas: tulemustabel Viimane tegelik tase (2017 a) 2020 2021 2022 2023 1,29%/ 3,0/ 3,0/ 3,0/ 3,0/ 0,61% 2,0 2,0 2,0 2,0 17. 10. 10. 10. 10. Innovatsiooniliidu *uue arengukava ettevalmistamise käigus võivad sihttasemed muutuda Teaduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Teaduse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“58. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eestis on välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev, toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvanud on publitseerimisaktiivsus ja doktorikraadi kaitsmiste arv. Samuti on kasvanud Horisont 2020-s võidetud lepingute summa 57 ingl. k. terminist „Not in Education, Employment or Training“ – mõeldud noori, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel. 58 https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 69 per capita ja rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TA-s. Eesti on välisteadlastele järjest atraktiivsem. Välisteadlaste arv Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud (Eestis töötab 402 välisteadlast, mis moodustab ligi 8% teadlaste arvust). Teadusvaldkonna suurimateks väljakutseteks on ettevõtete kaasamine teadus- ja arendustegevusse ning teaduse rahastamine. Eesti eripära on kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises − eriti avalikus sektoris teostatud TA puhul. Teadus- ja arendustegevus Eesti ühiskonna ja majanduse huvides on tagasihoidlik. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö on vähene – Eesti jääb EL innovatsiooniliidritest selgelt maha ettevõtluse ja teadusasutuste ühispublikatsioonide arvu poolest. Erasektori osakaal avaliku sektori teadus-ja arendusasutuste finantseerimisel on küll kasvanud ja ulatus 2017. a 5,1%-ni, kuid jääb sihiks seatud 7%-le veel selgelt alla. Murettekitav on Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekuse langus EL liikmesriikide võrdluses ja liiga aeglane tootlikkuse kasv. 2.10.1. Teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Programmi eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Tabel 41. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst Viimane tegelik tase (2017 a) 2020 2021 2022* 2023* 1,29 3 3 3 3 0,61 2 2 2 2 74,4 80 80 80 80 17 10 10 10 10 Allikas: Eurostat, Statistikaamet. Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest, % Allikas: Eurostat Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel *uue arengukava ettevalmistamise käigus võivad sihttasemed muutuda Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  Kavandatakse täiendavate tegevuste rahastamist Horisont 2020 kaasrahastatavas projektis FINEST Twins. Eesmärk on luua targa linna valdkonnas tipptasemel teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetav piiriülene ökosüsteem, mille keskmes on TalTechi loodav targa linna uuringute tippkeskus, mis pakub füüsilist ja digitaalset platvormi tipptasemel 70      teadusuuringuteks, ülikoolide, ettevõtete ja linnade koostööks ning koosloomes toimuvaks innovatsioonis. Teaming for Excellence on Horisont 2020 toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi tippkeskusi riikidesse, mille innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega võrreldes madal. Suurendatakse teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel. TA põhiinstrumentide (sh baasfinantseerimine, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, riigi teadus- ja arendusasutused, Norra välisabi jne) rakendamiseks on 2020. aastal riigieelarvesse planeeritud 86,7 mln eurot. Suurendatakse majanduse kasvuvaldkondade teadustegevuse ja kõrghariduse toetamist, et realiseerida nende majanduskasvu potentsiaali. Käivitatakse ressursside väärindamise programm (3 mln eurot aastas). Selle raames: 1) toetatakse kõrgharidusõpet ja teadust, sh luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides; 2) toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtluse koostööprojekte; 3) tagatakse nende läbiviimiseks tarvilik materiaalne baas; Jätkatakse arendusgrandi (inglise k. proof-of-concept grant) piloteerimisega. Arendusgrandi eesmärgiks on toetada silmapaistavate teadustulemuste arendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides nende ärilise kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam teadustulemusi äriliste rakendusteni. Alustatakse ettevõtete haruliitude arendusnõunike toetusega. Teadustaustaga arendusnõunikud aitavad erialaliitudel määratleda haruliidu liikmetele olulised teadus- ja arendussuunad, mille alusel hinnata sektori arenguvõimalusi kui läbi rääkida teadusasutustega valdkonnale vajalike uuringute üle, tõstavad haruliidu liikmete teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ja võimalikest rakendustest ning aitavad kaasa sektori ettevõtjate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele TA vallas, soodustades koostöö teadusasutustega nii Eestis kui EL tasandil. Alustatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete ettevalmistamisega (nn sektoraalne mobiilsus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida. 2.11. Kultuur Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 42. Kultuuri tulemusvaldkonna ja Kultuuriprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Elanike kultuurielus osalemine, % Allikas: Statistikaamet Viimane tegelik 2020 tase (2017) 78,7 71 78 2021 2022 2023 78 78 78 Kultuuri tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud valdkonna arengukavas „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“59 (edaspidi Kultuur 2020). Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärki panustab otseselt üks programm. Eesmärgi saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel. Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka läbi keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise. Keskse rolliga kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja turvalise kasvukeskkonna. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Enamiku näitajate puhul on Eesti elanikud aktiivsed kultuuris osalema ja kultuuriga seonduvaid teenuseid tarbima, kuid piirkonniti on kultuuri tarbimises märgata erinevusi 60. 2018. aastal jõudis kulminatsioonini riigi ja vabaühenduste koostöös ette valmistatud Eesti Vabariik 100 juubeliprogramm (edaspidi EV 100 programm), mille raames toimus 2018. aasta lõpuks ligi 3000 sündmust kodu- ja välismaal ning pidustustesse olid kaasatud Eestiga seotud inimesed üle maailma. EV 100 juubelisündmused tõid kultuuriväljal kaasa seninägematut koostööd – võrreldes seniste praktikatega kujunes pretsedendituks EV 100 programmiga seotud eravahendite kaasamise maht. Algatusi ja sündmusi toetas üle 100 ettevõtte – näiteks toetati EV 100 filmiprogrammi filmide valmimist, muusikaõppeasutustele muusikainstrumentide ostmist ja kunstinäituste korraldamist kogu maailmas. Teatrikultuur on Eestis jätkuvalt tugev. Etendusasutuste külastuste ja lavastuste statistika 2018. aasta kohta avaldatakse 2019. aasta esimeses pooles. Tuginedes 2017. aasta näitajatele saab välja tuua, et Eesti teatrit käidi 2017. aastal vaatamas üle 1,1 miljoni korra. Kokku andsid teatrid 6713 etendust ja mängukavades oli kokku 559 lavastust. 2018. aasta oli Eesti filmile erakordne – püstitati Eesti filmi vaatajarekord ning kodumaise filmi vaatajate arv ületas esmakordselt 600 tuhande vaataja piiri, moodustades 3,6 miljonist kinokülastusest 17,85%. 2018. aastal linastus kinodes kokku 14 Eesti mängufilmi, 10 täispikka dokfilmi ja kaks lühifilmide kassetti. 2018. a ja 2019. a alguse filmivaldkonna edu on tuginenud suuresti EV 100 programmi raames rahastatud filmidele, mis oma eelarvelt ületasid märkimisväärselt tavakorras rahastatud filmiloomingut. Eesti kirjandus on maailmas tuntud – 2018. aastal tõlgiti üle 100 eesti kirjandusteose võõrkeeltesse. Suureks tõukeks oli ka Eesti osalemine 2018. a koos Läti ja Leeduga Londoni rahvusvahelisel raamatumessil peakülalisena. Eesti muuseumid on jätkuvalt populaarsed ning järjepidevalt tähistatakse igal aastal ka üleeuroopalist muuseumiööd. Muuseumikülastusi oli 2018. aastal 3,4 miljonit. Võrreldes seda rekordilise külastajate arvuga 2017. aastal, oli külastusi siiski 100 000 võrra vähem. Hoolimata 59 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf 60 Kultuuris osalemise uuring. 2017. Statistikaamet 72 mõningasest langusest on Eesti muuseumikülastuste arvu poolest endiselt Euroopas esimeste seas. Positiivseks võib lugeda rahvaraamatukogudes laenutuste arvu tõusu, mis küündis 2018. aastal taas ligi 10,4 miljonini. Rahvaraamatukogu külastati 2018. aastal 5,5 miljonit korda ja nende teenustega seotud virtuaalkülastuste arv oli 2,5 miljonit. Eesti rahvakultuuri tugevuseks on rikkalik pärand ning inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. 2018. a osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 83 205 harrastajat. 2019. aastal möödub esimese laulupeo toimumisest 150 aastat ning tantsupidu toimub 20. korda. Eestis on rikkalik kultuuripärand, millest osa on riikliku kaitse ehk muinsuskaitse all. 2018. aasta lõpu seisuga on meil 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eestis loomemajanduse sektoris 2015. aasta andmetel 30,7 tuhat töötajat (4,8% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 9098 ettevõtet ja asutust (11,6% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,5 miljardit eurot (2,9% SKPst), mis on samaväärses suurusjärgus põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi terviknäitajaga (3,4%). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist, ent praeguseks on nendest digiteeritud vaid ca 10%. Kultuuriministeeriumis valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik ehk 33% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Rahvusvahelisel areenil käivad kahesuunalised tegevused. Ühelt poolt toimub kultuuri rahvusvahelistumise toetamine, mille läbi aidatakse Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Teiselt poolt on oluline tuua Eestisse ka rahvusvahelisi kultuuriüritusi, mis rikastavad kultuurielu ning elavdavad Eesti majandust. Valdkonda kaasates alustati 2018. aastal strateegiadokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi Kultuur 2030), mis seab kultuurivaldkonna ühised eesmärgid kümneks aastaks, koostamise protsessiga. Vastavalt visioonidokumendile „Kultuur 2020“ on üheks oluliseks kultuuripoliitika eesmärgiks loojatele kindlustunde ja loomerahu tagamine. Selleks on ellu viimisel eesmärk võrdsustada aastaks 2020 riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtasu Eesti keskmise palgaga. Samal põhjusel on algatatud kunstniku- ja kirjanikupalga meede. 73 2.11.1. Kultuuriprogramm Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi ja tulemusvaldkonna eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed on identsed. Vaata eespool tabel 42. Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks         Uute teoste loomiseks ja professionaalse kunstipraktika toetamiseks jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist ning palgaliste arvu suurendamist. Aastaks 2021 on eesmärk toetada 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Kirjanike ja kunstnike aastane toetusmaht kokku on 0,8 mln eurot. 2019. aastal jätkub Kultuur 2030 koostamine: toimuvad arutelupäevad teemarühmade ja fookusgruppidega ning aasta lõpus Kultuur 2030 dokumendi kokku kirjutamine, et see kooskõlastada ning kinnitada 2020. a esimeses pooles. Etenduskunstide lähiaastate olulisemateks eesmärkideks on: tagada jätkuvalt etenduskunstide regionaalne kättesaadavus ja toimiv teatrivõrgustik, pidada silmas lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgia osakaalu uuslavastustest, hoida teatripildi mitmekesisust. Lisaks on oluline tugevdada Eesti etenduskunstide valdkonna rahvusvahelist tuntust. Üks olulisimaid tegevusi nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel on etendusasutuse seaduse muutmine ja rahastamisaluste korrastamine. Seetõttu jätkatakse 2019. aastal etendusasutuse seaduse muutmise väljatöötamisega. Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist (19,2 mln eurot). Samuti jätkub filmitagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine mahus kaks miljonit eurot aastas eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Eesti Rahvusringhäälingu kaasaegse tehnoloogiaga ning optimeeritud mahtudega telestuudiote projekteerimise ja ehituse kavandamine. Uue optimaalsema ruumiprogrammiga telekompleksi rajamine koos juba kaasajastatud raadio- ja uudistemajaga looks kogu organisatsiooni vaates loomingulist ning majanduslikku sünergiat ja tagaks mitmetes aspektides kuluefektiivsema tegutsemise. 2019. aasta 1. maist jõustus uus muinsuskaitseseadus ning Muinsuskaitseamet reorganiseeriti muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna ühendasutuseks. Uue seaduse eesmärk on luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides. Uue seaduse alusel hakatakse hüvitama mälestise omanikele neid kulusid, mis mälestise staatusega kaasnevad ehk kompenseerima uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega seotud kulusid. Perioodil 2020-2023 on toetuste maht kinnismälestiste omanikele 11,5 mln eurot. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav roll. Jätkub Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumide võrgustiku ümberkorraldamise lõpule viimine ja muuseumide infosüsteemi arendamine. Muuseumide valdkonna oluliseks tegevuseks eeloleval perioodil on ühishoidlate rajamise kontseptsiooni edasiarendamine. Ühishoidlate rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine, kuid see panustab oluliselt ka kultuuripärandi 74      paremasse kättesaadavusse. Ühishoidla pakuks museaalide säilitamise teenust laiemalt koos konserveerimis-, restaureerimis- ja digiteerimisteenustega. Eesti Rahvusraamatukogu hoone projekteerimise ja ehituse kavandamine, pakkumaks kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ning tagamaks nõuetekohane pikka aega säilitatavate väljaannete ja inimeste turvalisus. Eesmärk on olemasolevate funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ning kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduksid tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsionaalsused. Raamatukogupoliitika kujundamisel on muudatused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine toonud vajaduse rahvaraamatukogude töö ümberkorraldamiseks. Sellest tulenevalt tuleb arendada raamatukogu pakutavaid e-teenuseid. Ajakohastada tuleb ka rahvaraamatukogu seadust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning maakonnaraamatukogude rahastamise põhimõtteid. Analüüsida tuleb raamatukoguvõrgu toimimist ning sõnastada tuleb raamatukoguteenused, mis tagavad kogukonna elukestva õppe ja jätkusuutlikkuse. Raamatukoguteenuste vastamiseks kasutajate ootustele on oluline lugemisharjumuste edendamine ja eri tüüpi raamatukogude koostöö eteenuste arendamisel. Muutunud olukorrast tulenevalt koostab Kultuuriministeerium 2019. aasta lõpuks rahvaraamatukogu seaduse väljatöötamiskavatsuse. Jätkub laulu- ja tantsupeo traditsiooni toetamine. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkust mõjutavad mitmed tegurid: kollektiivide juhendajate pealekasv, kollektiivide rahastamine, juhendajate palgatase ja muu oluline temaatika, mis on olnud päevakorral pikemat aega. Kollektiivide rahastamise ning juhendajate palgamäärade tegelikule olukorrale hinnangu andmiseks käivitas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Kultuuriministeeriumi toel üleriigilise uuringküsitluse, mille teostajaks on Poliitika uuringute keskus Praxis. Uuringu põhjal valmib laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide rahastamise ning kollektiivi juhtide töötasude analüüs ja tehakse ettepanekud protsessi edaspidiseks toetamiseks. Laulu- ja tantsupidu vajab kaasaegset korrastatud ning heade tingimustega taristut nii esinejatele kui publikule Tallinna lauluväljakul kui ka Kalevi staadionil. Kultuuriministeerium näeb taristute korrastamise osas jätkuvat koostööd Tallinna Linnavalitsusega. Rakendatakse toetust eraomanikele taluarhitektuuri restaureerimiseks ja kasutuses hoidmiseks või kasutusse võtmiseks. Toetusmeetme maht aastas on 0,2 mln eurot. Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele, rakendades väikelinnade ajalooliste hoonete korrastamisel aastatel 2019 – 2021 EMP/Norra toetusmeedet. Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. 75  „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava elluviimine, eesmärgiga teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik ehk 33% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. 2.12. Sport Tulemusvaldkonna eesmärk: Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tabel 43. Spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik 2020 tase Mõõdik/Sihttase Liikumisharrastusega tegelevate inimeste vanusegrupist, % regulaarselt osakaal 16-64 2021 2022 2023 40,2 (2018) 53 Ei mõõdeta 55 Ei mõõdeta 50,15 (2018) 51 52 53 53 Allikas: Tervise Arengu Instituut Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5-19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, % Allikas: Eesti Statistikaamet spordiregister, Spordi tulemusvaldkonna pikaajaline arengueesmärk on kokku lepitud valdkonna arengukavas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“61 (edaspidi Sport 2030). Spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustab otseselt üks programm. Spordi valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused kavandatakse Spordiprogrammis. Spordi valdkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, era ja kolmanda sektori ning spordiorganisatsioonide tegevuste elluviimise koosmõjus. 61 https://www.kul.ee/et/tegevused/sport/arengustrateegia-eesti-sport-2030 76 Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Liikumisharrastusega (2 korda nädalas à 30 min) tegeles 2018. aastal Tervise Arengu Instituudi läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel vähemalt 40,2% tööealisest elanikkonnast. Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sagedus soo ja vanuserühma järgi on viimase 2 aastaga langenud. Neljandik eestimaalastest tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on aasta-aastalt vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest (2008. a oli see 33%, 2018. a 24,7%). Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides. Kui 2012. aastal oli see arv 130 839 inimest, siis 1. jaanuari seisuga 2019. aastal oli see 181 195 inimest, kellest noored (5-19 aastased) moodustasid ca 57,50-%. Samuti on kasvanud spordiorganisatsioonid, sh spordiklubide, arv 2302-lt 2717-ni organisatsioonini. Laste liikumise ja ülekaalulisuse ning nendega seotud tervisestatistika analüüsi põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordi riikliku andmebaasi (Spordiregister) kohaselt on Eestis 2019. aastal enam kui 2700 spordiklubi, 421 spordikooli, üle 3200 spordiobjekti ja välja antud ligikaudu 3400 treenerikutset. Eestis ei tegutse riigi ameti- või hallatava asutusena ühtegi spordiinstitutsiooni. Küll aga panustab Kultuuriministeerium nii liikumisharrastuse kui ka saavutusspordi edendamisse keskvalitsusse kuuluvate riigi asutatud sihtasutuste Tehvandi Spordikeskuse SA (sh Kääriku spordibaas) ning Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA arendamise kaudu, läbi spordiorganisatsioonide toetamise ning teistesse, sh regionaalselt olulistesse spordiobjektidesse investeerimise kaudu koostöös kohalike omavalitsustega. Eestis on olemas hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik ja tõenditel põhineva spordipoliitika tegemiseks Spordiregister ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme, mis tagavad nii võistlustel eduka osalemise kui ka kvaliteetsete rahvusvaheliste suurvõistluste ja tiitlivõitluste korraldamise võimekuse. Regulaarselt toimuvad paljud rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismimajandusele, sealhulgas Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas2018. a võitsid Eesti sportlased tiitlivõistlustelt kokku 179 medalit, neist 25 olümpiamängude kavasse kuuluvatel distsipliinidel. 2.12.1. Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tabel 44. Spordiprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 Spordiorganisatsioonide arv. Allikas: Eesti spordiregister 2 717 (2019) 2700 2700 2700 2700 Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Allikas: Eesti spordiregister 181 195 (2019) 182 000 183 000 184 000 185 000 Treenerikutsete arv Allikas: Eesti spordiregister 3 358 (2019) 3 425 3 450 3 475 3 500 77 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks       Alates 2019. aastast käivitati koondise tasemel sportlastele ja edukatele võistkondadele toetussüsteem (Team Estonia). Tippspordile suunatud toetused ei võimalda spordialaliitudel kõiki koondisi ellu kutsuda, tagada piisavat ettevalmistust tiitlivõistlusteks, taustapersonali, sh treenerite ja meditsiinipersonali vajalikku kaasatust. Toetused spordialaliitudele on tihti projektipõhised, mis ei võimalda tegevuste ja eesmärkide pikaajalisemat planeerimist. Koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi EOK) ja spordialaliitudega on välja töötatud Team Estonia arendamise põhimõtted, mida analüüsitakse pidevalt edasi. Team Estonia toetussüsteemi järgmise nelja aasta maht on 10 mln eurot. Jätkuvalt on spordipoliitika eesmärk aidata spordiorganisatsioonidel tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning treenerite palga viimine koos spordiorganisatsioonidega Eesti keskmisele tasemele. Alates 2018. aastast kehtib põhimõte, et riik toetab 1,1 miljonit treeningtunni läbiviimist ja kuni 50% treeneri brutotasust, ülejäänud osa katavad spordiorganisatsioonid. Aastane toetusfond treenerite tööjõukulude katmiseks on 7,1 mln eurot. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on Eesti Olümpiakomitee reformimas Eesti Antidopingu SA (edaspidi EAD), kujundades sellest keskse spordi aususe ja spordieetika keskuse. Lähiaastate perspektiivis on vajadus arendada ka EAD uurimisvõimekust, sealhulgas „tarka testimist“ ja laiendada ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades. Kavandatud spordiseaduse muudatuskavatsuste tulemusena saab EADle anda haldusülesandena ka kokkuleppemängude vastase võitlusega tegelemine 2020. aasta jooksul. Aastatel 2020-2023 võib EAD reform vajada riigipoolset lisarahastust. Analüüsitakse koostöös EOK-ga rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ning seisukorda. Riik aitab vajadusel finantseerida spordiobjekte, mis on regionaalpoliitilise tähtsusega ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Programmperioodil jätkub ka Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus – Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine Keskuse väljaehitamise kogumaht on 12 mln eurot. Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. Kultuuriministeerium käivitas 2019. aastal uue algatusena taotlusvooru läbiviimise tervisespordikeskuste toetamiseks. Igas maakonnas on välja valitatud kuni kaks tervisespordikeskust, mida järgmise nelja aasta jooksul toetatakse Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusprogrammi aastane maht on 0,6 mln eurot. Liikumisaktiivsuse suurendamisel on vajalik tõhustada valdkondade ülest koostööd. Koostöö tulemusena saab otsida lahendusi aktiivsemale liikumisele suunava tervishoiuteenuste arendamise ja perepoliitika kujundamisel, inimeste kodulähedaste liikumispaikade võrgustiku kujundamiseks loomaks liikumist soodustav keskkond linnaplaneerimisel, kohandamaks koolides liikumisvõimalusi, rahastamaks spordiorganisatsioone ja liikumisharrastust toetavaid ja propageerivaid tegevusi jms. 78 2.13. Lõimumine Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Tabel 45. Lõimumise tulemusvaldkonna mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2020 tase Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgas, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 39 38 47 51 2021 2022 Ei Ei mõõdeta mõõdeta 2023 40 55 Lõimumispoliitika on horisontaalne ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sealhulgas säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Lõimumise tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse poolt valdkondlikus arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ 62 Lõimumise valdkondadeülesuse tõttu panustavad arengukava strateegilise üldeesmärgi saavutamisse ka teised arengukavad ning ministeeriumide tegevuste planeerimiseks loodud programmid. Lõimumise tulemusvaldkonna eesmärki panustab otseselt üks programm. Lõimumise valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused kavandatakse Lõimumisprogrammis. Lõimumise valdkonna eesmärgid saavutatakse aga kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti on kodumaaks ligi 194 rahvuse esindajale. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ning 0,8% soomlased. Rahvastikuregistri 01.01.2019 andmete kohaselt elab Eestis 1 359 750 elanikku, kellest 1 142 760 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis – 75 191 (5,5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis – 141 625 (kõige suurem osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (90 100), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (10 346)). Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused Eesti rändeprotsessides. Märkimisväärne osa eestlastest elab ka välismaal – hinnanguline suurus on 200 000 inimest. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks. Vähenenud on väljaränne ja kasvanud Eesti kodanike tagasipöördumine, samuti sisseränne teistest riikidest. 62 https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/kultuuriline-mitmekesisus/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020 79 Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades viimastel aastatel suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustes inimeste vahel vähenesid, Eesti elanike suhtumine uussisserändajatesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooring, 2016/2017. aasta Eesti inimarenguaruanne, Statistikaameti andmed ning muud rakendusuuringud toovad välja mitmed lõimumisalased probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata: teisest rahvusest isikute usaldamatus riigi institutsioonide vastu, passiivselt eesti keelt oskajate suur arv ning keelekeskkonna puudumine, erinevast rahvusest inimeste vähesed kontaktid, teisest rahvusest inimeste väike osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides, eestlaste vähene lõimumisvalmidus ning eestlaste ja teisest rahvusest inimeste erinevad harjumused meedia tarbimises ning ühise infovälja puudumine. Lisaks vajavad endiselt lahendamist järgmised väljakutsed: eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel, venekeelsete kutseõppurite halb eesti keele oskus, madala haridustasemega mittetöötavate ja – õppivate teistest rahvustest noorte arv on suurenenud, Eesti kodakondsust taotletakse vähem, teistest rahvusest elanike kodanikuaktiivsus on väike ja nende esindajate osakaal Eesti avalikus teenistuses tagasihoidlik. Keeleõppes suudetakse pakkuda võimalusi kümme korda väikemale arvule inimestele, kui on soovijaid ja uussisserändajate lõimumine vajab enam tähelepanu. 2.13.1. Lõimumise programm Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi Tabel 46. Lõimumisprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel. Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring Enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast eestlaste ja teistest rahvustest elanike seas, % Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 eestlased 31%; teised rahvused 57% (2017) eestlased: 40%; teised rahvused: 70% Ei mõõdeta Ei mõõdeta eestlased: 45%; teised rahvused: 75% 85% 85% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad Allikas: Eesti ühiskonna seda integratsiooni heaks või väga monitooring heaks eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks (2017) 80 eestlastest ja 85% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest. Eesti keele mitte oskavate inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest, % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 41% (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab); 10% ei valda eesti keelt Kontaktide tihedus eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel (osakaal inimestest, kellel on palju kontakte), % Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 2021 2022 2023 Ei mõõdeta (2017) 42% (valdab Ei vabalt või mõõdeta saab aru, räägib ja kirjutab); 9% ei valda eesti keelt 50% (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab); 8% ei valda eesti keelt eestlased 38%; teised rahvused 64% (2017) eestlased: 49%; teised rahvused: 69% Ei mõõdeta eestlased: 55%; teised rahvused: 75% Ei mõõdeta Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks      Koostamisel on „Lõimuv Eesti 2030“ strateegia eelnõu. 2019. aasta vältel toimuvad konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud, mis jätkuvad eelnõu väljatöötamisega 2020. aastal. Arengukavaga väljatöötamisse on kaasatud seotud riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik huvitatud Eesti elanikud. Jätkatakse tihedat koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega kohalike omavalitsuste (KOV) kaasamiseks lõimumisvaldkonda. Kultuuriministeeriumi eesmärk on välja töötada tegevused, millega KOVid saaksid lõimumisse panustada ning neid ka rakendada. Rahvuskaaslaste tagasipöördumise sujuvamaks muutmiseks luuakse 2019. aastal Integratsiooni Sihtasutuse juurde nõustamise tugiüksus, eesmärgiks on kohanemisteenuste väljatöötamine ja tugivõrgustiku loomine tagasipöördumise soodustamiseks. Rahvuskaaslaste sujuvat tagasipöördumist toetatakse 0,1 mln euroga aasta. Tõhustatakse eesti keele omandamist. Selleks on käivitunud 2019. aastal tervikmahus Eesti keele majades tasuta eesti keele kursused ning tegevused, mis võimaldavad keelt vahetult kasutada. Soovijatele on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe ning motiveeriv suhtluskeskkond. Keelemajade aastane eelarve on 2 mln eurot. Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate õpetajate täiendkoolitustega, pööratakse suuremat tähelepanu mitteformaalsele keeleõppetegevusele eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemiseks. 81  Tihendatakse erinevatest rahvustest inimeste vahelisi omavahelisi kontakte. Eri rahvuste vaheliste kontaktide tõhustamiseks on kavas kujundada ja arendada teenuseid spordi ja kultuuri valdkonnas. 2.14. Perepoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on tõusnud. Tabel 47. Perepoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Loomulik iive Allikas: Statistikaamet Viimane tegelik tase Negatiivne Summaarne sündimuskordaja Allikas: Statistikaamet Absoluutse vaesuse määr 0-17-aastaste laste seas, % Allikas: Statistikaamet 2020 2021 2022 2023 Positiivne Positiivne Positiivne 1,67 (2018.a) 1,62 1,65 1,65 1,67 3,2 (2017.a) 3,5 3,4 3,2 3,1 -1384 (2018.a) Positiivne Perepoliitika tulemusvaldkonna Laste ja perede programm on koostatud Laste ja perede arengukava 2012–202063 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Laste ja perede tulemusvaldkonna eest vastutab Sotsiaalministeerium. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks.Valdkonna murekoht, aga ka probleem riigile tervikuna on sündide vähenemine ja 0–17-aastaste laste arvu vähenemine rahvastikus. Statistikaameti andmetel elas 2018. aasta alguses Eestis 252 117 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine. 2016. aastal ületas Eesti naiste lapse saamise keskmine vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2017. aastal (ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,38 aastat). Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv. Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed 2,42 last. Tegelik 63 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020 82 laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud. Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede materiaalne kindlustatus. Võrreldes 2016. aastaga on allpool absoluutse vaesuse piiri elavate laste osakaal ja arv veidi vähenenud: kui 2016. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 3,5%, siis 2017. aastal elas allpool absoluutse vaesuse piiri 3,2% lastest. Võrreldes teiste leibkondadega on vaesusrisk suurem leibkondades, kus ülalpeetavate, sh laste arv on tunduvalt suurem kui tööl käijate arv. Seetõttu on lastega leibkondadest kõige suuremas vaesuses töötu(te) vanema(te)ga leibkonnad, ühe täiskasvanuga leibkonnad ning kolme ja enama lapsega pered. Laste vaesuse vähendamiseks on viimastel aastatel oluliselt suurendatud perehüvitisi, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks tekib peredes probleeme. Seetõttu paneb riik rõhku pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidesse ning suurendab läbi selle laste ja perede heaolu. 2.14.1. Laste ja perede programm Programmi eesmärk: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. Tabel 48. Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 soovitud naistel ja Soovitud laste arv ja tegelik laste arv64. 0,88 ja tegeliku Allikas: Special Eurobarometer, Euroopa meestel laste 1,55 Komisjon arvu (2011. a) erinevus väheneb 2021 2022 2023 soovitud ja tegeliku laste arvu erinevus väheneb soovitud ja tegeliku laste arvu erinevus väheneb soovitud ja tegeliku laste arvu erinevus väheneb jääb jääb jääb jääb samale samale samale samale 82% tasemele tasemele tasemele tasemele Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse (2018.a) või või või või uuring 2018, Praxis tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Osakaal lastest (4–12-klass), kes on eluga üldiselt rahul. Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 64 83 Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära erinevus 62,9 pp ehk hõivelõhe. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu (2018.a) uuring 61 pp 60 pp 59 pp 55 pp Mõõdik/Sihttase Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks      Elatisabi praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik elatisabi saada nendel lastel, kelle võlgnikust vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Pankrotimenetlus ja sellele tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused. Vältimaks kõigile osapooltele kurnavaid kohtuprotsesse lapse elukorraldusega seotud küsimustes, töötatakse 2020. aastal välja uue perelepitussüsteemi õiguslikud muudatused. Kvaliteetse perelepitusteenuse pakkumine tagab üldjuhul kiirema lahenduseni jõudmise ja hilisema lahendist kinnipidamise ning lähtub lapse õigustest. Erivajadustega laste vajaduste hindamine ja teenuste pakkumine on killustatud erinevate valdkondade vahel. See toob kaasa olukorra, kus laste vajadusi ei hinnata terviklikult, nad ei saa piisavas mahus vajalikke teenuseid ning vanemate jaoks on süsteem keeruline ja ajamahukas. Probleemide lahendamiseks töötatakse 2020 aastaks välja erivajadustega laste sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel, korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist. Tegevuse käigus töötatakse välja ka kohalike omavalitsuste teenuste korraldusmudel ja hindamisinstrument, mida piloteeritakse perioodil 2019–2020. Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuseosutajate juurde. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas töö- ja ühiskonnaelus. Puudega lapse kasvatamisega kaasnevad täiendavad kulud ravimitele, abivahenditele, transpordile jms. Pered, kus kasvab puudega laps, on ka tingituna vanemate raskustest osaleda tööturul, võrreldes teiste peredega suuremas vaesusriskis. Keskmise ja raske puudega laste toetus (01.01.2020.a) kahekordistub ning sügava puudega laste toetus kolmekordistub, olles vastavalt 138,08 eurot; 161,1 eurot ja 241,65 eurot kuus. Üks lastekaitse, aga ka kriminaalpoliitika valdkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine, ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Selleks käivitati 2017. aastal lastemajateenus, mis tugineb Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri koostööle. Samas pole koostöö hetkel formaliseeritud ning sõltuvalt piirkonnast korraldatakse menetlust (nt lapse ülekuulamise puhul) mitmel erineval viisil. Selleks, et luua ühtsed praktikad ja teenuse kvaliteedistandard, esitatakse detsembris 2020 analüüs ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks. Muuhulgas 84   analüüsitakse, kas lastemaja mudelit oleks mõistlik laiendada ka lastele, kes osalevad füüsilise väärkohtlemisega seotud menetlustes, kuna nende laste vajadused on paljuski sarnased seksuaalselt väärkoheldud lastele. Aastal 2020 koostatakse analüüs ja ettepanekud lastekaitsetöötajate piisavuse ning lastekaitsetöö sisulise kvaliteedi kohta, millele tuginedes tehakse juunis 2021 omavalitsuste esindusorganisatsioonidega vastav koostöökokkulepe. Suure töökoormuse tõttu ei ole tihti kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatel ressurssi tegeleda abivajavate laste ja nende peredega piisavalt süvitsi, mistõttu probleemid süvenevad ning muutuvad aina raskemini lahendatavaks. Samuti on paljudes KOV-ides puudu piisavast ennetustööst. Lastekaitsetöö eeldab väga paljude kompetentside olemasolu, mis võimaldaks ühelt poolt peresid nõustada ja toetada ning teisalt seista lapse huvide eest kohtus. Lastekaitsetöötaja peab olema võimeline abistama kõiki abivajavaid lapsi, kelle hulka kuuluvad nii puudega, vaimse tervise probleemidega, käitumisprobleemidega, väärkohtlemise kahtlusega kui muude vajadustega lapsed, mistõttu on ootused lastekaitsetöötaja teadmistele ja oskustele väga suured. Analüüsi käigus on kavas hinnata, millised ressursid ja muudatused on vajalikud, et tagada lastekaitsetöö piisavus ja kvaliteet. Aastatel 2020-2022 jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused, millega pikendatakse isapuhkust, luuakse emapuhkus, võimaldatakse vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, tehakse erisused enneaegselt sündinud laste ja mitmike (kolmikud ja enam) vanematele ning täiendatakse lapsepuhkuse ja lapsendaja puhkuse ja hüvitise tingimusi. 2.15. Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Tabel 49. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele kui emakeele lõpueksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 63,5 >64 >64 >64 >64 3823 4400 4600 4800 5000 56,4 55 55 55 55 Allikas: HTM Eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalevate väliseestlaste arv65 Allikas: HTM Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2C1) sooritanute osakaal, % Näitaja sisse on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka väliskeelepäevadel osalenud. Sihttasemed alates 2018 muudeti ära rahvuskaaslaste programmi vahearuande ja uue perioodi (2018-2020) kinnitamisega valitsuses. 65 85 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 37 (2015) 40 - - - Allikas: HTM Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnangulise aktiivse eesti keele oskus (%) Allikas: Eesti Integratsiooni Monitooring (EIM)* Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti keele arengukavas 2011-2017(2020)66. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Tähelepanu vajavad teemad keelevaldkonnas on mh eestikeelne õpe kõrghariduses, eesti keele õpetajate puudus, varane keeleõpe kui võimalus saavutada väga heal tasemel keeleoskus ning terminoloogia ja keeletehnoloogia arendus. Positiivsena saab välja tuua, et nii gümnaasiumi kui ka põhikooli eesti keele lõpueksami tulemused on pikas perspektiivis parenenud. Viimastel aastatel on kasvanud ka nende osakaal, kes saavutavad eesti keele kui emakeele riigieksamil 80 ja rohkem punkti ning vähenenud nende lõpetajate osakaal, kelle tulemus on alla 20 punkti. Samuti on muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus vähehaaval paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastal vaid 10%. 2018. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 4369 täiskasvanut. Eksami sooritas edukalt 56,4% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest. Võrreldes 2017. aastaga suurenes eksami sooritanute osakaal 2018. aastal peaaegu kõigil tasemetel. Suure välja- ja tagasirände tõttu on vaja üha rohkem tähelepanu pöörata eesti keele kui esimese ja kui teise keele õppe pakkumisele nii väljaspool Eestit kui ka Eestis. Keeleoskuse hoidmine välismaal ja keeletoe pakkumine tagasipöördujatele on äärmiselt oluline, kui tahame, et hargmaised lapsed kasvaksid võimalikult valutult eestlasteks. Eesti keelt oskavate mitte-eestlaste osakaal on küll 10 aasta jooksul kasvanud, kuid viimastel aastatel jäänud suhteliselt samale tasemele. Ka selle grupi võõrkeelte oskus vajab tähelepanu. Noorimas uuritud vanusegrupis (16– 24) on inglise keele mitteoskajaid eestlaste hulgas vaid 4%, venelaste hulgas aga rohkem kui iga neljas (27%). https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf ; https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2014-2020.pdf 66 86 2.15.1. Keeleprogramm Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Tabel 50. Keeleprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase (2017 a) Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 Siht- ja sidusrühma hoiakud eesti keele suhtes. Allikas: Keelehoiakute uuring (2017) Uuringus osalejate määr, kes on nõus väitega, et eesti keel on: ... eestikeelse kultuuri lahutamatu osa (% vastanutest) 93 - - - 93 … vajalik Eestimaal töötamiseks (%) 90 - - - 90 89 - - - 89 elamiseks … osake eestimaalaseks olemisest (%) ja Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks       Toimub eesti keele uurimine, keelekogude arendamine ja mainekujundus. Ilmuvad eesti keele varamu sarja murdegrammatika, kirjakeele ajaloo ja eesti keele grammatika tervikkäsitlused. Arendatakse Sõnaveebi ja Terminiveebi keelehooldussüsteemi ja e-keelenõustamist. Arendatakse terminoloogiavõrgustikku, toetatakse oskuskeele arendamist ja terminitööd. (Kokku on kavandatud tegevusteks aastatel 2020-2023 6 mln eurot.) Luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis, sh eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmine, keelega seotud üleriigiliste võistluste korraldamise toetamine. Iga-aastaselt ilmub kuni 10 erialaterminoloogiat kinnistavat kõrgkooliõpikut. (Kokku on kavandatud tegevusteks aastatel 2020-2023 1,5 mln eurot.) Toetatakse Ida-Virumaa lasteaia-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate keeleõpet. Valmistatakse ette ja korraldatakse 4 korda aastas eesti keele eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1) vähemalt neljas linnas. Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanuile tagastatakse keeleõppekulud riigieelarvest. Jätkatakse eesti keele e-õppe arendustega. Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel ja Üleilmakooli (kus õpib ligi 200 last ligi 20st riigist) tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis (eesti keelt õpetab väljaspool Eestit u 100 õpetajat ja 50 lektorit). Kokku on tegevusteks aastatel 2020-2023 kavandatud 3,1 mln eurot. Edendatakse mitmekeelsust Eestis. Toetatakse varajast õpet ning teise võõrkeele õpet. Laiendatakse võõrkeeleoskuse hindamise võimalusi, tunnustatakse edukaid keeleõppeprojekte. 87 2.16. Ettevõtlus ja innovatsioon Tulemusvaldkonna eesmärk: Toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.67 Tabel 51. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest, % Allikas: Eurostat Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses, % Allikas: World Trade Organization Viimane tegelik (2018 a) 2021 2022 2023 74,4 (2017) 80,0 80,0 80,0 80,0 0,092%(2017) 0,11 0,11 0,11 0,11 16 <15. <15. <15. <15. Eesti koht Maailmapanga Doing Business edetabelis Allikas: The World Bank Group Tööjõukulude kasv võrdluses tootlikkuse kasvuga, % Allikas: Eurostat tase 2020 Tööjõukulud kasvasid 2018. a 6,1% ja tootlikkus suurenes 2,6% Tööjõukulude kasv ei ületa tootlikkuse kasvutempot. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm ja Ehituse programm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 ja Eesti riiklikus turismi arengukavas 2014-202068. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Eesti majandus kasvas 2018. aastal esialgsetel andmetel 3,9%, mis oli mõnevõrra vähem kui Lätis, kuid rohkem kui Leedus. Kasv liikus tõusvas joones ja aasta viimane kvartal oli tugevaim 4,3%lise kasvuga. Kasvu vedas mullu ehitussektor ja töötlev tööstus. Lisaks kerkis viimase aasta kõige kõrgemale tasemele sisetarbimise kasv. SKP kasv ületas ka 2018. aastal hõivatute arvu suurenemist. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus hõivatu kohta 2,6%. Töötatud tundide arv 2018. aastal vähenes, mistõttu suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 5,3%. Palgasurve püsis ka 2018. aastal ja seetõttu suurenes kiiresti tööjõu Riigi eelarvestrateegias 2019–2022 on TUV eesmärk „Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on tõusnud 80%-ni“, mis on käesolevas dokumendis mõõdik. 67 68 https://kasvustrateegia.mkm.ee/ ; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf 88 ühikukulu, mis 6% juures ületas ka tootlikkuse kasvu töötatud tunni kohta. Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim. Tööturul aktiivsete inimeste aastakeskmine arv oli 702 400, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3600 võrra. 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, mis on 6100 võrra rohkem kui varasemal aastal. Töötute aastakeskmine arv oli 37 700, mis on 2600 võrra väiksem kui aasta varem. Euroopa Liidu keskmine töötuse määr püsis 2018. aasta I– III kvartalis 7% piires, mis näitab, et Eesti kuulub pigem madalama tööpuudusega riikide hulka. Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2018. aastal 4,3% eelkõige teenuste ekspordi kasvu tõttu. Majutusettevõtetes peatus 2018. aastal kokku 3,6 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2017. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv. Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,45 miljonit siseturisti ja 2,14 miljonit välisturisti. 2017. aastaga võrreldes siseturistide arv suurenes 4% ja välisturistide arv vähenes 1%. Töötlevas tööstuses toodeti 2018. aastal kokku 4% rohkem toodangut kui 2017. aastal. Toodang ületas varasema aasta taset pooltes tööstusharudes. Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete, puidu töötlemise ja toiduainete tootmise suurenemine. 2.16.1. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht. Tabel 52. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 74,4% (2017) 80% 80% 80% 80% 32 25 25 25 25 Allikas: WTO 0,092% (2017) 0,11 0,11 0,11 0,11 Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPs Allikas: Statistikaamet 0,61% (2017) 2% 2% 2% 2% Mõõdik/Sihttase Tööjõutootlikkus EL keskmisest Allikas: OECD Eesti positsioon konkurentsivõime edetabelis Allikas: WEF maailma Eesti osatähtsus maailma kaubanduses Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks:  Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmiseks (2,4 mln eurot). 89        EAS jätkab suurinvestoritele toetuse pakkumist, mis aitab kaasa keskmiselt kõrgema palgaga töökohtade loomisele, ekspordi kasvatamisele ja Eesti maine tõstmisele innovatsiooni toetava riigina (10 mln eurot). Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamiseks ning uutele turgudele sisenemiseks toetatakse Eesti osalemist Dubai EXPO maailmanäitusel (1 mln eurot). Jätkatakse Eesti kui reisisihituntuse ning turisminõudluse suurendamiseks suunatud tegevusi. Eesmärgiga edendada institutsionaalset eksporti, on Eesti aktiivne liige Euroopa Kosmoseagentuuris. Ettevõtted ja teadusasutused osalevad ESA kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes, samuti teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (2,6 mln eurot aastas). Eesti liitumiseks CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega (1,4 mln eurot) ning EUROSTARS programmis osalemiseks. Tegevused panustavad ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõstmisele. Jätkub Eesti iduettevõtluse hoogustamine ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamise ja kasvamise toetamine (4,6 mln eurot). Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks investeeritakse kogusummas 40 miljonit eurot Tallinna Linnahalli rekonstrueerimiseks rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks. Jätkub ettevõtete nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (6,2 mln eurot), mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist. 2.16.2. Ehituse programm Programmi eesmärk: Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Tabel 53. Ehituse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Sektori tööjõutootlikkus Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektrisoojusenergia tarbimine Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 46 % 50 % 52 % 54 % 57 % ja 5,6 TWh 5,4 TWh 5,3 TWh 5,2 TWh 5,1 TWh Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks:  Toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil (7,5 mln eurot). Hoonete energiatarve moodustab riigi energiatarbest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40%. Seega on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. 90   Jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist (27,5 mln eurot). Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes. Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas. Toetatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamist (12 mln eurot). Kolme- ja enamalapseliste perede eluaseme soetamise, püstitamise, ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele. 2.17. Tööturg Tulemusvaldkonna eesmärk: Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Tabel 54. Tööturu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 a, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõuuuring Tööelu kestus, aastates Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring 2020 2021 2022 2023 79,2 (2018.a) 76,0 79,3 79,4 79,5 39,0 (2018.a) 37,5 39,0 39,1 39,2 Tööturu tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud tööturuprogramm, mille kaudu viiakse ellu Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärki: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Väheneva ja vananeva rahvastikuga riigis on tööhõive ja tööelu kestuse pikendamine võtmetähtsusega, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkus. Tööturuprogrammi eest vastutab Sotsiaalministeerium koos valitsemisala asutuste ja Eesti Töötukassaga. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Neljandat aastat järjest ületas tööhõive määr aastaks 2020 seatud tööhõive määra eesmärgi (76%) ja suurenes 2018. aastal 79,2%-ni. Kasvas inimeste aktiivsus tööturul, saavutades rekordilise taseme 78,8%. Aktiivsus ja hõive suurenesid nii meeste kui naiste hulgas, enim noorte ja vanemaealiste hulgas. Hõivemäär 55–64-aastaste hulgas kasvas 68,7%-ni. Sellele aitas kaasa nii naiste pensioniea järkjärguline tõus kui ka vanemaealiste suurem valmidus pensionieas töötada. 91 Töötuse määr langes 2018. aastal 5,4%-ni, mis on viimase üheteist aasta madalaim tase. Noorte töötuse määr langes 11,8%-ni ning pikaajalise töötuse määr 1,3%-ni. Üldine hea seis tööturul koos tööandjate paranenud valmisolekuga võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi on kaasa toonud vähenenud töövõimega inimeste hõivemäära kasvu. Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse süvenemist. Tööjõupuudust suurendab ka ebapiisav kvalifikatsioon. 2018. aastal oli Eestis vanuserühmas 25– 64 erialase hariduseta 193 400 inimest (kellest õppijaid oli 11 300 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 27% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti üks kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Inimeste töötuks jäämise ennetamiseks pakutakse nii töötutele kui ka töötavatele inimestele Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet ning toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Õppimisel on võimalik tuge saada neil töötavatel inimestel, kes on terviseseisundi tõttu töökaotamise ohus, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või selle omandamisest on möödunud kui 15 aastat, kelle vanus on kõrgem kui 50 aastat, või kelle on ebapiisav eesti keele oskus. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 670 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 30,3 haiguspäeva. Aastal 2019.a jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused soodustavad ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist. 2.17.1. Tööturu programm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 55. Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 82,1% 81,5% Tööjõus osalemise määr 15–64- Mehed (2018.a.) aastaste seas, %69 75,5% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- Naised 73,5% (2018.a.) uuring 78,8% Kokku (2018.a.) 77,5% 2021 2022 2023 81,5% 81,3% 81,2% 75,4% 75,2% 75,1% 78,5% 78,3% 78,2% Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. 69 92 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks      Eesmärgiks on, et töötushüvitisi saaks suurem ring inimesi (nt lühiajaliselt ja ebaregulaarselt töötavad inimesed), mis vähendab töötute vaesusriski, hüvitiste maksmine oleks paindlikum, mis arvestaks arenguid tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomus), ning töötushüvitiste süsteem arvestaks muudatustega majanduses. Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse koostamine ja ettepanekute mõjude analüüsimine. Tööotsija, õppijate ja töötajate konkurensti tõstmiseks tööturul on oluline oskus planeerida karjääri ja tööelu ning teha õigeid haridus – ja tööalaseid valikuid. Selleks, et suurendada selliste oskuste ja teadmistega inimeste arvu, arendatakase karjääriteenused kõigile inimestele elukestvalt kättesaadavaks ning ühtselt toimivaks süsteemiks. Parima tulemuse saavutamiseks loodi 2019.a karjääriteenuste koostöökogu, mida juhib Eesti Töötukassa kaasates vajalikke karjääriteenustega soetud institutsioonide esindajaid. Oluliseks eesmärgiks on mitteaktiivsete, NEET noorte õpingute jätkamise ning tööjõus osalemise toetamine. Selleks on vajalik juba loodud noortegarantii tugisüsteemi toimimise kitsakskohtade analüüs 2020.aastal, mille põhjal tehakse süsteemi vajalikud arendused. Senini on olnud tööturuteenuste rõhuasetus suunatud rohkem tööle saamisele ning järeltoe pakkumine on vähene. Selle muutmiseks laiendatakse vähenenud töövõimega inimestele tööle saamist ja töötamist toetavate teenuste kättesaadavust. Endiselt on oluliseks sihtgrupiks tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad (nt. noored, vanemaealised, vähese eesti keele oskusega inimesed). Nende suuremaks osalemiseks tööturul on vajalik pidevalt ajakohastada ja arendada erinevate meetmete (nt. mobiilsustoetus, kaitstud töö ja rehabilitatsiooniteenus) pakkumist. 2.18. Infoühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Tabel 56. Infoühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik (2018 a) 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 13% Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest. 57,60% Allikas: SK ID Solutions 93 tase 2020 2021 2022 2023 80% 80% 80% 80% 65% 65% 65% 65% Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: E-riigi ja side arendamise programm ning Küberturvalisuse programm. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Infoühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Infoühiskonna arengukavas70. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Sidevaldkonnas paranes aastal 2018 tänu lairibaühenduse baasvõrgu arendamisele kiire interneti kättesaadavus kõikjal Eestis. Valmistati ette raadiosageduste väljaandmine, mh selleks, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G, ning töötati välja vastav Eesti tegevuskava. Riigi infosüsteemi baastaristu valdkonnas alustati koostöös Siseministeeriumi ning uue lepingupartneriga uute ID kaartide välja andmist ning asendati kogu aasta jooksul tuhanded ID kaardid. Uuendati eesti.ee infovärav ning alustati RIHA jätkuarenduste ning kontseptsiooni uuendamisega. Alustati X-tee kasutajaliidese ning liitumiskeskkonna parendamisega. Jätkati Soomega ühise X-road andmevahetusplatvormi tuumtehnoloogia arendamist. Taaselustati MKM juhtimisel riigi arhitektuurinõukogu. Arendati riigipilve teenuseid (lisati teine asukoht) ning alustati ettevalmistusi andmesaatkonna sisustamiseks andmekogudega. Teenuste ehk nutika riigi valdkonnas jätkati teenuste kaardistamisega, et luua sündmusteenuste pilootprojekte. Detsembris määras valitsuskabinet sündmusteenuste protsessi juhtima MKM ning kinnitas esimesed 15 sündmusteenust, millest 7 peavad valmima 2020. Samuti teavitati asutuste juhte ja töötajaid veebide ligipääsetavuse nõuetest. Rahastati nii riigisisese avalike teenuste koosvõime (ligi 1 mln Eurot) kui ka valitsusasutuste IKT teenuste arendamise projekte (üle 10 mln Eurot) kui ka piiriüleseid e-teenuste arendamise projekte (DIGINNO, PACINNO). Koostöös erasektori ettevõtete ja riigiasutustega viidi läbi e-riigi arendustalgud. Alustati andmeanalüütika koolitustega riigiasutustes ning samas viidi läbi ka tehisintellekti rakenduste ideekorje. Avati uuenenud avaandmete portaal. Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks ja tööalaste väljavaadete parendamiseks on jätkuvalt prioriteetne suund, sealhulgas on oluline tööstuse digitaliseerimine. Heal tasemel elanikkonna digitaalne kirjaoskus on eeltingimus kõrgemate erialaste IKT-oskuste arendamiseks. Tööstussektori töötajatele suunatud digitaalse kirjaoskuse hanke raames koolitati ettevõtjaid ning ettevõtete töötajaid, eeskätt puidu-, metsa, masina- ja metallitööstuses. Olulise osa projekti sihtrühmast moodustab venekeelne elanikkond. Kõrgemate IKT oskuste osas koolitati 2018. aastal tervishoiutöötjaid targemateks tellijateks (perearstid) ning samuti suurendati 500 perearsti üldist digitaalset kirjaoskust. Oluline algatus oli andmeteadlaste koolitamine magistri tasemel (50 spetsialisti). Jätkusid Vali-IT! ümberõppe projekti koolitused. Lisaks alustati küberturvalisuse valdkonna kvalifitseeritud tööjõu uuringu tellimise ja elluviimisega. Alaeesmärk e-Eesti tuntuse tõus maailmas on tegevustega kaetud eelkõige läbi e-Eesti maine tegevuskava, mida viib ellu e-Eesti esitluskeskus tihedas koostöös ministeeriumide ja erasektoriga. Aastal 2018 e-Eesti tuntus maailmas kasvas. Seda näitab nii kasvav e-Eesti külastuskeskuse külastajate ja külastuste arv, koostööettepanekute, esinemiskutsete arv kui ka meediahuvi ja – kajastused. Jätkuvalt on edasihüpe kantud e-residentsuse eduloost, mis oli jätkuvalt 2018. aasta jooksul üks populaarsematest märksõnadest. Samuti on kaasa aidanud ka muud arendused ja uued 70 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 94 suunad, nt andmesaatkonna rajamise ja nn krattide arutelu käivitamine. 2.18.1. E-riigi arendamise ja side programm Programmi eesmärk: Programmi eesmärk on arendada välja tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav ning tehnoloogilisi oskusi ja haridust soodustav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris. Tabel 57. E-riigi ja side arendamise mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 30 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kättesaadavus (kaabliga) Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 80% 85% 90% 95% 100% 30 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kättesaadavus (mobiilne) Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 96% 97% 98% 99% 100% Interneti mittekasutajate 71 osakaal 16– 74-aastaste Eesti elanike seas 10,6% 10% 8% 6% 5% Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: Ei 16-74-aastaste elanike rahulolu Allikas: mõõdetud www.riigiteenused.ee 60% 70% 80% 90% Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: Ei ettevõtjate hulgas Allikas: mõõdetud www.riigiteenused.ee 70% 75% 80% 85% IKT- spetsialistide osakaal koguhõives72 7% 8% 8% 8% Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks  71 Viiakse lõpule lairiba baasvõrgu ehitus, mille tulemusel on 2020.aasta lõpuks Eesti maapiirkondades rajatud kokku ca 7000 km baasvõrku, mis ühendab olemasolevaid sidesõlmi ja olulisemaid avalikke asutusi ning loob eeldused juurdepääsuvõrkude ehituseks. Interneti mittekasutajateks loetakse 16-74. a. inimesi, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul või kunagi internetti kasutanud. IKT-spetsialistide osakaal koguhõives aluseks on Statistikaameti iga-aastane Tööjõu-uuring. Andmepäring vastab IKT põhikutsealade klassifikaatoritele (ISCO 08). IKT-spetsialistide koguarv oli 2017. aastal ca 44 800. 72 95        Viiakse lõpule 2018. aastal Elektrileviga sõlmitud juurdepääsuvõrkude passiivse lairibataristu toetusmeede, millega 2023 lõpuks peaks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 40 016 aadressi (17,6 mln). Jätkatakse täiendavate toetusmeetmete välja töötamist ja elluviimist juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks järelejäänud turutõrkepiirkondades. e-Riigi baastaristu ja teenused: rõhk on olnud elektroonse identiteediga seotud arendustel ning ID-kaardi turvanõrkuse ületamisel (eID punktid), aga üha suurema tähelepanu all on keskselt pakutavate teenuste ja rakenduste väljatöötamine ning täiesti uue i-valimiste platvormi loomine; olulise märgilise saavutusena piiriülese andmevahetuse ja e-teenuste pakkumiseks arendatakse Soomega koos edasi x-tee tuumtehnoloogiat MTÜ NIIS raames ning otsitakse NIISi uusi partner- ja liikmesriike. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika arendamise tulemusena peaks mh kasvama rahulolu avalike teenustega nii elanike kui ka ettevõtjate hulgas. Seda on plaanis saavutada muuhulgas nn sündmusteenuste juurutamise abil, mis hõlmavad ka eesti.ee arendusi ja intergratsioone riigi ülejäänud andmebaaside ning teenustega (65,6 mln eurot). Lisaks jätkatakse avalike teenuste ja baastaristu arendamise toetamisega (14,9 mln eurot) ning avalike teenuste koosvõime loomise toetamisega. Uudse lähenemisena kasutatakse arendusprobleemide lahendamisel erasektori õhinapõhist kaasamist, korraldades digiriigi häkatone ning julgustatakse riigiasutusi andmeid avama ning senisest nutikamalt kasutama, toetades krattide ehk automatiseeritud töö- ja otsustusprotsesside kasutuselevõttu. Avalike teenuste koosvõime loomise programmi planeeritud tegevused (mh näiteks koolitused-seminarid) aitavad kaasa teenuste taristu nutikale ja turvalisele arendamisele, toimimisele ja kasutuselevõtule. Tegevused panustavad üheskoos kvaliteetsemate avalike eteenuste arendamisse ning nende aktiivsesse kasutuselevõttu (2,2 mln mln eurot). Jätkatakse digitaalse kirjaoskuse suurendamise investeeringutega. Programmi eesmärk on suurendada Eesti elanike digitaalset kirjaoskust ja tõsta kõrgemate IKT-oskustega täiskasvanute osakaalu. Programmi tulemusena suureneb arvuti- ja internetikasutajate hulk, kuid kasvab ka IKT-spetsialistide osakaal koguhõives. Ellu viiakse näiteks koolitusi erinevatele sihtgruppidele, ümberõppeprogramme (4 mln eurot). 2.18.2. Küberturvalisuse programm Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. 96 Tabel 58. Küberturvalisuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase  Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest73. Turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal.74 Allikas: Statistikaamet 168 3,1% (2015) ≤ 3.1% ≤ 3.1% Turvalist elektroonilist identiteeti75 kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest. 57,6% (2017) ≥ 65% ≥ 65% 158 148 138 128 (2018) Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     73 Jätkusuutliku digitaalse ühiskonna tagamine (korras kodu), mille eesmärgiks on digitaalse ühiskonna kaitsmine küberohtude eest. Sihiks on Eesti küberturbe võimekuse mudeli loomine ning piisavate ressursside tagamine küberturvalisuse valdkonnale. Ettevõtluse ning teadus ja arendustegevuste mahu kasvatamise (teadmistepõhisus, mis täidab „kübermulli“) eesmärgiks on toimiva ökosüsteemi loomine, mis kindlustab vajaliku teabe olemasolu ning soodustab küberturbe majanduse arengut. Sihiks on rohkem poliitika- ja teadusuuringuid ning tugevaid ettevõtteid ja idufirmasid. Rahvusvaheliselt juhtiva rolli säilitamine (sisukas kaubamärk). Eesmärgiks on tagada, et Eesti oleks arvestatav partner ja sisukas suunanäitaja. Sihiks on suurem võimekus tegeleda rahvusvaheliste küberturbe teemadega ning selle saavutamiseks on vajalik üha rohkem inimressurssi. Küberoskusliku ühiskonna arendamise (valdkonna mõistmine) eesmärgiks on teadlikkuse ja kompetentsi olemasolu. Sihiks on ekspertide arvu kasv, ühiskonna hea teadlikkus ning motivatsioon Eestis toimetada. CERT.EE registreeritud kriitiliste küberturbe intsidentide arv aastas. Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega. Allikas: Statistikaamet 74 75 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete. 97 2.19. Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused. Tabel 59. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdik ja sihttasemed. Viimane tegelik 2020 tase (2018 a) Mõõdik/Sihttase Transpordisüsteemi kasutajate rahulolu indeks.76 Allikas:Ülemaailmne Raport Konkurentsivõime ≥4,88 2021 2022 2023 ≥4,88 ≥4,88 ≥4,95 ≥4,88 Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi programm, mis lähtub koostamise hetkel kehtiva Transpordi arengukava 2014–202077 eesmärkidest, meetmetest ja tegevustest ning arvestab TAK 2021+ võimalike vajadustega. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas. 2018. aasta lõpu seisuga oli rekonstrueeritud või uuendatud 185 km maanteelõike, mis ületab algselt 2023. aastaks seatud eesmärki (105km). Ületäitmine on toimunud suuresti tänu sellele, et transpordile ettenähtud vahendeid asuti kasutama esimeste seas, mistõttu läksid hanked planeeritust odavamaks ning tänu sellele oli võimalik sama summa eest rohkem ära teha. TEN-T (üle-Euroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on tänu viimastel aastatel tehtud suurtele investeeringutele taristusse väga hea. 2018. aastal moodustasid halvas seisus teed vaid 2,2 % kogu teede võrgust. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal oli selleks näitajaks 13,5%. Eesmärgiks seatud 11% on seega ületatud, kuid võib arvata, et perioodi lõpuks (2023) võib halvas seisus teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud investeeringud on tehtud ca 10 aastat tagasi ning seetõttu võib kehvemas seisus teede osakaal taas tõusma hakata. Ilmselt jääb see siiski perioodi lõpus tugevalt alla 11%. Rongi kasutajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2018. aastal ületas reisijate arv 7,7 miljoni piiri. Eesmärk - 8,4 miljonit rongireisijat 2023. aastal on prognooside kohaselt täidetav. Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on endiselt väikses languses võrreldes eelnevate aastatega. Tööl käimiseks kasutas 2018. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 37,8% inimestest (eesmärk 50%). Kuna suurim osa ühistranspordi kasutajatest elab Tallinna linnas, siis on langus seletatav Gonsiori tänava rekonstrueerimise projekti ehitusaja pikenemisega ning ka muude ehitustöödega, mis on hälbinud jalgsi või rattaga liiklemist. Endiselt on vaja tähelepanu suunata inimeste mõtteviisi muutmisele ning ühistranspordi kvaliteedi 76 www.weforum.org/reports/the-global-competitiveness-report-2017-2018 77 https://www.mkm.ee/et/arengukavad 98 parandamisele, et rohkem inimesi kasutaks ühistransporti või otsustaks ratta või jalgsi tööl käimise kasuks. 2018. aasta kaubaveo mahud on enam-vähem samal tasemel, mis eelnevatel aastatel (56,4 miljonit tonni). 2020. aasta sihttasemeni (86 miljonit tonni) on veel minna, sest viimaste aastate madalat kaubaveo mahtu saadab kehv geopoliitiline olukord ja rahvusvaheliselt keerulised suhted Venemaaga, mida on hakatud transiidikomisjoniga parandama. 2.19.1. Transpordi programm Programmi eesmärk: Tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisele. Tabel 60. Transpordi programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 tase Liiklussurmade vähenemine, 3 viimase 57 78 aasta keskmine hukkunute arv (raudteel 70 (ainult (ainult ja maanteel79), algtase 2015-2017 MNT 60) MNT 50) Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet ≤34 Transpordisektori energiakulu80 (tuhat 34 tuhat TJ) väheneb või jääb samaks võrreldes tuhat TJ TJ 2012.aastaga, algtase 2016 Allikas: Eurostat 12,0% Transpordi osakaal leibkonna kuludest ei 11,6% kasva üle 12,0%, algtase 201781 Allikas: Eurostat ≥60 000 Kaubaveomaht82, tuhat tonni, algtase 56 434 2017 Allikas: Statistikaamet 78 https://www.tja.ee/et/valdkonnad/onnetused-ja-statistika/statistika 79 https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika 80 Eurostat andmebaas: Simplified energy balances – annual data 81 Eurostat tabel 2021 2022 2023 55 (ainult MNT 48) 52 (ainult MNT 46) ≤50 (ainult MNT 44) ≤34 ≤34 ≤33,5 tuhat TJ tuhat TJ tuhat TJ 12,0% 12,0% ≤12,0% ≥60 000 ≥60 000 ≥61 000 Statistikaameti tabel TS121: veondusettevõtete kaubavedu ja kaubakäive transpordiliigi järgi (kokku): http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TS121 Tabelis kajastub nii riigisisene kui ka rahvusvaheline kaubamaht, kuid ei sisalda sadamate ega lennujaamade kaubakäivet. 82 99 Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks Ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmiseks töölkäijate hulgas:  Toetatakse Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h kokku 7,9 mln euroga. Projekti EL poolne toetus on 7,5 mln eurot.  Renoveeritakse Tallinn-Tartu raudtee ja tõstetakse kiirusi (135 km/h) 10 mln eurot.  Rekonstrueeritakse Pärnu lennujaam (17,3 mln eurot).  Jätkatakse projekti „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“ realiseerimist. Projekti eesmärgiks on soodustada Tallinna vanasadama ja kesklinna vahelise säästva liikuvuskeskkonna kujunemist ja arengut (8,7 mln eurot).  Ühistranspordi toetuseks on kavandatud kokku 437 mln eurot, millega tagatakse tasuta ühistranspordi jätkumine vähemalt samas mahus ja säilitatakse saarte ja mandri vahel vähemalt sama võimekus parvlaevaliikluse nõudluse tagamiseks. Paraneb lennuühendus Saaremaa ja mandri vahel seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega.  Uute tehnoloogiate testimisega seotud tegevused, millel on potentsiaali nii ühistransporti populariseerida kui ka ohutust suurendada (sh isejuhtivad- ja juhiabisüsteemid ning teised intelligentsed transpordilahendused) jätkuvad kuni aastani 2020. Suurimaks rahastatavaks projektiks on FABULOS (Horison 2020 rahastus), mille T&A tegevuse tulemusel finantseeritakse koos Soome partneritega 5,5 mln euro ulatuses isejuhtiva bussipargi opereerimisüsteemi arendust ja katsetamist.  Rukki kanali süvendamiseks on kavandatud 0,7 mln eurot.  Rail Balticu tegevustest ja kuludest on kirjutatud täpsemalt lisas 8. Liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamiseks:  Investeeritakse teedeehitusse, kus suuremad projektid on: - Tallinna ringtee teelõikude Kanama-Keila ja Luige- Juuliku ehitamine 19,3 mln; - Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitamine 11 mln eurot; - Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus 29 mln eurot; - Tallinn-Tartu mnt Kose-Mäo lõigu 2+2 ehitus 67,4 mln eurot; - Tallinn-Narva mnt Väo liiklussõlme ehitamine 10 mln.  Jätkatakse kruusateede täiendavate teelõikude rekonstrueerimisega (6 mln).  Jätkatakse Narvat läbiva (Rahu-Kerese tn.) transiittee rekonstrueerimisega (8,9 mln eurot). 100 2.20. Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus. Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Tabel 61. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale83. Allikas: Maailma Energeetikanõukogu ABD 2020 ABD 2021 ABD 2022 ABD 2023 ABD Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika programm, mille tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandusja Kommunikatsiooniministeerium. Energeetika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Energiamajanduse arengukavas aastani 203084. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs: 2017. aastal suurenes taastuvenergia üldine osakaal energia lõpptarbimises ja oli 29,2%. 2020. Taastuvenergia osakaal kasvas nii elektri- kui ka kaugkütte turul. 2018. aastal on oodata täiendavat taastuvenergia osakaalu kasvu. Aastaks 2020. peab taastuvenergia üldine osakaal energia lõpptarbimisest moodustama 25%. Taastuvenergia valdkonnas on Eesti eesmärgiks aastal 2020. saavutada taastuvenergia osakaaluks transpordis 10%. 2018. aasta 1. aprillist pidid kütusetarnijad tagama, et tarbimisse lubatud biokütuse koguenergia kogu tarbimisse lubatud transpordikütuse energiasisalduses oleks vähemalt 3,1 protsenti. Viimase ametliku statistika järgi on Eestis taastuvenergia osakaal transpordis Euroopa Liidu kõige väiksem (0,4% aastal 2017). Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ kirjeldatud energia lõpptarbimise eesmärk aastaks 2020 lähtus taotlusest, et energia lõpptarbimine aastal 2020 Eestis ei ületaks energia lõpptarbimist Eestis 2010. aastal. Statistikaameti andmetel ületas energia lõpptarbimine 2017. aastal 2020 sihttaset 5,2% võrra, st energia lõpptarbimisele seatud eesmärki ei täideta. EL energiatõhususe direktiivist ja energiamajanduse korralduse seadusest tuleneb riigi üldine Energeetika programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud komposiitindikaator Energy Trilemma Index (https://trilemma.worldenergy.org ), mis iseloomustab riigi energiamajanduse seisundit kolmest aspektist:  energiajulgeolek;  energia kättesaadavus ja taskukohasus;  energeetika keskkonnamõju. 83 Nende aspektide seisundit iseloomustatakse klassiga, kus A on parim ja D halvim. Seisundi klassi määramise aluseks on arvulised indikaatorid. 2018. aastal oli see komposiitindeks määratud 125’le riigile maailmas, riikide üldises pingereas oli Eesti 40.-ndal kohal. 2014. aastal oli Eesti selles pingereas 48.-ndal kohal. 84 https://www.mkm.ee/et/arengukavad 101 energiatõhususkohustus. Riigi üldiseks energiatõhususkohustuseks aastatel 2014-2020 moodustab 7,1 TWh, st rakendatud energiasäästu meetmete tulemusena tuleb saavutada energiasääst 7,1 TWh aastate 2014-2020 peale kokku. 2016. aastaks oli riigi üldisest energiatõhususkohustusest aastateks 2014-2020 saavutatud 30%, kuid kogu perioodi eesmärgi kindlaks saavutamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. EL energiatõhususe direktiivil ja energiamajanduse korralduse seadusel põhineb ka keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimise kohustus. Igal aastal tuleb tagada, et rekonstrueeritakse vähemalt 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mille energiatarbimine ületab energiatõhususe miinimumnõudeid, kasulikust üldpõrandapinnast. 2018. aastal rekonstrueeriti 3,5% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. 2.20.1. Energeetika programm Programmi eesmärk: Energeetika programmi eesmärgiks on tagada Eestis pidev energiavarustus ning energiavarustuse ja -tarbimise säästlikkus, mis kindlustab tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustuse. Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Tabel 62. Energeetika programmi mõõdik ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Viimane tegelik tase (2018 a) 2020 2021 2022 2023 ABD ABD ABD ABD ABD Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks     Toetatakse biometaani tarnimist ja tankimist tanklates ning biometaani tarbivate liiniveobusside kasutamist (20,2 mln eurot, sh 5,5 mln eurot ÜF vahendeid ja 14,7 mln eurot EL CO2 kauplemise süsteemi enampakkumistulusid). Eesmärk on, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Toetatakse amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist ja/või uue soojatorustiku rajamist (10,2 mln eurot). Selle tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Toetatakse kaugküttesüsteemide asendamine lokaalsete küttelahenduste vastu (4,9 mln eurot) ning kaugküttekatelde renoveerimist ja/või rajamist ning kütuste vahetust (11,5 mln eurot). Eesmärgiks on energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil (34,9 mln eurot). Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille selle 102 tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LEDvalgustustehnoloogia kasutamisele. 2.21. Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Tabel 63. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%) Allikas: Keskkonnaministeerium Keskkonnateadlikkuse indeks Allikas: Keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside summaarne koguheide mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium Viimane tegelik tase (2018. a) 2021 2022 >=52% 43,5 46 20,8885 18,86 18,19 17,51 16,84 75 81 81 82 3670 3600 3530 3460 0,53 0,54 0,55 0,56 (2017) Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) Allikas: Keskkonnaministeerium 3747 (2017) Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhe, eur/kg 0,52 55 (2016) >=52% 2023 52 Heas seisundis olevate veekogumite osakaal Allikas Keskkonnaministeerium Allikas: Eurostat 2020 >=52% >=52% 50 Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja - kasutuse programm ja Maaeluministeeriumiga Kalanduse ühisprogramm. Esimese programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, Kalanduse ühisprogrammi eest vastutavad Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium ühiselt vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Keskkonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on Keskkonnastrateegias aastani 2030 ning valdkonna arengukavades. 85 2017.a tase (ilma LULUCFita) 103 kokku lepitud Eesti Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel. Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on paranenud, olles 2013.a 52%, mõõdetakse iga kuue aasta järel. Elupaikade ja liigipopulatsioonide edasise killustumise vältimiseks ja seisundi parandamiseks koostatakse ning rakendatakse tegevuskavasid, uuendatakse kaitse-eeskirju, parandatakse kaitstavatel aladel sisulist kaitsekorraldust, taastatakse ja hooldatakse ohustatud elupaiku ning seiratakse liikide ja elupaikade seisundit. Keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus on aasta-aastalt mõnevõrra kasvanud, olles 2018. aastal: 43,5 punkti, võrdluseks 2016. aastal 42 punkti, elanikkonna teadlikkuse suurendamine on üks prioriteetsemaid keskkonnaalaseid eesmärke. Eesti kasvuhoonegaaside summaarne koguheide 2017. aastal oli 20,88 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 2015. ja 2016. aastaga, mil heide oli vastavalt 18,13 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ja 19,66 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, on toimunud teist aastat järjest heitkoguste kasv. Heitkoguste suurenemine on tingitud eelkõige elektri- ja soojusenergia ning ka põlevkiviõli tootmismahu suurenemisest energeetika- ja tööstussektoris, samas kui näiteks põllumajandussektori KHG heitkogus on püsinud enamvähem samal tasemel. 2017. aastal suurenes elektritootmine 6% ja soojuse tootmine 6,5% võrreldes 2016. aastaga. Põlevkiviõli tootmine on suurenes ligi 5% võrreldes 2016. aastaga ning enam kui 14% võrreldes 2015. aastaga. 2023. aasta eesmärgi (16,84 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) täitmiseks on energeetika- ja tööstussektori KHG heitkoguseid vaja oluliselt vähendada ning samas piirata erinevate meetmetega KHG heitkoguste kasvu teistes sektorites (nt transport, põllumajandus). Heas seisundis olevate veekogumite osakaal on püsinud 2016.a ja 2017.a samal tasemel, 55%. Veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2021. a lõpuks 81% pinnaveekogumitel ja 84% põhjaveekogumitel vähemalt hea seisund. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu meetmeprogramme ning arendatakse edasi vete seisundi hindamise süsteemi, mis toetaks saasteallikate likvideerimiseks või hüdrormorfoloogiliste koormuste või nende mõju vähendamiseks asjakohaste meetmete kavandamist. Eesmärgi saavutamine on problemaatiline, kuna veekogumite seirega saadud uued andmed viitavad halvemale seisundile, kui seni on arvatud ning paljud seisundi parandamise meetmed on vabatahtlikud, mistõttu neid ei rakendata piisavalt. Jäätmetekke (va põlevkivitööstus) sihttase Eestis oli 2017.a 3747 kg inimese kohta. 2023.a eesmärgi saavutamiseks tuleb rakendada nii jäätmetekke vähendamise meetmeid, uuendada ja rakendada vastavaid õigusakte ning suurendada inimeste teadlikkust. Ressursikasutuse poolest on Eesti olukord paranenud ning kodumaine materjalitootlikkus (SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhe) on aasta-aastalt mõnevõrra kasvanud olles 2016.a 0,52 eur/kg kohta, samas EL-is on see näitaja endiselt üks madalamaid. 104 2.21.1. Keskkonnakaitse ja –kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja keskkonnakasutus on tagatud elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus Tabel 64. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018. a) 2020 2021 2022 2023 Rangelt kaitstavate metsade osakaal, % Allikas: Keskkonnaministeerium 13,1 vähemalt 10 vähemalt 10 vähemalt 10 vähemalt 10 Kaitstavate alade pindala osakaal maismaast, % Allikas: Keskkonnaministeerium 18,8 vähemalt 18,8 vähemalt 18,8 vähemalt 18,8 vähemalt 18,8 Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemise süsteemi välistes (ESR) sektorites 86 , mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium 6,287 Heitkogustega kauplemise süsteemi summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium 14,6888 Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, % Allikas: Keskkonnaministeerium 99 Välisõhu saasteainete sisalduse vähenemine, % Allikas: Keskkonnaministeerium SOx 38,65; NOx 33,20; LOÜ 22,25; PM2,5 6,02 Sõltub Euroopa Sõltub Euroopa Sõltub Euroopa Komisjoni Komisjoni Komisjoni 2020. a vastu 2020. a vastu 2020. a vastu võetavast võetavast võetavast rakendusaktist rakendusaktist rakendusaktist 12,84 summaarne koguheide miinus ESRi Eesti eesmärk summaarne koguheide miinus ESRi Eesti eesmärk summaarne koguheide miinus ESRi Eesti eesmärk 100 100 100 100 Vähenemise Vähenemise Vähenemise Vähenemise muutus: muutus: muutus: muutus: SO2 32; Nox SO2 32; Nox SO2 32; Nox SO2 32; 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; Nox 18; PM2,5 15; NH3 PM2,5 15; NH3 PM2,5 15; NH3 LOÜ 10; 1. 1. 1. PM2,5 15; ESR ehk Effort Sharing Regulation (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842) kohaldub sektoritele: transport, väikesemahuline energiatootmine (alla 20 MW nimivõimsusega seadmetes), põllumajandus, jäätmemajandus ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine 86 87 2017.a tase 88 2017.a tase 105 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018. a) 9,22 NH3 10,26 (2017. a) 2020 2021 2022 2023 NH3 1. Ohtlike jäätmete taaskasutuse osakaal ohtlike jäätmete kogumassist, % (va põlevkivijäätmed) Allikas: Keskkonnaministeerium 68 > 68% Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist, % Allikas: Keskkonnaministeerium 28 41 45 50 53 65 67 69 71 Ökoinnovatsiooni indeks (% EL keskmisest) Allikas: EIO (Eco- 62 (2017) Innovation Observatory) %-punkt %-punkt %-punkt suurem 2020 suurem 2021 suurem 2022 aasta väärtusest aasta väärtusest aasta väärtusest Olulised tegevused 2020-2023 eesmärkide täitmiseks        Looduskaitsepiirangute kompenseerimise suurendamine, sh riigile eramaade omandamine. Rangelt kaitstava metsa kaitse kompenseerimine ja vabatahtliku kaitse soodustamine läbi erametsaomanikega vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimise 1,0 mln eurot. Toetuse maksmise jätkamine väljaspool Natura 2000 alasid rangelt kaitstavate metsade omanikele. Uue kaasaegsetele nõuetele vastava Eesti looduse infosüsteemi EELIS arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. Erametsade metsauuendustööde tegemise toetamine võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega, sh taimetootmise ergutamine ja uuendusmahtude suurendamine. Puidust referentshoone (keskkonnamaja) rajamise ettevalmistamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimine kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamiseks ning kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Täiendavate meetmete rakendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites. Hüljatud korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine. Eelkõige keskendutakse riigi ja kohalike omavalitsuse maadel paiknevatele hüljatud 106              turbatootmisaladele ja ehitusmaavarade karjääridele. 2000 hektaril mahajäetud turbatootmisalade korrastamine RMK poolt 1,8 mln euro ulatuses. Harju maakonna teemaplaneeringu koostamise ettevalmistamine määramaks riigi jaoks olulisema tähtsusega tulevaste mäeeraldiste alad kooskõlastatult huvitatud osapooltega nii ruumiliselt kui ajaliselt. Riigi ehitusmaavaradega varustatuse tagamiseks ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise süsteemi uuendamine. Avalikkusele ajakohaste maakatastriandmete tagamine, sh e-katastri arendamine. Kvaliteetsete ja rohkemate ruumiandmete kättesaadavaks tegemine INSPIRE nõuetekohaste teenuste kaudu. Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia rakendamine. Uue mereseireks kasutatava multifunktsionaalse seirelaeva soetamise ettevalmistamine. Koostöös MKM ning MEM mereressursi kasutamise projekti läbiviimine maksumusega 1 mln eurot, mille eesmärk on kasutada mereressurssi (vett, vetikaid, merepõhja, elustikku jms) viisil, mille tagajärjel paraneb ka keskkonnaseisund. Viru alamvesikonna veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine 31,7 mln euro ulatuses, sh Purtse jõe valgala veekogude korrastamine. Puhta joogivee tagamiseks ning keskkonda juhitava reovee nõuetekohaseks puhastamiseks projektide rahastamine 92,3 mln euro ulatuses. Üleujutusohu riskide maandamise toetamine 2,6 mln euro ulatuses. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise keskkonnamõjude hindamiste ja nendeks vajalike uuringute elluviimine. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Ringmajanduse põhimõtete rakendamise toetamine 14,4 mln euro ulatuses: ringmajanduse tegevuskava välja töötamine, tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine, järelevalve tõhustamine, jäätmete liigiti kogumise süsteemi parem rakendamine, keskkonnavaldkonna majandushoobade arendamine, keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris, ökomärgise kasutamise teadlikkuse suurendamine. Ressursitootlikkuse suurendamise eesmärgil ressursiauditite ja ressursitõhusate lahenduste investeeringute toetamine 76,7 mln euro ulatuses. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus loa taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. 107 3. FISKAALRAAMISTIK Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistik lähtub Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist, prognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel89. 3.1. Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid Valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk on toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks on saavutada ja säilitada valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal keskpikas perioodis. Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on Stability, Coordination and Governance in the Economic and Monetary Union, TSCG) seavad liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille täitmist hindab Euroopa Komisjon. Lähtudes järgmise aasta planeeritavast struktuursest puudujäägist seab valitsus TSCG mõistes keskpika perioodi eesmärgiks (MTOks) valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5 protsenti SKPst. Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga ei ole MTO-d muudetud. Valitsuse eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika. Sihiks on, et eelarvepoliitilised otsused toetavad maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, ohjavad majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske ning parandavad majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Tulevaste majanduslangustega toimetulekuks peab olema tagatud piisavate reservide olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Eelarvepoliitilised otsused langetatakse üheaegselt (st vaid eelarve(strateegia)protsessis), otsused on jätkusuutlikud (arvestatakse otsuste pikaajalist mõju), maksimaalselt valdkonnapoliitikaid ja muude valitsussektori tasandite tegevust arvestavad ning kõiki rahastamisallikaid (lisaks maksutuludele ka EL toetuste, kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kvoodi müügitulu jms) ühtselt käsitlevad. Kiirema majanduskasvu aegadel hoidutakse investeeringute liigsest kasvatamisest ning eelistatakse finantseerimisallikana välitoetuste kasutamist. Prioriteetseteks seatakse need investeeringud, mille tulemusel kasvab nii inimeste heaolu kui paraneb kaitsevõime. Nii saab inimestele pakkuda paremaid teenuseid hariduses, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius. Kaitsekulud on jätkuvalt üle 2% SKPst ja lisaks tehakse strateegilisi investeeringuid kaitsevõimesse. Riigi maksupoliitika on tervik ja suunatud sellele, et majandus kasvaks ning selleks muudetakse maksustruktuuri majanduskasvusõbralikumaks, vähendades makse palgalt ja kasvatades makse tarbimisele nii, et see toetaks ka keskkonnahoidu. Maksukoormus stabiliseerub järgmistel aastatel 33% taseme lähedal. Tulemuspõhiste otsuste suurendamiseks eelarvestamisel ja eelarve läbipaistvamaks muutmiseks minnakse üle tegevuspõhisele eelarvele, mille eelduseks oli üleminek tekkepõhisele riigieelarvele 2017. aastast. Aastaks 2020 on kavas üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele. 89http://www.fin.ee/majandusprognoosid 108 3.1.1. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga Arvestades 2018. aasta tegelikku struktuurset defitsiiti 1,4% SKPst ning riigieelarve seaduses sätestatud korrigeerimismehhanismi, mille kohaselt tuleb tasakaalureeglile mittevastavat eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5% võrra aastas, ei tohi käesoleva aasta oodatav defitsiiti ületada 0,9% SKPst ning 2020.a defitsiit ületada 0,4% SKPst. Sellest lähtuvalt on valitsus seadnud järgmise aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks 0,4% suuruse puudujäägi SKPst. Aastatel 2021-2023 on eesmärgiks seatud eelarvetasakaal, mis on vähem ambitsioonikam kehtiva riigieelarve baasseaduse nõuetest. Valitsus on otsustanud algatada riigieelarve seaduse muutmise, millega loobutakse tekkinud kumulatiivse puudujäägi kompenseerimise nõudest ning taastatakse iga-aastase struktuurse tasakaalu nõue. Seatud eesmärkide saavutamisel püsib valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ülejäägis kõigil aastatel, mis loob eeldused asuda kasvatama reserve või maksta tagasi varasemalt võetud laene. Eelarveaasta kestel hoidutakse positiivsete lisaeelarvete koostamisest, võimaliku maksutulu ülelaekumise arvel ei kasvatata jooksvaid kulusid. Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga on 2020.a ja 2022.a eelarvepositsiooni eesmärki lõdvendatud. Eelmine eelarvestrateegia nägi ette struktuurset tasakaalu aastatel 2020 ja 2021 ning 0,1% suurust ülejääki aastal 2022. 3.1.2. Maksupoliitilised eesmärgid Valitsuse eesmärk on stabiliseerida maksukoormus 33 protsendi lähedal SKPst. 2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,5% SKPst. Perioodil 2020-2023 ületab tööjõumaksude kasv veidi SKP kasvu, seda toetab palgakasv ja aeglustab mõnevõrra pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50€ võrra. Maksukoormust vähendavad tarbimismaksud eelkõige aktsiiside aeglase kasvu tõttu ja kapitalimaksud, mida mõjutab kõige enam juriidilise isiku tulumaks, mille laekumise kasvu aeglustab regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalam tulumaksumäär ja riigiettevõtete dividendide vähenemine. Kokkuvõttes tõuseb maksukoormus 2020. aastal 33,4%le SKPst ja langeb 2023. aastaks 32,6%le. Tulevasest arengust on lähemalt juttu järgmises ja maksupoliitika peatükis. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär 35 protsendi lähedal. Maksuvaba tulu reform (2018) vähendas tööjõu efektiivset maksumäära, kuid samal ajal oli vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine, mistõttu näitaja jõudis 2018. aastal 34,0%le. Palgakasvu mõjul, mida leevendab mõnevõrra pensionäride maksuvaba tulu tõus, tõuseb näitaja 2023. aastaks 34,7%le. 3.2. Tulu- ja kulumeetmed Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi kohaselt ületab valitsussektori struktuurne defitsiit riigi eelarveseaduse tasakaalureegliga lubatut. Seadusest tulenevate nõuete täitmiseks otsustas valitsus rakendada nii tulu- kui kulupoliitilisi meetmeid vähendamaks järgmise aasta struktuurset puudujääki 0,4%ni SKPst ning jõudmaks struktuurse eelarvetasakaaluni 2021. aastast alates. 109 Tabel 65. RES tulu- ja kulumeetmed 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst - - 0,33 0,94 0,60 -0,04 0,01 0,01 0,01 0,01 Tubakaaktsiisi tõusu ajatamine - -0,02 - 0,02 0,04 CO2 kõrgema hinna mõju eelarvepositsioonile - 0,07 0,06 0,04 0,03 Täiendavad dividendid koos tulumaksuga - 0,08 0,22 0,04 - -0,06 0,06 0,05 - - Täiendav tulumaksuvabastus pensionäridele - -0,05 -0,06 -0,07 -0,07 Muud tulud - 0,01 0,02 - - Tulumeetmed kokku -0,10 0,15 0,63 0,99 0,61 Tegevuskulude ja tegevustoetuste muudatused -0,01 0,11 0,09 -0,08 -0,11 Investeeringute muudatused - 0,15 0,18 0,17 -0,09 Sotsiaalkulude muudatused - - -0,01 -0,02 -0,03 Transporditoetuste kasv - -0,03 -0,03 -0,03 -0,02 Muud kulud - - - - -0,01 Kulumeetmed kokku -0,01 0,22 0,22 0,04 -0,26 KOKKU -0,11 0,37 0,85 1,03 0,35 Meede Uue välisvahendite perioodi tuludega arvestamine Alkoholiaktsiisi langetus Sageduslubade müügi nihkumine ja täiendav müük Vastuvõetud tulupoliiitilised meetmed hõlmvad nii tulude suurendusi kui ka vähendamisi, kuid nelja aasta peale kokku omavad tulumeetmed positiivset mõju ca 750 mln euro ulatuses. Üheks suurimaks eelarepositsiooni parandavaks meetmeks on Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates aastast 2021 - kevadises majandusprognoosis ei olnud uue perioodi vahenditega arvestatud. Mõjuhinnangu koostamisel on sarnaselt eelmise finantsperioodi käivitamisega eeldatud, et seni riigi omavahenditest planeeritud tegevuskulud ning investeeringud asendatakse osaliselt välisvahenditega. Lähtudes riigiosalusega ettevõtete finantsprognoosidest on suurendatud dividendide mahtu ning samuti on tulenevalt ootustest suuremast CO2 kvootide müügihinnast suurendatud riigieelarve tuluprognoosi. Eeldatud on suurenenud tuludest 50% ulatuses uute nn 110 „roheinvesteeringute“ tegemist ja ülaltoodud tabelis on kajastatud vaid eelarvepositsiooni parandav osa tuludest. Maksude olulisemad muudatused puudutavad alkoholiaktsiisi langetamist 25% õllel, siidril ning kangel alkoholil alates 1. juulist ning valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10% tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis 5% aastas järgmised neli aastat. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendab pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50€ võrra 550€le kuus. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad riigiettevõtete dividendide suurendamine ja nihutamine. Kulumeetmed kokku on samuti eelarvepositsiooni parandavad va 2023.a, kuid siin sisaldub suures mahus ka kulude suurenemisi. Kulusid kasvatavad nt Kose-Mäo teeehitusprojekt ja uue välisvahendite perioodi kuludega kaasnev kaasfinantseeringu kasv. Kulude kokkuhoiuks on läbivalt planeeritud kärpeid riigi tegevuskuludes, -toetustes ja investeeringutes. Samas on teatud sektorites nimetatud kärpeid kompenseeritud prognoosile lisanduvate kuludena (kaitsekulud). Arvestades rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi ning lisandunud tulu- ja kulumeetmeid kujuneb valitsussektori 2020. aasta tulude mahuks 11,40 mld eurot ning kulude mahuks 11,37 mld eurot. Tabel 66. Valitsussektori tulude ja kulude maht eelarvepoliitilisi otsuseid arvestades 2018 2018 2019 2020 2021 2022 2023 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori tulude prognoos 10 026,1 39,1 39,9 39,7 39,5 38,8 37,7 Valitsussektori kulude prognoos 10 146,3 39,5 40,2 39,6 39,1 38,5 37,5 Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tulenevalt Stabiilsuse ja Kasvu Pakti (SGP) nõuetest peab liikmesriigi valitsussektori kulude kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure benchmark) loetakse reeglina liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv (t-5, t, t+4), mis vastavalt Euroopa Komisjoni 2018. aasta sügisesele majandusprognoosile on 2,7%. Juhul, kui liikmesriik ei täida jooksval aastal oma keskpika perioodi eesmärki (MTO), milleks Eesti puhul on valitsussektori eelarve struktuurne defitsiit kuni 0,5% SKPst, võetakse kokkuleppe kohaselt järgneva aasta kulueesmärgiks madalam väärtus (2019. aastal 1,9%), mis aitab kaasa eelarvepositsiooni parandamisele vähemalt 0,5% võrra SKPst ja viib lõppkokkuvõttes MTO täitmiseni. 2019. aastal kasvavad Eesti valitsussektori kulud 90 2,2% võrra, mistõttu ületab Eesti napilt kulueesmärki. Eesti täidab varuga kulueesmärgi 2020. aastal, mil kulud kasvavad 1,3%. 2019. ja 2020. aastal on erisuunalisi tulumeetmeid palju. Nende mõju kogukasv tuleneb peamiselt aktsiisitõusudest, mida tasakaalustab kõige rohkem oluline üksikisiku maksuvaba tulu suurendamine. Kulude arvestamisel on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvestatud kulude reaalkasvu, kasutades SKP deflaatorit, ning arvestusest on eemaldatud teatud kulud (Tabel 22., lisaks intressikulu ja kapitalimahutuse kohandus). 90 111 Tabel 67. Kulueesmärgist välja jäetavad summad 2018 2018 2019 2020 tase (mln eurot) % SKPst % SKPst % SKPst 450,8 1,76 2,07 2,29 242,7 0,95 1,11 1,20 tuleneb 0,0 0 0 0 3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised meetmed (discretionary measures) 92 106,9 0,42 0,69 0,17 0 0 0 0 1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud 1a. sh investeeringud, mis on tuludega kaetud 2. Töötuskindlustuse majandustsüklist 91 kulu, 4. Seadusest tulenevad valitsussektori tuludes, mis kuluvajaduse kasvuga mis muudatused on seotud Allikas: Rahandusministeerium. 3.3. Valitsussektori eelarvepositsioon 2018. aastal oli valitsussektori eelarve puudujäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 120 mln eurot ehk 0,5% SKPst. Puudujäägis oli keskvalitsus (0,9% SKPst), mida osaliselt tasakaalustas kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (vastavalt 0,2% ja 0,3% SKPst). Keskvalitsuse puudujääk tulenes peamiselt kasvanud investeerimistegevusest ning suurenenud sotsiaalkuludest. Sotsiaalkindlustusfondide tulem ületas ootusi nii Haigekassa kui ka Töötukassa osas, mida põhjustas sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse hea laekumine. Eksperthinnangu korras on eeldatud, et töötus on loomulikul tasemel. Arvestatud meetmed on: avaliku sektori palgatõusust laekuv täiendav maksutulu, dividendid ja tulumaks nendelt, üldise maksuvaba tulu tõus, mahaarvamiste muudatused, erisoodustuse muudatused, juhtorganite töötuskindlustus, hoiuseintresside maksuvabastuse kaotamine, küpsete ettevõtete tulumaksusoodustus, firmaautode erisoodustuse lihtsustus, töise tulu õiglasem maksustamine, ettevõtluskonto kehtestamine, käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine, kütuse-, tubaka-, alkoholi ja elektriaktsiisi muudatused, kütuse reaalaja kontrollimeede, teekasutustasu kehtestamine, FIEde maksumuudatused, KOVide maamaksusoodustuse laiendamine, põlevkivi ressursitasud, sissetulekust sõltuvad trahvid, 3,5 GHZ litsentsimüügitulu. 91 92 112 Joonis 1. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon % SKPst mln eurot 600 4 3 400 2 200 1 0 0 -1 -200 -2 -400 -3 -600 -4 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Keskvalitsus Kohalikud omavalitsused 2012 2014 2016 2018 Sotsiaalkindlustusfondid Valitsussektor (parem skaala) Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. 2019. aasta eelarvepuudujääk ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 0,4%ni SKPst, mis võrreldes riigieelarves oodatuga on 0,7% võrra halvem tulemus, kuid 0,1% võrra parem, kui möödunud aastal. Selle aasta positsiooni parandavad nii suurenevad dividenditulud kui CO2 kvoodiühiku hinnatõusu toel kasvanud müügitulu. Järgmisel aastastal jõutakse eelarvestrateegias vastuvõetud meetmete tulemusel 0,1% suuruse nominaalse ülejäägini SKPst. 2021. aastal jõuab struktuurse tasakaalu saavutamise toel nominaalne ülejääk 0,4%ni SKPst ning hakkab seejärel vähenema tulenevalt seatud struktuurse tasakaalu eesmärgist ning majanduse suundumisest oma potentsiaalse taseme suunas. Tabel 68. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) -0,4 0,1 0,4 0,3 0,2 Keskvalitsus -0,5 0,1 0,6 0,4 0,2 Sotsiaalkindlustusfondid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 Kohalikud omavalitsused 0,0 -0,2 -0,4 -0,2 -0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) -97 32 106 104 57 Keskvalitsus -148 29 169 113 78 Sotsiaalkindlustusfondid 53 46 46 42 30 Kohalikud omavalitsused -2 -43 -109 -51 -51 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. 113 Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP93 hindamiseks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit 94 . Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu 3,5% lähedal, kuid kahaneb lähiaastatel alla 3%. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine. Samas investeeringute ja tootlikkuse panus kasvupotentsiaali suureneb. Majanduskasvu kiirenedes 2017. aastal ületas meie majanduse maht potentsiaalse taseme ning toodangulõhe 95 muutus positiivseks ja ulatus 2018. aasta lõpuks 2,1%ni SKPst. Prognoosiaastatel jääb oodatav majanduskasv potentsiaalsele veidi alla, mistõttu toodangulõhe väheneb ning sulgub prognoosiperioodi lõpuks. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Kui SKP tase on potentsiaalsest madalam (SKP lõhe on negatiivne), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, kui SKP on tase on potentsiaalsest kõrgem (SKP lõhe on positiivne), peaks riik vähem kulutama ehk eelarvepoliitikat tuleks karmistada. Seega on eesmärgiks vastutsükliline eelarvepoliitika. Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest 96 . Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldab see täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika aastatel 2020-2023 vastutsükliline (vt Tabel 69). Aastatel 2020-2022 karmistub eelarvepoliitika potentsiaalsest kõrgema SKP taseme juures, 2023. aastal lõdveneb eelarvepoliitika potentsiaalsest veidi madalama SKP taseme juures. Potentsiaalne SKP – maksimaalne kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. 93 Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 94 95 SKP lõhe ehk toodangulõhe– (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 96 114 Tabel 69. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2018–2023 (% SKPst) 1. SKP reaalkasv (%) 2. Valitsussektori eelarvepositsioon 3. Intressimaksed 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 4.a Kapitali panus pot. kasvu (%) 4.b Tööjõu panus pot. kasvu (%) 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 5. SKP lõhe (output gap) 6. Tsükliline eelarve komponent 7. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) 9. Eelarvepoliitika positsioon 2004– 2017 3,1 - 2018 2019 2020 2021 2022 2023 3,9 3,1 2,7 2,7 2,6 2,5 - -0,5 0,0 -0,4 0,0 0,1 0,0 0,7 0,1 0,3 0,1 -0,1 0,1 3 3,5 3,6 3,3 3,1 3,0 2,9 1,9 1,2 1,2 1,3 1,3 1,3 1,3 0,1 0,8 0,7 0,3 0,0 -0,2 -0,3 1,0 1,4 1,6 1,7 1,8 1,9 1,9 1,9 - 2,1 1,6 1,1 0,7 0,3 -0,1 - 1,0 -1,5 0,8 -1,1 0,5 -0,4 0,3 0,0 0,1 0,2 0,0 0,2 - -1,5 -1,1 -0,4 0,1 0,2 0,3 Vastu -tsükl. Vastu -tsükl. Vastu -tsükl. Vastu -tsükl. '22 '23 - Vastu Vastu -tsükl. -tsükl. Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Joonis 2. SKP lõhe ja struktuurne eelarvepositsioon 2014–2023 (% SKPst) mln eurot 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 -0,5 -1,0 -1,5 -2,0 '14 '15 '16 '17 '18 SKP lõhe (% SKPst) '19 '20 '21 VS struktuurne positsioon (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. 115 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni “moonutada”. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks nimetatakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad tsükliga kohandatud eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ajutiseks, otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2018–2019 on ühekordseks meetmeks kohalike omavalitsuste ühinemistoetused 0,1% SKPst ulatuses. Kohalike omavalitsuste ühinemist toetatakse aastatel 2017-2019 kogusummas 65 mln eurot. Antud haldusreformi kulud on ajutised, suuremamahulised ning pikas perspektiivis tulu tootvad. Tabel 70. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2018–2023 (mln eurot) KOV ühinemistoetused Kokku, mln eurot Kokku, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium. 2018 2019 -30 -30 -0,1% -21 -21 -0,1% 2020 0 0,0% 2021 0 0,0% 2022 0 0,0% 2023 0 0,0% Tabel 71. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2018–2023 (% SKPst) 2018 1. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon 2. Ühekordsed meetmed 3. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2) Allikas: Rahandusministeerium. 2019 2020 2021 2022 2023 -1,5 -1,1 -0,4 0,0 0,2 0,2 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,4 -1,1 -0,4 0,0 0,2 0,2 116 3.3.1. Valitsussektori tulud ja kulud 2019. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 39,9%ni SKPst ja kulud 40,2%ni SKPst (vt Tabel 7, Lisa 1). Perioodil 2020–2023 kasvavad kulud keskmiselt 3,4% aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu valitsussektori kulud vähenevad 2023. aastaks 37,5%le SKPst (vt Tabel ). Võrreldes 2019. aastaga vähenevad 2022. aastaks protsendina SKPst enim kulud haridusele (vt Tabel 8, Lisa 1). Tabel 72. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele Valitsussektori tulude prognoos 2018 mln eurot 10 026,1 2018 % SKPst 39,1 Tulupoliitilised meetmeid Valitsussektori kulude prognoos 10 146,3 39,5 2019 % SKPst 39,9 2020 % SKPst 39,7 2021 % SKPst 39,5 2022 % SKPst 38,8 2023 % SKPst 37,7 -0,1 0,2 0,7 1,0 0,6 40,2 39,6 39,1 38,5 37,5 Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Alumises tabelis on toodud Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis tulupoliitiliste meetmete maht riigi eelarvestrateegias toodud eesmärkide täitmiseks. Tabel 73. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata 2018 mln eurot 2018 % SKPst 2019 % SKPst Valitsussektori 10 026,1 39,1 40,0 tulude prognoos Valitsussektori 10 146,3 39,5 40,2 kulude prognoos Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. 2020 % SKPst 2021 % SKPst 2022 % SKPst 2023 % SKPst 39,5 38,8 37,8 37,1 39,7 39,3 38,5 37,3 3.1.1. Keskvalitsuse eelarvepositsioon Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega). Keskvalitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). 117 Joonis 3. Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon mln eurot % SKPst 10000 8000 6000 4000 2000 0 -2000 -4000 -6000 -8000 -10000 3 2 1 0 -1 -2 -3 1996 1998 2000 2002 Tulud 2004 2006 2008 Kulud 2010 2012 2014 2016 2018 Eelarvepositsioon (parem skaala) Allikas: Eesti Statistikaamet. Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed riigieelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka kriisieelsete aastate eelarveülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse tuludest suure osa ka mittemaksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad välistoetused. Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3 97 hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus). Järgnevad kulud majandusele (sh põllumajandus ja teede ehitus) ja tervishoiule (eraldis Haigekassale). Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste kogumõju kõigub 0,1% puudujäägist kuni 0,3% ülejäägini. Tabel 74. Keskvalitsuse positsioon 2019 Keskvalitsuse tulud (mln eur) Keskvalitsuse kulud (mln eur) Positsioon (mln eur) Positsioon (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. 3.1.1.1. 9 323 9 471 -148 -0,5% 2020 9 864 9 835 29 0,1% 2021 2022 2023 10 487 10 318 169 0,6% 10 916 10 803 113 0,4% 11 194 11 116 78 0,2% Riigieelarve tulud Perioodil 2020–2023 riigieelarve tulude kasv võrreldes kevadise majandusprognoosiga aeglustub, tulude maht koos edasiantavate tuludega kasvab keskmiselt 3,8% aastas, mis on 0,5% enam kui kevadises majandusprognoosis. Võrreldes kevadise prognoosiga vähenevad tulud käesoleval aastal kokku 28 miljoni euro võrra ehk 0,27% ning järgmisel aastal riigieelarve tulude maht kasvab 62,6 miljonit eurot ehk 0,8%. 2023. aastaks suurenevad tulud võrreldes käesoleva aastaga 16,2% ehk 1,79 miljardi euro võrra 12,85 miljardi euroni. 97 2018.a riigieelarve alusel. 118 Joonis 4 Riigieelarve tulude maht ja kasv (mln eurot, %) 13 000 12 000 11 000 10% 10 000 9 000 8% 8 000 7 000 5% 6 000 5 000 3% 4 000 3 000 1% 2 000 1 000 0 -1% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Maksutulud Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud Kasv v.e.a Allikas: Rahandusministeerium Maksutulud (ilma edasiantavate maksudeta) kasvavad eelarvestrateegia perioodil (2020–2023) keskmiselt 4,6% aastas ehk 0,02% kevadprognoosis oodatust kiiremini. Maksutuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaksu, käibemaksu ning aktsiiside laekumised. Aastatel 2020– 2023 kasvab sotsiaalmaksu laekumine aastas keskmiselt 4,7% ja 2023. aasta laekumiseks prognoositakse 3997,0 mln eurot. Laekumist tõstavad nii palga kui hõive kasv. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendab pensionäride maksuvaba tulu tõstmine, juriidilise isiku tulumaksu mõjutavad riigiettevõtete dividendide muudatused. Käibemaksu laekumine kasvab vaadeldaval perioodil keskmiselt 5% aastas ja 2023. aasta laekumiseks prognoositakse 3030 mln eurot. Käibemaksu kasvu toetavad eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute kasvud, muutusted käibemaksuaugu suuruses ning tulumaksureformist tulenevad teise ringi mõjud98. Käibemaksu tulu kasv kiireneb keskmiselt 0,2% võrreldes kevadprognoosiga, kuna alkoholiaktsiisi vähendamise tulemusel võivad kasvada alkoholi tarbimine ja müük Eestis. Aktsiiside laekumine kasvab aastatel 2020–2023 keskmiselt 1,6% ja 2022. aasta laekumiseks prognoositakse 1114 mln eurot. Aktsiiside laekumine on aastatel 2019-2022 võrreldes kevadise prognoosiga väiksem, kuna 2019. aasta juulist kavandatakse õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärade 25%-list langetust. Kehtiva 10%-se tubakaaktsiisi tõusu asemel 2020. aastal tõstetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi 5% aastas perioodil 2020-2023. Aktsiiside laekumise kasv tuleneb peamiselt tubaka- ja gaasiaktsiisi tõusust, suurenevast eratarbimisest ning soodsast majanduskeskkonnast. Mittemaksulised tulud kahanevad eelarvestrateegia perioodil keskmiselt 1,4% aastas ning langus on võrreldes kevadprognoosiga aeglustunud 4%. Peamine muutus tuleneb välistoetustest, kuhu on aastatel 2021-2023 lisatud Euroopa Liidu uue finantsraamistiku tuluprognoos. Samuti on suurendatud dividendide ja heitmekvootide müügitulusid. Mittemaksuliste tulude maht sõltub enim välisvahenditest, mis on suurimad 2022. aastal (1,22 mld eurot). Tulenevalt 2018.a tulumaksureformist on antud meetmega seotud inimeste sissetulekud kasvamas, mis väljendub ka tarbimise kasvus ja suurendab kaudsete maksude laekumist (käibemaks, aktsiisid), tuues kaasa nn „teise ringi“ positiivse mõju eelarvele. 98 119 Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad riigieelarve tulud aastatel 2020-2023 keskmiselt 3,8 % aastas ning 2022. aasta laekumised suurenevad ligi 337 mln euro võrra. Maksulaekumisi mõjutavad maksupoliitilised muudatused ning riigieelarve tulude laekumist negatiivselt mõjutavad maksusoodustused on kirjeldatud Maksupoliitika peatükis. Joonis 5. 2019-2023 riigi eelarvestrateegias planeeritud tulude võrdlus eelneva riigi eelarvestrateegiaga (mln eurot) 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2019 2020 2021 RES 2019-2022 2022 2023 RES 2020-2023 Allikas: Rahandusministeerium. 3.1.1.2. Riigieelarve kulud ja investeeringud Võrreldes 2019. aastaga kasvavad riigieelarve kulutused 2023. aastaks 12,4% ehk 1,4 mld eurot, millest arvestuslikud kulud ehk seadustest tulenevate määradega seotud kulud on 709,4 mln eurot. Joonis 6. riigieelarve tulud ja kulutused 2018-2023 (mln eurot) 14 000 12 384 12 422 12 71312 572 10 92411 184 12 000 10 179 11 96411 997 11 49811 704 10 442 41,1% 40,8% 39,7% 8 000 6 000 16,1% 70% 60% 10 000 40,7% 80% 15,2% 17,8% 18,6% 39,1% 18,8% 50% 37,7% 19,2% 40% 30% 20% 4 000 10% 2 000 10,2% 9,4% 9,1% 7,6% 5,9% 3,7% 0 0% -10% '18* '19* Tulud kokku Kulutused SKP-st '20 '21 120 '22 '23 Kulutused kokku Välistoetused, % RE-st Suuremad kasvud (1,1 mld eurot) eeltoodust moodustavad sotsiaalvaldkonna kulud, sh töövõimetoetus 412,5 mln, vanemahüvitis 345,5 mln, töötuskindlustusmakse 133 mln. Täpsem ülevaade arvestuslikest kuludest kajastub käesoleva dokumendi lisas nr 4. Kaitsekulud kasvavad kulud 54,6 mln eurot tagamaks kaitsekulude osakaalu vähemalt 2% SKP-st, millele lisanduvad liitlastega seotud investeeringud ja riigikaitseinvesteeringute programm. Perioodil 2020-2023 moodustavad välistoetused riigieelarve kogukuludest 3,2 mld. Järgnevatel aastatel on seoses Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2026 struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega oodata ka välistoetuste mahu kasvu. Kõige suuremas mahus rakendavad aastatel 2020-2023 välistoetusi Maaeluministeerium ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastavalt 735 mln ja 1,3 mld. Investeeringud Riigieelarve kontekstis käsitletakse investeeringutena lisaks materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavatele kuludele ka põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks antavaid toetusi ning kaitseotstarbelist erivarustust. Investeeringutoetuste kogumahust suunatakse keskvalitsusse umbes 50%, erasektorisse 30% ja kohalikesse omavalitsustesse umbes 20%. Riigieelarve vahenditest investeeringute tegemiseks kasutatakse riigi maksutulusid (kindlaksmääratud vahendid) ning Euroopa Liidu ja NATO julgeolekuinvesteeringute programmi toetusi, kvoodirahasid ja riigiasutuste majandustegevusest teenitud omatulu (tuludest sõltuvad vahendid). Aastatel 2020-2023 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 3,4 mld – sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse ja RKAS-i kaudu tehtavaid investeeringuid. Keskmiselt planeeritakse 2020-2023 riigieelarve strateegias investeeringuid ja investeeringutoetusi 823,0 mln eurot aastas, millest riigieelarveliste asutuste investeeringuteks keskmiselt 341,1 mln eurot. Lisaks suunatakse riigieelarvest mujale valitsussektorisse keskmiselt 450,3 mln eurot investeeringutoetusteks. Joonis 7. Riigieelarveliste asutuste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringud ja investeeringutoetused 2013-2023 (mln eurot) 1 200 800 700 1 000 600 800 500 600 400 300 400 200 200 100 0 0 13 14 15 16 17 18 19 20 Investeeringud (kontod 15+45) sh investeeringutoetused (konto 45) sh Riigi Kinnisvara AS planeeritud investeeringud 121 21 22 Riigituludest planeeritavate investeeringute mahu kasv prognoosiperioodil on tingitud eelkõige Vabariigi Valitsuse otsustatud suuremahulistest projektidest nagu riigi strateegilise investeeringute programm, mille raames kavandab valitsus aastatel 2020-2023 Eesti konkurentsivõimet ja kaitsevõimet kasvatavaid investeeringuid kokku 232 mln euro ulatuses. Programmi raames:      ehitatakse välja lairiba jaotusvõrk koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga; luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks; tehakse suuremahulisi taristuinvesteeringuid teedesse; ehitatakse koostöös Tallinna linnaga välja rahvusvaheline turismi- ja konverentsikeskus Tallinna Linnahallist; teostatakse kaitseinvesteeringute programm. Ligikaudu pool investeeringute rahastamisest tuleb välisvahenditest, millest ca 80% suunatakse investeeringutoetustena erinevatesse sektoritesse. Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga. Kuigi rakendamisel on väljakutseteks jätkuvalt haldusreform ja ehitushindade tõus, mis mõjutavad oluliselt hangete läbiviimist, siis viiakse investeeringuid lähiaastatel ellu kasvavas mahus. Riigieelarves planeeritud investeeringutest suurema osa moodustavad teed ja rajatised keskmiselt 34,6%, kinnisvara 34,7%. Joonis 8. Investeeringute ja investeeringutoetuste jaotus soetusgruppide lõikes 1 200 1 000 800 600 400 200 0 2 020 Inventar 2 021 IT investeeringud Kinnisvara* Masinad ja seadmed Teed ja rajatised Transpordivahendid 2 022 2 023 Kaitseotstarbeline erivarustus Muud investeeringud** * Kinnisvara on ilma teede ja rajatisteta. ** Muudes investeeringutes kajastatakse riigieelarve strateegia koostamise etapis investeeringuid mille täpne jaotus soetusgruppide vahel pole selge. Hoonestatud kinnisvara investeeringud riigituludest ja RKAS-i eelarvest Riigieelarves planeeritud investeeringute mahust moodustavad ca 38,3% hoonestatud kinnisvara investeeringud (ilma teede ja rajatisteta). Kinnisvara investeeringute välisvahendite osakaal on ca 56% (kirjeldatud valitsemisalade peatükkides), riigituludest ja RKAS-i eelarvest tehtavate investeeringute osakaal 44% (alljärgnev ülevaade). RKAS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on RKAS-i omandis (valitsusasutuste ja hallatavate asutuse kinnistud). Riigieelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringud, mida RKAS-i omandisse ei anta (põhiseaduslike institutsioonide kinnistud, 122 välisriikides asuvad saatkonnad, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi sihtasutuste kinnistud). Valitsus tegi riigieelarve strateegia 2019-2022 arutelude käigus põhimõttelise otsuse, et riigi kinnisvara planeerimise ja rahastamisotsuste tegemine muudetakse süsteemsemaks ja paindlikumaks ning viiakse kooskõlla tegevuspõhise finantsjuhtimise põhimõtetega. 2020-2023 riigi eelarvestrateegia arutelude käigus ei tehtud kinnisvaraobjektide üksikotsuseid. Ühe sammuna üleminekul uutele rahastamispõhimõtetele ja nn kogumipõhisele rahastamisele kinnisvara juhtimiskavade alusel moodustati RKAS-i positsioonis alates 2019. aastast nn optimeerimise reserv, mis loob võimaluse kinnisvarakulude kokkuhoidu võimaldavate investeeringuprojektide paindlikumaks rahastuseks. Olulisemad tegevused, mida RKAS optimeerimise reservist rahastatakse on kinnisvara juhtimiskavadest tulenevad pinnakasutuse optimeerimise ettepanekud, riigiasutuste vajadustest tulenevad väiksemad kohandustööd ja CO2 projekti (EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest tuludest tehtavate investeeringute) omafinantseerimise osa. Lisaks on võimalik RKAS-i optimeerimimise reservist rahastada praegust praktikat jätkvalt RKAS-le mittevajaliku vara väärtustamise projekte, mille eesmärgiks on RKAS-ile kuuluva vakantse või ebatõhusas kasutuses oleva vara väärtuse tõstmine üüri- või müügituru ning valitsuses otsustatud projektide kallinemisi ja nihkumisi. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 arutelude käigus jätkati uue rahastamispõhimõtte rakendamist, suunates RKAS-i optimeerimise reservi täiendavalt 2,7 mln eurot aastas. Riigi kinnisvara uue juhtimissüsteemi üldine suund on viia hoonete seisukorra hoidmiseks ja parendamiseks tehtavad üksikotsused Vabariigi Valitsuse tasemelt valitsemisala tasemele, see on kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise põhimõtetega ning riigireformi põhimõttega vähendada halduskoormust ja suurendada paindlikkust. Valitsus otsustab kinnisvarainvesteeringute mahud valdkondade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Eelarvevahendeid jagatakse ja kasutamist seiratakse kinnisvara võtmenäitajate alusel. Vabariigi Valitsus saab keskenduda ja jääb ka edaspidi otsustama uusi strateegilisi investeeringuid, kuid olemasolevate varadega seotud otsused teevad valitsemisalad koos kinnisvarateenuste pakkujatega. Uuele protsessile üleminek vajab rakendustegevusi, sh muudatusi õigusaktides ja arendusi infosüsteemides. Uue juhtimissüsteemi üheks võtmeelemendiks on kinnisvara juhtimiskava, mis on ülevaade riigi omandis ja kasutuses olevatest hoonestatud varadest, nende seotusest põhitegevusega, vara seisukorrast ja varaga seotud kuludest. Kinnisvara juhtimiskavade alusel kavandatakse varade kasutust ja korrashoidu. Kinnisvara juhtimiskavad valmisid 2019.a alguses ning nende põhjal esitati lisataotlused RES 2020-2023 protsessi käigus. 3.1.2. Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon Kohaliku omavalitsuse üksused (79 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht konsolideeritult tekkepõhiselt 2018. aastal esialgsetel andmetel 2169 mln euroni (sh 106 mln eurot 123 kohustuste tasumine). Sellest 64% moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud. Joonis 9. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2018. aastal (mln eurot) Muu; 238 Sotsiaalne kaitse; 170 Üldvalitsemine; 158 Haridus; 972 Vaba aeg, kultuur, religioon; 219 Majandus (sh elamu- ja kommunaalmajandus); 412 Allikas: Rahandusministeerium KOV eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu, korraldada koolis toitlustamist, maksta toimetulekutoetust ning hooldada kohalike teid. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist. Joonis 10. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2018. aastal (mln eurot) Kaupade ja teenuste müük; 158 Saadud toetus põhivara  soetuseks; 118 Muud tulud; 40 Saadud toetuses jooksvateks kuludeks; 580 Tulumaks; 1098 Muud maksutulud; 73 Allikas: Rahandusministeerium. 124 2017. aastal toimusid kohalikud valimised ja viidi läbi haldusreform, mille tulemusena vähenes KOV-ide arv 213-lt 79-le. Kui valimiste aasta lõpetasid KOV-id defitsiidiga, siis sellele järgneval aastal ulatus KOV-ide ja nendest sõltuvate üksuste tekkepõhine ülejääk 44 mln euroni. 2019. aastaks prognoosib Rahandusministeerium KOV-de jõudmist tasakaalu lähedase tulemini ja sealt edasi nende defitsiiti jäämist kogu eelarvestrateegiaga hõlmatud perioodil seoses nende investeerimisaktiivsuse jätkuva kasvuga. Selle katmiseks suurendatakse peamiselt kohustusi. Jooksvalt on KOV eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha rakenduses.99 3.1.3. Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Haigekassa ja töötuskindlustust pakkuv Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. 2018. aastal oli Haigekassa tänu heale sotsiaalmaksu laekumisele ning mõnede kululiikide oodatust väiksemas mahus realiseerumisele ligi 19 mln euro suuruses ülejäägis. Käesoleval aastal on oodata 13 mln euro suuruse ülejäägi tekkimist. Positsiooni parandab suur sotsiaalmaksulaekumise ootuse paranemine. Aastatel 2020–2022 on oodata tasakaalulähedast väikese ülejäägiga eelarvepositsiooni, vastavalt Riigikogu poolt kinnitatud Haigekassa eelarvepositsiooni eesmärgile nimetatud aastate kohta. 2019. aasta prognoosi aluseks on Haigekassa eelarve ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa prognoos. 2023. aasta kohta on eeldatud tasakaalu. Töötukassa ülejääk oli 2018. aastal 45 mln eurot, mis on sarnane 2017. aasta ülejäägiga ning ligi 24 mln parem kui eelmise aasta suvise majandusprognoosi ootus. Põhjuseks oli oodatust väiksem kulude maht pea kõigis kulukategooriates: hüvitistes, teenustes ning tegevuskuludes. Käesoleva aasta Töötukassa eelarvepositsioon püsib sarnasel tasemel, oodatav ülejääk 2019. aastal on 40 mln eurot. Suurim kulude kasv on tegevuskuludes ning teenustes, kuid sarnases mahus kasvavad ka tulud. Töötukassa eelarvepositsioon jääb sarnasele tasemele ka lähitulevikus, jäädes vahemikku 41-44 mln eurot aastatel 2020-2022. Seoses praeguse struktuurivahendite perioodi lõppemisega on 2023. aasta kohta eeldatud, et töövõimereformi sihtrühma meetmeid rahastatakse Töötukassa vahenditest, mitte välisvahenditest, nagu seni, mis tekitab eelmiste aastatega võrreldes kehvema, kuid siiski arvestatava, 30 miljoni euro suuruse, ülejäägi. 3.2. Maksupoliitika 3.2.1. Üldine maksukoormus Üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2017. aastal 32,8% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalam (vt Joonis 11. ). Võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega oli meist suurem 99 http://riigiraha.fin.ee 125 maksukoormus Slovakkias, Poolas, Tšehhis, Sloveenias, Horvaatias ja Ungaris. Joonis 11. Maksukoormus Euroopa Liidus 2017. aastal (% SKPst) 50 39,4 40 40,4 32,8 30 20 10 0 IE RO BG LT LV MT EE SK ES CY PL PT UK CZ SI HR HU NL LU GR EL DE € AT IT FI SE BE DK FR Allikas: Eurostat. 2020. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,4% SKPst, mis on 0,1% võrra madalam kui 2019. aastal. 2020. aastal suurendavad maksukoormust palgakasvu toel tööjõumaksud 100 ja tarbimismaksud 101 eelkõige käibemaksu tõttu. Kapitalimaksud 102 vähenevad seoses juriidilise isiku tulumaksu laekumist toetanud meetmete mõju taandumisega. Aastatel 2020–2023 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2023. aastaks 32,6%le SKPst. 3.2.2. Efektiivne maksumäär ja maksukiil Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust ka efektiivne maksumäär 103 (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulude suhe maksubaasi. Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Kuna efektiivse maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada. Tööjõu efektiivset maksumäära vähendas maksuvaba tulu reform (2018), kuid samal ajal oli vastupidise mõjuga kogumispensioni kõrgema maksemäära lõppemine, mistõttu näitaja jõudis 2018. aastal 34,0%le. Pensionäride maksuvaba tulu tõstmine vähendab näitajat, kuid palgakasvu mõjul tõuseb näitaja 2023. aastaks 34,7%le (vt Joonis 12. A). Tarbimise efektiivne maksumäär langeb 2023. aastaks 26,1%le kuna aktsiiside kasv on tagasihoidlik (vt Joonis 12. B). Alkoholiaktsiisi langetamisega kaasneb müügikasv ja seega ka käibemaksu tasumise kasv. ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 100 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed. 101 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 102 Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär, mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust. 103 126 Tööjõu maksukiil (labour tax wedge) on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis sisaldab ka rahalisi toetusi (lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus, madalapalgaliste tagasimakse). Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu- ja seega majandusarengule. Uus maksuvaba tulu süsteem vähendas võrreldes 2017. aasta lõpuni kehtinud süsteemiga (180€ maksuvaba tulu, madalapalgaliste tagasimakse) maksukiilu piirkonnas 39-132% keskmisest palgast. Seega suurenes netotulu eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga töötajatel, mis oli uue süsteemi üks eesmärke. Üksiku lasteta töötaja maksukiil oli 2018. aastal iga sissetulekutaseme juures madalam Euroopa Liidu 2017. aasta keskmisest näitajast. Üksiku lasteta 67% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiil oli 2019. aastal 33,3%, mis on madalam kui Euroopa Liidu keskmine 36,7% 2017. aastal. Palgakasvu mõjul suureneb näitaja 2023. aastal 34,7%le (vt Võrreldes teiste EL riikidega muutub Eesti tööjõu maksukoormus seda konkurentsivõimelisemaks, mida kõrgem palk on, sest tulude ülemises otsas puudub Eestis maksude progressiivsus erinevalt enamikest EL riikidest. Ka Läti ja Leedu 2017. aasta näitajaga võrdluses on Eesti maksukiil 2019. aastal keskmisest suuremate sissetulekute puhul (125% ja 167% keskmisest palgast) mõnevõrra madalam. Joonis 12. C). Abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil (vt Võrreldes teiste EL riikidega muutub Eesti tööjõu maksukoormus seda konkurentsivõimelisemaks, mida kõrgem palk on, sest tulude ülemises otsas puudub Eestis maksude progressiivsus erinevalt enamikest EL riikidest. Ka Läti ja Leedu 2017. aasta näitajaga võrdluses on Eesti maksukiil 2019. aastal keskmisest suuremate sissetulekute puhul (125% ja 167% keskmisest palgast) mõnevõrra madalam. Joonis 12. D) sõltub lisaks üldisele maksuvabale tulule ka täiendavast maksuvabast tulust teise lapse eest. Maksukiilu vähendavad pere puhul lapsetoetused. Vanemahüvitist OECD metoodika järgi arvesse ei võeta. Palgakasvu mõjul suureneb antud pere maksukiil 2019. aastal 29,4%le, mis on 2017. aasta Euroopa Liidu keskmise taseme 29,6% lähedal. Palgakasvu mõjul jõuab näitaja aastaks 2023 33,0%ni. Võrreldes teiste EL riikidega muutub Eesti tööjõu maksukoormus seda konkurentsivõimelisemaks, mida kõrgem palk on, sest tulude ülemises otsas puudub Eestis maksude progressiivsus erinevalt enamikest EL riikidest. Ka Läti ja Leedu 2017. aasta näitajaga võrdluses on Eesti maksukiil 2019. aastal keskmisest suuremate sissetulekute puhul (125% ja 167% keskmisest palgast) mõnevõrra madalam. 127 Joonis 12. Efektiivne maksumäär (% maksubaasist) ja maksukiil (% tööjõukuludest) A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär 40% 30% 35% 25% 30% 20% 25% 15% `05 `07 `09 `11 `13 `15 `17 `19 `21 `23 Eesti Läti Leedu '05 '07 '09 '11 '13 '15 '17 '19 '21 '23 Eesti EL 28 C. Maksukiil, üksik lasteta inimene, kes teenib 67% töölise keskmisest palgast* 40% 42% 35% 38% 30% 34% 25% `05 `07 `09 `11 `13 `15 `17 `19 `21 `23 Eesti Leedu EL 28 Leedu EL 28 D. Maksukiil, abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 100% töölise keskmisest palgast* 46% 30% Läti 20% `05 `07 `09 `11 `13 `15 `17 `19 `21 `23 Läti OECD Eesti Leedu EL28 Läti OECD * Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt on töölise keskmine brutopalk 2023. aastal 20 881 eurot aastas. Allikad: OECD Taxing Wages 2019, draft Taxation trends in the European Union (2019), Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/tab/, Rahandusministeerium. 3.2.3. Maksukulud Maksukulud on valitsuse instrumendid sotsiaalse- või majanduspoliitika suunamiseks ning annavad maksusoodustusi teatud tunnustega maksumaksjatel104. 2019. ja 2020. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad 21 suuremat maksukulu sätet käibemaksuseaduses, tulumaksuseaduses ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2019. aastal 240,3 mln eurot ehk 0,9% SKPst ja 3,1% maksutuludest. Võrreldes kevadprognoosiga on käesoleval aastal vähendatud maksukulu väikeõlletootjate 50%-lise aktsiisimäära languse tulemusel 0,2 mln Maksukulude rahalise suuruse hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Hinnatud on ainult maksukulude kehtestamise nn esimese ringi efekte. Tulenevalt kaotatava tulu meetodi rakendamisest ei ole maksukulude väärtuste hindamisel arvestatud erinevate käitumuslike efektidega ning eelarvepiirangutega. Maksukulude väärtuste arvutamisel on oluline mõista, et iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne. Samas võimaldab see hinnata üldist trendi. 104 128 eurot ning 2020. aastal 0,3 mln eurot. 2020. aastal on lisandunud täiendav maksuvaba tulu pensioni korral, mille tulemusel suureneb maksukulu maht 15 mln euro võrra. Kõige suurema mahuga maksukulud on madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed ning majutusteenused, lisaks on olulise mõjuga eelarvele diislikütuse aktsiisimäärast soodsam aktsiisimäär eriotstarbelisele diislikütusele ning regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär. Kolme suurima maksukulu maht moodustab 2019. aastal 56% kõikide kehtestatud maksukulude mahust. Aastal 2020 suurenevad maksukulud 14,7% võrra 275,8 mln euroni, peamiselt 2020. aastast pensioni korral rakendatava täiendava maksuvaba tulu tõttu, kuid ka maksukulude mahtude kasvu tõttu. Tabel 75. Maksukulud riigieelarves aastatel 2019–2020105 (mln €) Maksukulu Säte Valitsemisfunktsioon 2019 2020 106 1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele ja perioodika väljaannetele 2. Käibemaksumäär 9% meditsiiniseadmetele 3. ravimitele Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 p 1 ja 3 9 10,5 10,9 ja KMS §15 lg 2 p 2 7 65,1 68,2 KMS §15 lg 2 p 4 8 30,8 32,2 4. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TMS §4 lg 5 maksumäär 14% 4 23,6 37,3 5. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest TMS §23¹ lapsest 10 22,7 22,7 6. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral TMS §232 10 7. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 10 3,4 3,4 8. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 6 5,9 6,1 9. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 9 13,5 14,1 10. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1 8 1,7 1,8 11. Kindlustusmaksed osakute soetamine 10 4,5 4,7 12. FIE täiendav maksuvaba tulu TMS §32 lg 4 põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel 4 4,1 4,1 Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär 4 1 0,9 13. ning pensionifondi TMS §28 ATKEAS §46 15,0 Maksukulude hinnangud on arvutatud ainult nende sätete kohta, mis sisalduvad maksundusalastes õigusaktides seisuga 1.01.2017. 106 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse. 105 129 Maksukulu Säte Valitsemisfunktsioon 2019 2020 106 lg 1 14. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli ATKEAS §66 soodsam aktsiisimäär lg 7 4 38 39 ATKEAS §27 lg 1 p 22² 4 1,6 1,7 Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, lg 1 p24, 284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 4 0,7 0,7 Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 elektrienergia tootmiseks ning lg 1 p282 elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 4 7,1 7,5 18. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 protsessides lg 1 p24 4 1,8 2,3 19. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks ATKEAS §27 lg 1 P 286 4 0,2 0,2 20. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 121 4 3 1,8 Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 4 1,2 1,2 240,4 275,8 15. 16. 17. 21. Kalurite kütuseaktsiisivabastus KOKKU Allikas: Rahandusministeerium. 3.3. Valitsussektori finantseerimine 3.3.1. Rahavoog ja netopositsioon Riigieelarve strateegia kohaselt on riigieelarve positsioon sel aastal puudujäägis, kuid järgnevatel aastatel nominaalses ülejäägis. Rahavoog kokku on sel kui ka järgmisel aastal aga negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: finantseerimistehingute rahastamise, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse; ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuva kohanduse. Lisaks eelnevalt kirjeldatud teguritele on järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne - toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2020 rahastatakse osaliselt reservide arvelt ning samuti kaasatakse lisavahendeid. Aastatel 2021-2022 on rahavoog kokku positiivne, mis loob võimaluse reservide kasvatamiseks. 2023. aasta pisut negatiivne riigieelarve rahavoog kaetakse reservide abil ning riigikassal uut 130 laenuvajadust ei teki. Valitsussektori võlg ületas 2018. aastal reservide taset ning netovõlg moodustas 0,9% SKPst (vt Joonis 27). Prognoosi kohaselt väheneb 2020. aastast alates võlg, kuid reservide tase langeb kiiremini, mistõttu kasvab netovõlg 2020. aasta lõpuks 1,9%ni SKPst. Tulenevalt võla osakaalu langusest ning reservide kasvust 2021 ja 2022. aastal väheneb netovõlg prognoosiperioodi lõpuks 0,6%le SKPst. Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe seega stabiliseerub ca 2016. aasta tasemel. Ilma EFSFi mõjuta ületavad reservid võlakoormust 2021. aastast alates, ning aastaks 2023 ulatuvad netovarad ilma EFSF’i mõjuta 0,8%ni SKPst.. Joonis 13. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 2009–2023 (% SKPst) Reservid 18 13 7,1% 8 5,3% 3 -0,6% Võlg -2 -0,9% -7 5,9% 7,9% -12 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 Keskvalitsus (võlg) Sotsiaalkindlustusfondid (reservid) KOVid (reservid) Netovarad(+)/-võlg(-) '16 '17 '18 '19 '20 '21 Keskvalitsus (reservid) KOVid (võlg) EFSF (võlg) '22 '23 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 3.3.2. Valitsussektori võlakoormus Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. 2018. aasta lõpus ulatus Eesti valitsussektori võlg 7,9%ni SKPst, mis on võrreldes 2017. aastaga 0,8% madalam tase. Võla osakaalu vähenemise peamiseks põhjuseks lisaks võla taseme nominaalsele langusele oli SKP kiire kasv eelmise aastaga võrreldes. Võlakoormuse langusele aitas kaasa kohalike omavalitsuste ning riigikassa võla nominaalne vähenemine. Nominaalselt aga kasvas eelmisel aastal ainult keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste võlg. Valitsussektori 2 039 mln euro suurusest võlgnevusest moodustas keskvalitsuse panus koos EFSF 107 i mõjuga arvestuslikult 1 304 mln eurot 108 ning kohalike omavalitsuste võlg 735 mln eurot, välisvõla osakaal oli koguvõlast 61%. Ilma EFSFi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (The European Financial Stability Facility, EFSF), ehk euroala riikide ajutine kriisilahendusmehhanism, mis loodi 2010. aasta juunis ning tänaseks finantsabi enam ei väljasta, olles praeguse euroala finantseerimisasutuse - Euroopa Stabiilsusmehhanismi (European Stability Mechanism, ESM) eelkäija. 107 108 Valitsussektori tasemel konsolideeritud number. 131 mõjuta, mis ulatus 2017. aastal 455 mln euroni, moodustas keskvalitsuse panus võlakoormusesse 849 mln eurot ehk 3,3% SKPst. Tabel 76. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2018. aastal 31. detsember 2017 Valitsussektor Kodumaine võlg Välisvõlg Keskvalitsus109 Kodumaine võlg Välisvõlg Kohalikud omavalitsused Kodumaine võlg Välisvõlg Sotsiaalkindlustusfondid Kodumaine võlg Välisvõlg mln eurot 2 063,7 789,7 1 274,0 2 273,4 1 162,1 1 111,3 756,4 593,7 162,7 0,0 0,0 0,0 % SKPst 8,7 3,3 5,4 9,6 4,9 4,7 3,2 2,5 0,7 0,0 0,0 0,0 31. detsember 2018 mln % eurot SKPst 2 038,9 7,9 795,6 3,1 1 243,8 4,8 2 329,4 9,1 1 252,7 4,9 1 076,7 4,2 734,9 2,9 567,8 2,2 167,1 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muutus % SKPst -0,8 -0,2 -0,5 -0,5 0,0 -0,5 -0,3 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Käesoleval aastal suureneb valitsussektori võlakoormus 8,2%le SKPst. Nominaalselt suureneb võlg nii keskvalitsuse- kui ka kohalike omavalitsuste tasandil 2018. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt langeb võlakoormus järgmisel aastal osakaaluna SKPst 7,7%ni ning jõuab prognoosiperioodi lõpuks 2023. aastal 5,9%ni SKPst. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 20192020 ning 2023. aastal rahastatakse osaliselt reservide arvelt, ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal rahavoogudest lähtuv vajadus 2020. aastal. Ilma EFSFita väheneb keskvalitsuse panus võlakoormusesse nii nominaalselt kui ka protsendina SKPst 2020. aastast alates. EFSFi panus keskvalitsuse võlakoormusesse prognoosiperioodi jooksul nominaalselt ei muutu, kuid protsendina SKPst väheneb. Kohalike omavalitsuste puudujääk kaetakse prognoosi kohaselt kogu keskpika perioodi jooksul võõrvahenditest ning nende nominaalne võla maht suureneb, protsendina SKPst püsib see 2,7% juures. Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka välisvõla osas, arvestades tehingud, mis on seotud valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste muutused). 109 132 Tabel 77. Valitsussektori võlakoormus 2018–2023 (% SKPst) 2018 2019* 2020* 2021* 2022* 2023* 7,9 8,2 7,7 7,1 6,5 5,9 2. Muutus volakoormuses -0,8 0,2 -0,5 -0,6 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)110 3. Nominaalse SKP kasvu panus -0,7 -0,5 -0,4 -0,4 -0,6 -0,6 -0,3 -0,3 4. Primaarne eelarvetasakaal -0,4 -0,3 5. Intressimaksed 0,0 0,0 6. Volakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni -0,6 0,3 vaheline erinevus (stock-flow adjustment, SFA) Valitsussektori vola hinnanguline intressimaar 0,5 0,4 (%) Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 7,1 6,5 1. Võlg kokku 8. Vola amortisatsioon alates eelmise aasta lopust111 9. Netovolg (9=1-7) 10. Valisvaluutas nomineeritud vola osakaal (%) 11. Keskmine aegumistahtaeg112 (aastat) 0,1 0,0 0,4 0,0 0,4 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,2 0,5 0,6 0,8 1,0 5,7 5,8 5,6 5,3 0,1 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,9 0,0 3,2 1,6 0,0 4,7 1,9 0,0 4,3 1,3 0,0 4,0 0,8 0,0 3,6 0,6 0,0 3,2 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Joonis 14. Võlakoormuse areng 2009–2023 (% SKPst) A. Valitsussektori võlg (% SKPst) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, SFA (% SKPst) 5 12 4 10 3 8 2 6 1 0 4 -1 2 -2 0 '07 '09 '11 '13 Keskvalitsus (v.a EFSF) '15 '17 '19 Kohalikud omavalitsused '21 '23 -3 '08 EFSF Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 112 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 110 111 133 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 Võlakoormuse muutuse ja eelarvepuudujäägi vaheline erinevus C. Keskvalitsuse113 võla tagasimaksed (mln eur) D. Keskvalitsuse114 võla keskmine intress (%) 120 6 5 72,4 80 55 40 1 3,8 0 '11 '13 '15 '17 3 2 17,4 '09 4 '19 '21 '23 0 '09 '11 '13 '15 '17 '19 '21 '23 Aasta keskmine intress Laenude tagasimaksed Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Eurostat. 3.3.3. Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade maht oli 2018. aasta lõpus 1 817 mln eurot, mis moodustas 7,1% SKPst. Võrreldes 2017. aastaga suurenesid sotsiaalkindlustusfondide reservid ning kohalike omavalitsuste reservid, kuid vähenesid keskvalitsuse reservid. Tänavu vähenevad kõigi valitsussektori tasandite v.a sotsiaalkindlustusfondide reservid negatiivsest rahavoost tulenevalt. Ka järgmisel aastal on ette näha valitsussektori reservide vähenemist, kuna riigieelarve negatiivset rahavoogu on mõistlik rahastada osaliselt reservide arvelt. Reservid vähenevad, sest lisaks riigieelarve positsioonile, mis on järgmisel aastal ülejäägis, arvestatakse riigieelarve rahavoos ka laenu tagasimaksete, välisvahendite rahavoo ning finantseerimistehingute rahastamisega. Aastatel 2021-2022 kasvab reservide maht nominaalselt (keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide toel) ja seejärel mõnevõrra riigieelarve nominaalse puudujäägi ning teiste rahavoo negatiivsete tegurite tõttu langeb, moodustades 2023. aasta lõpuks 5,3% SKPst. Tabel 78. Valitsussektori likviidsed finantsvarad ehk reservid 2018–2023 (mln eurot, % SKPst) 2018 2019* 2020* 2021* Finantsvarad kokku (mln 1 817 1 774 1 644 1 740 eurot) sh keskvalitsus 556 461 304 400 sh kohalikud omavalitsused 279 278 260 214 sh sotsiaalkindlustusfondid 981 1 034 1 080 1 126 Finantsvarad kokku (% 7,1 6,5 5,7 5,8 SKPst) sh keskvalitsus 2,2 1,7 1,1 1,3 sh kohalikud omavalitsused 1,1 1,0 0,9 0,7 sh sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,8 3,8 3,7 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 113 114 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 134 2022* 2023* 1 792 1 758 431 193 1 168 388 172 1 198 5,7 5,3 1,4 0,6 3,7 1,2 0,5 3,6 3.1. Pikaajaline jätkusuutlikus Selles peatükis esitatud pikaajaliste eelarveprojektsioonide eeldused baseeruvad 2018. aastal avaldatud Ageing Report’i eeldustel ja prognoosidel (AR2018). Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist, sealjuures on pensionikuludest vastavalt välja võetud töövõimetusega seotud kulud. Töövõimetusega seotud kulud olid varasemalt osa pensionisüsteemist, kuid käimasoleva töövõimereformiga liigub see sihtgrupp sotsiaaltoetuste süsteemi ning käesolevas prognoosi pensionikulude koondis ei kajastu. Küll on aga see kulu eraldi välja toodud muude pensionide all. Algusaastate areng (ja sellest tulenevalt ka mõne näitaja taset, näiteks tööturu indikaatorid) on kohandatud vastavalt käesoleva programmi makromajandusliku arengu stsenaariumile, võtmaks arvesse viimaseid muutuseid. Väärib rõhutamist, et käesolevas peatükis esitatud projektsioonide eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid soovivad näidata demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega reageerida. Demograafiliste trendide mõju riigi rahandusele on alanud – vastavalt Eurostati viimasele rahvastiku-prognoosile (EUROPOP2015) kasvab ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 14-aastased ja vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku (vanusevahemik 15–64) 55%lt aastal 2017 79%ni aastaks 2070. Pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks on:  hoitud konservatiivset eelarvepoliitilist joont ja välditud valitsussektori võla märkimisväärset kasvu;  reformitud pensionisüsteemi ning soodustatud panustamist eelfinantseeritud pensioniskeemidesse;  tõstetud pensioniiga ja viidud sisse paindlikkus pensioniindeksisse;  tagatud parem rahandusolukord läbi majanduskasvule ja tööhõivele suunatud poliitikate. Vastavalt riikliku pensioniseadusele tõuseb pensioniiga 3 kuu võrra aastas alates aastast 2017, jõudes 65 eluaastani aastaks 2026. Alates 2027. aastast seotakse pensioneatõus oodatava eluea tõusuga (nimetatud muudatus ei sisaldu all toodud AR2018 prognoosis). Hetkel on nii meeste kui ka naiste vanaduspensioni iga 63 aastat ja 9 kuud. Märkimist väärib siinkohal prognoositav 65aastaste oodatava eluea kasv aastaks 2070. 2016. aastaga võrreldes kasvab lähima 50 aasta jooksul oodatav eesseisev eluiga 65-aastastel naistel 8 ja meestel 7 aasta võrra (vastavalt AR2018le). Pensioniea tõusu eesmärk on kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsus (otsus võimaldab maksta alates aastast 2026 ca 5–10% kõrgemaid pensioneid) ja jätkusuutlikkust, muudatuse ajendiks soov toetada demograafilise arengu tulemusena vähenevat tööjõupakkumist. Pensioniea tõstmine kompenseerib demograafilisi muudatusi ning hoiab praeguste hinnangute kohaselt pensionäride arvu stabiilsena. Täiendavalt muutub pensionilemineku iga paindlikumaks alates aastast 2021 (ka see muudatus ei sisaldu all toodud AR2018 prognoosis). Tänase poliitika jätkusuutlikkuse analüüs näitab, et tulenevalt pensioniea kasvust ja teise pensionisamba väljamaksete rakendamisest on surve riigi rahandusele demograafiliste muudatuste poolt Eestile Euroopa Liidu riikide hulgast üks madalamaid. Samas näitavad tänastel eeldustel tehtud analüüsid pikemas perspektiivis pensionide (esimese ja teise samba summana) ja keskmise palga suhte halvenemist, mistõttu võib pensionisüsteem tulevikus vajada lisaotsuseid. 135 Tabel 79. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2016–2070 (% SKPst) 2016 2020 2030 2040 2050 39, 39,6 39,4 39,6 39,9 7 18, 19,3 18,3 18,5 18,8 6 8,1 7,8 7,2 7,1 7,1 8,1 7,8 7,2 7,1 7,1 6,7 6,3 5,9 6,0 6,0 1,3 0,3 0,1 0,1 0,1 Kulud kokku sellest: vananemisega seotud kulud Pensionid Sotsiaalkindlustuspensionid vanaduspensionid toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) muud pensionid (töövõimetoetus) Tervishoid Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) Intressimaksed Hariduskulud Muud vananemisega seotud kulud Tulud kokku Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 2070 40,3 39,6 19,2 18,5 6,9 6,9 6,0 0,1 6,4 6,4 5,4 0,1 - - - - - - 0,1 5,3 0,9 0,1 4,8 0,2 1,2 5,2 1,0 0,2 4,7 0,3 1,1 5,4 1,1 0,2 4,6 0,2 1,0 5,6 1,2 0,2 4,8 0,2 0,9 5,6 1,3 0,2 5,1 0,2 0,9 5,6 1,4 0,2 5,0 0,2 39,4 39,6 39,9 40,3 39,6 0,0 5,7 0,0 1,1 5,2 0,9 0,0 4,5 0,2 39, 5 0,0 5,5 0,0 0,0 5,2 0,0 0,0 5,1 0,0 0,0 5,0 0,0 0,0 5,0 0,0 0,0 5,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 1,2 1,4 1,5 1,6 1,8 1,8 0,0 0,1 0,3 0,7 1,3 1,8 1,8 1,1 2,1 1,9 3,0 79, 4 72, 8 77, 2 6,3 20, 3 2,1 1,9 1,9 1,4 1,9 1,0 1,7 1,5 1,5 1,2 77,3 76,2 74,4 74,0 76,4 72,1 71,3 70,9 71,4 71,1 76,5 75,8 75,5 75,9 75,6 6,2 6,0 5,7 5,7 5,7 23,2 25,5 28,0 30,4 29,4 39,7 sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) Pensionikindlustuse varad (I sammas) sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad (muud varad muu valitsussektori võlakirjad) Pensionireformi mõju II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 4%) II samba pensionite väljamaksed Eeldused: Tööjõu tootlikkuse kasv, % SKP reaalkasv, % Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % Töötuse määr, % 2060 80,2 73,3 77,5 6,8 19,2 Allikas: Rahandusministeerium, EL Majanduspoliitika komitee. Märkus: pikaajaline prognoos on uuendatud võrreldes eelmise Stabiilsusprogrammiga, kuna avaldati uus Ageing Report. 136 3.2. Riigi rahanduse reformid Tegevuspõhisele eelarvele üleminek (Performance Based Budgeting) Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk. Teenustest, programmidest ja valdkondadest koosnev eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Nii saame leida üles dubleerivad tegevused või teenused ja hinnata, millise teenuse osutamine on mõistlikum välja delegeerida või millise teenuse osutamine ei aita kaasa eesmärgi täitmisele. Selline, klotsideks lahti võetav eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega. Infot tuleb juurde, mitte ei jää vähemaks. Säilib ka eelnevatel aastatel kasutatud kulupõhine informatsioon, mille alusel saame ülevaateid kogu riigi personalikulude mahust, investeeringutest, antavatest toetustest ja Euroopa Liidu vahendite kasutamisest. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek on üks osa riigireformist. See tähendab meile korrastatud, ühtsetel põhimõtetel ning kokkulepitud mõistetega tulemusinformatsiooni, mille alusel saab riik edasi planeerida strateegilisi arengusuundi. Uut eelarvestamise formaati, mis ühendab strateegilise planeerimise ressursside planeerimisega, on valmistatud ette alates aastast 2007. Arengudokumentide vähendamiseks on kokku lepitud strateegilised dokumendid, mis on seotud eelarvega – need on poliitika põhialused, valdkonna arengukavad ja programmid. See vähendab olukorda, kus valdkondades on mitmeid arengudokumente, mille eelarve maht ületab mitmekordselt valdkonna vahendite hulga riigieelarves. 400 eesmärgist ühes valdkonnas on saanud mõnikümmend mõõdetavat eesmärki, millel on määratletud vastutajad ning nende saavutamiseks ette nähtud vahendid. Finantsarvestust on korrastatud ja võetud kasutusele kõigile riigiasutustele pakutav tarkvara teenustepõhise eelarve planeerimiseks ning täitmise jälgimiseks. Ühtne kuluarvestuse ja aruandluse keskkond võimaldab tulemusinfo, eelarve-, raamatupidamis- ja personaliandmed integreerida ning koostada juhtimisaruandeid, kus tulemused ja ressursid on omavahel seotud. Üleminek tegevuspõhisele eelarvele on olnud edukas, kuid keerukas ja aeganõudev protsess. Välja on töötatud ning hinnastatud on 150 riigiasutuse 1300 avalikku teenust (ei sisalda tugiteenuste arvu), mis aitavad ellu viia 45 programmi eesmärke. Programmid panustavad 21 valitsuse üldeesmärgi elluviimisse. Mõõdikuid on suuremates valitsemisalades 400 ringis. Sellise korrastatud ja läbipaistva tulemus- ja eelarve info põhjal saab teha paremaid juhtimisotsuseid ning kujundada riigi teenuseid kodanikukesksemaks, töötada välja nutikaid lahendusi ja elukaarepõhiseid teenuseid ning seada riigi arenguks ühiseid eesmärke. Edasise arendusena viiakse läbi laiapõhjaline riigieelarve revisjon, mille käigus vaadatakse üle riigi strateegilised suunad ning analüüsitakse kas nende saavutamiseks teostatavad teenused aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele. Töötatakse läbi alternatiivsed võimalused ja tehakse 137 ettepanekud asutuste sisemise efektiivsuse saavutamiseks ning vahendite ümbersuunamiseks prioriteetsetele valdkondadele või arendustele. Tõhustamiskavade (spending review) rakendamine Avalike ressursside kasutamise tõhususe ja mõjususe suurendamiseks ning valitsuse prioriteetide elluviimise toetamiseks jätkatakse tõhustamiskavade rakendamist riigieelarve protsessis. Oktoobris 2018 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Ettevõtlus, innovatsioon“ tõhustamiskava ettepanekud, mis aitavad muuta ettevõtluse ja innovatsioonisüsteemi strateegiliselt fokuseeritumaks ning vähendada killustumist meetmete rakendamisel. Tõhustamiskava raames esitati kokku üle 172 parendusettepaneku. Suurendamaks Eesti tõhustamiskavade läbiviimise võimekust ja parandamaks eelarvepoliitika jätkusuutlikkust, alustati koostöös Euroopa Komisjoni ja OECD-ga projekti „Eesti avaliku sektori finantsjuhtimise arendamine: tõhustamiskava kui riigieelarve koostamise sisend“. Projekti raames täiendatakse tõhustamiskava läbiviimise metoodikat, mis arvestaks tegevuspõhise riigieelarve ja programmide koostamise põhimõtteid ning viiakse läbi vähemalt kaks tõhustamiskava projekti, mis hõlmavad rohkem kui 5% riigieelarve kulutustest. Projekt kestab kuni detsember 2020. Riigi strateegiline juhtimine Rahandusministeerium ja Riigikantselei jätkavad tihedat koostööd, et tagada riigi strateegiliste kavade ja rahastamise omavaheline kooskõla. Jätkuvalt uuendatakse Vabariigi Valitsuse nelja peamist tööriista – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvestrateegia, konkurentsivõime kava “Eesti 2020” ja stabiilsusprogramm üheaegselt ja koordineeritult. Samuti alustati 2018. aastal valdkondadeülese ja pikaajalise (15 a) arengustrateegia „Eesti 2035“ väljatöötamisega. Eesti 2035 valmib aprillis 2020 ja saab olema strateegiline alus nii keskpikkade (7−10 aastat) valdkondlike arengukavade väljatöötamisel või uuendamisel kui ka Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 eri vahendite kasutamise raamistiku kokkuleppimisel. Eesti jätkab riigieelarveliste vahendite planeerimisel keskse põhimõttega, et riigi rahastamisallikaid ja vajadusi tuleb vaadata terviklikult. Riigi vajadusi terviklikult analüüsides on planeeritud ka EL perioodi 2014–2020 vahendid. Valitsus otsustas riigieelarve seaduse muudatuste arutamisel 2017. aastal, et edaspidi planeeritakse siseriiklikud ja kõik välisvahendid ühtsetel strateegilistel alustel. See tähendab, et aastal 2021 algavaks strateegiaperioodiks planeeritakse siseriiklikud vahendid, EL vahendid ja näiteks Euroopa Majanduspiirkonna vahendid terviklikult ja ühtsete põhimõtete alusel. Eesmärgiks on suurendada riigi tegevuste mõjusust ja ressursside tõhusat kasutamist, et tagada Eesti 2035 arengustrateegias määratletavate pikaajaliste eesmärkide saavutamine. Olenemata rahastamisallikast peab tegevusi kavandama jätkusuutlikult ja tulemuslikult koostöös teiste valdkondadega, et vastastikku toetada eesmärkide saavutamist. EL-i vahendeid käsitletakse ühekordse võimendusena (nt struktuursete reformide ja projektide käimalükkamine ning elluviimine) ning nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, tagades jätkusuutliku positiivse mõju majandusele ja ühiskonnale, kuid vältides täiendava koormuse tekkimist riigieelarvele. 138 LISAD Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs Majandusprognoos Prognoosi eeldused Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistiku üheks aluseks on Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos, mille makromajanduse osa kokkuvõtlikud tabelid on esitatud käesolevas lisas. Majandusprognoosi põhjalikuma seletuskirjaga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-jamajandus/majandusprognoosid). Rahandusministeeriumi majandusprognoos on koostatud ministeeriumi Fiskaalpoliitika osakonna analüütikute poolt, kes Riigieelarve seaduse kohaselt on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Kevadise majandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2019. aasta märtsi lõpu seisuga. Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti) Eeldused RM 2019. a kevadises prognoosis 2018 1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine) 2. Eurotsooni pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) 3. USD/EUR vahetuskurss (aasta keskmine) 4. Nominaalne efektiivne vahetuskurss 5. Maailma majanduskasv (ilma EL-ta) 6. EL28 SKP kasv 7. Eesti eksportturgude impordikasv 8. Maailma impordi kasv (ilma EL-ta) 9. Nafta hind (Brent, USD/barrel) Euroopa Komisjon 2019* 2020* 2021* 2022* 2023* -0,3 -0,3 -0,2 0,0 0,4 0,7 0,4 0,2 0,4 0,7 1,1 1,18 1,13 1,13 1,13 3,4 0,6 0,0 3,8 3,5 3,6 1,9 1,3 1,6 2019* 2020* -0,3 -0,3 -0,1 1,4 0,4 0,3 0,5 1,13 1,13 1,18 1,14 1,14 0,0 0,0 0,0 - - - 3,6 3,6 3,6 3,9 3,8 3,8 1,6 1,6 1,9 1,5 1,7 1,7 2018 3,4 2,6 3,0 3,3 3,3 3,2 - - - 4,6 2,8 3,6 3,9 3,9 3,8 4,8 3,9 3,6 71,1 65,2 64,8 63,0 63,0 63,0 71,5 61,2 61,2 Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, U.S. Energy Information Administration (EIA); Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM talveprognoos, veebruar 2019) ja NYMEX Brent futuurid. Riigi rahanduse prognoosi koostamisel on aluseks võetud makromajandusprognoosi põhistsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta. Riigieelarve tulude prognoosi eeldused:  Maksuprognoosi aluseks on prognoosi üldpõhimõtted.  Peamised tulusid mõjutavad administratiivsed meetmed, millega on prognoosis arvestatud: • Kütuse reaalaja kontrollimeede alates 1.02.2019.  Palga alammäära tõusu prognoosimisel kasutatakse Eesti Panga tööviljakuse prognoosi kuni 2021.a ning Rahandusministeeriumi prognoosi 2022-2023.  Mittemaksuliste tulude prognoosimisel võetakse aluseks senised laekumised ning valitsemisalade täpsustatud prognoosid (keskkonnatasud, riigilõivud, varade müük). 139  2019.a dividendiprognoosis arvestatakse 2019 RE summadega. 2020 – 2022 on aluseks RE protsessi otsused ning äriühingute finantsprognoosid ja dividendiettepanekud. Riigieelarve kulude prognoosi eeldused:  2019. aasta osas lähtutakse 2019. aasta riigieelarvest ning valitsemisalade täpsustatud prognoosidest.  Aastate 2020–2023 kulude prognoosis lähtutakse RESst 2019-2022 (v.a arvestuslikud kulud, tuludest sõltuvad kulud), VV otsustest ja valitsemisalade finantsplaanidest.  Kaitsekulude tase 2019-2023 moodustab 2% SKPst, millele lisanduvad liitlasvägede kohalolekuga seotud kulud ning täiendavad kaitseinvesteeringud.  Investeeringutes arvestatakse ajalisi nihkumisi, kuid mitte kallinemisi.  Palgafondi osas arvestatakse RES otsuseid 2019. a kohta. Muud eeldused:  Arvestatud on AS Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega kuni 130 mln euro ulatuses 2019. aastal.  Töötukassa eelarvepositsiooni kujunemisel on arvestatud Töötukassa uusimat kuluprognoosi ning tulude prognoosimisel lähtutakse Rahandusministeeriumi töötuskindlustusmakse prognoosist.  Haigekassa eelarvepositsiooni aluseks on võetud 2019. aasta eelarves kinnitatud kulude maht ning prognoosi kohane sotsiaalmaksutulude ravikindlustuse osa. Aastate 2020–2022 osas on lähtutud Riigikogu kinnitatud eelarve-positsioonist. 2023. aastal on eeldatud tasakaalu.  Kohalike omavalitsuste prognoosi aluseks on võetud 2018. aasta tegelikud tulemused ning makromajandusprognoos, sh arvestades KOVde jooksvate kulude muutumist seoses inflatsiooni ja keskmise palga muutustega. Makromajandusprognoos Tabel 1. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2019–2023 (protsenti) 2018 tase 1. SKP reaalkasv 2. SKP nominaalkasv Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 6. Varude muutus (% SKPst) 7. Kaupade ja teenuste eksport 8. Kaupade ja teenuste import Panus SKP kasvu1 9. Sisemajanduse nõudlus (ilma  varudeta) 10. Varude muutus 11. Kaupade ja teenuste bilanss Lisandväärtuse kasv 12. Primaarsektor 13. Tööstus 14. Ehitus 19896 25657 2018 2019* 2020* 2021* 2022* 2023* 3,9 8,6 3,1 6,0 2,7 5,5 2,7 5,3 2,6 5,0 2,5 4,9 4,6 4,7 2,9 2,9 2,7 2,6 0,3 3,3 3,1 4,3 6,1 0,3 5,1 2,6 3,2 3,8 0,3 4,0 2,6 3,0 2,9 0,3 4,3 2,6 3,2 3,4 0,1 3,4 2,6 3,3 3,2 0,1 3,6 2,5 3,3 3,1 3,2 1,9 -1,1 3,6 -0,3 -0,3 2,5 0,0 0,2 2,6 0,0 -0,1 2,3 0,0 0,2 2,2 0,0 0,3 -21,0 3,2 18,6 4,1 3,2 2,7 1,7 3,0 3,3 1,8 3,0 2,8 1,7 2,9 2,7 1,7 2,9 2,5 140 2018 tase 2018 4,3 15. Muud teenused 2019* 2020* 2021* 2022* 2023* 3,3 3,0 2,7 2,5 2,5 1) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 2. Hindade prognoos 2019–2023 (protsenti) 2018 2010=100 1. SKP deflaator 2. Eratarbimise deflaator 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 3a. Tarbijahinnaindeks 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 5. Investeeringute deflaator 6. Ekspordi deflaator 7. Impordi deflaator 129,0 123,4 122,8 119,3 2018 % 4,6 3,2 3,4 3,4 2019* % 2,8 2,3 2,2 2,1 2020* % 2,7 2,3 2,3 2,2 2021* % 2,6 2,1 2,1 2,0 2022* % 2,4 2,1 2,1 2,0 2023* % 2,3 2,1 2,1 2,0 146,8 7,3 5,5 3,5 3,4 2,8 2,6 118,5 113,5 108,5 2,8 2,4 2,0 3,5 1,1 1,2 2,4 1,8 1,7 2,3 2,0 1,8 2,2 2,0 1,9 2,1 2,0 1,9 2019* % 2020* % 2021* % 2022* % 2023* % 0.9 5,6 2,3 8,0 7,0 0.0 5,7 3,0 5,3 5,3 -0.1 5,7 2,8 5,2 5,3 -0.2 5,7 2,8 4,7 5,0 -0.2 5,7 2,7 4,7 5,0 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 3. Tööturu prognoos 2019–2023 (15–74-aastased) (protsenti) 2018 tase 1. Hõive, hõivatute arvu järgi 3. Tööpuuduse määr 4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute arvu järgi 6. Hüvitised töötajatele 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 664,71) 26,12) 12 452,73) 18,74) 2018 % 0,9 5,4 3,2 9,5 8,5 1) Tuhat inimest. 2)Tuhat eurot hõivatu kohta. 3) Miljon eurot. 4) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 4. Maksebilansi prognoos 2019–2023 (% SKPst) 2008– 2017 2018 2019* 2020* 2021* 2022* 2023* 1. Võlgnevus välismaailma suhtes  2,7 2,9 2,7 2,8 2,2 2,0 1,7 1a. Jooksevkonto 0,3 1,7 1,1 1,1 0,9 0,9 0,8 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,4 3,4 2,9 3,1 3,1 3,4 3,6 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -3,0 -1,7 -1,8 -2,0 -2,3 -2,5 -2,8 4. Kapitalikonto 2,3 1,2 1,6 1,7 1,3 1,1 0,9 5. Vead ja täpsustused 0,0 0,4 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet. 141 Riigi rahanduse prognoos Tabel 5. Valitsussektori eelarvepositsioon 2019-2023 2019 riigieelarve 2019 2020 2021 2022 2023 0,0 -1,1 -0,4 0,0 0,2 0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) 0,5 -0,4 0,1 0,4 0,3 0,2 Keskvalitsus 0,3 -0,5 0,1 0,6 0,4 0,2 Sotsiaalkindlustusfondid 0,1 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 Kohalikud omavalitsused 0,0 0,0 -0,2 -0,4 -0,2 -0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) 130 -97 32 106 104 57 Keskvalitsus 89 -148 29 169 113 78 Sotsiaalkindlustusfondid 39 53 46 46 42 30 Kohalikud omavalitsused 2 -2 -43 -109 -51 -51 Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (% SKPst) Allikas: Rahandusministeerium. Tabel 6. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2018–2023 2018 2018 2019 2020 2021 2022 2023 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -120,2 -0,5 -0,4 0,1 0,4 0,3 0,2 2. Keskvalitsus -236,5 -0,9 -0,5 0,1 0,6 0,4 0,2 4. Kohalikud omavalitsused 43,7 0,2 0,0 -0,2 -0,4 -0,2 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid 72,6 0,3 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 6. Tulud kokku 10 026,1 39,1 39,9 39,7 39,5 38,8 37,7 7. Kulud kokku 10 146,3 39,5 40,2 39,6 39,1 38,5 37,5 -120,2 -0,5 -0,4 0,1 0,4 0,3 0,2 9,8 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 -110,4 -0,4 -0,3 0,2 0,4 0,4 0,3 -30,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 5 503,1 21,4 21,5 21,4 21,3 20,9 20,8 12a. Tootmis- ja impordimaksud 3 574,1 13,9 14,2 14,1 13,8 13,5 13,3 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 1 929,0 7,5 7,3 7,2 7,4 7,4 7,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Valitsussektor 8. Eelarvepositsioon 9. Intressikulu 10. Primaartasakaal 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed Tulud komponentide lõikes 12c. Kapitalimaksud 142 2018 2018 2019 2020 2021 2022 2023 mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst 3 043,9 11,9 12,1 12,0 12,0 11,8 11,7 181,7 0,7 0,9 0,9 0,8 0,7 0,7 1 298,0 5,1 5,4 5,4 5,3 5,4 4,5 10 026,1 39,1 39,9 39,7 39,5 38,8 37,7 8 523,2 33,2 33,5 33,4 33,2 32,7 32,6 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 4 559,0 17,8 18,0 17,5 17,2 17,0 16,5 17a. Hüvitised töötajatele 2 911,4 11,3 11,5 11,4 11,2 11,0 10,8 17b. Vahetarbimine 1 647,6 6,4 6,5 6,1 6,0 6,0 5,7 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 3 471,0 13,5 13,6 13,8 13,7 13,6 13,6 90,4 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 495,9 1,9 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2 975,1 11,6 11,6 11,8 11,7 11,6 11,6 9,8 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 96,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,3 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 14. Omanditulud 15. Muud tulud 16.=6. Tulud kokku p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) EL-le Kulud komponentide lõikes millest töötushüvitised 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 19.=9. Intressikulu 20. Subsiidiumid 21. Kapitali kogumahutus 1 407,3 5,5 5,9 5,6 5,4 5,1 4,7 22. Kapitalisiirded 131,6 0,5 0,4 0,4 0,3 0,4 0,3 23. Muud kulud 471,3 1,8 1,9 1,9 2,0 2,0 2,1 10 146,4 39,5 40,2 39,6 39,1 38,5 37,5 5 049,5 19,7 19,6 19,3 19,0 18,6 18,2 24.=7. Kulud kokku p.m. Valitsussektori tarbimine Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 7. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) 1. Üldised valitsussektori teenused 2. Riigikaitse 3. Avalik kord ja julgeolek 4. Majandus 5. Keskkonnakaitse 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 7. Tervishoid 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 9. Haridus 10. Sotsiaalne kaitse 11. Valitsussektori kulud kokku COFOG kood 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 TE 2015 2016 2017 2018 2022 4,1 1,9 1,8 4,7 0,7 0,4 5,4 1,9 6,0 12,8 39,6 4,0 2,4 1,9 4,2 0,6 0,3 5,2 2,0 5,8 13,2 39,5 3,9 2,0 1,9 4,3 0,7 0,4 5,0 2,1 5,8 13,0 39,3 3,6 2,2 1,7 4,7 0,6 0,3 5,7 1,9 6,2 13,3 40,2 3,4 2,1 1,6 4,5 0,5 0,3 5,7 1,7 5,4 13,3 38,5 Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. 143 Käesoleva RES-i võrdlus eelmise RES prognoosiga Tabel 8. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2018 ja RES 2019-2022 prognoosiga 2018 2019* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon 4,0 3,2 Praegune uuendus 3,9 3,1 Erinevus -0,1 -0,1 SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 7,6 6,3 Praegune uuendus 8,6 6,0 Erinevus 1,0 -0,3 Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 3,0 2,5 Praegune uuendus 3,4 2,2 Erinevus 0,4 -0,3 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon 0,2 0,5 Praegune uuendus -0,5 -0,4 Erinevus -0,7 -0,9 Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 8,5 7,7 Praegune uuendus 7,9 8,2 Erinevus -0,6 0,5 2020* 2021* 2022* 2023* 3,0 2,7 -0,3 2,9 2,7 -0,2 2,9 2,6 -0,3 2,5 - 5,8 5,5 -0,3 5,4 5,3 -0,1 5,4 5,0 -0,4 4,9 - 2,6 2,3 -0,3 2,1 2,1 0,0 2,1 2,1 0,0 2,1 - 0,4 0,1 -0,3 0,2 0,4 0,2 0,1 0,3 0,3 0,2 - 6,9 7,7 0,8 6,2 7,1 0,9 5,3 6,5 1,2 5,9 - Allikas: Rahandusministeerium. Intressimäärade sensitiivsusanalüüs Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi intressikulude suurenemine avaldab otsest ning negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad vahemikus 2019-2023 100 baaspunkti võrra aastas, on otsemõju eelarvele 15,5 mln eurot (0,06 % SKPst) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 82,1 mln eurot (0,2 % SKPst). Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti võrra (1 %) Intressikulude erinevus baasstsenaariumiga, mln 2019 võrreldes 15,5 Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP 0,1 144 2020 2021 2022 2023 33,2 50,3 66,7 82,1 0,1 0,2 0,2 0,2 Riskistsenaarium Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende mõju riigieelarvele. Möödunud aasta teist poolt ilmestas euroala majanduskasvu oluline pidurdumine tööstussektori nõrkuse tõttu. Maailmamajanduse jahtumine koos kaubanduspiirangute ja Brexitiga on oluliselt suurendanud ebakindlust edasiste arengute osas ning avaldunud euroala eksporditellimuste vähenemises. Vaatamata nõrgenevale väliskeskkonnale on aga Eesti majanduse olud endiselt head. Majanduse sisemised riskid on erasektori ettevaatliku käitumise tõttu madalad. Konservatiivne käitumine tarbimises ja investeeringute tegemisel ilmneb jooksevkonto ülejäägis, mis on konvergeeruva riigi jaoks pigem erandlik. Eesti majanduse avatuse tõttu võivad väliskeskkonna negatiivsemad arengud kaasa tuua majanduskasvu tuntava pidurdumise. Käesolevas prognoosis on koostatud negatiivne lisastsenaarium, mille kohaselt on välisnõudluse kasvu aeglustumine kiirem, piirates meie ettevõtete ekspordivõimalusi. Riskistsenaariumi kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 2,8% ning järgmisel aastal 2,0%. Aastate 2019-2020 majanduskasv on baasprognoosiga võrreldes vastavalt 0,3 ja 0,7 protsendipunkti võrra aeglasem. Välisnõudluse jõulisema aeglustumisega kaasneva ettevõtete ekspordivõimaluste halvenemise tõttu veab majanduskasvu sisenõudlus. Ekspordi kasv hakkab taastuma 2021. aastal. Kaubandustariifide vaidluste venimine põhjustab suurt ebakindlust, halvendab väljavaateid ning toob kaasa tagasihoidlikuma ettevõtete investeerimisvajaduse. Aeglasemalt kasvav majandusaktiivsus vähendab nõudlust töötajate järele, mistõttu aeglustuvad nii hõive kui ka palgakasv. Riskistsenaariumi kohaselt kujuneb SKP nominaalne maht põhistsenaariumiga võrreldes 2019. aastal ca 100 mln euro ning 2020. aastal ca 400 mln euro võrra väiksemaks. Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist (arvestades ka eelarvestrateegia meetmeid) kuni 0,5% võrra SKPst aastatel 2019–2021. Suurem puudujääk võrreldes baasstsenaariumiga tuleneb eelkõige maksutulude kasvu aeglustumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Enim on riskistsenaariumis vähendatud sotsiaalmaksu laekumise prognoosi, mis on seotud nii hõive kui keskmise palga muutustega. Samuti on vähendatud käibemaksu laekumise prognoosi tulenevalt eratarbimise ja investeeringute mõõdukamast kasvust. Maksukoormus veidi kasvab, kuna SKP tase alaneb kiiremini kui prognoositavad maksutulud. Eelarvepositsiooni halvenemist pidurdab mõnevõrra maksutuludega seotud riigieelarve kulude (Haigekassa eraldis, pensionikulud) vähenemine. Samuti langeb kaitsekulude tase tingituna kahanenud nominaalse SKP tasemest. Töötukassa ülejäägi vähenemist põhjustab nii töötuskindlustusmakse langus kui kulude kasv. Haigekassa positsiooni kahandab sotsiaalmaksutulude langus. Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon halveneb neile laekuva füüsilise isiku tulumaksu prognoosi vähenemise võrra. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon ei ole niivõrd majanduskeskkonnaga seotud, mistõttu siin ei ole muudatusi oodata. Baasstsenaariumist negatiivsem keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ning samuti ka sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon vähendavad riskistsenaariumis nende valitsussektori tasandite reservide taset, mistõttu vähenevad valitsussektori reservid kuni 0,4% võrra SKPst. Valitsussektori võlakoormus kasvab täiendava finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis samuti kuni 0,3% võrra. Muudatuste kogumõjuna vähenevad netovarad järgmisel aastal 0,3% ja 2021. aastal 0,8% võrra SKPst. 145 Tabel 10. Riskistsenaarium (protsenti) SKP jooksevhindades (mld eurot) SKP reaalkasv SKP nominaalkasv THI Sisenõudluse reaalkasv Ekspordi reaalkasv Tööhõive kasv Palga nominaalkasv Tööpuuduse määr Valitsussektor Maksukoormus (% SKPst) Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) 2018 25,66 3,9 8,6 3,4 5,5 4,3 0,9 7,6 5,4 Riskistsenaarium 2019* 2020* 27,09 28,26 2,8 2,0 5,6 4,3 1,9 1,8 3,3 1,8 2,2 1,8 0,8 -0,3 6,3 4,4 5,7 6,1 2021* 29,61 2,5 4,8 1,9 2,3 3,0 -0,4 4,8 6,3 Erinevus baasprognoosist 2019* 2020* 2021* -0,10 -0,40 -0,60 -0,3 -0,7 -0,2 -0,4 -1,2 -0,5 -0,2 -0,4 -0,1 -0,2 -0,8 -0,5 -1,0 -1,2 -0,2 -0,1 -0,3 -0,3 -0,1 -0,8 -0,2 0,1 0,4 0,6 33,2 33,6 33,6 33,4 0,1 0,2 0,2 -0,5 -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 -0,4 -0,5 7,9 8,2 7,9 7,4 0,0 0,3 0,3 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 146 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 rahastamiskava RES 2020 Üleriigiline kulude kokkuhoid RES 2021 RES 2022 RES 2023 -84 400 000 -112 000 000 -44 800 000 -45 300 000 16 730 360 64 283 350 122 947 690 123 460 443 1 863 822 23 042 459 64 700 000 64 900 000 75 538 37 416 33 097 30 606 248 000 15 657 475 21 468 593 26 419 837 0 8 300 000 19 500 000 25 550 000 RKAS lepingute remondikomponendi tõus tasemele 47 €/m²/a 7 983 000 4 126 000 4 126 000 0 Tulemusreservi kaasrahastus 6 560 000 13 120 000 13 120 000 6 560 000 Riigikogu 21 416 400 21 823 000 21 973 000 26 308 000 Kulud 20 161 286 20 790 365 21 059 025 25 389 067 sh piirmääraga vahendid 12 669 286 12 887 365 12 778 025 14 867 067 Investeeringud 611 258 435 598 331 678 331 678 sh piirmääraga vahendid 611 258 435 598 331 678 331 678 Käibemaks 643 856 597 037 582 297 587 255 Vabariigi Presidendi Kantselei 4 739 003 4 374 283 4 453 283 4 472 283 Kulud 4 172 091 4 114 491 4 193 491 4 212 491 sh piirmääraga vahendid 3 807 091 3 711 491 3 711 491 3 711 491 Investeeringud 250 833 10 833 10 833 10 833 sh piirmääraga vahendid 250 833 10 833 10 833 10 833 Käibemaks 316 079 248 959 248 959 248 959 Riigikontroll 6 053 141 6 095 095 6 118 517 6 204 282 Kulud 5 816 935 5 858 889 5 882 311 5 968 076 sh piirmääraga vahendid 5 041 936 5 041 936 5 041 936 5 041 936 Investeeringud 8 300 8 300 8 300 8 300 sh piirmääraga vahendid 8 300 8 300 8 300 8 300 227 906 227 906 227 906 227 906 Õiguskantsleri Kantselei 2 880 774 3 039 774 3 050 774 3 056 774 Kulud 2 780 540 2 939 540 2 950 540 2 956 540 sh piirmääraga vahendid 2 595 540 2 695 540 2 695 540 2 695 540 Käibemaks 100 234 100 234 100 234 100 234 Riigikohus 6 503 854 6 492 654 6 684 654 6 822 654 Kulud 6 179 112 6 401 712 6 593 712 6 731 712 sh piirmääraga vahendid 3 437 112 3 412 712 3 412 712 3 412 712 Investeeringud 194 000 0 0 0 sh piirmääraga vahendid 194 000 0 0 0 Käibemaks 130 742 90 942 90 942 90 942 2 303 842 674 2 377 473 821 2 440 765 561 2 507 669 480 Riigiülesed Investeeringute vaba mahu broneering Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus RKAS rendid - üleriigiline jaotamata kasv Üleminekuperioodi järgne kulude kasv Käibemaks Vabariigi Valitsus 147 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 2 303 842 674 2 377 473 821 2 440 765 561 2 507 669 480 644 790 674 608 631 821 607 186 561 588 310 480 9 387 150 8 536 325 8 273 017 8 272 612 Kulud 8 413 865 8 023 729 7 796 207 7 795 802 sh piirmääraga vahendid 7 608 158 7 410 179 7 412 026 7 411 621 Investeeringud 340 000 16 667 16 667 16 667 sh piirmääraga vahendid 315 000 0 0 0 Käibemaks 633 285 495 929 460 143 460 143 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine 8 753 865 8 040 396 7 812 874 7 812 469 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine 8 753 865 8 040 396 7 812 874 7 812 469 Kulud 8 413 865 8 023 729 7 796 207 7 795 802 340 000 16 667 16 667 16 667 732 285 000 716 240 000 680 151 000 634 153 000 718 225 000 701 684 000 665 585 000 619 959 000 529 015 000 543 893 000 561 793 000 574 993 000 Investeeringud 3 021 000 3 416 000 3 424 000 3 108 000 sh piirmääraga vahendid 2 352 000 2 961 000 2 969 000 2 631 000 11 039 000 11 140 000 11 142 000 11 086 000 536 104 600 510 390 600 475 027 600 449 220 600 Digipöörde programm 11 694 000 9 973 000 8 005 000 4 926 000 Kulud 10 736 000 8 406 000 6 430 000 3 689 000 958 000 1 567 000 1 575 000 1 237 000 Üldharidusprogramm 124 550 000 117 290 000 116 832 000 114 166 000 Kulud 124 486 000 117 226 000 116 768 000 114 102 000 64 000 64 000 64 000 64 000 Koolivõrgu programm 87 647 600 79 349 600 53 338 600 35 190 600 Kulud 87 647 600 79 349 600 53 338 600 35 190 600 0 0 0 0 Kutseharidusprogramm 87 786 000 86 683 000 86 598 000 86 656 000 Kulud 87 253 000 86 214 000 86 129 000 86 165 000 533 000 469 000 469 000 491 000 Kõrgharidusprogramm 192 419 000 192 471 000 191 505 000 191 514 000 Kulud 190 953 000 191 155 000 190 189 000 190 198 000 1 466 000 1 316 000 1 316 000 1 316 000 Noortevaldkonna programm 11 359 000 9 553 000 8 851 000 8 533 000 Kulud 11 359 000 9 553 000 8 851 000 8 533 000 Täiskasvanuhariduse programm 10 641 000 8 497 000 5 597 000 4 870 000 Kulud 10 641 000 8 497 000 5 597 000 4 870 000 Kulud sh piirmääraga vahendid Riigikantselei Investeeringud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Kulud sh piirmääraga vahendid Käibemaks Tulemusvaldkond: Haridus Investeeringud Investeeringud Investeeringud Investeeringud Investeeringud 148 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm 10 008 000 6 574 000 4 301 000 3 365 000 Kulud 10 008 000 6 574 000 4 301 000 3 365 000 Tulemusvaldkond: Teadus 171 789 000 181 580 000 180 842 000 160 707 000 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm 171 789 000 181 580 000 180 842 000 160 707 000 Kulud 171 789 000 181 580 000 180 842 000 160 707 000 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus 5 402 400 5 421 400 5 431 400 5 431 400 Keeleprogramm 5 402 400 5 421 400 5 431 400 5 431 400 Kulud 5 402 400 5 421 400 5 431 400 5 431 400 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine 7 950 000 7 708 000 7 708 000 7 708 000 Arhiivindusprogramm 7 950 000 7 708 000 7 708 000 7 708 000 Kulud 7 950 000 7 708 000 7 708 000 7 708 000 177 818 665 178 816 206 180 314 222 179 873 435 Kulud 169 404 725 170 402 714 171 900 730 171 459 943 sh piirmääraga vahendid 129 457 283 129 372 313 129 323 738 129 289 212 Investeeringud 275 290 275 290 275 290 275 290 sh piirmääraga vahendid 191 290 191 290 191 290 191 290 8 138 650 8 138 202 8 138 202 8 138 202 Tulemusvaldkond: Õiguskord 169 680 015 170 678 004 172 176 020 171 735 233 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 169 680 015 170 678 004 172 176 020 171 735 233 Kulud 169 404 725 170 402 714 171 900 730 171 459 943 275 290 275 290 275 290 275 290 627 080 541 649 275 420 668 118 162 696 730 996 Kulud 443 717 136 479 478 607 493 459 846 492 221 086 sh piirmääraga vahendid 421 867 887 455 624 589 467 159 629 464 057 813 Investeeringud 138 855 898 122 620 106 127 416 086 155 104 486 sh piirmääraga vahendid 117 818 689 110 188 017 125 788 923 155 104 486 44 507 507 47 176 707 47 242 229 49 405 424 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse 582 573 034 602 098 713 620 875 933 647 325 572 Iseseisev sõjaline kaitsevõime 417 442 579 445 239 565 465 706 985 486 858 182 Kulud 296 423 762 331 052 717 341 908 841 337 152 488 Investeeringud Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kulud 121 018 817 114 186 848 123 798 144 149 705 694 56 555 929 58 948 281 61 569 167 63 527 922 55 300 978 57 857 399 60 256 858 62 582 383 1 254 951 1 090 881 1 312 309 945 539 Kollektiivkaitses osalemine 53 629 680 45 042 827 39 918 788 42 232 495 Kulud 37 047 550 37 700 450 37 613 154 37 779 242 Investeeringud 16 582 130 7 342 377 2 305 633 4 453 253 Justiitsministeeriumi valitsemisala Käibemaks Investeeringud Kaitseministeeriumi valitsemisala Käibemaks Investeeringud 149 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 Luure ja eelhoiatus 54 944 846 52 868 040 53 680 993 54 706 973 Kulud 54 944 846 52 868 040 53 680 993 54 706 973 248 980 873 222 060 981 199 900 028 150 661 659 242 952 582 216 477 888 194 416 553 145 233 074 76 645 173 76 841 096 77 088 576 77 079 843 Investeeringud 3 092 632 2 474 999 2 387 499 2 387 500 sh piirmääraga vahendid 2 254 166 2 474 999 2 387 499 2 387 500 Käibemaks 2 935 659 3 108 094 3 095 976 3 041 085 Tulemusvaldkond: Keskkond 240 995 282 213 670 502 192 030 380 143 067 041 Keskkonnakaitse- ja kasutuse programm 240 995 282 213 670 502 192 030 380 143 067 041 Kulud 237 902 650 211 287 378 189 704 131 140 740 791 Investeeringud Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kalandus 3 092 632 2 383 124 2 326 249 2 326 250 5 049 932 5 282 385 4 773 672 4 553 533 5 049 932 5 282 385 4 773 672 4 553 533 Kulud 5 049 932 5 190 510 4 712 422 4 492 283 0 91 875 61 250 61 250 238 731 295 233 284 886 232 368 235 233 424 446 Kulud 237 626 544 232 458 472 231 543 369 232 598 580 sh piirmääraga vahendid 195 817 681 191 282 937 191 784 115 193 783 908 239 940 23 000 23 000 23 000 23 000 23 000 23 000 23 000 864 811 803 414 801 866 802 866 Tulemusvaldkond: Kultuur 182 932 182 182 509 900 181 663 933 182 424 494 Kultuur 182 932 182 182 509 900 181 663 933 182 424 494 Kulud 182 692 242 182 486 900 181 640 933 182 401 494 239 940 23 000 23 000 23 000 Tulemusvaldkond: Sport 48 236 418 44 363 981 44 850 690 45 325 340 Sport 48 236 418 44 363 981 44 850 690 45 325 340 Kulud 48 236 418 44 363 981 44 850 690 45 325 340 Tulemusvaldkond: Lõimumine 6 697 884 5 607 591 5 051 746 4 871 746 Lõimumine 6 697 884 5 607 591 5 051 746 4 871 746 Kulud 6 697 884 5 607 591 5 051 746 4 871 746 416 439 215 438 818 881 426 526 498 397 957 693 412 394 693 434 407 908 422 276 401 393 884 826 48 461 544 49 273 977 49 436 726 49 494 939 Investeeringud 1 985 000 2 285 000 2 135 000 1 985 000 sh piirmääraga vahendid 1 756 667 2 056 667 1 906 667 1 756 667 Käibemaks 2 059 522 2 125 973 2 115 097 2 087 867 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Kulud sh piirmääraga vahendid Investeeringud Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud sh piirmääraga vahendid Käibemaks Investeeringud Maaeluministeeriumi valitsemisala Kulud sh piirmääraga vahendid 150 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 414 379 693 436 692 908 424 411 401 395 869 826 391 316 827 408 902 822 396 195 272 373 009 946 389 340 174 406 626 169 394 068 619 371 033 293 1 976 653 2 276 653 2 126 653 1 976 653 Kalandus 23 062 866 27 790 086 28 216 129 22 859 880 Kulud 23 054 519 27 781 739 28 207 782 22 851 533 8 347 8 347 8 347 8 347 816 245 720 703 904 515 679 319 911 562 971 805 608 733 257 511 545 646 503 634 465 413 457 773 sh piirmääraga vahendid 329 838 944 293 225 525 288 825 158 269 774 952 Investeeringud 165 408 372 152 203 667 137 635 581 115 610 333 sh piirmääraga vahendid 158 323 333 146 889 166 135 555 833 114 805 833 42 104 091 40 155 202 38 049 865 33 903 699 Tulemusvaldkond: Transport 508 915 578 465 951 085 486 194 144 421 738 080 Transpordi programm 508 915 578 465 951 085 486 194 144 421 738 080 Kulud 346 622 745 316 219 918 351 051 896 308 621 080 Investeeringud Tulemusvaldkond: Ettevõtlus ja innovatsioon Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond 162 292 833 149 731 167 135 142 248 113 117 000 162 731 556 115 725 710 91 449 351 62 148 878 127 535 251 100 493 002 81 524 007 52 212 488 Kulud 127 076 917 100 034 668 81 044 840 51 733 321 458 334 458 334 479 167 479 167 Ehitus programm 35 196 305 15 232 708 9 925 344 9 936 390 Kulud 35 196 305 15 232 708 9 925 344 9 936 390 Tulemusvaldkond: Energeetika 43 501 017 26 828 381 16 417 160 4 924 654 Energeetika 43 501 017 26 828 381 16 417 160 4 924 654 Kulud 43 501 017 26 828 381 16 417 160 4 924 654 Tulemusvaldkond: Infoühiskond 58 993 478 55 244 137 47 209 391 40 256 494 E-riigi ja sideturu arendamise programm 55 574 249 51 924 580 43 890 221 36 936 743 Kulud 52 917 044 49 910 414 41 876 055 34 922 577 Investeeringud 2 657 205 2 014 166 2 014 166 2 014 166 Küberturvalisuse programm 3 419 229 3 319 557 3 319 170 3 319 751 Kulud 3 419 229 3 319 557 3 319 170 3 319 751 230 114 446 191 890 186 173 713 776 161 679 462 Kulud 219 306 033 180 802 803 163 367 377 151 518 376 sh piirmääraga vahendid 107 887 823 108 649 429 109 840 605 108 963 269 4 814 337 4 966 833 4 110 167 4 110 167 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus, toit ja maaelu Kulud Investeeringud Investeeringud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Kulud Käibemaks Investeeringud Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud 151 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 sh piirmääraga vahendid 3 585 167 4 029 333 3 172 667 3 172 667 Käibemaks 5 994 076 6 120 550 6 236 232 6 050 919 224 120 370 185 769 636 167 477 544 155 628 543 Riigi rahandus 70 572 608 73 882 424 73 607 375 73 417 407 Kulud 69 949 938 73 551 424 73 276 375 73 086 407 622 670 331 000 331 000 331 000 Halduspoliitika 51 020 479 51 702 074 51 876 624 50 671 458 Kulud 46 828 812 47 066 241 48 097 457 46 892 291 4 191 667 4 635 833 3 779 167 3 779 167 Regionaalpoliitika 101 194 154 58 843 818 40 629 276 30 175 291 Kulud 101 194 154 58 843 818 40 629 276 30 175 291 Finantspoliitika 1 333 128 1 341 320 1 364 269 1 364 387 Kulud 1 333 128 1 341 320 1 364 269 1 364 387 423 754 555 425 442 164 429 222 955 421 304 870 Kulud 392 504 194 393 600 586 395 579 563 388 476 171 sh piirmääraga vahendid 340 887 416 344 610 571 343 749 558 342 461 770 Investeeringud 13 008 622 13 509 117 14 847 864 14 291 664 sh piirmääraga vahendid 12 070 284 13 509 117 14 847 864 14 291 664 Käibemaks 18 241 739 18 332 461 18 795 528 18 537 035 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus 397 027 104 398 607 513 401 905 460 394 258 319 Siseturvalisus 397 027 104 398 607 513 401 905 460 394 258 319 Kulud 384 086 090 385 173 943 387 148 746 380 057 494 12 941 014 13 433 570 14 756 714 14 200 825 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine 8 485 712 8 502 190 8 521 967 8 509 516 Kodanikuühiskond 8 485 712 8 502 190 8 521 967 8 509 516 Kulud 8 418 104 8 426 643 8 430 817 8 418 677 67 608 75 547 91 150 90 839 5 720 067 995 6 009 748 511 6 261 338 483 6 484 927 313 5 712 427 057 6 003 877 547 6 256 227 026 6 479 885 934 118 988 018 130 654 845 131 067 953 137 524 812 Investeeringud 2 493 963 1 748 500 1 917 666 1 917 666 sh piirmääraga vahendid 1 291 000 1 748 500 1 917 666 1 917 666 Käibemaks 5 146 975 4 122 464 3 193 791 3 123 712 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne kaitse 2 644 209 028 2 773 620 887 2 891 168 699 3 026 089 099 Sotsiaalkindlustuse programm 2 553 343 309 2 695 943 308 2 818 967 174 2 954 378 150 Kulud 2 553 149 284 2 695 681 033 2 818 679 524 2 954 090 500 194 025 262 275 287 650 287 650 Hoolekandeprogramm 89 301 129 76 364 629 71 104 992 70 661 388 Kulud 88 864 316 76 224 749 70 951 579 70 507 975 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Investeeringud Investeeringud Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud Investeeringud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Kulud sh piirmääraga vahendid Investeeringud 152 RES 2020 Investeeringud RES 2021 RES 2022 RES 2023 436 813 139 880 153 413 153 413 Soolise võrdõiguslikkuse programm 1 564 591 1 312 950 1 096 533 1 049 561 Kulud 1 538 721 1 277 980 1 058 180 1 011 208 25 870 34 970 38 353 38 353 Tulemusvaldkond: Tervis 1 646 008 821 1 744 822 628 1 829 222 400 1 892 641 297 Tervishoiusüsteemi programm 1 620 210 326 1 720 718 640 1 805 256 092 1 869 438 737 Kulud 1 619 050 352 1 719 949 300 1 804 412 318 1 868 594 964 1 159 974 769 340 843 773 843 773 Terviseriskide programm 18 101 481 16 319 928 16 178 864 15 422 408 Kulud 18 049 741 16 249 988 16 102 157 15 345 701 51 740 69 940 76 707 76 707 Keskkonnatervise programm 7 697 015 7 784 060 7 787 444 7 780 152 Kulud 7 593 535 7 644 180 7 634 031 7 626 739 103 480 139 880 153 413 153 413 Tulemusvaldkond: Perepoliitika 754 451 457 761 488 509 808 668 308 834 381 173 Laste ja perede programm 754 451 457 761 488 509 808 668 308 834 381 173 Kulud 754 205 692 761 156 294 808 303 952 834 016 816 245 765 332 215 364 357 364 357 Tulemusvaldkond: Tööturg 669 469 411 724 909 573 728 299 694 727 905 837 Tööturuprogramm 669 469 411 724 909 573 728 299 694 727 905 837 Kulud 669 193 115 724 909 573 728 299 694 727 905 837 Investeeringud 276 296 0 0 0 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus 782 302 784 449 785 591 786 194 Siseturvalisus 782 302 784 449 785 591 786 194 Kulud 782 302 784 449 785 591 786 194 75 274 529 70 811 388 70 856 018 70 893 911 Kulud 66 246 621 67 335 605 67 380 235 67 418 128 sh piirmääraga vahendid 66 150 621 67 239 605 67 284 235 67 322 128 Investeeringud 8 504 030 3 046 739 3 046 739 3 046 739 sh piirmääraga vahendid 8 504 030 3 046 739 3 046 739 3 046 739 523 878 429 044 429 044 429 044 Tulemusvaldkond: Välispoliitika 74 750 651 70 382 344 70 426 974 70 464 867 Arengukoostöö ja humanitaarabi 13 981 959 14 070 894 14 070 894 14 067 354 Kulud 13 981 959 14 070 894 14 070 894 14 067 354 Välispoliitika 60 768 692 56 311 450 56 356 080 56 397 513 Kulud 52 264 662 53 264 711 53 309 341 53 350 774 8 504 030 3 046 739 3 046 739 3 046 739 Investeeringud Investeeringud Investeeringud Investeeringud Investeeringud Välisministeerium Käibemaks Investeeringud 153 Lisa 3. Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes Fondide lõikes RES 2020, tuh eur KOKKU RES 2021, tuh eur RES 2022, tuh eur RES 2023, tuh eur 1 064 516 916 626 737 640 471 601 Euroopa Regionaalarengu Fond 367 329 280 768 177 969 76 032 Euroopa Sotsiaalfond 101 810 75 250 43 005 8 702 1 349 134 0 0 159 878 111 857 59 267 16 310 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 16 099 19 238 18 979 14 165 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 173 254 171 856 176 788 181 723 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 135 881 144 398 122 301 90 883 Norra ja EMP finantsinstrument 11 672 11 539 10 766 6 272 Interreg 14 320 6 001 4 794 902 Muud (otsetoetused asutustele) 70 779 87 556 115 995 74 452 Siseturvalisuse valdkonna fondid 12 146 8 029 7 775 2 160 Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks Ühtekuuluvusfond Valitsemisalade lõikes RES 2020, tuh eur KOKKU RES 2021, tuh eur RES 2022, tuh eur RES 2023, tuh eur 1 064 516 916 626 737 640 471 601 853 658 438 413 149 939 122 916 74 007 22 210 Kaitseministeeriumi valitsemisala 21 975 13 369 2 335 0 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 95 508 84 898 64 978 17 833 4 921 3 887 1 912 440 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 252 835 198 341 174 041 109 294 Maaeluministeeriumi valitsemisala 325 305 335 510 318 081 286 771 Rahandusministeeriumi valitsemisala 78 145 53 314 34 832 24 269 Siseministeeriumi valitsemisala 13 938 9 667 9 199 2 387 118 374 92 004 55 956 7 316 2 722 2 063 1 861 668 Riigikantselei haldusala Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Kultuuriministeeriumi valitsemisala Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Justiitsministeeriumi valitsemisala 154 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2019 – 2023 RE 2019 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 Riigikogu 8 338 000 7 492 000 7 903 000 8 281 000 10 522 000 Riigikogu liikmete palgafond 8 338 000 7 492 000 7 903 000 8 281 000 10 522 000 Vabariigi Presidendi Kantselei 308 000 337 000 375 000 454 000 473 000 Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 134 000 147 000 170 000 227 000 236 000 Presidendi palgafond 174 000 190 000 205 000 227 000 237 000 Riigikontroll 702 000 774 999 816 953 840 375 926 140 Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 608 000 673 653 709 862 728 147 759 458 Riigikontrolöri palgafond 94 000 101 346 107 091 112 228 166 682 Õiguskantsleri Kantselei 175 000 185 000 244 000 255 000 261 000 Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 80 000 87 000 137 000 143 000 149 000 Õiguskantsleri palgafond 95 000 98 000 107 000 112 000 112 000 2 541 000 2 742 000 2 989 000 3 181 000 3 319 000 922 000 996 000 1 147 000 1 251 000 1 306 000 1 619 000 1 746 000 1 842 000 1 930 000 2 013 000 Riigikohus Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused Kohtunike palgafond Vabariigi Valitsus 18 234 000 1 659 052 000 1 768 842 000 1 833 579 000 1 919 359 000 Tollimaks 0 290 050 000 335 160 000 339 100 000 357 160 000 Keskkonnatasud 0 19 692 000 19 905 000 19 905 000 19 905 000 18 234 000 19 510 000 17 977 000 16 774 000 16 494 000 Maamaks - kohaliku omavalitsuse üksustele 0 58 800 000 58 800 000 58 800 000 58 800 000 Tulumaks - kohaliku omavalitsuse üksustele Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Õppelaenu tagasimaksmisega seotud kulud 0 1 271 000 000 1 337 000 000 1 399 000 000 1 467 000 000 5 880 000 8 523 000 7 947 000 7 957 000 7 957 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Õpetaja lähtetoetus 1 150 000 3 514 000 2 914 000 2 914 000 2 914 000 Doktoranditoetuste sotsiaalmaks Eesti keele tasemeeksamid ning keeleõppekulude hüvitamine Justiitsministeeriumi valitsemisala Patendiameti toimingute riigilõiv - Euroopa Patendiametile Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 4 595 000 4 604 000 4 608 000 4 608 000 4 608 000 130 000 400 000 420 000 430 000 430 000 25 797 000 29 566 270 31 411 294 33 172 975 34 163 298 1 000 000 1 050 000 1 100 000 1 100 000 1 100 000 3 335 000 5 654 507 6 252 478 6 916 971 7 167 217 24 000 20 880 20 880 20 880 20 880 14 367 000 15 496 233 16 348 286 17 128 474 17 868 551 Kohtute kolmandate isikute kulud 570 000 495 900 495 900 495 900 495 900 Kohtute postikulud 525 000 456 750 456 750 456 750 456 750 5 976 000 6 392 000 6 737 000 7 054 000 7 054 000 17 867 000 20 316 073 22 241 842 24 902 967 27 472 023 8 347 000 9 514 127 10 485 688 11 527 032 12 951 863 Hüvitis hukkumise või vigastuse korral 159 000 159 100 159 100 159 100 159 100 Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks 5 287 000 6 179 354 6 957 976 8 205 947 9 181 662 Ajateenijate toetus 3 360 000 3 718 709 3 830 917 4 133 511 4 231 383 Toetusfond Ettemaksed kohtutäituritele Kohtunike palgafond Prokuröride palgafond Kaitseministeeriumi valitsemisala Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 155 RE 2019 RES 2020 RES 2021 RES 2022 RES 2023 129 000 134 719 148 191 163 010 179 311 585 000 610 064 659 970 714 367 768 704 58 976 000 68 168 000 50 511 000 49 834 000 48 379 000 Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projektid 57 460 000 66 652 000 48 995 000 48 318 000 46 863 000 Riigimaade maamaks ja hooldamise kulud 1 516 000 1 516 000 1 516 000 1 516 000 1 516 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala 6 108 000 8 844 700 12 703 700 12 696 700 12 696 700 Õppelaenu tagasimaksmisega seotud kulud 453 000 391 000 360 000 342 000 340 000 Arvelduste korraldamine 754 000 767 000 772 000 774 000 776 000 Reformimata maade maamaksukulud 1 500 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000 Maksumärgid Õigusabi ja alusetu vabaduse võtmise hüvitised Intressikulud 427 000 384 000 384 000 384 000 384 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 974 000 5 002 700 8 887 700 8 896 700 8 896 700 Siseministeeriumi valitsemisala 31 097 331 33 854 464 35 286 900 38 030 991 41 041 151 Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 21 478 331 23 475 164 25 563 267 27 647 191 30 081 018 251 000 251 000 251 000 251 000 251 000 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Asendusteenistuslaste eest makstav sotsiaalmaks Asendusteenistuslaste toetus ja kutsealuste sõidukulu Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Ettemaksed kohtutäituritele IT Agentuuri hüvitised Hüvitised hukkumise ja vigastuse korral Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine Trahviteadete postikulud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Eraldis Haigekassale riigieelarvest Kogumispension 297 000 297 000 297 000 297 000 297 000 8 774 000 9 562 134 8 893 133 9 539 967 10 116 300 247 000 219 166 232 500 245 833 245 833 4 572 509 000 5 465 067 436 5 771 130 167 6 061 941 167 6 329 228 167 139 994 000 158 364 000 184 436 000 209 712 000 219 361 000 0 508 500 000 541 800 000 573 000 000 605 400 000 Riikliku ravikindlustuse vahendid 1 311 914 000 1 404 376 000 1 480 551 000 1 550 552 000 1 624 426 000 Riikliku pensionikindlustuse vahendid 1 741 695 000 1 881 447 000 1 986 435 000 2 073 149 000 2 170 967 000 Töötuskindlustusmakse 200 000 000 216 000 000 228 000 000 239 000 000 250 000 000 5 666 000 5 931 000 6 338 000 6 625 000 7 046 000 Peretoetused 298 935 000 297 358 000 290 016 000 286 857 000 283 497 000 Vanemahüvitis 245 504 000 274 050 000 289 748 000 365 691 000 397 982 000 Seadusest tulenevate määradega seotud kulud Elatisabifond 4 584 000 4 926 000 5 268 000 5 610 000 5 952 000 Abivahenditeenus 11 314 000 11 823 269 0 0 0 Puuetega inimeste igakuulised sotsiaaltoetused Eraldised kohustusliku kogumispensioni fondi Rahvapension ja pensionilisad 75 888 000 83 826 000 85 345 000 87 028 000 88 875 000 19 372 000 24 161 000 25 013 000 25 851 000 26 667 000 54 501 000 54 823 000 56 753 000 58 830 000 60 644 000 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (lapsevanemad) Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks arvel olevate töötute eest Töötutoetus Töötukassale 81 678 000 88 445 000 92 958 000 70 349 000 65 140 000 24 023 000 19 038 000 20 383 000 21 344 000 22 027 000 11 090 000 11 707 000 12 203 000 12 678 000 13 337 000 21 000 94 000 94 000 107 000 107 000 157 000 164 000 173 000 181 000 190 000 Avalike teenistujate pensionide suurendus 14 187 000 16 879 000 18 033 000 19 091 000 20 208 000 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötava töövõimetuspensionäri eest 48 311 000 60 668 000 68 407 000 51 507 000 46 060 000 Ajateenija lapse toetus Olümpiavõitja toetus 156 RE 2019 242 180 000 RES 2020 302 168 000 RES 2021 339 579 000 RES 2022 362 755 000 RES 2023 376 694 000 16 917 000 16 586 000 15 304 000 17 454 000 19 806 000 Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega 6 079 000 6 759 000 7 091 000 7 408 000 7 711 000 Toetused represseeritutele 2 348 000 2 165 000 2 123 000 2 041 000 1 954 000 429 000 394 167 394 167 394 167 394 167 10 091 000 9 216 000 9 343 000 9 239 000 9 186 000 5 631 000 5 199 000 5 342 000 5 488 000 5 597 000 Töövõimetoetus Täiendav puhkusetasu Varjupaigataotlejate teenused Üksikpensionäri toetus Parlamendipensionid 157 Lisa 5. Perioodi 2013-2020 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks kehtib Euroopa Liidus perioodiks 2013-2020 EL sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteem. Selles peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel 115 kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel. Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi 116 kohane tuluprognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2013-2020 on järgmised: 2013 Enampakkumise kogus (KKM andmeil), tasuta elektri kvoodita (mln LHÜ) Tuluprognoos (mln €) 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 4,0910 1,2445 2,7675 4,4795 6,8215 9,0824 6,7640 5,6246 40,8750 18,074 7,409 21,125 23,569 141,147 155,572 133,304 539,508 39,308 Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ117 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega118 on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, järgmised: 1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine; 2) taastuvenergeetika arendamine, energiatõhususe suurendamisele kaasa aitamine; 3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine sektorites, mida käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ; 4) energiatõhususe parendamine ja energiasääst; 5) EL LHÜ-dega kauplemise süsteemi Eestiga seotud halduskulude katmine; 6) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning Kohanemisfondi; 7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine; Enampakkumiste kord on täpsemalt määratud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010, milles täpsustatakse LHÜ-de enampakkumise ajastamise, haldamise jm aspektid. 115 116 Valitsuskabineti 23.05.2019 nõupidamise otsuse kohaselt on Rahandusministeeriumi 2019.a kevadprognoosi tuluprognoosi korrigeeritud enampakkumiste keskmise ühikuhinna osas rahvusvaheliselt CO2-kauplemissüsteemiga seotud analüüse pakkuvate ekspertide prognoosi alusel. 117 Direktiiv on leitav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003L0087:20090625:et:PDF 118 Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 ; vt § 161 lg 4 158 8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimise ning nende poliitikate tulemuslikkuse seire tegevustes; 9) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine; 10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses. Nimetatud eesmärkidel kliimaga seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Seejuures arvestatakse mh koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2014–2020 vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest siseriiklikest ning välisvahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Riigiabi loa vajadust hinnatakse iga meetme puhul eraldi ning riigiabi loa taotleb vajadusel meetme elluviimise eest vastutaja. LHÜ-de enampakkumistulu prognoosi uuendatakse vähemalt kaks korda aastas, Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostamisel. Vajadusel uuendatakse siis ka enampakkumisvahenditest kavandatud meetmete loendit. EL kliimapoliitika eesmärke viiakse LHÜ-de enampakkumistelt saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul ellu energeetika ja keskkonna tulemusvaldkondade kaudu. Enampakkumistulust kavandatud meetmete loend (eelmises tabelis esitatud tuluprognoosi alusel) on esitatud allolevas tabelis. 119 Tabel 1. 2013-2020 perioodi EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavad meetmed RES 2019-2022 tulemusvaldkondades (kavandatav toetusmaht mln €) Tulemusvaldkond, meede 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 20132020 Tuluprognoosist 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks (mln €) 9,037 3,704 10,563 11,784 19,654 70,573 77,786 66,652 269,753 6. Energeetika 9,037 3,200 8,410 10,784 18,654 53,166 40,405 31,386 175,041 Energiasäästumeetmed korterelamutes 9,037 0,000 0,000 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas) 0,000 0,000 6,189 0,000 5,166 Vastutaja Majandus- ja 20,392 taristuminister Majandus- ja taristuminister 0,000 0,000 0,000 2,584 8,952 15,902 5,596 9,470 42,504 Energiatõhususe ja 0,000 0,000 taastuvenergia kasutuse 8,410 8,201 9,702 31,075 34,809 16,751 108,946 Riigihalduse minister Erandina muudest riigi eelarvestrateegia andmetest on see prognoos esitatud tulust sõltuva kuluna: nii tulude kui kulude maht on tuluprognoosi alusel; EL direktiivi 2003/87/EÜ kohast arvestust enampakkumistulu 50% kasutuse kohta (vt viide üle-eelmises alamärkuses) peetakse kassapõhisena. 119 159 Tulemusvaldkond, meede 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 20132020 Vastutaja edendamine avaliku sektori hoonetes120 Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu küttesüsteemide uuendamise toetamine Majandus- ja taristuminister ja 0,000 3,200 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 3,200 0,000 0,423 1,000 1,000 1,000 17,407 17,055 3,174 41,059 Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse 0,000 0,423 1,000 1,000 1,000 2,906 0,000 0,094 6,423 Üleujutusriskide maandamine 0,000 0,000 0,000 2,847 0,847 2,858 6,552 14. Keskkonnahoid 0,000 0,000 Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks121 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 11,655 16,208 2019.-2020.aasta nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus otsustatakse VV poolt* Kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks kokku**: 9,037 3,623 0,000 0,221 Keskkonna-minister Keskkonna-minister Keskkonna-minister, majandus- ja 28,084 taristuminister Vabariigi Valitsuse otsusel 20,326 32,092 52,418 9,410 11,784 19,654 70,573 77,786 66,652 269,753 * Nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva 2019. ja 2020.a täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbeline kasutus otsustatakse valitsuskabineti 23.05.2019 nõupidamise otsuse kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt. ** 2014. ja 2015.a kavandamata jäägi kasutamine on arvestatud 2018. aasta kulumahus. 2021. aastal algab järgmine EL sisene kasvuhoonegaaside LHÜ-de kauplemisperiood. Rakendusaktide eelnõude läbirääkimised ei ole veel lõppenud, mistõttu 2019. aasta maiks ei ole enampakkumiste süsteemiga (ja sellest saadava tulu kasutusega) seotud reeglistik veel lõplikult selge. Kauplemisperioodi 2021-2030 vahendite kasutuse kavandamine on pikaajalise strateegilise planeerimise protsessi raames kavas lähiaastail, RES 2021-2024 ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuuri- ja maaelu arengu vahendite ning muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi koostamisel eeldati, et ka uuel kauplemisperioodil peavad EL liikmesriigid müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta. Seejuures ei olnud veel selgunud, kas Eestil Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunatakse 54% KOV hoonete (munitsipaallasteaiad ja hoolekandeasutused) ja 46% keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. 120 Kauplemisperioodi 2013–2020 sellele meetmele kavandatud enampakkumistulust suunatakse 50% energeetika tulemusvaldkonnas esmajoones korterelamute energiatõhususe ja alternatiivsete kütuste transpordis kasutuselevõtu suurendamise meetmetesse ning 50% keskkonnahoiu tulemusvaldkonnas esmajoones kliimamuutustega kohanemise ning kliimamuutuste mõju leevendamise tegevuste elluviimiseks; sh 2019.a enampakkumistulust suunatakse taastuvenergia arendamisega seotud uuringuks 0,1 mln € keskkonnahoiu tulemusvaldkonna ja 0,3 mln € energeetika tulemusvaldkonna vahendeid ning 2019. ja 2020.a enampakkumistulust suunatakse rohetehnoloogiate ärikiirendi programmile 0,2 mln € keskkonnahoiu ja 0,2 mln € energeetika tulemusvaldkonna vahendeid. 121 160 on võimalik kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohast erandit energiatootmise kaasajastamise toetamiseks, kuna asjakohane EL riigiabi reeglistik kujundatakse kavakohaselt 2019.-2020.a talvel. Ülaltoodust tulenevalt on 2021.-2023. aasta tuluprognoos kuni tulu kasutuse konkreetsemat kavandamist võimaldavate asjaolude selgumiseni esialgselt kavandatud riigiülesena Keskkonnaministeeriumi eelarves ning kuluprognoos on esialgselt kavandatud riigiülesena. Alates 2014. aastast toimuvad lisaks eespoolkirjeldatud nn tava-enampakkumistele lennunduse LHÜ-de enampakkumised. Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ 122 artikliga 3d ja atmosfääriõhu kaitse seadusega 123 on üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada 100% enampakkumisel saadud tulust, järgmised: 1) vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine; 2) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, 3) panus Ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning Kohanemisfondi; 4) kliimamuutuste mõjuga kohanemine; 5) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimise ning nende poliitikate tulemuslikkuse seire tegevustes; 6) meetmed raadamise vältimiseks, metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arenguriikides, kes on ratifitseerinud kliimamuutuste raamkonventsiooni, sealhulgas Eesti rahvusvaheliste kliimaalaste rahastamiskohustuste täitmine; 7) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses; 8) kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevus, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas. Eesti müüdavad LHÜ-de kogused ja Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane tuluprognoos lennunduse LHÜ-dega kauplemisest aastail 2013-2020 on järgmine: 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 20132020 Enampakku -mise kogus (KKM andmeil) 7 000 7 869 7 415 7 415 7 415 7 415 7 415 7 415 59 359 Tuluprognoos 0,046 0,051 0,049 0,049 0,052 0,052 0,056 0,056 0,411 (mln €) Nimetatud eesmärkidel kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud riigi eelarvestrateegia protsessi osana ning neid 122 Direktiiv on leitav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2003L0087:20090625:et:PDF 123 Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 ; vt § 161 lg 6 161 kavandatakse ja viiakse ellu eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtudes. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse lennunduse LHÜ-de enampakkumistelt saadud vahendite arvel eelarvestrateegia perioodi jooksul energeetika ja keskkonna tulemusvaldkondade kaudu. Keskkonnaministeerium on vahendite kasutuse Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastanud ning vahendite väikest mahtu arvestades suunanud piloottegevusteks, milles on kasutatud ja kasutatakse IKT võimalusi kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks (nt kliimateemaline Garage48 arendusüritus ning selle jätkuna üritusel arendatud parimate IT-lahenduste toetamine, EL suurim puhaste tehnoloogiate ideede konkurss ehk nn iduettevõtete eelkiirendi Climate Launchpad jmt). Lennunduse enampakkumise vahendite kasutamise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Täiendavalt EL LHÜ-de enampakkumiste süsteemile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jagatud kohustuse otsusega nr 406/2009/EÜ kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste kohta seatud Eestile KHG heitkoguste kasvu piiramise kohustus +11% aastaks 2020 (võrreldes 2005.a heitkogustega) EL LHÜ-de enampakkumiste süsteemi välistes sektorites: transport, põllumajandus, jäätmed, lahustite ja teiste toodete kasutamine, EL lubatud heitkogustega kauplemise süsteemist väljajääv osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. Selle kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused on kavandatud valdkondlikes arengukavades (nt energiamajanduse arengukava, transpordi arengukava jt) ja nende alusel riigi eelarvestrateegias. Nimetatud otsusega loodi kauplemisühikuna aastane saastekvoot ehk AEA (annual emissions allocation), mis on võrdne 1 tonni CO2 ekvivalendiga (t CO2 ekv). AEA-de aastane kogus näitab kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on EL liikmesriigil lubatud sel konkreetsel aastal nimetatud sektorites õhku paisata. Eesti AEA-de kogused on arvutatud ühtse metoodika alusel ja need on perioodiks 2013-2020 fikseeritud aastate lõikes Euroopa Komisjoni 10.08.2017 otsuse lisas124. Eesti heitkoguste kasvu eespool nimetatud sektorites piiratakse lineaarselt aastani 2020, mil maksimaalne heitkogus kauplemissüsteemi välistes sektorites võib olla 6 023 720 t CO2 ekv. Tegelikke heitkoguseid võrreldakse aastase saastekvoodiga perioodil 2013-2020 iga-aastaselt. Riik peab tagama, et reaalsed heitkogused ei ületaks konkreetse aasta saastekvooti. Riigi kohustuste täitmiseks saab kasutada nn jagatud kohustuse otsusega tagatud paindlikkusi: ühikutega (AEA-d) kauplemine, ühikute ülejäägi üle kandmine järgnevatesse aastatesse (piiramatus ulatuses) või laenamine järgnevatest aastatest (kuni 5% ulatuses), projektipõhiste ühikute kasutamine (kuni 3% ulatuses riigi 2005. aasta heitkogusest), nende kasutusõigusega kauplemine või selle ülekandmine järgnevatesse aastatesse, ühikute tühistamine. Järgmisel, 2021-2030 kauplemisperioodil sõltub riigi võimalus AEA-dega kauplemiseks esmajoones sellest, kas Eesti asjakohastes LHÜ-de enampakkumiste süsteemi välistes sektorites (sh transport, jäätmed, põllumajandus, väikesemahuline energeetika ning tööstuslikud protsessid) suudetakse kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 ning kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 saavutada kohustuslikud iga-aastased CO2 heite sihttasemed. Sihttaseme ületamise korral tekiks nn ülejääk, mille võrra oleks võimalik AEA-sid teistele riikidele müüa; puudujäägi korral aga tuleks riigil neid teistelt (oma heite piiramise sihttasemed ületanud) riikidelt eelarvevahendite eest osta. Seega on energia- ja kliimapoliitika meetmete optimaalsel kavandamisel ja elluviimisel mõju mh potentsiaalsele riigieelarve tuluallikale. Inventuuri aruanded, millest sõltub kaubeldavate koguste maht, esitatakse üle-eelmise (nn x-2) aasta kohta. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse125 kohaselt peavad liikmesriigid EK jagatud Komisjoni 10. augusti 2017. aasta otsus (EL) 2017/1471, millega muudetakse otsust 2013/162/EL, et vaadata läbi liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused ajavahemikuks 2017–2020. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?qid=1523969949936&uri=CELEX:32017D1471 124 125 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse 162 kohustuse otsuse kohaste heitkoguste kinnitamise järgselt viima nende kogustega vastavuse tagamiseks vajalikud tehingud läbi nelja kuu jooksul. See eeldab, et eelnevalt on tehingupartnerid kokku leppinud tehingu tingimustes (sh sihtotstarve, milleks kauplemistulu kasutada tohib), ette valmistanud lepingud ning läbinud muud vajalikud haldustoimingud. Keskkonnaministeerium on EL nn jagatud kohustuse otsusega nr 406/2009/EÜ määratletud kahepoolse kauplemise süsteemis126 koostöös võimalike ostuhuvilistega püüdnud leida võimalusi AEA-de kauplemiseks ning sellekohase leppe ettevalmistamiseks. Selles EL siseses süsteemis ei ole Eesti seni leppeid sõlminud. Võimalike ostuhuvilistega suheldes on Eesti ettepanekute ja kvoodiostja huvi ühildamisel lähtutud võimalikust ühikute mahust 127 . Leppe maht sõltub olukorrast kauplemisturul (kus ühikute pakkumine ületab oluliselt nõudlust) ning kokkuleppest ostjaga. Samas on turuseisu arvestades tõenäoline, et lepeteni lähiaastail ei jõuta. AEA-dega kauplemise aluseks olevaid inventuure ja prognoose korrigeeritakse vähemalt kord aastas. Võimaliku kauplemistulu kasutamine kavandatakse riigi eelarvestrateegia prioriteetidest lähtudes, arvestades – sarnaselt perioodi 2008-2012 rahvusvahelise kauplemissüsteemi korraldusega - nii tehingupartneri eelistusi kui koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2014–2020 vahenditest kavandatud meetmetega ja muudest vahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Nn jagatud kohustuse otsuse kohaste sektorite Eestile eraldatud AEA-de koguste ja nende sektorite heitkoguste prognoosid ning nendega võimalikul kauplemisel saadava tulu prognoos (Keskkonnaministeeriumi 2019. aasta andmete ning Eesti keskkonnauuringute keskuse KUK 2017. aasta uuendatud KHG heitkoguste prognoosi alusel) on esitatud allolevas tabelis128. Tabel 2. 2013-2020 perioodi KHG heitkoguse ülejäägi prognoos ning kauplemistulu prognoos kehtivatel arengukavadel põhineva stsenaariumi korral 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 201 225 151 914 -276 057 2020 Kokku 20132020 KHG heitkoguse ülejääk kehtivate arengukavade meetmetel põhineva stsenaariumi korral (t CO2 ekv; KKM andmeil) AEA prognoositav müügitulu (mln €*) 0 0 544 025 0 238 219 0 0 0 0 -192 305 722 931 0 0 * Kuna KHG aastase saastekvoodi (AEA) müük toimub arvestusaastale ülejärgneval aastal, on eeldatava tulu prognoos näidatud ülejärgneval aastal. Sõltuvalt muutustest kauplemisturul ei pruugi õnnestuda kauplemisperioodil 2013-2020 tehinguteni jõuda. nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta: http://faolex.fao.org/docs/pdf/eur125075.pdf Nn jagatud kohustuse otsusel tuleb KHG heitkoguseid piirata EL LHÜ-de enampakkumiste süsteemi välistes sektorites: transport, põllumajandus, jäätmed, lahustite ja teiste toodete kasutamine, EL heitkogustega kauplemise süsteemist väljajääv osa tööstuslikest protsessidest ja energeetikast. 126 Euroopa Komisjoni 26.03.2013 otsuse lisas 2, edaspidi 10. augusti 2017. aasta otsuse lisas Eestile määratud kvoodikoguste ning nimetatud sektorite heitkoguse Keskkonnaministeeriumi prognoosi vahe. 127 Erandina muudest riigi eelarvestrateegia andmetest on see prognoos esitatud tulust sõltuva kuluna: nii tulude kui kulude maht on tuluprognoosi alusel. 128 163 Taastuvenergia direktiivis 2009/29/EÜ 129 ette nähtud koostöömehhanismidest ühe, nn taastuvenergia statistiliste ühikutega kauplemise, rakendamisel on võimalik ühel Euroopa Liidu liikmesriigil kanda teisele liikmesriigile üle 2020. aasta taastuvenergia eesmärki ja selleni jõudmiseks kavandatud nn trajektoori ületavaid taastuvenergia koguseid teise liikmesriigi puudujäägi katmiseks võrreldes tema taastuvenergia eesmärgiga. Ülekanded tehakse Eurostati arvestuses ning ainult 2020. aasta üldise taastuvenergia eesmärgi kontekstis. Seega on võimalik olukorras, kus mõnel liikmesriigil on eesmärgi täitmisega probleem, neile seda nn statistiliste ühikute ülejääki müüa. Kuna tehinguid saab teha üksnes Eurostati tõendatavate kogustega, siis on võimalik kaubelda üle-eelmisel (nn x-2) aastal toodetud koguste alusel (nt 2019. aastal 2017. aasta tõendatud koguste alusel). Eesti oli oma 2020. aasta taastuvenergia sihttaseme 2014. aasta seisuga juba ületanud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eeltöö tulemusel sõlmiti 2017. aasta lõpus taastuvenergia koostöömehhanismide kasutamise leping Luksemburgi Suurhertsogiriigiga, mille raames on sätestatud taastuvenergia ühikute müük aastail 2018-2020. Lepingu alusel saadavad vahendid kasutatakse kooskõlas elektrituruseadusega põhivõrguettevõtjale siseriikliku taastuvenergia tasu vähendamiseks aastatel kui laekub müügitulu, selle tulemusel vähendatakse kulu elektrienergia lõpptarbijatele. Tulenevalt asjaolust, et prognoosi kohaselt on Eestil selle lepingu kohaselt müüdule lisaks lähiaastail täiendav taastuvenergia statistiliste ühikute ülejääk, jätkub töö teiste võimalike ostuhuviliste leidmiseks ning lepingute läbirääkimiseks. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0016:0062:et:PDF 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta 129 164 Direktiiv Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs Valitsussektori tööjõukulud130 kasvasid 2018. aastal 9,4%, mille näol on tegemist viimaste aastate suurima kasvuga. Kõige enam ehk 13,5% kasvasid tööjõukulud sotsiaalkindlustusfondides, kus kasv on peaasjalikult seotud täiendava tööjõu värbamisega Töötukassasse töövõimereformi elluviimiseks. 2018. a kasvas Töötukassa töötajate arv 57 töötaja võrra. Kohaliku omavalitsuse üksustes kasvasid tööjõukulud 11,1% ja keskvalitsuses 7,9%. Keskvalitsuse siseselt oli tööjõukulude kasv võrreldes eelneva aastaga kõige suurem sihtasutustes (13,4%) ning avalik-õiguslikes asutustes (10,8%), äriühingutes ja mittetulundusühingutes kasvasid tööjõukulud 7,3% ja riigiasutustes 4,9%. Joonis 1. Valitsussektori tööjõukulud aastatel 2008-2018. Valitsussektori tööjõukulude muutus 2 500 2 000 20% 19,2% 15% 9,6% 9,4% 8,0% 10% 7,3% 5,5% 7,0% 5% 1 500  võrreldes eelmise aastaga1 000 500 Keskvalitsus (2008=100%) 25% 4,4% 4,1% 150% 100% 100%92% 89% -5% 0 -10% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 129% 116%124% 94% 99% 106% 136% 147% 50% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 0% -6,3% -4,0% Tööjõukulud kokku (mln eur) 200% Kohaliku omavalitsuse üksused (2008=100%) 200% 150% 100% 100% 95% 90% 93% 114%123% 95% 104% 132% 143% 159% 50% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tööjõukulu 2018 Sotsiaalkindlustusfondid (2008=100%) VALITSUSSEKTOR KOKKU 2 646 Keskvalitsus 1 445 495% 436% 450% 350% Kohaliku omavalitsuse üksused 1 175 250% 173% 150% 100% Sotsiaalkindlustusfondid 27 0 223% 235%246% 261% 285% 319% 367% 50% 500 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 1 000 1 500 2 000 2 500 Valitsussektor kokku Tööjõukulu (miljonit eurot) Asutuste grupp Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori keskmise palga kasv oli 2018. aastal 2,9 protsendipunkti kiirem kui Eesti keskmise palga kasv. Eesti keskmine palk kasvas 2018. aastal 7,3% ja valitsussektori keskmine palk 10,2%. 2018. aastal eraldati valitsuse otsusega asutustele üldiseks palgakasvuks lisaraha palgafondi 2,5%. Kõige enam eraldati lisaraha kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi ehk vastavalt 17,6% (10 miljonit eurot) ja 13,2% (36 miljonit eurot). Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õpetajad said lisaks eelnevale palgafondi täiendavalt juurde veel 1,5% (4 miljonit). Tervishoiutöötajate palgakokkuleppe täitmiseks eraldati lisaraha 2,8 miljonit eurot. Siseturvalisuse ja sotsiaalhoolekande valdkonnale eraldati lisaraha palgafondi 4,5%. Seega on valitsussektori üldisele palgakasvule 2018. aastal kõige enam mõju avaldanud õpetajate ja kultuuritöötajate palgakasvud, kuna neile eraldati lisaraha teistest sihtgruppidest oluliselt enam. Samas on palgakasv endiselt ka teistes valitsussektori asutustes olnud enamjaolt eraldatud lisaraha mahust 130 Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi. 165 suurem, mis tähendab, et on palgakasv on jätkuvalt osaliselt toimunud ka asutuste sisemiste ressursside arvelt töötajate arvu vähendades ja tööd ümber korraldades. Joonis 2. Valitsussektori keskmine palk aastatel 2008-2018. Valitsussektori keskmine kuu kogupalk Keskvalitsus 30% 1 250 € 19,0% 20% 1 000 € 750 € 500 € 250 € 0€ 20% 18,3% 13,8% 3,8% 4,7% 9,1% 7,8% 8,4% 10,2% 7,1% 6,5% 10% -10% -1,7% 5,9% 5,7% 7,0% 5,9%6,0% 7,6% 6,5% 7,3% 0% -5,6% 1,1% -5,0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 3,7% 6,0% 9,5% 7,8% 8,2% 6,8% 6,0% 9,0% -0,5% -6,2% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Riigiasutused -10% Valitssussektori keskmine kogupalk Valitssusektori kogupalga muutus Eesti keskmise palga muutus 20% -10% 20,9% 3,6% 5,5% 11,2% 9,7% 7,6% 7,2% 6,5%7,6% -0,8% -9,4% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kohaliku omavalitsuse üksused Keskmine kuupalk 2018 Eesti keskmine 1 310 € VALITSUSSEKTOR KOKKU 1 359 € 20% 20,2% 3,6% 3,1% -10% Keskvalitsus 1 609 € sh riigiasutused 1 642 € Kohaliku omavalitsuse üksused Sotsiaalkindlustusfondid 20% 17,9% 6,7% 2,8% 4,9% 5,5% 9,7%3,6% 3,9% 8,2% -6,0% -20% 1 139 € 0 12,1% 7,4% -4,6% -3,4% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 1 573 € Sotsiaalkindlustusfondid 8,5% 8,1% 8,8% 7,9% 250 500 750 1000 1250 1500 -17,0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Muutus võrreldes eelmise aastaga valitusssektoris Muutus võrreldes eelmise aastaga asutuste grupis Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Valitsussektoris oli palgakasv kõige kiirem kohaliku omavalitsuse üksustes, ulatudes 12,1%-ni. Kohaliku omavalitsuse üksuste palgakasv on suures osas tulnud õpetajate palgakasvu arvelt. Ligikaudu 58% kohaliku omavalitsuse üksuse töötajatest töötab hariduse valdkonnas, seega õpetajate palgakasv mõjutab oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste üldist palgakasvu. Kõige madalam oli palgakasv riigiasutustes, kus see oli 7,6% ehk palk kasvas Eesti keskmise palgaga sarnases tempos. Valitsussektori keskmise palga positsioon võrreldes Eesti keskmise palgaga paranes 2018. aastal enamikes valdkondades, kõige enam tervishoiu valdkonnas ja hariduse valdkonnas (5 protsendipunkti). Vaba aja ja kultuuri valdkonnas ning sotsiaalse kaitse valdkonnas paranes palgapositsioon samuti arvestatavalt (3 protsendipunkti). Kõik need valdkonnad on hõlmavad sihtgruppe, kus palgafondi kasv oli üldisest palgafondi kasvust kõrgem, seega palgapositsiooni paranemine on ootuspärane. Palgapositsioon on langenud kahes valdkonnas – riigikaitses (3 protsendipunkti) ja keskkonnakaitses (2 protsendipunkti). 166 Joonis 3. Valitsussektori keskmise palga positsioonid valdkondade lõikes aastatel 2008-2018. 1,50 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED RIIGIKAITSE 1,31 1,16 1,25 1,10 1,11 1,28 1,26 1,26 1,23 1,22 1,20 1,16 1,35 1,34 1,29 1,25 1,25 1,27 1,28 1,30 1,30 1,32 1,34 MAJANDUS 1,30 1,31 1,27 1,22 1,25 1,27 1,21 1,22 1,20 1,20 1,20 1,00 n = 6 800 n = 4 700 0,75 n = 8 300 0,50 AVALIK KORD JA JULGEOLEK Suhe Eesti keskmisesse 1,50 1,24 1,25 1,23 1,22 1,22 1,23 1,21 1,17 1,17 1,20 1,25 TERVISHOID KESKKONNAKAITSE 1,37 1,21 1,21 1,27 1,23 1,18 1,21 1,23 1,23 1,22 1,19 1,17 1,07 1,09 1,07 1,06 1,06 1,05 1,06 1,09 1,10 1,14 1,09 1,00 n = 10 600 n = 10 600 0,75 n = 20 000 n = 1 400 0,50 1 2 3 4 5 6 7 HARIDUS 8 9 10 11 1 SOTSIAALNE KAITSE 2 3 VABA 4 5AEG,6 KULTUUR 7 8 9 10 11 1,50 1,25 0,94 1,00 0,75 0,87 0,89 0,87 0,86 0,83 0,85 0,87 0,90 0,90 0,50 0,89 0,77 0,77 0,74 0,72 0,69 0,71 0,71 0,75 0,77 0,76 0,79 0,82 0,85 0,81 0,81 0,79 0,77 0,76 0,76 0,78 0,80 0,78 n = 6 900 n = 48 000 2008 2009 2010 2011 20122013 2014 2015 2016 2017 2018 20082009201020112012201320142015201620172018 n =8 900 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Vastava valdkonna suhe Eesti keskmisesse palka Valitsussektori suhe Eesti keskmisesse palka Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Palgad prioriteetsetes sihtgruppides Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Selle kohaselt peavad riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasud täistööaja korral tõusma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemele. Sealjuures kohtleb riik riigi osalusel asutatud sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid optimaalsete koosseisude korral samaväärselt riigiasutustega. Kultuuriministeeriumi kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond kasvas 2019. aastal 5,7%, teistes valitsemisalades (Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium) suurema palga mahajäämuse tõttu veidi rohkem ehk 7,9%. Käesoleval aastal on kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu 1300 eurot ehk see kasvas võrreldes 2018. aastaga 13%. Miinimumtöötasu moodustab Eesti keskmisest palgast seega hetkel 93%. Lisaks miinimumtöötasule suurenes palgafond 7% ka nendel kultuuritöötajatel, kelle töötasu on juba miinimumist kõrgemal või kes on tugiteenuseid pakkuvatel ametikohtadel. See tähendab, et kõrgharidusega kultuuritöötjate keskmine põhipalk on miinimumpalgast kõrgem ehk 1457 eurot. 167 Joonis 4.. Kultuuriministeeriumi haldusala kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu osakaal Eestis keskmisest palgast aastatel 2016-2019. Allikas: Kultuuriministeerium Õpetajate puhul on seatud eesmärk jõuda 2019. aastal tasemele, kus õpetajate keskmine palk moodustab 120% Eesti keskmisest palgast. 2018. aastal moodustas õpetajate keskmine palk Eesti keskmisest palgast 113%. See tähendab, et õpetajate palgapositsioon paranes võrreldes varasemate aastatega oluliselt, kuid palga eesmärktaseme saavutamist raskendab kiire Eesti keskmise palga kasv. 2019. aastal kasvab Eesti keskmine palk rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt 1398 euroni ehk 6,4%. 2019 aastaks eraldati koalitsioonileppega õpetajate palgatõusuks 68 miljonit. Lisaks kasvas õpetajate palgafond 2019. aastal täiendavalt 3,1%. Õpetajate prognoositav keskmine palk peaks käesoleval aastal olema vähemalt 1500 eurot ehk 7,3% kõrgem kui riigi keskmine, õpetajate miinimumpalk on käesoleval aastal 1250 eurot. Joonis 5. Õpetajate keskmise palga osakaal Eesti keskmisest palgast aastatel 2008-2018. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 168 Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon küll paranes 2018. aastal, kuid suhe Eesti keskmisesse palka on siiski veel protsendi võrra madalam kui 2009. aastal. Vahepealse aja jooksul ei ole seega palkade konkurentsivõime selles valdkonnas paranenud. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate, puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused, lastekodud, muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine palgatase nendes asutustes on madal. 2018. aastal kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 12%, kuid palgatase sealjuures oli vaid 866 eurot. 2019. aastaks eraldati valitsuse otsusega sotsiaalkaitse valdkonnale lisaraha 12% palgafondi, mis peaks palgapositsiooni käesoleval aastal veidi veel parandama. Joonis 6. Sotsiaalhoolekande valdkonna keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka aastatel 2008– 2018. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Siseturvalisuse sihtgruppi käsitletakse alates möödunud aastast asutusepõhiselt ja sinna kuuluvad Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia, Häirekeskus, Päästeamet, vanglad, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon. Asutusepõhine lähenemine võimaldab anda asutuste juhtidele paindlikumad võimalused suunata lisavahendid neile teenistujatele, kelle palk vajab siseturvalisuse vaatest enim korrigeerimist. Kui võrrelda siseturvalisuse asutuste palgapositsioone, siis sarnase keerukuse töö eest maksti kõige kõrgemat palka vanglates ja Politsei ja Piirivalveametis. Vanglates on palgatase sarnase keerukusega töö eest 131 9% kõrgem ja Politsei- ja Piirivalveametis 7% kõrgem kui antud võrdlusgrupis tervikuna. Kõige kehvem on Päästeameti palgapositsioon, kus sarnase keerukusega töö eest makstakse 14% madalamat palka kui antud võrdlusgrupis tervikuna. Tööde võrdlus põhineb tööperestamise metoodikal, töö väärtus kujuneb järgmiste kriteeriumide alusel: haridus, erialane kogemus, töö reguleeritus, mõtlemisülesande keerukus, juhtimine ja/või koostöö, vastutus tööprotsesside eest, otsuste mõju. 131 169 Joonis 7. Siseturvalisuse asutuste palgapositsioonid 2018. aastal. Allikas: Fontese riigiasutuste 2018. a palgauuring 2019. aastal kasvasid palgad kõikides siseturvalisuse asutustes, teistest enam Päästeametis (20,4%) ja Politsei ja Piirivalveametis (12,3%), kellele eraldati ka teistest enam lisavahendeid. Päästeameti palgafond kasvas 20% ja Politsei- ja Piirivalveametil 10,7%. Olulisematest ametirühmadest on asutuste võrdluses kõige madalam põhipalk Päästeameti päästjatel (1005 eurot) ja Häirekeskuse päästekorraldajatel (1132 eurot). Joonis 8. Siseturvalisuse asutuste põhipalgad 2019. aastal. Allikas: Siseturvalisuse asutustelt laekunud info, märts 2019 Möödunud aastal eraldati valitsuse otsusega 2019. aastaks IT-asutuste palgafondi 20% lisavahendeid, et parandada palkade konkurentsivõimet eraturuga ja vähendada personalivoolavust. Riigi IT-asutuste IT-tööde põhipalkade mahajäämus võrreldes eraturu IT-töödega varieerub asutuste lõikes ja oli 2018. aasta andmetele tuginedes järgmine: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) -28%, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) -17%, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) -14%, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) -10%, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) -3% ja Riigi 170 Infosüsteemide Amet (RIA) +2%. Lisaraha eraldamise tulemusena peaks kõikide IT-asutuste palgapositsioon paranema. Prognoosi kohaselt on kõige suurem põhipalga kasv käesoleval aastas RIK-is (19%). Kõige madalam on palgakasv hetkel RIA-s (4%), kuid seal muudetakse põhipalkasid tavapäraselt alles sügisel pärast eraturu IKT-sektori palgauuringu tulemuste selgumist. Ülejäänud asutustes jääb palgakasv praegu vahemikku 7%-10%. Põhjus, miks palgakasv teistes asutustes ei kujune suuremaks, on see, et osa eraldatud lisarahast on asutused reserveerinud täiendavate töötajate palkamiseks. Riigi IT-võimekusest sõltub muuhulgas see, kuidas on võimalik vähendada keskvalitsuse töötajate arvu kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega. Seetõttu on teatud juhtudel põhjendatud ka IT-töötajate arvu suurendamine, kui see tagab riigiteenuste kvaliteedi tõusu ning teiste töötajate arvu vähenemise võimalikkuse. Samas ei pruugi plaan täiendava tööjõu värbamiseks kavandatud mahus realiseeruda arvestades töökäte vähesust IT-sektoris. Joonis 9. IT-asutuste põhipalgad 2018. ja 2019. aastal. Allikas: Fontese riigiasutuste 2018. a palgauuring; IT-asutustelt laekunud info, märts 2019 Eesti üldisel palgaturul prognoositakse keskmise palga tõusu 2019. aastal 6,4% ning 2020. aastal 5,2%. Jätkuv palgatõus tööturul seab surve alla ka valitussektori asutused, kuna väheneva tööjõu tingimustes on üha keerulisem töötajaid tööl hoida ning uusi töötajaid värvata. Samas tuleb tagada riigile pandud ülesannete kvaliteetne täitmine. Fontese palgauuringu andmetel oli riigiasutuste kuu põhipalga keskmine mahajäämus 2018. aastal erasektori mediaanist 14,5%. Lisaks senistele sihtgruppidele, kellele on palgatõusuks eraldatud ülejäänud valitsussektorist rohkem vahendeid, hakkavad eristuma ka mitmed teised riigiasutused, kelle palgatase on selgelt alla jäämas sarnase keerukusega töö eest teistes riigiasutustes makstavale palgale. Joonis 10. Kõige suurema palgamahajäämusega asutused riigiasutuste võrdlusgrupis 2018. aastal. Allikas: Fontese riigiasutuste 2018. a palgauuring 171 Riigi põhifunktsioonide täitmise aspektist olulistes teenistusgruppides ehk nõustava ja kontrolliva järelevalve, poliitika rakendamise ning andmeanalüüsi- ja seire valdkonnas eristuvad madala palgataseme poolest teistest eelkõige Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisala asutused, aga veel ka Statistikaamet. Samuti ei ole Lennuameti palgatase vaatamata eelmisel aastal valitsuse otsusega 2019. palgafondi eraldatud lisavahenditele (5%) lennundussektoriga konkureerimiseks piisav. 172 Lisa 7. Investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava, sh Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavad kinnisvara investeeringud, mln eur Riigieelarvestrateegia 2020-2023 2 020 2 021 2 022 2 023 Riigieelarves ja Riigi Kinnisvara AS planeeritud investeeringud kontode lõikes kokku: Investeeringud riigieelarves Investeeringutoetused Hoonestatud kinnisvara investeeringud Riigi Kinnisvara AS eelarvest* 1 033 691 854 918 801 225 602 332 322 112 658 743 52 836 316 772 502 214 35 932 359 781 422 580 18 865 365 749 217 719 18 865 1 033 691 854 918 801 225 602 332 556 171 423 091 1 593 52 836 440 329 377 285 1 372 35 932 366 500 414 467 1 393 18 865 190 015 392 068 1 384 18 865 Kinnisvara investeeringute hinnanguline maht kokku: 396 135 277 670 238 570 178 252 Välisvahenditest Riigituludest Omatuludest Hoonestatud kinnisvara investeeringud Riigi Kinnisvara AS eelarvest* Valitsemisalade investeeringud liikide ja objektide lõikes: Riigikogu Inventar IT investeeringud Masinad ja seadmed Riigikogu hoonete renoveerimine Vabariigi Presidendi Kantselei Inventar Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone Riigikohus Lossi 17 renoveerimine Riigikontroll IT investeeringud Riigikantselei haldusala IT investeeringud Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Põhikoolivõrgu korrastamine 1.4.1 Gümnaasiumivõrgu korrastamine 1.4.1 HEV koolivõrgu korrastamine 1.4.1 Inventar IT investeeringud Masinad ja seadmed Rakenduskõrgkoolide investeeringud Riikliku tähtsusega teadusinfra 4.1.2 HTM valitsemisala investeeringud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud Justiitsministeeriumi valitsemisala IT investeeringud Masinad ja seadmed Kaitseministeeriumi valitsemisala Garnisonide kalmistute renoveerimine Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine Inventar 211 268 131 966 65 52 836 208 736 611 39 324 82 167 251 11 240 194 194 8 8 336 21 315 62 837 20 846 25 429 9 200 200 1 022 833 772 4 341 129 65 275 197 78 117 856 37 33 406 86 137 733 103 990 15 35 932 192 209 436 9 320 99 637 120 053 15 18 865 224 510 332 9 211 59 288 100 084 15 18 865 231 343 332 9 211 107 11 11 112 11 11 112 11 11 8 8 14 14 8 8 14 14 8 8 14 14 56 739 20 846 24 487 3 500 100 1 631 769 772 4 490 129 15 275 197 78 111 555 37 25 934 53 32 360 6 194 18 091 10 633 3 718 3 807 100 1 639 769 772 4 651 129 15 275 197 78 126 626 37 8 783 48 100 1 301 791 772 Riigieelarves ja Riigi Kinnisvara AS planeeritud investeeringud eelarveliikide lõikes kokku: Välisvahenditest Riigituludest Omatuludest Hoonestatud kinnisvara investeeringud Riigi Kinnisvara AS eelarvest* 173 129 15 275 197 78 155 141 37 18 333 236 IT investeeringud Kaitseotstarbeline erivarustus Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimine Liitlaste taristu Masinad ja seadmed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Ex-situ liigikaitse (8.1.9) IT investeeringud Jäätmete korduskasutus (4.3.6) Jäätmete ringmajandus (4.3.5) Kaitsealade külastuskorralduse taristu (8.1.4) Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projekt Masinad ja seadmed Muud investeeringud Pool-looduslike koosluste säilitamine (8.1.2) ressursitootlikkuse tõstmine (4.3.1) Transpordivahendid Veemajandustaristute arendamine (7.1.1) Kultuuriministeeriumi valitsemisala Eesti Kontsert SA Eesti Lastekirjanduse Keskus põhivara soetus Eesti Rahvusraamatukogu hoone IT investeeringud Masinad ja seadmed Muinsuskaitseamet Muud investeeringud Rahvusringhääling SA Rakvere Teatrimaja Tehvandi Spordikeskus SA Virumaa Muuseumid SA Linnateater (sihtotstarbeline reserv) Narva Muuseum SA Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimine Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Eesti Vabaõhumuuseum SA Teater Vanemuine SA Eesti Draamateater SA Eesti Ajaloomuuseum SA Maaeluministeeriumi valitsemisala Maaelu arengukava investeeringutoetused Kalanduse rakenduskava investeeringutoetused IT investeeringud Masinad ja seadmed Transpordivahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Aaspere-Haljala mnt 2+2 lõigu ehitamine Arbavere puursüdamike hoidlad Avaliku liiniveo teenindamiseks sadamate rekonstrueerimine E20 Tallinn - Narva maantee liiklussõlmede ehitamine E265 Tallinna ringtee ehituse II etapp E67 Tallinn- Pärnu - Ikla maantee Nurme õgvendus IT investeeringud Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projekt 174 Riigieelarvestrateegia 2020-2023 2 020 2 021 2 022 2 023 2 040 1 717 2 178 2 497 75 657 80 108 112 118 128 724 1 330 800 4 255 1 872 2 038 4 131 2 376 505 624 1 182 144 247 110 677 95 968 55 919 100 100 156 1 588 1 546 1 546 1 046 2 000 1 000 500 3 000 4 868 3 000 984 480 66 737 48 995 48 318 46 863 728 110 2 000 2 200 1 158 32 000 20 000 17 000 5 835 263 175 175 35 000 31 225 24 115 2 000 23 844 9 163 9 163 9 163 500 500 500 500 23 23 23 23 77 77 77 77 249 32 32 32 150 2 864 2 864 2 864 2 864 1 699 1 663 1 663 1 663 2 017 2 017 2 017 2 017 60 5 737 1 837 1 837 1 837 100 7 264 154 2 400 150 150 150 150 65 64 202 70 72 861 71 905 46 478 12 310 61 989 58 843 37 488 7 492 8 887 10 778 6 855 2 833 1 757 1 757 1 757 1 757 200 500 350 200 28 28 28 28 382 721 321 485 323 647 230 542 9 167 375 375 375 375 1 298 724 60 8 500 16 405 5 882 4 610 3 956 3 956 3 956 14 746 Kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamine Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamine Lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine Maanteeameti hoonete renoveerimine Maanteeameti maa ost Muud investeeringud Pärnu lennujaama rekonstrueerimine Rail Baltic arendus Regionaalsete ettev. toetamine elektriühenduste loomiseks Riigimaanteede remondi koondprojekt Taastuvenergia kasutuselevõtt Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi paren Tallinna Linnahalli renoveerimine Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstr. Tallinn-Keila-Paldiski; Keila-Riisipere raudtee remont II Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus Tallinn-Tartu rdt renoveerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h Tapa - Narva raudtee rekonstrueerimine Tapa-Narva raudteel kiiruse tõstmine (135 km/h) TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas Transpordivahendid Tuletornid Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arend. Veeteede Ameti hoonete renoveerimine Veeteede Ameti Rohuküla tootmisbaasi renoveerimine Veeteede süvendamine Kodutoetus lasterikaste perede eluasemeting. parandamiseks Elamute elektripaigaldiste ajakohastamine Väikeelamute energiatõhususe suurendamine Korterelamute rekonstrueerimine Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toet. Kaugküttekatelde renov. ja/või rajamine ning kütuse vahetus Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renov. Lokaalsete küttelahenduste ehit. kaugküttelahenduse asemel Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Ühendusvõimaluste parandamine ühistranspordipeatustes Rahandusministeeriumi valitsemisala IT investeeringud Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projekt Masinad ja seadmed Muud investeeringud Siseministeeriumi valitsemisala Idapiiri väljaehitamine - taristu (sihtotstarbeline reserv) Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine IT investeeringud Masinad ja seadmed Muud investeeringud Sisekaitseakadeemia Kase tänava kompleks SKA Narva Kolledž (sihtotstarbeline reserv) Transpordivahendid Õhusõidukite hooldus ja varuosad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tervisekeskused (meetme tegevus 2.4.2) 175 Riigieelarvestrateegia 2020-2023 2 020 2 021 2 022 2 023 18 750 8 750 4 500 31 250 20 417 4 100 4 200 4 200 5 100 417 417 333 333 1 500 1 500 1 500 1 500 1 589 1 600 1 379 1 379 17 300 48 977 82 970 141 305 99 683 1 500 2 000 2 000 2 000 112 442 108 297 107 547 107 516 1 000 1 000 1 000 1 000 8 494 20 000 20 000 10 814 10 814 3 225 3 225 24 167 10 000 3 766 3 766 400 4 488 4 488 75 75 300 300 300 300 4 300 4 354 100 100 100 100 167 167 333 333 3 200 1 600 3 200 3 200 300 1 700 915 1 400 1 400 7 500 3 500 2 001 5 000 4 000 2 000 484 5 000 4 000 1 000 161 2 500 2 405 10 000 12 000 11 000 1 813 577 478 76 006 43 880 26 212 20 062 4 483 4 636 3 779 3 779 16 711 331 331 331 331 54 481 38 913 22 101 15 952 35 146 25 095 24 568 14 292 15 475 11 586 9 720 1 125 1 125 1 125 1 125 3 687 5 084 6 110 5 554 50 50 50 50 1 904 1 954 2 050 2 050 500 500 500 500 7 600 3 271 3 488 3 705 3 705 1 533 1 308 1 308 1 308 53 293 41 654 28 952 6 818 17 135 12 586 7 160 4 900 Erihoolekandeasutused (meetme tegevus 2.5.1) Haiglavõrk (meetme tegevus 2.4.1) Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse projekteerimine IT investeeringud SA Agrenska Fondi investeering Välisministeerium Muud investeeringud Välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringud Hoonestatud kinnisvara investeeringud Riigi Kinnisvara AS eelarvest Kaunite kunstide kool Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone (kogu arendus) Rüütelkonna hoone Sillamäe ühishoone (ehitus) Sillamäe ühishoone (projekteerimine) Optimeerimisreserv Rahukohtu 1 projekteerimine ja ehitus *Sisaldab ainult Vabariigi Valitsuse poolt objektiti otsustatud investeeringuid. 176 Riigieelarvestrateegia 2020-2023 2 020 2 021 2 022 2 023 15 046 5 953 4 067 11 218 17 066 12 307 6 700 4 300 3 500 2 494 1 749 1 918 1 918 700 8 504 3 047 3 047 3 047 900 900 900 900 7 604 2 147 2 147 2 147 52 836 35 932 18 865 18 865 15 295 15 146 14 253 18 2 170 10 18 865 18 865 18 865 18 865 2 226 1 920 Lisa 8. Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2020. aastal ning sellele järgnevail aastatel Käesolev riigi eelarvestrateegia lisa on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (vastu võetud 19.06.2017) paragrahvi 2 alusel. 2020. aastal jätkub 2019. aastal alustatud RB suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2019. aasta lõpuks on sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla). Jätkub ka 2019. aastal alustatava Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine. Nendega paralleelselt viiakse läbi uuringud, mis on sisendiks kas projekteerimisele või ehitusele. 2020. aastal jätkub 2018. aastal alustatud RB ehitamise tarbeks maade omandamine. Ehitamise tegevuskavas on Saustinõmme viadukti rajamine Tallinna ringtee Saku-Luige lõigul, mille ehitamisega alustati 2019. aasta mais. 2020. a alustatakse viie maanteeviaduktiga liiklussõlme ehitusega ning kõrgepingeliinide ja gaasitorustike ümbertõstmisega. Alustatakse 4 ökodukti ehitamisega. 2020. aastal jätkatakse juba aastatel 2018-2019 alustatud tegevustega:         Kuni 2022. a jätkub RB raudtee projekteerimine kõigil lõikudel (Rapla-Pärnu, TallinnRapla ning Pärnu-Ikla). Koostatakse põhi- ning tehniline projekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Lõikude projekteerimise hinnanguline kogumaksumus ca 32 mln eurot (ei sisalda side- ja turvangusüsteemi ning elektrifitseerimise maksumust, nimetatud tööd teostatakse pärast 2022. aastat). Kuni 2021. a viiakse läbi RB keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohased keskkonnauuringud, mille tulemused on vajalikud sisendina projekteerimis-, ehitus- või opereerimisfaasis (sh RB-d ümbritsevatest aedadest loobumise katseprogramm, veesüsteemi uuringud rabades, täiendav liikide tuvastamine) (maksumus ca 0,7 mln eurot). Kuni 2022. aastani jätkub RB ehitus vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ning saadud ehituslubadele (RB põhitrass ning terminalid). Ehitustööde eelarve vahemikul 2019-2022 on ca 118 mln eurot. Kuni 2021. a jätkatakse 2019. aastal alustatud RB Ülemiste ning Pärnu reisiterminalide projekteerimisega (maksumus ca 2,5 mln eurot). Kuni 2021. a jätkatakse 2019. aastal alustatud Muuga multimodaalse terminali detailplaneeringu ning projekteerimistöödega (maksumus ca 1,2 mln eurot). Kuni 2021. a jätkatakse 2019. aastal alustatud RB veeremidepoo projekteerimisega Rae vallas (maksumus ca 0,6 mln eurot). Kuni 2020. a lõpuni jätkatakse maade omandamisega vastavalt 2018. a kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. 2020. a jooksul valmib Tallinna Vanasadama trammiühenduse eelprojekt (maksumus ca 0,5 mln eurot). 177