EESTI RAHVUSVAHELISES 2 2 JULGEOLEKUKESKKONNAS 3% UHLISLUUHEHMET Estonian Foreign Intelligence SerUIce Kujundus: Taivo Org Illustratsioonid: Joosep Maripuu, Taivo Org, Bigstock, Shutterstock ISSN 2461-4459 (trükis) ISSN 2613-3288 (võrguväljaanne) SISUKORD Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 Venemaa sõjaline oht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Probleemid Venemaa sõjatööstuskompleksis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Vene ühiskonna süvenev militariseerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 Venemaa küberoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Venemaa sisepoliitika ja majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Venemaa välispoliitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 GONGO-d Venemaa välis­poliitika instrumendina . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Moskva strateegia Ukraina suhtes ei ole muutunud . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Venemaa huvid Serbias . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Venemaa mõjuvõim Moldovas kasvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 FSB mõjutusoperatsiooni näide: Vlad Plahotniuci diskrediteerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Lõuna-Kaukaasia – n-ö Venemaa pehme kõhualune . . . . . . . . . . . . . . . 50 Venemaa Lähis-Idas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Aafrika – Kreml otsib uusi võimalusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Venemaa peab kohanema tugevneva Hiinaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 Venemaa kasvav huvi Arktika vastu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Hiina senisest aktiivsem roll maailmas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Hiina tehnoloogia varjatud ohud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Hiina eriteenistuste tegevusest lähtuvad ohud Hiina territooriumil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 2 EESSÕNA EESSÕNA V iiendat aastat annab Välis­ luureamet välja avaliku raporti „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas“. Eelmised korrad on näidanud, et huvi meie piirkonna julgeolekuolukorra vastu on suur nii Eestis kui väljaspool. Raporti levik on aastatega kordades kasvanud. Välisluureameti hinnanguid oodatakse ja usaldatakse. Raportist on saanud ooda­tud lugemismaterjal diplomaatidele, ajakirjanikele, julgeolekuekspertidele ja teistele, kellele see annab hea tervikpildi Eestit ümbritsevast julgeolekuolukorrast. Maailm ei ole viie aastaga muutunud turvalisemaks, pigem vastupidi. Peamised ohud Eestile väljastpoolt on endised. Meid ohustab eelkõige naaberriik Venemaa, kelle juhtkond tegutseb agressiivselt demokraatliku maailmakorra vastu. Venemaa jätkab sõjalise jõu tugevdamist Euroopa suunal. Eesti, Läti ja Leedu lähiümbruses on sõjaliste jõudude tasakaal Venemaa poole kaldu – näiteks Eesti ja Leedu piiride lähedusse paigutatud ballistiliste rakettidega Iskander võrreldavaid raketisüsteeme pole NATO riikidel terves Euroopas. Venemaa sõja­ lise rünnaku oht Eestile on väike, sest Venemaa ei soovi sõda NATO-ga, kuid MIKK MARRAN Välisluureameti peadirektor Venemaa ja Lääne vastasseisu ägenemine kus tahes maailmas võib Eesti ohupilti kiiresti muuta. Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku ­kasuks Balti riikides, kui ta kardab konflikti eskaleerumist mõnes teises piirkonnas. Piirkondi, kus Venemaa püüab oma huve kaitsta, on maailmas mitu. Lähis-­ Idas on Venemaa juhtkonna riski­­ valmidus toonud talle edu ning Venemaa tahab kinnistada oma positsiooni arvestatava piirkondliku jõuna. Aafrikas püüab Venemaa tugevdada oma mõju diplomaatiliste suhete, sõjalise koostöö ning oligarhide koordineeritud mõjutusoperatsioonidega; aina enam täheldame erasõjafirmade avantüüre. Arktikas võitleb Venemaa maavarade omamise ja ühendusteede kontrollimise eest. Sõjalisi ja mõjutusoperatsioone EESSÕNA VENEMAA TEGEVUST OHJELDAVAD OSALISELT kaugetes riikides näeb Venemaa juhtkond osana suurest vastasseisust lääneriikide, eelkõige USA-ga. Kreml ei ole teinud midagi Ida-Ukraina relvakonflikti lõpetamiseks, vaid jätkab sealse sõjategevuse juhtimist ja relvastamist ning püüab kõigi vahenditega peatada Ukraina Euroopa-integratsiooni. Samamoodi hoiab Venemaa kinni teistest enda n-ö lähiregiooni riikidest, sekkudes jõuliselt Valgevene, Moldova, Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaani siseasjadesse. Kirjeldame raportis detailselt Vene eriteenistuste info­ operatsiooni Moldovas, mis näitlikustab idanaabri tegevusmustrit. Venemaa tegevust ohjeldavad osaliselt rahvusvahelised sanktsioonid, mis piiravad agressiooni Ukrainas ja takistavad Venemaal arendamast oma sõjalist võimekust soovitud tempos. Seejuures ei ole aga sama tõhusaid sanktsioone seni järgnenud Venemaa küberoperatsioonidele, mistõttu Venemaa küberründajad otsivad aina uusi võimalusi lääneriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võrkudesse tungida. Analüüsides võimalikke väliseid ohte Eesti julgeolekule, tuleb aina enam tähelepanu pöörata ka Hiinale. Hiina RAHVUSVAHELISED SANKTSIOONID, MIS PIIRAVAD AGRESSIOONI UKRAINAS. kasvav välispoliitiline aktiivsus avaldus 2019. aastal muu hulgas Hiina saatkondade toetuses oma riigi ametliku joone kaitseks korraldatud meeleavaldustele ning kohaliku meedia kritiseerimises kallutatuse pärast. Hiina juhtkond tahab kehtestada endale meelepärast maailmakorda. Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada. Välisluureameti töö on tagada, et Eesti riigi juhtkond saaks nii ülal kirjeldatud kui ka paljudest muudest ohtudest parima info ja eelhoiatuse. Selles ja tulevastes raportites püüame informeerida ohtudest ka ühiskonda laiemalt, sest julgeolek eeldab tarku valikuid. Head lugemist! 31. jaanuaril 2020 3 4 VENEMAA SÕJALINE OHT VENEMAA SÕJALINE OHT Venemaa jätkab oma relvajõudude väekontingendi ­ümber­ relvastamist ja tugevdamist eelisjärjekorras Euroopa piiri ääres. P eaaegu kõik ohud Läänemere regiooni julgeolekule tulenevad Venemaa tegevusest. Venemaa varjatud mõjutustegevus, majanduslik surve, välispoliitiline agressiivsus, aga ka külma sõja stiilis sõjaline aktiivsus ning relvastuse paigutamine Baltimaade piiride äärde destabiliseerib Läänemere riikide julgeolekut. Võib öelda, et ainus eksistentsiaalne oht Eesti suveräänsusele on Venemaa potentsiaalne sõjaline operatsioon Balti riikide vastu. Venemaa jätkas 2019. aastal viimase kümnendi suundumust tugevdada oma relvajõude Euroopa suunal. Kümne aasta jooksul on Venemaa loonud Lääne sõjaväeringkonnas kolm armee taseme väejuhatust, viis uut diviisi staapi ning viisteist uut manööverpolku (motolaskur-, tanki- või dessantvägede polku). Eesti piirist 28 km kaugusel paiknev 76. ründedessantdiviis on Vene õhudessantvägedes esimene diviis, kus on mehitatud kolmas dessantpolk. Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal Balti riikide suunal Venemaa poole kaldu. Isegi Kalinin­gradi oblastis paiknevat relvastust arvestamata on Venemaa ründerelvastuse – tankide, hävituslennuväe ja raketisuurtükiväe – poolest tugevas ülekaalus. Venemaa relvajõududel on alaliselt paigutatud lühimaa ballistilised raketid Iskander 120 km kaugusele Eesti piirist ning 45 km kaugusele Leedu piirist, mis võimaldab nende ründe­relvadega ohustada Balti riikide territooriumi kahelt suunalt – Leningradi ja Kalinin­gradi oblastist. ­NATO-l ei ole võrreldavaid raketi­süsteeme kogu Euroopas. Iga-aastastel suurõppustel harjutavad Vene relvajõud ulatuslikku sõda USA ja NATO-ga. See tava sai alguse juba ammu enne seda, kui Balti riigid NATO-ga liitusid. 2019. aasta tõi taas esile ka selle, et Vene relvajõudude suurõppused muutuvad üha detailsemaks ja keerukamaks. Üks näide sellest oli Venemaa kogu mereväe õppus „Ookeanikilp 2019“, kus mängiti laevagruppidega läbi varem vaid lauaõppustel harjutatud merelahinguid Taani väinades ja Atlandi ookeanil. Strateegilised õppused „Tsentr 2019“ VENEMAA SÕJALINE OHT 5 VENEMAA RELVAJÕUD BALTI RIIKIDE PIIRIL 350 km u 18 000 maa- ja dessantväelast u 70 tanki u 750 soomukit u 90 iseliikuvat suurtükki u 40 reaktiivsuurtükki KALININGRADIS u 12 000 maa- ja dessantväelast u 100 tanki u 400 soomukit u 90 iseliikuvat suurtükki u 40 reaktiivsuurtükki 12 lühimaa ballistilise raketi süsteemi 12 lühimaa ballistilise raketi süsteemi 6 VENEMAA SÕJALINE OHT ja „Liidukilp 2019“ olid mastaapsed nagu varasemadki ning kaasasid ka tsiviilstruktuure. Sel aastal on oodata suurõppust „Kavkaz 2020“, mis keskendub sõjale Musta mere, Ukraina ja Kaukaasia regioonis. Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on siiski ka 2020. aastal väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise pla­neerimise ega välispoliitika seisu­ kohalt esma­tähtis ning Venemaa tahab ­vältida otsest sõjalist konflikti NATO-ga. Tuleb aga arvestada, et Venemaa relvajõud on viimastel aastatel oluliselt arendanud nn ennetavate sõjaliste tege­vuste kontseptsiooni. Sellega üritab Venemaa vähendada oma konventsionaalse väevõimekuse suhtelist allajäämist ülekaalukale vastasele, püüdes olla kiirem nii vägede liigutamisel kui ka sõjaliste eesmärkide saavutamisel. Nagu kõikide teiste maailma regioonide või rahvusvaheliste küsimuste puhul, nii ka Balti riikidega suhtlemiseks kujundab Venemaa oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma. Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise võtmes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas. Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti regioonis, kui ta kardab konflikti eskaleerumist USA-ga mõnes teises maailma regioo­ nis. See aga tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel.  EESTI SÕJALISE RÜNDAMISE TÕENÄOSUS 2020. AASTAL ON VÄIKE, KUID TÄIELIKULT EI SAA VÄLISTADA VENEMAA JUHTKONNA VÕIMALIKUST VALEARVESTUSTEST TULENEVAT OHTU. VENEMAA SÕJALINE OHT PROBLEEMID VENEMAA SÕJATÖÖSTUSKOMPLEKSIS Lääne sanktsioonid takistavad Venemaal sõjalise võimekuse arendamist. Venemaa juhtkond paneb suurt rõhku oma relvajõudude kõikvõimsuse kuvandi loomisele, kuid Euroopa Liidu, USA ja Ukraina sanktsioonid on Vene sõjatööstuskompleksile hulga probleeme tekitanud. Eelkõige on nende mõju olnud märgatav mereväes – sanktsioonide kehtestamise tõttu jäi saamata üks helikopteri­kandja-dessant­laev (Mistral), kolme suure lahingulaeva (Grigorovitši klass) ehitus katkestati ning vähemalt viie lahingulaeva valmimisaeg venis märgatavalt. Sanktsioonidest tulenevad piirangud on külmutanud uue sõjatehnika kasutuselevõtu ning sundinud Venemaa relvajõude leppima senise tehnika moderniseerimisega. Kreml üritab sanktsioonide mõju igati varjata ja Venemaa valitsus salastas sel eesmärgil alates 01.06.2018 ka kõik riigikaitselised ostukonkursid. Sanktsioonide tõttu on Venemaa võtnud suuna varem Läänest imporditud komponentide asemel kodumaiste arendamisele ja kasutamisele. 2014. aasta augustis kinnitati impordiasendamispoliitika – importozameštšenije, mis kohustab kaitsetööstuses importtehnoloogiaid kodumaistega asendama. Kodumaiste komponentide kasutamine on aga palju kallim, kuna teatud tehnoloogiate kasutusele võtmiseks tuleb alustada teadus- ja arendustegevusest. See võib võtta aastaid ning tõstab oluliselt ka toodete hinda. Kodumaiste toodete probleemiks on ka kehv kvaliteet, eriti algkomponentide puhul nagu elektroonikaplokid, toorikud jmt. Ilmekaks näiteks on tuumaallveelaevu ehitav Sevmaši laevatehas, kus alates 2016. aastast on keelatud kasutada Vene päritolu aparatuuri ja tööriistu. Kodumaiste komponentide puuduse tõttu üritatakse sanktsioonidest mööda hiilida, asendada seadmeid odavate, peamiselt Hiina päritolu koopiatega või kohandada olemasolevaid kodumaiseid tehnoloogiaid. Kõik see nõuab pikaajalist ümberprojekteerimist, vähendab seadmete töökindlust ning raskendab nende tehnilist hooldust. Näiteks 2018. aasta sügisel pankrotistus sõjalaevastikule side- ja navigatsioonisüsteeme tootnud NPO Karat Peterburis, kuna oli sunnitud importkomponentide 7 8 VENEMAA SÕJALINE OHT kasutamise keelu tõttu tootmise peatama. 2016. aastal pidi Venemaa Kaitseministeerium loobuma uute sidesatelliitide Sfera-V ostmisest, kuna sanktsioonide tõttu kasutusel olnud Vene elektroonilised komponendid tegid satelliidid nii raskeks, et Vene kanderaketid ei suutnud neid orbiidile viia. Kaitseministeerium otsustas osta vanu, Meridian tüüpi sidesatelliite. Mõjuta ei ole jäänud ka Venemaa laevaehitusvaldkonnale (Ühendatud Laevaehituskorporatsioon) kehtestatud sanktsioonid. Nende tõttu on lõppenud välisinvesteeringud ja -krediidid ning keerulisemaks on muutunud kindlustustoimingud. Sanktsioonid on halvanud ka Ühendatud Laeva­ ehituskorporatsiooni soovi osta laeva­ ehitusettevõtteid välismaal. Venemaa sõjatööstusele on eluliselt tähtis sõjatehnika eksport, sest sellest teenitud tulu võimaldab täita riiklikke tellimusi. Ainuüksi riiklike tellimustega ei jääks suured sõjatööstusettevõtted ellu. Lisaprobleeme sõjatööstustes tekitab Venemaa relvajõududes levinud korruptsioon, kuna riiklike lepingute võitmiseks on oluline võtmefiguuridele „meelehead“ anda. Seda toetab Vene­maa sügavalt bürokraatlik asjaajamiskord, kus väikesed formaalsused võivad menetluse peatada. Eriti rängalt mõjutab see sõjatööstuse allhankijaid ja väikeettevõtteid, kelle eelarve vajalikku „kümnist“ välja ei kannata. Need ettevõtted, kelle toodetele on nõudlust tsiviilsektoris, ei ole viimasel ajal enam huvitatud osalemisest Venemaa Kaitse­ministeeriumi hangetel, kuna lepingu võitmine ei sõltu töö kvaliteedist. Kuigi Venemaa on sõjaliselt endiselt väga võimekas, on Lääne sanktsioonid nii mõnegi valdkonna arengut takistanud. VENEMAA ÜRITAB KOLMANDATE RIIKIDE KAUDU SANKTSIOONIDE MÕJU LEEVENDADA Vaatamata kehtestatud sanktsioonidele otsivad Venemaa sõjatööstus­ ettevõtted endiselt võimalusi rahvus­ vaheliseks koostööks, ning mõnel juhul on neil see ka õnnestunud. Huvil rahvusvahelise koostöö vastu on kaks põhjust. Esiteks on see võimalus teenida rohkem raha. Teine, tõenäoliselt kaalukam põhjus on soov pääseda ligi Lääne oskusteabele ja tehnoloogiale. See võimaldaks kiiremini ja odavamalt VENEMAA SÕJALINE OHT KASAHSTANI SOOMUKITOOTJA JA VENE SÕJATÖÖSTUSKONTSERNI KOOSTÖÖ NATO ja EL-i kaitsetööstus UralVagonZavod Vene riiklik sõjatööstusettevõte, USA ja EL sanktsioonide all koostöö Kazakhstan Paramount Engineering (KPE) soomukitootja omandisuhe Paramount Group Lõuna-Aafrika eraomanduses kaitsetööstusettevõte, KPE kaasomanik, oskusteabe ja tehnoloogia valdaja toota senisest tõhusamat relvastust, mida Venemaa relvajõud saaksid kasutada potentsiaalses sõjategevuses NATO ja EL-i liikmesriikide vastu. Võimalik näide sellest on Kasahstani soomukitootja Kazakhstan Paramount Engineering (KPE) ja Vene sõjatööstuskontserni UralVagonZavod koostöö. KPE esitles 2016. aasta juunis ­Astanas toimunud kaitsetööstusmessil Kazakhstan Engineering (KE) Kasahstani riiklik kaitsetööstuse valdusfirma, KPE kaasomanik „KADEX–2016“ ratassoomukit Barys, millele oli paigutatud UralVagonZavodi tütarettevõttes toodetud relvamoodul AU-220M Baikal, mis on relvastatud võimsa, 57-mm kaliibriga kiirlaskekahuriga ja suudab tabada sihtmärki 8–12 kilomeetri kaugusel. Peaaegu sajaprotsendiliselt Vene riikliku kaitsetööstuskonglomeraadi omandusse kuuluva UralVagonZavodi 9 10 VENEMAA SÕJALINE OHT  Kasahstani ja Lõuna-Aafrika koos­töös valminud soomuk Barys, millele on paigaldatud Vene sõjatööstuskontserni UralVagonZavod relvamoodul AU-220M Baikal. ALLI KAS : URALVAG O NZ AVO D. RU suhtes on kehtestanud sanktsioonid nii USA kui ka Euroopa Liit. KPE üheks osanikuks on riiklik kaitsetööstuse valdusfirma Kazakhstan Engineering, mille tütarettevõtted on varem teinud koostööd ka NATO liikmesriikide kaitsetööstusettevõtetega. KPE tehas alustas tegevust 2015. aasta lõpul, s.t peatselt pärast sanktsioonide kehtestamist Venemaa kaitsetööstuse suhtes. Tehase tootmisvõimsus on väidetavalt 200 soomusmasinat aastas, mis selgelt ületab nii Kasahstani kui ka teiste selle piirkonna riikide jõustruktuuride nõudluse ja vajadused. Kasahstani rajatud tehase oskusteave ja soomukite tootmiseks vajalik tehnoloogia pärineb KPE teiselt osanikult, Lõuna-Aafrika kaitsetööstusettevõttelt Paramount Group. Teine näide Venemaa sõjatööstuskompleksi rahvusvahelistest sidemetest on Vene kaitsetööstusettevõtete suhted Aserbaidžaani riikliku kaitsetööstusega. 2016. aastal sõlmisid Aserbaidžaani Kaitsetööstusministeeriumi tootmiskoondis Šarg ja Venemaa riiklik sõjatööstuskontsern Taktitšeskoje Raketnoje Vooruženije (TRV) lepingu õhk-õhk ja õhk-maa rakettide ühiseks tootmiseks. See Aserbaidžaani hinnangul „kindel ja vastastikku kasulik“ leping oli jõus ka 2019. aastal. TRV suhtes on USA kehtestanud sanktsioonid. Peale selle tarnib Aserbaidžaan Vene sõjatööstuskompleksile varuosi, pakub tehnilise hoolduse teenust jms. Venemaa ja Aserbaidžaan peavad läbirääkimisi sõjalis-tehnilise koostöö laiendamise ning selles vallas uute projektide käivitamise üle. Samal ajal on Aserbaidžaani kaitse­ tööstusel olnud lähiminevikus koostööprojektid NATO liikmesriikide kaitsetööstusettevõtetega ning riigi juhtkond teeb ka praegu aktiivseid pingutusi, et luua partnerlussuhteid Lääne suurte kaitsetööstuskontsernidega.  VENEMAA SÕJALINE OHT VENE ÜHISKONNA SÜVENEV MILITARISEERIMINE Sõjaliste ambitsioonide toetamiseks tegeletakse Vene­maal aina rohkem ühiskonna militariseerimisega. Ühiskonna süvenev militariseeri­mine tuleneb Kremli veendumusest, et sõjaline konflikt Läänega on vältimatu ja selle toimumine on pigem aja küsimus. Venemaa juhtkond usub, et sõda Läänega on alanud – esialgu peetakse seda infoväljas, aga ka teiste riikide pinnal. Näiteks sõjalist operatsiooni Süürias käsitab Venemaa mitte omaette operatsioonina, vaid USA-vastase rinde lõunatiiva tugevdamisena. Samamoodi on Ukrainas toimuv Venemaa jaoks vaid episood suures vastasseisus USA-ga. Seetõttu ei ole Venemaa vaatepunktist võimalik lahendada ühtegi käimasolevat sõjalist konflikti eraldi, tervikpilti arvesse võtmata. Venemaa juhtkond on seisukohal, et selline kvaasi-sõjaolukord nõuab kogu ühiskonna ja riigi kõikide ressursside mobiliseerimist. Elanikkonna ettevalmistamine sõjaks ja ressursside koondamine avaldub paljudes valdkondades, alates mobilisatsioonivarude täiendamisest, territoriaalkaitseüksuste formeerimisest ja patriootlikust kasvatusest, ning lõpetades massiivse propaganda ja luuretegevusega. Kuigi osa sellest tegevusest võib tun­duda groteskne (nt Junarmija, lasteaia väed), ei tohi unustada, et kõige selle laiem eesmärk on suurendada sõjalist võimekust. Venemaa juhtkond loodab, et ühiskonda tugevamalt militariseerides ollakse paremini valmis kardetud kukutusrünnakuks või revolutsiooniks. Samuti aitab pideva sõjaohu hoidmine rahva teadvuses mobiliseerida ühiskonda välise vaenlase vastu ning juhtida seega tähelepanu kõrvale riigisisestelt poliitilistelt, õigusriiklikelt, majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt. DOSAAF Ühiskonna militariseerimise üks ilminguid on paramiliataarse ühingu DOSAAF (Armee, Lennuväe ja 11 12 VENEMAA SÕJALINE OHT Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing) integreerimine relvajõududega. DOSAAF on osalenud kõigil viimase aja suurematel õppustel ja tema ülesannete ringi on pidevalt laiendatud. » DOSAAF-i kogu riiki katvat võrgustikku kasutavad Vene eriteenistused kattena oma varjatud tegevustele. » DOSAAF-i ülesandeks õppustel on vägede transport, territoriaalkaitseüksuste majutamise korraldamine ja luureinfo kogumine. » Luureinfo kogumiseks kasutab DOSAAF tsiviillaevu ja -lennukeid (An-2, UAV-d). » DOSAAF valmistab kutsealuseid ette sõjaväeteenistuseks. Väljaõppe maht ja sõjaväeliste erialade nimekiri on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2015. aastal valmistas DOSAAF sõjaväelistel erialadel ette umbes 12 500, siis 2019. aastal juba kuni 28 000 inimest. 2018. aastal käis DOSAAF-i laagrites ligi 70 000 koolinoort. » DOSAAF-i eesotsas on endised kõrged ohvitserid. JUNARMIJA 2015. aastal loodi Venemaal kaitse­ minister Sergei Šoigu initsiatiivil noorteorganisatsioon Junarmija – „ülevenemaaline laste ja noorukite ühiskondlik liikumine“. Selle ülesanded on noorte patriootiline kasvatustöö, sõjaväeteenistuse populariseerimine, internatsionalism ja ekstremismivastane võitlus. » Organisatsiooni juhib Venemaa Kaitseministeeriumi sõjalis-poliitiline peavalitsus. » Junarmija koosseisu võetakse lapsi alates 8. eluaastast. » Junarmija põhibaasiks on koolid. » Kohustuseks on võetud jõuda Suure Isamaasõja lõpu 75. aastapäevaks miljoni liikmeni. 2019. aasta seisuga oli liikmeid 589 000. PIDEVA SÕJAOHU HOIDMISEGA RAHVA TEADVUSES ÜRITAB KREML JUHTIDA TÄHELEPANU KÕRVALE RIIGISISESTELT PROBLEEMIDELT. VENEMAA SÕJALINE OHT  Relvanäitus pärast laste paraadi Doni-äärses Rostovis. ALLI KAS : ROSTOV- G O RO D. RU / CC BY 4.0 » Liitumine on n-ö vabatahtlik. Samas on mitteametlikult kohustus Junarmija liikmeks astuda sõjaväelaste, riigiametnike ning kaitsetööstuse töötajate lastel. laste paraade. Üritusel marssivaid lapsi kutsutakse koolieelikute väeks (doškolnõje voiska) või lasteaia väeks (detsadovskije voiska) või lihtsalt laste väeks (detskije voiska). » Junarmijal on siiani olnud peamiselt tseremoniaalsed ülesanded (paraadid, patriootlikud üritused, kohalike omavalitsuste üritused, objektide avamine jmt). » Paraadidest võtab tavaliselt osa mitusada 4–12-aastast lasteaia- ja põhikoolilast. LASTE PARAADID Peale Junarmija organiseeritud ettevõtmiste korraldatakse mitmes Venemaa linnas võidupüha puhul sõjaväelisi 13 » Paraadideks valmistutakse põhjalikult – lastele on õmmeldud eri relva- ja väeliikide ajaloolised ja kaasaegsed vormid ning nad on relvastatud makettide või mängupüssidega. 14 VENEMAA SÕJALINE OHT  Pjatigorskis 2019. aasta võidupühal toimunud laste paraad. » Väiksemad lapsed, kes omal jalal veel pikki marsse kaasa teha ei jaksa, on varustatud vankritega, mis on ümber ehitatud tankideks, lennukiteks jmt. » Laste paraadidega paistavad silma peamiselt Lõuna-Venemaa linnad, kuid see tava on hakanud levima ka teistesse regioonidesse. » Paraad korraldatakse tavaliselt kohaliku omavalitsuse juhtimisel ning Venemaa Kaitseministeeriumi toetusel. Laste paraadide eesmärk on patrio­ tismitunde kasvatamine. Nagu ALLI KAS : PYAT I G O RS K .O RG selgitas Pjatigorski linna haridusosakonna juhataja 2019. aastal pärast palju tähelepanu pälvinud paraadi: „Mida varem patriootliku kasvatusega algust tehakse, seda tervem on ühiskond.“ Ühiskonna järkjärguline militariseerimine näitab ühest küljest kindlasti režiimi ebakindlust ja hirmu võimult kukutamise ees. Teisalt tuleb silmas pidada, et militariseeritud režiim muutub järjest ettearvamatumaks, oportunistlikumaks ning seega veel ohtlikumaks.   VENEMAA SÕJALINE OHT VENEMAA KÜBEROHT Venemaa küberoperatsioonid Lääne vastu on jäänud karistuseta ning seetõttu sooritatakse neid ka 2020. aastal. Küberoperatsioonid on Venemaale tõhus vahend oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Neid on rahaliselt, inim- ja ajaressursi poolest soodne teha ning teisalt annavad need Vene­ maale võimaluse tegutseda allpool relvastatud konflikti läve. Venemaa küberoperatsioonide sihtmärgid on aastaid valdavalt samad (sihtriigid on enamjaolt samad, sektorid on aja jooksul laienenud), samuti on endised operatsioonide strateegilised eesmärgid (kuvada suure võimu staatust, hoida sisemist stabiilsust). Muutuvad aga küberoperatsioonide sooritamise viisid ning seetõttu on oluline pidevalt tõhustada küberturvalisust. Venemaa on korraldanud küberoperatsioone Lääne demokraatlike riikide vastu alates 1990. aastatest. Kui algul sooritati neid peamiselt militaarsektori vastu, siis aja jooksul on sihtmär­ kide spekter üha laienenud. Venemaa rakendab küberoperatsioone info varastamiseks, aga ka riikide ühtsuse õõnestamiseks, mõjutustegevuseks (nt lahkhelide tekitamiseks ja süvendamiseks, mis takistaks poliitilisi protsesse) ning karistuseks otsuste puhul, mis on Venemaale ebasoodsad (nt Venemaa sportlaste võistluskeeldudele on järgnenud ründed rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele). Venemaa küberoperatsioonid on olnud edukad ning senini ei ole neile järgnenud lääneriikidelt tõhusaid karistusi, mis sunniksid loobuma nende kasutamisest. Venemaale on sellega antud signaal, et küberoperatsioonid õigustavad end ning seega on need jätkuvaks ohuks ka Eesti julgeolekule. Esimesed Vene küber­ operatsioonid ulatuvad vähemalt 1996. aastasse. Turla eelkäija ­Moon­light Maze korraldas USA valitsus­asutuste ja ülikoolide vastu küber­ operatsioone, mille käigus varastas suures koguses tundlikku informatsiooni. 15 16 VENEMAA SÕJALINE OHT 2019. aasta näitas, et ikka ja jälle leitakse Venemaa küberoperatsioone, mis on avastamata kestnud aastaid, ning tõenäoliselt on seesuguseid veel ja veel. Lisaks järjepidevusele iseloomustab Venemaa küberoperatsioone olukordade ärakasutamine – turvanõrkuste avalikustamisel ollakse varmad otsekohe neid ära kasutama oma ­seniste sihtmärkide vastu. Näiteks 2019. aasta veebruaris avalikkusele teada antud turvanõrkust rakendati juba kuu hiljem küberoperatsioonis rahvus­vahe­lise institutsiooni vastu. See juhtum näitab taas, kui oluline on pidevalt uuendada infosüsteemide tarkvara. Venemaa korraldab küberoperatsioone rahvusvaheliste institutsioonide vastu peamiselt tundliku informatsiooni varastamiseks, et saada teada, millised on riikide poliitilised seisukohad, milliseid riike mõjutada endale sobival kursil ning kuidas ja kellele suunata oma narratiivi infooperatsioonides. Rahvusvahelistes institutsioonides on informatsiooni lekke oht suurem, kuna seal kasutatakse liikmesriikide vahel info vahetamiseks ühiseid info­süsteeme ning liikmesriikide küberturvali­suse tase on erinev. Venemaa eelistab rünnata selliseid riike ja institutsioone, kelle küberturvalisuse tase on madal ja kes mõne rahvusvahelise organisatsiooni liikmena omab teise riigi tundlikku infot. 2019. aasta suvel tuvastas Euroopa Liidu Välisteenistus Moskva delegatsiooni infosüsteemides andme­lekke, mis oli alguse saanud 2017. aasta veebruaris. Venemaa sekkus lääneriikide valimistesse 2019. aastal ning tõenäoliselt teeb seda ka 2020. aastal. Näiteks on Venemaa huvioribiidis sel aastal kindlasti presidendivalimised USA-s ja parlamendivalimised Georgias. Peamiseks eesmärgiks seejuures on tagada Venemaale kasulikum valimistulemus. Eelistatakse neid kandideerijaid, kes on Vene-sõbralikud või kes tekitavad enim lahkhelisid Läänes. Teisalt tahab Venemaa näidata, et lääneriigid ei suuda korraldada õiglasi valimisi, mis annab võimaluse juhtida enda probleemidelt tähelepanu kõrvale ja kasutada teada-tuntud retoorikat Lääne topelt­ standardite kohta. Lääneriikide militaarsektor on Vene küberoperatsioonide sihtmärk olnud alates esimestest rünnetest. Põhi­eesmärk VENEMAA JÄTKAB KÜBEROPERATSIOONIDE KASUTAMIST SENI, KUNI NENDE POTENTSIAALNE KASU ÜLETAB TAGAJÄRJED. VENEMAA SÕJALINE OHT OLULISEMA MÕJUGA VENE OLULISEMA MÕJUGA VENE KÜBEROPERATSIOONID 2019 KÜBER­O PERATSIOONID 2019 Valitsussektor Finantssektor Telekom Valimised APT29 APT28 Õiguskaitseorganid Sandworm TURLA Militaarsektor Tööstussektor Mõttekojad ja teadusasutused Energiasektor Meedia Küber­operatsioonide osakaal sektorite lõikes on saada kätte lääneriikide sõjalisi plaane ning võimeid käsitlev riigi­ saladus. Näiteks toimub 2020. aasta aprillis-mais Euroopas USA juhtimisel õppus “Defender Europe 20”, mis on Venemaa küberrühmituste tõenäoline sihtmärk. Venemaa kasutab küberoperatsioone aktiivselt oma poliitilise tööriistana. Seetõttu võivad Venemaa välispoliitika ja küberoperatsioonide sihtmärgid kattuda. Sihtmärkideni jõudmiseks kasu­ tatakse nende lähedasi inimesi, kelle küberturvalisus ja võime küberründeid tähele panna on nõrk. Väga tõenäoliselt jätkab Venemaa küberoperatsioonide kasutamist seni, kuni nende potentsiaalne kasu ületab tagajärjed. 17 18 VENEMAA SÕJALINE OHT KAEVURÜNNE – VENE KÜBERRÜHMITUSTE LEVINUD VÕTE Küberründajad otsivad nõrgimat lüli oma eesmärkide saavutamiseks - igaüks on potentsiaalne sihtmärk. Vene küberrühmituste sihtmärgiks võib olla näiteks juhtivtöötajate toetusmeeskond (raamatupidaja, sekretär, juhiabi, autojuht, registripidaja jt.) Madalal või puudulikul tasemel küberturvalisusega internetiseadmed (arvuti, ruuter, telefon jne) on kergesti rünnatavad ning võivad pahaaimamatult saada osaks Vene küberrühmituste ründetaristust. Vene küberründajad kaardistavad pidevalt ja automaatselt seadmeid, mis on ühendatud internetti ning mille tarkvara on uuendamata või avatud ja seega kõigile ligipääsetav. Leidnud sellise seadme, kompromiteerib tavaliselt ründaja selle ning hakkab kasutama seda küberoperatsioonis. Ründaja on sihikule võtnud diplomaadi riigist X ja püüab nakatada tema arvutit pahavaraga. 1 Kaardistamine Ründaja kaardistab diplomaadi külastatavaid veebilehti ja avastab välisministeeriumi lehe www.vm... veebihaldustarkvarast turvanõrkuse, kuna see on uuendamata jäänud. 2 Kompromiteerimine Turvanõrkust ära kasutades murrab ründaja veebilehele www.vm... sisse ja kompromiteerib selle. VENEMAA SÕJALINE OHT 19 tuttavad sõbrad perekond Nakatumine Diplomaadi seade nakatub pahavaraga, mis hakkab koguma tema seadmest infot ning saatma seda ründajale. 4 e-post koduvõrk töövõrk Suunamine Kui diplomaat külastab veebilehte www.vm..., suunatakse ta IP-aadressi põhjal edasi pahavara sisaldavale veebilehele www.paha.vm... 3 töökaaslased Ründaja saab pahavara edasi levitada, saates pahavara ka diplomaadi meilikontaktidele või üritades pääseda diplomaadiga samas võrgus olevatesse seadmetesse. Näites on diplomaat, kuid see võib olla kestahes, ka juhtivtöötaja toetusmeeskonna liige. Teistelt IP-aadressidelt saab jätkuvalt kasutada õiget veebilehte. 20 VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS Positiivsete stiimulite puudumisel rakendab võimueliit repressioone veel jõulisemalt. S tagnatsiooniperiood jätkub nii Venemaa poliitilises juhtimises kui ka majanduses, kuna paigalseisu põhjustavad riigi võimuladviku motiivid ja tegevuspõhimõtted püsivad muutumatuna. Heaolu ei kasva ning seetõttu on võimueliidil üha raskem Vladimir Putini populaarsust säilitada. Venemaa sisepoliitilise keskkonna olulised märksõnad 2019. aastal olid poliitiliste repressioonide tugevnemine ning sõnavabaduse üha jõulisem piiramine. Venemaa praegune võimuladvik ei ole küll kunagi kõhelnud opositsioonihäälte vaigistamiseks ja poliitilise konkurentsi täielikuks välistamiseks võimuhoobi kuritarvitamast, kuid viimastel aastatel on nende roll võimueliidile sobiva status quo säilitamisel märkimisväärselt kasvanud. Prognoositavalt süveneb see suundumus lähiaastatel veelgi. POLIITILISED REPRESSIOONID Poliitilised repressioonid hoogustusid märgatavalt 2019. aasta teisel poolel, reaktsioonina sügiseste valimistega seotud probleemidele, eeskätt Moskva linnaduuma valimiste ümber toimunule. Mitme eelneva aasta jooksul kasvanud elanikkonna rahulolematus VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS  Aleksei Navalnõi organisatsioonide survestamine saavutas 2019. aastal kulminatsiooni alles pärast valimispäeva, milles võis selgelt näha võimude reaktsiooni projekti „Tark valimine“ edule Moskva linnaduuma valimistel. Pärast valimispäeva tehtud üleriigilised reidid Navalnõi organisatsioonide regionaalsetesse staapidesse ning aktivistide kodudesse, millele lisandus ka aktivistide ja nende lähedaste isiklike pangakontode külmutamine, olid sellises ulatuses uudsed. A LL IKAS: DIM I TA R DI LKO FF / AFP vallandus suvel Moskvas meeleavalduste puhangus, kus sündisid viimaste aastate rekordid nii osalejate kui ka meeleavaldustel kinnipeetute arvus. Meeleavalduste vahetuks ajendiks sai opositsiooniliste kandidaatide kõrvale jätmine Moskva linnaduuma valimistelt, mis tekitas üleriigilise tähendusega sisepoliitilise konflikti keskvõimu ja ühiskonna liberaalsemate vaadetega osa vahel. Poliitilise eliidi vaatevinklist olid need sündmused oota­matud, kuna tagasilöögi ­andis ­varem edukalt toiminud meetod režiimile sobivate valimistulemuste tagamiseks – ebamugavate isikute 21 22 VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS MEELEAVALDAJATE KARISTAMINE VENEMAAL MEELEAVALDAJATE KARISTAMINE VENEMAAL inimeste arv rublad 7000 20000 Keskmine trahvisumma rublades 18000 6000 16000 5000 14000 12000 4000 10000 3000 8000 6000 2000 4000 1000 2000 0 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Arestiga karistatud 2011 2012 Süüdimõistetud 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kohtu alla antud isikute koguarv allikas: OVD-Info ALLI KAS : OVD - I NFO Joonisel on kujutatud kohtupraktika administratiivkoodeksi § 20.2 rakendamisel, mis näitab ilmekalt ametivõimude üha rangemat hoiakut meeleavaldajate suhtes. Mõistagi ei ole see ainus seadusesäte, mida tülikate häälte vaigistamiseks kasutatakse, kuid meeleavalduste puhul pruugitakse seda siiani kõige rohkem. Peale meeleavalduse korra rikkumises süüdimõistetute ja algatatud kohtuasjade arvu kasvamise on selgelt näha, et võrreldes varasemaga lõpeb märksa suurem protsent algatatud kohtumenetlusi (joonisel on näidatud isikute suhtes algatatud kohtuasjade arvu) süüdimõistmisega. Näha on ka määratud karistuste rangenemist – suurenenud on arestide arv ning keskmine määratud trahvisumma. VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS kandidaatideks registreerimata jätmine formaalsetel ettekäänetel. Varasemast suurem rahulolematus ja tüdimus võimueliidist oli pannud avalikkuse rohkem huvituma ja kaasa elama opositsiooniaktivistide katsetele valimistele registreeruda. Ühtlasi leidis enam tähelepanu kandideerimisest keeldumiseks kasutatud formaalsete ettekäänete küsitavus. Moskvas toimunu oli 2018. aasta sündmuste edasiarendus – kui 2018. aasta ühtsel valimispäeval hälbis kohalikel valimistel toimunu võimuladviku soovitud stsenaariumist mõnes Moskvast kauges föderatsioonisubjektis, siis seekord tekkisid tõrked juba pealinnas. Peale puhkenud rahutuste oli võimudele ebameeldivaks üllatuseks ka valimistulemus, mis näitas Aleksei Navalnõi meeskonna toetatud protestihääletuse märkimisväärset ulatust. Presidendi Administratsiooni pidi kahtlemata alarmeerima tõsiste probleemide tekkimine kahe järjestikuse aasta valimispäeval. Argumentide nappuse tõttu reageerisid ametivõimud liialdatud jõukasutuse, kohtuasjade algatamise, vahistamiste ning administratiivsete kiusamismeetmetega nii vahetult tänavale protestima tulnud inimeste kui ka keskvõimust sõltumatute poliitiliste aktivistide suhtes laiemalt. Lisaks võimueliidi vahendite piiratusele kõneles varasemast veelgi tugevam repressioonidele rõhumine ning ülereageerimine ka sellest, kui ohtlikuna keskvõim neid sündmusi tajus. SÕNAVABADUSE PIIRAMINE Sõnavabaduse piiramise teravik on küber­ruumil, mis on Venemaal kujunenud peamiseks sõltumatu informatsiooni leviku kanaliks ning ühtlasi tõsiseks probleemiks võimueliidile. 2019. aastal jätkati seaduste muutmist, et jõuda võimaluseni jälgida täielikult kõike küber­ruumis toimuvat. Ühtlasi halvenes möödunud aastal veelgi üldine meedia­vabaduse olukord Venemaal ning tõi taas ilmekaid näiteid meediavabaduse jõulisest piiramisest ja ajakirjanike sanktsioneerimisest. Negatiivsete suundumuste jätkumist Venemaal kinnitavad ka muutused vabaühenduse Reporters Without Borders (Piirideta Reporterid) koostatud meediavabaduse indeksis, kus Venemaa on langenud 149. kohale. RUNET – AMETIVÕIMUDE KATSED PIIRATA SÕNA­ VABADUST INTERNETIS Venemaa võimude katsed info levikut küberruumis piirata hakkasid ilmnema 23 24 VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS juba aastaid tagasi, kuid 2019. aastal jõudis keskvõim internetivabaduste piiramisel uuele tasemele. Näiteks võttis Riigiduuma aprillis vastu nn suveräänse interneti seaduse, mille eesmärgina deklareeriti internetivõrgu rahvusliku segmendi (Runet) kaitsmist olukorras, kui võrgu stabiilne toimimine on ohustatud või seda peaks ründama välisriigi agressor. Seadus jõustus 01.11.2019. Runeti seadustepakett näeb ette üle­ riigilise andmesideliikluse kontrollimise ja reguleerimise süsteemi loomist. Seadus kohustab kõiki internetiteenuse pakkujaid paigaldama oma serveritesse Venemaa side, IT ja meedia järelevalve föderaalteenistuse (Roskomnadzor) seadmed, mis võimaldavad jälgida ja filtreerida kogu internetiliikust ning vajadusel veebilehti ka sulgeda. Samuti peab Roskomnadzor saavutama valmisoleku lülitada Runet globaalsest internetist eraldatud töörežiimile, kui võrku peaks ähvardama mingi oht. Seega on Roskomnadzorile antud väga laialdased volitused andmesideliikluse osaliseks või ka täielikuks blokeerimiseks internetis, kui teenistuse hinnangul selleks vajadus tekib. Avaliku arvamuse uuringud Venemaal näitavad, et valdav osa venemaalastest ei usu põhjendusi Runeti seaduse vajalikkuse kohta interneti kaitsmisel välismaiste rünnete eest, ning peavad seda pigem katseks piirata sõnavabadust internetis. Runeti täielik eraldamine globaalsest internetist ei ole siiski kuigi tõenäoline, sest see on tehniliselt keeruline, väga kallis ja ohustaks toimivaid veebipõhiseid teenuseid. Küll aga võib prognoosida, et Kreml jätkab järjest suuremas mahus sõna- ja arvamusvabaduse lämmatamist internetis, mis viib rahva üha suurema võõrandumiseni võimust. Venemaa sisepoliitikas on valitsejate probleemide peamiseks põhjuseks elanikkonna enamust rahuldava heaolu kasvu puudumine, mis on tekitanud aluse rahulolematuse ja võimukriitiliste meeleolude kasvule. Vladimir Putini võimuloleku aja algust iseloomustas kiire majanduskasv. Tema esimese ja teise presidentuuri ajal küündis sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskmine kasv isegi üle 7%, mis lõi soodsa pinnase presidendi isikliku populaarsuse kasvuks ning muutis enamuse hoiaku valitseva eliidi suhtes üsna leplikuks. Joonis leheküljel 26 toob ilmekalt esile, kui tugevalt ­mõju­tavad riigi ­majandusnäitajad ­Putini toetusreitingut. VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 25 SÕNAVABADUSE VÄÄRTUSTAMISE SÕNAVABADUSE VÄÄRTUSTAMISE KASV VENEMAAL KASV VENEMAAL protsent elanikkonnast 70 60 50 40 30 20 10 0 1994 1999 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 ALLI KAS : LEVADA K ES KUS Samal ajal kui surve sõnavabadusele üha tugevneb, on ühiskonnas selle väärtustamine kasvanud. Taoline suundumus süvendab ühiskonna ja võimueliidi võõrandumist ning kasvatab sisepoliitilisi pingeid. Ehkki keskvõimu surve sõnavabadusele üha tugevneb, on ühiskonnas sõnavabadust rohkem allikas: Levada Keskus väärtustama hakatud. Selline suundumus süvendab ühiskonna võõrandumist võimueliidist ning kasvatab sisepoliitilisi pingeid. Tõenäoliselt ei suuda praegune poliitiline eliit ka eelolevatel aastatel elanikkonnale pakkuda ei elustandardi piisavat kasvu ega veenvat arenguperspektiivi. Majandusliku edasimineku vältimatuks eeltingimuseks olevad majandusikud ja polii­ tilised ümberkorraldused on vähetõenäolised, kuna tooksid kaasa praeguse võimuladviku privileegide ja korruptiivse tulu olulise vähenemise. Ühiskonna ootuste ja võimuladviku pakutava vahel on dissonants, millest tuleneva rahulolematuse vaigistamisel loodab võimueliit edaspidigi eeskätt survemeetoditele. Võimulolijate suutmatus leida paindlikke lahendusi ning kalduvus üle reageerida moodustavad halva kombinatsiooni tugevnenud sisepoliitilise rahulolematuse ja sellega 26 VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS SKP MUUTUS JA HEAKSKIIT PUTINI TEGEVUSELE SKP MUUTUS JA HEAKSKIIT PUTINI TEGEVUSELE Heakskiit Putini tegevusele Heakskiit SKP muutus Majanduskasv (SKP muutus a/a kvartali arvestuses) Krimmi ja Ida-Ukraina operatsioonid 100 15% 90 10% 80 70 5% 60 50 0% 40 -5% 30 20 -10% 10 Putini 1. ja 2. presidentuur Medvedev president Putini 3. ja 4. presidentuur -15% 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 20 09 20 10 20 11 20 12 20 13 20 14 20 15 20 16 20 17 20 18 20 19 0 ALLI KAD : LEVADA K ES KUS ; ROSSTAT allikad: Levada Keskus; Rosstat kaasnenud protestiaktiivsuse tõusuga. See suurendab sügavate sisepoliitiliste kriiside tõenäosust lähiaastatel. 2020. aastal on mitu tähelepanuväärset poliitilist sündmust toimunud juba jaanuaris – president algatas konstitutsioonimuudatused ning vahetus valitsuskabinet. Planeeritud konstitutsiooniparandustega ei muutuks siiski Venemaa poliitilise süsteemi olemus, vaid vastupidi, muudatustega soovitakse praegust raamistikku kujundada veelgi sobivamaks senisele süsteemile. Prognoositavalt soovib Vladimir Putin ka pärast 2024. aastat jääda Venemaa tegelikuks juhiks, lahtine on vaid see, millisele ametikohale ta formaalselt asub. Tõenäoliselt tahetaksegi konstitutsioonimuudatustega luua VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS sobivamaid tingimusi 2024. aasta vangerduste tarvis, mis aga võivad lõpliku vormi saada juba varem. Seejuures ei pruugi Vladimir Putini lahkumine presidenditoolilt kaasa tuua tingimata teise, sarnase võimutäiusega ametikoha loomist, sest Dmitri Medvedevi presidendiaastad näitasid ilmekalt, et Putin saab ikkagi võimusüsteemis domineerida, olgu tema ametikoha tegelikud volitused millised tahes. Täiesti välistada ei saa ka seda, et tekitatakse formaalne juriidiline ettekääne, millega õigustada Putini jätkamist presidendina. 2020. aasta jaanuaris teatavaks saanud valitsuse vahetuse peamiseks eesmärgiks oli veenda ühiskonda, et positiivne areng sotsiaal-majanduslikus sfääris on võimalik ning et võimueliit tõesti pingutab arengukavade elluviimise nimel. Samas on ilmne, et see osaline meeskonnavahetus mingit otsustavat läbimurret kaasa ei too. Pigem annab see võimuladvikule ajapikendust, lubades osal ühiskonnast taas mõnda aega uskuda, et lähiaastatel eluolu ehk paraneb. VENEMAA MAJANDUS­ MOOTOR ON SEISKUNUD Venemaa majandusareng on Vladimir Putini 20-aastase valitsemise ajal kulgenud tõusude ja mõõnadega. Võimu algusaastad olid Putinile väga edukad, sest maailmaturu naftahinnad pöördusid 2000. aastal kiiresse kasvufaasi, jõudes 2008. aastaks peaaegu 150 dollarini barrelist. 2008. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis vähendas tugevalt Venemaa majanduse kogumahtu ning selle endist suurust ei ole senini õnnestunud taastada. Majanduskeskkonna stagneerumist kiirendab ka sanktsioonide mõju. Katsed suurendada Venemaa mõjuvõimu agressiivse välispoliitikaga tõid 2014. aastal kaasa rahvusvaheliste majandussanktsioonide kehtestamise Venemaa suhtes. Koosmõjus naftahinna järsu langemisega maailmaturul tekitas see uue majanduskriisi ning rubla kursi järsu kukkumise. Alates 2016. aastast hakkas Venemaa majandus küll kriisist väljuma, kuid SKP kasv on jäänud tagasihoidlikuks. Selle peamine põhjus on sanktsioonidest ning Venemaa valitsuse poliitikast tulenev majanduskeskkonna ebakindlus, mis peletab eemale nii sisekui ka välisinvestoreid. Vladimir Putini võimuaega iseloomustab riigi osakaalu järjekindel suurendamine majanduses. Riigisektori kätte on koondatud hinnanguliselt 60% Venemaa majandusest ning riiklikud monopolid domineerivad, surudes 27 28 VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS maha ausat konkurentsi ning väikese ja keskmise suurusega eraettevõtlust. Riiklikel suurettevõtetel on kalduvus tegutseda ebaefektiivselt, palju esineb raiskamist ja korruptsiooni. Venemaa õiguskaitsesüsteem töötab eelkõige riiklikes huvides. Nende faktorite mõjul püsib erakapitali investeerimisaktiivsus madalal ja jätkub kapitali tugev väljavool riigist. Näiteks 2018. aastal oli kapitali netoväljavool Venemaalt 67,5 miljardit dollarit, s.o 2,6 korda suurem kui 2017. aastal. Kuigi nafta hinnad on püsinud suhteliselt stabiilselt ülalpool 60 dollari taset barreli kohta ning Venemaa nafta- ja gaasiekspordi maht lööb ajaloolisi rekordeid, ei too see Venemaal enam kaasa keskmiselt 6–7%-ni ulatuvaid SKP kasvunumbreid, nagu 2000. aastate algul. 2018. aasta kokkuvõttes fikseeris Venemaa statistikaamet (Rosstat) aasta majanduskasvuks küll 2,3%, kuid paljud majanduseksperdid kahtlustavad selle näitaja puhul andmetega manipuleerimist. 2019. aastal kasvas Venemaa SKP oodatust märksa aeglasemalt, aasta kokkuvõttes peaks kasv jääma 1,1–1,3% tasemele. Maailma majandus kasvas Maailmapanga prognoosi kohaselt 2019. aastal 2,9%, seega jääb Venemaa endiselt maha ülejäänud maailma arengust. VENEMAALASTE SISSE­T ULEKUD ON VÄHENENUD Venemaa majandust tabanud seisakut näitab hästi ka elanike reaalsissetulekute statistika. Alates 2014. aastast on Venemaa elanike reaalsissetulekud vähenenud 8,3% ning langus jätkus ka 2019. aasta esimesel poolel. Selle peamiseks põhjuseks oli laenukohustuste kasv pankade ees, mis on oluliselt suurendanud perede igakuiseid intressimakseid. Eriti muret­tekitav on tagatiseta ning kõrge intressiga t­ arbijalaenude kiire kasv, mis s­ uurendab riske pangandussektorile ning võib kaasa tuua eraisikute pankrottide laine. See pole kaugeltki selline sissetulekute kasv, mida president Putin 2012. ja 2018. aasta nn maiukaasides oma kodanikele lubas. Seisakust ülesaamiseks on Venemaa valitsus algatanud rahvuslikeks projektideks nimetatud investeerimisprogrammi, mille raames on aastatel 2019– 2024 plaanis suunata majandusse kokku 25,7 triljonit rubla (364 miljardit eurot). Valdav osa sellest rahast peaks antama uue taristu ehitamiseks. Tõenäoliselt ei kiirenda rahvuslike projektide elluviimine märkimisväärselt Venemaa SKP kasvu. Kui projektide raames kavandatu realiseeritakse 80% VENEMAA SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 29 LAENUKOHUSTUSED JA KESKMINE PALK LAENUKOHUSTUSED JA KESKMINE PALK LAENUKOHUSTUSED JA KESKMINE PALK laenukohustused laenukohustused (mld EUR) (mld EUR) 250 250 keskmine palk keskmine EUR palk EUR 1000 1000 900 900 200 200 800 800 700 700 150 150 600 600 500 500 100 100 400 400 300 300 50 50 200 200 100 100 0 0 2013 2013 2014 2014 2015 2015 2016 2016 2017 2017 Füüsiliste isikute laenukohustused krediidiasutuste ees (mld EUR) Füüsiliste isikute laenukohustused krediidiasutuste ees (mld EUR) 2018 2018 2019 2019 0 0 Keskmine kuupalk (EUR) Keskmine kuupalk (EUR) ALLI KAD : VENEM AA K ES K PANK ; ROSSTAT allikad: Venemaa Keskpank; Rosstat allikad: Venemaa Keskpank; Rosstat ulatuses, siis jääb nende majanduslik efekt nullilähedaseks. Peamine probleem on selles, et projektidele lisaraha saamiseks tõsteti 2019. aasta algul käibemaksumäära 18%-lt 20%-ni, millel on majandust tugevalt pärssiv mõju. Ühtlasi on ilmnenud, et riik ei suuda investeerimisprojektidele eelarvest eraldatud raha ette nähtud tempos kasutusele võtta ja paljud projektid on jäänud venima. Venemaal välja kujunenud riigikapitalistlik majandusmudel hakkab ennast ammendama ning nafta ja gaasi müügist teenitud tulu ei taga enam kiiret majanduskasvu. Vene võimueliit ei ole aga majanduse reformimisest huvitatud, kuna see võib kaasa tuua kontrollimonopoli nõrgenemise. 30 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Venemaa välispoliitika aluseks on endiselt võimuladviku visioon maailmaareenil suurvõimu positsioonile pürgivast riigist. P iiratud ressurssidega ei suuda Venemaa aga geopoliitiliselt võistelda Lääne ega ka Hiinaga ning üritab panustada strateegiliselt nn multipolaarse maailmakorra loomisele. Püüdes säilitada enda globaalset tähtsust, üritab Venemaa tugevalt kinni hoida oma n-ö lähiregioonist ning on teravdatud tähelepanu alla võtnud kaugemad regioonid. Venemaa juhtkonnale on oluline säilitada mõjuvõim n-ö lähiregioonis ja takistada nende riikide Lääne-integratsiooni. Selleks sekkub Venemaa jõuliselt poliitilistesse protsessidesse nendes riikides, keda ta peab oma mõjusfääri kuuluvaiks (nt Valgevene, Ukraina, Moldova, Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaan). Venemaa üks olulisemaid eesmärke on tugev kontroll Valgevene üle, mida kujukalt näitab Liitriigi integratsiooniprotsessi käimas hoidmine. Ukrainas ei ole Venemaa eesmärgid muutunud, näilise koostöövalmiduse varjus töötab Kreml tegelikult vastu Ida-Ukraina konflikti lõppemisele ning soovib sulgeda Krimmi annekteerimise teema. Moldovas 2019. aasta võimukriisi ajal toimunud läbirääkimised võimaldasid Venemaal taas jätta lääneriikidele muljet endast kui konstruktiivsest osapoolest, kuid tema tegelik eesmärk oli valmistada ette oma mõju tugevdamist Moldovas. Lõuna-Kaukaasias on Kreml nii julgeolekupoliitika kui ka aktiivse mõjutustegevusega tugevdanud survet Georgiale ning üritab samal ajal hoida endale sobivat vahendajapositsiooni Mägi-­Karabahhi konfliktis. Lääne-integratsiooni vastases tegevuses Lääne-­ Balkanil kasutab Venemaa ka häid suhteid Serbia võimuladvikuga. Globaalse suurvõimu positsiooni saamiseks on Venemaa hakanud viimastel aastatel rohkem välispoliitilist tähelepanu suunama kaugematesse regioonidesse. Ta üritab oma mõjuvõimu tugevdada Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias, et hoida kuvandit endast kui geopoliitilisest suurjõust. Tegelikult ei ole Venemaal siiski Ameerika Ühendriikidega võrreldavat mõjuvõimu Lähis-Idas ning ta ei suuda võistelda Lääne ja Hiinaga Aafrikas või Aasias. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Arktika 47 LK 34 Valgevene Aafrika LK 37 Ukraina 47 31 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VARJATUD VAHENDID VARJATUD VAHENDID Serbia LK Moldova 4740 Moldova LK 42 Valgevene 47 Lõuna-Kaukaasia LK 50 Ukraina Lähis-Ida 47 LK 54 Vabaühendused Vabaühendused LK 61 Aafrika47 Lõuna-Kaukaasia Aasia LK 65 Lähis-Ida 47 Aasia 47 Arktika LK 68 Meedia Meedia Eriteenistused Eriteenistused Küberoperatsioonid Küberoperatsioonid Oligarhid Oligarhid Vene Õigeusu Kirik Vene õigeusu kirik Mõjuagendid Mõjuagendid Kuigi Venemaa jaoks ei ole Arktika kauge piirkond, väärib siiski esile toomist tema aktiivne tegutsemine ka selle suunal. Venemaa peamine eesmärk seal on tekitada endale soodsad majanduslikud tingimused Arktikas ja tugevdada sõjalist positsiooni Lääne vastu. Venemaa välispoliitika toetuseks endiselt mõjutustegevuse instrumente, nagu riiklikult kontrollitud vabaühendused, meedia, eriteenistused, küberoperatsioonid, oligarhid ning juba eelmistel aastatel Välisluureameti raportites pikemalt kajastatud Vene Õigeusu Kirik (2019) ja Kremli mõjuagendid (2018). Muutunud ei ole ka Venemaa oportunistlik välispoliitiline käitumine ja ta kasutab endiselt varjatud mõjutustegevust oma eesmärkide saavutamiseks. Peale poliitilise, majandusliku ja sõjandusliku koostöö rakendab Venemaa välispoliitikas 2020. aastal ei ole ette näha strateegilist muutust. Ta üritab piiratud ressurssidega kasutada ära talle jäetud võimalusi suurendada mõjuvõimu nii lähiregioonides kui ka kaugemates piirkondades. 32 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA GONGO-d VENEMAA VÄLIS­P OLIITIKA INSTRUMENDINA Venemaa Presidendi Admi­nistratsioon ja Kremli välispoliitika  Välisministeerium kasutavad Venemaa esindajad 2019. aastal Varssavis toimunud OSCE inimõiguste konverentsil. toetuseks ära kümneid pseudovabaühendusi – GONGO-sid1. Riigiasutused kureerivad koostööd selliste Venemaal ja välismaal tegutsevate ühendustega, kes osalevad mainekate rahvusvaheliste organisatsioonide juures korraldatud foorumitel ja konverentsidel. GONGO-de ülesanne on kodanikuühiskonna sõltumatute esindajatena esinedes propageerida ja võimendada rahvusvahelisele üldsusele Venemaa ametlikke jutupunkte. Venemaale olulisimad platvormid, kuhu GONGO-sid välispoliitika toetuseks tegutsema saadetakse, on ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu iga-aastased suurüritused vabaühendustele inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse teemal. Need konverentsid on mõeldud kogunemispaigaks autentsetele valitsusvälistele organisatsioonidele, mis tegutsevad oma riigi valitsusest sõltumatult ja üritavad viia rahvusvahelise auditooriumi ette objektiivset informatsiooni oma riigis toimuva kohta. Venemaa-taolisele autoritaarsele režiimile on säärased üritused ebamugavad, seetõttu kasutab ta varjatult GONGO-sid, kes konverentsidel ebameeldivale infole vastusüüdis­ tustega reageerivad ja Venemaa poliitikat kaitsevad. Seega manipuleerib Venemaa GONGO-de abil teadlikult seesuguste üritustega ning näitab, et Venemaa käsitab inimõiguste ja oma nn kaasmaalaste kaitsmise teemat 1 GONGO (government-organized non-governmental organization) on siinses tähenduses riigi poolt loodud, juhitud või rahastatud vabaühendus, mis sõltumatut kehandit etendades edendab teadlikult riigi poliitilisi huve asukohariigis või välismaal. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 33 Näiteid 2019. aastal rahvusvahelistes organisatsioonides Venemaa huvides tegutsenud pseudovabaühendustest: » Ühiskonna- ja Poliitikauuringute Keskus Vene Baltikum, juht Sergei Rekeda, ­rubaltic.ru » Isikuvastaste Kuritegude Infogrupp, juht Maksim Vilkov, igcp.eu » Venemaa Rahufond, juhatuse esimees Leonid Slutski, peacefond.ru A LLIKAS : O PRF.RU / CC BY 4 .0 eeskätt poliitilise surve ja mõjutustegevuse instrumendina. Eriti aktiivselt kaasab Venemaa GONGO-sid Varssavis iga aasta septembris toimuvale OSCE suurimale inimõiguste konverentsile – „Inimmõõtme rakenduskohtumisele“ (Human Dimension Implementation Meeting, HDIM). GONGO-de kui Kremli tööriistade sõnavõtud sel üritusel on sageli kooskõlas Vene diplomaatide väidetega, mis viitab Varssavis propageeritavate sõnumite eelnevale koordineerimisele. GONGO-de osalemise eest HDIM-il maksab tavaliselt Venemaa Välisministeeriumi allasutus – Välismaal Elavate Kaasmaalaste Õiguste Toetamise ja Kaitse Fond. Sealjuures annavad riigiasutused fondile soovitusi, kelle osalemise eest HDIM-il peaks maksma. » Venemaa Kaasmaalaste Rahvusvaheline Nõukogu, tegevjuht Mihhail Neborski, msrs.ru » Ajalooliste Perspektiivide Fond, juht ­Natalja Narotšnitskaja, fiip.ru Näiteks 2019. aasta septembris toimunud HDIM-il levitasid Kaliningradis paiknevad GONGO-d – ­Ühiskonnaja Poliitikauuringute Keskus Vene Baltikum ja Balti Meedia Uurimiskeskus – ingliskeelset raportit, kus püüti Balti riike ja Ukrainat diskrediteerida sihilikult valeväiteid kasutades. Teadlikult Venemaa riigiasutuste huvides käituvaid GONGO-sid on mitut liiki. Nad võivad esineda traditsioonilise mittetulundusühingu, fondi, mõttekoja või uurimisinstituudi, ühingu, nõukogu, ühiskondliku liikumise või mitteametliku infogrupina. 34 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Venemaa ja Valgevene juhtkondade peaaegu igakuised kohtumised 2019. aastal ei toonud integratsiooniküsimustes edasiminekut. ALLI KAS : ALEX EI DRUZ HI NI N / TASS VALGEVENE KUI VENEMAA STRATEEGILINE PRIORITEET Valgevene võimalikku liikumist Venemaa mõju­sfäärist Lääne suunale peab Kreml lubamatuks, kuna see kahandaks Venemaa geopoliitilist haaret ja sõjalist võimekust Lääne vastu. ALEKSANDR LUKAŠENKA KINDLUSTAB OMA VÕIMU Valgevenes olid 2019. aasta novembris toimunud parlamendivalimised eelprooviks 2020. aasta presidendi­ valimistele. Võimudele sobiliku valimistulemuse vormistamiseks valmistuti põhjalikult: valimiskomisjonid koosnesid peamiselt võimule kuulekatest 35 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA MILLISES LIIDUS OLEKS PAREM – KAS EUROOPA LIIDUS MILLISES LIIDUS OLEKS PAREMVÕI - KASLIIDUS EUROOPAVENEMAAGA? LIIDUS VÕI LIIDUS VENEMAAGA? 2019 AUGUST 54.5 % 2017 APRILL 64.5 % 0 20 Liidus Venemaaga 25 % 20.5 % 14.1 % 40 60 Euroopa Liiduga 21.4 % 80 100 Ei tea / ei vastanud VALGEVENE ANALÜÜT I LI NE M Õ T T EKO DA, A. VAR DO M ATS K I inimestest, opositsiooni tuntumad kandidaadid tõrjuti vähehaaval konkurentsist ning valimised korraldati läbipaistmatult. Erinevalt eelmisest koosseisust ei pääsenud seekord parlamenti mitte ühtegi opositsiooni esindajat. Lääne kasvav strateegiline huvi suhtlemise vastu Valgevenega andis president Aleksandr Lukašenkale kindlust, et sel korral ei ole vaja demokraatiat valimistel isegi matkida. Kindlustanud endale täiesti lojaalse parlamendi, on president Lukašenka järgmine eesmärk tagada oma võimu püsimine 2020. aasta suvel toimuvate presidendivalimistega. Parlamendivalimised näitasid, et valituks osutumise vormistamine ei tohiks talle probleeme valmistada, küll aga on tal vaja kindlustada Venemaa soosing enda tagasivalimisele. VALGEVENE VAADE LÄÄNDE Valgevenel on küll tugev kultuuriline, keeleline ja ajalooline side Vene­maaga, kuid oma elujärje edendamiseks vaadatakse Valgevene ühiskonnas üha rohkem Lääne poole. Nii Euroopa Liitu toetavate kui ka EL-is õppivate ja töötavate valgevenelaste arv kasvab. Venemaaga peetavate integratsioonikõneluste taustal jätkavad Valgevene võimud dialoogi lääneriikidega. 2019. aastal külastasid Minskit USA ja Euroopa Liidu riikide mitmed kõrged ametiisikud. President Lukašenka käis üle pika aja ametlikul visiidil EL-i riigis, Austrias. Koostöö jätkub ka Hiinaga. 36 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA KASVAV SURVE VALGEVENELE Valgevene hoidmine oma mõjusfääris ning esitlemine Kremli lähima sõjalise ja poliitilise liitlasena on Venemaale ülitähtis. Venemaa tahab ära hoida Lääne mõju laienemist Valgevenes. Peale selle ei näita Valgevene Venemaa arvates üles piisavat lojaalsust majanduslike soodustuste eest, mistõttu Kreml peab vajalikuks oma haaret Valgevenes veelgi tugevdada. 2019. aastal alustati Venemaa ettepanekul süvendatud integratsiooni­ läbirääkimisi Liitriigi raames. Valgevene tahab saada kompensatsiooni Vene naftasektori maksumuudatuse2 eest, madalat nafta- ja maagaasihinda ning oma kaupadele takistusteta ligipääsu Venemaa turule. Venemaa ei taha neid küsimusi arutada, niikaua kuni Valgevene ei ole nõustunud Venemaa esitatud tingimustega, nagu nt kahe riigi maksukoodeksi ühtlustamine. Venemaa näeb integratsiooni Valgevenega pikaajalise protsessina. Oma lähimat partnerit ei survestata liigselt, et mitte esile kutsuda Valgevene nega­tiivset reaktsiooni. Integratsiooni­ kõnelustel keskendutakse peamiselt majanduslikele teemadele, kuna Venemaa soovis luua riigiüleseid institutsioone näeb Valgevene ohtu oma iseseisvu­sele. 2019. aasta kevadel tekitasid Venemaa suursaadiku Mihhail Babitši kriitilised väljaütlemised Valgevene suhtes pahameeletormi Valgevene juhtkonnas ning selle tagajärjel kutsuti Babitš tagasi, kui ta oli saanud ametis olla kõigest kaheksa kuud. Hoolimata süvendatud integratsiooniga seotud erimeelsustest jätkub aga riikide vahel tihe sõjaline koostöö. Valgevene loodab, et integratsioonikõnelused takerduvad detailidesse ning otsuste elluviimine lükkub tead­ mata kaugusse. Valgevene eelseisvad presidendivalimised nõrgendavad aga president Lukašenka positsiooni läbirääkimistel. Samal ajal jätkab Venemaa integratsiooniagenda pealesurumist Valgevenele. VALGEVENE LOODAB, ET INTEGRATSIOONIKÕNELUSED VENEMAAGA TAKERDUVAD DETAILIDESSE NING OTSUSTE ELLUVIIMINE LÜKKUB TEADMATA KAUGUSSE. 2 Venemaa naftasektori maksustamise reformiga kaotatakse aastail 2019–2024 ekspordimaks ja suurendatakse maavaramaksu. Valgevenele tähendaks see toornafta hinna tõusu. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oma esimesel käigul Ida-Ukraina konflikti eesliinile. ALLI KAS : P R ES I DENT.G OV. UA / CC BY 4.0 MOSKVA STRATEEGIA UKRAINA SUHTES EI OLE MUUTUNUD Kreml survestab Ukrainat tegema Donbassi konfliktis järele­ andmisi, kuid omalt poolt töötab vastu sõja lõppemisele. 2019. aasta tõi Ukrainas kaasa uue poliitilise olukorra, mis osutus Venemaale tõsiseks proovikiviks. Juhtkonna täielik vahetumine vabade valimiste tulemusel oli Kremli võimudele ebameeldiv üllatus. Ukraina näitas, kuidas rahva tahtel saab võimuesindajad rahumeelselt erru saata. Sellist eeskuju ei saa küll otseselt Venemaale üle kanda, kuid see on siiski hoiatav märk Venemaa juhtkonnale. Seda enam, et Kremlis korrutatakse endiselt, et venelased ja ukrainlased on üks ja sama rahvas. Ukraina uus president ja valitsus on seadnud ambitsioonikad arengusuunad. Seisakust tahetakse üle saada ühiskonnaelu uuendades ja majandust elavdades. Peamine püüdlus on aga rahu saavutamine ja okupeeritud alade vabastamine. 37 38 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Venemaa ei ole Donbassis peetava varisõjaga suutnud Ukrainat alistada, ning üritab nüüd uues olukorras rahvusvahelise üldsusega poliitiliselt manipuleerida. Venemaa kasutas hetke Ukraina uute võimude ametisse astumise järel, et näidata, nagu seisaks konflikti lahendamisel kõik Ukraina seniste tegematajätmiste taga. Kremli retoorika Ukraina suhtes on muutunud ja väljendab lootust, et Ukraina uus juhtkond hakkab tegelema Ida-Ukraina konflikti kui Ukraina siseprobleemiga. Sealjuures püüab Kreml ennast näidata pelgalt vahendajana, kelle abiga saaks selle pikaajalise tüliküsimuse lahendada. Venemaa soostumine vangide vahetamisega ja Ukrainalt 25.11.2018 kaaperdatud mereväealuste tagastamine on kujukad näited võtetest, mida Kreml rahvusvahelistes suhetes rakendab. ­Esmalt hõivatakse vahetuskaup ja seejärel kaubeldakse usalduse äratamiseks selle tagastamise üle. Ukraina survestamiseks kasutab Venemaa järjekindlalt ka energiarelva. Gaasijuhtme Nord Stream 2 valmimisega tahetakse Ukraina asetada olukorda, kus tema gaasitranspordisüsteemi toimimine sõltub vaid Venemaa suvast. Venemaa proovis mõjutada ka Ukraina parlamendivalimisi, esitades Vene-meelse opositsiooni esindajaid odava Vene gaasi maaletoojatena. Venemaa strateegilistes eesmärkides Ukraina suhtes ei ole midagi muutunud. Ukraina Euroopa-integratsiooni peatamine ja tema tõmbamine oma mõjusfääri on endiselt Venemaa sihid. Läbirääkimistel Ida-Ukraina konflikti lahendamiseks taotleb Venemaa Ukrainalt järeleandmisi, mis kahjustaksid Ukraina riiklust. Okupeeritud Donbassi taastamine Ukraina koosseisus Vene­ maa soovitud tingimustel (sh eristaatus Ukraina põhiseaduses, separatistidele täielik amnestia) aheldaks Ukraina lahutamatult Venemaa külge. Ida-Ukrainas küdeva relvakonflikti peatamiseks ei ole Venemaa omalt poolt midagi teinud. Vastupidi – Venemaa UKRAINA TERRITORIAALSE TERVIKLIKKUSE TAASTAMISE SEISUKOHALT ON RAHVUSVAHELISTE SANKTSIOONIDE JÄTKUMINE VENEMAA SUHTES ASENDAMATU. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 39 VENEMAA AGRESSIOON IDA-UKRAINAS » Juhib, relvastab ja varustab ebaseaduslikke relvarühmitusi okupeeritud Donbassis. » Relvajõudude ohvitserid ja palgasõdurid osalevad relvarühmituste tegevuses. » Piirab rahvusvahelist õigust rikkudes laevaliiklust Kertši väinas ja ligipääsu Ukraina Aasovi mere sadamatele. » Väljastab oma passe Donbassi elanikele. » Takistab Ukrainal jõudmast oma piiri kontrollimiseni Donbassis. » Varjab lennu MH 17 allatulistamisega seotud sõjakurjategijaid. relvastab ja varustab separatistide relvajõude ja neid juhivad Venemaa relvajõudude ohvitserid. Venemaa hakkas küünilisel moel väljastama passe Donbassi elanikele. Selle sammuga tõestas ta ilmekalt oma sõnade ja tegude lahknevust. Teeseldes heatahtlikkust, paljastati tegelikult soov käsitleda Donbassi elanikke poliitilise ja sõjalise mängukannina. Läbirääkimistel relvakonflikti üle on suur roll Ukraina võimude soovil see kurnav sõda kuidagi lõpetada. Ka rahvusvahelised ootused on suured ning Venemaa loodab, et selles olukorras näilisi lahendusi pakkudes on võimalik saavutada rahvusvaheliste sanktsioonide leevendamist. Konfliktis osalevate relvajõudude lahutamine Ida-Ukraina rindejoone mõnes piirkonnas ei paranda aga kogu situatsiooni. Relvakokkupõrked ülejäänud rindejoonel jätkuvad, Ukraina relvajõud kannavad Venemaa toetatud relvarühmituste tules kaotusi, Ukraina võimudel ei ole endiselt kontrolli okupeeritud ala üle, Donbassi piir on Venemaa valduses. Venemaa ei taha nende vahetut julgeolekut määravate teemadega tegeleda ning see ei võimalda püsiva lahenduseni jõuda. Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise seisukohalt on rahvusvaheliste sanktsioonide jätkumine Venemaa suhtes asendamatu meede. Sanktsioonid on mõjusad, sest nad on peatanud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja ohjeldavad edasisi ambitsioone. Sanktsioonide enneaegne kaotamine annaks Venemaale signaali, et piisava strateegilise kannatlikkuse ilmutamisel saab rahvusvaheliste suhete süsteemi oma suva järgi painutada. 40 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Venemaa ja Serbia ühisõppus “Slaavi kilp 2019”. ALLI KAS : M O D.G OV. RS VENEMAA HUVID SERBIAS Head suhted Serbia võimuladvikuga võimaldavad Venemaal tugevdada oma kohalolekut ja mõjukust Lääne-Balkanil. Venemaa huvides on Lääne-Balkani regiooni sõlmküsimuste püsimine lahenduseta, et takistada sealsete riikide lõimumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kosovo küsimuses on Venemaa Serbia kõige olulisem rahvusvaheline toetaja. Venemaa ei soovi Kosovo konflikti lahenemist, kuna see vähendaks tema poliitilist mõju Serbias ja tooks Serbia lähemale liitumisele EL-iga. Serbia valitsev poliitiline eliit teeb tihedat koostööd Venemaaga, kuigi seejuures ei taha kahjustada ka suhteid Euroopaga. President ­Aleksandar Vučić (Serbia Progressiivne Partei, SNS) kohtub regulaarselt ­Vladimir Putiniga ning mõlemad rõhutavad Venemaa ja Serbia häid suhteid. Neid ei halvendanud ka 2019. aasta novembris laialt kõlapinda saanud Vene luuraja skandaal. Serbia VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA EI SOOVI KOSOVO KONFLIKTI LAHENDAMIST, ei ole toetanud Venemaale kehtestatud Lääne sanktsioone ning on ÜRO-s Krimmi puudutavatel hääletustel Venemaa poole hoidnud. Venemaa huvide kaitsmisel Serbias on oluline roll Serbia Sotsialistlikul Parteil (SPS), kelle käes on valitsuskoalitsioonis mh välisning kaevandus- ja energeetikaministri portfell. Sama suunda toetab ka Serbia kaitseminister. Oma mõjujõu tugevdamiseks Serbias rõhutab Venemaa „slaavi vendlust“, ning seda võimendavad fond Russki Mir oma keskustega Belgradis ja Novi Sadis, Rossotrudnitšestvo ning omavahel tihedalt põimunud õigeusu kirikud. Venemaa on teinud suuri investeeringuid Serbia energia- ja transpordisektorisse, andnud Serbiale laenugarantiisid ning sidunud seeläbi Serbia majanduse enda omaga. 2019. aasta oktoobris sõlmis Serbia vabakaubandusleppe Venemaa juhitud Euraasia Majandusliiduga. Samas on EL kaubandusmahtudelt Serbiale siiski olulisem majanduspartner kui Venemaa. Viimastel aastatel on tihenenud ka Venemaa ja Serbia sõjaline koostöö – seda nii varustuse pakkumises kui ka ühiste õppuste korraldamises. KUNA SEE VÄHENDAKS TEMA POLIITILIST MÕJU SERBIAS JA TOOKS SERBIA LÄHEMALE LIITUMISELE EUROOPA LIIDUGA. Venemaa on annetanud Serbiale 6 MIG-29 hävitajat, 30 T-72 tanki ja 30 BDRM-2 soomukit. Peale selle on Serbia ostnud Venemaalt Mi-17 transpordi- ning Mi-35 ründehelikoptereid. Venemaa sõjaline koostöö Serbiaga ühisõppustel ja relvamüügitehingutes toetab Venemaa püüdlusi näidata ennast rahvusvaheliselt suurjõuna. Lisaks seovad relvamüügitehingud, relvade käsitsemise väljaõpe, varuosad ja hooldus Serbia aastateks Vene sõjatööstuskompleksiga, mis annab Venemaale lisahoova Serbia mõjutamiseks. Venemaa on huvitatud sellest, et ­Serbia jääks riigiks, mille kaudu saab NATO-t ja EL-i proovile panna ja provotseerida. Serbia nn kahe ukse poliitika on Venemaa jaoks kaudselt võimalus õõnestada ka EL-i laienemispoliitikat. 41 42 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA MÕJUVÕIM MOLDOVAS KASVAS Venemaal on õnnestunud viimasel ajal mahhinatsioonidega suurendada oma mõjuvõimu Moldovas ja pidurdada riigi liikumist Läände. 2019. aastal tugevnes märkimisväärselt Venemaa mõjukus Moldovas. Venemaa kasutas ja kasutab ka praegu Moldova suhtes mitmekesist mõjutusvahendite arsenali: » Transnistria separatistlikku enklaavi ning sealt lähtuvat sõjalist ähvardust; » infooperatsioone ja propagandat; » majanduslikku survet ja majanduslikke stiimuleid. Kremli kõige kaalukamaks instrumendiks Moldovas on aga Venemaaga tihedalt seotud Moldova Sotsialistlik Partei (PSRM). Ehkki ametlikult on Moldova sotsialistide esimees parlamendispiiker Zinaida Greceanîi, on partei tegelikuks juhiks vormiliselt erakondadeülene president Igor Dodon. 2019. aasta veebruaris toimunud parlamendivalimiste tulemusel sai PSRM küll veidi enam kui kolmandiku kohtadest 101-liikmelises parlamendis, kuid toimiva valitsuskoalitsiooni moodustamine pidurdus mitmeks kuuks ja riigis tekkis poliitiline ummikseis. Uue jõuna parlamenti pääsenud Euroopa-meelne ja korruptsioonivastane valimisliit ACUM3 välistas koostöö senise võimuerakonna, Moldova Demokraatliku Parteiga (PDM). Riigi puhastamine Demokraatliku Partei asutaja ja juhi, oligarh Vlad Plahotniuci mõjuvõimust oli olnud ACUM-i peamine valimislubadus. 3 ACUM – valimisliit, kuhu kuuluvad Tegude ja Solidaarsuse Partei (PAS), mille juht on Maia Sandu, ning Väärikuse ja Tõe Platvormi Partei (PPDA), juht Andrei Năstase. Rumeeniakeelne akronüüm ACUM tähendab eesti keeles „NÜÜD“. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  2019. aasta augustis käis president Igor Dodoni kutsel Moldovas visiidil Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu. Dodon ei kooskõlastanud visiiti Moldova valitsusega ja seetõttu viibis Šoigu Moldovas „eraisikuna“. A LLI KAS : I G O R D O DO N, FACEBO O K , 24.0 8 . 2 0 19 Pärast 24.02.2019 toimunud parlamendivalimisi oli Venemaa juhtkond aga avalikult ja korduvalt mõista andnud, et talle ei oleks vastuvõetav sotsialistide ning Plahotniuci juhitud demokraatide koalitsioonivalitsus. Venemaa soovitas päris avalikult sotsialistidele teha koalitsioon ACUM-iga või korraldada erakorralised parlamendivalimised. sotsialistid ja ACUM teatasid ühise valitsuse moodustamisest. PDM ja Vlad Plahotniuc küll keeldusid võimult lahkumast, kuid USA, Euroopa Liidu ja Venemaa koordineeritud diplomaatilisel survel siiski taandusid. Plahotniuc ja mitu tema lähedast kaastöötajat põgenesid riigist sel päeval, kui sotsialistide ja ACUM-i valitsus tööd alustas. Plahotniucil oli ulatuslik mõjuvõim Moldova seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu institutsioonides. Selle võimu teostamise mehhanismid ei olnud alati kooskõlas demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Kuid Kremlile valmistas probleeme Plahotniuci mõjuvõim kui selline, mitte selle rakendamise mehhanismid ja viisid. Tema mõjuvõim takistas Venemaal omaenese eesmärkide saavutamist Moldovas, järelikult tuli Venemaa mõju laiendamise eeltingimusena lammutada Plahotniuci kontrolli all olev võimusüsteem. Poliitiline patiseis sai lahenduse 2019. aasta juunis, kui Moldova võimukriisi lahendamiseks peetud läbirääkimised andsid Venemaale soodsa võimaluse demonstreerida ennast Euroopa Liidule ja USA-le koostööalti ja mõistliku välispoliitilise toimijana, kellega on võimalik ratsionaalset ning heatahtlikku koostööd teha. Tegelikult ei olnud sotsialistide ja Vene­ maa eesmärk mitte korruptsiooni ja oligarhilise võimusüsteemi väljajuurimine Moldovas, vaid positsioonide ettevalmistamine riigi täitevvõimu allutamiseks oma mõjule. Esmapilgul oli juunis ametisse astunud, peaminister Maia Sandu 43 44 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA juhitud valitsuskabinet Euroopa-meelne – peaaegu kõik ministrikohad mehitas ACUM, sotsialistidele jäid vaid kaitseministri ning integratsiooniga tegeleva asepeaministri portfell. Kuid samal ajal allutati president Dodoni kontrollile Moldova Luure- ja Julgeolekuteenistus (SIS) ning Julgestus- ja Valveteenistus (SPPS), mille ülesanne on tagada presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike julgeolek. Järgmistel kuudel täideti sotsialistidele lojaalsete isikutega ka olulised ametikohad näiteks korruptsioonivastase võitlusega tegelevates ja kohtuinstitutsioonides. Sotsialistist kaitseminister Pavel Voicu ning president Dodon hakkasid ajama ka „paralleelset“ välispoliitikat: napilt kuu aega pärast uue valitsuse tööle asumist, 26.07.2019 kohtus kaitseminister Voicu Moskvas Venemaa kaitseministri Sergei Šoiguga; Šoigu omakorda käis augustis vastuvisiidil, tähistamas Moldova „fašismist vabastamise“ 75. aastapäeva. Uus võimupööre toimus 2019. aasta novembris, kui sotsialistid koos varem võimult tõrjutud PDM-i parlamendisaadikutega avaldasid umbusaldust peaminister Sandu valitsusele ning hääletasid ametisse uue, nüüd juba Venemaale orienteeritud, valdavalt sotsialistide kaastöölistest koosneva valitsuskabineti. Vormiliselt on see n-ö ekspertide valitsus, kuid kõik selle võtmeministrid on varem olnud president Dodoni ja teiste mõjukate sotsialistide nõunikud või muul moel nendega koostööd teinud. Vähem kui nädal pärast ametisse nimetamist siirduski uus peaminister Ion Chicu esimesele välisvisiidile – Moskvasse, kohtuma Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga. Venemaa teatas omakorda kohe, et annab Moldovale kuni 500 miljonit USA dollarit laenu, langetab maagaasi hinda, kaotab paljud Moldova tootjatele senini kehtinud ekspordipiiranguid jmt. Seega tugevneb Venemaa mõju Moldovas olulisel määral enne 2020. aastal toimuvaid presidendivalimisi, kus Igor Dodon loodab saada tagasi valitud teiseks ametiajaks. KREMLI KÕIGE KAALUKAMAKS INSTRUMENDIKS MOLDOVAS ON VENEMAAGA TIHEDALT SEOTUD MOLDOVA SOTSIALISTLIK PARTEI JA SELLE TEGELIK JUHT IGOR DODON. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 45 PRESIDENDI MÕJUVÕIM MOLDOVAS 2019 LÕPUS IGOR DODON Moldova president, PSRM-i (Moldova Sotsialistide Partei) tegelik juht IGOR DODON Moldova president, PSRM-i (Moldova Sotsialistide Partei) tegelik juht VALITSUS PARLAMENT Parlamendi spiiker on PSRM-i ametlik esimees PARLAMENT (täidab vajadusel presidendi kohuseid) Parlamendi spiiker on PSRM-i ametlik esimees (täidab vajadusel presidendi kohuseid) Seitse ministrit üheksast on Dodoni või sotsialistide endised VALITSUS nõunikud (sh pea-, kaitse- ja siseminister) Seitse ministrit üheksast on Dodoni või sotsialistide endised nõunikud (sh pea-, kaitse- ja siseminister) Kaitseväe juhataja Kaitseväe juhataja Sõjaväeluure Sõjaväeluure Politsei ja siseministeeriumi sõjaväestatud Politsei ja üksused siseministeeriumi sõjaväestatud üksused PÕHISEADUSKOHUS Mh otsustab parlamendi seaduste ja presidendi dekreetide seaduspärasuse üle PÕHISEADUSKOHUS Mh otsustab parlamendi seaduste ja presidendi dekreetide seaduspärasuse üle JÕUAMETID JÕUAMETID SIS – Informatsiooni- ja Julgeolekuteenistus luure ja vastuluure SPPS – Riiklik Julgestus- ja Valveteenistus presidendi ja teiste VIP-de julgeoleku tagamine SIS – Informatsiooni- ja Julgeolekuteenistus SPPS – Riiklik Julgestus- ja Valveteenistus luure ja vastuluure presidendi ja teiste VIP-de julgeoleku tagamine CNA – Riiklik Korruptsioonivastane Keskus juhib korruptsioonivastast võitlust ja korruptsioonikuritegude uurimist CNA – Riiklik Korruptsioonivastane Keskus juhib korruptsioonivastast võitlust ja korruptsioonikuritegude uurimist ametlik alluvussuhe või juhtimispädevus mitteametlik kontroll või mõjujõud ametlik alluvussuhe või juhtimispädevus mitteametlik kontroll või mõjujõud 46 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA FSB MÕJUTUSOPERATSIOONI NÄIDE: VLAD PLAHOTNIUCI DISKREDITEERIMINE 4 Nõukogude terminoloogia järgi koosnes luureteenistuste luuretegevus kahest põhilisest komponendist: » salajase info kogumisest vastase kohta ja » mõjutustegevusest vastase poliitilise, majandusliku, sõjalise ja ideoloogilise positsiooni nõrgestamiseks (nn aktiivmeetmed). See kontseptsioon ei muutunud ka pärast kommunistliku režiimi kokkuvarisemist, kui Venemaa võttis üle Nõukogude Liidu luureasutused koos struktuuri, töötajate ja tööpõhimõtetega – välisriikide kohta luureinfo kogumise kõrval on mõjutustegevus jäänud Venemaa kõigi kolme luureteenistuse (FSB, SVR ja GRU) oluliseks ülesandeks. Venemaa luureteenistuste mõjutustegevuse praegusel ajal võib tinglikult jagada kaheks. » Üks on nn mõjuagentide värbamine, kes oma autoriteeti või positsiooni kasutades saavad (mh meedia kaudu) mõjutada sihtriigi avalikku arvamust või poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke protsesse. » Teine on tekkinud internetiajastul ning seisneb avaliku arvamuse mõjutamises internetiportaalides ja sotsiaalmeedias anonüümselt (st valeidentiteeti kasutades ja tegelikku autorit varjates) provokatiivsete kommentaaride või võlts­ uudiste avaldamise kaudu ehk nn internetitrollimises. Moskvas FSB keskasutuse koosseisus tegutseb koostööprogrammide valitsus (Upravlenie programm sodeistvija), mille avalikkusele nähtavaks kehan­ diks on Avalike Suhete Keskus (Tsentr obštšestvennõh svjazei). Peale suhtlemise ajakirjandusega korraldab koostööprogrammide valitsus varjatud mõjutusoperatsioone, mh välismaal, ning selle koosseisu kuuluvad operatiivtöötajad värbavad ja juhendavad mõjutusoperatsioone sooritavaid „internetitrolle“. FSB mõjutusoperatsioonist välismaise sihtmärgi vastu toome järgmise näite. 2017. aasta lõpul otsustas FSB koostööprogrammide valitsus teha mõju­ tusoperatsiooni Moldova tuntud poliitiku – Euroopa-integratsiooni 4 Lahtiütleja: Peatükk kirjeldab FSB mõjutusoperatsiooni ning ei anna hinnangut selles nimetatud isikute vastu esitatud süüdistuste tõelevastavusele ega nende moraalsele palgele. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA toetava Vlad Plahotniuci vastu, selleks et süven­dada ja kinnistada tema negatiivset kuvandit Läänes. Operatsioon sooritati 2018. aasta jaanuaris peamiselt inglis-, saksa-, prantsus- ja hispaaniakeelses meedias ja sotsiaalmeedias, vältides seejuures avaldatava materjali seostamist Venemaaga. FSB sõnastas jutupunktid, mida „trollid“ levitama pidid: » Vlad Plahotniuc on kaaperdanud võimu Moldovas, » on loonud seal oligarhilise süsteemi, » represseerib tema kontrollitud jõustruktuuride abil opositsiooni, » ei ole tegelikult eurointegratsiooni poolt, kuna see tooks kaasa tema võimu vähenemise. Mõjutusoperatsiooni käigus avaldasid FSB koostööprogrammide valitsuse kureeritud „trollid“ 2018. aasta jaanuari keskel etteantud sõnumitega eri riikide sotsiaalmeedias, internetiportaalides ja foorumites suure hulga Plahotniuci kritiseerivaid artikleid ja postitusi. Ühe „trolli“ avaldatud tekstide keskseks elemendiks oli justkui 28.12.2017 mõjukas Saksamaa väljaandes Spiegel Online avaldatud intervjuu Moldova teise tuntud poliitiku Andrei Năstasega – „Vladimir Plahotniuc is the main enemy of Moldova“ („Vladimir Plahotniuc on Moldova peamine vaenlane”). Intervjuus kritiseeris Năstase korruptsiooni Moldovas, nimetas Plahotniuci Moldova peamiseks vaenlaseks, kes kahjustab riigi Euroopa-püüdlusi, ning kutsus Euroopa riikide ja USA võime üles kehtestama sanktsioone Plahotniuci ja tema varade suhtes. See nn intervjuu on täielik võltsing – Spiegel Online’is ei ole see kunagi ilmunud. Kuid võltsing on teostatud kvaliteetselt, imiteerides Spiegel Online’i kujundust ja nimetades autoritena Spiegel’i tegelikke ajakirjanikke. Järgnevalt hakkas „troll“ seda nn intervjuud levitama mitmes keeles ja mitme nime all eri riikide internetifoorumites. Ingliskeelsetes portaalides oli tema „alias“ Nelson Bain, hispaania­ keelsetes Jorge Martin, Ukraina, Kasahstani ja Venemaa venekeelsetes INTERNETITROLLIMINE ON VENEMAA LUURETEENISTUSTE ÜKS IGAPÄEVASEID ÜLESANDEID. 47 48 VENEMAA VALISPOLIITIKA IHINIXEAIK . . I -r mm W. .I. Imam Imam. mum. Mun/away .. .mm II mm? I. ms quIn auopnemo?ne?' .. . I. i I GMwa?mrmmuuv' Vumm mm mm W. .. mun-w mu Dnnrapx ?nammu Mumps: 601'!th ?bunu?hm mmuw Iztuvuummum mum Hroph Hume EmynnaHM a my German 2m run Mommas In: >49 mm AEMHAEHKO AHAIIEFI otter m5" Lgr: truer?r: 1932 E.I h?rxcxo? .m?m Chump: l'lnaxot - I -- couuannefa ?locne Burr-ream 5 Corrawenvm an acmwaan EC 5 23-3 Jragy Mommas 73*: VI Hi warn: rpoqeucucrpmolan nan hum mamw :nrm Nut-m Fanma?vv Spa-I Kn!) heme: m:ws:h:n Inzcev INTERNATIONAL hz'w-w- I I..- I :ingfwav luv mammaa mm is :?mmwuwmrIuy mewwm own" PomaH POLIMOHOB mm. I'lnwg??l an; meecmocm IIKapma 0 mnmaww. UVANDAL hm mun rm mum hunt-In?ll Mini Illin- 'Vladimir Plahotniuc is the main enemy of Moldova? mnmw?mtm In.? Honmoum Part-r 7? ?m 2018 Im- cl ml mull ?Ila! the unl- ni?w??ddm - II- snaapn 20131117 unh- Barnum: Hilly Ill mm. 534 ., .. WTEINML l?w?I an. nu m- 4th anus-m-rltm and WW Hadrk'v I Is [he miln enemy n1 Mnl?ovi? rum-I. Idev-I him I Emma ?Tawnnaumn?u . Wm - ?Mum?. - puma-w -. Inn Emma Jorgemartin Posici?n en el II Men Luau: Id? 1% Ranking 1, Mum Im- charm-m Sus noticias I: VIsrtas Publlcadas Puntos I I elc?zinuvxd? . . my; I. pm? ?mm? Newman?. I ?on I: P?Ic'hmdn . g. .. .. . . Gnu-In- RNU Jl :5 9 ?o-t-m I um. Julvlw! wow. tifg?del?itup In' nmprinnyl on RuLmuy IJLLII. .IIh'u?IJuw ILIJI .. .. . LJroocar Wm lo 5: man: on: far Malawi cm?wncm What uf'JIe or new I IV um?; 'zh: 12.1: Dem I canI'Irgfm an. 5. and what :clnIcu-Is, ?mm mm (mum and and clluc'I: a! Mauum step Iw Elna have bur, :Dnll'l? II pus-Jr 5545 mm [I'm mI'll Ha rant. (II Irw- ?Lll??f am: mlnlIr-In? dl :Lzles arnLr-J .- nelsobain V. . . I I ., mm?, :5 HatcHIrg I ..IW I 4., :mEqupem MI - m. Ia: 2?21"" J0ll1 Date: Jan 2.:18 E51733. I.-- LastOnlineM91 mm; mm. (nun;- I mm mum Wu.17: poIIsI- MWWIW. my mm. I.InImnI.m.mrI.m..m Ethnicity: ma ..I m. Ruw-I- why you Country: . Gender: - . :Immxz-xmmith mrnnum 1 Milana I?nashrnan Poster . . . 4 mu. m-nmmw-mm-mm- -- r-mwm-m- Imus-nu . Posts: 1 Joined: January 19th, 2018, 1:34 pm 1% .. II .. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA portaalides Andrei Demidenko, Roman Rodionov ja Igor Miasnikov ning Moldovas perekonnanimeta Milana. Kõigil juhtudel loodi libaisiku konto samal päeval, kui avaldati üks ja ainus, seesama Plahotniuci kritiseeriv postitus. Kõiki foorumeid külastas „troll“ vaid mõne minuti – just nii kaua, kui kulus aega konto loomiseks ja materjali avaldamiseks. Seejuures tegeles „troll“ iga päev eri riigi ja keelega – ühel päeval postitas inglis-, teisel päeval hispaaniaja kolmandal venekeelsetes foorumites. kuid kuna Spiegel Online’i veebis viidatavat artiklit tegelikult ei olnud, siis tuli see avaldada fotona. Vähemalt ühes foorumis järgnes „trolli“ postitusele lugejate arutelu Spiegel’i madala ajakirjandusliku taseme üle, kuid küsimust „intervjuu“ autentsusest ei tõstatatud. Kõik eri nimede all tehtud postitused olid identsed. Need algasid lühikese sissejuhatusega (sama tekst tõlgitud sõna-sõnalt), millele järgnes foto Spiegel Online’i võltsartiklist. Postitused lõpe­tas alati sama kokkuvõte – Moldova ei ole valmis integratsiooniks Euroopaga ja tooks kahju Euroopa majan­dusele. Viiteid postitustele levitati omakorda teistes internetifoorumites ning Vene ja Lääne sotsiaalmeedias, nt Odnoklasnikis, Mirtesenis ja Twitteris. Kirjeldatud episood on vaid üks näide FSB poolt 2018. aasta jaanuaris Vlad Plahotniuci diskrediteerimiseks ette võetud suurest operatsioonist internetis. Mitu teist lahendust olid vähem leidlikud ja mitte nii kvaliteetsed, jättes mulje, et seda tehtigi vaid selleks, et raporteerida FSB peakorterisse ülesande täitmisest. Kogu operatsiooni edukus on küsitav, kuna see teostati valdavalt internetifoorumites ja sotsiaalmeedias värskelt loodud libakontode kaudu, millel puudus suur jälgijaskond ja usaldusväärsus. Laia levi­kuga peavoolumeedia väljaannete või arvamusliidri positsioonis sotsiaalmeedia kasutajate kontodeni FSB „trollide“ käed seekord ei ulatunud. Artikli avaldamine foto kujul postituse osana oleks pidanud lugejates kahtlust äratama – tavaliselt avaldatakse sellisel juhul veebilink viidatavale materjalile, Viimase kahe aasta jooksul on Moldova sisepoliitiline olukord oluliselt muutunud, kuid see ei ole tingitud FSB mõjutusoperatsioonist. 49 50 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA LÕUNA-KAUKAASIA – N-Ö VENEMAA PEHME KÕHUALUNE Venemaa kasutas 2019. aastal oma mõjujõu hoidmiseks Lõuna-Kaukaasias jätkuvalt sõjalist survet, konfliktikolletega manipuleerimist, mõjutustegevust ning segu majanduslikust survest ja majanduslikest stiimulitest. Venemaa eesmärk on halvata võimalik koostöö Läänega ning esitleda ennast „oluliste” probleemide vahendajana. Mõjujõu säilitamine ja soovitavalt ka kontroll Lõuna-Kaukaasia üle on Venemaale strateegiliselt oluline. Esiteks näeb Venemaa selles piirkonnas geopoliitilist puhvertsooni. Teiseks on Lõuna-Kaukaasia erakordselt tähtis piirkond, kust kulgevad läbi transiidivood ning nafta- ja gaasitorud nii Aasia kui ka Euroopa turgudele. VENEMAA JÕULISEM TEGUTSEMINE GEORGIA SUHTES 2019. aastal tugevnes selgelt Venemaa sõjaline ja julgeolekupoliitiline surve Georgiale. Venemaa relvajõududel on okupeeritud Abhaasias ja Lõuna-­ Osseetias märkimisväärsed üksused sestsaadik, kui Venemaa 2008. aastal Georgiat ründas. Vene üksused okupeeritud piirkondades on hästi varustatud ja relvastatud ning osalevad regulaarselt õppustel. Kuid 2019. aasta septembris teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa hakkab rahastama ka Abhaasia „relvajõudude“ moderniseerimist ja ümberrelvastamist. Okupeeritud Lõuna-Osseetiat ülejäänud Georgiast eraldaval kontrolljoonel kujunes 2019. aasta ilmselt kõige pingelisemaks viimase kümnendi vältel. Sagenesid ja intensiivistusid katsed nihutada kontrolljoont sügavamale Georgia keskvalitsuse kontrollitud territooriumile, separatistide relva­ üksuste tegevus kontrolljoone lähistel oli varasemast agressiivsem ja provokatiivsem, tipnedes Euroopa Liidu vaatlusmissiooni patrullide füüsilise ähvardamisega. Siinkohal on oluline meenutada, et Lõuna-Osseetia „võimude“ autonoomne tegevusvabadus on illusioon – tegemist on Moskvast juhitud nukuvalitsusega. Sõjalise surve kontekstis tasub tähelepanu pöörata VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev kohtumisel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga Bakuus 04.09.2019. Patrušev on üks mõjuvõimsamaid Venemaa välisja julgeolekupoliitika kujundajaid. ka asjaolule, et sel aastal toimub Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna territooriumil, s.t Lõuna-Kaukaasia vahetus naabruses Vene relvajõudude strateegiline õppus „Kavkaz 2020“. Niinimetatud kõva jõu kasutamise kõrval kuulub Venemaa arsenali ka Lõuna-Kaukaasias traditsiooniliselt mõjutustegevus. Selle klassikaliseks näiteks Georgias võib tuua Venemaa mõjutustegevuse instrumendi, Aleksandr Gortšakovi Avaliku Diplomaatia Fondi kohaliku „filiaali“ – Jevgeni Primakovi Vene–Georgia Avalik-Õigusliku Keskuse. Georgias organiseerib 51 ALLI KAS : P R ES I DENT. AZ / CC BY 4.0 Primakovi keskus vene keele kursusi, tutvustab vene kultuuri ja ajalugu ning korraldab konverentse ja seminare. Näiliselt süütu tegevuse tegelik eesmärk on teha Georgia praegust ja tulevast eliiti vastuvõtlikumaks Venemaa poliitilistele ja majanduslikele ambitsioonidele. Seejuures plaanis Venemaa 2019. aasta detsembris avada Thbilisis veel teisegi mõjutustegevuseks mõeldud keskuse – fondi Russki Mir vene kultuurikeskuse Georgias. Ka fond Russki Mir on loodud ja tegutseb Venemaa mõjutustegevuse hüvanguks. 52 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Viimastel aastatel on Georgias oluliselt kasvanud ka propaganda n-ö traditsiooniliste väärtuste edendamiseks. Selles on kaalukas roll 2017. aastal loodud äärmusliikumiste katusühendusel Georgia Marss, mille juhtmotiiviks on vastuseis väidetavalt Lääne poolt Georgia ühiskonnale pealesurutud väärtustele, mis ähvardavat viia Georgia rahvast ja ühiskonda hukkumisele. See on agressiivne, oma vastaseid ka füüsiliselt ründav liikumine, mille eesmärk on kõigutada ühiskonna toetust ligi 15 aastat püsinud välispoliitilisele konsensusele – ühinemisele Euroopa Liidu ja NATO-ga – ning tekitada Georgias riigisiseseid pingeid ja teravdada ühiskondlikke vastuolusid. Georgia Marsi juhtliikmete hulgas on mitu Venemaa ja Vene mõjutustegevusega seotud isikut. VENEMAA ON HUVITATUD MÄGI-KARABAHHI KONFLIKTI JÄTKUMISEST Armeenia ja Aserbaidžaani kahepoolsetes suhetes on endiselt määrav roll Mägi-Karabahhi konfliktil, mille lahendamise võtmed asuvad nii Jerevanist kui ka Bakuust vaadates Moskvas. Armeeniale on eluliselt tähtis säilitada Venemaa poliitiline ja sõjaline toetus, ilma milleta oleks Armeenial keeruline kaitsta sõjaliselt Mägi-Karabahhi armeenlasi. Avalikkuse ees vennaliku liitlassuhte krooniks kujunes Vladimir Putini visiit Jerevani 01.10.2019, kui ta osales Euraasia Majandusühenduse tippkohtumisel, ning Venemaa nõusolek tarnida Armeeniale hävituslennukeid Su-30SM. Fassaadi varjus on Armeenia peami­ nistri Nikol Pašinjani ja Venemaa suhted reserveeritud, kuid kuna Pašinjani valitsus ei ole lagunenud, siis tuleb Venemaal esialgu leppida Armeenias pärast 2018. aasta nn sametrevolutsiooni kujunenud sisepoliitilise olukorraga. Ehkki pinged nn endise poliitilise eliidi ja uue valitsuse vahel püsivad, on püsivaks osutunud ka elanikkonna toetus Pašinjanile. Tõsiseltvõetavaid poliitilisi konkurente Pašinjanile tekkinud ei ole. Ka Armeenia majandus ei ole kokku varisenud, vaid näitab head kasvutempot ja riigieelarve tulud on võrreldes varasemaga kasvanud, mitte kahanenud. Jätkus ka Aserbaidžaani ja Venemaa tipptasemel suhtlemine ning majanduskoostöö edendamine. Aserbaidžaani juhtkonnale on Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist silmas pidades oluline, et Venemaa arvestaks tema VENEMAA VÄLISPOLIITIKA seisukohtadega vähemalt samal määral – kuid soovitavalt enamgi – kui Armeenia omadega. Tähelepanuväärsed olid Venemaa mitme tippametniku, näiteks Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševi visiidid Bakuusse, aga ka Moskva patriarhi Kirilli osalemine 2019. aasta novembris Bakuus toimunud maailma usuliidrite teisel tippkohtumisel. Võõrustajate ilmselgel nõusolekul kasutas Kirill seda kogunemist Vene Õigeusu Kiriku ja Venemaa seisukohtade propagandaplatvormina. Samal ajal tihenesid jätkuvalt Aserbaidžaani ja Venemaa majandussidemed, tehti ettevalmistusi Venemaa, Aserbaidžaani ja Iraani elektrivõrkude ühendamiseks ning läbi Aserbaidžaani Iraani ja laiemalt Lähis-Itta kulgeva transiidikoridori käivitamiseks. 2020. aastal Venemaa mõju Armeeniale tõenäoliselt püsib vähemalt senises ulatuses, Aserbaidžaanis aga tugevneb mõõdukas tempos. Viimane on tingitud valdavalt Aserbaidžaani juhtkonna poliitilistest valikutest – president Ilham Alijev ja tema lähikond on tõenäoliselt otsustanud, et tee Aserbaidžaanile soodsa lahenduseni Mägi-Karabahhi konfliktis läheb Moskva kaudu. Venemaa etendab Mägi-Karabahhi konfliktis küll konstruktiivse ja lahenduse leidmisele orienteeritud vahendaja rolli, kuid tegelikult ei ole Venemaa huvitatud selle konfliktikolde likvideerimisest, aga ka mitte täiemõõdulise sõja puhkemisest Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Esimene stsenaarium jätaks Kremli ilma tema peamisest mõjuhoovast Lõuna-Kaukaasias, sest ei Armeenia ega Aserbaidžaan ei peaks enam tema soosingu nimel pingu­ tama. Täiemõõduline sõda kätkeks aga liiga suuri ja raskesti ennustatavaid riskitegureid. VENEMAA EI OLE HUVITATUD MÄGI-KARABAHHI KONFLIKTI LAHENDAMISEST, KUID SAMAS KA MITTE TÄIEMÕÕDULISE SÕJA PUHKEMISEST ARMEENIA JA ASERBAIDŽAANI VAHEL. 53 54 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA LÄHIS-IDAS Venemaa on viimastel aastatel oma suurvõimu ambitsiooni täitmiseks hakanud pöörama rohkem tähelepanu kaugematele regioonidele. Venemaa Lähis-Ida-poliitikas kujunes murranguliseks 2015. aasta, kui septembri lõpus sekkuti otseselt Süüria kodusõtta. Sealt alates on Venemaa mõju Lähis-Idas järjest kasvanud, toetudes peamiselt järgmistele strateegilistele teguritele: » Süüria kampaaniaga suutis Venemaa ennast tõestada sõjalise jõuna, millega piirkondlikud võimukeskused peavad arvestama; » Venemaal on õnnestunud otseselt poolt valimata kaasuda regionaalsete vastasseisudega seotud läbirääkimistesse. Süüria ja seal paiknevad Venemaa sõjaväebaasid on tema mõju peamine platsdarm ja strateegiline prioriteet Lähis-Idas. Samas ei olnud Venemaa sõjaline sekkumine Süürias põhjustatud ainuüksi soovist oma piirkondlikku tähtsust suurendada – seda otsust mõjutasid ka lisakaalutlused: » Bashar al-Assadi režiim Süürias oli kokkuvarisemise äärel, mis Venemaale tähendanuks sõjalise tugipunkti kaotamist Vahemerel; » Iraan oli valmis toetama al-Assadi režiimi elavjõududega, mis vähendas vajadust Vene maaväe kontingendi järele ja aitas vältida n-ö „Afganistani kuvandi“ tekkimist; » Ukraina konflikti tõttu lääneriikide poolt isolatsiooni sattunud, soovis Venemaa sundida Läänt taastama kahepoolsed kontaktid Moskvaga, mis ka saavutati. Venemaa tegevuses Lähis-Idas avalduvad Vladimir Putini juhitud riigi välispoliitika iseloomulikud jooned – oportunism ja valmidus oma strateegiliste eesmärkide nimel riskida. Samas toetab Venemaa Lähis-Ida-poliitika laiemat strateegilist eesmärki – liikuda multipolaarse maailmakorra ­suunas ning luua täiendavaid hoobasid rahvusvaheliste geopoliitiliste suundumuste mõjutamiseks. Seejuures tuleb Venemaal navigeerida Lähis-Ida regioonisiseste huvide ja vastuolude VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Vladimir Putin kinkis visiidi ajal Saudi Araabiasse 14.10.2019 kuningas Salman bin Abdulaziz al-Saudile Kamtšatka jahipistriku. rägastikus, mida ta on senini teinud mõõduka eduga. Venemaa mõju Lähis-Idas on praeguste võimekuste juures maksimaalse lae ligidal. Mõjukuse hüppeliseks kasvuks tuleb täiendavalt investeerida märkimisväärset sõjalist või majandusressurssi, mis lühiperspektiivis on vähe tõenäoline. Samuti näitab Kremli soov omavahel vastanduvate piirkondlike jõukeskustega üheaegselt läbi rääkida otseste liitlaste puudumist ja suutmatust konfliktide lahendamisele tegelikult kaasa aidata. 55 ALLI KAS : K R EM LI N. RU / CC BY 4.0 Kahtlemata on regioonis kasvanud huvi Venemaa pakutavate relvasüsteemide vastu ja temaga suheldakse Süüria küsimuses. Samuti on selge, et OPEC (Saudi Araabia) vajab Venemaad, kui tahetakse nafta hinda kontrollida (või vähemalt püüda seda teha) ning ka Venemaa on arusaadavalt sellest huvitatud. Siiski jääb Venemaa Lähis-Idas Ameerika Ühendriikide mõjukusele endiselt selgesti alla. Küsimus on selles, et enamik selle piirkonna riike sõltub USA poliitilisest ja sõjalisest toetusest, samas kui Venemaal ei ole vähemalt praegu neile midagi 56 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA võrdväärset pakkuda. Seega piiratud ressursside tõttu toetub Venemaa Lähis-Idas eelkõige võimalustele, mis võivad tekkida Lääne taandumise arvelt. Venemaa peamised diplomaatilised algatused seoses Süüriaga puudutavad katseid taastada ühel või teisel viisil Bashar al-Assadi režiimi rahvusvaheline staatus. Venemaa loodab, et kui poliitilise protsessiga Süürias formaalselt edasi liigutakse (Konstitutsiooniline Komitee kogunes esimest korda 2019. aasta oktoobris) ja al-Assadi režiim kas või osaliselt tagasi võetakse rahvusvahelisse kogukonda, siis saaks veenda rahvusvahelisi doonoreid (sh EL-i) andma raha Süüria ülesehitamiseks. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et Süüria Konstitutsioonilise Komitee puhul on raske rääkida tõelisest poliitilisest protsessist olukorras, kus al-Assadi režiim on sisuliselt saavutanud sõjalise võidu opositsiooni üle. Režiimil puudub seetõttu soov ja valmisolek opositsioonile järeleandmisi teha. Süüria-küsimusest tulenevast vajadusest suhtleb Venemaa Lähis-Ida riikidest kõige tihedamini Iraani ja Türgiga. Venemaa ja Iraani suhted on mitmemõõtmelised. Üha enam hakkab neid mõjutama Süüria konflikti jõudmine lõpusirgele, mis toob järjest rohkem esile asjaolu, et strateegilises mõttes on Venemaa ja Iraan rivaalid. Venemaa tahab Iraani mõjukust Süürias piirata. Sellest on huvitatud ka Iisrael ja Pärsia lahe riigid ning seda huvi saab Venemaa nendega suhete arendamisel ära kasutada. Eeldatavasti on Venemaal aga väga keeruline Süüria konfliktiga seotud riikide huvide vahel laveerida, eriti kuna avalikku tülliminekut Iraaniga ei saa Venemaa endale lähiajal lubada. Teisalt on tekkinud alus Venemaa ja Pärsia lahe riikide tihedamaks koostööks, mida ilmestab Vladimir Putini esimene VENEMAA MÕJU LÄHIS-IDAS ON PRAEGUSTE VÕIMEKUSTE JUURES MAKSIMAALSE LAE LIGIDAL. MÕJUKUSE HÜPPELINE KASV LÜHIPERSPEKTIIVIS ON VÄHE TÕENÄOLINE. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA SÕJALINE KOHALOLEK SÜÜRIAS „Venemaa on tulnud siia pikaks ajaks,“ ütles Venemaa Kaitseministeeriumi pressiesindaja, kindralmajor Igor Konašenkov, kommenteerides 2017. aastal Süüriaga sõlmitud rendilepingut, mille alusel sai Venemaa õiguse kasutada Tartusi sadamat ning Hmeimimi õhuväebaasi kuni 2066. aastani. Venemaa relvajõud on saadetud Süüriasse alaliselt, sest Venemaal on Süürias ja laiemalt Lähis-Idas ning Vahemerel pikaajalised strateegilised huvid. Nagu juba mainitud, ei käsita Venemaa sõjalist operatsiooni Süürias omaette operatsioonina, vaid USA-vastase rinde lõunatiiva tugevdamisena. Venemaa sõjaline operatsioon Süürias on kestnud neli aastat ning selle aja jooksul on ta sõjaliste operatsioonide kõrval järjekindlalt tegelenud oma sõjalise kohaloleku põlistamisega: rajanud juurde uusi tugipunkte Põhja-Süürias visiit rohkem kui kümne aasta jooksul Saudi Araabiasse ja Araabia Ühendemiraatidesse 2019. aasta oktoobris. Visiidile eelnenud inter­vjuus Saudi Araabia meediakanalitele sõnas Putin, et Venemaa ei moodusta liite kellegi vastu, vaid kujundab kahepoolseid suhteid, mis toetuvad kontaktide abil loodud positiivsetele trendidele. Kõike ning laiendanud ja kindlustanud Tartusi sadamat ja Hmeimimi sõjaväebaasi. Süüria on oluline platsdarm ka silmas pidades Venemaa huve Aafrikas. Vene baasid Süürias on vahejaam, kus peatuvad Aafrikasse suunduvad Vene laevad ja lennukid, ning mille kaudu transporditakse Aafrikasse Vene palgasõdureid. VENEMAA SÜÜRIA-VÄEGRUPP » Isikkoosseis: 4000–5000 sõjaväelast » Õhuvahendid: 30–50 lennukit ja kopterit » Alaline sõjalaevastiku operatiiv­ grupp Vahemerel (koosseis varieerub) seda arvesse võttes võib eeldada, et tõenäoliselt Venemaa suhted Iraaniga tulevikus pigem pingestuvad. Praegu aga USA „maksimaalne surve“ ja Iraani sisuline isoleerimine kasvatab Venemaa rolli olulise vahemehena ühelt poolt Iraani ja regiooni riikide (Iisrael, Pärsia lahe riigid), ning teisalt 57 58 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Iraani ja lääneriikide (EL, USA) suhetes. Venemaa kaitseb Iraani huve ka organisatsioonides, kus arutatakse Iraaniga seotud küsimusi. Näiteks on süüdistanud Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogus USA-d Iraanile segaste signaalide saatmises seoses USA– Iraani läbirääkimistega. Samas on kaheldav, kui palju on Venemaa valmis tegelikult Iraani huve kaitsma. Näiteks 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppe (JCPOA) säilitamise küsimuses ei ole Venemaa väljapaistvaid pingutusi teinud ning on olnud oma seisukohtades senini tagasihoidlik ja osalisi korrale kutsunud. EL-i pingutusi tuumaleppe päästmiseks jälgib Venemaa pigem kõrvalt, mis võimaldab selle läbikukkumisel vastutuse teistele osalistele lükata. Samal ajal on Iraani sanktsioonide ja tuumaleppega seonduv andnud Venemaale võimaluse tihendada suhteid just EL-iga, kuna Venemaa on suutnud luua endast kuvandi kui olulisest vahelülist tuumaleppe Euroopa osaliste ja Iraani vahel. Venemaa on avaldanud soovi olla ka osa Euroopa riikide loodud finantsmehhanismist INSTEX. USA üha tugevnevate sanktsioonide tõttu võiks Venemaa Iraanile kaubavahetuses või energeetikas olla alternatiiviks lääneriikidele. Tegelikult aga on USA sanktsioonid piiranud oluliselt ka Venemaa tegevust, näiteks Vene firmad Rosatom ja Lukoil hoopis peatasid oma tegevuse Iraanis USA naftasanktsioonide tõttu (2018). Venemaal endal napib nii võimeid kui ka tahet alternatiivsete kaubandus- ja finantsmehhanismide edukaks ellurakendamiseks. Venemaa Lähis-Ida-poliitikas on eriline koht Türgil. Esialgu paistis, et Venemaa sõjaline sekkumine Süürias toob kaasa VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Iraani välisminister Javad Zarif ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas 30.12.2019 A LLI KAS : ALEX ANDER Z EM LI ANI CHENKO / AP Türgiga kui süvenevat strateegilist partnerlust, kuigi tegelikult on need suhted endiselt vaid pragmaatilised ja nende kujunemine strateegiliseks on väga ebatõenäoline. Seda teab ka Venemaa, kuid ei jäta siiski kasutamata ühtki võimalust allianssi kas või näiliselt lõhestada. Pari­ maks näiteks võib tuua S-400 müügi Türgile, aga ka Venemaa pakkumise müüa F-35 hävitajate asendamiseks Türgile oma lennukeid Su-35. suhete drastilise halvenemise Türgiga, eriti pärast seda, kui Türgi 2015. aasta novembris tulistas alla Vene lennuki Su-24. Siiski hakati juba 2016. aasta suvel kahepoolseid suhteid normaliseerima. 2016. aasta detsembris loodi nn Astana protsess, kus Venemaa ja Iraani kõrval on kaasatud ka Türgi. Astana protsessi ellu kutsumist saab pidada Venemaa diplomaatiliseks võiduks, sest seeläbi on Venemaa Süüria küsimuses loonud erisuhte lisaks Iraanile ka NATO liikme Türgiga. Venemaa on kasutanud igat võimalust, et näidata oma suhet Venemaa ja Türgi jätkavad koostööd Akkuyu tuumajaama rajamisel ja Turkstreami gaasijuhtme osas. Venemaa jaoks on oluline suurendada maagaasi müüki Türgile ning laiendada sealtkaudu selle transiiti Kagu-Euroopasse. Arvestades aga Türgi tõenäolist soovi mitmekesistada oma maagaasi tarneid, jääb Türgi Venemaale ka edaspidi keerukaks partneriks. Venemaa kahepoolsetest suhetest regiooni riikidega väärib kindlasti esiletõstmist ka Egiptus, mis asub küll Põhja-Aafrikas, kuid paiknedes strateegiliselt olulises kohas Aafrika ja Lähis-Ida piiril ja muu hulgas ka Araabia Liigasse kuulumise läbi on tal Lähis-Idas tähtis roll. Juba 2015. aasta juunis leidsid aset Venemaa ja Egiptuse ühised mereväeõppused. 59 60 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 2017. aastal lepiti aga kokku õhuväebaaside vastastikuses kasutamises vastavalt tekkida võivale vajadusele. 2018. aasta oktoobris sõlmisid Venemaa ja Egiptus strateegilise partnerluse kokkuleppe, millele on järgnenud mitu ühist sõjalist õppust. Egiptus on ajakirjanduse andmetel sõlminud Venemaaga 2 miljardi dollari suuruse lepingu rohkem kui 20 hävitaja Su-35 ostuks. 2019. aasta juunis toimus aga Venemaa ja Egiptuse välis- ja kaitseministeeriumite n-ö kaks pluss kaks kohtumine, kus arutati muu hulgas Süüriasse ja Liibüasse puutuvaid küsimusi. Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud ka kahe riigi vahelise kaubanduse maht. 2017. aasta detsembris kirjutati alla lepingule, mille alusel Rosatom ehitab El Dabaa tuumajaama. Kõike seda arvesse võttes on üsna selge, et Venemaal on õnnestunud Egiptusega püsivad ja mitmekihilised suhted luua, mida tuleb kahtlemata Venemaa diplomaatia suureks eduks nimetada. Samas ei ole veel saavutatud ligilähedaltki sellisel tasemel suhteid, nagu olid Egiptusel ja Nõukogude Liidul 1950. aastate keskelt kuni 1970. aastate alguseni. Iisraeli ja Venemaa kontaktid on viimastel aastatel olnud väga tihedad Venemaa vägede viibimise tõttu Süürias. Intsidente täielikult vältida ei ole õnnestunud – Venemaa pidas oma 15 sõjaväelasega lennuki Il-20 alla­ tulistamise eest 2018. aasta septembris vastutavaks mitte Süüria õhutõrjet, vaid Iisraeli õhujõude. Iisraeli–Palestiina rahuprotsessiga seoses kavatseb Venemaa kindlasti hoida oma kontakte nii palestiinlastega laiemalt kui ka Palestiina Omavalitsusega kitsamas mõttes. Tegemist on mõneti Nõukogude Liidult päritud poliitilise joonega, kuid selline poliitika sobib ka praegusele Venemaale, sest võimaldab kerge vaevaga leida kokku­puutepunkte sunniitlike riikidega ja seeläbi kaudselt tasakaalustada Venemaa kontakte Iraaniga. Seejuures ei usuta tõenäoliselt ka Venemaa Välisministeeriumis, et Kreml võiks olla suuteline Iisraeli–Palestiina rahuprotsessi taas käivitama. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Venemaa jaoks hõlmab Lähis-Ida ühekorraga nii võimalusi kui ka probleeme. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 61 AAFRIKA – KREML OTSIB UUSI VÕIMALUSI Piiratud ressursside tõttu loodab Venemaa Aafrikas tegutsedes võimendada oma kuvandit geopoliitiliselt aktiivse suurriigina ja tõsta rahvusvaheliselt enda kui kriiside lahendaja prestiiži.  Venemaa üritab end näidata geo­ poliitiliselt aktiivse suurriigina ning on lääneriikide kehtestatud sanktsioonide tõttu hakanud otsima teisi välispoliitilisi võimalusi ja uusi turge investeeringu­te kindlustamiseks. Selles kontekstis on Venemaa silmis 2019. aasta oktoobris toimus Sotšis Venemaa ja Aafrika esimene tippkohtumine. ALLI KAS : S ERG EI CHI R I KOV / P O O L VI A R EUT ERS atraktiivsemaks muutunud Aafrika. Venemaa panustab võimalusele vähendada lääneriikide mõju (J ÄT K LK 6 4) KAUBAVAHETUS AAFRIKA RIIKIDEGA Hiina KAUBAVAHETUS AAFRIKA RIIKIDEGA KAUBAVAHETUS AAFRIKA RIIKIDEGA 204 India Hiina USA India Hispaania Türgi 60 44 44 30 Suurbritannia Türgi Venemaa Venemaa 0 30 28 Belgia 63 60 Prantsusmaa Suurbritannia Belgia 67 63 USA Prantsusmaa Hispaania 204 67 28 21 21 20 20 0 50 50 100 100 150 150 200 200 250 250 Kaubavahetuse maht (mld USD) ALLIKAS: INTERNATIONAL TRADE CENTRE Kaubavahetuse maht (mld USD) allikas: International Trade Centre allikas: International Trade Centre 62 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA NÄITEID VENEMAA MÕJUTUSTEGEVUSEST AAFRIKAS Venemaa eripära Aafrikas tegutsedes on n-ö ebakonventsionaalsete ja oportunistlike meetodite kasutamine. Venemaa otsib ja katsetab tekkivaid võimalusi, kuna konkurentsis jääb ta Läänele ja Hiinale alla. Mõju laiendamisel on oluline roll Vene oligarhidel. Kõige silmapaistvam neist Aafrika suunal on Jevgeni Prigožin, kes tegutseb kõrge mandaadiga ja kel on ametkondade toel lai tegevusvabadus. Kaardil on toodud vaid mõned näited Venemaa tegutsemisest Aafrikas. Venemaa/Jevgeni Prigožin on ühel või teisel viisil toimetanud ligi 20 Aafrika riigis ja mitte alati kuigi õnnestunult – näiteks Liibüas saadi Prigožini „trollivabriku“ sekkumiskatsele jälile juba eos, Wagneri palgasõdureid hukkub nii Liibüas kui ka Mosambiigis, ning Sudaanis ei suudetud püüdlustest hoolimata president Omar al-Bashiri võimul hoida. Guinea Guinea on aina enam Venemaa huviorbiidis. Oluline põhjus sekkumiseks Guineas on maavarad. Näiteks Vene alumiiniumigigant Rusal saab suure osa toorainest Guineast. Suure tõenäosusega sekkutakse seal valimistesse, kui poliitilise võimu vahetumine võib Venemaa huvid ohtu seada. 2020. aastal toimuvad Guineas presidendivalimised. President Alpha Condél lõpeb teine ametiaeg ja põhiseadus kolmandat ette ei näe. Guinea avalikkuses levivad kahtlused, et Condé tahab võimule jääda ja selleks põhiseadust muuta. Kuna Venemaale praegune võim sobib, siis on sellele toetust avaldanud ka endine Venemaa suursaadik Guineas Aleksandr Bregadze, kes nentis, et konstitutsioonid ei ole dogmad ja lisas, et „põhiseadused kohanevad tegelikkuse, mitte tegelikkus põhiseadustega“. Bregadze siirdus suursaadiku ametist tööle Rusalisse. Jevgeni Prigožin Peterburist pärit oligarh Jevgeni Prigožin (snd 1961. a) mõisteti 1981. aastal pettuste, röövimiste ja kupeldamise eest vangi. Vabanenud 1990. aastal, hakkas ta tegelema toitlustusäriga. Möödunud kümnendi jooksul sai Prigožin aina suuremaid riiklikke tellimusi ja hakkas täitma Kremlile järjest kaalukamaid ülesandeid. Tema firmad on toitlustanud Vene relvajõude ja Moskva koole. Ühtlasi juhib ta erasõjafirma Wagner tegemisi. Tema „trollivabrik" sekkus 2016. aastal USA presidendivalimistesse. Prigožini isiklik suhe Putiniga võimaldab tal iseseisvalt tegutseda. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA 63 Liibüa Kesk-Aafrika Vabariik Venemaale on Liibüa strateegiliselt olulisem kui paljud teised Aafrika riigid. Majanduslikus mõttes huvitab Venemaad Liibüas energiasektor. Sõjaliselt ja strateegiliselt pakuks Liibüa Venemaale võimalust üksuste paigutamiseks NATO lõunatiivale ja suuremat paindlikkust opereerimiseks Vahemerel. Lisaks võib Süürias tänu USA tagasitõmbumisele saavutatud edu tekitada Venemaas soovi „lahendada“ ka teine suur piirkondlik konflikt ning kasutada seda selleks, et ka seal n-ö laua taha jõuda. Kesk-Aafrika Vabariigile (KAV) hakkas Venemaa pöörama suuremat tähelepanu 2017. aasta sügisel. Sel ajal hakkasid KAV-i kaevandusäris tegutsema Vene ettevõtted, mis on seotud oligarh Jevgeni Prigožiniga. Ühtlasi saabusid KAV-i Prigožini palgasõdurid – Wagner –, et ebastabiilses keskkonnas kindlustada kaevanduste töö, pakkuda KAV-i julgeolekujõududele väljaõpet ja turvata kohalikku eliiti. Prigožiniga seotud kaevandusfirmad tegelevad aktiivselt ka mainekujundusega – korraldavad jalgpallivõistlusi, missivalimisi jms. Nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias alustati aktiivset mõjutustegevust – loodi Vene-meelseid Facebooki lehti, käivitati Vene jutupunkte edastav raadiojaam ja jagati tasuta ajalehte, mis kajastas venelaste head mõju piirkonnale. 2018. aasta suvel lasti KAV-is maha kolm Vene ajakirjanikku, kes uurisid Prigožini seoseid teemandiäriga. Venemaa huvid on KAV-is esindatud ka kõrgel poliitilisel tasandil – 2018. aastast on president Faustin-Archange Touadéra julgeolekunõunikuks Valeri Zahharov, keda on meedias nimetatud Vene luureohvitseriks. Ka Liibüas tegutseb Venemaa huvides Jevgeni Prigožin. 2019. aasta mais arreteeriti kaks Prigožiniga seotud Venemaa kodanikku – Maksim Šugalei ja Samer Sueifan. Mõlemat süüdistati Vene „trollivabriku“ heaks töötamises ja kavatsuses sekkuda Liibüa valimistesse. See näitab, et Prigožini kavatsus oli, ja tõenäoliselt on praegugi kasutada Madagaskaril, Kesk-Aafrika Vabariigis ja ka mujal Aafrikas õpitut Liibüas. Madagaskar 2018. aasta alguses oli Madagaskari president Hery Rajaonarimampianina kontaktis Jevgeni Prigožiniga, kes saatis seejärel saareriiki grupi spetsialiste, et toetada presidendi tagasivalimist. Venelaste hinnangul ei olnud aga presidendil võimalust valimisi võita, seega otsustati toetada pigem teist kandidaati, Andry Rajoelinat, et presidendiks ei saaks mõni Lääne-meelsetest. Prigožini inimeste modus operandi Madagaskaril sisaldas meeleavalduse korraldamist Venemaa toetuseks Prantsuse saatkonna ees, uute kandidaatide otsimist, et konkurentide toetust lõhestada, ning sotsiaalmeedia lehekülgede loomist ja trükiste väljaandmist, mis ülistasid Rajoelinat. Võitjana kinnitas Rajoelina, et pühendub lähedasemate suhete loomisele Venemaaga. Ühtlasi jäi Prigožiniga seotud firmale kontroll kroomikaevanduse üle, vaatamata kohalike elanike protestile. 64 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA SÕJALISE KOOSTÖÖ LEPPED AAFRIKA RIIKIDEGA Burundi terrorismivastane koostöö, ühised õppused Botswana rahuvalve ja treeningõppe koostöö Burkina Faso terrorismivastane koostöö Ghana tehnoloogiline koostöö Guinea rahuvalve, terrorismivastane võitlus ja merepääste Etioopia rahuvalve, terrorismi- ja piraatlusevastane võitlus Kamerun tehnoloogiline koostöö KAV nõustamine, militaar-tehno­ loogiline ja sõjaline koostöö Kongo DV nõustamine Mali terrorismivastane võitlus ja väljaõpe Mosambiik relvatarne Nigeeria terrorismi- ja piraatluse­ vastane võitlus, rahuvalve Niger nõustamine, ekspertide saatmine Rwanda relvatarne Sambia relvatarne Sierra Leone kaitseseadeldiste ja relvatarne Sudaan nõustamine, ekspertide saatmine eSwatini relvatarne Tansaania relvatarne, ühised uurimis- ja arenduskeskused Tšaad terrorismivastane võitlus Zimbabwe relvatarne Aafrika riikides ja sealseid jõujooni ümber kujundada. Ühtlasi püüab ta Aafrika turgudel oma osakaalu suurendada ning kindlustada Vene erasektorile võimalused seal tegutsemiseks. Nii poliitilist kui ka majanduslikku kasu silmas pidades on Venemaa hakanud Aafrikas taastama Nõukogude Liidu aegseid kontaktvõrgustikke ning üles soojendama viimastel kümnenditel jahenenud kahepoolseid suhteid. Alates 2016. aastast on Venemaa pidevalt laiendanud koostööformaate Aafrika riikidega ning sõlminud märkimisväärse arvu koostöölepinguid. 23.10.–24.10.2019 toimus Sotšis Venemaa ja Aafrika esimene tippkohtumine. Venemaa andis seal lubaduse kahekordistada viie aastaga kaubavahetust Aafrika riikidega. Siiski jääb Venemaa 20 miljardi dollarini aastas küündiv kaubavahetuse maht konkurentidele tublisti alla. Venemaa tegevust pärsib tihe konkurents Aafrika suunal ning mitme suurriigi märkimisväärne edumaa. USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina on sellel kontinendil teinud pikaajalisi investeeringuid ja arendanud regulaarseid koostööformaate, ning neil on seal laialdane mõju. Limiteeritud ressursside ja suure konkurentsi tõttu otsib Venemaa Aafrikas teistest aktiivsetest suurriikidest tähelepanuta jäänud võimalusi ning teisalt üritab sekkuda igal pool, kus võimalik, et oma poliitilisi ja majanduslikke eesmärke saavutada. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA PEAB KOHANEMA TUGEVNEVA HIINAGA Venemaa välispoliitika Aasia suunal aktiveerus hüppeliselt 2014. aastal, kui Krimmi annekteerimine ja sõjaline sekkumine Ida-Ukrainas lõid sügava lõhe Venemaa suhetesse lääneriikidega. Venemaa nn pöördest itta pidi saama geopoliitiline tasakaalustaja kaotatud võimalustele läänes ning majanduslik päästerõngas kompenseerimaks sanktsioonide ja vastusanktsioonide tekitatud kahju. Venemaa pöördumisel itta on kesksel kohal kahepoolsed suhted Hiinaga, kuid Kremli suurem eesmärk on hõlvata kogu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda. Selle ambitsioonika eesmärgi täitmiseks ei ole Venemaal piisavalt majanduslikku ja poliitilist kandepinda. Kuigi kaubandussuhted on elavnenud ja olulist rolli mängib relvamüük – Hiina, India ja Vietnam on ühed suurimatest Vene relvastuse ostjatest – jääb kaubandussuhete tase alla vastavatele näitajatele Euroopa suunal, hoolimata sanktsioonidest. Euroopa on endiselt peamine turg Vene naftale ja gaasile ning tähtis sihtkoht, kuhu Vene eliit eelistab paigutada oma raha ning saata õppima oma lapsi. Regioonis suurenenud mure Hiina domineeriva rolli pärast on Venemaale pakkunud täiendavaid võimalusi kasutada ära sealsete võtmeriikide vastandlikke huve. Seejuures on Hiina rolli tasakaalustamisest huvitatud ka Venemaa ise, mida näitas juba tema tugev toetus India liitumisele Shanghai Koostöö­ organisatsiooniga 2017. aastal. Nüüd on India peaministrit oodata 2020. aasta 9. mai paraadile Moskvasse. Aktiivsema tegutsemise tulemusel võib rääkida Venemaa mõnevõrra suurenenud mõjukusest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kuid mitte suurtest edulugudest. Näiteks ei ole suhetes Jaapaniga, vaatamata Tokio pingutustele, jõutud rahulepingu sõlmimiseni. Põhja-Korea tuumakõnelustel üritab Venemaa silma peal hoida, kuid Hiina ja USA kõrval sarnaneb Venemaa positsioon rohkem statisti rollile. Samuti ei ole näha edusamme plaanide elluviimisel Põhja-Koread läbiva gaasitoru ehitamiseks Venemaalt Lõuna-Koreasse. 65 66 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA JA HIINA SUHTED 2019. aastal olid Venemaa ja Hiina suhted aktiivsed ning toimus terve rida sündmusi, mis pidid demonstreerima partnerluse jõudmist uuele tasemele. » Juulis tegid Hiina ja Venemaa pommitajad esmakordse ühise patrull-lennu. See sooritati provokatiivselt üle Jaapani ja Lõuna-Korea vaidlusaluse piirkonna Jaapani merel, mille peale mõlemad protesti avaldasid. Võib eeldada, et sarnased ühised patrull-lennud muutuvad korduvaks sündmuseks. » Septembris osales Hiina rohkem kui tuhande sõjaväelase ja lahingutehnikaga Venemaa strateegilisel õppusel „Tsentr 2019“. Tähelepanuväärne on, et Hiinal tuli oma soomustehnika transportida mitme tuhande kilomeetri kaugusele Venemaa Kesksõjaväe­ringkonda. Kõnekaks kujuneb Hiina osalemise tase strateegilisel õppusel „Kavkaz 2020“. » Oktoobris avalikustas president Putin, et Venemaa aitab Hiinal arendada raketirünnakute eelhoiatussüsteemi, mis komplekssel kujul on praegu olemas ainult Venemaal ja USA-l. Venemaa juhtkond tõenäoliselt eeldab, et USA ja Hiina oma­ vaheline rivaliteet kestab veel kaua. Kahe autoritaarse riigi suhete ilusa fassaadi taga ei ole olukord Venemaale nii roosiline. Tal on vähe tegelikke hoobasid Hiina mõjutamiseks. Hiina majandus on peaaegu üheksa korda suurem Venemaa omast ning Hiina mõningane mahajäämus relvatööstuses väheneb iga aastaga. Venemaa traditsiooniline mõjutustegevuse arsenal, mida kasutatakse Lääne suunal, Hiina vastu ei toimi. Samal ajal käsitavad Venemaa VENEMAA VÄLISPOLIITIKA  Venemaa–Hiina raudteepiiripunkt Manzhoulis. Venemaa värav pidi olema muljetavaldav, Hiina võttis väljakutse vastu ... A LL IKAS: B.PA NUPO NG / S H U TTERSTO C K VENEMAAL ON VÄHE TEGELIKKE HOOBASID HIINA MÕJUTAMISEKS. HIINA MAJANDUS ON PEAAEGU ÜHEKSA KORDA SUUREM VENEMAA OMAST. julgeolekuasutused Hiinat olulise luureohuna. Lääneriikide 2014. aastal kehtestatud sanktsioonid tõstsid Venemaa motivatsiooni näidata, et tal on alternatiive Läänele, kuid samal ajal nõrgestasid Kremli läbirääkimispositsiooni Hiinaga. Tagajärjeks on olukord, kus Venemaa peab heade suhete nimel n-ö tantsima Hiina tellitud muusika järgi. Selle näiteks võib tuua Siberi Jõu (Sila Sibiri) nimelise gaasitrassi Siberist Hiinasse, mis käivitati 2019. aasta detsembris, kuid pigem hiinlastele soodsatel tingimustel. Lisaks tuleb Gazpromil võistelda tootjatega näiteks Kesk-Aasiast. Hiina ei nimeta ühtegi riiki oma liitlaseks ja ei ole huvitatud ka Venemaaga tõelise sõjalise alliansi loomisest. Samas on 2019. aasta juulis avaldatud Hiina riigikaitse nn valges paberis rahvusvahelise koostöö peatükis esimesel kohal koostöö Venemaaga, ja Venemaa on ainuke riik, mille puhul Hiina kasutab väljendit „üksteist täiendav koostöö“ (xiezuo), mitte pelgalt „koostöö“ (hezuo). Hiina eesmärk ühistel õppustel on praktiline – õppida Venemaa sõjaliste konfliktide kogemusest. Hiina ja Vene üksused tegutsevad õppuste käigus kõrvuti, kuid mitte integreeritult. Pinged Hiina ja USA vahel on Venemaale soodsad, sest see suurendab Hiina huvi näidata häid suhteid Vene­ maaga. Seetõttu Venemaa pragmaatiline ja demonstratiivne koostöö Hiinaga lähiaastatel tõenäoliselt jätkub. Venemaa loodab sellega Euroopat hirmutada, kuid Hiina mõjukuse kasv puudutab Venemaad ennast kõige vahetumalt ning paratamatult peab ta leidma täiendavaid võimalusi Hiina mõju tasakaalustamiseks. 67 68 VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Vene sõdur Kotelnõi saare sõjaväebaasis. ALLI KAS : M AX I M E P O P OV / AF P VENEMAA KASVAV HUVI ARKTIKA VASTU Kremli tegutsemine Arktika suunal on aktiivsemaks muutunud – eesmärk on võidelda välja endale soodsad majanduslikud tingimused regioonis ning tugevdada oma sõjalist positsiooni Lääne vastu. Venemaa majandushuvid Arktikas on seotud eelkõige maavarade ning Põhja-mereteega. Arktika maismaaosast pärineb umbes 80% Venemaal toodetud maagaasist ja 20% naftast. Arktiline regioon annab ligikaudu 20% Venemaa SKP-st. Veel tähtsam on aga Arktika eeldatav tulevane majanduslik kasu: Põhja-Jäämere mandrilaval paikneb hinnanguliselt 95% Venemaa veel kasutusele võtmata maagaasi­ varudest ja 70% nafta­varudest. Põhja-meretee huvitab Venemaad peamiselt selle potentsiaali pärast VENEMAA VÄLISPOLIITIKA VENEMAA LIGIPÄÄSU PÕHJA-JÄÄMERE loodusvarade transportimisel. 2018. aastal oli Põhja-meretee kaubamaht ligikaudu 18 mln tonni, millest transiit oli 491 000 tonni. MANDRILAVA LOODUS-­ Venemaa ligipääs Arktika loodusvaradele sõltub paljuski võimekusest hakata kasutama leiukohti Põhja-Jäämere mandrilaval. Selleks vajaliku tehnoloogia ja investeeringute kättesaadavust pärsivad Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid ning nafta madal hind maailmaturul. Sõjalise taristu rajamise teeb raskeks keeruline logistika ning ehitustööks sobiva aja vähesus selles kliimavööndis. MADAL HIND. Ehkki Põhja-meretee lühendab oluliselt Euroopast Aasiasse liikumiseks kuluvat aega, ei ole tõenäoline, et see järgmise kümne aasta jooksul hakkaks Euroopa ja Aasia vahelistes kaubavedudes konkureerima Suessi kanalit läbiva mereteega. Selle põhjuseks on Venemaa administratiivsed piirangud Põhja-meretee kasutamisele, paljude kaubalaevade sobimatu konstruktsioon Arktikas navigeerimiseks ning toetava taristu nappus. Venemaast lähtuv oht Arktikas tuleneb tema soovist kontrollida sõjalise kohal­ olu kaudu ala, kus põimuvad mitme riigi majanduslikud huvid. VARADELE PÄRSIVAD SANKTSIOONID JA NAFTA Ka sõjalis-strateegiliselt on Arktika Vene­maale tähtis regioon. Seda eel­ kõige kolmes võtmes. » Põhjalaevastiku ballistiliste rakettidega varustatud tuumaallveelaevad moodustavad põhiosa äärmiselt olulise nn teise löögi võimekusest. » Arktika on lähteala juurdepääsuks Põhja-Atlandile (nn GIUK läbipääs), mis võimaldab Venemaal konflikti korral NATO-ga häirida ühendusteid Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel. » Põhja-meretee kontrollimine võimaldab vajadusel siirda Põhjalaevastiku sõjalaevu Vaikse ookeani laevastiku toetuseks ja vastupidi. Venemaal on tekkinud sõjaline võimekus ja tal on järjest kasvav tahe laiendada oma strateegilisi positsioone Arktikas. 69 70 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS Maailm ei ole aastakümneid näinud välispoliitiliselt nii aktiivset Hiinat kui praegu. H iina juhtpoliitikud tarvitavad üha vähem eelmise presidendi Hu Jintao kasutatud väljendit „rahumeelne areng“ (heping fazhan) ning üha sagedamini kostab maailmas sõnum Hiinast kui jõust, kes on tulnud, selleks et jääda ning teised peavad selle „uue maailmaga“ lihtsalt kohanema. Kohaneda soovivate riikide jaoks on Hiinas isegi termin – ühise saatusega riikide kogukond (mingyun ­gongtongti), mida Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on hakanud järjest aktiivsemalt üles ehitama. President Xi Jinping on seda terminit nimetanud kõikides oma tähtsamates kõnedes. ÜRO Pea­ assamblee 74. istungjärgule (2019) saadetud Hiina seisukohti tutvustavas dokumendis oli nn ühise saatusega riikide kogukonna loomise tähtsus esimesel kohal. Tege­mist on praegusele maailmakorrale vastanduva paralleelmaailmaga, kus juhiroll on Hiinal. Üle maailma tehakse Pekingist orkestreeritud lobitööd, et sondeerida pinda ning teha kindlaks, millised riigid on Hiina agendale kõige vastuvõtlikumad. Hiina mõistab üha kindlamalt, et USA-s on n-ö uksed suletud, kuid Euroopas on pinnas Hiina retoorikale palju vastuvõtlikum. Pärast NATO tippkohtumist Londonis ütles Hiina Välisministeeriumi pressiesindaja, et Hiina on märganud NATO sees palju hääli, mis ütlevad, et ei taha vaadata Hiinat kui ohtu. Hiina heaks töötavad lobistid sõidavad Euroopas aktiivselt ringi ning jutlustavad Hiina ja Euroopa ühistest vaadetest, sel moel sihiteadlikult Lääne ühtsust õõnestades. Eriti HIINA LAIEM EESMÄRK ON KEHTESTADA OMA MAAILMA­VAADE JA STANDARDID NING KUJUNDADA SEELÄBI ENDALE MEELEPÄRANE RAHVUSVAHELINE KESKKOND. HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS oluliseks peetakse inimeste omavahelisi isiklikke suhteid, mille abil tahetakse oma agendaga jõuda otsustajateni. Tähtis on aga mõista, et HKP silmis on teiste riikide otsustajad vaid kasulikud etturid, kes aitavad HKP strateegiaid ellu viia. Hiina kasutab sama strateegiat riigisiseselt ning alates Xi Jinpingi võimuletulekust 2012. aastal on Hiinas võimult kõrvaldatud üle 100 000 sellise kunagi parteile kasulikuks osutunud etturi. „Ühise saatusega riikide kogukonna“ strateegiat on Hiina hakanud viimastel aastatel aktiivsemalt tooma sisse ÜRO-s, kus ta tahab olla eeskätt arenguriikide hääle esindaja. Vajadusest laiendada arenguriikide hääleõigust ja reformida globaalset valitsemist rääkis HKP välisasjade osakonna juht Yang Jiechi ka oma kõnes 2019. aasta Müncheni julgeolekukonverentsil. Hiina üritab võimaluste tekkides oma eesmärke ja narratiivi üha tugevamalt ÜRO-s kinnistada. Hiina pakub järjest rohkem koolitusi ja väljaõpet ning on hakanud vahendama rahvusvahelisi konflikte, soovides endale luua vastutustundliku suurriigi kuvandit. Tegelik eesmärk on kehtestada oma maailmavaade ja standardid ning ehitada üles Pekingist juhitud, Hiinale meelepärane rahvusvaheline keskkond. Näiteks üritab Hiina ümber sõnastada Lääne arusaama inimõigustest, mida Hiina 71 72 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS piirab vaid õigusega majanduslikule heaolule ja turvalisele elukeskkonnale. Sõna-, usu- ja valikuvabadus ei ole üldse tähtsad, kui need ei teeni kogukonna huve. Taoline sõnum on meelepärane mitmele režiimile maailmas, kuid vaid vähestele inimestele. Hiina maailmakord ongi patroneeriv, ülalt alla vaatav. HIINA VÄLISESINDUSTE AKTIIVSEM TEGUTSEMINE Hiina on viimasel ajal hakanud oma visiooni selgemalt eksportima, raken­dades selle vankri ette oma välisesindused. Paljud lääneriigid on alates 2018. aasta kevadest täheldanud Hiina esinduste enneolematult aktiivset tegevust ning 2019. aasta kinnitas seda suundumust. Hiina suursaadikud, ajutised asjurid ja peakonsulid võtavad asukohariigi meedias tundlikel teemadel sõna varasemast sagedamini ning annavad avalikus ruumis isegi soovitusi, millised peaksid olema nende riikide suhted Hiinaga. Sageli kasutatakse väga värvikat sõnastust ning kui arvamusartiklina oma seisukohti  Hongkongi toetuseks toimunud meeleavaldus Vilniuses Katedraali väljakul 23.08.2019. ALLI KAS : E. B LAŽ EVI Č / LRT HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS Hiina välisesindused kiitsid heaks vägivalla. 2019. aasta juulis ja augustis toimusid Austraalia ja Uus-Meremaa ülikoolide linnakutes Hongkongi toetuseks meeleavaldused. Kohalikud hiinlased organiseerisid vastumeeleavalduse ning mitmel korral tekkis rüselus ja tõuklemine. Hiina konsulaat Aucklandis soosis sellist füüsilist ründamist, öeldes avalikus pöördumises, et „Hiina konsulaat kiidab heaks Hiina välisüliõpilaste enda initsiatiivil ilmutatud patriootliku käitumise“. Täpselt samasugune konflikt Hongkongi ja Hiina välis­üliõpilaste vahel oli ka Austraalias, kus Hiina konsulaat Brisbane’is kiitis samuti vägivalla heaks. meediaväljaandes publitseerida ei saa, siis ostetakse leheruumi sisuturunduse all. 2019. aasta augustis nõudis Hiina saatkond Rootsi Televisioonilt, et see lõpetaks Hiina-vastase propaganda levitamise. Hiina surve Rootsi meediale on olnud sedavõrd suur, et Rootsi Välispoliitika Instituut avaldas 2019. aasta juunis raporti pealkirjaga „Hiina propagandakampaania Rootsis 2018–2019“. Selles öeldakse, et Hiina on 2018. aasta algusest saadik avaldanud agressiivselt survet ajakirjanikele, teadlastele ja inimõigusaktivistidele ning mõnikord kasutanud ähvardavat ja isiklikke rünnakuid sisaldavat sõnastust. Ilmekas näide Hiina aktiivsest tegevusest on ka vahejuhtum Leedus Vilniuse Katedraali väljakul korraldatud meeleavaldusel Hongkongi toetuseks. Kohalikud hiinlased läksid seda protesti segama ning tekkis rüselus. Hiljem selgus, et nende seas, kes meeleavaldust segasid, oli ka Hiina saatkonna töötajaid. See on uus nähtus Hiina välispoliitikas. Eestist vaadates tundusid harukordse ja ainulaadsena 2019. aasta suvel Eesti meedias ilmunud propagandaartiklid Hiina suursaatkonnalt ja Eesti meedia erapooletusele kutsumine, kuid globaalset pilti analüüsides on näha, et see oli Hiina teadlik ja koordineeritud tegevus. Oluline on mõista, et Hiina ei ole Eestit eraldi välja valinud, vaid rakendab laiapõhjalist ja läbimõeldud taktikat, mille eesmärk on muuta riikide meelsust ja suhtumist Hiinasse. Kõige aktiivsemalt võtavad sõna Hiina välisesindused nendes riikides, kus arusaam Hiinast erineb kõige rohkem sellest pildist, mis Hiinal on endast. Näiteks Hiina suursaadik Rootsis Gui Congyou ütles 2019. aasta novembris, et Rootsisse tulles soovis ta 73 74 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS HIINA RIIGIKAPITALISM » Hiina president Xi Jinping näeb Hiina majanduse nurgakivina suuri riigiettevõtteid. » 2013. aastal välja kuulutatud projekti „Üks vöönd, üks tee“ üks eesmärke on leida riigiettevõtetele välisprojekte, mis neid ettevõtteid pinnal hoiaksid. » Riigiettevõtetes on viimase sõna õigus parteisekretäril, kelle ülesanne on jälgida ettevõtte tegevuse vastavust partei poliitikale. » Paljude pealtnäha eraettevõtete alluvusahel jõuab välja riigiettevõtete ja keskvalitsuseni. » Eraettevõtetel on kohustus osaleda sotsiaalkrediidi süsteemis. See paneb ettevõttele kohustuse mahtuda partei määratud strateegia piiridesse. » Hiina riiklik luureseadus kohustab Hiina kodanikke ja ettevõtteid tegema luurekoostööd riigi julgeolekuasutustega. sealsete ajakirjanike ja meediaga sõbraks saada, kuid kohtas mõne meedia­ inimese pidevat kriitikat Hiina pihta, hukkamõistu, pahatahtlikku ründamist ja mustamist. HIINA INVESTEERINGUTE EESMÄRGID Hiina on viimastel aastatel paistnud silma aktiivse investeerimisega välismaale. „Ühe vööndi, ühe tee“ raames on maailmas kokku ostetud ja üles ehitatud mitu suurt taristuprojekti. „Ühe vööndi, ühe tee“ initsiatiiv, tuntud ka kui uus Siiditee, näeb ette Hiina võimu tugevdamist kaubandustaristute loomisega Aasias ja Aafrikas, aga ka Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. See on osa Hiina riigi strateegiast saada globaalseks suurvõimuks, mis kontrollib strateegilisi kaubanduskanaleid ja logistilisi sõlmpunkte. 2015. aastal rentis Austraalia Põhjaterritooriumi valitsus Darwini sadama 99 aastaks ühele Hiina ettevõttele ning praegu arutatakse selle sammu tagasipööramise üle. Sri Lanka Hambantota sadama opereerimisõigus on võlgade katteks antud 99 aastaks Hiina ettevõttele China Merchants Group ning 2019. aastal taotles sama ettevõte 99 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS HIINA GLOBAALNE MAJANDUS­STRATEEGIA » Transpordikanalite ja logistiliste punktide kontrollimine. » Ise kontrollida tervet kauba liikumise ahelat, alates tootmisest Hiinas kuni n-ö Cainiao kullerini Belgias. Just seda teeb Alibaba Liège’i lennuväljal. » Oma standardite ja tehnoloogia eksportimine. Eesmärk on panna teised riigid sõltuma Hiina toodangust. » Subsideeritud finantskanalite tõttu suudavad Hiina ettevõtted peaaegu alati teha odavaima hankepakkumuse. aastaks opereerimisõigust Tansaanias Bagamoyo sadamas. Kambodžas renditi sõjaväe taustaga Hiina ettevõttele 99 aastaks mereäärse Dara Sakori arendusprojekti alune maa lennujaama ja sadama ehitamiseks. 2018. aastal tulid Vietnamis inimesed tänavale loosungiga „Hiinale mitte üht päevagi“, kuna selgus, et hiinlased võivad Vietnami valitsuse loodavas erimajandustsoonis rentida maad 99 aastaks. Need on näited Hiina pika perspektiiviga strateegilisest mõtlemisest. Hiina raha on osutunud atraktiivseks ka mitmes Balkani riigis, näiteks Serbia suurim eksportöör on Hiinale kuuluv Hesteel Groupi terasetehas. Hiina investeeringute eesmärk peale kaubanduskanalite kontrollimise on saada riigile mõjutushoob, millega teiste riikide poliitikat endale sobivas suunas juhtida. Välisinvesteeringute kaudu tekitatakse sõltuvussuhe. Ei saa välistada, et suhete halvenemisel võtab Hiina tihedad kaubandussidemed kasutusele relvana ning näiteks hoiab mõne riigi toiduaineid täiendava kontrollimisvajaduse ettekäändel oma tollis kinni, kuni need riknevad. Seda on juba juhtunud näiteks Austraalia, Kanada, Norra, USA ja Filipiinide kaupadega. Selliste meetoditega tuletab Hiina teistele riikidele meelde, kui suurt kasu saab 1,4 miljardi tarbijaga suhtlemisest, ning et selle kasu kestmiseks tuleb hoiduda konfliktist Hiinaga. 2020. aastal võib näha Lääne ja Hiina vastasseisu süvenemist, sest kõik märgid viitavad üha keerulisematele suhetele ja Hiina soovimatusele kohaneda 75 76 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS läänemaailmaga. Hiina püüab leida Euroopas endaga sarnaselt mõtlevaid otsustajaid ja Lääne ühtsuse nõrgestamine jääb lähitulevikus Hiina üheks peamiseks eesmärgiks. Aeglustuv majanduskasv võib Hiinas tekitada rahulolematust, mis omakorda võib tekitada keskvalitsuses soovi juhtida tähelepanu välismaale ja otsida vaenlasi sealt. Üha rohkem inimesi Hiinas ei ole rahul Xi Jinpingi valitud suunaga ning aina enam kõlab üleskutseid majandust ka tegelikult reformida. Xi Jinping peab Hiina majanduse nurgakiviks riigiettevõtteid ja kuigi USA tahab, et Hiina vähendaks nende ettevõtete subsideerimist, ei ole ette näha, et Xi Jinping seda vajalikuks peab. TALLINNA–HELSINGI TUNNELIPROJEKTI RAHASTAJA TAUST Tallinna–Helsingi tunneli rahastajaks peetud Touchstone Capital Partners’i Suurbritannias registreeritud ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mille väärtuseks on 1 Briti nael, ähvardati 2019. aasta suvel Suur­ britannia äriregistrist kustutada. See on sama Kenny (Fuzai) Songi ettevõte, mis lubas 2019. aastal Eesti–Soome tunnelisse investeerida 15 miljardit eurot. Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi 2019. aasta jaa­nuaris asutatud ettevõte ­China Investment & Construction Group H ­ olding Limited (CICG), mis toob ­tunneli ­ehitamisse raha börsile minekuga. Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele. Pealegi ei lähe ka osal Kenny Songi äripartneritest kõige paremini. Näiteks kuulutati 2019. aasta sügisel maksejõuetuks suur Hiina ettevõte Shandong Xiwang Group, mille ühe võtmeisikuga on Kenny Song koos registreerinud Suur­britannias ettevõtte nimega Touch­stone-Xiwang Investment Group Holdings. AEGLUSTUV MAJANDUSKASV VÕIB TEKITADA HIINAS RAHULOLEMATUST JA PANNA KESKVALITSUST OTSIMA VÄLISVAENLAST. HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS HIINA TEHNOLOOGIA VARJATUD OHUD Kas lühiajaline kokkuhoid kaalub üles pikaajalise sõltuvus­suhte? Üha enam lülitatakse internetti igapäevaseid seadmeid. Ühelt poolt teevad need meie elu mugavamaks. Teiselt poolt koguvad nad tohutus koguses infor­matsiooni, mis kildudest kokku pannes moodustavad tervikpildi meie huvidest, tugevustest ja nõrkustest. Üllal eesmärgil loodud tehnoloogia muutub aga pahatahtlikes kätes meie turvalisust ohustavaks tööriistaks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas ja millist informat­siooni jagada tahame ning kas riskid on hajutatud. Seda eriti järjest laiemalt levivate tehnoloogiate puhul nagu targad linnad, 5G, tehisintellekti rakendused jm. Hiina tehnoloogialahenduste oht on strateegiline ning avaldub pika aja jooksul. Hiina puhul on tegemist Läänest erineva kultuuriruumi ja väärtushinnangute kandjaga, kus valitseb kommunistlik repressiivne võim. Maailmas oma mõjuvõimu suurendamise ühe etapina tekitatakse teistes riikides pika aja jooksul ja samm-sammult sõltuvus Hiinast. Kõigepealt valmistatakse ette sobiv keskkond: investeeritakse kohalikku infotaristusse, ostetakse osalus ettevõtetes, pakutakse soodsamaid lahendusi jne. Paralleelselt hoiab Hiina madalat profiili ning ei sekku otseselt otsustamisprotsessi. Alles siis, kui Hiina juhtkond näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, hakkab Hiina agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma. Näiteks 2019. aasta lõpus esitas Hiina Fääri saartele ultimaatumi: vabakaubandusleppe sõlmimiseks peab Fääri saarte 5G arendamiseks sõlmima lepingu tehnoloogiagigant Huaweiga. Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada. 77 78 HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS HIINA ERITEENISTUSTE TEGEVUSEST LÄHTUVAD OHUD HIINA TERRITOORIUMIL Hiina eriteenistuste tegevusest lähtuvad ohud on analoogsed Venemaa julgeoleku- ja luureteenistuste omadele. Hiinas lähtutakse nagu Venemaalgi nn luure territooriumilt põhimõttest, mille peamine eesmärk on kutsuda sihtmärk Hiinasse, et teda tundma ­õppida, mõjutada ning koostööle värvata. » Selleks võivad Hiina eriteenistused kasutada mitmesuguseid vahendeid ja ettekäändeid, sh esimese kontakti võtmine ja tööpakkumised interneti vahendusel. » Hiina eriteenistused saavad kodumaal tegutseda peaaegu riskivabalt. » Ohvril ei ole Hiinas kui ebademokraatlikus riigis võimalik eriteenistuste eest kaitset leida. Kui sihtmärgi värbamine ei õnnestu, siis üritavad Hiina eriteenistused vähemalt tungida tema arvutitesse ja sidevahenditesse, et paigutada sinna pahavara ning varastada informatsiooni. Peamised sihtmärgid: » poliitikud ja riigiametnikud, kelle valduses võib olla Eesti riigi, Euroopa Liidu ja NATO julgeoleku seisukohalt olulist poliitilist, majanduslikku või riigikaitsega seotud informatsiooni; » ärimehed ja teadlased, kelle kaudu võib käesoleval hetkel või tulevikus saada juurdepääsu äriprojektidele või teadussaavutustele, mida saaksid oma äri- ja arendustegevuses ära kasutada Hiina ettevõtted, mis enamasti on riiki juhtiva Kommunistliku Partei otsese või kaudsema kontrolli all. Sellise profiiliga sihtmärkidega sideme loomiseks kasutatakse ka Hiinas ja kolmandates riikides toimuvaid ärija teaduskonverentse, ühisfirmade loomist Hiinas, Hiina ülikoolide juures asuvaid innovatsioonikeskusi ja teadlastele Hiinas teadustööks pakutavaid uurimistoetusi. HIINA SENISEST AKTIIVSEM ROLL MAAILMAS  Hiina Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi vapp A L L IKAS: 1 2339.GOV.C N Hiinasse ametiasjus või ka turistina reisides soovitame hoiduda olukordadest, kus eriteenistustel oleks võimalik teid korrumpeerida ja pärast selle avalikustamisega ähvardades koostööle sundida. Ühtlasi soovitame mitte võtta reisile kaasa arvuteid või sidevahendeid, mis sisaldavad või mille kaudu võiksid Hiina eriteenistused hiljem saada juurdepääsu tundlikule poliitilisele, majanduslikule või teadusinformatsioonile. Alati peab arvestama ka võimalusega, et telefonisidet ja interneti kasutamist jälgivad Hiina eriteenistused. HIINA ERITEENISTUSTE EESMÄRK ON KUTSUDA SIHTMÄRK TEMA TUNDMA ÕPPIMISEKS, MÕJUTAMISEKS JA KOOSTÖÖLE VÄRBAMISEKS HIINASSE. 79 LIITU V ÄL IS LU U R EA M E T I GA ! Kui hoolid Eesti julgeolekust ja tahad panustada riigikaitsesse, kandideeri meile tööle! Pakume põnevaid võimalusi väga erinevate oskuste ja teadmistega inimestele. Välisluureametis saad teha tööd, millel on selge missioon – kaitsta Eestit väliste julgeolekuohtude eest. Kontaktandmed ja tööle kandideerimise info leiad veebiaadressilt www.valisluureamet.ee