Avalik pöördumine Euroopa teadlased pöörduvad hiljuti valitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole, et võimaldada potentsiaalsete täppisaretusvõtete rakendamist jätkusuutlikus põllumajanduses ja toidutoomises. Euroopa põllumajandus on võimeline märkimisväärselt panustama ÜRO säästva arengukava teostumisse. Täppisaretusemetoodika nagu CRISPR, on innovaatiline töövahend, mis võimaldab kiiresti ja efektiivselt täita selle arengukava eesmärke. Kehtiv tõlgendus Euroopa Kohtu kohtuotsusest C-528/16 takistab genoomide editeerimist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise tarbeks Euroopa Liidus. Väike muudatus Euroopa õigusaktides ühtlustaks Euroopa seadusandluse teiste riikide seadusandlusega ja võimaldaks teadlastel, sordiaretajatel, talunikel ja tootjatel rakendada geenide toimetamist töövahendina, mis aitab toime tulla säästva arengu eesmärkide väljakutsetega. Meie planeeti ootavad ees enneolematud väljakutsed seoses aina kasvava ja jõukama elanikkonnaga, samas kui bioloogiline mitmekesisus kahaneb hirmuäratava kiirusega ja keskmine temperatuur järjest tõuseb. Selleks, et nende ja muude globaalsete väljakutsetega toime tulla, Nisukasvatus on võimalik ilma fungitsiidideta peame muutma oma mõtlemist ja elustiili, suurendama tänu täppisaretusele. investeeringuid uute teadmiste saamiseks ja võtma Täppisaretust rakendades töötasid teadlased välja kasutusele innovaatilisi keskkonda säästvaid jahukastekindla nisusordi. Nisu MLO geeni tehti tehnoloogiaid. See tähendab muuhulgas, et väike muudatus, mille tulemusel muutus nisu põllumajandus ja toidutootmine peavad edaspidi olema jahukaste suhtes vastupidavaks. Sama tüüpi jätkusuutlikumad. Põllumajanduse ökoloogiline jalajälg muudatusega MLO geeni leidub ka looduses, aga peab vähenema ja toidutootmine peab kohanema kiirelt seda on väga keeruline ja aeganõudev viia muutuva kliimaga. Põud on üks peamisi tegureid, mis sortidesse, kasutades traditsioonilist sordiaretust. ohustab toidutaimede saagikust. Oleme selle See on selge näide sellest, kuidas innovaatilised tunnistajaks kogu Euroopas ja peame kasutama kõiki meetodid, nagu CRISPR, võivad oluliselt kiirendada võimalikke lähenemisi, et nendele väljakutsetele vastu kasulike omaduste sisseviimist kultuurtaimedesse. astuda. Sordiaretus saab oluliselt panustada seatud MLO geeniga nisu kasvatamisel pole vaja kasutada eesmärkide täitmisesse, aretades uusi haiguskindlaid ja fungitsiidi jahukastega võitlemiseks, seega on põuale vastupidavamaid sorte. See võimaldab tegemist keskkonda säästva ja jätkusuutliku põllumajandustootjatel toota suuremat saaki, samas lahendusega. vähendades kemikaalide ja vee kasutust. Selliste sortide aretamiseks peab teadlastel ja sordiaretajatel olema võimalus kasutada võimalikult paljusid sordiaretuse tööriistu. Kõige uuem töövahend täppisaretuses on CRISPR. See võimaldab vajalikke sorte kiiremini, efektiivsemalt ja suunatumalt välja töötada, võrreldes varasemate sordiaretusmeetoditega. EL teadlastel ja sordiaretajatel peab olema võimalus kasutada täppisaretusemeetodeid koos CRISPR-ga, et edendada jätkusuutlikku toidutootmist. Täpselt aasta tagasi, 25. juulil 2018, võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, mis sätestas, et täppisaretuse metoodikaga , nagu CRISPR, aretatud taimed on geneetiliselt muundatud organismid (GMO), mis alluvad GMO regulatsioonile erinevalt vähem täpsest mutageniseerimist kasutatavatest aretusvõtetest. Selle otsuse tõttu on taimed, kuhu on CRISPR meetodil sisse viidud ka näiteks vaid ühe DNA-aluspaariline, looduses spontaanselt tekkida võiv muudatus, allutatud märkimisväärsetele piirangutele. See otsus tekitab EL sordiaretajate jaoks väga suure probleemi, kuna Euroopa GM-taimede kasutamist reguleeriv seadusandlus sätestab ebamõistlikult keerukad lävendid, mis takistavad uurimisasutustel ja väiksematel aretusfirmadel uute sortide turuletoomist. Kehtiv regulatsioon on liiga keeruline ja kallis, sobides EL hoiab väga kõrget toiduturvalisuse ja järgimiseks vaid suurkorporatsioonidele. keskkonna standardit. 2001. aastast alguse saanud Euroopa Liidu GMO Asjaolu, et CRISPR pole Euroopa Liidu GMO seadusandlus ei ole enam kooskõlas tänapäevaste seadusandluses reguleeritud, ei tähendaks, et teadmistega. Puudub teaduslik põhjendus, miks peaks selliste kultuurtaimede ja toitude ohutuse erinevalt kohtlema geenmuundatud toidutaimi ja regulatsioon puuduks. Euroopas kehtiv traditsioonilise sordiaretusega saadud taimi, millel on seadusandlus toidu turvalisuse tagamiseks nõuab, sarnane muudatus. Taimed, kuhu on sisse viidud väike et Euroopa turul müüdav toit peab olema ohutu. ja suunatud geneetiline muudatus läbi täppisaretuse ja Keskkonnaohutust reguleerivad õigusaktid kus puuduvad võõrgeenid, on sama turvalised, kui kohustavad tootjaid tagama, et kasvatatavad traditsioonilise sordiaretusega saadud sordid. taimed ei ohustaks bioloogilist mitmekesisust ega kaitsealuseid elupaiku. Euroopa Kohtu otsuse tagajärjel on täppisaretuse meetodite, nagu CRISPR, kasutamisest saanud üksikute rahvusvaheliste ettevõtete privileeg, mida kasutatakse rahaliselt tulusate kultuurtaimede parandamiseks. Otsusest lähtuvad takistused täppisaretuse teel saadud kultuurtaimede turundamiseks Euroopas pidurdavad investeeringuid Euroopa sordiaretussektoris. Selle otsuse tõttu on kasulike sortide edasiarendamine Euroopas takistatud, kuid ülejäänud maailm on antud tehnoloogiaid kiirelt omaks võtmas. Euroopa Liidu GMO õigusaktid erinevad paljude teiste riikide seadusandlusest. Nendes riikides kehtiv seadusandlus on paremini kooskõlas kaasaegsete teadustulemustega ja sätestab erandi täppisaretuse teel saadud taimedele, mis sisaldavad looduslikult esineda võivaid muudatusi ning on saavutatavad ka tavasordiaretusega. Teisisõnu, nendes riikides ei kuulu täppisaretusega saadud taimed GMO regulatsiooni alla. Seetõttu on teadlastel ja sordiaretajatel võimalik rakendada genoomide toimetamist jätkusuutlikuma põllumajanduse ja toidutootmise edendamiseks. Erinevused regulatsioonides tekitavad tõenäoliselt takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja seeläbi ka Euroopa toiduturvalisuses. Nagu juba mainitud, täppisaretusega saadud muudatused võivad juhtuda looduses ka juhuslikult. Seetõttu ei ole nende muudatuste päritolu võimalik kindlaks teha, mis tähendab seda, et kehtivat EL GMO seadusandlust ei ole võimalik rakendada imporditud toodete puhul. Väike muudatus Euroopa seadusandluses ühtlustamaks seadusandlust teiste riikidega on eluliselt tähtis, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada täppisaretuse meetodeid nagu CRISPR ühe tööriistana säästva arengu eesmärkide täitmiseks. See avab võimalused teaduslikuks arenguks, et pakkuda lahendusi inimkonna ees seisvate väljakutsete jätkusuutlikuks lahendamiseks. Euroopa teadlaskond pöördub Euroopa institutsioonide, k.a. Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja alustava Euroopa Komisjoni poole üleskutsega, võtta vastu vajalikud seadusandlikud muudatused, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada genoomide toimetamist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise heaks. Täppisaretusvõtete kasutamine on hädavajalik Euroopa kodanike heaolu ja toiduga varustatuse tagamiseks.