Ülevaade Tõnu Tõniste tegevuskavast EOK presidendina 2020-2024 EESSÕNA Eesti spordi mitmekülgne edendamine on minu missioon ning EOK presidendina saan sellele täielikult pühenduda. Mul kogemusi EOK asepresidendi ametist ja tööst erinevates alaliitudes, spordiühendustes ja -klubides. Mõistan oma sportlasekarjääri põhjal hästi tipp- ja harrastusspordiga kaasnevat ning olen tippspordiga tegeleva noore lapsevanem. Mitmekülgne kogemus võimaldab näha ja mõista spordielu erinevatest perspektiividest. Olen seega spordist läbi imbunud ja seda kõige paremas mõttes. Alates 2016. aastast olen pühendunud EOK asepresidendi ja tippspordikomisjoni esimehe tööle, tunnen struktuure ja Eesti sporti ning tean seega olulisi valukohti. Peamised valdkonnad Eesti spordis, mis vajavad sisulist tööd ja mille arendamisele presidendina keskendun: • EOK peab toetama võimekaid noorsportlasi tulemusteni jõudmisel. Kõige olulisemaks pean edasi arendada noorte OM ettevalmistustoetuste süsteemi ja senisest tugevamalt toetada ka treenereid. • Eesti tippsportlaste jõudmiseks maailmatasemele ja heade tulemuste saavutamiseks tuleb jätkata Team Estonia edasiarendamist. Kõige vajalikuma edasiarenguna näen tugiteenuste ja spordimeditsiini osakaalu olulist suurendamist. Lisaks tuleks liikuda ettevalmistuse baastoetuselt rohkem kulupõhisele toetamisele. • EOK peab hea seisma selle eest, et ausa spordi põhimõtted oleksid meie spordikultuuri vankumatuks alustalaks. Eesti spordi maine taastamiseks tuleb tõhustada võitlust dopingu kasutamise vastu. See peab olema kõigi ühine missioon – EOK, alaliitude, treenerite ja sportlaste. • Sport tuleb noortele lähemale tuua, et juba varases eas neid liikumisharrastusse kaasata. Et iga laps ja noor leiaks endale huvitava ja võimetele vastava spordiala, tuleb kehalise kasvatuse tundides tutvustada erinevaid alasid. Ligipääsetavuse suurendamiseks tuleks pakkuda alg- ja põhikoolide õpilastele võimalust osaleda erinevate organiseeritud treeningtundides pärast tundide lõppu koolis või lähedal asuvas spordibaasis/-hoones. VÄÄRTUSED Võtan väga tõsiselt vastutust Eesti spordi ja liikumisharrastuse käekäigu, tulevikuväljavaadete ning maine eest ning mõistan, et see eeldab palju tööd, milleks olen valmis. Olen ettevõtjana üles ehitanud toimiva äri ning 28 aasta pikkune juhtimiskogemus on väärtus, mida saan rakendada ka EOK presidendi ametikohal. Tean, mida tähendab vastutus teiste inimeste ja partnerite ees. Suured eesmärgid saavutatakse koostööna. Väärtustan oma organisatsiooni liikmeid, kuulan ära nende seisukohad ja mured, olen avatud uutele ideedele ning aitan kaasa lahenduste leidmisele. Julgustan kõiki avatult suhtlema kui võrdne võrdsega ja mitte ainult enne valimisi, vaid kogu aeg. Ootan pühendumist ja töökust ka oma asepresidentidelt ja täitevkomitee liikmetelt. Igal asepresidendil ja täitevkomitee liikmel peab olema funktsioon ja vastutusala. Täitevkomitee juures tegutsevad komisjonid on hea võimalus kaasata spordi juhtimisse valdkonnas pädevaid ja silmapaistvaid inimesi ning nende töös peaks jooksvalt osalema ka president. EOK juhtimisel on oluline läbipaistvus, isiklik erapooletus otsustamisel ning otsuste taga olevad selged põhjendused. Presidendi üks võtmerolle on initsiatiivi võtmine, suhtlemine ning koostöö väga erinevate osapooltega. Selle juures pean äärmiselt oluliseks poliitilist sõltumatust, mille tagab minu apoliitiline taust. Samuti pean oluliseks diplomaatilisi oskusi, mille abil suudan väga erinevate inimestega suhelda ning juhtida erinevad inimesed ühiste plaanide arutamise ja otsuste tegemiseni. Pean oluliseks, et EOK president, asepresidendid ja täitevkomitee liikmed osaleksid võimalikult palju iga ala või liikmesorganisatsiooni olulisematel üritustel, et olla kursis spordisündmuste korraldamise, tulemuste ja valdkonna inimeste käekäiguga. Samuti väärtustan täitevkomitee kohtumisi kui ülevaatlikku infoallikat erinevatest spordialadest ja piirkondades toimuvatest spordialastest arengutest. Osaledes, kuulates ja infot jagades on võimalik olla kursis spordivaldkonnas toimuvaga ja kaasa elada Eesti spordile. Olen rõõmuga valmis selles osas jätkuvalt eeskuju näitama. Minu kaasaelamine ja huvi on siirad, sest Eesti sport on mu südamele lähedal. TEGEVUSED 1. Noorte saavutussport Tippsordikomisjoni esimehena olen kokku puutunud tänaste tippudega, nende treenerite ja alaliitudega. Olen toimuvaga hästi kursis ja tean, mis suunas hetkeseisu edasi juhtida. Eesti tippspordi edendamise eeldus on võimekate noorte märkamine ja nende lülitamine riiklikusse ettevalmistussüsteemi, kus neil on võimalus areneda. Üleminek noorsportlasest tippsportlaseks nõuab pühendumist, aega ja rahalisi ressursse ning treenima peab professionaalsete treenerite juhendamisel ja seda järjest suurema mahuga. Selleks pole alaliitudel ja klubidel sageli piisavaid vahendeid, KOV pearahatoetus kaob peale 19. eluaastat ja suurema toetuse pälvimiseks pole noor veel piisavalt silmapaistev, seega tuleb finantseerimine tagada vanemate või juhusponsorite abiga. Tippspordis peaks rõhk aga olema andel ja tahtel, mitte sellel, kas noorsportlane on jõukast perekonnast. Eriti arvestades seda, et 2018. aastal elas Statistikaameti andmetel suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast. Minu eestvedamisel käivitas EOK 2017. aasta märtsis noorte saavutusspordi toetussüsteemi, mille raames toetatakse 14-22 aasta vanuseid eeldustega noorsportlasi. Alates 2019. aasta jaanuarist on toetuse suuruseks kokku 3000 eurot aastas. Tegu on Eestis ainsa sihtsuunitluse ja nimelise toetusega noorsportlastele. Pean oluliseks noorte OM ettevalmistustoetuste süsteemi edasi arendada ja tulevikus mõelda toetussummade suurendamisele vastavalt erinevatele vanusegruppidele ning toetusest fikseeritud protsendi suunamist alaliidule vajaliku varustuse/ inventari täiendamiseks. Antud süsteem eeldaks alaliitude majandusliku toimimise tugevdamist. Vajaduspõhist rahastamist näen ühe lisavõimalusena vajalike treeninglaagrite korraldamiseks. Kindlasti tuleb täiustada ka noorsportlastele pakutavaid tugiteenuseid. Finantsilisele toetusele lisaks on paremate tulemuste saavutamiseks sama olulised füsioteraapia, kättesaadav spordimeditsiin, massaaž, spordipsühholoog, toitumisnõustamine. Samuti vajadusel parimate noorsportlaste koondamine parimate treenerite käe alla. Üleminekueas saavutussportlastele tuleb täiendavalt tagada: • • • • Juurdepääs spordimeditsiinile ja taastusravile, sealhulgas Haigekassakindlustus. Alates 2020. aastast investeeritakse nii Audenteses kui EOK ettevalmistussüsteemis ja Team Estonias spordimeditsiini ja taastusravisse, kuid on oluline jälgida, kas uus süsteem hakkab toimima. Jätkata sportlaste ja tema treeneri toetamist vajalike ettevalmistuste tagamiseks, laagrites ja võistlustel käimiseks; Tasuta kõrghariduse omandamise võimaldamine pikendatud õppeajaga ja sportlaste vajadusi arvestavate toetussüsteemide välja töötamine kõigis suuremates ülikoolides; Vajadusel lisaspetsialistide kaasamine (spetsiifilise valdkonna treener nagu jõutreening, vastupidavus, lisaks alasiseste erioskuste spetsialistide kaasamine, ka mujalt maailmast). 1.1 Spordiakadeemiate arendamine Spordiakadeemia eesmärk on tuua kokku lootustandvad noored saavutussportlased ja parimad treenerid. Spordiakadeemias on noortel võimalik treenida koos samal tasemel ja kõrge motivatsiooniga inimestega ning keskenduda oma haridustee jätkamisel spordile. Seda võimaldab Audentese spordigümnaasium, kuid lisaks 2020. aasta septembrist rakenduvatele uuendustele tuleb laiendada alade valikut, et rohkemate alade sportlastel oleks võimalus kandideerida. Süsteemselt tuleb jätkata ka sportlastele pakutavate tugiteenuste ja spordimeditsiini osakaalu suurendamist. Lisaks Audentese spordigümnaasiumile tasuks koostöös piirkondlike koolide, treenerite, maakondlike spordiliitude ja omavalitsustega kaaluda ka sarnase tugistruktuuri pakkumist piirkondades, kus tegeletakse traditsiooniliselt tugevate spordialadega. Eelduseks on vastavate alade piirkondlikud traditsioonid, oskused, teave ja optimaalsed tingimused sportlasele. 2. Tippsport ja Team Estonia Tippsportlane peab saama keskenduda treeningutele ja sooritustele võistlustel, et saavutada maksimaalsed tulemused. EOK töö on tagada sportlasele selleks vajalikud tingimused ja tugiteenused. See hõlmab nii tervist (haigekassakindlustuse olemasolu, kiire ligipääs suuremates keskustes spordimeditsiini- ja taastusteenustele) kui ka ausa spordi eest seismist, sh dopingu- ja kokkuleppemängude vastast võitlust. Sportlaste edu saavutamisel on oluline roll ka tiitlivõistluste eel toimuvatel laagritel ja kontrollvõistlustel osalemisel. Mitmekülgset toetussüsteemi rakendatakse juba Team Estonias, kus tuuakse kokku noor- ja tippsportlased, nende treenerid ja vajalik tugistruktuur. Oluline on märkida, et Team Estonias võimalused laienevad OM-aladest kaugemale ja aitavad veel laiemal ringil spordiala tippudel edasi areneda. Samuti tagatakse kõrgtasemel tingimuste ja tugiteenuste kättesaadavus, et võita medaleid olümpiamängudelt ja rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt. Team Estonia toetussüsteemiga on alustatud, kuid tuleb jätkata selle täiustamist. Tippude toomisega ühise katuse alla on võimalik toetada ka Eesti spordi maine kujundamist, mis tooks rohkem jälgijaid tippspordile ja samuti suurendada potentsiaalsete sponsorite ringi sportlastele. 3. Treenerid Oma kogemustele tuginedes tean, kui oluline roll on treeneril sportlase kasvatamisel ja kujundamisel. Olen seega veendunud, et treeneriameti maine vajab tugevdamist ja vastavalt kutsekvalifikatsioonile tuleb tõsta ka treenerite sissetulekut vähemalt pedagoogi töötasu tasandile. Need sammud on olulised, et tõsta treeneriamet taas ausse ning toetada haritud ja tipptasemel treenerite järelkasvu, mis hetkel tuntavas madalseisus on. Järelkasv on aga väga vajalik, sest soovitud harrastajate arvu kasvades on prognooside kohaselt on 2030. aastaks vaja juurde 2400 uut treenerit. Samuti peame tagama, et Eestis oleks rohkem kaasaaegsete teadmistega treenereid, kes on motiveeritud ja haritud ning suudavad tõsta Eesti spordi jätkusutlikkust. Nagu igas valdkonnas, peab ka treeneriamet lähtuma elukestva õppe lähenemisest. Julgustada tuleb treenerite ristkasutust, kus spetsiifilisi oskusi-teadmisi jagatakse ka teiste alade sportlastele. Personaalsed treenerid on suured mõjutajad sportlaste saavutustes. Mitmed edulood on sündinud just sportlase, tema treeneri ja isiklike abistajate koostööl ja ühisel pühendumisel. EOK olümpiaettevalmistusprogrammi pääsenud sportlase isiklikule treenerile on alates 2016. aastast uue olümpiaettevalmistuse rahastamise süsteemi raames hakatud maksma ettevalmistustoetust, kuid neid summasid tuleb veelgi suurendada ja leida lahendus tippsportlase kõrval tegutseva treeneri töö tasustamiseks. Alates 2019. aasta jaanuarist laiendasime EOK-s noorte saavutusspordi toetussüsteemi ka treeneritele, kes juhendavad saavutusspordile orienteeritud noori. Eesmärk on järgemööda ka nende treenerite toetust tõsta. 4. Aus sport Dopinguskandaalid on Eesti sporti tugevalt haavanud. Võitlus puhta spordi eest on meie prioriteet ning EOK-s peab olema nulltolerants dopingu kasutamisele. Ausa spordi reegleid peavad tundma, austama ja järgima kõik valdkonnaga seotud inimesed. Spordiseaduse muudatuse eelnõuga, mis on praeguseks ka heaks kiidetud, astume kindlalt selle eesmärgi suunas. Tuleb jätkata ja laiendada Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse poolse ennetustöö tegemist ning toetada asutuse kujunemist puhta ja ausa spordi eest võitlemise keskuseks. Tihedat koostööd tuleb teha ka treeneritega. Alaliitudele tuleb kohustuslikuks teha dopinguproovide võtmine, pistelisi dopinguproove tuleb teha juba juunioride klassist alates. Kuigi sellega kaasnevad kulud, siis proovide rahastamiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks rahastada kontrolle mingis osas litsentsitasudest ja/või stardimaksudest. Dopinguproovide võtmist toetatakse ka alaliitude tegevustoetuse suurendamine läbi. 5. Koolisport Tervisekäitumise edendamine koolis aitab sillutada teed tervema ühiskonnani ja tulevaste tippsportlaste järelkasvu toetamiseks. See teema vajab erilist tähelepanu, kuna laste kehaline aktiivsus pole piisav optimaalse tervise säilitamiseks, mida kinnitab ka rasvunud laste osakaalu jätkuv kasv Eestis. Eesti Spordi Kongressil oleme seadnud ühise eesmärgi, et iga laps liiguks päevas vähemalt 60 minutit. See on miinimum, milleni peame jõudma, kuid eesmärk on muuta liikumine taas noorte elu loomulikuks osaks. Noortes liikumishuvi tekitamiseks on vajalik esmajärjekorras tõsta kehalise kasvatuse tundide kvaliteeti. Võti peitub noortele positiivse kogemuse pakkumises, mille tagab erinevate spordialade tutvustamine ning tulemuste hindamine vastavalt individuaalsele arengule. See annab noortele võimaluse avastada spordialasid, mis neile endale sobivad või huvi pakuvad. Erinevate spordialade kõrval tuleb pakkuda ka teadmisi tervislikust toitumisest, vigastuste ennetamisest jm. See eeldab kehalise kasvatuse õpetajate toetamist, innustamist ning täiendavate abimaterjalide ja koolituste pakkumist. Kehalise kasvatuse tundide mitmekülgsemaks muutmise käigus ei tohi ära kaduda aga võistlused ja spordiüritused, mis on seotud traditsioonidega ja aitavad tekitada meeskonnatunnet ja toetavad tiimis tegutsemist. Selles osas näitavad suunda juba loodud projektid „Liikuma Kutsuv Kool” ja liikumisõpetajate suve- ja sügiskool LIISU, mida tuleb edasi arendada ja laiemalt rakendada. Kehalise kasvatuse tundide kvaliteedi tõstmine saab toimuda koostöös kohalike koolide, lapsevanemate, spordiklubide, maakondlike spordiliitude, Eesti Koolispordi Liidu, kohalike omavalitsuste, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Spordiklubide koostöö edendamisel tuleks juurutada ka treeningute korraldamist pärast koolipäeva lõppu, sest võimalus koos sõpradega treenida on noortele lisamotivatsioon liikumiseks. Kooli kaudu pakutavad trennid on heaks võimaluseks valitud spordialade baasteadmiste omandamiseks ning edasise huvi korral saavad noored liikuda klubides toimuvatesse treeningutesse. Selline suund aitab klubidel leida trennidesse uusi lapsi, toetades seega kohalike spordiklubide tegevust ning pikemas perspektiivis ka Eesti tippsordi järelkasvu. 6. Eesti rahva tervis 2019. aasta Eesti riigi terviseprofiili kohaselt on 21% täiskasvanud elanikkonnast rasvunud, mille peamiseks põhjuseks on vähene füüsiline aktiivsus. See kinnitab vajadust panustada järjepidevalt täiskasvanute liikumisharrastuste edendamisse, sest sportlikel eluviisidel on oluline roll rahva tervise tagamisel. Samuti on tagajärgede ehk rahva terviseprobleemidega tegelemine kallim, kui panustada ennetustegevustesse läbi spordi. EOK peab võtma juhtrolli selle teadmise viimisel otsustajateni, näitama initsiatiivi ja kaasama erinevaid huvigruppe. EOK liikmete näol on meil võimalus tutvustada väga erinevaid ja huvitavaid alasid ning tuua veel rohkem inimesi spordi juurde – peame seda potentsiaali kasutama läbi efektiivsema kommunikatsioonitegevuse. Tervislike eluviiside toetamisele on vaja tähelepanu pöörata ka linnades ja suuremates keskustes. Kui spordiga tegelemiseks on olemas paigad ja võimalused, siis tulevad ka inimesed. Seda kinnitavad mitmed näited – Vabaduse väljakul rulatavad noored, Politsei pargis sageli hõivatud lauatennise lauad jne. Tervislike eluviiside juurutamiseks tuleb kaasata veel enam ettevõtteid, kes võimaldaksid ja toetaksid oma töötajate tegelemist spordiga (soodustus treeningklubidesse, organiseeritud trennid töökohas, töö ja vaba aja tasakaalu toetamine jms). Kui 2018. aastal tegeles 46% 15-69-aastastest inimestest spordiga kaks või enam korda nädalas, siis aastal 2030 peaks vähemalt 70% täisealistest inimestest tegelema liikumisharrastustega minimaalselt kaks korda nädalas. 7. Spordijuhtimise tõhustamine 7.1 Rahastamissüsteemi korrastamine Viimaste aastatel on riigirahastus spordivaldkonnale suurenenud, kuid Kultuuriministeeriumi eelarve spordivaldkonnale on siiski vaid ~ 9% ministeeriumi kogu eelarvest. See on koht, kus tuleb prioriteedid uuesti üle vaadata. Eesti sport peab olema Eesti uhkus ja minu eesmärk on suurendada nii riigi- kui ka eratoetusi spordivaldkonda. Siin on ühtedeks peamisteks prioriteetideks Team Estonia, rahvusvaheliste spordisündmuste ja treenerite rahastuse suurendamine. Samuti tuleb tugevamalt kaasata spordi toetamisse Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium, kuna tervemate inimeste ja aktiivsete eluviiside edendamise arvelt tervelt elatud eluaastate suurendamisel hoiaksime tulevikus kokku märkimisväärse summa. 2018. aastal heaks kiidetud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kadus 2019. aasta algusest Hasartmängumaksu Nõukogu. Sellega seoses on toetuste taotlemise süsteem muutunud veidi lihtsamaks, kuna taotluste tegemiseks peab täitma vähem vorme, kuid siiski peab olema kursis paljude erinevate meetmetega. Tuleb leida veel viise, kuidas rahastamine kättesaadavamaks ja selgemaks muuta. 7.2 EOK komisjonid Näen suurt potentsiaali EOK komisjonides ning minu hinnangul on mõistlik jätkata 9 komisjoniga: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. tippsport/ Team Estonia; turundus/ kommunikatsioon; sporditaristu; võistkondlikud sportmängud; regionaalspordi, liikumisharrastus, sportlik elustiil; kooli- ja üliõpilassport; treenerid; mitte OM alad/ spordiühendused; spordimeditsiin ja tugiteenused. Peame lähtuma eesmärgistatud tegutsemisest. Komisjonide toimimiseks on oluline koostöö EOK liikmetega, mida võimaldab liikmete valdkonnapõhiste teadmiste varasemast suurem ja suunitletum rakendamine. Ka president peaks aktiivselt komisjonide töös toetavas rollis osalema. Komisjonide tegevusest ülevaate andmiseks tuleks sisse viia regulaarne aruandlus EOK täitevkomiteele. 7.3 Alaliitude toetamine Jätkusuutliku spordisüsteemi jaoks on vaja ka võimekaid alaliite, kes suudavad tagada piisava järelkasvu, olla oma ala kompetentsikeskus, oma ala arendada ja olla toeks ka tippudele. Selleks oleks vaja tõsta alaliitude baastoetust. Kuna EOK-sse kuulub väga erinevaid liikmeid/ alaliite, siis vajaks kaasajastamist ka alaliitudele antavate noortespordi- ja tegevustoetuste põhimõtted. Muudatuste eesmärk on olla paindlikum eripäradega arvestamisel, et pühendunud alaliidud/ liikmed oma tegevuseks vajalikust toest ilma ei jääks. Olulisel kohal on ka alaliitude juhtimise toetamine näiteks spordidirektori, tippspordispetsialisti või koondise peatreeneri koha loomisega alaliitudes. Alaliidud on EOK-le olulised partnerid, kes on kursis oma alaga ning saavad anda väärtuslikku sisendit arengusuundadeks. 7.4 Tihedam koostöö maakondlike spordiliitudega Maakondlikud spordiliidud on EOK peamised partnerid spordivaldkonnas kohalikul tasandil. Hetkel puudub aga maakondlikul tasandil tegevustes ühtne strateegia ja visioon maakondlike spordiliitude tulevikust. EOK ülesanne on võtta siin koordineeriv roll ning toetada tervikpildi nägemist ja strateegia loomist. Selleks peab EOK toetama liitude koostöö võimalikkust KOVide, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mis aitaks maakondlike spordiliitudel oma rolli maakonnas täita. Pärast regionaalreformi pole tööle hakanud maakondlike spordiliitude rahastamine, süsteem on liiga projektipõhine. Rahastuse viimine kindlamatele alustele võimaldaks teha pikemaid plaane ja projekte efektiivsemalt ellu viia. 7.5 Sponsorlus ja partnerlussuhted Sponsorrahade toomiseks nii era- kui ka avalikust sektorist tuleb jätkata sponsorrahade jagamise läbipaistvamaks muutmise ja partnerlusprogrammi väljatöötamisega. Loomulikult tuleb riigiga läbi rääkida ka riigiettevõtete kasumist spordi toetamine, mis ootab jätkuvalt lahendust. Riigiettevõtete sponsorlus on üks võimalus Eesti sporti toetada ja see on eeskujuks ka eraettevõtetele. Mida rohkem toetame sportlasi paremate tulemuste saavutamisel ning seeläbi Eesti spordi maine kasvamisel, seda suurem on ka huvi erasektoril sporti investeerida. Kommunikatsioonile, turundusele ja partnerlussuhetele tuleb läheneda strateegiliselt, läbimõeldud programmid võimaldavad pakkuda järgijatele ja sponsoritele väärtust ning tuua juurde uusi huvilisi. Samuti kannab see eesmärki tugevdada nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel Eesti mainet paigana, kus sport on väärtustatud valdkond. Läbi turunduse ja kommunikatsiooni on vaja tõsta EOK ja kogu spordi mainet, samuti propageerida liikumist, terveid eluviise ja ausat sporti. 7.6 Mitmekülgne tugi liikmetele EOK peab pakkuma oma liikmesorganisatsioonidele erialaseid koolitusi ja teadmist, kuidas saada ning hoida sponsoreid ja jõuda avalikkuseni. Kommunikatsiooni- ja turundusalased tegevused on äärmiselt olulised tihedas konkurentsis, kus meediakajastuste saamisel võisteldakse erinevate sündmuste ja algatustega. Eriti arvestades tõsiasja, et paljudel alaliitudel pole võimekust erinevate valdkondade peale spetsialiste palgata. Erialane profiil Enam kui 25 aastat ärijuhtimise kogemust. 1992. aastal panime partneritega aluse hulgimüügiettevõttele AS LTT, millest on välja kasvanud enam kui 120 töötajaga ettevõtete kontsern. Enam kui 20-aastase spordijuhtimiskogemuse raames olen presidendi või juhatuse liikmena tegutsenud EOK-s, Eesti Judoliidus, Kalevi Jahtklubis, Ühenduses Sport Kõigile, Spordiseltsis Kalev, Eesti Melges24 Klassiliidus, Eesti Sportlaste Ühenduses ja Eesti 470 Klassiliidus. 1988. aastal saavutasin olümpiamängudel purjetamises 2. koha ja 1992. aastal 3. koha, 1992. aastal pälvisin Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Olen EBSis omandanud ärijuhtimise bakalaureusekraadi ning rahvusvahelise ärijuhtimise, sotsiaalteaduste magistrikraadi.