Avalik märgukiri Vabariigi Valitsusele
2021. a rahvaloenduse usaldusväärsusest
Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet
on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks
60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste
kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod ei võimalda täita
rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.
Esiteks, täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti
registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades.
Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides
vaid 2–5% elanikest, Eestis aga 20–25%. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei
võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada.
Teiseks soovitab Statistikaamet lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused (nt isiku
elukaaslane) prognoositakse matemaatiliste mudelite abil. See läheb vastuollu põhimõttega, et
loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon.
Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse. Tegelikest
kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85%, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem
kui 70%. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi.
Kolmandaks, loenduse asendamine osa tunnuste puhul valimiuuringuga läheb vastuollu
loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta.
Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda
kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe
ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki.
Statistikaamet on neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. Näiteks
prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei
takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast.
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud peavad registripõhise andmekorralduse arendamist
Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades meie registrite praegust ebatäpsust,
tuleks 2021. a rahvaloendus siiski korraldada kombineeritud meetodil, millega
loendusandmete enamus saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille
kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loenduse
võimalusi.
See tagaks, et saadud andmed vastaks rahvaloenduse kõige tähtsamatele kriteeriumitele,
milleks on kõiksus, üheaegsus, isikukohasus, ja usaldusväärsus nii kogurahvastiku kui
väikeste rühmade ja piirkondade tasemel.

Tallinn-Tartu, 28.11.2019.
Jüri Allik
Dago Antov
Raul Eamets
Jaanus Harro

 Veronika Kalmus
Mihkel Kangur
Margit Keller
Martin Klesment
Hill Kulu
Rainer Kuuba
Valter Lang
Äli Leijen
Mall Leinsalu
Lauri Leppik
Karl Pajusalu
Hannes Palang
Michel Poulain
Allan Puur
Mati Rahu
Tiina Randma-Liiv
Tiit Rosenberg
Luule Sakkeus
Jüri Sepp
Merike Sisask
Mihkel Solvak
Marek Tamm
Tõnu-Andrus Tannberg
Randar Tasmuth
Tõnu Tender
Karmen Toros
Jaan Undusk
Anneli Uusküla
Urmas Varblane
Toomas Veidebaum
Triin Vihalemm