KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2020Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10503 (kohtueelses menetluses14913000039) Kohtukoosseis KohtunikAnne Rebane, rahvakohtunikud MettaSarri ja AadiPotter Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Prokurör Taavi Pern ja Triinu Olev Kriminaalasi Alexander Kofkin süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi Vello Kunman süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi Kalev Kallo süüdistuses KarS § 296 lg 1; § 294 lg 1 - § 22 lg 3; § 298 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 402 1 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Aivar Tuulberg süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Alexander Kofkin, isikukood: 34105110379: elukoht: Alte WollerauerStrasse 71, Wollerau, Cantoon, Šveits, Šveitsi Konföderatsioon; Pärnu mnt 6-14, Tallinn; Austria Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti ja vene keel; töökoht: Meriton Hotels AS, nõukogu esimees ja ettevõtte ainuosanik; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv Vello Kunman, isikukood: 35205260315, elukoht: Tagadi küla, Valtsnepi talu, Harjumaa; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: AS Silikaat Grupp, juhataja; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadid Kristi Rande ja Paul Keres Kalev Kallo, isikukood: 34812060319, elukoht: Unna 3, Tallinn; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: Tallinna Linnavolikogu, volikogu esimees; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Kristi Rande Süüdistatav Kaitsja Aivar Tuulberg, isikukood: 36204022735, elukoht: Fr. R. Kreutzwaldi 19c, Tartu; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: Rand ja Tuulberg AS; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Vandeadvokaat Indrek Leppik RESOLUTSIOON Kalev Kallo õigeks mõista KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Kalev Kallosüüdi tunnistada KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista temaleKarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1.3. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta ja 6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Kalev Kallo ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 1.4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kalev Kallole määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.01.2020.a. 1.5. Kalev Kallolt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. 1.6. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 tuleb menetluskulud summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.7. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700001319ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-10503“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1.1. 1.2. 2.1. 2.2. Vello Kunman õigeks mõista KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 39 310 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot ja 57 (viiskümmend seitse) senti (sh käibemaks). 3.1. 3.2. Aivar Tuulberg õigeks mõista KarS § 298 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Aivar Tuulbergi kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 116 269 (sada kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 72(seitsekümmend kaks) senti (sh käibemaks). 4.1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-16-10503 (kohtueelses menetluses 14913000039) seoses menetluses mõistliku aja möödumisega Alexander Kofkini suhtes. 4.2. KrMS § 183 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Alexander Kofkini kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 79 197 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada üheksakümmend seitse)eurot(ilma käibemaksuta). 2 5.1. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 18.02.2019.a määruse nr 1-16-10503 alusel arestitud kolmandale isikule Edgar Savisaarele kuuluv sularaha summas 80 000(kaheksakümmend tuhat) eurot ja tagastada nimetatud sularaha kolmandale isikule Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel. 5.2. KrMS § 181 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Edgar Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 3237 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend seitse)eurot(sh käibemaks). 6.Asitõendid: 1) Kriminaalasjas äravõetud ja vaadeldud elektrooniliste andmekandjate identsete koopiate konteinerfailid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas –KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) Turvakleebisega pakendis 5L00550 A5 formaadis kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures–KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Peedu Zeigerile kohtuotsuse jõustumisel; 3) Turvakleebisega pakendis 5L00547 2014.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 4) Turvakleebisega pakendis 5L00545 kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 5) Turvakleebisega pakendis 5L00549 kaustik ja kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kalev Kallole kohtuotsuse jõustumisel; 6) Turvakleebisega pakendis 5L00548 2015.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 7) Turvakleebisega pakendis 5L00546 kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures– KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 8) Digitaalsed nõudekirjad ja vastused 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna linna asutuste tulemiaruanded 2010-2014) 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (raadioklipid) 1-l CD plaadil, 06.05.2015 vaatlusprotokolli lisa (erakondade valimisreklaamide klipid) 1-l CD plaadil, 14.08.2016 vaatlusprotokolli lisa (MTÜ Eesti Keskerakonna klipp „Töötab“) 1-l CD plaadil, E. Savisaare, P. Pettai, K. Vaheri arvutite ja P. Pettai telefoni vaatlusprotokollide lisa 1-l CD plaadil, P. Pettai arvutist leitud maratoni teemalised videoklipid (15.08.2016 vaatlusprotokolli lisa) 1-l CD plaadil, 22.03.2016 vaatlusprotokolli lisa (Arvo Sarapuu) 1-l CD plaadil, ERJK vastusega nr 31-2/16-3/2 edastatud materjalid 1-l CD plaadil, 14.04.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna maratoni klipp) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (igale lasteaiale uus mänguväljak) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (teavitused eakatele) 1-l CD plaadil, 24.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (Submedia) 1-l CD plaadil, 15.02.2016 OÜ Reklaam ja meedia vastus – 1-l CD plaadil ja 07.10.2016 Eesti Rahvusringhäälingu poolt väljastatud DVD-R plaat („Pealtnägija“ 14.01.2015), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kokku 14 CD ja DVD-R plaati) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 7. KrMS § 183lg 1 alusel jätta riigi kanda:  ERI Kinnisvara OÜ poolt läbiviidud ekspertiisi kulud: kinnisvara hindamise ekspertiis maksumuses 3000 (kolm tuhat) eurot; 3  Creative Semiotics Ltd poolt läbiviidud ekspertiisi kulud: semiootikaekspertiis maksumuses 28 840 (kakskümmend kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate 26.03.2020.a. esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadavhiljemalt Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleishiljemalt 26.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. SÜÜDISTUSE SISU 1.1. KALEV KALLO Kalev Kallot on alust süüdistada altkäemaksu vahendamises H. Tederilt E. Savisaarele, samuti E. Savisaare poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning H. Tederi poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises. Altkäemaks, mida K. Kallo vahendas ning mille andmisele ning võtmisele kaasa aitas, seisnes selles, et H. Teder andis E. Savisaarele altkäemaksu, andes MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule muu soodustuse selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu vastu aadressil L. Koidula 34a, Tallinn, järgmistel asjaoludel. Ettevõte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421, juhatuse liige Natalie Teder) on kinnistu aadressiga Mäekalda 14, Tallinn (registriosa nr 22408201, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 toimus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär ning Tallinna Linnavolikogu esimees K. Kallo ning H. Tederi vaheline kohtumine, mille käigus H. Teder ja K. Kallo leppisid kokku, et K. Kallo edastab E. Savisaarele H. Tederi soovi, et E. Savisaar Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna 4 linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ja K. Kallo vahel. Kohtumise käigus vahendas K. Kallo E. Savisaarele ettevõtja H. Tederi soovi, et E. Savisaar vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit ülalmärgitud kinnistute vahetamiseks. Eeltooduga pani K. Kallo toime altkäemaksu vahendamise. E. Savisaar, H. Teder ja K. Kallo olid ühel meelel, et lubatud soodustus on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 19.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare, K. Kallo ning H. Tederi vahel. Kohtumise käigus esitas E. Savisaar H. Tederile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond valimiste läbiviimiseks raha. MTÜ-le Eesti Keskerakond valimiste korraldamiseks raha andmine toimuks Midfield OÜ-le (juhatuse liige P. Pettai) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania kulud. Vastutasuna nõustus E. Savisaar Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus altkäemaksu andmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pettaiga kokku leppinud altkäemaksu andmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi altkäemaksu andmisele ning võtmisele. Vastutasuna selle eest, et E. Savisaar nõustus kasutama oma ametiseisundit ülalnimetatud kinnistute vahetamise korraldamiseks, korraldas H. Teder Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige Rauno Teder, kes on H. Tederi poeg) poolt 275 000 euro ülekandmise Midfield OÜ pangakontole nr EE933300332116320009 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kõnealune rahasumma kanti üle kahes osas: 30.01.2015 summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 summas 75 000 eurot. Kõnealust summat kasutas Midfield OÜ P. Pettai esinduses MTÜ Eesti Keskerakond kampaaniaarvete eest tasumiseks. Eeltooduga andis H. Teder MTÜle Eesti Keskerakond muu soodustuse seeläbi, et tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, eelnevalt kirjeldatud OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimalus ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaania jätkamiseks. Midfield OÜ P. Pettai esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 ClearChannel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. Pettai perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. 17.02.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ning H. Tederi vahel. H. Teder kordas palvet, et E. 5 Savisaar korraldaks oma ametiseisundit kasutades Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. E. Savisaar, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmise eest, lubas korraldada kõnealuste kinnistute vahetuse. Eeltooduga pani K. Kallo toime KarS § 296 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu vahendamise, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise ning KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmisele kaasaaitamise. Samuti on Kalev Kallot alust süüdistada H. Tederi poolt E. Savisaare esinduses MTÜ-le Eesti Keskerakond suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamises järgnevalt. E. Savisaar on alates 26.10.1998 MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige ning oli erakonna esimees. Eesti Keskerakonna põhikirja (vastu võetud 21.08.2005, muudetud ja täiendatud 27.08.2011 Eesti Keskerakonna XIII kongressil) p 9.7.1. kohaselt erakonna juhatus juhib erakonna tegevust, lähtudes erakonna programmist ning kongressil ja volikogus kinnitatud tegevussuundadest, p 9.7.15. kohaselt otsustab erakonna esindamisega seotud asju ja annab esindamisvolitused, p 9.7.17. kohaselt korraldab erakonna rahastamist ja erakonna majandustegevust. Põhikirja p 8.1. kohaselt erakonna esimees juhib ja esindab erakonda, esineb tema nimel, juhib juhatuse tööd ning annab aru erakonna kongressile. Ettevõte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421, juhatuse liige Natalie Teder) on kinnistu aadressiga Mäekalda 14, Tallinn (registriosa nr 22408201, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 toimus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär ning Tallinna Linnavolikogu esimees K. Kallo ning H. Tederi vaheline kohtumine, mille käigus H. Teder ja K. Kallo leppisid kokku, et K. Kallo edastab E. Savisaarele H. Tederi soovi, et E. Savisaar Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretäri K. Kallo vahel. Kohtumise käigus vahendas K. Kallo E. Savisaarele ettevõtja H. Tederi soovi, et E. Savisaar Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn (registriosa nr 21881301, pindala 2697 m2) vastu. 19.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare, K. Kallo ning H. Tederi vahel. Kohtumise käigus esitas E. Savisaar H. Tederile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond vara. MTÜ-le Eesti Keskerakond vara andmine toimuks Midfield OÜ-le (juhatuse liige Paavo Pettai) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania kulud. Vastutasuna nõustus E. Savisaar Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil Mäekalda 14, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil L. Koidula tn 34a, Tallinn, vastu. Kohtumisel osales K. Kallo arutelus vara üleandmise korraldamise kohta, teavitades ühtlasi, et on P. Pettaiga kokku leppinud raha üleandmise viisi osas. Samuti teavitas K. Kallo, et on kinnistute vahetamisest juba kahe Tallinna abilinnapeaga rääkinud, olles seega asunud korraldama ametialase teo toimepanemist. Seega osutas K. Kallo süüteo toimepanemiseks nõu andmise ning selle kavandamisega vaimset kaasabi, samuti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal 6 ajavahemikul 15.01.2015 kuni 19.01.2015 eelnevate kokkulepete sõlmimisega eeltingimuste loomisega füüsilist kaasabi E. Savisaare ning MTÜ Eesti Keskerakond poolt keelatud annetuse vastuvõtmisele ning H. Tederi poolt keelatud annetuse tegemisele MTÜ-le Eesti Keskerakond. H. Teder Retail Real Estate OÜ esindajana ning P. Pettai Midfield OÜ esindajana sõlmisid näilise laenulepingu, mille kohaselt annab Retail Real Estate OÜ laenu Midfield OÜ-le, kuid tegelikkuses andis H. Teder laenu MTÜ-le Eesti Keskerakond. Vastav laenuleping, mille kohaselt Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜ-le laenu summas 200 000 eurot, allkirjastati H. Tederi ja P. Pettai poolt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 30.01.2015. Nimetatud laenulepingu lisa, millega Retail Real Estate OÜ annab Midfield OÜle täiendavalt laenu summas 75 000 eurot, sõlmiti kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas 12.02.2015. Erakonnaseaduse § 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Erakonnaseaduse§ 122 lg 3 kohaselt loetakse §-s 122 sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vastavalt E. Savisaare ning H. Tederi ja P. Pettai vahelisele kokkuleppele tegi H. Teder MTÜle Eesti Keskerakond erakonnaseaduse § 122 lg 3 mõttes keelatud annetuse, varjates asjaolu, et laenulepingu sõlmimine MTÜ-ga Eesti Keskerakond ei vasta § 12 2 lg 1 sätestatud tingimustele ning et laenuandja ei ole krediidiasutus. E. Savisaar MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liikme ning esimehena nõustus keelatud annetuse vastuvõtmisega. Laenulepingu ning selle lisa alusel teostas Retail Real Estate OÜ raamatupidaja J. Smetana äriühingu pangakontolt nr EE461010220236345228 H. Tederi korraldusel 30.01.2015 ülekande summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 ülekande summas 75 000 eurot Midfield OÜ arvelduskontole nr EE933300332116320009 Danske Bank A/S Eesti filiaali. E. Savisaar, nõustudes nimetatud laenusumma vastuvõtmisega H. Tederilt MTÜ-le Eesti Keskerakond, võttis seega 30.01.2015 ning 13.02.2015 MTÜ Eesti Keskerakond esindajana erakonna huvides vastu keelatud annetuse kokku summas 275 000 eurot, s.o suures ulatuses, kuna Retail Real Estate OÜ ning H. Tederi näol ei ole tegemist erakonnaseaduse § 12 2 lg 1 tingimustele vastava krediidiasutusega. Midfield OÜ P. Pettai esinduses kasutas Retail Real Estate OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR Estonia OÜ arved nr 8549, 8550, 8551, 8552 summas 9910,66 eurot; Kanal 2 arve R14/02477 summas 11 049,01 eurot; Subbmedia OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; Marimark Invest OÜ arved nr 13/08/1 ja nr 13/08/2 koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 Kanal 2 arve nr R15/00321 summas 30 000 eurot; TV3 AS arve nr 150195 summas 30 000 eurot; 10.02.2015 ClearChannel Estonia OÜ arve nr 15008 summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS Mediainvest Holding arve nr 150159 summas 2000 eurot; Trio LSL AS arve nr 150063 summas 7 524,66 eurot; Stereo Meedia OÜ arve summas 8 582,88 eurot; Print24 OÜ arved nr 140045 ja 150106 summas 9321,88 eurot; Kanal2 AS arve nr R15/00494 summas 10 000 eurot; Zaklar OÜ arve nr 215012 summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis P. Pettai perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. Seega pani K. Kallo toime suures ulatuses (KarS § 12 1 p 2) keelatud annetuse tegemisele kaasaaitamise ning keelatud annetuse vastuvõtmisele kaasaaitamise, s.o KarS § 402 1 lg 1 - § 22 lg 3 sätestatud kuriteo. 7 1.2. VELLO KUNMAN Vello Kunmanisüüdistatatakse altkäemaksu lubamises E. Savisaarele, kes nõustus MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule vara lubamisega selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab eramu aadressil Sihi 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamise. 25.07.2013 kinnistamisavalduse alusel on elamumaa, aadressil Sihi 108, Tallinn, omanikuna kinnistusraamatusse kantud Kerstin Kunman. Nimetatud elamumaa osas on Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud 11.08.2014 ehitusloa nr 73395. 10.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet K. Kunmanile ettekirjutuse nr 1412899/00088, mille kohaselt tuvastati 09.12.2014 toimunud välise paikvaatluse teostamise käigus, et aadressil Sihi tn 108 toimuv ehitustegevus ei vasta kinnitatud ehitusprojektile ning kohustati adressaati koheselt peatama ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd. 22.12.2014 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet K. Kunmanile ettekirjutuse nr 1412899/00098 elamu aadressil Sihi tn 18, Tallinn, vastavusse viimiseks 11.08.2014 kinnitatud ehitusprojektiga (ehitusluba nr 73395). Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas perioodil detsember 2014 kuni 15.12.2014 leppisid V. Reiljan ja V. Kunman kokku, et V. Reiljan vahendab V. Kunmani poolt E. Savisaarele altkäemaksu lubamise. Kokkuleppe kohaselt pidi V. Reiljan vahendama E. Savisaarele V. Kunmani lubamise toetada MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga selle eest, et E. Savisaar, kasutades oma ametiseisundit, korraldab ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. E. Savisaar, V. Reiljan ja V. Kunman olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 15.12.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ja Villu Reiljani vahel. Kohtumise käigus vahendas V. Reiljan E. Savisaarele oma tööandja esindaja, AS Silikaat Grupp juhatuse liikme Vello Kunmani soovi, et E. Savisaar Tallinna linnavalitsuse juhina korraldaks ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata aadressil Sihi 108, Tallinn, paikneva eramu ehitustööde jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt. Samuti vahendas V. Reiljan E. Savisaarele V. Kunmani lubamist toetada vastutasuna E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest MTÜ-d Eesti Keskerakond 20 000 euroga. E. Savisaar nõustus V. Kunmani poolt V. Reiljani vahendusel esitatud vara lubamisega MTÜle Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule oma ametiseisundi kasutamise eest ülalkirjeldatud eesmärgil ning andma selleks talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. V. Reiljani vahendusel E. Savisaarele altkäemaksu lubamisega pani V. Kunman toime KarS § 298 lg 1 sätestatud kuriteo. Kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS redaktsiooni järgi oli kirjeldatud tegu karistatav KarS § 297 lg 1 järgi pistise lubamisena. 1.3. AIVAR TUULBERG Aivar Tuulbergi on alust süüdistada selles, et tema AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liikmena andis E. Savisaarele altkäemaksu selle eest, et E. Savisaar korraldab oma ametiseisundit kasutades ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja 8 Tuulberg AS ühispakkumuse SA Tallinna Kultuurikatel riigihankele Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange edukaks tunnistamise alljärgmistel asjaoludel. 01.07.2014 avaldati riigihanke viitenumbriga 153723 hanketeade Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange. 21.10.2014 allkirjastas SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige Väino Sarnet käskkirja nr 6.3/165, mille p-s 4 tunnistati edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202) ning OÜ Tafrix (registrikood 10497964) pakkumus. 03.11.2014 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vaidlustus. Vaidlustuses ning selle 04.11.2014 esitatud täiendustes taotletakse SA Tallinna Kultuurikatel otsuse, millega kvalifitseeriti ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix ja tunnistati nende pakkumus vastavaks ja edukaks, kehtetuks tunnistamist, ning palutakse kohustada SA-d Tallinna Kultuurikatel kõrvaldama ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest. 04.11.2014 toimus Tallinna linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ning A. Tuulbergi vahel. Kohtumise käigus esitas A. Tuulberg E. Savisaarele palve korraldada ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus hankemenetlusest kõrvaldamine ning ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS võitjaks tunnistamine, andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. E. Savisaar nõustus oma ametiseisundit kasutades A. Tuulbergi palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna Ettevõtlusameti juhataja ning SA Kultuurikatel nõukogu esimees Kairi Tenistele (Vaher). E. Savisaar ja A. Tuulberg olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. 17.11.2014 esitas SA Tallinna Kultuurikatel Riigihangete Vaidluskomisjonile koopia SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige V. Sarneti 17.11.2014 käskkirjast nr 6.-3/167 „Riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide / võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise 21.10.2014 nr 6.-3/165 osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine“, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest ning tunnistas kehtetuks oma 21.10.2014 otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas. 16.12.2014 sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS vahel hankeleping nr 28/83 kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastutasuna E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest nõustus E. Savisaar A. Tuulbergilt vara lubamisega ning võttis vara vastu järgnevalt. 09.12.2014 kell 15:22 võttis A. Tuulberg oma Nordea panga kontolt nr EE921700017000367406 sularaha summas 50 000 eurot, mille A. Tuulberg andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis toimunud kohtumisel E. Savisaarele üle. 03.03.2015 kell 11.37 võttis A. Tuulberg oma Nordea panga kontolt nr EE921700017000367406 sularaha summas 30 000 eurot, mille andis samal päeval Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis toimunud kohtumisel E. Savisaarele üle. Eeltooduga pani A. Tuulberg toime KarS § 298 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu andmise suures ulatuses (KarS § 121 p 2). Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS 9 redaktsiooni järgi olid kirjeldatud teod karistatavad KarS § 297 lg 2 p 3 järgi pistise andmisena suures ulatuses. 1.4. ALEXANDER KOFKIN Alexander Kofkinit on alust süüdistada KarS § 298 lg 2 p 1 alusel altkäemaksu lubamises ning andmises E. Savisaarele vastutasuna selle eest, et E. Savisaar oma ametiseisundit kasutades korraldab Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, asuvate äriruumide kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 INTA 38. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference&Spa hotellis Tallinnas. Vastutasuna andis A. Kofkin E. Savisaarele vara, milleks oli osaliselt tasutud puhkusereis Hispaaniasse 30.09.2014 kuni 10.10.2014, 17.01.2015 hotellitoa kasutamine Meriton Grand Conference&Spa hotellis ning 16.10.2001 E. Savisaare ning A. Kofkini vahel sõlmitud laenulepingu pikendamine 02.12.2015. E. Savisaar ja A. Kofkin olid ühel meelel, et A. Kofkini poolt lubatud ning üle antud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2002 korralduse nr 1289-k alusel on OÜ Estkompexim (registrikood 10427320, alates 23.02.2011 Estkompexim Toitlustus OÜ, registrikood 12064927) rentinud Tallinna Kesklinna Valitsuselt aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, asuvaid äriruume. 06.06.2007 korraldusega nr 1060-k on Tallinna Linnavalitsus otsustanud otsustuskorras OÜ-le Estkompexim äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 (üldpind 77,4 m2) üürile andmise; 24.03.2010 korraldusega nr 438-k on Tallinna Linnavalitsus otsustanud kõnealuste äriruumide otsustuskorras üürile andmise OÜ-le Estkompexim viieks aastaks. (14.03.2011 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 389-k otsustati lubada OÜ-l Estkompexim anda üle Tallinna linna ja OÜ Estkompexim vahel 12.04.2010 sõlmitud äriruumi üürilepingust nr 3-5/110 tulenevad üürniku õigused ja kohustused Estkompexim Toitlustus OÜ-le). Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 § 3 lg 2 p 1 kohaselt otsustab linnavara kasutusse andmise viieks kuni kümneks aastaks Tallinna Linnavalitsus. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt määratakse linnavara kasutusse saaja kindlaks suulisel või kirjalikul enampakkumisel, läbirääkimistega pakkumisel või elektroonilisel enampakkumisel. Erandjuhtudel antakse linnavara kasutusse ilma eelneva pakkumiseta otsustuskorras. 30.06.2014 toimus Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel. Kohtumisel avaldas A. Kofkin soovi, et E. Savisaar kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra, andes Tallinna Linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisuliste otsuste ettevalmistamiseks suuniseid ning osaledes ise otsustusprotsessis. E. Savisaar nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks. 04.07.2014 toimus Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel. Kohtumise käigus kordas A. Kofkin oma soovi, et E. Savisaar kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldas Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel 10 kümne aasta võrra. E. Savisaar nõustus kasutama oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamiseks. 30.07.2014 toimus Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel. Kohtumisel kordas A. Kofkin oma soovi, et E. Savisaar kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. E. Savisaar kinnitas Eha Võrgule korralduse andmist rendilepingu pikendamise korraldamiseks ning oma valmisolekut kasutada oma ametiseisundit rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks ka edaspidi. Oma ametiseisundit kasutades andis E. Savisaar Tallinna abilinnapea Eha Võrgule (Võrk) korralduse valmistada ette 06.08.2014 toimuvaks Tallinna Linnavalitsuse istungiks äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, korralduse eelnõu rendilepingu pikendamise kümneks aastaks OÜ-le Estkompexim Toitlustus. 06.08.2014 toimus Tallinna Linnavalitsuse istung, millel osales linnavalitsuse juhina E. Savisaar. Istungil võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 1158-k, mille p 2 ja 3 kohaselt otsustati sõlmida Estkompexim Toitlustus OÜ-ga otsustuskorras Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide rendileping kümneks aastaks. Nimetatud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1158-k allkirjastas linnapea E. Savisaar. 22.08.2014 sõlmiti Tallinna Linnavalitsuse 06.08.2014 korralduse nr 1158-k alusel Tallinna Kesklinna Valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahel äriruumi üürileping, millega anti aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, paiknevad äriruumid üürile Estompexim Toitlustus OÜ-le tähtajaga 10 aastat, kehtivusega alates 01.08.2014 kuni 01.08.2024. Lepingujärgne üüri kogusumma on 3 235,32 eurot kuus, s.o 41,80 eurot/m2, millele lisanduvad kõrvalkulud, maksud ja koormised. Lepingu allkirjastasid üürileandja esindajana Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme ning üürniku esindajana juhatuse liige Kristjan Kasak. Ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 toimus Tallinnas Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA) 38. ülemaailmne kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks. 22.10.2014 E. Savisaare töökabinetis aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, andis E. Savisaar abilinnapea Taavi Aasale (Aas) juhise korraldada INTA kongress Meriton Grand Conference&Spa hotellis. 22.10.2014 toimus Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika kohtumine A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel. Kohtumise käigus avaldas A. Kofkin soovi, et INTA 38. kongress toimuks MeritonConference&Spa hotellis, mis kuulub äriühingule Meriton Hotels AS, registrikoodiga 10048350, ning mille ainus aktsionär on A. Kofkin. Kohtumisel teavitas E. Savisaar, et on kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA 38. konverentsi Meriton Grand Conference&Spa hotellis. E. Savisaar ja A. Kofkin leppisid kokku, et E. Savisaar kasutab ka edaspidi oma ametiseisundit selleks, et INTA konverentsi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid INTA 38. konverentsi Meriton Grand Conference&Spa hotellis. Seoses INTA konverentsi toimumisega esitas Meriton Hotels AS Tallinna Linnakantseleile 28.01.2015 arve, mille kohaselt kuulusid tasumisele kulutused majutusele, 11 konverentsiteenusele ning toitlustusele koos käibemaksuga kokku summas 10 894,15 eurot. INTA konverentsi raames hotellis Park Inn by RadissonMeriton Tallinn ööbinud külaliste hotellitubade kasutuse maksumus koos käibemaksuga oli 11 661,14 eurot. Vastutasuna selle eest, et E. Savisaar korraldab oma ametiseisundit kasutades Estkompexim Toitlustus OÜ-le äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, kümneks aastaks rendile andmise ning ajavahemikul 25.01.2015 kuni 27.01.2015 INTA 38. kongressi korraldamise Meriton Grand Conference&Spa hotellis Tallinnas, nõustus E. Savisaar A. Kofkinilt vara vastuvõtmisega ning võttis vastu vara alljärgnevalt: - 30.06.2014 Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel lubas A. Kofkin E. Savisaarele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud, tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuride eest, samuti anda E. Savisaare käsutusse auto ning autojuhi. E. Savisaar nõustus nimetatud vara lubamisega. - 04.07.2014 Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel lubas A. Kofkin E. Savisaarele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis ning anda E. Savisaare käsutusse auto ning autojuhi. E. Savisaar nõustus nimetatud vara lubamisega. - 30.07.2014 Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel lubas A. Kofkin E. Savisaarele ja tema kaaslasele korraldada reisi Hispaaniasse ning tasuda ööbimiskulud hotellis, anda E. Savisaare käsutusse auto ning autojuhi, samuti tasuda Buchingeri kliinikus terviseprotseduuri – osooniteraapia eest. E. Savisaar nõustus nimetatud vara lubamisega. - 03.09.2014 Meriton Grand Conference&Spa hotellis aadressil Paldiski mnt 4, Tallinn, asuvas restoranis Balalaika toimunud kohtumisel A. Kofkini ja Tallinna linnapea E. Savisaare vahel lubas A. Kofkin E. Savisaarele ja tema kaaslasele Siret Kotkale tasuda ööbimiskulud Hispaania hotellis Marat ajavahemikul alates 31.10.2014 ning tasuda E. Savisaare osooniteraapia eest. A. Kofkin teavitas E. Savisaart sellest, et on hotelli eest ettemaksu tasunud. Samuti lubas A. Kofkin tasuda E. Savisaare ja S. Kotka hotellikulud Zürichis novembris 2014 ning tasuda E. Savisaare ning S. Kotka äriklassi piletid Malagast Zürichisse. E. Savisaar nõustus nimetatud vara lubamisega. - A. Kofkin tasus E. Savisaare ja S. Kotka ööbimiskulud koos hommikusöögiga hotellis GuadalpinSuites aadressil Blvd. Principe AlfonsovonHohenlohe, Marbella, Hispaania, ajavahemikul 30.09.2014 kuni 10.10.2014 kokku summas 1360 eurot. Hotelli eest tasumise korraldas A. Kofkin Stanislav Andrejevi kaudu, kes tasus hotelli eest sularahas ettemaksena 13.08.2014 summas 590 eurot ning 30.09.2014 summas 770 eurot. E. Savisaar võttis nimetatud vara vastu, ööbides S. Kotkaga nimetatud ajavahemikul nimetatud hotellis toas nr 429. - A. Kofkin tasus täpselt tuvastamata ajal E. Savisaare 03.10.2014, 05.10.2014 ning 08.10.2014 terviseprotseduuride eest – infiltratsioon ning magnetväljaprotseduur – Atalaya Parki meditsiinikeskuses summas 300 eurot. E. Savisaar võttis nimetatud vara vastu, lastes endale nimetatud terviseprotseduure teha. - A. Kofkin tellis ning tasus 06.10.2014 E. Savisaare ning S. Kotka lennupiletid 09.10.2014 lennule Malagast Stockholmi ning 09.10.2014 lennule Stockholmist Riiga kokku summas 1947 Šveitsi franki, s.o 1606,44 eurot. E. Savisaar võttis nimetatud vara vastu, kasutades koos S. Kotkaga nimetatud lennupileteid lennuks Malagast Stockholmi ning Stockholmist Riiga. 12 - A. Kofkin tasus E. Savisaare poolt hotelli Meriton Grand Conference&Spa, aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4, Tallinn, hotellitoa nr 4044 kasutamise eest koos toitlustusega ajavahemikul 17.01.2015 – 18.01.2015. E. Savisaar kasutas nimetatud hotellituba 17.01.2015 ajavahemikul 15.06 kuni 16.21, kohtudes seal Natalja Nikolajevaga. A. Kofkin tasus E. Savisaare poolt hotellitoa kasutamise eest koos toitlustusega sularahas summas 177,20 eurot (toitlustamine summas 77, 20 eurot, majutus 100 eurot). E. Savisaar võttis nimetatud vara vastu. - 14.12.2014 toimus E. Savisaare elukohas aadressil Lääne-Virumaa, Vihula vald, Eru küla, Hundisilma talu, kohtumine E. Savisaare, A. Kofkini ning S. Kotka vahel. Kohtumise käigus lubas A. Kofkin E. Savisaare poolt INTA 38. kongressi korraldamise eest hotellis Meriton Grand Conference&Spa E. Savisaarele ning S. Kotkale veel ühe reisi Hispaaniasse. E. Savisaar nõustus nimetatud vara lubamisega. - 16.10.2009 sõlmisid A. Kofkin ja E. Savisaar laenulepingu, millega A. Kofkin andis E. Savisaarele laenu summas 500 000 krooni (31 969,30 eurot) tähtajaga 01.10.2015. E. Savisaar ei tagastanud A. Kofkinile tähtajaks laenusummat ning 02.12.2015 sõlmisid A. Kofkin ning E. Savisaar laenulepingu lisa nr 1, millega määrati uueks laenu tähtajaks 30.06.2018. Laenulepingu tähtaja pikendamisega andis A. Kofkin 02.12.2015 E. Savisaarele õiguse kasutada laenusummat täiendava ajaperioodi jooksul, s.o kuni 30.06.2018, millega andis E. Savisaare kasutusse vara. E. Savisaar võttis nimetatud vara vastu. Eeltoodu alusel pani A. Kofkin toime KarS § 298 lg 2 p1 sätestatud kuriteo, s.o altkäemaksu lubamise ja andmise vähemalt teist korda. Kuni 31.12.2014 toime pandud teod olid kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsiooni järgi karistatavad KarS § 297 lg 2 p 1 järgi pistise andmisena. 2. KOHTU SEISUKOHT Kohtuotsuse tegemisel annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas Edgar Savisaar oli süüdistusaktis nimetatud kuritegude toimepanemise ajal ametiisik karistusseadustiku tähenduses (punkt 2.1). Lisaks annab kohus eraldi hinnangu jälituslubade ja nende alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkusele (punkt 2.2), kuivõrd jälitustegevuse käigus kogutud tõendid puudutavad kõiki süüdistatavaid. Viimaks annab kohus iga süüdistatava osas hinnangu talle süüdistusaktis etteheidetud tegudele, alustades Kalev Kallole etteheidetud tegudest (punkt 2.3), seejärel Vello Kunmanile etteheidetud tegu (punkt 2.4), Aivar Tuulbergile etteheidetud tegu (punkt 2.5) ja lõpetuseks Alexander Kofkinile etteheidetud tegudele (punkt 2.6). 2.1. Edgar Savisaar kui ametiisik Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund seisneb KVS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, 13 sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Oluline on ka märkida, et karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 mõttes ei ole ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-05, p 8; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-95-12, p 14.2). E. Savisaar oli süüdistuses nimetatud kuritegude ajal Tallinna Linnapea. See on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud Tallinna Linnavolikogu 14.11.2013.a otsusega nr 171 (20 kd, tl 48). Tallinna Linnavolikogu10.10.1996.a määrusega nr 27 vastu võetud Tallinna põhimäärus annab Tallinna linnapeale suure mõjuvõimu linna töö korraldamisel ning asjaajamisel.Nimetatud määruse § 44 lg 1 kohaselt linnapea muuhulgas: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) annab linnavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja tema vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametsisse nimetamiseks linna ametiasutuse, v.a linnavolikogu kantselei, juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva Tallinna põhimäärusega pandud ülesandeid. Seega võimaldas Tallinna põhimääruse § 44 lg-st 1 tulenev pädevus E. Savisaarel linnavalitsuse ametnikke nii otseselt kui kaudselt tööalaselt mõjutada. E. Savisaare pädevuse ilmestamiseks saab näitena tuua V. Kunmanile etteheidetud kuriteoepisoodiga seotud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja A. Hallik-Jürgensteini poolt öeldu, mille kohaselt allus ta oma tegevuses abilinnapea T. Aasale. Kohtu arvates on ilmne, et kui isik allub abilinnapeale, siis saab selle kaudu otsuse tegemisse sekkuda ka linnapea ehk E. Savisaar oleks linnapeana saanud mõjutada Tallina Linnaplaneerimise Ameti otsustusi. Kohtu hinnangul puudub eelneva tõttu käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles, et E. Savisaar oli süüdistusaktis nimetatud kuritegude toimepanemise ajal ametiisikKarS § 288 lg 1 mõttes, kellel oli muuhulgas õigus anda korraldusi oma alluvatele, sh linnavalitsuse liikmetele (nt abilinnapeadele) ning õigus anda korraldusi ja suuniseid ka talle kaudselt allunud inimestele. 2.2. Jälituslubade ja nende alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkus Kohus tutvus 16.03.2016.ateabehanketoimingu kokkuvõtte nr 02039 ja 16.03.2016.ateabehanketoimingu kokkuvõtte nr 02040 aluseks oleva Tallinna Halduskohtu 06.05.2014.akohtumäärusega nr 1/14 tähtajaga alates 06.05.2014.a kl 11 kuni 06.07.2014.a (k.a) 16.05.2017.a Kaitsepolitseiametis. 14 Kohus leidis, et halduskohtu eelnimetatud määruses ei ole selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks vältimatult vajalik kaitseõiguse teostamisel ja jättis kaitsjate taotlused sellega tutvumiseks rahuldamata. Kohus leidis, et halduskohtu määrusega tutvumine võib ohtu seada julgeolekuasutuste meetodid ja taktika ning seeläbi kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Halduskohtu määruses ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, millega tutvumine oleks kaitsjatel endi kaitseülesande täitmiseks vältimatult vajalik. Teabehanketoimingu kokkuvõtted on kohtu hinnangul lubatav tõend. KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoimingu teostamine lubatud, kui andmete kogumine muude menetlustoimingute või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohus on tutvunud jälitustoimingute teostamiseks kohtueelses menetluses kohtule esitatud taotluste ja kohtu poolt väljastatud lubadega, samuti tutvus kohus kriminaalasja menetledes samaaegselt ka jälitustoimikutega. Kohus leiab, et jälitusload on antud seaduslikult ja ühtegi jälitustoimingut ilma vastava loata pole teostatud. Jälitustoimikutega tutvumise kohta on tehtud toimikutesse ka vastav märge. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). Kohus peab jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 22.3 ja 6. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p 11). Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32). Ühtlasi peab kohus jälitustoimingu loas selgelt põhjendama, missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Kuid jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda ultimaratio-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 31-1-14-14, p 773). Kohus, tutvunud jälitustoimikutega, jälituslubade taotluste ja jälituslubadega, leiab, et antud kriminaalasjas on kõik eeltoodud kriminaalmenetluse seadustikust ja kohtupraktikast tulenevad nõuded jälituslubade väljaandmisel täidetud olnud. Jälitustoiminguteks antud 15 lubades on märgitud kõik tõenditega seostatud konkreetsed põhjendused selle kohta, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud võimaldavad kõneleda põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust isikute suhtes. Samuti on põhjendatud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on aga kirjeldatud vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamisel nimetati konkreetses kriminaalasjas tähtsust omavad tegurid, mis tingisid jälitustoimingute jätkamise jälitustoiminguteks antud lubades märgitud tähtajal. Kohus ei ole tuvastanud mingit alust jälitustoimingute lubade õigusvastaseks tunnistamiseks. 2.3. KALEV KALLO süüdistusesKarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3, § 298 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et K.Kallo poolt KarS §4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Küll aga on tõendamist leidnud K.Kallo poolt KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemine. 2.3.1. Kuriteokoosseis – KarS § 296 lg 1, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3ja KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 2.3.1.1. Objektiivne koosseis Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse K. Kallot altkäemaksu vahendamises H. TederiltE. Savisaarele (KarS § 296 lg 1), samuti E. Savisaarepoolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises (KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3) ning H. Tederi poolt altkäemaksu andmisele kaasaaitamises (KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3). KarS §-s 296 sätestatud altkäemaksu vahendus kujutab endast koosseisutüübilt formaalset ja vajaliku osavõtuga kuriteokoosseisu, mille objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu andja või võtja ülesandel altkäemaksu andmiseks või võtmiseks soodusolukorra loomises. Soodusolukorra loomine võib väljenduda altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele (nt läbirääkimiste pidamine) või selle täitmisele (nt altkäemaksu eseme üleandmine) kaasaaitamises. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvanaja seetõttu tuleb kõnealuse koosseisu tunnuste sisustamiseks pöörduda samaaegselt ka §-de 294 (altkäemaksu võtmine) ja § 298 (altkäemaksu andmine) poole. Seega kujutab altkäemaksu vahendus endast sisuliselt altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise erijuhtu, mis on aga eraldi süüteona kriminaliseeritud. Kuivõrd tegemist on vajaliku osavõtuga süüteoga, eeldavad selle subjektiks oleva isiku põhiteo objektiivsed tunnused realiseerumiseks ka mingi teise isiku lisategu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-68-11, p 12.1) Altkäemaksu vahendus ei eelda subjektina ametiisikut, seega ei oma kuriteo kvalifitseerimise seisukohast tähtsust, kas K.Kallo oli kuriteo toimepanemise ajal riigiametnik, töötas kohalikus omavalitsuses vms. Süüteo subjektiks saab olla iga süüvõimeline isik. Altkäemaksu vahendus on lõpule viidud altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks.Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegevus, mida altkäemaksu vahendamine ei hõlma, on karistatav kaasaaitamisena 16 üldosaliste sätete järgi § 22 kohaselt.Altkäemaksu vahendades ründab toimepanija kaudselt riigivõimu ja avalikku võimu tervikuna. KarS §-s 294 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Ametiseisundi kasutamise tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda ning ta mõistab, et selles suunas tegutsemine on vastutasuks varasema altkäemaksu eest. Kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab nn ekvivalentsussuhtest ehk ebaõiguskokkuleppest. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist poolte vahelist sidet, mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksuandjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. oktoobri 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-11-68-11, p 9.3). Seejuures ei ole vajalik, et altkäemaksu andja ja võtja nimetatud üksmeelt ühiselt oleksid väljendanud. Ebaõiguskokkulepe ei pea kajastama üksikasjalikult, milliste juba astutud sammude eest ametiisikut premeeritakse või milliseid konkreetseid samme ametiisik tulevikus astuma peab. Piisavalt konkretiseeritud ametiisikult oodatav tegu on tuvastatav ka juhul, kui pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel ametiisik oma ametiseisundit kasutades peab tegutsema hakkama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. juuli 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-14, p 21.1). Süüdistuses on K. Kallole ette heidetud H. Tederi poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond muu soodustuse andmist seeläbi, et ta tagas olukorras, kus MTÜ-l Eesti Keskerakond ei olnud võimalik sõlmida laenulepingut erakonnaseaduses lubatud tingimustel, süüdistuses kirjeldatud viisil OÜ-ga Midfield laenulepingu sõlmimise võimaluse ning raha kasutamise MTÜ Eesti Keskerakond reklaamkampaania jätkamiseks, st tagas ajaliselt kriitilises olukorras, mil erakond vajas eduka valimiskampaania läbiviimiseks, mida viis läbi P. Pettai enda ettevõtte Midfield OÜ alt, ja eelnevate võlgade likvideerimiseks, rahaliste vahendite olemasolu laenu andmise näol. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et E. Savisaar oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik KarS § 288 tähenduses (kohus on sellel pikemalt peatunud punktis 2.1) ja MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige. Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükk MTÜ Eesti Keskerakond kohta koos MTÜ Eesti Keskerakond põhikirjaga (22 kd, tl 146-161). Samuti puudub vaidlus selles, et K. Kallo oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul Riigikogu liige ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär. Kuriteo kvalifitseerimise seisukohast ei oma see aga mingit tähtsust, sest nagu eelpool öeldud, siis altkäemaksu vahenduse koosseis ei eelda subjektina ametiisikut. K. Kalloleetteheidetav tegu on seotud kahe kinnistu vahetamisega – Mäekalda 14, Tallinn ja L. Koidula 34a, Tallinn. Vaidlus puudub selles, et Natalie Teder (H. Tederi abikaasa) oli ettevõtte Promptus Capital OÜ (reg. kood 12670421) juhatuse liikmeks süüdistuses nimetatud perioodil ning ettevõte Promptus Capital OÜ oli kinnistu Mäekalda 14, Tallinn, omanik (seda kinnitab 06.10.2014.a notariaalne hüpoteegi kustutamise kokkulepe, kinnistute müügileping ja asjaõigusleping). Nimetatut tõendab äriregistri väljatrükkPromptus Capital OÜ kohta (22 kd, tl 136-139)ning22.09.2015.a H. Tederi elukohas aadressil Tornimäe 7-148, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 1-3) ja 19.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 4-38) läbiotsimisel äravõetud dokumentide kohta. Samuti ei ole vaidlust selles, et kinnistu L. Koidula 34a, Tallinn omanikuks oli süüdistuses nimetatud perioodil Tallinna linn. 17 Kohtu hinnangul on kogu K. Kalloleetteheidetavat tegu analüüsides oluline esmalt välja tuua süüdistatavaH. Tederi poolt antud ütlused, kes tunnistas end 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi andes süüdi altkäemaksu andmises ja MTÜ-le Eesti Keskerakond keelatud annetuse tegemises. SüüdistatavHillar Tederselgitas 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 38-44) andes, et tal ei ole kunagi olnud plaanis anda Keskerakonnale suurt rahalist summat, vaid tema teene Keskerakonnale seisnes laenuandmise faktis. Süüdistatav selgitas veel altkäemaksu andmise osas järgmist: „Jah, ma võib-olla selgitan altkäemaksu osas, tegemist oli kahe teenega, mis seoti omavahel ebaseaduslikuks kokkuleppeks ühel meievahelisel kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Üks teenetest oli siis minu poolt Keskerakonnale laenu võimaldamine, mille eest tema reklaamipartner Paavo Pettai läbi oma firma Midfield tasus Keskerakonna valimiskampaania arveid selle laenu eest, mis ma talle andsin ja teine teene oli mind Kadriorus huvitanud kahe kinnistu vahetamise menetluse käima lükkamine Tallinna Linnavalitsuses.“ Prokuröri küsimusele, kes selle teise teene pidanuks osutama, vastas süüdistatav järgmist: „Teise teene pidanuks osutama Keskerakond ja selle teene leppisid minuga kokku 19.jaanuari kohtumisel, tegid selle ettepaneku, et ma tooks vastavasisulise avalduse ja nad lükkaks menetluse käima, E.Savisaar ja Kalev Kallo.“ Kinnistute vahetamise kohta andis süüdistatav ütlusi, et tegemist oli Kadriorus asuvate kinnistutega, mille ta (Promptus Capital OÜ) soetas juhuslikult 2014.a oktoobris ja hakkas siis mõtlema, et mis seal kinnistutel võiks olla (üheks mõttes oli kuursaal nagu on Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus) ning rääkis sellest erinevatel kohtumisel ka K. Kalloga, kellele see idee meeldis ja siis tekkiski mõte, et võiks pakkuda Tallinna linnale, et ta vahetab kinnistud ära, ehitades linnavalitsusele uue majandushoovi ja linnarahvale kuursaali. Prokuröri küsimusele, millal süüdistatav esimest korda K. Kalloga kohtus ja rääkis kinnistute vahetamisest, vastas süüdistatav, et „… Millal me täpselt kohtusime ja millest me rääkisime 2014 aasta lõpus, seda ei oska kuupäevaliselt öelda, aga ütleme korra kuus või veidi tihedamini, lihtsalt trehvasime ja neist asjadest rääkisime. Kinnistute osas jutud olid sügise poole, Kallo selles suhtes oli teadlik, ma arutasin, kas need mõtted olid head, see oli lihtsalt üks teemadest kohtumisel, see ei olnud kohtumine, et räägime nendest kinnistutest, see oli kõik fantaasia või arengu ja mõttefaasis, et mis seal olla võiks. Tõsisemaks läks asi jaanuaris, kus kohtusime Audi tornis, kuskil 12.jaanuaril Kallo helistas mulle ja ütles, et võiks kohtuda …“ „Esmaspäeval K. Kallo helistas mulle, kolmapäeval tulin Eestisse, kohtusime neljapäeval, see kohtumine oli suhteliselt lühikest aega enne valimisi, rääkisime alustuseks kõikidest planeeringuteemadest ja muudest asjadest, rääkisime ka Kadriorust sealhulgas, rääkisime majandusest, aga see oli üks reaalne kohtumine, kus me kinnistutest ka rääkisime.“ Süüdistatava sõnul kohtus ta K. Kalloga korduvalt. Kui ta kohtus temaga 2014.a septembris, siis rääkis Kalev ka sellest, et tulemas on valimised, et Keskerakond soovib oma valimiskampaaniat rahastada pangalaenuga, kuid sellist panka ei ole õnnestunud leida. Süüdistatav ütles Kallole, et kui ta jääb selle murega üksi enne valimisi, siis ta võib umbes 200 000 euroga aidata, et saaks maksta P. Pettaile, kas saaks teha Keskerakonna kampaaniaid ja maksta arveid. K. Kallo rääkis sellest pakkumisest P. Pettaile ja süüdistatav kinnitas ka talle, et ta võiks sellise summaga aidata, kui häda on käes. 15.01.2015.a kohtumisel Audi tornis rääkisid süüdistatav ja K. Kallo Kadrioru kinnistutest ja K. Kallo küsis süüdistatavalt ka, et kas ta oleks nõus Keskerakonnale annetama. Kuna süüdistataval oli tollel hetkel rahadega raske (oli niigi probleem Pettaile antud lubadusega 200 000 euro osas), siis lubas süüdistatav vaadata, et kuidas laenudega läheb ja kuidas likviidsus tekib. Süüdistatava sõnul ta annetuseks valmis ei olnud. Pärast kohtumist läks K. Kallo kokku leppima süüdistatava ja E. Savisaarekohtumist ja helistas järgmisel päeval, öeldes, et see kohtumine toimub esmaspäeval kell kolm Tallinna Linnavalitsuses. Nimetatud kohtumine leidis aset süüdistatava, E. Savisaareja K. Kallo vahel Tallinna Linnavalitsuses E. Savisaarekabinetis, kus E. Savisaar küsis annetust (oli kirjutanud 18 mingi numbri paberile ja püüdis süüdistatavale näidata seda numbrit, öeldes, et tal oleks vaja valimised ära teha). Süüdistatav ütles, et ta ei saa aidata, et tal ei ole raha. Kohtumise lõpus lepiti kokku uus kohtumine Poskas süüdistatava, J. Mõisa, E. Savisaareja K. Kallo vahel ning K. Kallo pakkus lõpetuseks, et kui süüdistatav järgmine kord tuleb, siis võtaks Kadrioru teemalise maadevahetuse avalduse ka kaasa, et see asi võiks liikuma hakata ja E. Savisaar kiitis sellele takka. Annetuse osas käis jutt rahast Keskerakonnale, mida süüdistatav võiks eelduslikult eraisikuna annetada. Keskerakonna huvi oli Pettaile laenu andmise osas see, et Pettai kui Keskerakonna pikaaegne reklaamipartner kasutaks seda raha Keskerakonna 2015.a valimisreklaamide eest tasumiseks. Süüdistatav selgitas veel, et „ … selle kohtumise eesmärk ei olnud arutada kinnistute vahetamist, selle kohtumise eesmärk 19-al oli arutada majandusteemasid ja annetuseteemasid. Aga enne kohtumise lõppu selline ettepanek teiselt poolt mulle tehti, et ma tooksin selle kinnistute vahetamise avalduse ja see protsess linnavalitsuses ja menetlus võiks alata.“ Prokuröri küsimusele, kas süüdistatava hinnangul oli avalduse esitamine linnavalitsusele seotud mingil viisil laenuteemal rääkimisega, vastas süüdistatav: „Need asjad seostati tegelikult 19 kuupäeva kohtumisel ära, kuna just vahetult rääkisin sellest 200 000 laenust, sellepeale teine pool tegi ettepaneku, et ma tooks avalduse, siis ma tegelikult sain ka seal aru, et neid asju omavahel seostatakse.“ P. Pettaile laenu andmise kohta selgitas süüdistatav järgmist. Neil oli 2014.a novembrist koostööleping Admiraliteedi ala brändiga seoses, esmalt soovis P. Pettai, et süüdistatav teeks sama olemasoleva lepingu raames ettemaksu, millest ta teeks Keskerakonnale kampaaniat ja kui Keskerakond P. Pettaile selle kampaania eest tasuks, siis maksaks ta oma tööga süüdistatavale tagasi. Kuna see ei olnud süüdistatava juristi hinnangul hea variant, siis vormistati see laenuna läbi süüdistatavale kuuluva ettevõtte Retail Real Estate OÜ (algselt 200 000 eurot ja hiljem 75 000 eurot), mille P. Pettai on tänaseks tagastanud. Süüdistatava sõnul andis ta P. Pettaile 200 000 eurot laenu selleks, et ta aitas seeläbi Keskerakonda, P. Pettai sai nimetatud summaga tellida reklaame ja tasuda Keskerakonna reklaamiarveid. Süüdistatav ei andnud otse laenu Keskerakonnale, sest parteile ei tohi laenu anda. Kinnistute vahetamisega seoses selgitas süüdistatav veel, et ta koostas kinnistute vahetamise avalduse ise, samuti leppis ta ise kokku kohtumise E. Savisaarega ja viis selle avalduse ise ära, seega tema mäletamist mööda ei olnud K. Kallo sellega kuidagi seotud. Küll aga mainis K. Kallo 19.01.2015.a kohtumisel, et on puudutanud seda teemat kahe abilinnapeaga. Süüdistatava sõnul mõistis ta 19.01.2015.a kohtumisel, et temal küsitakse altkäemaksu, et kui ta pakub omaltpoolt vastuteenet, siis ta annab altkäemaksu. Altkäemaks erakonnale oli süüdistatava lubadus anda P. Pettaile laen, mille ta andis P. Pettaile selleks, et tema firma Midfield saaks tasuda Keskerakonna 2015.a reklaamiarvete eest. Vastutasuna pidi süüdistatav saama menetluse käima lükkamise Tallinna Linnavalitsusest, mille sisuks oli vahetada üks Kadrioru kinnistu teise kinnistu vastu. Nimetatud kokkulepe sõlmiti 19.01.2015.a kohtumisel Tallinna Linnavalitsuses. Altkäemaksu teema kahest teenest hakkas ühest ehk laenu andmisest rääkima süüdistatav ja teisest teene ehk maadevahetuse kirja toomise algatas K. Kallo ning E. Savisaar kinnitas, et nad nii teeksid. K. Kallo rolli kohta altkäemaksu kokkuleppe juures andis süüdistatav järgmisi ütlusi: „Ega me sellest K. Kalloga kordagi rohkem ei rääkinud peale selle avalduse viimist, eks avalduse viimiseni jõudmisel tal teatud roll oli, see ettepanek temalt tuli, selle avalduse võiks viia, kui palju see oli lepitud kokku Savisaarega, sellele ma ei oska vastata, aga ettepanek see avaldus tuua, tuli temalt. See tuli temalt, aga ta teadis, et see on minu soov.“ Süüdistataval oli arusaamine, et K. Kallo küsis avaldust kinnistute vahetamiseks pärast P. Pettaile antavast laenust rääkimist selleks, et teda püüti motiveerida, et see sündmus ikkagi juhtuks. H. Tederi ütlustega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et ta otsis võimalusi kinnistute vahetamiseks ning pakkus selle eest vastutasuks abi MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamisel. 19 Kohtu hinnangul on H. Tederi ütlused usaldusväärsed ja elulised usutavad ning need on ka kooskõlas teiste asjas uuritud tõenditega, mida kohus järgnevalt analüüsib. Kriminaalasjas on tunnistaja K. Volmeri ütlustega ning 22.09.2015.a vaatlusprotokolliga Tallinna Kommunaalameti ameti juhataja asetäitja R. Vesialliku poolt dokumentide väljaandmise kohta (21 kd, tl 66-67) ja 20.10.2015.a R. Vesialliku poolt välja antud dokumentide kohta koostatud vaatlusprotokolli lisadega (21 kd, tl 68-72)tõendamist leidnud, et 16.02.2015.a esitas K. VolmerPromptus Capital OÜ volitatud esindajana E. Savisaarele adresseeritud dokumendi koos Maa-ameti plaani ja pildiga, milles tegi ettepaneku vahetada Tallinna linnale kuuluv kinnistu aadressiga L. Koidula 34a, Tallinn Promptus Capital OÜ-le kuuluva kinnistuga aadressil Mäekalda tn 14, Tallinn vastu. Seega tegi H. Teder kinnistute vahetamise ettepaneku E. Savisaarenimele ka ametlikke kanaleid pidi. Dokumendist nähtub, et E. Savisaar märkisdokumendile 17.02.2015.a resolutsiooni „Lp. E. Võrk, Ettepanekuks.17.02.2015.a.“ ning templijäljenditest nähtuvalt on dokument Tallinna linnakantseleis registreeritud 19.02.2015.a nr LV-1/518 all ja Tallinna Linnavaraametis 20.02.2015.a nr 2.1-9/929 all. 22.09.2015.a E. Võrk kasutuses olevates tööruumides aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (47 kd, tl 100-102) ja 03.12.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (47 kd, tl 103-109) tõendab, et E. Võrk valdusest leiti A. Valdmanni poolt koostatud memo 2-l lehel pealkirjaga „Memo OÜ Promptus Capital ettepanekule“ koos käsikirjaliste märkmetega. Tallinna Linnavalitsuse dokumendi haldussüsteemi „Postipoiss“ väljatrükk OÜ Promptus Capital 16.02.2015.a taotluse menetlemise logist LV-1/518 tõendab, et kinnistute vahetamise taotluse menetlemine toimus alljärgnevas järjekorras:  19.02.2015.a kell 12:23 on taotlus dokumendi haldussüsteemis E. Savisaarenimele registreeritud;  19.02.2015.a kell 12:25 on taotlus täitmiseks edastatud E. Võrgule koos E. Savisaareresolutsiooniga „Ettepanekuks“;  19.02.2015.a kell 12:34 on taotlus E. Võrgu poolt edastatud täitmiseks K. Klandorfile resolutsiooniga „Austatud härra Klandorf. Palun vastavalt linnapea resolutsioonile ettepanekuid seoses kommunaalameti valdkonda kuuluva temaatikaga. Lp E. Uri. Palun esitada LVA ettepanekud 02.03.2015 linnavaraameti valdkonda kuuluvate küsimuste osas“;  25.02.2015.a kell 13:30 on taotlus K. Klandorfi poolt edastatud täitmiseks Tallinna Kommunaalametile A. Valdmannile resolutsiooniga „Ettepanekuks“;  10.04.2015.a kell 10:18 on registreeritud K. Klandorfi väljaminev kiri nrLV-1/518OÜle Promptus Capital ja K. Volmerile teemal „Kinnistute vahetamise ettepanek“, milles leitakse, et taotleja poolt soovitud maadevahetus ei ole võimalik. Kinnistute vahetamise ettepaneku menetlemist eeltoodud järjekorras kinnitavad ka tunnistajate K. Volmeri, A. Valdmanni, E. Uri, A. Brandt ja E. Võrkpoolt kohtuistungil antud ütlused ning tunnistaja A. Brandt poolt edastatud dokumendid. Tunnistaja Kairit Volmer andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 68-70) selle kohta, et ta on nõustanud ettevõtet Promptus Capital OÜ juriidilistes küsimustes, suheldes eelkõige H. Tederiga. Tunnistaja sõnul oli ta ka kinnistu Mäekalda tee 14, Tallinn, omandamise ja lepingu sõlmimise juures. 2015.a veebruaris pöördus H. Teder tunnistaja poole ja palus, et tunnistaja vormistaks tema nii-öelda mustandi järgi Tallinna linnale kirja kinnistu Mäekalda tee 14 vahetamisega seoses. Nimetatud kirja allkirjastas tunnistaja ja andis selle H. 20 Tederi kätte, kes viis selle ise linnavalitsusse. Abilinnapea K. Klandorfi vastus kirjale laekus aprillis. Tunnistaja sõnul valmistas ta H. Tederi palvel ette ka laenulepingu, mille alusel tehti 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a ülekanded Retail Real Estate kontolt Midfield OÜ kontole. Ülekanded tegi ettevõtte raamatupidaja A. Vihvelin ja ülekande korraldused andis J. Smetana. Tunnistaja Ain Valdmann andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 63-64) selle kohta, et ta töötas 2014-2015. aastal Tallinna Kommunaalameti juhatajana. Tunnistaja sõnul puutus ta kirjavahetuses kokku Promptus Capital OÜ-ga, kui talle tuli E. Võrgu ja K. Klandorfi kaudu taotlus. Tunnistaja poolt edastatud e-kirjavahetusest (22 kd, tl 177-181) nähtub, et 23.02.2015.a kell 09:28 kirjutas A. Brandt Kommunaalameti üldmeilile, et abilinnapea E. Võrk soovib 02.03.2015.a ettepanekuid, vaja oleks ühiselt arutada ja küsib, kes Kommunaalametis selle Koidule tn 34a kirjaga tegelema hakkab. Tunnistaja sõnul vastas ta, et selle kirjaga hakkab tegelema tema, see nähtub ka 26.02.2015.a A. Brandtile saadetud kirjast. Tunnistaja võttis seejärel koheselt ühendust Kadrioru pargi juhataja Ain Järvega, öeldes talle, et selline teema on sisse tulnud, mis Kadrioru pargi arengukavaga ei sobi ja vaja oleks välja võtta kõik vastavad materjalid, selgitamaks, et taoline maadevahetus ei ole võimalik. Tunnistaja poolt edastatud kirjavahetusest nähtub veel, et 26.02.2015.a on A. Brandt andnud Kommunaalameti üldmeilile teada, mida ta on kinnistusregistri järgi fikseerinud, millised kinnistud on Kadrioru pargi valitsemise all. Tunnistaja sõnul panid nad lõpuks kogutud info põhjal kokku memo, mis pärast Linnavaraameti ja tunnistaja asetäitja Reio Vesialliku lihvimist läks kirjana K. Klandorfi allkirjaga välja vastusena püsitatud küsimusele. Tunnistaja sõnul kujunes tema seisukoht küsimusele vaba arvamusena, keegi ei survestanud teda ega andnud mingisuguseid juhiseid, kuidas otsust langetada. TunnistajaEinike Uri andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 75-78) selle kohta, et ta töötas 2015. aastal Tallinna Linnavaraameti juhatajana, kui talle tuli kiri Promptus Capital OÜ ettepaneku kohta. Ettepanekuks oli vahetada Mäekalda ja Koidula tänava kinnistud. Ettepanek jõudis tunnistajani läbi linnapea E. Savisaareja abilinnapea E. Võrk resolutsiooni. Tunnistaja sõnul edastas ta nimetatud ettepaneku A.Brandtile, kes on linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Tunnistaja sõnul said nad veebruari lõpus Kommunaalameti juhataja A. Valdmanni käest memo, kus oli selgitatud, miks selline võõrandamine vahetuse teel ei ole võimalik. Seejärel koostasid nad ettepanekule eitava vastuse. Tunnistaja ütluste kohaselt menetlesid nad seda taotlust tavalise tööülesandena, millega ei olnud kiire ja keegi ei survestanud teda seda küsimust lahendama. TunnistajaAlo Brandt andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 78-80) selle kohta, et ta oli 2015. aastal Tallinna Linnavaraametis linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja. Promptus Capital OÜ-st sai tunnistaja teada läbi taotluskirja, milles tehti ettepanek vahetada Kadriorus kaks maatükki. Taotluskirja edastas tunnistajale E. Uri. Kirjaga oli kaasas ka resolutsioonileht, kus peal oli abilinnapea E. Võrk ja linnapea E. Savisaare resolutsioon. Tunnistaja ülesandeks oli välja selgitada maatükkide olemus, mida sooviti omavahel vahetada. Kui selline informatsioon oli käes, siis tutvustas tunnistaja seda nõupidamisel abilinnapeale ja saatis edasi Kommunaalametile. Seejärel sai tunnistaja Kommunaalametilt A. Valdmanni poolt alla kirjutatud memo, kust nähtus, et selliseks vahetuseks puudub toetus. Kommunaalamet oli ka asutus, kes koostas Promptus Capital OÜ-le lõpliku eitava vastuse. Tunnistaja sõnul ei erinenud nimetatud taotluskirja menetluse käik kuidagi tavapärasest menetlusest. Tunnistaja A. Brandt poolt e-posti teel edastatud dokumentidest(23 kd, tl 1-8) nähtub, et tunnistaja edastas 26.02.2015.a Kommunaalameti üldmeilile andmed Koidula tänava detailplaneeringu kohta. Samuti on nendes dokumentides Tallinna Kommunaalameti juhataja 21 A. Valdmanni poolt allkirjastatud memo Promptus Capital OÜ ettepanekule, mille kohaselt on Tallinna Kommunaalamet ja Kadrioru park seisukohal, et Koidula tn 34a kinnistu vahetamine Mäekalda tn 14 kinnistuga ei ole võimalik. TunnistajaEha Võrk andis 17.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 24-29) selle kohta, et ta töötab alates 2007.a Tallinna abilinnapeana. L.Koidula 38/ Roheline-Aas 13 kinnistutest sai tunnistaja teada menetluse käigus, kui tema lauale laekus 2015.a talve alguses Promptus Capital OÜ kiri kinnistute vahetamiseks. Promptus Capital OÜ-ga on tunnistajal kokkupuuteid olnud üksnes kirjamenetluses ja kohtumenetluses. Promptus Capital OÜ poolt saadetud kiri suunati algselt lahendamiseks tunnistajale, kes suunas selle Kommunaalameti valdkonda ja lõppmenetlusega tegeles K. Klandorf. Tunnistaja sõnul sai ta kinnistute vahetamise soovist teada läbi kirja, kuid K. Kallo tundis varasemalt vestluse käigus huvi selle vastu, kas ja kuidas on Tallinnas linnas üldse võimalik kinnistuid vahetada. Lisaks selgitas tunnistaja, et ta menetles Promptus Capital OÜ kirja E. Savisaare resolutsiooni alusel – linnapea ülemusena kirjutab kirja peale resolutsiooni, kas lahendada, teha ettepanekuid ehk linnapea kirjutab töökorralduse. Tunnistaja ütluste kohaselt on Tallinna linnale tulnud ka varasemalt taotlusi kinnistute vahetamiseks ja kuna tunnistaja valdkonnaks on kinnistud, siis üldine arusaam ongi, et esmalt suunatakse need taotlused abilinnapeale, kes seda valdkonda kureerib ja hiljem menetluse käigus selgub, kes tegelikult peaks seda menetlust läbi viima. Kohtu hinnangul on tunnistajate K. Volmeri, A. Valdmanni, E. Uri, A. Brandt ja E. Võrk ütlused usaldusväärsed, need on omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Lisaks on tunnistajate ütlused kooskõlas ka süüdistatava H. Tederi ütlustega ja teiste kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Kallo otsis koos E. Savisaarega Keskerakonna rahastamist erinevatest allikatest. Nimetatu nähtub näiteks 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 90-107), mille kohaselt toimus30.11.2014.a ajavahemikul 11:10 kuni 11:30 Tallinna linnapea E. Savisaarekohtumine Tallinna linnale kuuluvas residentsis Poska maja aadressiga J. Poska 8, Tallinn Riigikogu liikme ja Eesti Keskerakonna finantssekretär K. Kalloga, transpordiettevõtja Stanislav Alteriga ja Tallinna Majanduskoolis Õpilaskodus valvurina töötava Vladimir Tarassoviga. Vestlusel räägitakse Keskerakonna rahastamisest. K. Kallo ütleb, et „… noh, me ei saa teha niimoodi, et midagi on kahtlast, võib eeldada, et see on esimene küsimus valimistel, nii et seepärast… kaks tingimust, kahjuks, on seaduses väga kitsad. Ainult krediiti tohib võtta krediidiasutusest ja …“ Seejuures naerab K. Kallo, kuidas kotti nurka poleks ka paha. S. Alter ütleb seejärel, et tal toimub esmaspäeval kohtumine Ühtse Venemaa pealaekuriga. E. Savisaar ütleb järgmist: „Noh, põhimõtteliselt, tähendab, mida võib teha ? Võib organiseerida nii, et meie MTÜ-dele, ee, MTÜ-le mingisuguse osa sellest, ee, rahast, ee, noh … ee, võib kinkida sellepärast, et … (ei saa aru) … panga järgi võib (?) nad jätta.“ K. Kallo küsib S. Alterilt, kas siin on võimalik mingisugused variandid leida, mille peale S. Alter vastab, et ta üritab, kuid praegu on muidugi keeruline, sest teie parteid (Keskerakonda) jälgitakse ja vaadatakse tähelepanelikult, et saaks teile käru keerata. S. Alter selgitab veel, et tal oli omal ajal katse mängida parteiga, kuid pärast tema väga head sõbrad KAPO-st helistasid ja ütlesid, et Stanislav, ära tegele jamaga, ära roni sinna, kuhu pole vaja. Seejärel arutatakse, et pangad ei anna poliitilistele parteidele laenu ja E. Savisaar avaldab kahtlust, et S. Alteril õnnestub midagi partei jaoks taotleda. Kaitsjad Kristi Rande ja Oliver Nääs avaldasid 15.08.2017.a kohtuistungil seisukoha nagu oleks nimetatud tõend asjakohatu. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa, sest kuigi K. Kalloleei ole esitatud süüdistust nende kõnedega seoses, siis nõustub kohus prokuröriga, et 22 nimetatud tõend kinnitab tõepoolest kuriteo motiivi, milleks oli MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks võimaluste otsimine, sealhulgas keelatud annetuste kaudu. MTÜ Eesti Keskerakonna rahastamiseks vahendite otsimine K. Kallo poolt nähtub ka tunnistajate V. Tarassovi ja S. Alteri ütlustest. Tunnistaja Viktor Tarassov andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81) selle kohta, et 30.11.2014.a toimus Kadriorus tema, S. Alteri, K. Kallo ja E. Savisaarekohtumine seetõttu, et S. Alter soovis tulevaste valimiste raames erakonda aidata. Tunnistaja oligi isikuks, kes tutvustas S. AlteritK. Kalloleja E. Savisaarele. Kohtumisel lepiti kokku, et kui tekib mingi vajadus, siis kohtub tunnistaja K. Kalloga, kuid kuna vajadust ei tekkinud, kõik küsimused lahendati abita, siis sellega ka kõik lõppes. Tunnistaja Stanislav Alter andis 13.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 81-83) selle kohta, et 2014. aastal pöördus tema poole V. Tarassov, kes soovis tööd saada ja palus, et tunnistaja aitaks teda ja läheks kaasa kohtumisele K. Kallo ja E. Savisaarega, kes soovisid kohtuda ärimehega seoses Keskerakonna rahastamisega. Kohtumisel rääkis põhiliselt K. Kallo, kes ütles, et Keskerakonnal on rahaga halvasti ja küsis, kas tunnistajal on võimalik aidata. K. Kallo sõnul pidi raha leidmise korral olema tagatiseks Keskerakonna kinnisvara. Tunnistaja sõnul soovisid K. Kallo ja E. Savisaar raha üksnes kontole (ei olnud nõus sularahas raha üleandmisega). Tunnistaja uuris ka, kas raha võib pärit olla Venemaalt, mille peale K. Kallo ütles, et see ei ole soovitatav, et tuleks teha äriühing, et kõik oleks legaalne. Tunnistaja sõnul oli see aga üksnes jutuajamine ja ta ei ole mingil moel Keskerakonda toetanud. Prokuröri küsimusele, kas neil oli kohtumisel K. Kalloga juttu ka erakonna mitteametlikust toetamisest vastas tunnistaja kohtuistungil, et ei olnud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, mille kohaselt ütles K. Kallo, et nad on nõus raha saama ka mitteametlikult, kuid siis on asi keerulisem. Tunnistaja selgitas kohtuistungil vastuolu selliselt: „Ma arvan, et kui kaposse kutsuti, siis võib-olla tõlgiti teisiti, see oli ootamatu mulle ja sularaha kohta Kallo ütles, et tahaks, et kõik oleks ametlikult, võib-olla oligi see lause, aga nüüd ei mäleta enam, see oli 2014 aastal, praegu 2017 september.“ Tunnistaja ütluste kontrolliks avaldati tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest ka lause sularahas raha toomise kohta, mille kohaselt rääkis just K. Kallo võimalusest tuua raha sularahas, kuigi see teeks asja raskemaks. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et sellise ettepaneku toomaks raha sularahas tegi siiski tema ja ilmselt tõlgendati tema ütlusi kohtueelses menetluses valesti. Tunnistaja sõnul ei osalenud tema ülekuulamisel Kaitsepolitseiametis tõlk, kuna ta sai kõigest aru, mida KAPO rääkis. Võimaluse MTÜ Eesti Keskerakond rahastamiseks pakkus ka H. Teder, kes soovis vastutasuna vahetada linnale kuuluva kinnistu oma ettevõttele kuuluva kinnistuga. Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et just K. Kallo oli isikuks, kes tekitas nii E. Savisaares huvi kohtuda H. Tederiga, planeeris nende omavahelised kohtumised kui ka sidus H. Tederi kinnistute vahetamise ettepaneku erakonna rahastamisega. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist(9 kd, tl 77-78) nähtub, kuidas K. Kallohelistas 21.12.2014.a kell 22:14 P. Toobalilening nad räägivad reklaamikampaaniate eest tasumisest ja valimiskampaania jõuluplakatite paigutusest. Vestlusest nähtub veel, kuidas P. Toobal ütleb, et riigi raha eest ei taha igaks juhuks väga palju ära broneerida, sest kautsjon tuleb maha võtta. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 98-99, 101-105) nähtub, et K. Kallo helistas 12.01.2015.a kell 11:51 H. Tederile, kes ütles, et lendab ära Ukrainasse ja tuleb tagasi alles kolmapäev või neljapäev ning nad leppisid kokku reedeks kohtumise. Seejärel helistab 23 K. Kallo 12:30 P. Pettaile, kuid viimane ei vasta ja helistab tagasi kell 12:45. Nimetatud kõne salvestiselt nähtub, et K. Kallo teatab P. Pettaile, et rääkis kodanikuga, kes lendab ära Ukrainasse ja tuleb neljapäeval peale lõunat tagasi ja et nad leppisid reedeks kohtumise kokku. 15.01.2015.a kell 09:56 helistab K. KalloH. Tederile ja nad arutlevad, millal võiks kokku saada. 15.01.2015.a kell 10:37 teatab K. KalloH. Tederile, et tal on töö läbi ja nad lepivad kokku, et ta sõidab H. Tederi juurde. Samal päeval kell 12:21 helistab K. KalloE. Savisaarele, kelle telefonile vastab linnapea nõunik Liina Oja ning K. Kallo teatab, et ta soovib E. Savisaarega kiiresti kokku saada. Samal päeval kell 13:17 helistab K. Kallo ka P. Toobalile ja teatab, et sai kokku ühe härrasmehega ja asi ei ole üldse nii roosiline kui oleks tahtnud. Samuti mainib K. Kallo, et oleks vaja pealikuga ekstrennakokku saada, aga ta ei tea, kas see õnnestub. K. Kallo lepib kõnes P. Toobaliga kokku, et nad saavad büroos kokku. 15.01.2015.a kell 14:44 helistab K. Kallolelinnapea abi J. Fedkina ja nad lepivad kokku, et K. Kallo läheb linnapea juurde kohtumisele 16.01.2015.a kell 13:30. 16.01.2015.a kell 14:32 helistab K. KalloH. Tederile ja soovib temaga kokku saada, et üks info edasi öelda. Sündmuste sellist kulgu tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 5155), kust nähtub E. Savisaaresaabumine Tallinna Linnavalitsusesse ja K. Kallo lahkumine linnavalitsusest, samuti K. Kallo kohtumine H. Tederiga. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll kinnitab, et MTÜ Eesti Keskerakonna reklaamide eest tasumise jaoks rahastamise leidmine oli päevakajaline teema, millega tegeles peamiselt K. Kallo. Nimetatud tõendist nähtub ka see, et K. Kallo teadis sellest, et MTÜ Eesti Keskerakonna juhid lootsid H. Tederi poolt saada erakonna eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid, kuid H. Tederil selliseid vahendeid ilmselt ei ole. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et erakonnale rahastamist otsivate (K. Kallo, E. Savisaar, P. Toobal) ja rahastamist pakkuvate (H. Teder) isikute vahel käis aktiivne suhtlus. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 175-178) nähtub, et 16.01.2015.a toimus ajavahemikul 14:04 kuni 14:19 Tallinna linnapea E. Savisaarekohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kallogalinnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. K. Kallo räägib vestlusel, et telekanalid tahavad reklaamide eest ettemaksu ja et Teder saaks mingi raha kokku, aga ta tahaks E. Savisaarega kokku saada. Ühtlasi räägib K. Kallo, et „Seda maad … (ei saa aru) … mina ei otsinud, ma rääkisin nii Taavi’ga kui ka Eha’ga … asi ei ole üldse fabritseeritud, vot see on … (paberi krabin) … Siin on see … Koidula tänav ja see siis on Kadrioru tiik … ja seal on omandanud siis igavese lahmaka maad …, et näed siin kus see on vanad mingisugused …“Seejärel seletab K. Kallo, kuidas Teder soovib maid vahetada: „Siin on linna oma ... Siin on see riietusruumid ja siin on mingid pimenduskuurid. Siis nemad on ära ostnud, nemad on ära otsustanud veel selle platsi siit ... see on ... tema soov oleks nüüd ..., et see tema saaks 3585m2 vahetada selle linna platsiga 2600m2 ..., et ta annaks vastu 1000 ruutu suurema ja … ja on valmis ikkagi selle platsiga need kuurid … (ei saa aru) … labidaid ja asju, mis seal kõik on vaja hoida ... ja, et kavas on neist teha ütleme sinna kohta see riietusruumid, noh see muinsuskaitse see jääks kõik alles... Siia tahavad teha kuursaalid, suvekohvikud ... (ei saa aru) ... tennis kõik jääks avatuks kasutamiseks ... spordikompleksiks ... Mina … Eha arvas muidugi ... (ei saa aru) ... siin on 50% ühiskondlikku maad ja 50% ärimaad, see tähendab jälle riigi luba …, aga … aga noh, kes ja milline valitsus enne … (ei saa aru) … riigile ka anda noh … (ei saa aru) … siin linnas … (ei saa aru).“Seejärel ütleb K. Kallo veelkord, et Teder tahaks kokku saada ja et „Muudest asjadest rääkida, aga siis sellest vahetusest ka ma arvan, et me oleksime põhimõtteliselt nõus.“ E. Savisaar nendib üle, et „Nii, vahetus Kadriorus.“. Vestluse lõpuks lepitakse kokku, et E. Savisaar kohtub Tederiga 19.01.2015.a kell 15:00. 24 Kohus nõustub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolli puhul prokuröri seisukohaga, mille kohaselt tekitas 16.01.2015.a vestluse käigus K. Kallo E. Savisaares huvi kohtuda H. Tederiga, viidates ühtlasi soovile saada rahalisi vahendeid erakonna rahastamiseks. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 192-198) nähtub, et 19.01.2015.a toimus ajavahemikul 15:17 kuni 16:05 Tallinna linnapea E. Savisaarekohtumine Riigikogu liikme ja Keskerakonna finantssekretäri K. Kallo ning kinnisvaraärimees H. Tederiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. E. Savisaar räägib vestlusel, kuidas valimised oleks vaja ära võita ja ütleb H. Tederile, et „Kuule, teeme need valimised ära …, aga teeme nad kohe niimoodi – tõsiselt. Tule mulle appi … ja ilma sinuta ma hakkama ei saa, aga sina ei saa ka ilma minuta hakkama.“ H. Teder vastab, et nende võimalused on antud hetkel piiratud, et neil ei ole, aga „Võib-olla … võib-olla mõne aja pärast ütlen jah, onju.“ Seejärel räägitakse, kuidas H. Teder võiks poliitikasse minna, kuni E. Savisaar ütleb, et „Kuule, nagunii mul on sinuga üks asi veel lahendada, mida mulle Kalev rääkis ja noh, mis tuleb ka ära teha. Aga kurat aita sina see asi ära lahendada, sest me ei tee muidu neid valimisi ära, kui seda raha ei tule.“ H. Teder räägib selle peale, et likviidsust on vaja ja K. Kallo täpsustab, et ehk erakapitali. E. Savisaar ütleb, et nad ei taha sponsorlust, vaid laenu saada. H. Teder ütleb seejärel, et „Et see ongi see, et me siin Kalev’iga mingit numbrit arutasime…“Kohtumise lõpus lepitakse kokku uus kohtumine 23.01.2015.a kell 11:00 ja E. Savisaar ütleb, et H. Teder võtaks Jürka kaasa ja tema ise võtab Kalevi kaasa. Kohtumise lõpuks ütleb veel K. Kallo: „ … et asja üle reaalselt … (ei saa aru) … sinu ettepanek … selle vahetusele.“ H. Teder vastab, et „Aga seda me võime mõelda noh … (ei saa aru).“ K. Kallo ütleb, et „Need ei ole seotud jah, aga ikka tead võiksid käima hakata, et kui juba on …, Mingisuguse taotluse reedeks kohe kaasa, et siis läheks …, … sest mina olen juba mõlema abilinnapeaga rääkinud ka, et nad … (ei saa aru).“ Kohtu hinnangul on selle tõendiga tõendamist leidnud, et 19.01.2015.a aset leidnud kohtumisel E. Savisaare, H. Tederi ja K. Kallo vahel küsis E. Savisaar H. Tederilt MTÜ Eesti Keskerakond valimiste tarbeks raha, sidudes erakonna toetamise otseselt H. Tederi sooviga teha linnale kuuluva kinnistuga vahetust, kinnitades, et üks ei saa ilma teiseta. Tõendist nähtub, et E. Savisaaresõnul on tal H. Tederiga üks asi veel lahendada, mida K. Kallo talle rääkis ja mis tuleb ära teha, kuid enne seda peaks H. Teder aitama neil ära lahendada valimistega seonduva rahamure. Vestlus kinnitab, et E. Savisaar ja K. Kallo ütlesid H. Tederile, et järgmisele kohtumisele, mis pidi toimuma reedel, peaks H. Teder võtma juba kaasa mingisuguse taotluse. Nimetatud tõend kinnitab ka seda, et K. Kallo oli kohtumise toimumise ajaks kinnistute vahetamise ettepanekust abilinnapeadega juba rääkinud. Kohus on seisukohal, et 22.02.2016.a jälitustoimingu protokolliga on tõendatudE. Savisaarepoolt ametiseisundi kasutamise lubamine ning ametiseisundi kasutamine vastutasuna altkäemaksu eest. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 114-115, 116) nähtub, et K. Kallo helistas 22.01.2015.a kell 14:51 H. Tederile, kes küsis temalt „vana“ telefoninumbrit, kuna ta ei saa tulla kokkulepitud kohtumisele. Kell 14:55 helistab K. KalloH. Tederile tagasi ja teatab talle pealiku numbri. Kell 14:55 helistabki H. Teder E. Savisaarele ja teatab, et sooviks temaga kokku saada. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (9 kd, tl 123,125) nähtub, et E. Savisaar helistas 23.01.2015.a kell 11:20 K. Kallole ja teatas, et nende sõbral on mingeid uudiseid ja ta saab selle sõbraga kokku. E. Savisaaresõnul on esimene signaal positiivne. E. Savisaare kõnest linnapea abi J. Fedkinaga kell 18:40 ja H. Tederiga kell 18:44 nähtub, et E. Savisaar sai 25 sadamas kokku just H. Tederiga. E. Savisaarekohtumist sadamas H. Tederiga tõendab ka 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 66-72). 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll K. Kallo 22.01.2015.a kõnest H. Tederiga ja E. Savisaare23.01.2015.a kõnest K. Kalloga tõendab, et H. Teder, K. Kallo ja E. Savisaar olid omavahel tihedas suhtluses ning K. Kallo oli isikuks, kes aitas organiseerida H. Tederi kohtumise E. Savisaarega. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 208-214) nähtub, et 17.02.2015.a toimus ajavahemikul 12:52 kuni 13:12 Tallinna linnapea E. Savisaarekohtumine kinnisvaraärimees H. Tederiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Nimetatud kohtumisel rääkis H. Teder E. Savisaarele, et ta tuli väga praktilise asja pärast, et ta ei ole seda vist ise rääkinud talle ning räägib siis Kadrioru tennisehallidest ja Koidula tänavast, et oleks mõistlik Tallinna linnaga vahetada. E. Savisaar ütleb, et Kallo on selle kohta talle midagi juba öelnud. H. Teder ütleb vestluse käigus konkreetselt, et nad tahaksid linnaga maad vahetada ja et „Ma tean, et Kallo käis seda nagu rääkimas ja Võrk vist ütles, et davai, et teeme ära, et … et noh see on … mul on ainult Kallo jutt.“Edasi räägitakse uuest ehitusseadusest ja Tallinna Linnahallist. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll 17.02.2015.a toimunud E. Savisaareja H. Tederi kohtumisest tõendab, et H. Teder kordas vahetult ja konkreetselt E. Savisaarele kinnistute vahetamise soovi ja E. Savisaar oli selleks hetkeks kinnistute vahetamise soovist K. Kallo vahendusel juba teadlik. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ülalnimetatud tõendite põhjal võib teha järelduse, et nii E. Savisaar kui H. Teder mõistsid üldjoontes teineteist selles, et H. Tederil on huvi läbi viia süüdistuses nimetatud kinnistu vahetus ja et vahetuse eest on vaja MTÜ Eesti Keskerakonna huvides teha vastuteene. H.Teder mõistis, et vastuteenena kinnistuste vahetuse eest ehk E.Savisaare teopanuse eest tuleb MTÜ Eesti Keskerakonnale tekitada likviidsus – maksevalmidus – seega olukord, kus MTÜ Eesti Keskerakond on suuteline mingeid varasid käsutama. Tõendatud on ka see, et H. Teder oli teadlik sellest, et MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest laenu ei saa ning käibevahendid neil selleks puuduvad. E. Savisaar vastab sõna „likviidsus“ kuuldes, et saada soovitakse tõepoolest „laenu“. Seega saab vaidlusteta öelda seda, et nii E. Savisaare, kui H. Tederi tahtlus selle jutuajamise käigus oli suunatud laenulepingu sõlmimise saavutamisele olukorras, kus MTÜ Eesti Keskerakond muudest kanalitest ise laenu ei saanud. H. Tederi ja E. Savisaarevastastikuseid soove vahendas alguses K.Kallo, kes aitas ka altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasa. K. Kallo osalust altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamises tõendab lisaks kõigele eelnevale ka 17.12.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Unna tn 3, Tallinn ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud kaustiku ja märkmiku vaatluse (21 kd, tl 59-65) kohta. Vaatlusega uuriti K. Kallo tumepunast värvi mustriliste nahksete kaantega 2015.a märkmiku sisulehti, mis sisaldasid hulgaliselt erinevaid kirjeid, millest nähtub, et K. Kallo oli pidevalt H. Tederiga kontaktis ja nad leppisid omavahel kokku erinevaid kohtumisi. Samuti nähtub märkmikust, et K. Kallo oli teadlik aegadest, mil H. Teder viibis E. Savisaarejuures. Märkmikust tulid välja kõik antud kriminaalasjas tähtsust omavad kuupäevad – 16.01.2015.a, 19.01.2015.a. Töömärkmikust nähtub ka see, et K. Kallo otsis MTÜ Eesti Keskerakonnale erinevaid rahastamisvõimalusi. 26 Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et OÜ Midfield sai Retail Real Estate OÜ-lt laenu, et tasuda sellega MTÜ Eesti Keskerakonna arveid. Äriregistri väljatrükk Midfield OÜ kohta (22 kd, tl 140-145) tõendab, etMidfield OÜjuhatuseliikmeks on P. Pettai ja äriregistri väljatrükk OÜ Retail Real Estate kohta (22 kd, tl 136-139) tõendab, etettevõtte Retail Real Estate OÜ juhatuse liikmetekson H. Teder ja R. Teder. TunnistajaPaavo Pettai andis 17.08.2017.a kohtuistungil ütlusi (2 kd, tl 138-150) selle kohta, et ta on olnud seotud Keskerakonnaga alates 1996. aastast, ta on teinud neile kõik reklaamikampaaniad kuni 2015. aastani. Tunnistaja sõnul tutvustas 2013. aastal Margus Mets teda Hillar Tederile, kuna H. Tederiga seotud ettevõttel oli käsil Admiraliteedi basseini arendus ning tunnistajale pakuti seal kaasa lüüa turunduse ja brändi väljatöötamise poole peal. Projekti käigus tundsid H. Teder ja M. Mets huvi ka kohalike valimiste vastu ja H. Teder soovis kellegiga Keskerakonnast kohtuda. Tunnistaja rääkis sellest K. Kallole ja P. Toobalile ja kuna Kallo ütles, et teab H. Tederit väga hästi, siis pidi ta temaga ise ühendust võtma. Seejärel läks mõni aeg mööda ja K. Kallo ütles tunnistajale, et neil on avanenud H. Tederi kaudu võimalus rahastada valimiskampaaniat teatud kujul, aga tunnistaja peab detailides ise kokku leppima. Hiljem kohtus tunnistaja H. Tederi ja M. Metsaga, kes ütlesid, et on nõus 200 000 eest kulutusi katma. Kulutused kandis Marimark, mis on M. Metsaga seotud äriühing, esitades tunnistajale arved, kes omakorda esitas need Keskerakonnale. Tunnistaja sõnul kõik alguses toimis, kuni ühel hetkel Keskerakonna maksevõime lõppes ja jäi jääk 45 000 eurot. 2014. a augustis oli tunnistajal nõupidamine E. Savisaare, P. Toobali ja K. Kalloga läheneva 2015. a Riigikogu valimiskampaaniaga seoses, kus K. Kallo lubas tegeleda ka H. Tederi võlaga. Tunnistaja sõnul ta teadis, et K. Kallo käis mingi hetkel H. Tederiga rääkimas ja küsimuse all oli võimalus laenusuhet lahendada selliselt, et oli võimalik saada uus laen. Kokkuleppe laenu andmiseks sõlmiti H. Tederi kontoris, esimene laenuleping sõlmiti 30.01.2015.a summas 200 000 eurot ja teine 12.02.2015.a summas 75 000 eurot. Laenuvõtmise tagatiseks olid tunnistaja sõnul ühelt poolt koostööleping H. Tederiga (teenuste osutamise leping), mille raames osutas tunnistaja H. Tederile erinevaid teenuseid ja see oli garantiiks, et mingi raha saab tunnistaja kindlasti ning teiselt poolt Keskerakonna poolt 02.12.2014.a sõlmitud garantiikirjad. Tunnistaja sõnul väljastati talle ühel päeval kaks garantiikirja, üks summas 460 000 eurot ja teine summas 270 000 eurot ehk kokku summas 730 000 eurot. Garantiikirjadele kirjutas alla Keskerakonna peasekretär P. Toobal ja OÜ Midfield (tunnistaja ettevõte). Keskerakonna planeeritud valimiskampaania kulud oli tollel aastal 700 000 eurot. Tunnistaja sõnul tasus ta H. Tederilt saadud laenuga Marimarkile tekkinud võla 75 000 eurot (45 000 põhiosa, ülejäänud osas viivis ja intress), maksis endale 10 000 euro ulatuses dividende ja ülejäänud summa eest tegi kampaaniat. Kohtu hinnangul on tunnistaja P. Pettai ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Tunnistaja P. Pettai kinnitab seda, et initsiatiiv kellegiga MTÜ Eesti Keskerakonnast kohtumiseks tuli H.Tederiltja K.Kallooli isikuks, kes haaras sellest võimalusest kinni. Tunnistaja ütlused tõendavad, et K. Kallo avaldas tunnistajale, et „teatud kujul“ on võimalik valimiskampaaniat H. Tederi abiga rahastada ning saadava laenuga sooviti tasuda MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaania arveid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta teadis ka seda, et K.Kallo on käinud juba H.Tederiga uue laenu saamise osas rääkimas. Tunnistaja P. Pettai ütlustele lisab usaldusväärsust ka näiteks 22.09.2015.a E. Savisaare kasutuses olevas tööruumis aadressil Poska tn 8, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 182-184) ja 16.12.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 185-187)läbiotsimisel äravõetud dokumendi vaatlusega, mille kohaselton 02.02.2014.a MTÜ Eesti Keskerakonna juhatuse liikme P. Toobali poolt tõepoolest allkirjastatud dokument nimega „Garantiikiri“. 27 Dokumendi kohaselt on MTÜ Eesti Keskerakond ja Midfield OÜ teinud pikaajalist tulemuslikku koostööd MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaaniate läbiviimisel ning osapooled on avaldanud soovi koostööd jätkata ka alljärgnevate valimiste raames: Riigikogu valimised 2015. aastal, Kohalike omavalitsuste valimised 2017. aastal, Riigikogu valimised 2019. aastal ja Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal. Garantiikirja kohaselt on MTÜ-l Eesti Keskerakond olnud ja on ka käesoleva garantiikirja väljaandmisel võlgnevusi Midfield OÜ ees. Garantiikirjaga annab MTÜ Eesti Keskerakond garantii, et MTÜ Eesti Keskerakond garanteerib kõiki Midfield OÜ rahalisi kohustusi kolmandate isikute ees summas 270 000 eurot. Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu 08.09.2017.a otsusest (Midfield OÜ hagi Eesti Keskerakonna vastu 730 000 euro ja viivise saamiseks ning Eesti Keskerakonna vastuhagiMidfield OÜ vastu nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks ning garantiikirjadega antud nõudeõiguste ja garantiikirjade originaalide tagastamiseks) (46 kd, tl 163-184) nähtub, et kohus on otsuses põhjalikult analüüsinud P. Pettaile väljastatud garantiikirja ja sellega tagatavate nõuete olemust, leides, et MTÜ Eesti Keskerakonna garantiikirjaga on tagatud Midfield OÜ laen Retail Real Estate OÜ-le. Tunnistaja Margus Mets andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 66-68) selle kohta, et Marimark Invest OÜ on talle kuuluv ettevõte. 2013. a suve lõpu poole leppis tunnistaja P. Pettaiga kokku selles, et tunnistaja hakkab Marimarki kaudu Midfieldi alltöövõtjaks. Kuivõrd tegu oli suhteliselt suurte summadega ja tunnistajal ei olnud endal sellist vaba raha, siis pöördus ta oma sugulase H. Tederi poole, et see raha laenata selleks tehinguks. Tunnistaja sõnul esitas ta P. Pettaile kokku umbes 216 000 euro eest arveid ja maksetähtajaks suutis P. Pettai tasuda sellest umbes 60%, ülesse jäi võlg 60-70 000 euro kandis. Võlgu jäänud summa tasus Midfield veebruaris 2015. Tunnistaja omakorda tagastas laenu H. Tederile 05.02.2015.a, kandes 76 000 eurot OÜ-le Ekspert Kapital. Tunnistaja M. Mets ütlustest nähtub, et P. Pettai ütlused selle kohta, et ta sai tasuda Marimark OÜ-le oma võla H. Tederilt saadud laenuga veebruaris 2015, vastavad tõele. Tunnistajate P. Pettai ja M. Mets ütlusi selle kohta, et Marimark OÜ hakkas Midfield OÜ alltöövõtjaks kinnitab ka 22.09.2015.a P. Pettai kinnistul aadressil Kiige tn 9, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 73-77) ja 09.11.2015.a vaatlusprotokoll (21 kd, tl 78-80) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta, millest nähtub, et Midfield OÜ ja JCDecaux Eesti OÜ (tegevdirektor Kristiina Kõiv) vahel on sõlmitud 26.08.2013.a kokkulepe vahendustasu maksmise kohta ja selle kokkuleppe kohaselt on Eesti Keskerakonna reklaamikampaania tellija just Marimark Invest OÜ. Tunnistaja M. Mets poolt edastatud dokumendid kinnitavad, et tunnistajaM.Mets on andnud tõele vastavaid ütlusi ka selle kohta, kuidas ja millal liikusid rahalised vahendid. Dokumentidest nähtub, et Marimark Invest OÜ-le on 29.08.2013.a Bytenem Co limited poolt tehtud ülekanne summas 200 000 eurot, selgitusega „LoanaccordingtoLoanAgreement“(22 kd, tl 165). Samuti nähtub edastatud dokumentidest, et Marimark Invest OÜ on kandnud JCDecaux Eesti OÜ-le 29.08.2013.a 7142,40 eurot ja 136 870,80 eurot ning OÜ-le Žaklar 56 000,40 eurot (22 kd, tl 165-168). Lisaks nendele tehingutele on Marimark Invest OÜ koostanud 30.08.2013.a Midfield OÜ-le arve nr 13/08/2 summas 156 878,40 eurot ja arve nr 13/08/1 summas 59 922 eurot (22 kd, tl 169-170). Maksekorraldused tõendavad, et Midfield OÜ on kandnud 08.01.2014.a Marimark Invest OÜ-le 50 000 eurot (22 kd, tl 171), 07.02.2014.a 50 000 eurot (22 kd, tl 172), 14.03.2014.a 45 000 eurot (22 kd, tl 173) ja 02.02.2015.a 75 332,98 eurot (22 kd, tl 177). Samuti tõendavad maksekorraldused, et Marimark Invest OÜ on 21.03.2014.a OÜ-le Ekspert Kapital kandnud 127 235,60 eurot 28 selgitusega: „Laenu tagastamine: põhiosa 125 000 eurot ja intress 2235,60 eurot“(22 kd, tl 174)ja 05.02.2015.a 76 319,15 eurot selgitusega: Laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot“(22 kd, tl 175). Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu kohta on veel tunnistaja P. Pettaiga kooskõlas olevaid ütlusi andnud tunnistajad A. Vihvelin ja J. Smetana. TunnistajaAsta Vihvelin andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 64-65) selle kohta, et ta on Levon Audiitorbüroo OÜ omanik ja ainus töötaja, ta osutab raamatupidamisteenust ja ta on tegelenud nii Retail Real Estate OÜ kui ka Ekspert Kapital OÜ raamatupidamisega. Tunnistaja sõnul on ta näinud nii Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahelist laenulepingut kui ka sellekohast pangaväljavõtet. Tunnistaja ütluste kohaselt tegelebki Retail Real Estate OÜ laenude andmisega ja sellise laenu andmine Midfield OÜ-le oli täiesti tavapärane majandustegevus. Midfield OÜ on tunnistaja sõnul osutanud Retail Real Estate OÜ-le ka teenuseid, mille suurusjärk oli kuskil 170 000 eurot. TunnistajaJelena Smetana andis 12.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 65-66) selle kohta, et ta töötas 2015. aastal HaltronGruppis, mis tegeleb kinnisvarahaldusega ja selle ettevõttega on seotud H. Teder. Tunnistaja sõnul on tal õigus ka Retail Real Estate OÜ pangakonto kasutamiseks, õigus makseid sooritada ja ta teeb neid H. Tederi volitusel. 2015.a sai tunnistaja K. Volmerilt, kes omakorda oli ülesande saanud H. Tederilt, Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel sõlmitud laenulepingu, kus Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le laenu ja K. Volmer palus tunnistajal teha ülekande. Tunnistaja sõnul tegi ta talvel laenulepingu alusel kaks ülekannet, esimese makse summas 200 000 eurot ja teise makse summas 75 000 eurot. Sellistes suurusjärkudes ülekanded olid tunnistaja arvates Retail Real Estate OÜ majandustegevuses tavapärased. 22.09.2015.a R. Tederi kasutuses olevates tööruumides aadressil Mõisa tn 4, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (22 kd, tl 188-192) ja 18.11.2015.a vaatlusprotokoll (22 kd, tl 193-232) läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusega koos lisadega tõendab, et 30.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 12.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Maksekorraldused nr 80 ja 86 tõendavad, et Retail Real Estate OÜ on Midfield OÜ-le kandnud 30.01.2015.a 200 000 eurot ja 13.02.2015.a 75 000 eurot. Läbiotsimisel äravõetud dokumentidest nähtub lisaks, et Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel on 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt töötab Midfield OÜ Retail Real Estate OÜ-le välja Admiraliteedi Ala projekti arenduse investorite edukamaks kaasamiseks reklaamkontseptsiooni. 04.02.2016.a vaatlusprotokoll Midfield OÜ tehingute kohta lisadega (21 kd, tl 127-181, 22 kd, tl 1-135), milles on vaadeldud Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ arvelduskontosid eesmärgiga tuvastada Retail Real Estate OÜ kontolt Midfield OÜ kontole laekunud raha kasutamist valimistega seotud MTÜ Eesti Keskerakond meediakampaania arvete eest tasumisel, kinnitab, et P. Pettai kasutas Retail Real Estate OÜ-lt laekunud summat 275 000 eurot süüdistuses nimetatud ettevõtete arvete tasumiseks ning nimetatud arved olid esitatud seoses MTÜ Eesti Keskerakond meedia/valimiskampaania läbiviimisega. Vaatlusprotokollist nähtub, et Midfield OÜ vaadeldava perioodi (30.01.2015-26.02.2015.a) arveldukonto algsaldo oli seisuga 30.01.2015.a 2735,62 eurot, kontole laekus 30.01.2015.a ja 13.02.2015.a Retail Real Estate OÜ kontolt kahe ülekandega kokku 275 000 eurot, samal perioodil oli laekumisi kokku summas 342 788,80 eurot ning väljaminekuid kokku summas 29 342 987,49 eurot, seega vaadeldavad perioodil oli lõppsaldo ja algsaldo vahe 198,72 eurot. Eeltoodu kinnitab, et vaadeldaval perioodil oli Midfield OÜ kontole laekunud raha ära tarvitatud ehk kui Midfield OÜ kontole ei oleks laekunud Retail Real Estate OÜ poolt 275 000 eurot, siis ei oleks olnud Midfield OÜ-l piisavalt raha perioodil 30.01.201526.02.2015 tehtud väljaminekute tarvis. Vaatlusprotokoll tõendab ka seda, et Midfield OÜ on Retail Real Estate OÜ poolt kantud summasid kasutanud valimistega seotud Eesti Keskerakonna meediakampaania arvete tasumisel, s.o ülekandeid on tehtud OÜ-le BMR Estonia, AS-le Kanal 2, OÜ-le Žaklar, OÜ-le Subbmedia, AS-le TV 3, OÜ-le ClearChannel Estonia, AS-leMediainvest Holding, AS-le Trio LSL, OÜ-le Stereo Meedia, OÜ-le Print24, Marimark Invest OÜ-le, P. Pettaile dividendide väljamaksmiseks ja Midfield OÜ kontolt sularaha väljavõtmiseks. Vaatlusprotokolli lisaks on erinevad dokumendid, mis tõendavad, et erinevate arvete aluseks olid meediakanalite ja ettevõtete ning Keskerakonna vahel sõlmitud lepingud. 11.03.2016.a vaatlusprotokoll pangakontodel olevate tehingute kohta (21 kd, tl 85-126), milles on vaadeldud Promptus Capital OÜ, Bytenem Co Limited, Retail Real Estate OÜ, OÜ Ekspert Kapital ja OÜ Midfield pangakontosid, tõendab, et  30.01.2015.a on Promptus Capital OÜ teinud oma AS SEB Pank pangakontolt ülekande summas 300 000 eurot Bytenem Co Limited AS SEB Pank pangakontole selgitusega „partialloanrepayment“ (ülekande teostas N. Teder).  Edasi on samal päeval Bytenem Co Limited teinud ülekande Retail Real Estate OÜ AS SEB Pank pangakontole summas 200 000 eurot selgitusega „LoanaccordingtoLoanAgreement“ (ülekande teostas H. Teder).  Samal päeval, s.o 30.01.2015.a on Retail Real Estate OÜ oma AS SEB Pank pangakontolt kandnud edasi 200 000 eurot Midfield OÜ Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a“ (ülekande teostas J. Smetana).  Lisaks nähtub, et OÜ Ekspert Kapital on 13.02.2015.a teinud oma Swedbank AS pangakontolt ülekande Retail Real Estate OÜ AS SEB Pank pangakontole summas 75 000 eurot selgitusega „Laen“ (ülekande teostas H. Teder) ning Retail Real Estate OÜ on samal päeval oma AS SEB Pank pangakontolt kandnud edasi 75 000 eurot Midfield OÜ Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskontole selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 31.01.2015.a (lisa 1)“(ülekande teostas J. Smetana).  Samuti nähtub OÜ Ekspert Kapital pangakonto väljavõttest, et Marimark Invest OÜ on oma pangakontolt 05.02.2015.a kandnud 76 319,15 eurot OÜ Ekspert Kapital Swedbank AS pangakontole selgitusega „laenu tagastamine: põhiosa 75 000 eurot ja intress 1319,15 eurot.“  Midfield OÜ Danske Bank A/S Eesti filiaal pangakonto väljavõttest nähtub, et Midfield OÜ on oma pangakontolt 01.02.2015.a kandnud 75 332,89 eurot Marimark Invest OÜ pangakontole selgitusega „Arved nr 13/08/1 ja 13/08/2 koos lisandunud viivisega 30.08.2013“. Eeltoodud kirjalike tõendite ning tunnistajate P. Pettai, K. Volmeri (valmistas ette laenulepingu, mille alusel ülekanded teostati), A. Vihvelini, J. Smetana ja süüdistatava H. Tederi ütlustega on seega tõendamist leidnud, et OÜ-le Midfield kanti Retail Real Estate OÜ poolt laen üle kahes osas, see on 30.01.2015.a kanti üle 200 000 eurot ja 12.02.2015.a kanti üle 75 000 eurot. Asjaolu, et ka K. Kallo oli teadlik Retail Real Estate OÜ poolt antavast laenust Midfield OÜle kokku summas 275 000 eurot tõendab 22.09.2015.a K. Kallo kasutuses olevates 30 tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 39-40), 22.09.2015.a K. Kallo elukohas aadressil Unna tn 3, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (21 kd, tl 41-44) ja 11.11.2015.a vaatlusprotokoll K. Kallo elukohas aadressil Unna tn 3, Tallinn ja tema kasutuses olevates tööruumides aadressil Vana-Viru tn 12, Tallinn, teostatud läbiotsimisel äravõetud objektide vaatluse (21 kd, tl 48-58) kohta, millest nähtub,etK. Kallol oli tumesinist värvi nahksete kaantega märkmiku sisekaane vahel lahtine ruuduline leht, millel oli üksteise alla musta ja sinist värvi kirjutusvahendiga kirjutatud järgnevad kirjed: „275 000 + 8%=297 120 väli 240 tele+raadio 118 ajalehed 478 200 n-11.00 Taavi Aas“. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et E. Savisaar seostas erakonna toetamise H. Tederi sooviga vahetada kinnistuid ja andis lubadusele erakonda toetada vastutasuks lubaduse korraldada kinnistute vahetus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kui K.Kallo poleks andnud E. Savisaarele teada, et H.Teder on valmis temaga kohtuma, siis E. Savisaarekohtumine H. Tederiga jäänuks toimumata. Kui K.Kallo poleks E.Savisaart kurssi viinud sellega, et H. Teder soovib vahetada kinnistuid, siis poleks kohtumisel sellest ka räägitud. Olukorras, kus K. Kallo poleks H. Tederilt saanud ülevaadet viimase rahalisest seisust, ei oleks ta saanud E. Savisaarele anda alust H. Tederiga kohtumiseks ka erakonna rahastamise teemal rääkimiseks. K. Kallo rääkis H. Tederile MTÜ Eesti Keskerakonna rahamuredest, julgustades H. Tederit kinnistute vahetuse taotlust esitama, jättes vestlustes mulje, et selline vahetud on igal juhul võimalik. K. Kallo abi kohtumise korraldamiseks on aidanud luua nii H. Tederil kui E. Savisaarel omavahel kõnealusest teemast rääkimiseks soodusolukorra – loonud mõlemale teadmise üksteise positsioonidest kõnealustel teemadel vestlemiseks. K. Kallo oli isikuks, kes andis H. Tederile ja E. Savisaarele infot selle kohta, milline võiks olla üksteisele osutatav vastuteene, mille tegemise tulemuseks oleks kas altkäemaksu andmine või võtmine. Kriminaalasjas on eeltoodud tõenditega vaieldamatult tõendamist leidnud, et K.Kallo vahendas E. SavisaareleH. Tederi soovi kinnistute vahetamiseks ning H.Teder nõustus kinnistute vahetuse eest andma laenu MTÜ Eesti Keskerakonna arvete tasumiseks Midfield OÜ-le. E.Savisaar, kes oli huvitatud erakonnale raha saamisest, soostus tehtud pakkumisega. K.Kallo sekkus aktiivselt ka eelnimetatud niinimetatud vastastikku kasuliku tehingusse ehk aitas kaasa altkäemaksu andmisele ja võtmisele, rääkides kinnistute vahetamisest abilinnapeadega ja erakonna rahastamise võimalustest P. Pettaiga. Samuti ei piirdunud K.Kalloüksnes sellega, et vaid edastas H. Tederi soovi E. Savisaarele ja vastupidi, vaid ta hakkas ka ise aktiivselt tegutsema, et kinnistuste vahetus saaks toimuma, rääkides sellest abilinnapeadega ning suheldes ise P.Pettaiga altkäemaksu andmise viisist. Sellise tegevusega väljus tema tegevus altkäemaksu vahenduse piiridest, mistõttu on tema tegevus kvalifitseeritav ka altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena. Tõendamist on leidnud, et K. Kallo andis kuriteo toimepanemiseks nõu. Süüteo kavandamisega osutas K. Kallo kuriteo toimepanemisele vaimset kaasabi, eelnevate kokkulepete sõlmimisega ning eeltingimuste loomisega aga füüsilist kaasabi ja seda nii altkäemaksu andmisele kui võtmisele.K. Kallo lõi oma tegevusega soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning aitas neile tegudele oma käitumisega kaasa. 2.3.1.2. Subjektiivne koosseis Subjektiivsest küljest eeldab altkäemaksu vahendamise koosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et 31 K.Kallo pani altkäemaksu vahendamise toime kavatsetult. Saanud teada, et H. Tederil on rahalised raskused, oli K.Kallo eesmärgiks kiiresti kohtuda E. Savisaarega, et anda talle sellest teada, kuid anda kiiresti ka teada, et H. Tederi sooviks on kohtuda E. Savisaarega ning arutada kinnistute vahetuse teemat. Seega teadis K. Kallo mõlema osapoole huve ja soove ning mõistis, et H. Tederit E. Savisaarega kokku viies vahendab ta altkäemaksu. Ka süüdistatava kuriteole eelnenud ja järgnenud aktiivne tegutsemine kinnitab K. Kallo tahtlust kõnealune tegu toime panna. Kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-09, p 7.4). Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et K.Kallo pidi vähemalt möönma, etH. Tederi ja E. Savisaareühine arusaam poolte kokkuleppest selles, kuidas ja millise eesmärgi nimel E. Savisaar oma staatust kasutama hakkab ning nende ühine üldine arusaam sellest, et E. Savisaare teo eest järgneb H. Tederi vastuteene, olid kokkulangevad. Sellisele järeldusele võib jõuda eelnevalt kirjeldatud tõendite pinnalt. 2.3.1.3. Õigusvastasus ja süü K. Kallo tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K. Kallo on süüvõimeline, sest ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS 2. peatükkis 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on K. Kallo teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. K. Kallo on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 296 lg 1, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 298 lg 1 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteod, s.o altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu võtmisele ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamise. 2.3.2. Kuriteokoosseis – KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 2.3.2.1. Objektiivne koosseis KarS §4021 lg 1 - § 22 lg 3 näeb ette vastutuse keelatud annetuse tegemisele või selle vastuvõtmisele suures ulatuses kaasaaitamise eest. KarS § 121 p 2 kohaselt loetakse süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et OÜ Retail Real Estate ei ole krediidiasutus ja ei tohi seetõttu erakonnale laenu anda. Nimetatud asjaolu on tõendatud Finantsinspektsiooni 16.03.2016.a vastusega Kaitsepolitseiameti 01.03.2016.a nõudekirjale nr 2159 (21 kd, tl 81-84), millest nähtub, et Finantsinspektsioon ei ole väljastanud Retail Real Estate OÜ-le krediidiasutusena ega ka krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba ja Finantsinspektsioonile ei ole ka laekunud Retail Real Estate OÜ taotlust krediidiasutuse või krediidiandja tegevusloa saamiseks. Erakonnaseaduse (edaspidi EKS) §-st 122 lg 1 kohaselt võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Sama 32 paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi rikkuv tehing keelatud annetuseks. Vaidlust ei ole selles, et 31.01.2015.a sõlmiti Retail Real Estate OÜ (reg. kood 12210027, juhatuse liige Rauno Teder, kes on H. Tederi poeg) ja Midfield OÜ vahel laenuleping summale 200 000 eurot ning 13.02.2015.a laenulepingu lisa 1, mille alusel Retail Real Estate OÜ andis Midfield OÜ-le täiendavalt laenu 75 000 eurot, s.o kokku 275 000 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud eeltoodud kirjalike tõenditega (vt p 2.3.1.1) ning tunnistajate P. Pettai, K. Volmeri, A. Vihvelini ja J. Smetana ning süüdistatava H. Tederi ütlustega. Laenulepingud koostas ja valmistas ette K. Volmer, kelle ütluste kohaselt andis talle sellise ülesande H. Teder. Ülekanded Midfield OÜ arvelduskontole teostas H.Tederi korraldusel J.Smetana. Süüdistuse kohaselt on laenu, mille Retail Real Estate OÜ sõlmis Midfield OÜ-ga käsitletud nii altkäemaksu kui keelatud annetuse esemena, kusjuures muudetud süüdistuses kvalifitseeriti H. Tederi tegu ümber KarS § 298 lg 2 p-lt 3 KarS § 298 lg 1 järgi. Seega prokuratuur leidis, et tegemist ei ole altkäemaksu andmisega suures ulatuses ning laenu käsitletakse hoopis muu soodustusena, mitte varana. Muu soodustusena on vaadeldavad kõik sellised nähtused, mis ei mahu vara mõistesse. Muu soodustusega on tegemist siis, kui altkäemaksu andja soorituse tulemusena isiku varaline positsioon ei parane. Varalise positsiooni paranemise korral tuleb sooritust käsitleda varana (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 904). Kuna süüdistus on esitatud selliselt, et altkäemaksu andmise puhul oli tegemist muu soodustusena, mille tagajärjel järelikult MTÜ Eesti Keskerakonna varaline positsioon ei paranenud, siis on arusaamatu, et samadel asjaoludel on süüdistus esitatud ka KarS § 402 1 lg 1 järgi, kus objektiivse kuriteotunnusena esineb suur ulatus ja annetuse väärtust on hinnatud samaks laenatud summaga. Süüdistus tervikuna on selles mõttes jäänud kohtule ja ilmselt ka süüdistatav K.Kallole arusaamatuks. EKS § 122 lg 1 sätestab, millal erakond võib sõlmida laenulepingu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et MTÜ Eesti Keskerakond oleks sõlminud laenulepingu 275 000 euro laenamiseks. Laenulepingu poolteks olid ühelt poolt Retail Real Estate OÜ ja teiselt poolt Midfield OÜ. MTÜ Eesti Keskerakonna huvi oli see, et ta sai Midfield OÜ-lt teenuseid, mille osutamine sai võimalikus vaid tänu võetud laenule ja selle laenu andis H.Teder vastutasuks kinnistute vahetuse eest, mille lubas korraldada E.Savisaar (ehk H.Teder andis altkäemaksu). Kohus leiab, et isegi kui arvata, et laenuleping OÜ Midfieldi ja Retail Real Estate vahel oli näiline, ei saa siiski väita seda, et MTÜ Eesti Keskerakond on sõlminud laenulepingu. On ilmne, et laenusaajal tuleb laen tagastada koos intressidega. Retail Real Estate OÜ-l puudunuks vähimgi seaduslik võimalus nõuda konkreetsest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist MTÜ Eesti Keskerakonnalt. Riiklikult tunnustatud finantsekspertiisi valdkonna ekspert Urmas Võimre 15.03.2017.a koostatud finantsanalüüsist (46 kd, tl 58-142) nähtuvad järgmised eksperdi poolt tehtud järeldused:  Midfield OÜ on olnud iseseisvat majanduslikku huvi ja eesmärki omav ettevõte, mille majandustegevuse sisuks oli reklaamiteenuse osutamine nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele;  Midfield OÜ on osutanud reklaamiteenust nii MTÜ-le Eesti Keskerakond kui ka kolmandatele isikutele. Midfield OÜ poolt MTÜ-le Eesti Keskerakond osutatud reklaamiteenuse osakaal on olnud aastatel 2013-2015 igakordselt alla 50%. Midfield OÜ ärimudel seisneb selles, et Midfield OÜ soetab tarnijatelt vajalikud kaubad ja 33       teenused ning müüb need terviklahendusena lõppostjale. Midfield OÜ maksude eelne kasum aastatle 2012-2014 on olnud järgmine: 2012.a 38,49%, 2013.a 20,33%, 2014.a 18,91%, ületades oluliselt võrdlusgrupi ettevõtete maksude eelset kasumit; Midfield OÜ on tegutsenud rahalises mõttes sõltumatult MTÜ-st Eesti Keskerakond, lähtudes enda ärihuvidest. Midfield OÜ rahaliste kohustuste suurus kolmandate isikute ees ei olnud sõltuvuses sellest, milline oli MTÜ Eesti Keskerakond rahaliste kohustuste suurus Midfield OÜ ees; Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai Midfield OÜ rahalisi vahendeid likviidsusraskuste leevendamiseks. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingu täitmist tagas majanduslikus mõttes Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel 24.11.2014.a sõlmitud teenuse osutamise leping, millest tekkivaid kohustusi sai Retail Real Estate OÜ tasaarvestada laenunõuetega Midfeld OÜ vastu. Laenude andmine on olnud Retail Real Estate OÜ tavapäraseks majandustegevuseks ning Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingus rakendati Retail Real Estate OÜ seisukohalt tavapäraseid intressimäärasid; Retail Real Estate OÜ majanduslikuks tulemiks Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenulepingust oli 70 040,45 eurot ehk 25,47% laenulepingu alusel väljastatud laenusummast. Midfeld OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Retail Real Estate OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Midfield OÜ kasutas laenutehinguga saadud rahalisi vahendeid maksekohustuste ja varasemast majandustegevusest tekkinud täitmata kohustuste tasumiseks. Midfield OÜ rahaline seisund eeldas laenu võtmist. Midfield OÜ ning Retail Real Estate OÜ vahel sõlmitud laenuleping omas Midfield OÜ jaoks majanduslikku mõttekust; Hüve ehk varalise seisundi paranemine saab eksperdi hinnangul seisneda isiku vara suurenemises või kohustuste vähenemises, millega samaaegselt kaasneb netovara (ehk omakapitali) suurenemine. MTÜ Eesti Keskerakonna varaline seisund sai eksperdi hinnangul paraneda üksnes läbi intressikulu summa, mille tasumist erakond vältis; Hüve ulatuseks seoses laenutehinguga oli 4495,77 eurot, mis kujutab endast intressikulu summat, mille tasumist MTÜ Eesti Keskerakond on vältinud. Süüdistatav K. Kallo kaitsja K. Rande esitas kohtule ka Tallinna Halduskohtu 08.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-455 (46 kd, tl 143-153) jaTallinna Halduskohtu 10.06.2015.a otsuse haldusasjas nr 3-15-227 (46 kd, tl 154-162), millest nähtub, et Midfield OÜ laenuvajadus oli muuhulgas tingitud Maksu- ja Tolliameti 29.10.2014.a maksuotsusega nr 12.2-3/019607-18 ja 30.10.2014.a maksuotsusega nr 12.2-3/018730-16 P. Pettaile määratud nõuetest. Midfield OÜ arved MTÜ-le Eesti Keskerakond Riigikogu 2015.a valimiste kampaania korraldamise kohta (46 kd, tl99)jaMTÜ Eesti Keskerakond arvelduskonto väljavõte (46 kd, tl 125-127, 135-137) tõendavad 2015.a Riigikogu valimiste kampaania korraldamise eest tasumisi Midfield OÜ-le.Midfield OÜ poolt Retail Real Estate OÜ-le väljastatud arved: 20.12.2015 nr 15054, 31.12.2015 nr 15058 ja 31.12.2015 nr 15059tõendavad, et Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ vahel oli laiem majanduslik suhe ja ühtlasi ka nende rahalisi omavahelisi suhteid. Midfield OÜ ja Retail Real Estate OÜ suhtlus ei olnud üksnes seotud selle süüdistuses etteheidetud laenuga ja läbi MTÜ Eesti Keskerakonna nagu süüdistus on seda näidanud. Need tõendid kinnitavad seda, et laenuleping Retail Real Estate OÜ ja Midfield OÜ vahel ei olnud näiline, vaid tulenes Midfield OÜ tegelikest vajadustest. Kohtul ei ole alust kahelda 34 asjatundja U.Võimre arvamuses ja tema ütluste usaldusvääruses. Asjatundja U. Võimre andis 18.06.2019.a kohtuistungil ütlusi (46 kd, tl 46-51)selle kohta, et ta on töötanud finantsvaldkonnas 12 aastat, tegelenud ekspertiiside ja pankrotimenetlustega ning on alates 2015.a riiklikult tunnustatud ekspertide nimistus ja tal on majandusalane kõrgharidus. Asjatundja selgitas kohtuistungil tema poolt koostatud finantsanalüüsi eesmärke ja tulemusi. Annetus on EKS § 123 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. Annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjustada valijaid ja seeläbi valimistulemusi. Kui selle reklaami eest tasub juriidiline isik, on erakonna liikme saadav hüve rahaliselt hinnatav. Vahetult enne volikogu valimisi kohaliku omavalitsuse üksuses erakonna liikme reklaamimisega mõjutakse selle omavalitsusüksuse valimistulemusi ja erakonna liikme võimalust osutuda valituks. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik, ei vähene mitte erakonna liikme, vaid juriidilise isiku vara. Kuigi juriidiline isik ei tee sellises olukorras rahalist annetust vahetult erakonna liikmele, ei muuda see juriidilise isiku tegevuse õiguslikku kvalifikatsiooni. Annetuse võib teha ka nii, et juriidiline isik tasub kolmandale isikule nende kulude eest, mille eest pidanuks tasuma erakonna liige (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016.a otsus kriminaalasjas nr 3-3-1-50-16, p 10.2) Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et kaaluda tulnuks seda, kas mitte OÜ Midfield ei rikkunud EKS § 123 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt on keelatud kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule ehk kas OÜ-le Midfield oleks etteheidetav keelatud annetuse tegemine võimaldades MTÜ Eesti Keskerakonnal teenuste eest tasumise ajatamist või kas polnud tegemist teenuse osutamisega viisil, mis polnud kättesaadav teistele isikutele. Fakt on see, et arveid tasus MTÜ Eesti Keskerakonnale osutatud teenuste eest Midfield OÜ. K.Kallol ega teistel isikutel ei olnud tegelikult selleks hoobasid, et arved Midfield OÜ kontolt makstud saaksid. OÜ Midfield oleks võinud jätta need arved ka tasumata, kuid sel juhul olnuks ohus tema enda firma maine ja tulevik. K.Kallo keelatud annetusele andmisele kaasaaitamise teod ei ole süüdistuses konkretiseeritud, need on täpselt samad nagu altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamise teod. Prokuratuuri käsitluses on suur ulatus antud asjas tulenev kogu laenusumma, s.o 275 000 eurot. Samas on süüdistuses märgitud, et osa raha võttis P.Pettai välja dividendidena ja osa sularahas. Seega ei ole K.Kallole esitatud süüdistus ka selles mõttes konkreetne. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et ametialaste kuritegude kaasaaitamisteod ei oma keelatud annetuse koosseisus vajalike faktiliste asjaolude mõttes mingit tähendust. Nagu eelpool öeldud, siis on keelatud annetuse puhul tegemist erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvega. Loovutamine omakorda tähendab seda, et loovutatut tagasi saada ei soovita. Kaasaaitamine sellele teole eeldab konkreetseid käitumisakte. Näiteks, konstrueerides situatsiooni, võinuks süüdistatav aidata kaasa sellele, et MidfieldOÜ loobunuks tema poolt juba tasutud arvete tasumisest MTÜ Eesti Keskerakonna poolt. 35 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et K.Kallole esitatud süüdistusKarS § 402 1 lg 1 - § 22 lg 3 järgion küllaltki ebaselge (eriti pärast H.Tederile ja K.Kallole esitatud muudetud süüdistust, kus sama laenu käsitleti altkäemaksu kontekstis muu hüvena), K. Kallo kaasaaitamisteod on konkretiseerimata arvestades konkreetselt KarS § 4012 koosseisu ning kohus ei saa väljuda süüdistuse raamidest ja hakata seda ise sisustama. Samuti on kohus seisukohal, et keelatud annetuseks ei olnud Retail Real Estate OÜ poolt Midfield OÜ-le laenu andmine, vaid kõne alla tulnuks EKS § 123 lg 2 p 3 rakendamine. Seega leiab kohus, et K. Kallotuleb talle KarS § 402 1 lg 1 - § 22 lg 3järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd K. Kalloleetteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata K. KalloleKarS § 4021 järgi etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile. 2.3.3. Karistus KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga, et K. Kallo puhul esineb karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p-s 1 sätestatud omakasu motiiv. K. Kallo oli teadlik sellest, et H. Tederi poolt pakutava laenu arvel rahastatakse MTÜ Eesti Keskerakonna valimiskampaaniat ja valimiskampaania viiakse läbi MTÜ Eesti Keskerakonna valimistulemuste parandamiseks, mis tähendas ka K. Kallo isikliku positsiooni paranemist Riigikogu valimistel ja tõstis tõenäosust, et ta võib osutuda valituks Riigikohtu järgmisesse koosseisu. Seega oli K. Kallol otsene huvi süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemiseks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. KarS § 296 lg 1,KarS § 294 lg 1 ja KarS§ 298 lg 1 koosseisud näevad kõik karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et K. Kallo oli kuritegude toimepanemise ajal Riigikogu liige. Kuivõrd ühiskonnal on nimetatud ametikohal töötavate inimeste aususe ja eetilisuse suhtes kõrgendatud ootused, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistada K. Kallot üksnes rahalise karistusega. Rahaline karistus ei kuulu kohaldamisele ka seetõttu, kuna süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja ei kahetsenud tehtut. Seega selleks, et mõjutada K. Kallot edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, tuleb teda karistada vangistusega. Samas võtab kohus arvesse, et K. Kallo on varem kohtu poolt karistamata isik, kuritegude toimepanemise ajast on möödunud umbes 5 aastat. Ülaltoodule tuginedes tunnistab kohus K. Kallo süüdi KarS § 296 lg 1, § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõistab temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohtu hinnangul täidab karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ka K. Kallole mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga. K. Kallole määratud katseaja kulgemist tuleb KarS § 78 p 1 alusel arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.01.2020.a. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (46 kd, tl 60-62) kohaselt peeti K. Kallo kinni 22.09.2015.a kell 11:50 ja vabastati 22.09.2015.a kell 21:40. Juhul, kui K. Kallole mõistetud karistus pööratakse täitmisele, siis tuleb tema karistusaja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 22.09.2015.a 36 Kohus on Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsuse nr 1-16-10503 resolutiivosa täiendanud K. Kallo eelvangistuse osas Harju Maakohtu 24.03.2020.a kohtuotsuse parandamise määruses. 2.4. VELLO KUNMAN süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine V. Kunmani poolt ei ole tõendamist leidnud. 2.4.1. Kuriteokoosseis – KarS§ 298 lg 1 2.4.1.1. Objektiivne koosseis KarS § 298 lg 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest.Süüteokoosseisu objektiivse tunnuse moodustab ametiisikule või ametiisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu andmine või lubamine. Antud juhul süüdistatakse V. Kunmani altkäemaksu lubamises. Altkäemaksu lubamine ei ole kuritegu, mis subjektina eeldaks ametiisikut. Isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu lubamises peab olema tuvastatud, et isik, kellele vara või muud soodustust antakse, on ka tegelikult ametiisik KarS § 288 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06. detsembri 2007.a otsus asjas nr 3-1-1-65-07, p 7).Altkäemaksu lubamine tähendab vastavalt toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule ametialase teo toimepanemise eest mingi vara või muu soodustusega, või toimepanija poolt vara või muu soodustuse vahetult ametiisiku, temaga seotud kolmanda isiku või ametiisikuga sootuks seostamatu kolmanda isiku valdusse või käsutusse üleandmist. Altkäemaksu lubamine eeldab ametiisikule sellekohase pakkumuse tegemist.Altkäemaksu lubamise koosseisu täidab ka petlik pakkumine, mida lubaja ei kavatsegi täita või mille täitmine on isegi võimatu, kuid mille eesmärk on kallutada ametiisikut mingile tegevusele või tegevusetusele altkäemaksu lubaja huvides (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-37-05, p 11). Altkäemaksu lubamine on lõpule viidud, kui toimepanija on ametiisiku suhtes üles näidanud valmisolekut tasuda talle osutatud või osutatava teo toimepanemise eest.Subjektiivsest küljest eeldab kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust, kusjuures ei ole oluline, kas soodustuse lubaja teab või ei tea, et isik, kellega ta saavutab kokkuleppe mingi teo osas, on ametiisik. Piisab sellest, et soodustuse lubaja saab aru, et teine isik tegutseb mingis valdkonnas mõnes institutsioonis teatud positsioonil ja ta võib seda positsiooni kasutades panna toime kokkulepitud teo või altkäemaksuandjale vajalikke otsustusprotsesse talle soodsas suunas mõjutada. Süüdistuse kohaselt lubas V.Kunman altkäemaksu E.Savisaarele kui ametiisikule selle eest, et E.Savisaar korraldaks oma ametiseisundit kasutades eramu aadressil Sihi tn 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamise. Asjaolu et E. Savisaar oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik KarS § 288 tähenduses on kohus analüüsinud eespool (vt punkt 2.1). Kinnistu aadressil Sihi tn 108, Tallinn, kuulus 2014.a lõpus ja 2015.a alguses (täpsemini ajavahemikul 25.07.2013-26.02.2015.a) V.Kunmani tütrele Kerstin Kunmanile ning 26.02.2015.a müüdi kinnistu Marika Lehtlale, kes on V. Kunmaniga lähedastes suhetes. Nimetatut tõendavad kinnistusraamatu väljatrükk kinnistu aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, kohta (48 kd, tl 47-48)ning V. Kunmani ja tunnistaja R. Arumaa ütlused. 37 01.09.2014.a volikirjast nähtub, et K. Kunman volitas oma isa, V. Kunmani, esindama teda Tallinnas, Sihi tn 108 asuval kinnistul elamuehituseks vajalikes toimingutes, sh projekteerimises. Asjaolu, et V. Kunman tegeles Sihi tn 108 kinnitu elamuehituse vajalike toimingutega tõendab 22.09.2015.a V. Kunmani kasutuses olevates tööruumides aadressil Pärnu mnt 234, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 91-94) ja 11.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 95-105). Nendest tõenditest nähtub, et V. Kunmani töökoha läbiotsimisel leiti ruudulisel paberil märkmeid Sihi 108 kohta („Sihi 108 Täitepinnad=detail= … (loetamatu).projekt“, „Sihi 108“ ja „Rome – Sihi 108 täitepinnas Valdeku detail Laine maaküte“, „Sihi – geoalus detail Linnavalitsuse otsus projekteerija“, „Sihi 108 – Naabritega rääkimine VK.l on kohustus (läbi kriipsutatud) lubadus ostab tagasi ja teeb venelaste a Sots maja“). Lisaks leiti Taive Nõmmiku ja notar Priidu Pärna vaheline 23.02.2015.a aset leidev e-kirjavahetuse väljatrükk teemaga „notar N 26.02 kl 11 – Sihi 108“ (ostu-müügi tehing, müüja K. Kunman ja ostja M. Lehtla) ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kutse K.Kunmanile väärteoasjas nr 410114037573 peainspektor Jaanus Anni juurde ja J. Anni ja T. Nõmmiku vaheline kirjavahetus Sihi 108 väärteomenetlusega seoses. Samuti leiti OÜ Sirkel & Mall 31.08.2015.a arve nr 22202132 summas 1800 eurot, mis on esitatud eraisikule selgitusega „Sihi 108 eramu (seadustamine).“ 20.11.2015.a H. Kork poolt väljaantud dokumentide vaatlusprotokollkoos lisadega (20 kd, tl 122-149) ja01.12.2015.a vaatlusprotokoll A. Hallik-Jürgenstein poolt väljaantud dokumentide kohta koos lisadega (20 kd, tl 150-154)tõendavad, et Sihi tn 108 kinnistuga seonduvalt leidsid aset järgmised kronoloogilises järjestuses sündmused:  11.08.2014.a väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, ehitusloa nr 73395;  09.12.2014.a teostati kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, väline paikvaatlus;  10.12.2014.a koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistu Sihi tn 108 omanikule K. Kunmanileettekirjutuse nr 1412899/00088 sunniraha hoiatusega ja nõudega peatada koheselt ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd;  22.12.2014.a tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnistu Sihi tn 108 omanikule K. Kunmanileteise ettekirjutuse nr 1412899/00098 nõudega viia ehitis vastavusse 11.08.2014.a kinnitatud ehitusprojektiga (ehitusluba nr 73395). Eeltoodu tõttu puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et kinnistule aadressiga Sihi tn 108, Tallinn, asuti rajama elamut, mille projekt ei vastanud detailplaneeringule. A. HallikJürgensteini käsikirjalistest märkmetest ilmneb, et ehitatav hoone oli oluliselt suurem ja ligi 2 m kõrgem. Samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsuse ametnikud tegelesid Sihi tn 108 elamu ehitamisega seotud probleemidega ja teostasid sellele kinnistule järelevalvet.Siinkohal on olulised veel ka tunnistajate A. Hallik-Jürgensteini, Helvi Korki ja Heli Märtsoni ütlused, millest nähtub samuti sündmuste käik eelnevalt kirjeldatud kujul.Nimetatud tunnistajate ütlustes puudub kohtul alus kahelda, need on usaldusväärsed, eluliselt usutavad, kooskõlas teiste tõenditega ja nende ütluste usaldusväärsust ei ole keegi kahtluse alla seadnud ka kohtuistungil. TunnistajaAnu Hallik-Jürgenstein andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 176179) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajana, alludes abilinnapea T. Aasale. Tunnistaja sõnul laekus neile naabrite kaebuste pinnalt 08.12.2014.a info, et Sihi 108 ehitustegevus ei vasta kehtivale ehitusprojektile, mille tõttu seisati ehitustööd. H. Märtson oli ametnik, kes teostas paikvaatluse ja tegi 10.12.2014.a ettekirjutuse. Tunnistaja sõnul võttis temaga ühendust ka V. Kunman, kes oli tolleaegse 38 omaniku esindaja (kinnistu omaniku isa) ja nad rääkisid kohtumisel Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ehitustegevuse perspektiividest. Objektile määrati ka 2000 euro suurune sunniraha, kuna ettekirjutust ehitustegevuse peatamiseks ei täidetud. Sunniraha tasuti ära ja enam edasi ei ehitatud. Seejärel korraldati Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 17.12.2014.a komisjoni koosolek, kus otsustati, et uus hoone tuleb lammutada ja lammutatud väärtuslik hoone tuleb taastada. Tunnistaja sõnul teavitati 05.01.2015.a naabreid järelevalvemenetluse algatamisest ja objektile teostati veel mitmeid paikvaatlusi, mille kohaselt ehitustegevust objektil ei toimunud. Lõpliku lammutusettekirjutuse allkirjastas tunnistaja 2016.a maikuus. Kuivõrd objektiga seonduv pälvis ka meedia suure tähelepanu, siis informeeris tunnistaja seoses suure avalikkuse huviga olukorrast ka T. Aasa, kes (nagu tunnistajale tundus) oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustega nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sel ajal linnapeana tegutsenud E. Savisaarel mingit puutumust Sihi tänava küsimuse lahendamisega ja mingeid korraldusi E. Savisaar temale seoses selle ehitusega ei andnud. Ainus surve selles probleemistikus oli meedia surve. Tunnistaja A. Hallik-Jürgensteini ütlustest nähtub seega, et V. Kunman suhtles temaga kinnistu Sihi tn 108, Tallinn, ehitustegevusega seotud probleemidest üksnes korra ja vahetult (mitte kellegi teise kaudu) ning mingisugust mõjutamist otsustuste tegemisel Tallinna Linnavalitsuse poolt ei olnud, vaid pigem oldi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustega nõus. TunnistajaHelvi Kork andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 179) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.aTallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhatajana alludes A. Hallik-Jürgensteinile. Tunnistaja sõnul teab ta Sihi tn 108 kinnistu kohta seda, et 2014.a augustis väljastati nimetatud aadressile elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ehitusluba, sama aasta lõpus esitati ametile naabri kaebus, et rekonstrueerimisele kuulunud elamu on täielikult lammutatud, ehitusjärelevalve ametnik käis kohapeal, teostas paikvaatluse ja tuvastas, et ehitatakse täiesti uut elamut, mis ei vasta ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile. Objektil käis H. Märtson, kes tegi ettekirjutuse tööde peatamiseks ja probleemi käsitleti ka ameti ja ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis, misjärel tehti ettekirjutus, et tööd tuleb teostada vastavalt loa saanud projektile ja ehitis tuleb selle projektiga vastavusse viia. Tunnistaja sõnul rääkis ta 2015.a augustis ka kinnistu omaniku esindaja M. Pihlapiga, kes uuris, mis seisus on lammutamise ettekirjutuse ettevalmistamine. Lõpliku seisukohana otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et omavoliline ehitis tuleb osaliselt lammutada ja taastada miljööväärtuslik hoone ja tegi ettekirjutuse, et hoone tuleb ka valmis ehitada. Tunnistaja H. Kork ütlustest nähtub seega samuti, et keegi ei sekkunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustusprotsessidesse ja ametnikke mõjutamist väljastpoolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametit ei toimunud. TunnistajaHeli Märtson andis 26.09.2017.a kohtuistungil ütlusi (3 kd, tl 179-181) selle kohta, et ta töötas 2014-2015.aTallinna Linnaplaneerimise Ametiehitusosakonnas ehitusjärelevalve ja kasutuslubade peaspetsialistina ja allus H. Korkile. Tunnistaja sõnul tuli naabritelt 2014.a detsembris kaebus, et Sihi tn 108 hoone ei vasta ehitusprojektile ja ta käis seda kohapeal kontrollimas, kus tuvastas, et ehitustegevus ei vasta ehitusloa saanud ehitusprojektile. Järgmisel päeval, pärast paikvaatlust, tegi tunnistaja ettekirjutuse ehitustegevuse peatamiseks ja kutsus välja ka omaniku, kelle asemel ilmus kohale V. Kunman (omaniku esindaja volituse alusel) koos ühe teise mehega (tunnistaja sai aru, et see oli kinnistu omaniku elukaaslane). Omaniku esindaja selgitas tunnistajale nii suuliselt kui ka kirjalikult, et ehitusloa saanud ehitusprojektis olnud hoonet ei olnud võimalik säilitada ja see 39 tuli lammutada. Järgmisena sammuna umbes nädal või kaks nädalat pärast ettekirjutust läks see küsimus arutamisele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide komisjoni, kus otsustati, et tuleb ehitada vastavalt kinnitatud ehitusprojektile ehk tuleb taastada esialgne hoone ja mahuliselt vähendada juurde ehitatud hoonet, koostades selleks ehitusprojekti. 2015.a alguses andis naaber uuesti teada, et Sihi tn 108 kinnistul käib ehitamine edasi. Sellele järgnes sunniraha nõudmine, kuna esialgset ettekirjutust ehitustegevuse peatamise kohta ei täidetud. Teisel korral objektil käies puutus tunnistaja kokku esindaja V. Reiljaniga, kes ütles, et omanikud tahavad teha kõik seaduspäraselt ja kes uuris, et mil moel tuleks tegutseda, et see asi oleks seaduspärane. Tunnistaja ütles talle, et tasuda tuleb sunniraha ja edasine otsus tuleb komisjonilt, kuna selleks hetkeks ei olnud veel komisjon otsust vastu võtnud. 2015.a esimestel kuudel jäeti ehitustegevus pooleli ja selgus, et kinnistu omanik on vahetunud (uueks omanikuks sai M. Lehtla). Komisjon tegi lõpliku otsuse ja ettekirjutuse 2016.a maikuus. Mitte kellegi teise kui omaniku huvi tunnistaja nendes küsimustes ei täheldanud. Niisamuti nagu tunnistajate A. Hallik-Jürgensteini ja H. Korki ütlustest nähtub ka tunnistaja H. Märtsoni ütlustest, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsuseid seoses Sihi tn 108 ehitustegevusega ei üritanud keegi mõjutada ja huvi nendes küsimustes esines üksnes kinnistu omanikul. Asjaolu, et tunnistaja H. Märtsoni sõnul ütles V. Reiljan, et kinnistu omaniku soov on teha kõike seadusepäraselt, seab kohtu hinnangul kahtluse alla selle, et V. Kunman oleks tegelikult soovinud seadustest mööda hiilida ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsustusi kuidagi E. Savisaareabil talle makstava altkäemaksu eest tagasi pöörata või muul viisil mõjutada. Kohtu hinnangul on igati tavapärane, et üks isa on kursis oma tütre majaehitusega ja üritab oma tütart aidata, kui selleks peaks vajadus esinema. Seetõttu ei ole ka oluline, kas ja millised Sihi tn 108 kinnistuga seotud dokumendid leiti V. Kunmani valdusest ja kas ta tasus oma tütreK.Kunmani eest sunniraha või rahastas ehitust. Samuti ei ole oluline, kas V. Kunman hankis maja tarvis ehitusmaterjale või osales näiteks majaehitusega seotud vaidlustes, sest tal oli selleks kõigeks oma tütre K.Kunmani volitus.Oluline on aga see, et selline isa-tütre vaheline üksteise aitamine ei tooks kaasa karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu täitmist. Käesolevas kriminaalasjas esinebki vaidlus selles, kas V. Kunman lubas E. Savisaarele Villu Reiljan’i vahendusel altkäemaksu kinnistu aadressil Sihi tn 108, Tallinn, ehitustegevuse jätkamise lubamiseks või mitte. Vaidlust ei ole asjaolus, et V. Reiljan oli süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul V. Kunmani alluv. Seda asjaolu kinnitasid nii V.Reiljan, tunnistaja R.Arumaa kui ka V.Kunman ning seda tõendab ka kohtuistungil uuritud V. Reiljani töölepingu koopia. Silikaat Grupp AS vastus Kaitsepolitseiameti 09.03.2016.a nõudekirjale nr 2412 koos AS Silikaat Grupp ja V. Reiljani vahel 28.06.2010.a sõlmitud töölepinguga (20 kd, tl 157-162) tõendab, etV. Reiljan asus Silikaat Grupp AS nõunikuna tööle 01.07.2010.a tähtajatult, täistööajaga kella 8.3017.00 ning tema tööülesannete täitmise kohaks oli Tallinn.Silikaat Grupp AS äriregistri väljavõte (20 kd, tl 163-168) tõendab, et ettevõtte juhatuse liige on V. Kunman. TunnistajaRomeArumaa andis 19.06.2019.a kohtuistungil ütlusi(46 kd, tl 186-189) selle kohta, et V. Kunman on tema elukaaslase isa, ta puutus V. Kunmaniga kokku ka tööalaselt Silikaat Grupp AS-s. Sihi tn 108 kinnistu kuulus tema elukaaslasele K. Kunmanile. Tunnistaja alustas koos K. Kunmaniga 2014.a kodu rajamist ja tegeles sellega omaniku esindajana, olles tellija esindaja. Ettekirjutusest seoses ehitusega sai tunnistaja teada ehitajalt ja elukaaslaselt. K. Kunmanil paluti ütluste andmiseks tulla Linnaplaneerimise Ametisse. 11.12.2014.a käis tunnistaja koos V. Kunmaniga, kes oli K. Kunmani volitatud isik, Linnaplaneerimise Ametis. Tunnistaja sõnul läks ta kaasa, sest Sihi tn 108 asjadega toimetas tema ja kuna tema teadis 40 tegelikult, mis ehitusel toimus ja V. Kunman tuli, kuna tal oli volitus olemas ehk tuli formaalselt kaasa. K. Kunman ei tahtnudki enam Sihi tn 108 elama minna, kuna naabritega olid suhted rikutud. Tunnistaja ütluste kohaselt valdas tema kõiki ehitusega seotud dokumente. Temalt on dokumente seoses Sihi tn 108 ehitusega saanud ilmselt V.Reiljan, sest V.Reiljan küsis neid, kui ta informatiivselt probleemidest Sihi tn 108 ehitusega enne jõule temale rääkis, sest see oli sel ajal aktuaalne teema. Probleemidest ehitusel rääkis ta informatiivselt ka V. Kunmanile, olukord oli päevakajaline. Võimalik, et on edastanud ka elektronkirju, aga ei mäleta. Pärast kinnistu müüki puutus ta kokku uue omanikuga, kes küsis temalt dokumentatsiooni. Kuna ta oli sellega seotud, siis ta teadis, milliseid dokumente on uuel omanikul vaja, et ta saaks oma toiminguid lõpule viia. R.Arumäe ütles kohtus, et temale teadaolevalt ei ole V.Kunman endale alluvaid isikuid kaasanud Sihi tn 108 ehitustegevusega seonduvatesse toimingutesse. Ta usub, et V.Kunman oli ettekirjutustest maja osas teadlik. Tunnistaja ise käis objektil korra nädalas kindlasti. Tunnistaja R. Arumaaütlustest nähtub seega, et Sihi tn 108 ehitusega seonduv ei olnud teada vaid kitsale ringile, vaid sellest teadsid ka Silikaat Grupp OÜ töötajad. Seda kinnitas ka tunnistaja H. Kork, kelle sõnul pöördus tema poole kord justkui kinnistu omaniku esindaja M. Pihlap (samuti Silikaat Grupp OÜ töötaja). Asjaolu, et V.Reiljan küsis tunnistajalt ise ehitusega seonduvaid dokumente, tõestab, et V.Reiljan näitas ise üles küllaltki suurt initsiatiivi Sihi tn 108 küsimusega tegelemisel nii enne kui pärast E. Savisaarejutul käimist. Seda, et V.Reiljan küsis tunnistajalt ehitusega seotud dokumente, kinnitas ka V.Kunman, kes sellest hiljem teada sai. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Asjaolu, et ta on V. Kunmaniga perekondlikult ja ka tööalaselt seotud, ei muuda tema ütlusi automaatselt ebausaldusväärseteks. Tunnistaja R.Arumaa kirjeldab Linnaplaneerimise Ametis käiku sarnaselt V. Kunmaniga, nende ütlused on omavahel kooskõlas ka näiteks tunnistaja H.Märtsoni ütlustega. Kohtu hinnangul on ka oluline, et tunnistaja R. Arumaa ei hakanud küsimustelevastates midagi oletama, vaid kui oli asju, mida ta ei teadnud, siis ta nii vastaski, kuigi oleks võinud V. Kunmani näidata mitmelegi küsimusele vastates hoopis soodsamas valguses. Näiteks vastas tunnistaja küsimusele, millised olid V. Reiljani ja V. Kunmani omavahelised suhted, et „pealtnäha väga head“. Samuti vastas tunnistaja küsimusele, kes on M. Lehtla, et „Vello Kunmani elukaaslane“, kuigi V.Kunman ise ei soovinud sellele küsimusele nii otse vastata. See näitab, et R.Arumaa ja V.Kunman ei ole omavahel kokku leppinud, milliseid ütlusi kohtus anda. Samuti ei ole tunnistaja ühtegi vastust esitatud küsimustele V. Kunmanile soodsamas suunas laiendanud. Prokurör leidis, et R. Arumaa ütluste usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd tegemist on V. Kunmanist majanduslikult sõltuva inimesega, kes on lisaks muule olnud huvitatud ka süüdistuses nimetatud maja valmimisest V. Kunmani kulul. Prokuröri hinnangul on põhjendatud arvamus, et R. Arumaa ei soovi rikkuda suhteid V. Kunmaniga ning on olnud valmis vähendama V. Kunmani rolli sündmustikus.Kohus sellise prokuröri poolt avaldatud seisukohaga nõustuda ei saa. Kohtu hinnangul on R.Arumaa ja V. Kunmani vaheliste suhete puhul tegu tavaliste perekonnaliikmete vaheliste suhetega, midagi iseäralikku neis ei ole. Tunnistaja R. Arumaaütlused on eluliselt usutavad ja kohtule jääb arusaamatuks, millises „sündmustikus“ ta püüab V.Kunmani rolli pisendada. Tunnistaja ei tea midagi altkäemaksu lubamisega seotud asjaoludest ja see, milline oli V.Kunmani seotus majaehitusega, ei ole antud kriminaalasja lahenduse otsustamisel tegelikult erilist tähtsust omav asjaolu. Nagu kohus juba märkis, on täiesti normaalne, et perekonnas heade vastastikuste suhete puhul on isa omatütre majaehitusega kursis ja suhtleb sel teemal ka tütre elukaaslasega. SüüdistatavVillu Reiljan andis 09.08.2017.a kohtuistungil ütlusi (2 kd, tl 98-104) selle kohta, et ta töötas 01.07.2010-11.07.2017.a Vello Kunmani juures AS Silikaat Grupi 41 nõunikuna, kus tema ametiülesanneteks oli põhiliselt V. Kunmani nõustamine põllumajanduse, keskkonna ja arenduse küsimustes. V. Kunman oli sellel ajal AS Silikaat Grupi juhataja ja omanik ning nende omavahelised suhted olid töised ja normaalsed. Ütluste kohaselt sai V. Reiljan Sihi tn 108 ehitustegevusest teada esmakordselt 15.12.2014.a, kuna see oli Kunman’i pereküsimus ja seal ehitati maja Kunman’i nooremale tütrele K.Kunmanile. V. Reiljani ütluste kohaselt ei viibinud tema ja V. Kunmani jutuajamise juures keegi, aga see probleem sai teatavaks tervele majale. V.Reiljan ütles kohtus, et läks 15.12.2015.a juhataja juurde, kuna oli „arutada tööde asjaolusid“ ja „kuna oli ka jõulueelne nädal, siis oli plaanis teha ka visiit linnapeale“.V. Kunman oli sellel päeval natuke närviline ja erutatud, kuna väitis, et tema tütre maja ehitust aadressil Sihi tn 108 takistatakse põhjendamatult ja talle olevat tehtud mingi ettekirjutus, määratud 200 eurot sunniraha. V. Kunmani sõnul oli tegelikult kõik õigesti ja tütar on beebiootel ja V. Kunman „oli seda meelt, et seda peaks üritama lahendada“. V. Reiljani sõnul väljendas V. Kunman talle, et kui ta läheb linnapea juurde jõuluvisiiti tegema, siis räägiks ta linnapeale ka tema mure ära, et ta saaks ehitustegevusega jätkata. V. Kunman ootas linnapealt seda, et ta üritaks inspektori korrale kutsuda, kuna tal oli tunne, et inspektor teda kiusab. V. Reiljan lubas selle informatsiooni viia ja edastada linnapeale. V. Reiljani sõnul läks ta E. Savisaarejuurde järgmisel põhjusel:„Ma läksin sinna selle informatsiooniga, et kõik on seaduslik ja inspektor on ülekohtune ja kiusab Kunmani tütart ja palve oli, et ta teeks selle asja endale selgeks ja kiusamine lõpetataks, mis tähendas sisuliselt seda, et ta saaks jätkata“.Samuti selgub V. Reiljani ütlustest, et nad arutasid V. Kunmaniga 2014.a keskel Keskerakonna toetamist ja V. Kunman uuris, kas mõnikümmend tuhat eurot võiks olla soliidne toetus erakonnale. Enne kui V. Reiljan hakkas kokku leppima E. Savisaare’ga kohtumist, siis ütles V. Kunman talle, et kui ta sinna läheb, siis ta ütleks selle erakonna toetamise ka kohe ära. Ütlustest nähtuvalt plaanis V. Kunman isiklikult 20 000 euroga Keskerakonda toetada. V. Reiljani sõnul käis ta enne linnapeaga kohtumist ka ise Sihi tn 108 krundil, et vaadata, mille eest tema tööandjat kiusatakse. Linnavalitsusse jõudes tervitas ta E. Savisaar’tV. Kunmani nimel, andis linnapeale väikse pooleliitrise XO konjaki koos jõulukaardiga ja ütles, et boss on nõus Keskerakonda toetama 20 000 euroga. Seejärel rääkis V. Reiljan V. Kunmani murest, et K. Kunman’ile on tehtud ettekirjutus projektist kõrvale kaldumise tõttu ja määratud talle sunniraha 200 eurot (tegelikult oli sunniraha 2000 eurot). Ütluste kohaselt ütles E. Savisaar, et asja uuritakse ja täna ei tee midagi, aga võib-olla annab klaarida. V. Reiljani sõnul jäi see asi teda aga vaevama ja ta palus R. Arumaad, kes on K. Kunmani elukaaslane, et ta annaks talle dokumentide paki (projekt, luba ja ettekirjutused). V.Reiljan tutvus dokumentidega ja helistas linnavalitsusse Liia Kaljonile, keda ta varasemalt tundis ja palus, et ta (V.Reiljan ise) saaks inspektoriga koos objektil käia.Seejärel leppis V. Reiljan kokku inspektor Märtsoniga 14.01.2015.a objektil käimise, kes muuhulgas avaldas, et sunniraha on endiselt maksmata. V. Reiljan helistas selle peale V. Kunmanile, kes sunniraha samal päeval koheselt ära tasus. V. Reiljan küsis veel inspektorilt, kuidas seda probleemi peaks seaduslikul teel edasi lahendama ja inspektor selgitas, et tuleb asuda läbirääkimistele linnaplaneerijate ja arhitektidega ning seda ütles V. Reiljan ka V. Kunmanile ja rohkem selle probleemiga ei tegelenud. V.Reiljan kinnitas kohtus ka seda, et erakonna toetamise asi oli juba vana teema, öeldes, et „see oli mitu kuud, ligi pool aastat varem otsustatud asi“. V. Reiljan’le teadaolevalt ei annetanud V. Kunman Keskerakonnale mingeid vahendeid. V. Reiljani ütluste kohaselt oli see informatsioon, mis talle anti, ebaadekvaatne ja probleem Sihi tänava majaga oli pisendatud, mistõttu ta eksitas ka E. Savisaart, et seal objektil tegelikult probleeme ei ole. Kuivõrd annetamise teema kerkis esile 2014.a keskel, siis ei osanud V. Reiljan enda sõnutsi kohe lahti mõtestada, et Sihi tänava majaga seotud probleemi ja annetamist saab lubamatu tegevusena seostada. Kaitsja O. Nääsi küsimusele „Kas te pakkusite Edgar Savisaar’le 20 000 euro suurust annetust just vastutasuna selle eest, et ta kasutaks enda ametiseisundit võimaldamaks jätkata Sihi 108 ehitustegevust?“ vastas V. Reiljan, et „Ei, käsitlesin neid teemasid kindlalt lahus.“ Kuivõrd V. Reiljan andis kaitsja Kristi Rande küsimustele vastates 42 vastuolulisi ütlusi selle kohta, et keegi ei viibinud peale V. Kunmani enda Sihi 108 seotud jutuajamise juures, siis avaldati V. Reiljani usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt oli jutuajamise juures ka R. Arumaa. V. Reiljan selgitas vastuolu sellega, et see on võimalik, et R. Arumaa selle ehitusloa sinna tõi, sest kui ta läks E. Savisaare juurde, siis anti talle kaasa ka ehitusloa koopia. Kohtueelsel uurimisel rääkis V. Reiljan veel, et R. Arumaa tegeles selle ehitusega kõige rohkem ja R. Arumaa teadiski sellest ehitusest kõige rohkem. Nende ütluste tõepärasust kinnitas V. Reiljan ka kohtus (ta ei eitanud nende tõepärasust). Lisaks täpsustas V. Reiljan, et inspektor Märtson ütles, et kui V. Kunman ei maksa samal päeval (kui ta käis V. Reiljan’ga objektil) sundraha 2000 eurot ära, siis ta kirjutab 7000 eurot. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et V. Reiljan oli teadlik Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemidest. Eelnevat tõendavad nii V. Reiljani enda ütlused kui ka tunnistajate R. Arumaa ja H. Märtsoni ütlused, samuti kohtuistungil uuritud salvestised. Lisaks ei ole vaidlust ka asjaolus, et V. Reiljani valduses olid Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud dokumendid. Nimetatut tõendab 22.09.2015.a V. Reiljani elukohas aadressil Kentmanni 18-21, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 106-108) ja 10.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 109-121), mille kohaselt leiti V. Reiljani valdusest erinevaid Sihi tn 108 kinnistuga seotud dokumente: kinnistu üksikelamu ja juurdeehituse asendiplaaniline lahendus (ka suurendatud kujul), kinnistu üksikelamu ja juurdeehituse projekt (vaade A-F), H. Märtsoni ettekirjutused 10.12.2014.a nr 1412899/00088 ja 22.12.2014.a nr 1412899/00098 K. Kunmanile, kinnistu juurdeehituse asendiplaan (ka suurendatud kujul) ja kinnistu juurdeehituse projektid/vaated/3D pildid. V. Reiljani ütlustest nähtub, et probleemid Sihi tn 108 ehitusega ei olnud mingi uudis Silikaat Grupp AS-s, sellisele järeldusele võib jõuda hinnates ka teisi tõendeid (tunnistajate R. Arumaa ja H. Kork ütlused). See, et V. Kunman on kaasanud Sihi tn 108 probleemide lahendamisse oma alluvad, ei ole samuti otsekohe kinnituseks sellele, et ta andis ka V.Reiljanile korralduse lubada E.Savisaarega kohtumisel talle altkäemaksu. Alluvate kaasamine eraelulistesse probleemidesse on pigem V.Kunmani kui firmajuhi eetika küsimus. See ei ole tõendiks selle kohta, et V.Kunman oli valmis oma alluvaid kuriteole kaasama. Samuti nähtub V. Reiljani ütlustest, et visiit linnapea juurde oli tal plaanis juba ammu enne seda, kui ta läks tööasjus V. Kunmani jutule. Visiit linnapea juurde oleks toimunud ka siis, kui V. Kunmanil Sihi tn 108 ehitusega probleeme poleks olnud ehk teisisõnu V. Kunman ei andnud oma nõunikule korraldust minna E. Savisaarejuurde selleks, et viimane ajaks majaehitusega seonduvad probleemid korda. SüüdistatavVello Kunman andis 13.08.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 1-7)selle kohta, etSihi tn 108 ehitusega tegeles tema tütre mees R.Arumaa. V.Kunman kinnitab, et rahastas ehitust, tal oli tütrelt ka volitus ehitusega seotud küsimuste lahendamiseks. Ta allkirjastas ka Linnavalitsusele edastatud seletuskirja, mille kirjutas valmis R.Arumaa. Samuti oli ta kursis ehitusega seotud probleemidega, kuna kuulis sellest nii oma tütrelt kui R.Arumaalt. V.Kunman kinnitas, et V.Reiljan osales 15.12.2014.a vestluses R.Arumaaga, kuid tema pole andnud V. Reiljanile sellega seoses mitte mingeid ülesandeid.V.Kunman rääkis kohtus, et 15.12.2014.a hommikul tuli V. Reiljan hiljem tööle. Süüdistatav istus R.Arumaaga kahekesi ja R. Arumaa rääkis Sihi tn 108 majast ja nendest probleemidest täpsemalt.V.Reiljantuli uksest sisse, teretas ja istus maha. Nemad oma juttu pooleli ei jätnud, rääkisid edasi. V. Reiljanil tekkis küsimusi ja siis R.Arumaa rääkis talle. R. Arumaa rääkis, V.Reiljan imestas, et kuidas nii.R. Arumaatõusis püsti ja läks ära ja nemad jäid V. Reiljaniga sinna edasi, paar sõna veel rääkisid sellest majast, et nii on juhtunud ja siis V. Reiljan rääkis seda, et käis Tartus oma 43 tööandja juures, et tal on seal väga tähtsad tegemised pooleli, mida ta peab siin linnas ajama. Siis ta rääkis oma asjadest, et tööandja peab ostma ära Tere piimatehase, minema Kruudaga rääkima, siis rääkis kalamehe jajahimehe jutte ninglõpuks süüdistatav tõusis püsti ja läks minema. Hiljem ütles V.Reiljan süüdistatavale, et ta läheb E. Savisaarejuurde talle jõuludeks õnne soovima ja et kas tema (V. Kunmani) poolt ka midagi talle edasi annab või ütleb. Süüdistatav ütles, et ta ei tunne Edgarit, ei ole temaga tuttav ja kuidas siis viia sõnumtema poolt, kui ta teda üleüldse ei tea. Kui linnapeale, siis pole tal aga selle vastu midagi, kui talle head soovida aasta lõpuks ja tervist. Seejärel pani süüdistatav oma asjad kokku ja läks ära ning V.Reiljan jäi sinna tema ruumi telefoniga rääkima. Hiljem jutuajamistest on veel välja tulnud, et V. Reiljan läks neljandalt korruselt alla kolmandale korrusele, kus ta sai kokku R.Arumaa’ga, nad rääkisid omavahel ja R.Arumaa andis talle mingid dokumendid, mingid paberid, mis olid tal Linnavalitsuses kaasas. Need paberid, mille V. Reiljan sai R. Arumaa käest, andis ta E. Savisaarele. V. Kunman rääkis kohtule ka oma suhtlusest V. Reiljaniga ja oma töötajatega üldisemalt. Ta kinnitas, et kunagi on olnud juttu V. Reiljaniga erakonna toetamisest, ilmselt kusagil 2014.a suvel. Nad olid parajasti viljapõllul ja V.Reiljan hakkas rääkima, et oleks hea Keskerakonda toetada. Tuli jutuks, et V. Reiljani arvates oleks mõned kümned tuhanded soliidne summa. Mingit lubadusttoetada V.Kunman enda sõnul pole andnud, ta on ka tööl viinud sellise korra sisse, et igal tema lubadusel on tema allkiri, „kui keegi räägib, et minu loal ja minu korraldusel, siis need paberid ei kehti“, ütles V.Kunman. V.Kunman rääkis kohtule ka seda, et enne, kui V.Reiljan pidi kohtus ütlusi andma, ütles V.Reiljan temale, et: „Anna mulle andeks, aga ma ei taha vangi minna, tahan oma lapselapsi näha, seepärast pean rääkima seda, mida minult oodatakse ja mida tahetakse“.Pärast seda tegi avalduse töösuhte lõpetamiseks. V.Kunman rääkis V.Reiljani kohta veel, et ta on väga hea töötaja ja lisas: “Villu on üldse väga hea inimene, aga tal on selline asi, mida talle sõbrad on ka öelnud, et Villu ära räägi nii palju ja ära räägi sellistest asjadest, et see toob sulle pahanduse kaela, ta on hea huumorimeelega, tema üks hädasid on see, et 80 % inimestest ei saa tema naljadest aru“.Lisaks märkis V.Kunman kohtule antud ütlustes, et teda ei kutsuta töö juures teisiti kui „Juhataja“. Kõik kutsuvad teda nii ja ka omavahelises vestluses ei nimetanud V.Reiljan teda kunagi „Bossiks“. Kohtu hinnangul on V. Kunmani ütlused eluliselt usutavad ja kooskõlas tunnistajate R.Arumaa ja H.Märtsoni ning osalt ka V.Reiljani ütlustega. Kohus leiab, et V. Kunmani ütlused on tervikuna usaldusväärsed ka vaatamata sellele, et ta ehk oma osalust maja ehitamises ja enda teadlikkust majaga seotud probleemidest mõningal määral vähendab.Kohtu hinnangul võib see tuleneda sellest, et V.Kunman, sattunud esmakordselt süüdistatava rolli, ei tea, millistest tema ütlustest võidakse välja lugeda tema seotust kuriteoga. See aga on üsna loomulik reaktsioon temale esitatud süüdistuse taustal. Oluline on ka see, et V. Kunman ei eita seda, et ta rääkis V. Reiljaniga erakonna rahastamisest ja seejuures tasub märkimist, et erakonna rahastamisest ei räägitud vahetult enne seda, kui V. Reiljan E. Savisaare juurde läks, vaid see tuli teemaks juba tükk aega varem. Kuigi keegi ei saa kinnitada V. Kunmani ütluste õigsust, siis on need kohtu hinnangul eluliselt usutavad juba seetõttu, et tema ütlused on küllaltki detailsed (näiteks meenus talle, et erakonna rahastamisest oli juttu viljapõllul, vestluses temaga mainis V. Reiljan lapselapsi jne). Valeütluste andmise korral tavaliselt selliseid detaile kohtule ei esitataks. Asjaolu, et V. Kunman rääkis V. Reiljanist kui heast töötajast näitab aga seda, et ta ei asunud temasse halvasti suhtuma ka vaatamata kriminaalasjale. Seega suhtub V. Kunman V. Reiljani endiselt hästi, mis annab samuti tunnistust sellest, et tal puudub motiiv anda valeütlusi V.Reiljani ja tema tegutsemise kohta ning samuti põhjus näidata V.Reiljani näiteks kättemaksuks enda nn „sissemässimise“ eest halvas valguses. 44 V. Kunmani ja V. Reiljani ütlused lähevad diametraalselt lahku selle osas, kas V. Kunman palus Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemide lahendust V. Reiljani vahendusel E. Savisaarelt ja lubas vastu MTÜ Eesti Keskerakonda rahaliselt toetada või mitte. V. Kunman on kohtuistungil kategooriliselt eitanud, et ta oleks midagi sellist teinud. Seevastu V. Reiljan on andnud ütlusi, mille kohaselt väljendas V. Kunman talle konkreetselt, et kui ta läheb linnapea juurde jõuluvisiiti tegema, siis räägiks ta linnapeale ka tema murest, et ta saaks ehitustegevusega jätkata ja V. Reiljani sõnul ootaski V. Kunman linnapealt seda, et ta kutsuks Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud inspektori korrale. Samuti väitis V. Reiljan, et V. Kunman ütles, et V. Reiljan ütleks linnapea juurde minnes kohe ka erakonna toetamise ära. Vaidlust ei ole asjaolus, et V. Reiljan oli isikuks, kes leppis kokku E. Savisaarega kohtumise. Nimetatud tõendab 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (9 kd, tl 69-70), mille kohaselt helistab V. Reiljan 15.12.2014.a kell 13:30 E. Savisaarele ja ütleb, et „Kuule. Vat … minu päälik tahab mind nagu ütelda … (naerab) … nagu sõnumitoojat sinu juurde lähetada.“ Seejärel lepivad V. Reiljan ja E. Savisaar kokku kohtumise samal päeval kell 15:30 Tallinna Linnavalitsuses. V.Reiljan tänab E. Savisaart: “Aitäh sulle Edgar juba ette“. Tallinna Linnavalitsuses toimunud kohtumise sisu nähtub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 124-129), mille kohaselt toimus15.12.2014.a ajavahemikul 16:23 kuni 16:41 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumineV. Reiljaniga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumise alguses ütleb V. Reiljan E. Savisaarele, et „… boss tervitab sind saabuvate pühade puhul ja saadab sulle hea magusa joogi, … Teiseks ta ütleb sulle niimoodi, et kui sa oled huvitatud, siis ta toetab su parteid paarikümne tonniga.“ E. Savisaar vastab, et „Ikka on huvi.“E. Savisaar lubab mingisuguse tegelase, kes neid asju ajab, saata V. Reiljani juurde, kes on enda sõnul natuke volitatud rääkima. Siis räägitakse poliitikast, kuni V. Reiljan ütleb, et tal on tegelikult üks probleem ka rääkida. V. Reiljan räägib, kuidas Vello ehitab oma tütrele Sihi 108 maja, projekt oli tehtud ja luba ja kõik oli tibi-tobi, kuni mingisugune tegelane kaebas tema peale, et vundament on kõrgem kui projekt, et keegi linna ehitusosakonnast Märtson on tema suhtes sunniraha rakendanud ja et nad käisid seda vaatamas. V. Reiljan ütleb, et „Täitsa ilus, korralik ehitis ja nüüd teda kohe kotitakse noh. Ma ei kujuta ette, mida nendel kottida on vaja eksole.“ E. Savisaar küsib selle peale, et mis seal siis probleemiks on, mille peale V. Reiljan vastab, et „Justkui oleks projektist kõrvale kaldutud. … Aga muidugi ta andis selle ehitusloa mulle kaasa siin (lehitseb pabereid), see ehitusluba on mul siin olemas … väljastatud ilusti.“ V. Reiljan ütleb seejärel, et „Need on sulle“ ja E. Savisaar vastab, et „Jäta laua peale.“Vestlusest nähtub, et V. Reiljan uurib E. Savisaarelt, et mida tegema peaks ja E. Savisaar lubab asja uurida. Seejärel hakatakse valimistest rääkima ja V. Reiljan uurib, kas E. Savisaar on valimisteks valmis, mille peale E. Savisaar ütleb, et „Jah, aga no, kui sina aitad, siis …“ V. Reiljan lubab teda aidata ja sosistab „siia sahtlisse, mõni sent..., … panen need laua peale, siis tõmba asjad kokku ja siis seda asja, et ikka mõni sent saab sahtlisse.“ Vestluse lõpus V. Reiljan tänab E. Savisaart, mille peale E. Savisaar vastab, et „Ära mind täna midagi, aga ma proovin neid asju klaarida.“ Eeltoodud jälitusprotokolliga on tõendamist leidnud, et V.Reiljan käis E. Savisaare juures, leppides samal päeval telefoni teel kohtumise eelnevalt kokku, rääkis E. Savisaarele kohtumisel, et boss tervitab ja lubab toetada parteid paarikümne tuhande euroga ningrääkis ka sellest, kuidas tema bossi Sihi tn 108 ehitustegevuse juures „kotitakse“. Kohtumise tulemusena lubas E. Savisaar tõepoolest asja klaarida. Jälitusprotokollist nähtuv on küll kooskõlas V. Reiljanipoolt kohtuistungil antud ütlustega, kuid kohtu hinnangul on see ka täiesti loomulik, sest ei ole võimalik eitada jutuajamist, mida on pealt kuulatud. Küll aga ei tähenda see seda, et V. Reiljani ütlused tuleks tervikuna usaldusväärseks lugeda. 45 Kohtu hinnangul nähtub V. Reiljani ütlustest selgelt, et ta hakkas tegelema Sihi tn 108 ehitusega seotud probleemistikuga sisuliselt omal initsiatiivil, sest dokumentide projekti ei küsinud ta mitte V. Kunmanilt, kellelt ta väidetavalt esmakordselt probleemsest ehitusest kuulis ja kes väidetavalt talle kohtumiseks E. Savisaarega ülesandeid andis, vaid hoopis R.Arumaalt. V. Reiljani enda initsiatiivi asjaga tegelemiseks näitab ka see, et ta korraldas ligi kuu aega hiljem peale E. Savisaare juures käimist kokkusaamise inspektor Märtsoniga, helistades eelnevalt tuttavale linnavalitsuses, uuris Märtsonilt, kuidas peaks probleemi lahendama ja teavitas sellest ka V. Kunmani. Kui uskuda seda, et V.Kunman saatis V. ReiljaniE. Savisaare juurde rahalise lubadusega ja sooviga asi nii-öelda korda ajada, siis puudunuks V. Reiljanil igasugune põhjus ise aktiivselt edasi tegutseda, kuna oma nn bossilt saadud ülesande oli ta ju täitnud. Kuid V.Reiljan uuris, kuidas saaks asja seaduslikul teel lahendada. Kohtus väitis V.Reiljan, et ta ütles kohtumisel E.Savisaarega, et „Kunman on seadusekuulekas kodanik, ta ei taha kellegagi õiendada, aga ta tahaks oma tütrele maja valmis ehitada“. Jälitusprotokollist sellist lauset küll ei kajastu, kuid ju see on V. Reiljani tegelik hinnang oma ülemusele. V. Reiljani sõnul käsitles ta Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleeme ja MTÜ Eesti Keskerakonnale annetuse lubamist lahus sel ajal, kui ta E. Savisaare juures rääkimas käis. See annab tunnistust sellest, et V. Reiljani ja V. Kunmani vahel võis küll kunagi olla jutt erakonna toetamisest (seda kinnitab ka V.Kunman ise), kuid V. Reiljani initsiatiiv oli see, et ta kohtumisel E. Savisaarele MTÜ Eesti Keskerakonnale toetust lubas ja peale seda tuli kohe lagedale ka probleemse maja jutuga. Samuti kinnitab V.Reiljan oma jutuga, et ta sai esmalt aru, et tegelikult selle majaga mingeid probleeme ei olegi, seega polnudki põhjust kaht asja omavahel siduda. V. Reiljani ütluste puhul jääb kohtule veel silma asjaolu, et kui ta väidetavalt majaehituse teemadest esimest korda kuulis (vestluselV. Kunmaniga), siis olevat ta saanud samal ajal R.Arumaa käest ka Sihi tn 108 ehitusloa koopia , mille ta jälitusprotokollist nähtuvalt E. Savisaare lauale jättis. Läbiotsimisel leiti V. Reiljani juurest aga oluliselt rohkem dokumente. V. Reiljan on kinnitanud, et dokumentide paki Sihi tn 108 kinnistu kohta pani tema palvel tema jaoks kokku R.Arumaa, kes seal ehitusega tegeles. Tõendatud ei ole aga see, millal kõik need dokumendid V. Reiljani valdusse sattusid, kas enne või pärast E.Savisaare juures tema töökabinetis käimist. Kohtu hinnangul on V. Reiljani poolt antud ütluste puhul kahtlustäratav ka asjaolu, et kohtuistungil möönisV. Reiljan, et temale tehtud etteheited on põhjendatud, seevastu kohtueelses menetluses väitis ta, et ei ole kindlasti toime pannud kuritegusid, milles teda kahtlustatakse.Nimetatu tõendab, et V. Reiljan on selles osas oma seisukohta muutnud diametraalselt ja kohus ei saa välistada, et ta on seda teinud nendel motiividel, millised on esile toonud kaitsja. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Reiljani ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed. Sisuliselt tugineb kogu V. Kunmani vastu esitatud süüdistus neil tõenditel, mis on tulnud vaid ühest isikulisest allikast – V. Reiljani sõnadest. Kohus ei saa mitte kuidagi välistada, et V. Reiljan, kes oli juba aastaid teinud jõulueelseid viisakusvisiite E. Savisaare juurde ja olles 2014.a vahetult enne järjekordset visiiti kuulnud V. Kunmani muredest seoses tütre maja ehitusega, otsustas omal initsiatiivil antud küsimust mainida ka linnapeale, rääkides ühtlasi ka sellest, et on võimalus MTÜ Eesti Keskerakonda annetusega toetada. Kuivõrd MTÜ Eesti Keskerakonnale annetamise teemat oldi V. Kunmaniga pool aastat varem tõesti arutatud, siis võis kohtu hinnangul V. Reiljan leida, et sellega on võimalus anda ehitustegevuse probleemide lahendamise kiirusele teatav kiirendus. V. Reiljan ütles 46 kohtuistungil, et selline jõulueelne visiit E.Savisaare juurde on tal tavapärane, ta on seal jõulude ajal käinud 3-4 korda. Seega on tõendatud, et visiit E. Savisaare juurde ei olnud planeeritud seoses sellega, et V.Kunman soovis ehitust jätkata ja oli nõus selle eest maksma 20 000 eurot, vaid tegemist oli tavapärase jõulueelse külastusega. V. Reiljan väitis kohtus, et nõunikul on raske tööandjale öelda, et „siitmaalt ma ei tee“. Kohus on seisukohal, et V. Reiljan vihjab sellega selgelt asjaolule, et vahel ajas ta nõunikuna ka asju, mis otseselt tema ülesanded ei olnud. On üsna ilmne, et kuuleka nõunikuna soovis ta üles näidata initsiatiivi ükskõik millise ülesande täitmiseks, sest vastasel korral ei oleks teda tööl hoitudki. Samuti on ilmne, et V.Reiljan ei töötanud V. Kunmani firmas nii nagu ta tööleping ette nägi, ta ei viibinud töökohal igapäevaselt, oli oma liikumistes suhteliselt vaba ja sai teha põhitöökoha kõrvalt ka muud tööd. V. Kunman rääkis kohtule V. Reiljani tööl käimise kohta järgmist:„…ta tuli esmaspäeva hommikul Luualt, teisipäeval oli ta ka kohal, siis läks Tartusse teise tööandja juurde. Tartu tööandja oli temale tähtsam, kuna tema käest sai kolm korda rohkem palka kui minu käest“.Seega oli V. Reiljan oma töögraafiku kujundamisel suhteliselt vaba ja töölepingus kehtestatud tööajast ja määratud töökohast polnud tal vaja kinni pidada. Seega pole välistatud, et V.Reiljan püüdis kohal olles anda endast maksimumi ja lahendas omal initsiatiivil ka tööandja probleeme. Kohus ei saa eitada asjaolu, et V.Reiljan ei ole kogu aeg andnud ühetaolisi ütlusi. Näiteks on ta kohtueelses menetluses esmalt oma süüd (ka V. Kunmani seotust) täiesti eitanud jaütlusi, milles ta möönis kuriteo toimepanemist ja rääkis V. Kunmanipoolt antud ülesandest, hakkas ta andma alles kohtumenetluses. Vastab tõele kaitsja väide, et V. Reiljan oli temale süüks pandava teo pannud süüdistuse kohaselt toime katseajal ja süüdimõistmise korral ähvardas teda, kui varem korruptsioonikuritegude eest süüdimõistetud isikut, reaalne vangistus. Seetõttu võiski üks põhjustest kokkuleppemenetlusega nõustumiseks olla soov kiiresti kohtumenetlusest pääseda, saada karistuseks rahaline karistus ja mitte kanda reaalset vangistust. Kohtu hinnangul on see asjaolu, millest ei saa mööda vaadata. Seetõttu leiab ka kohus, et V. Kunmani ütlused selle kohta, et V.Reiljan temaga neil teemadel rääkis, nimetas, et tal ei ole teist võimalust ja et ta ei taha vangi minna, on eluliselt vägagi usutavad ja usaldusväärsed. On üsna tõenäoline, et arvestades V. Kunmaniga heades tööalastes suhetes olemist, teineteise pikemat aega tundmist, oli V. Reiljanil inimlikult raske V. Kunmani vastu ütlusi anda, mistõttu üritas ta seda ka V. Kunmanile selgitada põhjendusega, et tal ei ole teist valikut. V. Reiljanile oli selleks ajaks juba teada, et tema kohtumist ja sellele eelnevat telefonikõnet E. Savisaarega on pealt kuulatud ja olukord on sellest tulenevalt tema jaoks väga keeruline. Ühtlasi väärib tähelepanu, et V.Reiljan on korduvalt nimetanud, et V. Kunman on seadusekuulekas inimene ja soovib asju lahendada seaduslikult. V.Kunman on varem kriminaalkorras karistamata, oma menetluses antud ütlusi ta muutnud ei ole, mistõttu puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus ei peaks V. Kunmaniütlusi hindama kui usaldusväärseid. Need ütlused, mida V. Kunman on andnud seoses enda seotusega Sihi tn 108 ehitusega, on absoluutselt eluliselt usutavad ja seda igast vaatenurgast vaadatuna. Samuti on need kooskõlas tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kõige eeltoodu tõttu jääb kohtule vähemalt kahtlus, et V. Reiljan tegutses E. Savisaarega 15.12.2014.a kohtumisel omal initsiatiivil, tal oli soov oma „bossi“ probleem lahendada, sidus selle probleemi lahenduse pool aastat varem bossiga peetud annetuse teemaga ja lootis eduka probleemi lahenduse korral enda kui tubli nõuniku nn aktsiaid tõsta. Kuivõrd kohtul ei ole seda tekkinud kahtlust võimalik kõrvaldada, siis tuleb see in dubio pro reopõhmõtte kohaselt tõlgendada V. Kunmani kui süüdistatav kasuks. 47 Kohus on seisukohal, et V. Reiljanikui peamise tõendiallika ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, et V. Kunman soovis, et V. Reiljan läheks E. Savisaare juurde ja pakuks talle Keskerakonnale annetamiseks 20000 eurot ning saaks vastutasuna loa jätkata Sihi tn 108 ehitusega. Selline on aga süüdistuse ülesehitus ja tegelikult ei ole V.Reiljan niiviisi ka otsesõnu öelnud, et tegemist oleks olnud teene-teene-vastu olukorraga. Kohtu hinnangul ei kajastu uuritud tõenditest mitte kuidagi V. Kunmanile süüdistuses esitatud lause, mille kohaselt olid E. Savisaar, V. Reiljan ja V. Kunman kõik ühel meelel, et MTÜ Eesti Keskerakonnale lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. V. Reiljan rõhutas kohtuistungil antud ütlustes, et ta käsitles neid teemasid (Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleeme ja MTÜ Eesti Keskerakonnale annetamist) lahus ning kinnitas kohtule, et E. Savisaar ei nõustunud altkäemaksu vastuvõtmisega nagu seda on väidetud süüdistuses, vaid üksnes ütles, et ta uurib Sihi tn 108 probleemide kohta ja võib-olla saab neid klaarida. Samuti eitas V. Kunman nende kahe teema omavahelist seotust ja üldse V. Reiljanile mingite korralduste andmist seoses Sihi tn 108 ehitustegevusega seotud probleemidega. Kriminaalasjas on lisaks tõendamist leidnud, et mingit annetust MTÜ Eesti Keskerakonnale V. Kunmani poolt ei tehtud ja E. Savisaar ei võtnud ise samuti ühendust V. Kunmaniga ega näidanud üles huvi, et selline annetus tehtud saaks. Seetõttu on kohtu hinnangul meelevaldne väide, et kõik kolm osapoolt olid ühel meelel, et V. Kunmani poolt väidetavalt lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. Seega leiab kohus, et V. Kunman tuleb talle KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd V. Kunmanile etteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata V. Kunmanile etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile. 2.5. AIVAR TUULBERG süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine A. Tuulbergi poolt ei ole tõendamist leidnud. 2.5.1. Kuriteokoosseis – KarS § 298 lg 2 p 3 2.5.1.1. Objektiivne koosseis KarS § 298 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest suures ulatuses. A. Tuulbergile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises. Altkäemaksu koosseisu tunnuseid on kohus analüüsinud eelpool (vt punkt 2.4.1.1), mistõttu ei hakka kohus neid siinkohal kordama. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et E. Savisaar oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik KarS § 288 tähenduses (kohus on sellel pikemalt peatunud punktis 2.1). Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et SA Tallinna Kultuurikatel asutajaks on Tallinna linn ningsihtasutuson avalikes huvides asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mis valitseb ja kasutab oma vara põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seda tõendab äriregistri väljatrükk Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel kohta koos põhikirjaga (37 kd, tl 91-99). A. Tuulbergile esitatud süüdistusega on seotud mitu ettevõtet – Antifire Tuleohutuslahendused OÜ, OÜ Tafrix, ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Äriregistri väljatrükid tõendavad, et Antifire Tuleohutused OÜ ettevõtte juhatuse liige on Andrus Nurga(20 kd, tl 208-210), ettevõtte OÜ Tafrixjuhatuse liige on Kaido Kurvits (20 kd, tl 211-215) ning ettevõtte AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige oli süüdistuses nimetatud perioodilA. Tuulberg(37 kd, tl 26-30). 48 Vaidlus puudub ka süüdistuses kajastatud riigihanke toimumise aja, käigu ja tulemuste osas, mida kinnitavad mitmed kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendid. Väljatrükid riigihangete registrist „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushanke“ nr 153723 kohta (36 kd, tl 202-214) tõendavad riigihanke „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ väljakuulutamist 01.07.2014.aSA Tallinn Kultuurikatel poolt.Riigihanke aruanne tõendab asjaolu, et hankemenetluses tegid madalaima hinnaga (kogumaksumus 3 146 664,15 eurot) edukaima pakkumuse ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, kellega sõlmiti 16.12.2014.a hankeleping nr 28/83. 25.09.2015.a SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liikme V. Sarneti poolt vabatahtlikult väljaantud „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankega“ seotud dokumentide kohta koostatud vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast 17.11.2014.a kvalifitseerimisprotokollist(36 kd, tl 129-201) nähtuvad järgmised riigihanke protsessis tehtud toimingud:  29.08.2014.apakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas SA Tallinna Kultuurikatla riigihankele „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ nr 153723 pakkumuse neli ettevõtet: Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, RIITO Ehituse AS, OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulbergning Caverion Eesti AS;  03.09.2014.aV. Sarneti käskkiri nr 6.-3/159 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkujate kvalifitseerimine ja kvalifitseerimata jätmine kohta, mille kohaselt tunnistati riigihankel tähtaegselt pakkumuse esitanud ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, pakkuja RIITO Ehituse AS ning ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kvalifitseerunuks ja jäeti kvalifitseerimata pakkuja Caverion Eesti AS;  15.09.2014.aV. Sarneti käskkiri nr 6.-3/161 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkumuste vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumuse valimine kohta, mille kohaselt tunnistati riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujateAntifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, pakkuja RIITO Ehituse AS ning ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus vastavaks hankedokumentidele, sh tehnilisele kirjeldusele ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks pakkuja RIITO Ehituse AS pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus;  07.10.2014.aV. Sarneti käskkiri nr 6.-3/163 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ tehtud 15.09.2014.a käskkirja nr 6.-3/161 osaline kehtetuks tunnistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks SA Tallinna Kultuurikatel juhataja 15.09.2014.a käskkiri nr 6.-3/161 p 1 osas, millega tunnistati vastavaks riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud pakkuja RIITO Ehituse AS ja käskkirja p 2;  13.10.2014.a V. Sarneti käskkiri nr 6.-3/164 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ tehtud 15.09.2014.a käskkirja nr 6.-3/161 osaline kehtetuks tunnistamise kohta, millega tunnistati kehtetuks SA Tallinna Kultuurikatel juhataja 15.09.2014.a käskkiri nr 6.-3/161 p 1 osas, millega tunnistati vastavaks riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrixning OÜ Astlanda 49     Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus ja määrati hindamiskomisjonil kontrollida uuesti kõigi kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust; 21.10.2014.a V. Sarneti käskkiri nr 6.-3/165 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkumuste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine ning eduka pakkuja valimine kohta, mille kohaselt tunnistati riigihankele tähtaegselt pakkumuse esitanud kvalifitseeritud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrixning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus vastavaks hankedokumentidele, sh tehnilisele kirjeldusele, lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrixpakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus; 17.11.2014.akvalifitseerimise protokoll, mille kohaselt kõrvaldati hankemenetlusest Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, kvalifitseeriti RIITO Ehituse AS ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumused ja jäeti kvalifitseerimata Caverion Eesti AS pakkumus; 17.11.2014.aV. Sarneti käskkiri nr 6.-3/167 riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise, 21.10.2014.a käskkirja nr 6.-3/165 osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine kohta, mille kohaselt kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus valeandmete esitamise tõttu ja tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus; 17.11.2014.apakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll, mille kohaselt lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati vastavaks OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus. Riigihangete vaidluskomisjoni 07.07.2016.a vastus Riigiprokuratuuri nõudekirjale koos manustega (37 kd, tl 54-90) tõendab, et OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg esitasid 03.11.2014.a Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse SA Tallinna Kultuurikatel 21.10.2014.a otsuse peale (käskkiri nr 6.-3/165), millega tunnistati riigihankel nr 153723 Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix tehtud pakkumus edukaks. Vastusest nähtub ka OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt 04.11.2014.a esitatud vaidlustuse täiendus. OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt esitatud vaidlustuse sisuks on välja nõuda ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ja tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega on tunnistatud ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kvalifitseeritud pakkujaks, tunnistatud vastavaks ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, tunnistatud edukaks ühispakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Lisaks esitas OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vaidlustuse täienduses taotluse, et kohustataks hankijat SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldama ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankes“ RHS § 38 lg 1 p 6 alusel (süüdistuses kirjeldatud ajal kehtinud RHS § 38 lg 1 p 6 sätestas, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta). 50 22.09.2015.a ja 23.09.2015.a V. Sarneti kasutuses olevates tööruumides aadressil Põhja pst 27a, Tallinn, teostatud läbiotsimise protokollid (36 kd, tl 1-5) ja 09.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (36 kd, tl 6-86) tõendavad, et V. Sarneti valdusest leiti hulgaliselt erinevaid SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ seotud dokumente. Dokumentidest nähtub, et ühispakkujad Antifire ja Tafrix on esitanud oma esindaja vandeadvokaat Enno Heringsoni kaudu VAKO-le27.11.2014.a vaidlustuse SA Tallinna Kultuurikatel 17.11.2014.a käskkirjale nr 6.-3/167 „Riigihankes „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ pakkuja kõrvaldamise 21.10.2014.a nr 6.-3/165 osaline kehtetuks tunnistamine ja pakkuja edukaks tunnistamine“, millega SA Tallinna Kultuurikatel kõrvaldas ühispakkujad Antifire ja Tafrix hankemenetlusest ja tunnistas kehtetuks oma 21.10.2014.a otsuse nende pakkujate edukaks tunnistamise osas ning tunnistas edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus. 22.09.2015.a K. Vaheri (Teniste) kasutuses olevates tööruumides aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn teostatud läbiotsimise protokoll (36 kd, tl 87-89) ja 01.12.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (36 kd, tl 90-128) tõendavad, et K. Vaheri valdusest leiti hulgaliselt SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega seotud dokumente, muuhulgas OÜ Tafrix poolt nimetatud varem teostatud ehitustööde „Karulaugu tee kortermajad“ lepinguga seotud dokumente (ehitusregistri väljatrükid seonduvalt kasutusloa väljastamisega). SA Tallinna Kultuurikatla vastusest Kaitsepolitseiameti 03.11.2015.a nõudekirjale nr 10210 koos lisadega(36 kd, tl 215-239) nähtuvad riigihankega „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ seotud SA Tallinna Kultuurikatel nõukogu koosolekute protokollid, mis tõendavad samuti SA Tallinna Kultuurikatel poolt läbiviidud riigihanke vaidlustamisega seotud asjaolusid, sealhulgas seda, et ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus eemaldati hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu, mille avastasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, kes tunnistati hankemenetluse edukaks pakkujaks. Tallinna Kultuurikatel SA 07.07.2016.a vastus Riigiprokuratuuri nõudekirjale koos manustega (37 kd, tl 31-53)tõendab, et 16.12.2014.a sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel hankeleping nr 28/83 kogumahus 3 146 664,15 eurot (tööde üldmaksumus 2 996 823 eurot ja reserv 5% 149 841,15 eurot, summale lisandus käibemaks). Eeltoodust nähtub seega, et 01.07.2014.a avaldati riigihanke viitenumbriga 153723 hanketeade, 15.09.2014.atunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks pakkuja RIITO Ehituse AS pakkumus, 21.10.2014.a lükati tagasi RIITO Ehituse AS pakkumus ja tunnistati riigihanke edukaks pakkumuseks ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus, 03.11.2014.aesitasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg 21.10.2014.a otsusele vaidlustuse ning 17.11.2014.a tunnistati 21.10.2014.a otsus kehtetuks, kõrvaldati hankemenetlusest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus valeandmete esitamise tõttu ja tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumus. SA Tallinna Kultuurikatel ning OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg sõlmisid 16.12.2014.a hankelepingu. 51 Kriminaalasjas seisneb vaidlus selles, kas A. Tuulberg andis E. Savisaarele altkäemaksu selleks, et viimane korraldaks oma ametiseisundit kasutades ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ühispakkumuse SA Tallinna Kultuurikatel riigihankele „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushange“ edukaks tunnistamise. Süüdistuses on öeldud, et 04.11.2014.a toimus Tallinna linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, E. Savisaare töökabinetis kohtumine E. Savisaare ning A. Tuulbergi vahel. Kohtumise käigus esitas A. Tuulberg E. Savisaarele palve korraldada ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumus hankemenetlusest kõrvaldamine ning ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg võitjaks tunnistamine, andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised juhised. E. Savisaar nõustus oma ametiseisundit kasutades A. Tuulbergi palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna Ettevõtlusameti juhataja ning SA Tallinna Kultuurikatla nõukogu esimees K.Vaherile (endise nimega Teniste). E. Savisaar ja A. Tuulberg olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Eelnevast nähtub seega, et 1) A.Tuulberg esitas palve E.Savisaarele; 2) E.Savisaar nõustus palve täitma; 3) A.Tuulberg ja E.Savisaar olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks E. Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest. Süüdistuses on jäänud kirjeldamata, millal ja kes mingit vara vastuteenena lubas. Siiski saab süüdistuse alg- ja lõpposast järeldada, et süüdistuse kohaselt E.Savisaar nõustus A.Tuulbergilt vara lubamisega ja võttis raha ka vastu. Kohtuistungil üle kuulatud A.Tuulberg end süüdi ei tunnistanud, eitades E.Savisaarele vastuteenena vara lubamist ja vara andmist. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 77-85) nähtub, et 04.11.2014.atoimus ajavahemikul 18:20 kuni 18:50 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumine ehitusärimees A. Tuulbergi, Kalevi Spordiseltsi presidendi rollis oleva Meelis Kiili ja Kalevi Spordiseltsi tegevjuht Aleksander Tammertiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumisel räägiti Kalevi Keskstaadioni projektist ja E. Savisaar küsib A. Tuulbergilt kas tema oleks ehitaja, mille peale A. Tuulberg vastab „Ei…ee…ei…absoluutselt mitte“. Seejärel ütleb E. Savisaar A. Tuulbergile, et „… sinu firma oleks üks paremaid, kes siukese asjadega reaalselt võiks hakkama saada,“ millele A. Tuulberg vastab „No ütleme nii, et selle peale…selle peale…selle peale ma üldse nagu selles mõttes ei mõtle.“ Seejärel räägitakse palju see projekt maksma võiks minna, kuidas projekti ellu viia. E. Savisaar ütleb ka A. Tuulbergile: „Noh, sina olidki esimene, kes üldse sellest asjast mulle rääkima hakkas. Ära nüüd salga midagi“.Vestlusest nähtub ka, et E. Savisaar ja A. Tuulberg lepivad kokku kohtumise 15. november Tartus, et vaadata kui kaugele on E. Savisaar selleks ajaks asjaga jõudnud. Järgmisena lahkuvad M. Kiili ja A. Tammert kabinetist ja A. Tuulberg liigub E. Savisaarega linnapea kabineti tagatuppa. A. Tuulberg tõstatab Kultuurikatla teema, rääkides sellest, kuidas nad kolmandaks jäid riigihankel. Katkendlikust jutust võib aru saada, et A.Tuulberg räägib sellest, et riigihankel on oma tingimused, et on esitatud valeandmeid ja et Sarnet kaitseb teda (ilmselt valeandmete esitajat). A. Tuulbergi sõnul andsid nad asja VAKOsse, riigihangete vahekohtusse ja hoiatab, et EAS nõuab linnalt raha tagasi, kui see pätt läbi lastakse.A.Tuulberg ütleb: “Linn peab tegema esiteks – kvalifitseeriti valedel alustel, see on ju teada, et tal ei vasta need andmed, mis on vaja...“Ühtlasi räägib A. Tuulberg, et ta ei taha Sarnetiga tüli, aga Sarnet on pahane, et nad asja vahekohtusse andsid. A. Tuulberg ütleb veel: „Tegelikult võiks linn teha rahulikult otsuse…vaadata üle…nad on ta valesti kvalifitseerinud, need firmad.“Samuti ütleb A. Tuulberg: „…täna on esitatud valeandmeid…see on pehmelt 52 öeldes kriminaalne…Valeandmeid on esitatud ja linn on vastu võtnud kontrollimatult valeandmetega. Linn peaks tegema õige otsuse, meie selle hanke võitsime ja tõstma need vennad kõrvale.“ A. Tuulberg rõhutab, et „see asi võiks VAKO-sse minna, aga linn võiks need asjad ümber vaadata ja tunnistada meid võitjaks“. A. Tuulberg leiab, et Sarnetile võiks öelda, et tehku seaduslikult, et tehku nüüd õige otsus, mis vastab kõikidele seaduse punktidele, sest asjad peavad korras olema. E. Savisaar ütleb, et ta saab asjaga tegeleda kui ta tuleb Münchenist tagasi, aga rõhutab, et tema ei olegi ametlikult see, kes nende asjadega peaks tegelema, et Teniste on nõukogu esimees. Küll aga lubab E. Savisaar järgmisel hommikul Tenistega rääkida ning ütleb veel, et „Muidugi ma aitan sul lahendada normaalselt ja ilusti.“ TunnistajaAleksandr Tammert andis 10.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 35-37)väga põhjalikke ütlusi. Olulised momendid tema ütlustes on alljärgnevad: tunnistaja tunneb A.Tuulbergi alates 90.ndatest aastatest läbi spordi. Rahvusstaadioni projekti võtsid nad prioriteetidesse 2014.a alguses. A.Tuulberg ütles, et seda on võimalik tutvustada linnapeale, sest see on ikkagi linna maale rajatav asi ja et kuna ta tunneb linnapead hästi, siis püüab abistada kohtumise kokkuleppimises. See võis olla oktoober 2014. Kohtumine linnapea juures oli vist 04.11.2014.a. Kohtumisel viibisid tunnistaja ise, A. Tuulberg, kindral Meelis Kiili, linnapea E. Savisaar ja tema abi Batrakova, kelle osas ta ei tea, kas ta selleks kohtumise ajaks läks toast välja või ei läinud, aga ta sagis seal kogu aeg juures. Linnapeale idee meeldis. Tunnistaja sõnul lahkus ta sealt koos kindraliga, A. Tuulberg jäi temast sinna, kuid ta ei tea miks. Tunnistaja A. Tammert kinnitab seega, et A.Tuulberg oli seotud Rahvusstaadioni rajamise küsimustega ja ta viibis kohtumisel linnapea juures ning kui tema lahkus, jäi A.Tuulberg sinna. A.Tuulbergi kirjavahetus (52 kd, tl 17-29) tõendab, et A.Tuulberg tõesti tegeles Kalevi staadioni ehitusega koos A.Tammertiganiiöelda ühiskondlikus korras, ka pärast 04.11.2014.a kohtumist ehk sellele 04.11.2014.a kohtumisele läks A.Tuulberg seoses Kalevi Keskstaadioni projektiga, mitte mingil muul ajendil. Kirju Kalevi staadioni teemal on A.Tuulberg vahetanud ka E.Savisaarega ja M.Jukkiga. Kohus leiab, et 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll küll tõendab, et A. Tuulbergi ja E. Savisaare vahel leidis süüdistuses nimetatud ajal, s.o 04.11.2014.a aset kohtumine E. Savisaare töökabinetis, kuid selle kohtumise salvestiselt ei saa kuidagi välja lugeda seda, et A.Tuulberg esitas palve korraldada riigihankel enda võitjaks tunnistamine, soovides, et E.Savisaar kasutaks selleks oma ametiseisundit ja lubades talle selle eest vastuteenena vara. Kohtumise peamiseks põhjuseks oli Kalevi Keskstaadioni projekt. SA Tallinna Kultuurikatel riigihankega seoses rääkis A.Tuulberg kohtumisel vaid sellest, et asju tuleb ajada seaduslikult, sest vastasel korral võib see linnale palju maksma minna. Samuti rääkis A. Tuulberg sellest, kuidas linn peaks käituma. Kohtumise toimumise ajaks olid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg esitanud juba vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile. Kohtu hinnangul saab nimetatud kohtumisest välja lugeda üksnes selle, et A. Tuulberg arvas, et V. Sarnetile võiks öelda, et ta teeks seadusliku otsuse, mis vastaks kõikidele seaduse punktidele. On küll tõsi, et E. Savisaar lubab seepeale rääkida K.Teniste kui SA Tallinna Kultuurikatla nõukogu esimehega ning lubab aidata lahendada normaalselt ja ilusti, kuid kohtumiselt ei ilmne, et sellele peaks mingit vastuteenet järgnema. Kohus on seisukohal, et antud tõendi pinnalt ei saa tuvastada seda, milles väljendus see süüdistusaktis viidatud nn ühine meel selles osas, et 04.11.2014.a kohtumisel A.Tuulbergi poolt lubatud vara on vastutasuks ametiseisundi kasutamise eest süüdistuses nimetatud eesmärkidel. Samuti ei 53 saa kohtu hinnangul üldse teha sellest 04.11.2014.apealt kuulatud vestlusest järeldust, et A.Tuulberg kohtumisel E. Savisaarele mingit vara oleks lubanud. SüüdistatavAivar Tuulberg andis 12.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 51-61), mille kohaselt ta sai teada kahtlusest, et AntifireTuleohutuslahendused ja Tafrix OÜ ühispakkumuse andmed ei pruugi olla õiged Astlanda kolleegide käest, suheldes sealt Olaf Ermani ja Kaupo Kolsariga. Astlanda jurist rääkis, et nad saatsid märgukirju Kultuurikatlale, siis eelkõige V. Sarnetile, kuid mingit vastust ei tulnud. Vaidlustus läks vaidlustuskomisjoni viimasel võimalikul vaidlustamise päeval. A. Tuulbergi sõnul leppis 04.11.2014.a kohtumise kokku tema ja kohtumise idee oli spordiühingu Kalevi Keskstaadioni detailplaneeringu teema. Ta tutvustas E. Savisaarele seda teemat ka juba varem. Mingeid ärihuve selle staadioni projektiga seoses temal ei olnud, see oli ühiskondlik töö. Kohtumisel osalesid kindral Kiili, AleksanderTammert, tema ja linnapea E. Savisaar. Lisaks osales kohtumisel ka Moonika Batrakova, aga kas ta seal kogu aeg oli, seda süüdistatav täpselt öelda ei osanud. Pärast kohtumist jäi süüdistatava sõnul ta E. Savisaarega lobisema. Teemaks oli loomulikult Kultuurikatel, sai selgelt teema toodud lauale, et Tallinna linn on väga suures hädas, kuna andsid eelmine päev asja vahekohtusse ehk masinavärk liikus ja süüdistatav tegi E.Savisaarele selgeks, et V. Sarneti käest pole saanud mingit infot ja et on antud asi vaidluskomisjoni. Samuti rääkis süüdistatav, et EAS ilmselt siis rakendab oma meetmeid, siis tuleb linnarahadest finantseerida seda ja peab täitma kõiki seadusepunkte. Süüdistatava ütluste kohaselt tegeles tema seal kahe asjaga – rahvusstaadioniga ja linna päästmisega suuremast jamast. Süüdistatav küll rõhutas, et selles riigihankes on esitanud üks pakkuja valeandmeid, kuid mingeid kokkuleppeid tema E.Savisaarega ei sõlminud. Süüdistatava sõnul poleks E. Savisaar neid konkreetselt selles menetluses aidata saanudki, kuid teemaks oli tähelepanu juhtimine seaduse täitmisest. Ütluste kohaselt on riigihange kõige kontrollitavam asi, alati on järelkontroll ning alati see, kes kaotab, see kontrollib. Kohus leiab, et A.Tuulbergi ütlused on usaldusväärsed ja elulised usutavad, samuti kooskõlas niijälitusprotokollis kajastuvaga kui teiste kirjalike tõenditega. Nimelt nähtub V. Sarneti käskkirjast 03.09.2014.a nr 6.-3/159 (52kd, tl 58), et riigihankele tunnistati kvalifitseerunuks pakkumuse esitanud ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, pakkuja RIITO Ehituse AS, ühispakkujad OÜ Astlanda ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Kvalifitseerimata jäeti Caverion Eesti AS. Seega käis riigihanke menetlus juba enne 04.11.2014.a kohtumist ja menetlusest oldi selleks ajaks juba ka pakkujaid kõrvaldatud. V. Sarneti käskkirjast nr 6.-3/161 15.09.2014.a(52 kd, tl 60-61)nähtub, et riigihanke edukaks pakkumuseks osutus RIITO Ehituse AS, kui madalaima hinnaga pakkumus. Selle käskkirja juures on ka tulemuste avamise protokoll. Kajastatud on kogu riigihanke kulg kuni lõpptulemuseni. Kajastatud on vahepealsed vaidlustused, põhjendatud on hankemenetlusest kõrvaldamisi, tehtud on viited vastavatele seadusesätetele ning on ilmne, miks vastavad otsustused on tehtud ja et need otsustused on seaduslikud. Seda kinnitavad ka V. Sarneti poolt 13.10.2014.a ja 17.11.2014.a välja antud käskkirjad (52 kd, tl 62, 73-75).K. Kolsari 03.11.2014.a kirjast (52 kd, tl 59) nähtub lisaks, et OÜ Astlanda Ehitus esitas riigihankes vaidlustuse. A.Tuulbergi ei ole selle kirja saajate hulgas märgitud, seega vaidlustas OÜ Astlanda Ehitus hanke ja A.Tuulberg sellega otseselt seotud ei olnudki. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et järgmine kohtumine A. Tuulbergi ja E. Savisaare vahel toimus 09.12.2014.a. Nimetatu on esmalt tõendatud 09.02.2016.a jälitustoimingu protokolliga (9 kd, tl 66-67), mille kohaselt helistas A. Tuulberg 09.12.2014.a kell 15:30 E. Savisaarele, kuid E. Savisaar ei vastanud. Protokollist nähtub, et A. Tuulberg helistas uuesti kell 15:54 ja sellel korral E. Savisaar vastas ning nad leppisid kokku kohtumise kella kuue paiku. A. Tuulberg helistas uuesti kell 18:02 ja leppis E. Savisaarega kokku, et on 10 minuti 54 pärast tema töö juures. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (8 kd, tl 113-114)tõendab, et 09.12.2014.a toimus ajavahemikul 18:13 kuni 18:14 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumine ehitusärimees A. Tuulbergiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumine on põgus ja suur osa vestlusest ei ole salvestiselt kuulda, kuulda on ustega kolistamise heli. Vestluse lõpus ütleb E. Savisaar „Aitäh sulle ja ma otsin su ülesse.“ Seejärel A. Tuulberg lahkub ja on kuulda luku lahti/kinni tõmbamise heli. SüüdistatavA. Tuulberg rääkis12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61) selle kohtumise kohta, et sel kohtumisel oliüsna proosaline põhjus. Nimelt oli E. Savisaar juba 2008. aastast palunud, et mõni arhitekt joonistaks talle sauna. A. Tuulberg leidis arhitekti ja rohkem sellesseei puutunud.Arhitekt tegi eskiise, ehitajate keeles nimetatakse seda söejooniseks, kus paberile lihtsalt pannakse ruumi plaanid, kuid siis jäi see soiku. E. Savisaarel seda eskiisi enam alles ei olnud ja ta küsis A. Tuulbergilt, kas tal on see olemas. Kuna A. Tuulbergil oli see söejoonise koopia olemas, siis viis ta selle talle. Selle oli koostanud Katrin Tomberg, staažikas arhitekt. Seejärel juhtus E. Savisaare elus väga palju asju, ta oli koomas haiglas. Siret Kotka jätkas sauna ehitamise plaaniga ja kaasas ka süüdistatava, kes küsis K. Tombergi käest, et kas tema teeks seda edasi, kuid K. Tomberg ütles, et ta ei tee. Süüdistatav küsis siis Toomas Jõgeva käest ja T. Jõgeva soovitas Kati Hakit, kes oli nendega väga palju koostööd teinud, aga nad ei olnud isiklikult tuttavad. K. Haki oli nõus töö tegema.Kaitsja küsmusele: „Kui sa olid teadlik asjaolust, et E.Savisaare suhtes käib kriminaalmenetlus, miks sa võtsid siis 09.12.2014.a enda kontolt 50 000 eurot ja viisid selle E.Savisaarele Tallinna Linnavalitsuse kabinetti?“ vastas A. Tuulberg, et ta ei ole E. Savisaarele raha viinud. Kohtu hinnangul ei saa ka 09.02.2016.a ja 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollide salvestistelt kuuldu pinnalt teha mingeid järeldusi 09.12.2014.a kohtumise eesmärkide kohta. Suurt osa vestlusest ei ole salvestiselt üldse kuulda ning teha järeldus, et A.Tuulberg andis 09.12.2014.a kohtumisel E.Savisaarele 50 000 eurot (nagu süüdistusest võib järeldada), on kohtu hinnangul meelevaldne. A. Tuulberg on selgitanud, et käis E. Savisaarega tol päeval kohtumas, kuna andis talle saunaprojekti eskiisi ning kuna kuuldud salvestised ei tõenda vastupidist, siis puudub kohtul alus kahelda A. Tuulbergi ütlustes. Asjaolu, et salvestiselt on kuulda luku lahti/kinni tõmbamise heli ei saa ka kuidagi seostada A. Tuulbergi poolt väidetavalt E. Savisaarele raha üle andmisena, kuna nimetatud heli võis tuleneda ükskõik millest (kasvõi näiteks sellest, et A. Tuulberg võttis oma kotist saunaprojekti eskiisi, avades selleks koti luku ja tõmmates hiljem kotiluku jälle kinni). TunnistajaKati Haki andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 47-49) selle kohta, et tunneb A.Tuulbergi aastast 2015, aga tema ettevõttega on koostööd teinud 2007.aastast alates. Erialalt on tunnistaja ehitusarhitekt. Tal on olnud tööga seoses A.Tuulbergiga kokkupuude. See oli E.Savisaare Hundisilma talu sauna projekteerimisega seoses. Tema ülesanne oli teha uus eskiis. Temale teadaolevalt oli eskiisprojekti koostanud tema hea kolleeg K.Tomberg 2007-2008, siis oli pikk paus ja kuna tellija terviseseisund ja muud asjaolud olid muutunud, tuli uus lähteülesanne väljastada. Temaga võttis sauna asjus ühendust T. Jõgeva, kes uuris, kas ta on nõus sellega tegelema. Tunnistaja oletab, et A.Tuulberg pöördus selles küsimuses T.Jõgeva poole ja siis T.Jõgeva omakorda pöördus tema poole. Tema oli nõus, siis teavitas T.Jõgeva sellest A.Tuulbergi ja andis talle tema telefoninumbri. Tunnistaja kohtus A.Tuulbergiga 2015.a mais just seoses selle sauna projekteerimisega. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja need ütlused haakuvad ka A.Tuulbergi ütlustega selle kohta, et ta oli seotud E.Savisaarele sauna projekteerimisega. Samuti tõendab A.Tuulbergi ja K.Haki vaheline kirjavahetus (52 kd, tl 10), etA. Tuulberg 55 ja K.Haki olid mõlemad seotud ühise projektiga ja et A. Tuulberg lubab Erkiga tõsist juttu ajada, kuna ollakse võlgu teenuste eest. Edasi on tõendamist leidnud, et järgmine kohtumine A.Tuulbergi ja E.Savisaare (ja teiste isikute) vahel toimus 09.01.2015.a. 09.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (9 kd, tl 81-83) tõendab, et A. Tuulberg ja E. Savisaar leppisid 25.12.2014.a kell 11:20 kokku kohtumise 30.12.2016.a kell 19:00 Jaan Poska majas E. Savisaare, A. Tuulbergi, A. Tammerti ja kindrali vahel. 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 172-175) nähtub, et 09.01.2015.a toimus ajavahemikul 17:00 kuni 19:07 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumine Tallinna linnale kuuluvas residentsis Jaan Poska maja, aadressiga J. Poska 8, Tallinn, abilinnapea Kalle Klandori, ehitusärimees A. Tuulbergi ja MTÜ Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse liikme A. Tammerti ja tuvastamata meesterahvaga. Nimetatud kohtumisel avaldab E. Savisaar A. Tuulbergile, et uuris V. Sarnetilt Kultuurikatla kohta, kes kirjeldas talle olukorda. Lisaks vesteldakse Jaan Poska maja ajaloost, uisutamisest, Linnavalitsuse reklaamiklippist, J. Poska minevikust ja Kalevi staadioni ehitamisest. Arutatakse, et esmalt on vaja linna poolt detailplaneeringut ja alles siis saab hakata rääkima rahastamisest. Samuti räägitakse erinevatest koostöövõimalustest staadioni ehitamisel. Eeltoodud tõenditest nähtub, et E. Savisaar avaldas 09.01.2015.a kohtumisel A. Tuulbergile üksnes seda, et ta uuris V. Sarnetilt Kultuurikatla kohta, kuid mitte midagi muud. Seda aga E. Savisaar A.Tuulbergile 04.11.2014.a aset leidnud kohtumisel ju ka lubas, kui A.Tuulberg ütles, et V.Sarnetile võiks öelda, et asjad peavad olema seaduslikult aetud, olles ise juba hanke tulemuse selleks ajaks vaidlustanud. Kohtule esitatud tõenditest selgub lisaks, et E. Savisaar ja A. Tuulberg kohtusid ka 17.02.2015.a. Nimelt nähtub 22.02.2016.a jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 214-218), et 17.02.2015.atoimus ajavahemikul 13:12 kuni 13:23 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumine ehitusärimees A. Tuulbergiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumise lindistuselt ei ole aru saada, millest pooled omavahel räägivad, kuid on kuulda kirjutamisele meenutavat heli. Kohtumist kinnitab 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd tl 79-81), kust nähtub A. Tuulbergi lahkumine kell 13:26 E. Savisaare töökohast. Kohtule ei ole arusaadav, mida prokuratuur nimetatud tõendiga tõendada soovib. Kohtuistungil ei ole A. Tuulbergilt selle kohtumise kohta ka midagi küsitud. Seega ainus järeldus, mille selle tõendi põhjal saab teha, on see, et A. Tuulberg ja E. Savisaar kohtusid umbes korra kuus. Prokuratuuri poolt välja toodud asjaolu, et A. Tuulbergi ja E. Savisaare vahel leidsid aset märkimisväärselt lühikesed kohtumised, kus ei väljendatud end alati verbaalselt (vahetati korduvalt infot mitteverbaalselt, vesteldi sosinal, salvestiselt kostus kirjutamist meenutavat heli ja paberile joone tõmbamise helisid) ei tõenda kohtu hinnangul koheselt seda, et suheldi omavahel altkäemaksu andmise teemadel. A. Tuulbergi ja E. Savisaare kohtumist umbes ühekuulise intervalliga kinnitab ka 22.02.2016.a jälitustoimingu protokoll (8 kd, tl 222), millest nähtub, et 03.03.2015.a toimus ajavahemikul 17:06 kuni 17:21 Tallinna linnapea E. Savisaare kohtumine ehitusärimees A. Tuulbergiga linnapea töökabinetis nr 402 aadressil Vabaduse Väljak 7, Tallinn. Kohtumisel oli isikute vahel põgus vestlus, kus A. Tuulberg ütleb, et vaatab, et E. Savisaarel oleks kõik olemas, et kõik on korras. Seejärel ütleb E. Savisaar, et „Panen selle ära.“ Järgmisena kostub lindistuselt, kuidas sisenetakse linnapea kabineti tagaruumi, kuulda on ukse avamist meenutavat heli, kabinetis askeldamist ning taas ukse sulgemist meenutavat heli. Samuti on kuulda sahtli avamist, paberite liigutamist ja sahtli sulgemist meenutavat heli. Kohtumist 56 kinnitab 01.03.2016.a jälitustoimingu protokoll (10 kd, tl 82-87), kus on fikseeritud A. Tuulbergi sisenemine Tallinna Linnavalitsuse hoonesse kell 17:06 ja tema lahkumine kell 17:21. SüüdistatavA. Tuulberg kinnitas12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61)antud ütlustes, et ta kohtus 03.03.2015.a E. Savisaarega ja nad vestlesid omavahel kaotajatest ja võitjatest purjespordis. Süüdistuse kohaselt andis A. Tuulberg sellel kohtumisel E. Savisaarele üle sularaha summas 30 000 eurot. Kohtu hinnangul on see, et A. Tuulberg andis väidetavalt sellel kohtumisel E. Savisaarele üle sularaha summas 30 000 eurot, üksnes prokuratuuri oletus. Jälitustoimingu protokolli salvestiselt ei nähtu kuidagi nimetatud summa üleandmine ning helisid uste sulgemisest ja avamisest ei saa taaskord seostada justkui raha üleandmisena. E. Savisaar lause „Panen selle ära“ võib aga olla ükskõik mille kohta ja ka sellest lausest ei saa meelevaldselt järeldada, et ta pidas silmas just raha ärapanemist. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A. Tuulberg võttis välja enda Nordea Panga (praegune Luminor Bank AS) arvelduskontolt 09.12.2014.a kell 15:22 sularaha summas 50 000 eurot ja 03.03.2015.akell 11:37 sularaha summas 30 000 eurot. Seda kinnitavad alljärgnevad kohtus uuritud tõendid, sh A.Tuulbergi enda ütlused. 22.09.2015.a A. Tuulbergi elukohas aadressil Fr. R. Kreutzwaldi 19c, Tartu, teostatud läbiotsimise protokoll (20 kd, tl 239-242) ja 10.11.2015.a vaatlusprotokoll läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatluse kohta (20 kd, tl 243-248) tõendab, et A. Tuulbergi elukohast leiti maksekorraldus 50 000 euro kohta. Nimelt Nordea panga 09.12.2014.a sularaha väljamakse kviitung, mille kohaselt on A. Tuulberg 09.12.2014.a ID-kaardi nr AA0835779 alusel oma pangakontolt välja võtnud sularaha summas 50 000 eurot. 11.03.2016.a vaatlusprotokollist A. Tuulbergi pangakontodel toiminud tehingute kohta lisadega (37 kd, tl 1-20) nähtub, et A. Tuulberg on ajavahemikus 17.11.2014-26.03.2015.a võtnud isiklikelt pangakontodelt sularaha välja 10 korda, kokku summas 92 000 eurot. Sularaha väljamaksed on olnud summades 500 eurot (neli korda), 1000 eurot (kolm korda), 7000 eurot (üks kord), 30 000 eurot (üks kord) ja 50 000 eurot (üks kord). Nordea Bank AB Eesti filiaali 15.05.2015.a vastuskirjast nr 20-3/1207-1 nähtub, et sularaha väljamakse summas 50 000 eurot A. Tuulbergi kontolt A. Tuulbergile toimus Nordea Bank AB Eesti filiaali Liivalaia kontoris 09.12.2014.a kell 15:22. Nimetatud tõendist nähtub muuhulgas, et A.Tuulberg võttis sularaha summas 50 000 eurot kontolt välja ca 3 tundi enne 09.12.2014.a kohtumist E.Savisaarega. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali 02.05.2016.a vastusest Riigiprokuratuuri 25.04.2016.a päringule lisadega (37 kd, tl 21-25) nähtub, et sularaha väljamakse summas 30 000 eurot A. Tuulbergi kontolt A. Tuulbergile toimus Nordea Bank AB Eesti filiaali Liivalaia kontoris 03.03.2015.a kell 11:37. Nimetatud tõendist nähtub muuhulgas, et A.Tuulberg võttis sularaha summas 30 000 eurotkontolt välja ca 6 tundi enne 03.03.2015.a kohtumist E.Savisaarega. SüüdistatavA. Tuulberg rääkis 12.09.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 51-61)sularaha väljavõtmise kohta järgmist.Tunnistaja sõnul tegeleb ta professionaalse purjetamisega alates 2012.aastast, see on pärast Helsingi MM-i. Ta tunneb paarkümmend aastat Mati Seppa, kellega tal on mitmeid ühiseid ettevõtmisi. 2014.a sõitsid nad Tai Kuninga karikale, mis on Aasia kõige suurem võistlus, 2015.a oli ta M.Sepa korraldatud treeninglaagris, pärast seda 57 suvel sõitsid Barcelona MM-le, valmistusid veel Elba X41 võistlusteks. Tunnistaja selgitas, et uus võistluslaev maksab ca 500 000 eurot ja aasta eelarve on paarsada tuhat. Tunnistaja otsustas koos M. Sepaga osaleda 2015.a suvel Barcelona MM-l ja X-41 jahtide MM-l. Otsus sündis Tais Kuninga regatil, kui oldi koos 10 päeva ja seda arutasid kolmekesi M. Sepp, KarlHannes Tagu ja süüdistatav. Süüdistatava roll nende võistluste ettevalmistamisel oli aidata meeskond kokku panna, aidata finantseerida, kuna kahe võistluse ligikaudne eelarve oli 100 000 eurot, 50 000 eurot per võistlus. Tai treeninglaagris oli tema treener Björn Hansen. Treeningutasu oli 600 eurot päev. Arveldamine toimus Tais treeneriga sularahas ja laevarent oli samuti sularahas.50 000 eurot, mida selle kriminaalasja raames käsitletakse võttis süüdistatav välja 09.12.2014.aLuminori peahoonest. See oli nagu ikka teisipäev. Raha võttis välja 50-stes kupüürides. Süüdistatava sõnul andis ta selle raha M. Sepale raha väljavõtmise päeval oma kontoris.Raha üleandmise kohtumise leppisid kokku kolmekesi koos Tais, K.-H. Tagu, M. Sepp ja tema. Teisipäev oli see päev, kus Kalamees, Tagu ja M. Sepp tegelesid eeltöö asjadega ja tema ülesanne tollel päeval oli raha tekitada, raha tuua. Süüdistatava sõnul ühendabki teda, K.-H. Tagu ja M. Seppa purjetamine.30 000 euro välja võtmine toimus süüdistatava sõnul 03.03.2015.a. See oli järjekordselt teisipäev ja laupäeval lendas ta Bangkoki, kus oli M. Sepa poolt korraldatud purjetamislaager. Süüdistatava sõnul ei saagi M. Sepale raha üle kanda, sest tal ei ole pangakontotki, teatud põhjustel, mis tal ajaloost oli, aga ta saab tegutseda selle Match Race Liidu kaudu, kui on vaja mingeid ülekandeid teha. Ütluste kohaselt on süüdistatav M. Sepaga ka varem arveldanud sularahas. Seda, kas 09.12.2014.aE. Savisaarega kohtumise juures oli süüdistataval 50 000 eurot veel alles või see oli juba üle antud, seda süüdistatav ei mäletanud, aga arvas, et oli juba üle antud. Süüdistatav A. Tuulberg täiendas 04.10.2019.a kohtuistungil (49 kd, tl 109-111) oma varasemalt antud ütlusi, kuivõrd 12.09.2019.a kohtuistungil prokuröri poolt esitatud tõendid võimaldasid tal täpselt paika panna oma liikumised 4 aastat ja 9 kuud tagasi. Süüdistatava sõnul liikus ta pärast 09.12.2014.a sularaha väljavõtmist Saku valda Sauele, veetis seal kaks tundi ja pärast seda liikus uuesti linna ning läks linnavalitsusesse. Kaks tundi veetis süüdistatav Ridas jahtide tehases, kus valmistati tema teine sportjaht Katariina II. Süüdistatav külastaski Harju maakonnas, Jõgisool asuvat Ridas jahi tehast, sest nad tegelesid seal jahi ehituse, detailide ja elektroonika teemadega. Tehases kohtus A. Tuulberg K.-H. Taguga, R. Kaleininkase ja M. Sepaga. Vahetult enne kohtumist Nordea pangast välja võetud sularaha oli süüdistataval tehasesse minnes kaasas. Süüdistatava sõnul ütleb igasugune loogika, et sularaha üleandmine M. Sepale toimuski tehases, kuna seal nad kõik koos olid. 17.10.2014.a A. Tuulbergi ja RidasKaleininkas (OÜ Ridas Yacht &Composites esindaja) poolt allkirjastatud purjejahi Katariina II ehitamise leping (49 kd, tl 145-147)tõendab, et A. Tuulbergi poolt nimetatud jahte ehitav tehas asub tõepoolest Mäe 2, Jõgisoo, Harju maakond ning et oli olemas leping jahi Katariina II ehitamiseks. Kohtule on esitatud ka K.-H. Tagu, M. Sepa ja A. Tuulbergi vaheline kirjavahetus (49 kd, tl 117-140), mis tõendab, et kolmik tegeles ühiselt Katariina II jahi ehitusega.06.12.2014.a M. Sepa ja A. Tuulbergi vaheline e-kiri (49 kd, tl 148) tõendab, et Katariina II jahi ehitusel tegeleti elektroonika teemaga nagu väitis ka A. Tuulberg. 11.09.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (49 kd, tl 65-88) tõendab, et A. Tuulberg viibis 09.12.2014.a pärast sularaha väljavõtmist (sularaha võttis välja 09.12.2014.a kell 15:22) ligi kaks tundi Sokamasti, Rahula küla, Saku vald piirkonnas.Väljatrükk Google kaardirakendusest (49 kd, tl 141) tõendab, et Rahula mast, mille piirkonnas A. Tuulberg kaks tundi viibis, asub jahtide tehasest linnulennult veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. TunnistajaMati Sepp andis 10.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 29-35) selle kohta, et ta tunneb A.Tuulbergi seoses purjetamise huviga ca 15 aastat. Neil on palju ühiseid 58 purjetamisalaseid ettevõtmisi. A.Tuulberg tegeleb purjetamisega tipptasemel. 2014.aastal käis A.Tuulberg tema juures purjetamislaagris, nad osalesid King´sCupil Tais. 2015.aastal osalesid Barcelonas ORC maailmameistrivõistlustel. Eestis avamere laevad maksavad 100-500 tuhat ja nende aasta eelarved on 50-500 tuhat eurot. Nad osalesid 2014.a Euroopa meistrivõistlustel, kus said hõbeda ja siis neil koostöö sobis ja sealt hakkasid arutama, et osaleda 2015. aastal kahel tiitlivõistlustel ja lõplikult said kokkulepped paika Tais 2014.a detsembri alguses kui võistlesid King’sCupil. Tunnistaja oli nii tiimimanager kui peaorganisaator kui ka roolimees jahis. Selle tippvõistlusega kaasnesid kulud purjede soetamiseks, paadi rentimiseks ja deposiidiks, kaasnesid logistilised kulud, nii turvavarustuse kui purjede kui ka varuosade saatmiseks võistluspaika. Kulud on neil alati koostatud, on jaotatud programm inimeste vahel laiali. Kulud kaetakse osalejate poolt ja kulude jaotus on niimoodi, et kellel on rohkem finantsvõimekust, siis see kannab rohkem kulusid ja kellel on rohkem purjetamisvõimekust, see siis kannab jälle vähem kulusid. Ettevalmistusperiood hakkas 2014.a detsembris. Neil oli A.Tuulbergigakokkulepe,et A.Tuulberg finantseerib need alguses, kuna seal ettevalmistusperiood on üsna pikk ja oli teisi investoreid veel, aga A.Tuulberg finantseeris siis selle stardihetke, et nadsaaksid rahulikult ettevalmistusega tegelema hakata. A. Tuulberg finantseeris50 000 euro ulatuses, mis kattis umbes pool vajaminevast kahest projektist. Raha sai tunnistaja sularahas A. Tuulbergilt kohe pärast seda, kui olid Taist tulnud. Väga paljud kulud maailmameistrivõistlustel on sularahakulud, sellepärast et näiteks jahi rent on renditud eraomanikelt ja ka deposiit läheb eraomanikele sulas, kuna sellist turgu, kus ametlikult saab rentida võiduvõimelise võistlusjahi, pole olemas. Seal põhineb kõik isiklikel suhetel ja põhimõtteliselt saab väita nii, et kui poleks andnud omanikele enda poolset garantiid, siis seda jahti ei oleks neile keegi rentinud ka. 2008.aastal said tunnistaja ärid, mis olid seotud luksusjahtide turuga, kannatada nii kõvasti, et tal olid tollel hetkel pangaarved suletud ja ta ei suutnud ka ise läbi oma erakonto arveldada, nii et see oli ka talle vajalik. Aga peamine põhjus oli siis, mis puudutab jahiomanike, et nad pigem rendivad oma asju välja sulas. A. Tuulbergilt saadud rahasumma eestläks töö käima. Tunnistaja sai tellida purjed, sai leppida kokku jahi rentimise ja jahi deposiidi. Pärast raha saamist alustas ta purjede tellimist, kohe kõik töösse ei läinud, see A.Tuulbergi antud summa oli pigem garantii, et neil üritus toimub ja kuna teised investorid ei olnud tollel hetkel veel midagi kandnud neile, siis lõppkokkuvõttes sai A.Tuulberg enda investeeringust osa tagasi, aga too hetk aitas see õigeaegselt alustada ettevalmistamisega. Kohe läks töösse 15 000 eurot, tunnistaja kandis selle kohe, kui oli selle saanud, oma firma arvele, et alustada purjede tellimist ja hakkas tegema kokkuleppeid, et millal saaks omanikuga jahi rendi ja deposiidi suhtes ülekandeid tegema hakata. Lisaks täpsustas tunnistaja, et sissemakse on tehtud 3-s osas, kuna see on tehtud automaadi kaudu. Peaaegu kõik tema ja A.Tuulbergi omavahelised arveldused nii varasemad, kui hilisemad on olnud sularahas. Tais toimus laager märtsis 2015.a.A. Tuulbergi treener oli Björn Hansen, kes on Rootsi üks kuulsamaid ja tunnustatumaid roolimehi ja ka väga hea treener. Sellisel tasemel treeneri tasu ulatub 1000 euroni päevas. Tunnistaja täpset Aivari ja tema treeneri kokkulepet ei tea. Jahi renditasu koos kai kohtade ja sisse-välja tõstmisega on 10 000 euro ringis. Hinnanguliselt on sellise laagri maksumus 20 000-30 000 eurot. Aasia maadega ja Tais suheldes praktiseeritakse sularahamakseid ja kohapeal, sest see on selline keskkond, kus tuleb laev alati hoolega üle vaadata, mida sulle renditakse. Euroopas reeglina tuntakse inimesi, kes selle rendib, aga Tais ei ole see nii kindlalt paigas, nii et seal võetakse kaasa, vaadatakse jaht igalt poolt, nii seest kui väljast üle, kas mootor töötab, kas purjed on korralikud ja alles siis toimub arveldamine rendiperioodi eest. Tunnistaja sõnul elab A. Tuulberg alaliselt Tartus ja tuleb Tallinnasse teisipäeval, sõltuvalt kas on purjeregatt, siis jääb pikemaks, aga teisipäevast neljapäevani on ta saadaval Tallinnas. Prokuröri küsimustele majandusaasta aruande kohta tunnistaja täpselt vastata ei osanud, väites, et see teema läheb tema jaoks liiga spetsiifiliseks ning sellega tegeleb raamatupidaja.Tunnistaja kinnitab, et sai A. Tuulbergilt kokku 50 000 eurot, millest 15 000 kandis kontole ja 35 000 jäi deposiiti, mille eest nad hiljem hakkasid 59 tegelema jahi rentimisega ja jahi deposiidi maksetega. Deposiit on see, et kui sellist võistlusjahti renditakse, siis jääb kogus sularaha rentija kätte, nii et kui nad kuidagimoodi seda jahti vigastavad, sealt 10 000-20 000 eurot, mis on deposiit, arvestatakse maha vigastused, mis nende tegevuse tulemusena on jahile tekkinud. Kui vigastusi ei ole, siis kogu raha tagastatakse. Sellest 35 000 eurot– see kindlustas tunnistajale selle, et tal on töörahu, et saab tegeleda kokkulepetega, nii et käiku läks see raha alles suvel, siis kui toimus reaalne jahi rentimine. Raha hoidis tunnistaja kodus. Kuna see summa ei olnud seotud mittetulundusühinguga, tegemist oli eraprojektiga, siis ei ole seda ka kuidagi kajastatud. Tunnistaja arvab, et jahi rendisumma oli kuskil paarikümne juures või oli 25 000 eurot ja deposiit oli näiteks 10 000 eurot. See raha antiItaalia omaniku valdusesse. Reeglina ei koostata mingeid dokumente selle kohta. Kokkuvõtvalt kinnitab seega tunnistaja M. Sepp, et A.Tuulberg andis temale üle sularaha 50 000 eurot ning see raha oli mõeldud purjetamisega tegelemiseks. Kohtu hinnangul on tunnistaja andnud küllaltki üksikasjalike ütlusi. On ilmne, et 5 aastat tagasi aset leidnud sündmusi ei saagi tunnistaja iga viimse kui detailinimäletada. Nii andis näitekstunnistaja raha üleandmise koha kohta ütlusi, et on kolm versiooni, kus see võis olla, kuid kinnitas lõpuks siiski, et„Ma ei julge väita, kus see täpselt toimus, liiga palju aega on sellest mööda läinud“. Tunnistaja ei mäleta, millistes kupüürides raha oli ja kas raha üleandmine toimus valgel ajal või pimedal ajal. Tunnistaja ütlused on aga kooskõlas kohtule esitatud Swedbanki väljavõttes kajastuvaga. On teada-tuntud asjaolu, et pangaautomaati sissemakset tehes ei jäägi mingit märki selle kohta, kellelt see raha on saadud, kuid see asjaolu ei muuda tunnistaja ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka A.Tuulbergi ütlustega selle kohta, miks tal esines vajadus võtta pangast välja sularaha summas 50 000 eurot ja milleks seda oli vaja kulutada. Samuti on tunnistaja M. Sepa ja A. Tuulbergi ütlused kooskõlas selle kohta, et A. Tuulberg sularaha tunnistaja M.Sepale üle andis. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja ka eluliselt usutavad ning nende ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et sündmusest on palju aega möödunud ning et tunnistaja ei pruugi enam kõike täpselt mäletada. Kaitsja esitas kohtulekoopia A. Tuulbergi passist, kust nähtub, et A. Tuulberg viibis Tais 2014.a detsembris, 2015.a märtsis ja 2015.a detsembris (52 kd, tl 96). Lennupiletite väljatrükist (52 kd, tl 97-98) nähtub, et A.Tuulbergil olid lennupiletid 28.11.2014.a lendamiseks Taisse ja tagasi Tallinnasse 07.12.2014.a. Interneti väljatrükist(52 kd, tl 99103) nähtub, et Phuketi kuninga karika regatt toimus 29.11.2014.a-06.12.2014.a. Swedbanki väljavõttest Eesti Match Race Liitpangakonto kohta (52 kd, tl 104-105) nähtub, et 10.12.2014.a on tehtud arvele kolm sissemakset, igaüks summas 5000 eurot. Swedbanki tõenditest konto arestimise kohta (52 kd, tl 106-122) nähtub, et M. Sepa arve on olnud arestitud erinevatel aegadel, sealhulgas 2014.a sügisel.Nimetatud asjaolu on lisaks kinnitanud nii tunnistaja M. Sepp ise kui ka süüdistatav A. Tuulberg. Swedbanki välismaksekorraldustest(52 kd, tl 92-95)nähtub, et Eesti Match Race Liiton tasunud Omnisail Group S.R.L (Itaalias) 28.02.2015.a 12 000 eurot, 28.05.2015.a 6845 eurot ja 8686 eurot ning Intervela D.O.O.-le (Sloveenias) 31.03.2015.a 8787 eurot. Nimetatud tõend tõendab süüdistatava A. Tuulbergi ja tunnistaja M. Sepa ütlusi võistluspurjede tasumise kohta. A. Tuulbergi ja M. Sepa e-kirjavahetusest (52 kd, tl 86-87) nähtub, et nad on vahetanud omavahel teavet purjetamisega seotud kulutuste osas 2015.a septembris ja oktoobris. 60 Nimetatud tõendist nähtub, et A. Tuulberg ja M. Sepp räägivad omavahel just nimelt „raha toomisest“ ja „raha üleandmisest“, mitte panga kaudu saatmisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.Tuulberg on eluliselt usutavalt selgitanud nii raha väljavõtmisega seonduvat kui ka põhjendanud E.Savisaarega kohtumisi. Lisaks sellele on A. Tuulbergiütlused kooskõlas tunnistaja M.Sepa ütlustega, samuti kohtule kaitsja poolt esitatud tõenditega. Kohtule esitatud maksekorraldused ning A. Tuulbergi ja M. Sepa vaheline ekirjavahetus tõendavad, et A. Tuulberg andis M. Sepale purjetamisvõistluse jaoks raha üle sularahas ning nimetatud sularaha kasutati võistlusjahi ettevalmistamiseks. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et päev pärast A. Tuulbergi poolt sularaha väljavõtmist M. Sepa mittetulundusühingu arvele 15 000 euro tekkimine (olukorras, kus enne raha kontole laekumist oli mittetulundusühingu kontojääk 164,50 eurot) tõendab veel kord asjaolu, et A. Tuulberg andis tõepoolest välja võetud sularaha M. Sepale, kes kandis sellest osaliselt sularahaautomaadi kaudu kontole. 22.09.2015.a E. Savisaare elukohas Lääne-Virumaal aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll ning 23.09.2015.a, 22.01.2016.a ja 15.03.2016.a vaatlusprotokollid E. Savisaare elukohast läbiotsimisel äravõetud 2014.a ning 2015.a märkmiku lehtede, kaustikute ning dokumentide ja märkmete vaatlus kohta (47 kd, tl 1-10, 8-9, 10-12, 13-91) Leiti E. Savisaare elukoha läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi nahksete kaantega märkmiku märkmikulehtedelt järgmised A. Tuulbergi episoodi seisukohalt tähtsust omavad kirjed:  märkmiku 23 lehe pöördel olevad kirjed kuupäeval 9. jaanuar (reede), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „17“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „Tuulberg, Tammert, Kiili (õ-s. Poskas) Klandorf“  märkmiku 37 lehel olevad kirjed kuupäeval 10. veebruar (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „16“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „Tuulberg (Barcklay)“  märkmiku 40 lehel olevad kirjed kuupäeval 17. veebruar (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval teisele reale kirjutatud „Tuulberg“, samuti tõmmatud ring ümber numbrile „13“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „Aivar Tuulberg 12.40 Hillar Teder“, lisaks tõmmatud ring ümber numbrile „20“ ja selle kõrvale on kirjutatud teskt„A.T.“ Musta värvi kaantega 2014.a kalendermärkmiku sisulehtedelt leiti aga järgmised olulised kirjed:  märkmiku 144 lehel olevad kirjed kuupäeval 04. november (teisipäev), antud kuupäeva nädalapäeval tõmmatud ring ümber numbrile „18“ ja selle kõrvale on kirjutatud tekst „Tuulberg+kindral“ Need kirjed tõendavad samuti kaudselt E.Savisaare ja A. Tuulbergi vaheliste kohtumiste planeerimist. Kohtumiste toimumist keegi aga ei vaidlustagi. Lisaks eeltoodud kirjalikele tõenditele on kohtus üle kuulatud ka mitmeid tunnistajaid, kes olid seotud SA Tallinna Kultuurikatla riigihankega. TunnistajaKaido Kurvits andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 75-78) selle kohta, et ta oli 2014.a OÜ Tafrix juhatuse liige. Ettevõtte Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindaja Olav Israel tegi tunnistajale ettepaneku osaleda koos SA Tallinna Kultuurikatel hankel, teha ühispakkumine, kuna neil ei olnud olemas kõiki objekti referentse. OÜ Tafrix osalus oli üksnes pakkuda referentsi ja töö võitmise korral oleks nad saanud seda referentsi kunagi 61 hiljem ka ise kasutada ning kogu töö oleks ära teinud Antifire Tuleohutuslahendused OÜ. Hankematerjalid pani samuti kokku Antifire Tuleohutuslahendused OÜ, kellele OÜ Tafrix andis volituse ka hanke allkirjastamiseks. Tunnistaja sõnul võitis alguses hanke keegi, kes hiljem diskvalifitseeriti ja seejärel oleks pidanud võitma nemad, kuid nende kvalifitseerimisdokumendid vaidlustati ühispakkujate OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt seisnes probleem selles, et üks nende referents (teostatud töö Karulaugu tänaval) ei jäänud hanke korraldaja poolt hankes nõutud 5 aasta pikkuse ajaperioodi sisse. Edasise vaidlustamisega tegeles Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja tunnistaja enam sisusse ei süvenenud. Tunnistaja K. Kurvitsa ütlustest nähtub, et ta andis ütlusi vaid SA Tallinna Kultuurikatla hanke käigu ja tulemuste kohta, milles tegelikult käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Seega tõenduslikust küljest tunnistaja ütlused selles osasmidagi juurde ei anna. Tunnistaja ei ole avaldanud, et hanke korraldamisel olnuks tema hinnangul mingeid seaduserikkumisi, vaid tunnistab, et üks nende referents ei jäänud riigihankel osalemise tingimustes nõutud 5-aastase perioodi sisse. TunnistajaAndrus Nurga andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 78-81) selle kohta, et ta oli 2014.a ja on tänaseni ettevõtte Antifire Tuleohutuslahendused OÜ omanik ja juhatuse liige. Hanke temaatikaga tegeles ettevõtte osakonna juhataja ameti kohustusi täitnud O. Israel, kes soovitas ka koostööd teha OÜ-ga Tafrix, kelle nad kaasasid ja tegid koos hankele ühispakkumise. Ühispakkumise tulemusena olid nad esimeses voorus teisel kohal ja võitis Riito, mille nad vaidlustasid VAKO-s ja mille tulemusena Riito kõrvaldati ning ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Tunnistati SA Tallinna Kultuurikatla juhi käskkirjaga parimaks. Seejärel vaidlustasid ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse parimaks tunnistamise, sest OÜ Tafrix referentsides oli esitatud objekti lõpu tähtaeg valesti. Tunnistaja sõnul otsisid nad probleemile aktiivset lahendust, kuna otsus oli ebaõiglane ja nad kaotasid väga korraliku hanke, kus nad oleksid tahtnud tööd teha. Kuna tegemist oli vormilise eksimusega, mitte sisulisega, siis oleks tunnistaja sõnul nad võinud panna mõne teise referentsi, kus oleks aasta number olnud õige, kuid hanke korraldajal puudus huvi nendega kompromissi otsida. Tunnistaja A. Nurga andis seega samuti ütlusi riigihanke käigu kohta, milles käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. TunnistajaOlavi Israel andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 81-84) selle kohta, et ta osutas 2014.a kuni 2015.a alguseni Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le teenust käsunduslepingu alusel ja tema peamiseks ülesandeks oli käivitada selline tulemusüksus/struktuuriüksus nagu tuleohutussüsteemide paigaldamine ja ta koostas ka riigihankeid. Kui ilmus SA Tallinna Kultuurikatel hanketeade, siis leidis tunnistaja kaaspakkujaks Tafrix OÜ ja nad esitasid hankele ühispakkumise. Tunnistaja sõnul lõppes tema tegevus, kui kuulutati välja tulemus, etAntifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ olid hankemenetluses edukad, misjärel hankemenetluses osaleja (hiljem selgub tunnistaja ütlustes, et selleks oli ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg) vaidlustas selle SA Tallinna Kultuurikatla otsuse. Tunnistaja ütluste kohaselt vaidlustati Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus seetõttu, et nende referentsi objekti garantiitööde referentsilepingu aeg ei vastanud hanke korraldaja seatud 5 aastase piirangu nõudele. Selle tulemusena tühistati Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et neil oli OÜ-ga Tafrix suunasõnaline kokkulepe, et ventilatsiooni osas 62 tehtavad tööd teostab Tafrix OÜ. Seevastu tunnistaja K. Kurvitsa ütluste kohaselt ei oleks nemad mitte ühtegi tööd riigihankest teinud, vaid üksnes toetanud referentsi pakkumisega. Tunnistaja O. Israelei ole andnud ütlusi selle kohta, et riigihanke võitjaks tunnistamine olnuks tema hinnangul kuidagi mõjutatud või ebaseaduslik. TunnistajaKairi Vaher (endise nimega Teniste) andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4kd, tl 90-91) selle kohta, et ta oli 2014.a SA Tallinna Kultuurikatel nõukogu esimees ja SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liige oli V. Sarnet. Tunnistaja sõnul oli temale kui nõukogu esimehele õigus anda töökorraldusi ainult SA Tallinna Kultuurikatla asutajal ja asutaja õigusi tavaküsimustes teostab Tallinna Linnavalitsus. SA Tallinna Kultuurikatla poolt korraldatavate riigihangetega tegeleb juhatus. Tunnistaja selgitas, et 2014.a oli neil käsil tehnilise infrastruktuuri hange, mille suurusjärk oli 3 miljonit eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt informeeris juhatus nõukogu, et riigihankel osalenud ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ poolt esitatud dokumentatsioon ei olnud õige ja kuna ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ ei vastanud juhatuse poolt esitatud täpsustavatele küsimustele, siis tuli nad hankemenetlusest kõrvaldada. Kõrvaldamise põhjuseks oli asjaolu, et ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrix OÜ esitasid valeandmeid – anti ette maht, mis osas peab olema ettevõte teatud aastate jooksul töid teostanud ja nad panid sinna loetellu tööd, mis ei olnud selles perioodis ja nad ei saanud seda mahtu kokku ehk nad panid sinna hulka tööd, mis olid juba varasemalt teostatud. Tunnistaja sõnul võttis temaga seoses selle hankega telefoni teel ühendust ka E. Savisaar ja ütles, et talle on laekunud informatsioon, et üks hanke osalistest on esitanud valeandmeid ja palun kontrollige seda. Tunnistaja ütluste kohaselt E. Savisaar isegi ei palunud niivõrd kontrollida, vaid lihtsalt ütles, et talle on selline info laekunud ehk andis selle info lihtsalt edasi. Tunnistaja andis nimetatud info edasi V. Sarnet’ile, sest tema vastutas selle hanke eest. Prokuröri küsimusele, millist siduvust omas talle E. Savisaare kõne, vastas tunnistaja, et „Tähendas seda, et ma kontrollin seda, nii nagu ma oleks ükskõik kellegi teise puhul kontrollinud, et seal mingisugust erisust ,et E.Savisaar helistas, et nüüd ma pean nagu kiiremini selle info edasi andma ja paluma juhatuse liikmel seda kontrollida seda ei ole, sest ükskõik kes oleks selle info mulle andnud on minu kohustus see info edasi anda.“ Asjaolu, et E. Savisaar K. Vaherile tõepoolest helistas tõendab 16.03.2016.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (10 kd, tl 96-127), millest nähtub, et 05.11.2014.a (s.o järgmisel päeval pärast A. Tuulbergiga 04.11.2014.a kohtumist) on kell 12:50 linnapea abi telefoninumbrilt helistatud K. Vaheri mobiiltelefonile ning tehtud kõne pikkusega 03:18. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab ka seda, et V. Sarnet helistas samal päeval kell 14:01 K. Vaherile ja nende kõne pikkuseks oli 03:15. Seega vastavad tõele tunnistaja K. Vaheri ütlused selle kohta, et ta andis E. Savisaarelt laekunud informatsiooni V. Sarnetile edasi. Prokuratuur on süüdistuskõnes väitnud, et E. Savisaare telefonikõne käivitas sündmuste ahela, kus K. Vaher helistas V. Sarnetile. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab aga, et helistajaks oli V. Sarnet, mitte K. Vaher. See küll ei muuda asjaolu, et K. Vaher andis E. Savisaarelt saadud info V. Sarnetile edasi, küll aga osutab sellele, et K. Vaher ei helistanud omal initsiatiivil pärast E. Savisaare kõne koheselt V. Sarnetile ehk et K. Vaheril ei olnud kiire E. Savisaare informatsiooni edastamisega. Tunnistaja K. Vaheri ütlustest nähtub, et E.Savisaar ei andnud talle mingisuguseid juhiseid, keda peaks hankel eelistama või keda võitjaks tunnistama. Kohtu hinnangul ei ole midagi etteheidetavat selles, kui linnapea, saanud teada, et hankes osaleja on esitanud valeandmeid, palub seda kontrollida. Seda enam, et tunnistaja selgitas veel, et SA Tallinna Kultuurikatla hanget rahastas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), millega kaasnes linnale 63 aruannete esitamise kohustus ja olulist rolli mängis ka renoveerimistööde lõpptähtaeg, sest kui tähtaeg ületatakse, siis on tagajärjeks see, et EAS küsib juba välja makstud raha tagasi. Tunnistaja sõnul tuligi SA Tallinna Kultuurikatla hanke põhiline ajasurve just EAS-i projektidest ja linnaeelarve kasutamisest. A. Tuulbergi ütlustest ja jälitustoimingu protokollidest nähtub, et A. Tuulberg rääkis riigihankel võimalikust valeandmete esitamisest E. Savisaarele samuti just seetõttu, et ta muretses, et EAS võib linnalt raha tagasi küsida. Seega K. Vaheri ütlused kinnitavad, et selline asjade kulg oleks võinud riigihankel kujuneda, kui poleks hakatud uurima võimaliku valeandmete esitamist ühe riigihankel osaleja poolt. TunnistajaVäino Sarnet andis 05.10.2017.a kohtuistungil ütlusi (4 kd, tl 92-96) selle kohta, et tema oli 2014.a SA Tallinna Kultuurikatla ainus juhatuse liige ja riigihanke „Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide võrkude/ehitushange“ vastutav isik, kes kinnitas kõik hankega seotud käskkirjad. Tunnistaja sõnul võtsid hankest osaRIITO Ehituse AS, ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix, ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Caverion Eesti AS. Tehtud neljast pakkumisest osutusid kvalifitseerituks kolm (Caverion Eesti AS ei osutunud kvalifitseerituks kuna referents objektid ei vastanud nõuetele) ja edukaks pakkujaks tunnistati madalaima pakkumise teinud RIITO Ehituse AS. Edukaks pakkujaks tunnistamise käskkirja vaidlustas paremuselt teine pakkuja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix. Vaidlustuse tulemusena toimus vaidlustuskomisjoni istung, kus RIITO Ehituse AS selgitustest ilmnes, et nad ei ole kõikidest asjaoludest täpselt aru saanud, mille tõttu tunnistati RIITO Ehituse AS pakkumine mittevastavaks. Järele jäi kaks pakkumist, millest tunnistati paremuselt järgmine ehk ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix edukaks pakkujaks. Sellele otsusele esitasid VAKO-sse vaidlustuse ühispakkujad OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Enne vaidlustuse esitamist suhtles tunnistaja Kaupo Kolsariga, OÜ Astlanda Ehituse esindajaga, kes väitis, et Antifire pakkumine on tunnistatud vastavaks ebaseaduslikult, kuna tema referentsid ei vasta tegelikkusele. Saadud info põhjal esitas tunnistaja enne VAKO protsessi algust Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le järelepärimise ja küsis selgitust, et kas vastab tõele, et nad on esitanud SA Tallinna Kultuurikatlale referentsid ekslikult. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ vastas esitatud küsimusele paljasõnaliselt, esitamata tõendeid ja neid andmeid ei saadud ka mitmekordsel katsel (kolmanda katsena küsiti seda lausa otse referentsides näidatud Karulaugu objekti peatöövõtjalt Skanska ehituselt). Kuna teine pool ei teinud mingit koostööd selleks, et tõestada, et tema referentsid vastavad tõele, siis ei jäänud tunnistajal midagi muud üle, kui tunnistada ka ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumine mittevastavaks. Tunnistajale jäi mulje, et ühispakkujatel Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix oli täielikult ükskõik sellest, kas nad saavad hankel jätkuvalt edukalt osaleda, kuigi tunnistaja oleks tahtnud temaga ikkagi lepingu sõlminud. Tunnistaja sõnul ei olnud neil ka valikut mitte kontrollidaOÜ Astlanda Ehituse esindaja poolt esitatud väidet, sest esitatud andmete tõepärasuse kontrollimine on hankija kohustuseks. SA Tallinna Kultuurikatel tegi ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumise mittevastavaks tunnistamise osas otsuse ennem kui seda jõudis teha VAKO. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta hanke teemal mõnel korral ka K. Vaheriga, kui K. Vaher selle kohta küsis, kuid ta ei ole tunnistajale andnud hanke kohta mingeid vihjeid. Tunnistaja sõnul ei vasta tõele ka see, et K. Vaher oleks talle E. Savisaare poolt edastatud informatsiooni valeandmete esitamise kohta edasi öelnud. Tunnistajal on olnud kogu aeg selline juhtimisstiil, et ülemustest tuleb hoiduda kaugele, neid võimalikult vähe kuulata ja proovida oma mõistusega teha nii kaua kui lahti lastakse. Tunnistaja selgitas, et ei saa välistada, et K. Vaher võis talle sellise informatsiooni edastada, kuid igal juhul ei olnud see talle tähtis informatsioon ja ta ei mäleta sellest midagi. Tunnistaja sõnul kohtus ta 2014.a detsembris ka E. Savisaarega AS Tallinna Kultuurikatla rahaliste vahenditega seonduvalt. Kaitsja O. Nääsi küsimusele, kas keegi andis tunnistajale 64 mingisuguse korralduse tagada OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ühispakkumise võit selles hankemenetluses, vastas tunnistaja, et „Kindlasti mitte, meie suhted ei olnud selle perioodil kuigi head, pigem vastupidi, ma ei olnud nende töötempoga rahul, paljude asjadega, nii et ei, mitte mingil juhul.“Tunnistaja sõnul oli EAS-l SA Tallinna Kultuurikatla renoveerimise töökorralduslikust seisukohast võtmeroll, nad pidid käima mööda nööri ja neil oli aruandluskohustus. EAS jälgis väga pingeliselt, lausa närviliselt, kogu hankemenetluse vaidlustuse perioodi ja tunnistaja üritas iga hinna eest sõlmida lepingu alguses RIITO Ehituse AS-ga, seejärel hankemenetluses järgmise kohal oleva pakkujaga ja siis kolmandaga, sest lepingu mittesõlmimise tagajärg oleks olnud igal juhul 3 miljoni euro kaotamine. Tunnistaja sõnul ei olnud tal SA Tallinna Kultuurikatla renoveerimisprotsessiga seoses mingeid isiklike kokkupuuteid A. Tuulbergiga. Tunnistaja V. Sarnet kinnitab seega samuti, et mingisugust survet ei E.Savisaare ega kellegi teise poolt temale kellegi hanke võitjaks tunnistamiseks avaldatud ei ole. Lisaks nähtub ka V. Sarneti ütlustest EAS-i roll kogu hankemenetluses, mis oleks halvimal korral võinud kaasa tuua linnale rahalise kaotuse, mille pärast avaldas muret ka A. Tuulberg. Tunnistaja V. Sarnet selgitas ka seda, et Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ei esitanud vaatamata korduvatele palvetele vajaminevaid tõendeid, ei teinud koostööd. Selles osas lähevad tunnistaja V.Sarneti ja A.Nurga ütlused omavahel vastuollu. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärsed V.Sarneti ütlused, sest probleemid Antifire Tuleohutuslahendused OÜga nähtuvad ka 19.01.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist Põhja pst 5, Tallinn, olevates tööruumides välisele kõvakettale kopeeritud kasutaja V. Sarnet gmaili kontolt Mailstore Home tarkvaraga alla laetud e-kirjade kohta koos lisatud väljatrükkidega (47 kd, tl 178242). See tõend tõendab, et K. Teniste kirjutas 14.11.2014.a V. Sarnet’ile ja uuris, kas hanke osas on selgunud lahendus. V. Sarnet on kirjale vastanud järgmiselt: „Eile toimus vaidlustuskomisjoni istung. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix kolmanda isikuna kohale ei tulnud. Vaatamata meie poolt kahel korral esitatud konkreetsetele küsimustele pole Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix esitanud tõendeid mis kinnitaks riigihankes referentstöödena esitatud tööde tegelikku tegemist referentsperioodil. Kavatseme täna ette valmistada otsuse Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix RHS § 38 lg 1 p 6 kohaselt kõrvaldamiseks hankemenetlusest kuna pakkuja on esitanud valeandmeid. Kavatseme edukaks tunnistada OÜ Astlanda Ehitus ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg pakkumuse.“Tõendist nähtuvalt vastavad seega tõele ka tunnistaja K.Teniste ütlused selle kohta, et ta on uurinud V.Sarneti käest hanke kulgemise kohta. V.Sarneti e-kirjast Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le (52 kd, tl 63) nähtub, et 03.11.2014.a on V.Sarnet on teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks ning on olnud avatud kokkulepetele tõendamise viisi osas. Seega ei vasta tõele tunnistaja A.Nurga ütlused selles osas, et SA Tallinna Kultuurikatlal puudus tahe koostööks. V.Sarneti 03.11.2014.akirjast (52 kd, tl 64)K. Kolsarile nähtub, et V. Sarnet põhjendab vastuseks K.Kolsari päringule pakkumise asjaolusid, eduka pakkuja vastavust seadusele jne. Seega võib eelnevatest tõenditest tulenevalt väita, et hankemenetlus käis täie hooga ja vastavalt seadustele enne 04.11.2014.a kohtumist E. Savisaare ja A.Tuulbergi vahel. 06.11.2014.a SA Tallinna Kultuurikatla vastusest vaidlustusele (52 kd, tl 69-71) nähtub, et kaks päeva peale E.Savisaare ja A.Tuulbergi kohtumist on hankija seisukohal, et vaidleb vaidlustusele vastu, kuna hankija on alles kontrollimas väidetavat valeandmete esitamist. Vaidlustusele on vastuse koostanud advokaat K. Suurkivi, mitte SA Tallinna Kultuurikatel. 65 Seega on ilmne, et hanke korraldamises ja selle käigus püüti igati järgida seaduse nõudeid, mingit mõjutamist ei toimunud ja V.Sarneti ütlused on usaldusväärsed. TunnistajaTaivo Täht andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 42-44) selle kohta, et ta tunneb A.Tuulbergi 1993.aastast. Töötab tema ettevõttes Rand ja Tuulberg juhatuse liikmena ja nende suhe on ametialane. Tunnistaja andis oma ütlustes informatsiooni SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke käigu ja tulemuste kohta. Tunnistajal puudusid igasugused andmed selle kohta, et seoses SA Tallinna Kultuurikatla hankega kavatsetakse kellelegi altkäemaksu pakkuda. Tunnistaja teadis, et A.Tuulberg on Tallinnas teisipäeviti ja kolmapäeviti ning elab alaliselt Tartus. TunnistajaHardo Sokk andis 11.09.2019.a kohtuistungil ütlusi (49 kd, tl 44-47) selle kohta, et A.Tuulbergiga on ta tuttav üle 20 aasta. Tunnistaja töötab Astlanda Ehituse peajuristina. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikult SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke protsessi. Selles osas on tunnistaja ütlused teiste tõenditega täielikult kooskõlas. Tunnistaja lisas, et mingisuguse hüve andmise kaudu poleks saanudki hankemenetlust kallutada arvestades riigihangete ülima formaliseerituse ja läbipaistvuse põhimõtet. Hankija, saades teada valeandmete esitamisest, pidigi tegema kõrvaldamise otsuse, muud võimalust hankijal lihtsalt polnud. Tunnistaja sõnul oli tema ja tema osakonna ülesanne see hange vaidlustada. See oli meeskonna töö, et saavutada tulemus. A.Tuulberg sellesse meeskonda ei kuulunud. Tunnistaja kirjeldas ka riigihangete vaidlustamise korda. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda tunnistajate T. Täht ja H. Sokk ütlustes, need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Tunnistaja H. Sokk teadis, milline on hangete vaidlustamise kord. Pole kahtlust, et tunnistaja tegeles konkreetse hankega oma erialasest pädevusest tulenevalt ja ei vajanud selleks A.Tuulbergi abi, veel vähem tema pöördumist linnapea poole hüve pakkumiseks, et asi lahendada firma kasuks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mitte ükski tunnistaja ei kinnita, et SA Tallinna Kultuurikatla riigihanke puhul oleks rikutud seadust, kedagi põhjendamatult hanke võitjaks tunnistatud. Riigihankega tegelenud isikud ei tunnistanud kohutistungil antud ütlustes, et neid oleks hankeprotsessi käigus keegi mõjutanud, survestanud või ebaseaduslikku hanke lahendust tegema sundinud. Lisaks nõustub kohus kaitsjaga, et puudub mõistlik ja usutav põhjus, miks pidi A. Tuulberg andma Tallinna linnapeale altkäemaksu SA Tallinna Kultuurikatla hanke mõjutamiseks, kui konkurendi kõrvaldamine hankemenetlusest oli hõlpsalt saavutatav õiguspäraseid kanaleid pidi ja A. Tuulberg oli sellest võimalusest ka teadlik. Advokaadibüroo Varul AS õigusarvamuse: Tallinna Linnavalitsuse tegevuse ja SA Kultuurikatel tegevuse õiguspärasuse hindamine seoses Mäekalda tn 14 – L. Koidula 34. vahetaotlusega, Sihi tn 108 ebaseadusliku ehitustegevusega, Mündi 2/Raekoja plats 10/Saiakangi 1 ärirüümide üürile andmisega, MeritonHotelsi’lt INTA kongressi korraldamisel teenuste tellimisega ning SA Kultuurikatel hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankega (48 kd, tl 72-173) kohta märgib kohus järgmist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et nimetatud õigusarvamus ei saa olla kohtus tõendiks. Õigusliku hinnangu sellele, kas on toime pandud mingi kuritegu või mitte, kas kuriteokoosseis on täidetud, annab kohus, uurides kohtule esitatud tõendeid vahetult võistlevas menetluses, mitte advokaadibüroo. Õigusarvamuses on muuhulgas intervjueeritud inimesi, kelle oleks võinud kutsuda kohtuistungile ütlusi andma, selline on võistleva menetluse praktika. Kohus ei arvesta õigusarvamust ega selle lisasid kohtus lubatava tõendina. 66 Kohus nõustub kaitsjaga, et tõendite hindamisel ei saa omistada mingit tähendust asjaolule, et E. Savisaarega kohtumised ja A. Tuulbergi poolsed raha väljavõtmised on ajaliselt kokku langevad. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et ta elab alaliselt Tartus, Kreutzwaldi tänav 19c. Töökohti on süüdistataval kaks– Tartus, Sõbra 54 ja Tallinnas, Peterburi tee 2F, kuna ta liigub kahe linna vahel. Süüdistatava ütluste kohaselt liigub ta täpselt ühe rütmiga – esmaspäeva alustab Tartus, teisipäeval sõidab Tallinna, kus on vastavalt vajadusele. Asjaolu, et süüdistatav käib just teisipäeviti Tallinnas asju ajamas tuleb välja ka kohtus uuritud tõenditest, nii kirjalikest tõenditest (nt leidsid paljud tema kohtumised E. Savisaarega aset just teisipäeviti, sularaha väljavõtmine toimus teisipäeviti) kui isikulikest tõendiallikast (nt tunnistaja T. Täht ja M. Sepp teadsid, et süüdistatav on Tallinnas just teisipäeviti). Seega on mõistetav, et kui süüdistatav tuli teisipäeval Tallinnasse, siis ajastas ta selleks päevaks nii oma kohtumised kui ka näiteks raha väljavõtmised. Süüdistatav A. Tuulberg on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et ta tunneb E. Savisaart väga hästi ja pikka aega. Nende esimene kohtumine oli 1970.a lõpus 1980.a alguses, nad on head tuttavad ja nad olid Lasnamäel, P. Pinna 6, elades naabrid. Süüdistatava sõnul arutas E. Savisaar väga meelsasti temaga majandusasju, nad said aastas kümmekond korda kokku. Süüdistatav A. Tuulbergi ütluste ja teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega (nt jälitustoimingute protokollidega) on seega tõendamist leidnud, et A. Tuulberg ja E. Savisaar olid pikaajalised tuttavad ja sõbrad, nad suhtlesid omavahel erinevatel teemadel, nad said kokku ka oma vabal ajal (näiteks kui E. Savisaar oli parajasti mingil põhjusel Tartus) ja nendel kokkusaamistel vesteldi igasugustel teemadel (spordist, poliitikast) ehk et nende suhe ei olnud üksnes ametialane. Kohtu hinnangul ei saa sellisest omavahelisest läbisaamisest ja teemade arutamisest lugeda välja kuriteokoosseisude täitmist. Kõige eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud A. Tuulbergi ja E. Savisaare vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimine. Kriminaalasjas puuduvad ammendavad tõendid A. Tuulbergi poolt nii E. Savisaarele 09.12.2014.a 50 000 euro üleandmise kohta kui ka E. Savisaarele 03.03.2015.a 30 000 euro üleandmise kohta. Seega leiab kohus, et A. Tuulbergtuleb talle KarS § 298 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd A. Tuulbergile etteheidetavas teos puudub objektiivne koosseis, siis puudub kohtul ka põhjus jätkata A. Tuulbergile etteheidetava teo edasist analüüsimist vastavalt deliktistruktuurile. 2.6. ALEXANDER KOFKIN süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi KarS § 298 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. A. Kofkini kaitsja vandeadvokaat A. Pilv esitas kohtuvaidlustes kohtule taotluse, et kohus mõistaks A. Kofkini talle esitatud süüdistuses kas õigeks või alternatiivselt lõpetaks tema suhtes menetluse seoses mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Kohus ei analüüsi A. Kofkini puhul talle etteheidetud kuriteokoosseisu täitmist, kuivõrd kohus leiab, et A. Kofkini suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Lisaks märgib kohus, et kahetsusväärselt on kohus jätnud kohtuotsuse resolutiivosas märkimata A. Kofkini suhtes menetluse lõpetamise õigusliku aluse. Küll aga kuna kohus on märkinud, et menetlus lõpetatakse A. Kofkini suhtes seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, siis sellisel alusel menetluse lõpetamiseks on kriminaalmenetluses üksnes üks paragrahv – KrMS § 2742. 67 KrMS § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.KrMS § 2052kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohus analüüsis viimati A. Kofkini suhtes mõistliku menetlusaja möödumist 18.02.2019.a kohtumääruses, kus jättis rahuldamata A. Kofkini kaitsjate vandeadvokaatide A. Pilve ja M. Pilve taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohus leidis toona, et mõistliku menetlusaja piir ei ole A. Kofkini suhtes ületatud ning aastatel 2014 ja 2015 toimepandud kuritegusid ei saa seostada 2011. aastal Šveitsile esitatud õigusabipalvega, mistõttu ei ole asjakohane ka kaitsjate väide, et mõistliku menetlusaja tähtaja kulgemist tuleb arvestada vähemalt 2011.a lõpust, sest just siis sai A.Kofkin teada enda suhtes läbiviidavast menetlusest. Kohus korrigeerib oma varasemat seisukohta selle osas, millisest ajahetkest tuleks arvestada mõistliku menetlusaja kulgemist ning sellest tulenevalt jõuab järeldusele, et mõistlik menetlusaeg on kas möödunud või lähiajal möödumas. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-5315, p 9). Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale tuginevalt märkinud, et EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda.Kriminaalmenetluse alustamine – kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588). 09.02.2011.a õigusabipalvest nr PRP-7/11/905 Šveitsi Konföderatsiooni pädevale õigusasutusele (6 kd, tl 1-245, 7 kd, tl 1-153)nähtub, et Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiameti menetluses on kriminaalasi nr 11700000010 selle kohta, et Tallinna linnapea E. Savisaare tegevuses on ilmnenud EV Karistusseadustiku § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk rahapesu tunnused. Kokkuvõtvalt selgub sellest õigusabipalvest muuhulgas, et 2008 aasta välja kuulutatud toitlustuskioskite konkursi võitjaks sai ärimees A. Kofkin, kes on Meriton Hotels AS-le kuuluva hotelliketi rajaja ning E. Savisaare juhitava Eesti Keskerakonna suurtoetaja. Õigusabipalve kohaselt sai A. Kofkin Tallinna linnalt kooskõlastuse ainult ühe 68 kioski asukoha suhtes ning ülejäänud kioskite asukohtade projektid olid linna ametiasutustega kooskõlastamata, kuid vaatamata sellele need avati ja need tegutsesid. Teiste kioskite asukohtadele anti kooskõlastused tagantjärele. Samuti selgub õigusabipalvest, et laiendati A. Kofkinile kuuluva Grand Hotel Tallinn hoonete kompleksi ja rajati veepark, ent hoonete ehitusel ei peetud kinni kooskõlastatud ehitusprojektist, kuid hoolimata sellest on ehitis linnapea survel tagantjärele seadustatud. Lisaks on õigusabipalves märgitud, et esineb piisav alus arvata, et Tallinna linnapea E. Savisaar võib olla saanud A. Kofkini käest ebaseaduslikult raha (pistist/altkäemaks) selle eest, et võita kioskite konkurss, püstitada kooskõlastusteta kioskid ning need tagantjärele seadustada. Samuti selle eest, et lihtsustada hotelliehituse käiku ning seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest. Kohus ei muuda enda 18.02.2019.a kohtumääruses toodud seisukohta ning leiab endiselt, et nimetatud õigusabipalves on käsitletud A. Kofkinit kui kuriteo toime pannud isikut. Õigusabipalves on selgelt välja öeldud, et E. Savisaar võib olla saanud A. Kofkini käest ebaseaduslikult raha ja kirjeldatud ka seda, mille eest A. Kofkin võis E. Savisaarele raha anda. Asjaolu, et konkreetselt ei ole nimetatud, millise kuriteo A. Kofkin võis seejuures toime panna karistusseadustiku sätete järgi, ei lükka ümber seda, et sisuliselt väidetakse siiski, et A. Kofkin võis olla toime pannud kuriteo. Kaitsja ongi seisukohal, et A. Kofkin sai kõnesoleva kriminaalmenetlusega seotud asjaoludest teada 2011.a lõpus kui tema poole pöörduti Šveitsi pangast seoses eelnimetatud Riigiprokuratuuri 09.02.2011.a õigusabipalvega. Samuti aitas A. Kofkin samal ajaperioodil E. Savisaarel leida Šveitsist advokaati viimase poolt Eesti Vabariigi poolt saadetud õigusabipalvega seotud toimingute vaidlustamiseks. A. Kofkin on 18.02.2012.a esitanud ka kaebuse Tallinna Halduskohtule seoses eelnimetatud õigusabipalvega. Nende faktide üle ei ole menetluses kunagi vaidlust olnud. Ühtlasi on kaitsja kohtule esitatud taotluses viidanud sellele, et A. Kofkin juhtis ka oma avalikus 05.09.2012.a pöördumises prokuratuuri tähelepanu sellele, et tema suhtes avalikult teadaoleva kriminaalmenetluse läbiviimine ja tema osas põhjendamatute kahtlustuste tõstatamine kahjustab oluliselt tema head nime ja mainet. Kohus nõustub kaitsjaga, et see fakt kinnitab veelkord, et A. Kofkin oli teadlik enda suhtes läbiviidavast menetlusest, sõltumata sellest, et teda otseselt ei allutatud menetlustoimingutele. Tõele vastab ka see kaitsja väide, et A.Kofkin oli alates 2011.a lõpust kuni vähemalt kriminaaltoimiku tutvumiseks esitamiseni (26.05.2016.a) teadmatuses, millise kuriteo toimepanemises teda üldse kahtlustatakse. Süüdistusakt esitati kohtusse 21.11.2016.a ja alles siis sai A.Kofkin teada, milles teda lõplikult süüdistatakse ehk viis aastat hiljem, kui ta sai teada enda suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest. Mõistliku menetlusaja kulgemist hakatakse arvestama hetkest, kui on selge, et isiku osas esineb kuriteokahtlus ja selle kahtluse osas on asutud koguma tõendeid sekkudes isiku eraellu. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et mõistliku menetlusaja kulgemisel tuleb arvestada kogu süüteomenetlust tervikuna sõltumata sellest, millises menetluslikus seisundis puudutatud isik oli. On tõsi, et eelnimetatud Šveitsile esitatud õigusabipalves osundatakse muuhulgas ka A.Kofkinile kui kuriteo toimepannud isikule. Seega A. Kofkin oli teadlik enda suhtes läbiviidavast menetlusest, sõltumata sellest, et teda otseselt ei allutatud menetlustoimingutele. Eelneva tõttu nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et antud kriminaalasjas hakkas kriminaalmenetlus tervikuna A. Kofkinit mõjutama vähemalt 2011.a lõpust kui A. Kofkin sai avalikult teada sellest, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, mistõttu tuleb mõistliku menetlusaja kulgemist A. Kofkini suhtes arvestada just sellest ajast. 69 Riigikohus on märkinud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamise aluseks olev ajavahemik tuleb tuvastada iga kuriteo puhul eraldi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-53-15, p 9). Süüdistuse kohaselt pani A. Kofkin esimese kuriteo toime 30.06.2014.a (5 aastat ja 6 kuud enne kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist 14.01.2020.a), kui A.Kofkin väidetavalt avaldas esmakordselt soovi et E. Savisaar kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Estkompexim Toitlustus OÜ vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise ning pikendaks seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra. Viimane kuriteoepisood on süüdistuse kohaselt A. Kofkini poolt toime pandud 02.12.2015.a, kui A.Kofkin nõustus pikendama E. Savisaare laenu tähtaega ja sõlmis vastavasisulise lepingu (4 aastat ja 1 kuu enne kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist 14.01.2020.a).Oma olemuselt ei ole tegemist nii keerulise ja mahuka süüdistusega, mille menetlemine nii pikalt aega peaks võtma. Seega leiab kohus, et isegi, kui arvestada A. Kofkini menetlusaega selliselt, et mõistlik menetlusaeg hakkab kulgema 22.09.2015.a teostatud läbiotsimisest alates (nagu leidis kohus 18.02.2019.a kohtumääruses), on menetlusaeg ka siis ebamõistlikult pikk (seda, millistel põhjustel menetlus on veninud, selgitab kohus allpool). Kuidagi ei saa kohus, nõustudes samal ajal kaitsja positsiooniga, nõustuda sellega, et kui isiku suhtes viiakse algselt läbi kriminaalmenetlust puutumuses ühe süüteoga, aga hilisemalt leitakse, et ta võib olla toime pannud veel teisegi süüteo (kusjuures kriminaalasjad on ühendatud ühte menetlusse ja mõistliku menetlusaja kulgemist arvestatakse seonduvalt teise süüteoga), siis ei oma esialgne kahtlustus ja seeläbi isikule põhjustatud ebamugavused ning üleelamised mõistliku menetlusaja tähenduses mingit tähtsust. „Sellise tõlgenduse korral võiks ka nö teist kahtlustust samuti 3-4 aastat uurida ja siis leida, et ka see polnud põhjendatud ning asuda uurima hoopis 3.-ndat, seejärel 4.-ndat versiooni jne ning väita, et mõistlik menetlusaeg pole isiku suhtes jätkuvalt möödunud“, selgitas kaitsja oma mõttekäiku.Kaitsjate hinnangul kaotaks sellise tõlgendusega nõustumine mõistliku menetlusaja põhimõte sisulise tähenduse, sest süüdistajal on võimalik sellest nö „mööda minna“ põhjendusega, et esialgne kahtlustus ei osutunud põhjendatuks, aga me oleme hiljem esitanud kahtlustuses hoopis teises süüteos. Sellise tõlgendusega kohus nõustub ja kordab, et mõistliku menetlusaja hindamisel saab antud kriminaalasjas (juhul, kui mitte arvestada selle kulgemise algust alates 2011.a lõpust) arvestada 2011.a lõpust kulgevad perioodi mõistliku menetlusaja hindamise kontekstis väga olulise nn muu asjaoluna KrMS § 2052 mõttes. Esimese astme motiveeritud kohtulahendini jõudis kohus 26.03.2020.a. Kohtumenetlus lisas menetlusaega kokku üle kolme aasta. Seega on alust väita, et kriminaalmenetlus on A. Kofkini suhtes üle 8 aasta, mis ilmselgelt on ebamõistlikult pikk aeg ka EIK kohtupraktika kohaselt ja seetõttu tuleb hinnata kõnesolevas kriminaalmenetluses mõistliku menetlusaja nõude rikkumist. Kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu eeldabKrMS § 2742 lg 1 kohaselt esmalt süüdistatava nõusolekut. KrMS § 2742lg 1 alusel menetluse lõpetamine on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Sellise kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest. Süüdistatav nõustub ebamõistlikust 70 menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2017. a kohtumäärus nr 1-167507/12, p 15).Kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Selles seisnebki süüdistatava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad mõlemad pooled kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 274 2 lg 1 alusel süüküsimuse edasisest lahendamisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2019.a kohtumäärus nr 117-10050, p 11). Kui isik leiab, et tema suhtes läbiviidud süüteomenetlus on olnud õigusvastane ning ta soovib nõuda menetlusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik jätta menetluse lõpetamiseks nõusolek andmata ja pärast süüteomenetluses õigeksmõistva otsuse langetamist või pärast süüteo aegumise tõttu süüteomenetluse lõpetamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. novembri 2017.a kohtumäärus nr 1-16-7507/12, p 15). Süüdistatav A.Kofkini kaitsja taotles kohtuvaidlustes kas A.Kofkini õigeksmõistmist või alternatiivselt menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Riigikohtu praktika annab suunised, et süüdistatava nõusoleku olemasolu korral tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lahendada esmajärjekorras. Süüdistatav A.Kofkinon oma nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega väljendanud kohtumenetluses korduvalt ja seda on tema kaitsja vandeadvokaat A. Pilv korduvalt ka taotlenud, mistõttu lahendabki kohus esmajärjekorras küsimuse just kriminaalmenetluse lõpetamisest. Lisaks süüdistatava nõusolekule hinnatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) süüdistatava ja tema kaitsja (kaebaja) käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa, otsus 28. juunist 1978, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; ValeriyKovalenko vs. Venemaa, otsus 29. maist 2012, p 58). Nendele samadele põhimõtetel tuginedes on kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust lahendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-63-13 p 9, Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 78 ja 79). Kohus võtab eeltoodud nimetatud kriteeriume arvesse ka käesoleva kriminaalasja mõistliku menetlusaja küsimust analüüsides. 1. Kriminaalasja keerukus ja mahukus Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda tõendite vastuolulisuses ja suures hulgas, kriminaalmenetluse mahukuses, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tehiolude ja õiguslike asjaolude keerulisuses (nt rahvusvahelised finantskuriteod, pettused), ekspertide ja tõlkide kaasamises, tõendite, tunnistajate, kahtlustatavate ja 71 süüdistatavate viibimises välisriigis.1 Kriminaalasjas nr 14913000039 alustati 17.07.2014.a menetlust KarS § 293 lg 2 p 4 ning § 297 lg 2 p 3 tunnustel selles, et E. Savisaar on ametiisikuna nõustunud talle A. Kofkini poolt vara lubamisega suures ulatuses vastutasuna selle eest, et E. Savisaar Tallinna linnavalitsuse juhina paneks oma ametiseisundit kasutades toime seadusega lubatud teo, korraldades A. Kofkinile tema poolt soovitud ruumide rendile andmise kümneks aastaks. 11.03.2016.a ühendati kriminaalasjaga nr 14913000039 kriminaalasi nr 11700000010, milles alustati 03.02.2011.a menetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel selles, et Rahapesu Andmebüroo andmetel Tallinna linnapea E. Savisaare tegevuses ilmnesid rahapesu tunnused. 22.11.2016.a ühendati kriminaalasjaga nr 14913000039 kriminaalasi nr 14700000090, milles alustati 09.06.2014.a menetlust KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel selles, et Riigiprokuratuurile laekus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt ja Riigikontrollilt informatsioon selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Eesti Keskerakonna reklaamikampaaniat. Seega on kohtueelsel uurimisel liidetud erinevaid kriminaalmenetlusi ja taoline liitmine on suurendanud oluliselt kriminaalasja mahukust ja samuti muutnud menetlemise aeganõudvamaks. Süüdistusaktis oli tunnistajaid märgitud 148. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda iseenesest ja automaatselt seda, et tegemist oleks eriliselt keeruka kriminaalasjaga. Üksnes kriminaalasja suhteliselt suur maht ei ole asjaolu, millega on õige õigustada mõistliku menetlusaja rikkumist. Sellise järeldusele on jõudnud ka EIK (Golovkinvs.Venemaa). A.Kofkinit süüdistatakse KarS § 298 lg 2 p 1 järgi, s.o altkäemaksu korduvas andmises, mis on esimese astme kuritegu ning mille eest mõistetav karistus on ühe- kuni kümneaastane vangistus. Riigikohus on seisukohal, et kuigi kuriteo raskus on KrMS §-s 2052 nimetatud ühe arvesse võetava asjaoluna, ei ole maksimumkaristusel eraldivõetult olulist tähendust menetlusaja mõistlikkuse hindamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2019.a kohtumäärus nr 1-17-10050, p 16). Tõenduslikult ei ole tegemist keerulise kuriteoga. Tõsi, kuriteo kohta tõendite kogumine eeldas riikidevahelist koostööd ja see võis menetlust kohtueelselt pikendada, mis ehk ei ole etteheidetav menetlejale, kuid kindlasti ei ole see etteheidetav ka süüdistatavale. See osa kriminaalasjast, mis puudutab A.Kofkinit, ei ole oma olemuselt ega mahult kohtu hinnangul eriliselt keerukas ja mahukas. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et erinevate kriminaalasjade liitmine ühte menetlusse ei saa olla mõistliku menetlusaja ületamisel õigustuseks selle isiku puhul, keda liidetav kriminaalasi üldse ei puuduta. 2. Süüdistatavate või nende kaitsjate käitumine Riigikohus on korduvalt Inimõiguste Kohtu seisukohale viidates leidnud, et ehkki EIÕK art 6 ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte (vt nt Eckle v. Saksamaa, otsus 15. juulist 1982, p 82; Georgiadis v. Küpros, otsus 14. 1 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, lk 637. 72 maist 2002, p 43, Martin v. Rumeenia, otsus 10. märtsist 2009, p 46) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010.a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-43-10, p 35). Õiguskirjanduses on nimetatud, et isiku selliseks käitumiseks, mis mõjutab mõistliku menetlusaja arvutamist, saab lugeda kahtlustatava ja süüdistatava menetlusest kõrvalehoidmist, ning muud obstruktiivset käitumist, mis takistab kiiret ja tõhusat menetlust. Käesolevas kriminaalasjas on toimunud 51 kohtuistungit. Kohus toob välja loetelu nendest istungitest koos selgitustega, mis kohtuistungil aset leidis ja mille tõttu kohtuistungid ära jäid. Kohtuistungite ajakava oli järgnev: 1) 16.02.2017.a – kriminaalasjas toimus eelistung ja kohus andis kohtumenetluse pooltele kaitseaktide esitamiseks täiendava tähtaja kuni 16.03.2017.a; 2) 21.03.2017.a – kriminaalasjas toimus teine eelistung; 3) 12.06.2017.a – kohus arutas eksperdi Marika Väli kohtusse kutsumist; 4) 13.06.2017.a – ekspert Marika Väli ülekuulamine; 5) 14.06.2017.a – istung lükkus edasi seoses E. Savisaarele kiirabi kutsumisega; 6) 08.08.2017.a – prokurör pidas avakõne ja kaitsjad esitasid arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta; 7) 09.08.2017.a – süüdistatavate P. Kutseri ja V. Reiljani ülekuulamine ning kirjalike tõendite uurimine; 8) 10.08.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja istung lükkus edasi poole pealt seoses E. Savisaarle kiirabi kutsumisega; 9) 15.08.2017.a – kirjalike tõendite uurimine; 10) 16.08.2017.a – tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine; 11) 17.08.2017.a – tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine; 12) 29.08.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 13) 30.08.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 14) 31.08.2017.a – kirjalike tõendite uurimine; 15) 05.09.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 16) 06.09.2017.a – tunnistajate ülekuulamine; 17) 07.09.2017.a – tunnistajate ülekuulamine; 18) 12.09.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 19) 13.09.2017.a – tunnistajate ülekuulamine; 20) 14.09.2017.a – tunnistajate ülekuulamine; 21) 19.09.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 22) 20.09.2017.a – istung lükatud edasi seoses süüdistatav P. Kutseri haigestumisega; planeeritud kohtuistung 21.09.2017.a ei toimunud; 23) 26.09.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 27.09.2017.a ja 28.09.2017.a ei toimunud; 24) 03.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 25) 04.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 26) 05.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 27) 10.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 28) 11.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 12.10.2017.a ja 17.10.2017.a ei toimunud; 29) 18.10.2017.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 19.10.2017.a, 07.11.2017.a, 08.11.2017.a, 09.11.2017.a, 14.11.2017.a, 15.11.2017.a ja 16.11.2017.a ei toimunud; 30) 12.12.2017.a – istung lükati edasi seoses süüdistatav E. Savisaare haiglas viibimisega; planeeritud kohtuistungid 13.12.2017.a ja 14.12.2017.a ei toimunud; 31) 23.01.2018.a – istung lükati edasi seoses süüdistatav E. Savisaare haigestumisega;planeeritud kohtuistungid 24.01.2018.a ja 25.01.2018.a ei toimunud; 73 32) 30.01.2018.a – asjatundja ülekuulamine; planeeritud kohtuistung 31.01.2018.aei toimunud; 33) 06.02.2018.a – vandeadvokaadid O. Nääs ja GrettaOltjer-Timberg esitasid taotluse lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlus nr 1-16-10503 osaliselt E. Savisaarele esitatud süüdistuses ja palusid kohtul kriminaalmenetluse lõpetamisel anda E. Savisaare kaitsjale menetluslike taotluste esitamiseks tähtaeg 7 (seitse) päeva; planeeritud kohtuistungid 07.02.2018.a, 08.02.2018.a ei, 13.02.2018.a, 14.02.2018.a, 15.02.2018.a, 20.02.2018.a, 21.02.2018.a, 22.02.2018.a, 27.02.2018.a, 28.02.2018.a, 01.03.2018.a, 06.03.2018.a, 07.03.2018.a, 08.03.2018.a, 20.03.2018.a, 21.03.2018.a, 22.03.2018.a, 03.04.2018.a, 04.04.2018.a, 05.04.2018.a, 10.04.2018.a, 11.04.2018.a, 12.04.2018.a, 17.04.2018.a, 18.04.2018.a, 24.04.2018.a, 25.04.2018.a, 26.04.2018.a, 08.05.2018.a, 09.05.2018.a, 10.05.2018.a, 15.05.2018.a, 16.05.2018.a, 17.05.2018.a, 22.05.2018.a, 23.05.2018.a, 24.05.2018.a, 29.05.2018.a, 30.05.2018.a ja 31.05.2018.a ei toimunud 34) 05.06.2018.a – kohus lõpetas E. Savisaare suhtes menetluse, süüdistatav A. Kofkini kaitsja vandeadvokaat A. Pilv esitas taotluse menetluse lõpetamiseks A. Kofkini suhtes mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu ja H. Tederi kaitsja vandeadvokaat T. Teder esitas taotluse E. Savisaare suhtes kordusekspertiisi teostamiseks; 35) 06.06.2018.a – kohtuistung lükati edasi seoses Harju Maakohtu 05.06.2018.a määrusele edasikaebuse esitamisega;planeeritud kohtuistungid 07.06.2018.a, 12.06.2018.a, 13.06.2018.a, 14.06.2018.a, 19.06.2018.a, 20.06.2018.a ja 21.06.2018.a ei toimunud; 36) 04.09.2018.a – korraldav istung prokuratuuri poolt 15.08.2018.a esitatud taotluse lahendamiseks ja kohus lõpetas P. Kutseri suhtes menetluse; planeeritud kohtuistungid 05.09.2018.a, 06.09.2018.a, 11.09.2018.a ja 12.09.2018.a ei toimunud; 37) 15.01.2019.a – süüdistatav A. Kofkini kaitsja vandeadvokaat A. Pilv esitas taotluse menetluse lõpetamiseks A. Kofkini suhtes mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu koos menetluskulude hüvitamise taotlusega ja vandeadvokaadid Oliver Nääs ja GrettaOltjer-Timberg esitasid kolm taotlust: 1) mõista Eesti Vabariigilt E. Savisaare kasuks välja menetluskulud kogusummas 228 995,74 eurot; 2) tagastada E. Savisaarele 22.09.2015.a aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald, LääneVirumaa toimunud läbiotsimise käigus äravõetud ja 03.05.2016.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-16-3122 arestitud sularaha kogusummas 186 000 eurot ja 300 000 Eesti krooni; 3) mõista Eesti Vabariigilt E. Savisaare kasuks välja 131 733,33 eurot ametist kõrvaldamisega tekkinud kahju hüvitamiseks; tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta kohaldamata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 osas, milles see ei sätesta kahju hüvitamise nõudeõigust isikutele, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel ja edastada kohtulahend põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 alusel Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse alustamiseks; 38) 18.02.2019.a – kohus lahendas 15.01.2019.a esitatud taotlused; planeeritud kohtuistungid 18.03.2019.a, 20.03.2019.a, 21.03.2019.a, 22.03.2019.a, 25.03.2019.a, 26.03.2019.a, 01.04.2019.a, 05.04.2019.a, 08.04.2019.a ja 15.04.2019.a ei toimunud; 39) 29.04.2019.a – istung lükkus edasi kuni süüdistatava K. Kallo saadikupuutumatuse osas otsuse tegemiseni; 40) 17.06.2019.a – kirjalike tõendite uurimine ja tunnistajate ülekuulamine; 41) 18.06.2019.a – süüdistatav H. Tederi ülekuulamine, prokuratuur esitas kohtule muudetud süüdistuse H. Tederi ja K. Kallo osas, kohus lõpetas H. Tederi suhtes menetluse ning eraldas kriminaalasjast süüdistatava MTÜ Eesti Keskerakond osas 74 materjalid eraldi menetluseks, süüdistatava K. Kallo kaitsja K. Rande poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 42) 19.06.2019.a – tunnistaja ülekuulamine; 43) 13.08.2019.a – süüdistatav V. Kunmani ülekuulamine; planeeritud kohtuistungid 14.08.2019.a ja 15.08.2019.a ei toimunud; 44) 29.08.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatav A. Kofkini ülekuulamine; planeeritud kohtuistung 30.08.2019.a ei toimunud; 45) 10.09.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatava A. Tuulbergi kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 46) 11.09.2019.a – tunnistajate ülekuulamine ja süüdistatava A. Tuulbergi kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; 47) 12.09.2019.a – süüdistatava A. Tuulbergi ülekuulamine ja süüdistatava A. Tuulbergi kaitsja I. Leppiku poolt kaitseaktis loetletud tõendite esitamine; planeeritud kohtuistung 13.09.2019.a ei toimunud; 48) 04.10.2019.a – täiendavate tõendite esitamine; 49) 07.10.2019.a – kohtuvaidlused; 50) 11.10.2019.a – kohtuvaidlused; 51) 14.01.2020.a – kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Eeltoodud kohtuistungite loetelust nähtub, et kohtuistungeid on korduvalt edasi lükatud seoses E.Savisaare haigestumisega ja pikem vaheaeg kohtuistungites tekkiski seoses vajadusega määrata E.Savisaare suhtes kordusekspertiis. Samuti tekkis kohtuistungitesse paus seoses sellega, et E.Savisaare suhtes 05.06.2018.a tehtud menetluse lõpetamise määrus vaidlustati ja nimetatud määrus sai lõpliku lahendi Riigikohtust alles 21.12.2018.a. Kriminaalasja menetlemise kohtus on seega muutnud aeganõudvamaks süüdistatav E. Savisaare tervisliku seisundiga seonduvad asjaolud (tema haigestumise tõttu kohtuistungite edasilükkamine, korduvad ekspertiisid, sellega seotud määruste vaidlustamine jne). Menetluse kestvust on aga mõjutanud ka tunnistajate ja kriminaalasja materjalide rohkus. Kriminaalasja menetlemise kiirus ei ole kuidagi olnud sõltuvuses A.Kofkini tegevusest või tegevusetusest. A.Kofkini tõttu ei ole ära jäänud mitte ükski kohtuistung, ka vaatamata sellele, et A.Kofkin ei ela Eestis ja tema osalemine menetluses on seotud lennureisidega, mis tema vanuses (A.Kofkinil täitub 2020.a mais 79.eluaasta) on kurnavad ja väsitavad. Vastab tõele kaitsja väide, et ei A.Kofkin ega tema kaitsjad ei ole venitanud kohtulikku arutelu ega seda takistanud. Kohtul puuduvad igasugused andmed ka selle kohta, et A.Kofkin või tema kaitsjad oleksid takistanud kohtueelset uurimist. Seega – menetluse kiirus ei ole mingilgi määral olenenud A.Kofkinist ega tema kaitsjatest. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel ei tohi ühe süüdistatava menetlust takistavat käitumist omistada kaassüüdistatavatele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 648). 3. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kõne all oleva kriminaalmenetluse kohtueelsel uurimisel on esinenud tegevusetuse perioode. Esimeses liidetud kriminaalasjas alustati menetlust 03.02.2011.a. ja kaitsjatele anti kriminaaltoimik tutvumiseks 24.05.2016.a. Seega kestis kohtueelne uurimine kokku 5 aastat ja 4 kuud. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et vaatamata sellele, et antud kriminaalasjas tervikuna on koostatud mitmeid rahvusvahelisi õigusabipalveid, ei saa iseenesest olla mõistlik 75 põhjendus pikale menetlusajale nii EIK kui Riigikohtu seisukohtade valguses. Kriminaalasjas 14913000039 alustati menetlust 17.04.2014.a ja selle kriminaalasjaga liideti kriminaalasi 14700000090, milles alustati menetlust 09.06.2014.a. Miks need kaks kriminaalasja liideti ühiseks menetluseks alles 22.11.2016.a ehk vahetult enne kriminaalasja kohtusse saatmist, sellele mõistlikku põhjendust kohtu hinnangul ei ole. Need kriminaalasjad ei puuduta süüdistatavate poolt toime pandud ühist kuritegu, et tulnuks vältida ühes ja samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes. Mõlemas nendest kriminaalasjadest on süüdistatavaks üksnes E.Savisaar, kes ei ole kohtule teadaolevalt taotlenud kriminaalasjade ühendamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul pikendas taoline kriminaalasjade ühendamine ebamõistlikult menetlusaega. Alates 03.02.2011.a on ligi kahe aasta kestel olnud kohtueelne menetlus väga passiivne ja sisuliselt on kogu tegevus piirdunud Šveitsi Konföderatsioonile esitatud õigusabipalve ja selle pinnalt tehtud täiendavate päringutega. Kui mõistliku menetlusaja algust hakata lugema alates 25.09.2015.a, siis kriminaalasjas kohtule esitatud materjalidest nähtub, et mitmeid kirjalikke tõendeid on asutud koguma alles 2015. aasta lõpus, kuigi neid oleks saanud koguda varem (menetlust alustati 17.07.2015.a). Seega on tuvastatav riigipoolne põhjendamatu viivitamine tõendite kogumisel kohtueelses menetluses. Kohtu tegevus kriminaalasja menetlemisel kohtus:  Prokuratuur edastas 29.11.2016.a Harju Maakohtule süüdistusakti ja kriminaalasi anti kohtunik Aulike Salo menetlusse. Kohtunik A. Salo esitas 30.11.2016.a taandamistaotluse ning Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik taandas 05.12.2016.a kohtumäärusega kohtunik A. Salo kriminaalasja menetlemisest. Kohtunik Anne Rebase menetlusse määrati kriminaalasi 05.12.2016.a;  13.02.2017.a kohtumäärusega määrati riigi õigusabi P. Kutserile;  21.03.2017.a kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata kaitsja O. Nääsitaotluse riigiprokurör Steven-HristoEvestuse taandamiseks;  Kohus määras 11.04.2017.a kohtumäärusega ambulatoorse isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi E. Savisaare suhtes;  Kohus andis 13.04.2017.a kohtumäärusega süüdistatavad MTÜ EestiKeskerakond, A.Kofkini, V.Kunmani, V. Reiljani, H.Tederi, K.Kallo, A. Tuulbergi ja P. Kutseri kohtu alla ning määras kriminaalasja arutamise kuupäevad. Samuti lahendas kohus nimetatud määrusega kaitsjate poolt kaitseaktides esitatud taotlused, muuhulgas jättis rahuldamata süüdistatava A.Kofkini kaitsja vandeadvokaat A. Pilve poolt esitatud taotluse lõpetada A.Kofkini suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel;  05.06.2017.a edastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule E. Savisaare suhtes teostatud ekspertiisiakti nt 17E-AOK0006;  Kohus andis 05.06.2017.a kohtumäärusega E. Savisaare kohtu alla;  Kohus eraldas 10.08.2017.a kohtumäärusega krimimaalasjast V. Reiljani süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi seoses tema osas asja arutamisega kokkuleppemenetluses;  04.10.2017.a kohtumäärusega määrati süüdistatav P. Kutserile rahatrahv 800 eurot seoses mõjuva põhjuseta 20.09.2017.a kohtuistungile mitteilmumisega;  08.02.2018.a kohtumäärusega määras kohus E. Savisaare suhtes täiendava isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi, täpsemalt terviseseisundi tuvastamise komisjoniekspertiisi;  05.06.2018.a kohtumäärusega lõpetati kriminaalasjas menetlus E. Savisaare suhtes KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 alusel seoses süüdistatava parandamatult 76         haigestumisega, mille tõttu ta ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 04.09.2018.a kohtumäärusega lõpetati P. Kutseri suhtes kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel; Kohus jättis 18.02.2019.a kohtumäärusega rahuldamata süüdistatava A. Kofkini kaitsja vandeadvokaat A. Pilve taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks A. Kofkini suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega; 18.02.2019.a kohtumäärusega lahendas kohus kohtumenetluse poolte esitatud menetluskulude taotlused; Kohus kaasas 18.02.2019.a kohtumäärusega E. Savisaare kriminaalasjas kohtumenetlusse kolmanda isikuna ja muutis 03.05.2016.a Harju Maakohtu määruses esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid ning arestisKarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku E. Savisaare elukohast 22.09.2015.a toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 80 000 eurot ja tagastas E. Savisaarele sularaha kogusummas 106 000 eurot ja 300 000 krooni; Kohus lõpetas 18.06.2019.a kohtumäärusega H. Tederi suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas menetluse; Kohus eraldas 18.06.2019.a kohtumäärusega kriminaalasjast süüdistatava MTÜ Eesti Keskerakond osas materjalid eraldi menetluseks seoses süüdistatava sooviga sõlmida kokkulepe; 14.01.2020.a kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa; Kohus tegi kriminaalasjas motiveeritud kohtuotsuse 26.03.2020.a. Kui vaadata eeltoodud kohtuistungite toimumise ajakava ja kohtu tegevust kriminaalasja menetlemisel, siis saab öelda, et kohus on aktiivselt kriminaalmenetlust toimetanud ja kohtust tingitud põhjustel ei ole kriminaalmenetlus käesolevas asjas veninud. 4. Olulised asjaolud, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul Oluliste asjaoludena, mis on süüdistatava jaoks kaalul, käsitletakse peamiselt kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (eeluurimisvangistus, ametikohalt eemaldamine, vara arest jms), samuti oodatava võimaliku karistuste raskust (pikk vangistus) (vt nt EIK 09.11.1999 Debboub vs. Prantsusmaa, § 46; 25.11.2003 Sanchez vs. Hispaania 05.11.2003). Kriminaalmenetlus on olnud pikka aega A. Kofkini elu ja tegevust oluliselt mõjutav. 2011.a lõpus sai A. Kofkin teada, et teda sisuliselt kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, esimene menetlustoiming tema suhtes teostati aga alles 22.09.2015.a (läbiotsimine). A. Kofkin on Austria Vabariigi kodanik, kes omab Eesti Vabariigis mitmeid ärihuvisid. A. Kofkin ei ole avaliku elu tegelane. A. Kofkini jaoks on tema suhtes läbiviidav menetlus olnud äärmiselt häiriv ja intensiivselt tema põhiõigusi riivav pika aja jooksul. On üldsusele teada, et tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest on räägitud intensiivselt ajakirjanduses. Juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seega on A.Kofkin pidanud tegelema oma hea nime kaitsmisega ja tema suhtes tõusetunud kahtlustuste ümber lükkamisega või vähemalt äripartneritele selgituste andmisega, et partnerid peaksid teda jätkuvalt usaldusväärseks ja tõsiseltvõetavaks. Teada on, et vähemalt osa kriminaaltoimikust oli lekkinud (lekitatud) ajakirjandusse juba enne kohtulikku uurimist. Kuna A.Kofkin ei ela Eesti Vabariigis, siis on olnud tema kohtusse jõudmine seotud paljude lennureisidega, mis on ilmselgelt eeldanud pidevat ja pikaajalist elu77 ja töökorralduse ümberplaneerimist. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on A.Kofkin pidanud taluma mitmesuguseid piiranguid. Läbi on otsitud tema elukoht ja töökoht.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A.Kofkini riive tema põhiõigustele on olnud ilmselgelt äärmiselt intensiivne ja pikaajaline. A.Kofkini puhul tuleb muuhulgas arvestada mõistliku menetlusaja hindamisel ka seda, et ta on sündinud 11.05.1941.a, seega saab ta 2020.a mais 79-aastaseks. Seega on A.Kofkin kõrges eas isik. Karistusseadustiku kohaselt võib kõrges eas inimene olla rauk (vanem kui 75 aastat) või isik, kes on jõudnud oodatava keskmise eluea lähedale, nt on 79 aasta vanune (KarS § 57 komm 9). Tema suhtes kriminaalmenetluse jätkumine ei ole ka seetõttu mõistlik. Kõrges eas olevate isikute puhul on reaalne oht, et jätkuv menetlus saab takistuse isiku tervisliku seisundi halvenemise tõttu ja menetluse lõpetamiseks tekib lisaks ebamõistlikule menetlusajale veel teinegi alus (KrMS § 199 lg 1 p 6). Väärib märkimist, et A.Kofkinil oleks olnud kogu menetluse kestel kindlasti võimalusi pöörduda arsti poole ja saada sealt tõend selle kohta, et ta ei saa ühel või teisel päeval kohtuistungil osaleda, kuna tema tervis seda ei võimalda. A.Kofkin ei ole sellist võimalust kasutanud ning on kohtu suhtes käitunud igati austavalt ja lugupidavalt. Kohtu hinnangul puudub asjas positiivne prognoos kriminaalmenetluse lõppemiseks lähitulevikus. On ilmne, et selles kriminaalasjas kaevatakse kohtuotsus edasi ja et kriminaalasi läbib kõik kohtuinstantsid. Seega lisandub kriminaalmenetlusele ajaliselt heal juhul vähemalt aasta, kuid realistlikum on, et isegi rohkem, kuna asja menetlemist pärsivad ilmselgelt ka maailmas tekkinud eriolukorrad ja liikumispiirangud seoses COVID19 viirusega. Harju Maakohus lõpetas menetluse E.Savisaare suhtes 05.06.2018.a määrusega. Määrus vaidlustati, Tallinna Ringkonnakohus tegi lahendi 14.08.2018.a, mis taas vaidlustati, Riigikohus võttis kaebuse menetlusse 30.10.2018.a ja tegi asjas lahendi 21.12.2018.a. Seega kulus määruskaebemenetluses lõpplahendi saamiseks üle poole aasta. Seega on alust eeldada, et lõpliku kohtuotsuse saamiseks kulub oluliselt rohkem aega. Juhul, kui näiteks esimese kohtuastme lahend tühistatakse ning kriminaalasi saadetakse tagasi uue lahendi tegemiseks, siis on ajaline perspektiiv hoopis hägusem. KrMS § 2742 lg 1 kirjeldatud meetme üks eesmärk on vältida isiku põhiõiguste riive edasist süvenemist. Kohus leiab ka, et kriminaalasjas menetluse jätkumine põhjustaks menetluses osalejatele põhjendamatuid kulusid, sealhulgas aja- ja inimressursi raiskamist. Kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg on möödunud ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, arvestades just kogu kriminaalemenetluse kestvust tervikuna ja selle intensiivset mõju süüdistatav A.Kofkinile pika perioodi vältel. Menetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Avalik menetlushuvi antud kriminaalasja vastu rauges sisuliselt pärast seda, kui A.Kofkini kaassüüdistatava E. Savisaare suhtes menetlus lõpetati. Sellele järeldusele võib jõuda näiteks kasvõi selle pinnalt, kui leigeks muutus ajakirjanike huvi peale E.Savisaare menetlusest nn lahkumist. Kohtu hinnangul ei saa jätta arvestamata ka seda, et süüdistatava (süüdistuse kohaselt altkäemaksu andja) karistuse kergendamine heastava abinõuna oleks ilmselgelt ebapiisav, seda eriti olukorras, kus teine süüdistatav (süüdistuse kohaselt altkäemaksu võtja) on kriminaalmenetlusest vabanenud. 78 Eelpool toodut arvesse võttes lõpetab kohus A. Kofkini suhtes käesolevas kriminaalasjas menetluse KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 3. ARESTITUD VARA Harju Maakohtu 03.05.2016.a kohtumäärusega nr 1-16-3122 arestiti E. Savisaare elukohast aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 22.09.2015.a toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 186 000 eurot ja 300 000 krooni(15 kd, tl 1-10, vara arestimise protokoll 15 kd, tl 11-13). Harju Maakohtu 05.06.2018.a kohtumäärusega lõpetati kriminaalasjas kriminaalmenetlus E. Savisaare suhtes süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4, KarS § 394 lg 2 p 3, KarS § 402 1 lg 1 ja KarS § 201 lg 2 p 1, 1, 3, 4 järgi KrMS § 199 lg 1p 6 ja § 274 lg 1 alusel seoses süüdistatava parandamatult haigestumisega, mille tõttu ta ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Harju Maakohtu 05.06.2018.a määrus jõustati Riigikohtu 21.12.2018.a määrusega. 15.01.2019.a esitasid vandeadvokaadid O. Nääs ja G.Oltjer-Timberg Harju Maakohtule taotluse tagastada E. Savisaarele 22.09.2015.a aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa toimunud läbiotsimise käigus äravõetud ja 03.05.2016.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-16-3122 arestitud sularaha kogusummas 186 000 eurot ja 300 000 Eesti krooni. 30.01.2019.a esitas Riigiprokuratuur taotluse kaasata E. Savisaar kriminaalasjas kohtumenetlusse kui kolmas isik ja muuta 03.05.2016.a Harju Maakohtu määruses esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid ning arestida kolmanda isiku E. Savisaare elukohast aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 22.09.2015.a toimunud läbiotsimisega leitud ning ära võetud raha summas 80 000 eurot konfiskeerimise tagamiseks KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel. Harju Maakohtu 18.02.2019.a kohtumäärusega kaasas kohus E. Savisaare kriminaalasjas kohtumenetlusse kolmanda isikuna, muutis 03.05.2016.a Harju Maakohtu määruses esitatud vara arestimise õiguslikke aluseid ning arestis KarS § 83 lg 2, lg 3 p 2 alusel konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku E. Savisaare elukohast aadressil Hundisilma talu, Eru küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 22.09.2015.a toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 80 000 eurot. Samuti tagastas kohus nimetatud määrusega E. Savisaarelesularaha kogusummas 106 000 eurot ja 300 000 krooni. E. Savisaare elukohast leitud ja ära võetud sularaha summas 80 000 eurot arestimise aluseks oli asjaolu, et süüdistuse kohaselt süüdistati kriminaalasjas A. Tuulbergi E. Savisaarele 09.12.2014.a ja 03.03.2015.a kokku 80 000 euro andmises SA Tallinna Kultuurikatel hankekonkursi võidu korraldamise eest. Nimetatud 80 000 eurot käsitleti kui vara, mille A. Tuulberg andis E. Savisaarele kui ametiisikule, vastutasuna tema ametiseisundi kuritarvitamise eest ehk tegemist oli kuriteo toimepanemise vahetu objektiga KarS § 83 ja § 301 mõttes. Kuivõrd kohus leidis käesolevas kohtuotsuses, et A. Tuulbergi poolt süüdistuses kirjeldatudKarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud, siis vabastab kohus aresti alt Harju Maakohtu 18.02.2019.a määruse nr 1-16-10503 alusel arestitud kolmandale isikule E. Savisaarele kuuluva sularaha summas 80 000 eurot ja tagastab nimetatud sularaha kolmandale isikule E. Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel. 79 4. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat: 1) Kriminaalasjas äravõetud ja vaadeldud elektrooniliste andmekandjate identsete koopiate konteinerfailid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 2) Turvakleebisega pakendis 5L00550 A5 formaadis kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Peedu Zeigerile kohtuotsuse jõustumisel; 3) Turvakleebisega pakendis 5L00547 2014.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 4) Turvakleebisega pakendis 5L00545 kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 5) Turvakleebisega pakendis 5L00549 kaustik ja kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kalev Kallole kohtuotsuse jõustumisel; 6) Turvakleebisega pakendis 5L00548 2015.a kalendermärkmiku sisulehed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 7) Turvakleebisega pakendis 5L00546 kaustik, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Savisaarele kohtuotsuse jõustumisel; 8) Andmekandjad: Digitaalsed nõudekirjad ja vastused 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna linna asutuste tulemiaruanded 2010-2014) 1-l CD plaadil, 22.09.2016 vaatlusprotokolli lisa (raadioklipid) 1-l CD plaadil, 06.05.2015 vaatlusprotokolli lisa (erakondade valimisreklaamide klipid) 1-l CD plaadil, 14.08.2016 vaatlusprotokolli lisa (MTÜ Eesti Keskerakonna klipp „Töötab“) 1-l CD plaadil, E. Savisaare, P. Pettai, K. Vaheri arvutite ja P. Pettai telefoni vaatlusprotokollide lisa 1-l CD plaadil, P. Pettai arvutist leitud maratoni teemalised videoklipid (15.08.2016 vaatlusprotokolli lisa) 1-l CD plaadil, 22.03.2016 vaatlusprotokolli lisa (Arvo Sarapuu) 1-l CD plaadil, ERJK vastusega nr 31-2/163/2 edastatud materjalid 1-l CD plaadil, 14.04.2016 vaatlusprotokolli lisa (Tallinna maratoni klipp) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (igale lasteaiale uus mänguväljak) 1-l CD plaadil, 23.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (teavitused eakatele) 1-l CD plaadil, 24.05.2016 vaatlusprotokolli lisa (Submedia) 1-l CD plaadil, 15.02.2016 OÜ Reklaam ja meedia vastus – 1-l CD plaadil ja 07.10.2016 Eesti Rahvusringhäälingu poolt väljastatud DVD-R plaat („Pealtnägija“ 14.01.2015), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (kokku 14 CD ja DVD-R plaati) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 5. MENETLUSKULUD 80 Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja poolt taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on olnud vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari2020. a määrus kriminaalasjas nr 1-19-2759, p 9).Tunnitasu mõistliku suuruse üle otsustamisel on kohtupraktikas arvesse võetud nt kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Süüdistatava kaitsmisel tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse ning nende dokumentide koostamisele kulunud aja hindamine on kohtu diskretsioon. Küll aga selleks, et kohus saaks kontrollida valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule ka dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1067). Riigikohus on mõistliku tunnitasu suurusena aktsepteerinud näiteks 150 eurot (ilma käibemaksuta)(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. märtsi2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-16, p 17), kuid samas ka 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Käesoleva kriminaalasja menetluskulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse, et kriminaalasi oli keskmisest ajamahukam ja keerukam ning määrab seetõttu mõistlikuks tunnitasu suuruseks kogu kriminaalasjas maksimaalselt 155 eurot, millele lisandub käibemaks. 5.1. KALEV KALLO KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna käesoleva kohtuotsuse kohaselt jäi K. Kallo süüdi talle KarS § 296 lg 1, KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistustes, siis peab ta KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt kandma esimese astme kohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud. Seega jääb valitud kaitsjale makstud tasu K. Kallo enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. 2 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb K. Kallolt välja mõista sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on ka märkida, et kohus mõistis K. Kallo õigeks talle KarS § 4021 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. Kohtupraktikakohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles 2 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 81 süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065). Kohtu hinnangul ei tule käesolevas kriminaalasjas kõne alla osaliselt kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmine, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles K. Kallo õigeks mõisteti. Kohus jõudis sellise seisukohani, sest K. Kallole esitatud süüdistuse asjaolud ja tõendid on nii altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaitamise kui ka keelatud annetuse tegemisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamise osas sisuliselt samadehk kaitsjad ei ole kohtu hinnangul teinud lisatööd K. KalloleKarS § 402 1 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse ümberlükkamiseks (kui siis saab lisatööks lugeda üksnes erakonnaseadusega tutvumist). 5.2. VELLO KUNMAN KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtule esitatud menetluskulude taotlustest V. Kunmani osas nähtub, et V. Kunmanil on kriminaalmenetluses olnud kolm kaitsjat. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 175 lg 2 mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2017.a otsus asjas nr 3-1-1-34-17, p 11) V. Kunmani kaitsja vandeadvokaat K. Rande on esitanud menetluskulude taotluse, mille kohaselt on V. Kunman kandnud menetluskulusid kaitsjale makstud tasu näol kokku summas 13 186,97 eurot (st. 10 989,14 eurot + käibemaks 20%). Taotluse kohaselt on kaitsja K. Rande tunnihinnaks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ühtlasi taotleb kaitsja K. Rande menetluskuludele täiendavalt juurde arvestada 07.10.2019.a ja 11.10.2019.a kohtuistungitele kulunud aeg tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on kaitsja K. Rande kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav.Menetluskulude taotlusele lisatud arvetest nähtub, millistele toimingutele (konsultatsioonid, suhtlemine uurimisasutuse ja prokuratuuriga, menetlustoimingutel osalemine, menetlusdokumentide koostamine, materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine) ja kui palju aega kaitsja kulutas ning milline oli seejuures tema ühe tunni hind. Kohus leiab, et kaitsja K. Rande poolt osutatud õigusteenus on olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsja K. Rande poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Kohus rahuldab ka kaitsja K. Rande taotluse ja arvestab menetluskuludele täiendavalt juurde 07.10.2019.a ja 11.10.2019.a kohtuistungitele kulunud aja tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuistungi protokollidega on tõendatud, et kaitsja K. Rande osales nimetatud kohtuistungitel. Kohtuistung 07.10.2019.a kestis 6 tundi (kell 09:57-15:58) ja 11.10.2019.a 6 tundi ja 30 minutit (10:01-16:27). Seega lisandub nende kohtuistungite eest täiendava menetluskuluna 2250 eurot (koos käibemaksuga) (12 tundi ja 30 minutit x 180 eurot/tund = 2250 eurot). Kokku tuleb kaitsja K. Rande poolt taotletud menetluskuludest 82 hüvitada V. Kunmanileseega menetluskulud summas 15 436,97 eurot (13 186,97 eurot + 2250 eurot = 15 436, 97 eurot) (koos käibemaksuga). V. Kunmani kaitsja vandeadvokaat P. Keres on esitanud menetluskulude taotluse, mille kohaselt on V. Kunman kandnud menetluskulusid kaitsjale makstud tasu näol kokku summas 8484 eurot (7070 eurot + käibemaks 1414 eurot). Taotlusest nähtub, et kaitsja P. Kerese tunnihinnaks on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on ka kaitsja P. Kerese kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav. Menetluskulude taotlusele lisatud arvetest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju on kaitsja aega kulutanud. Kohus leiab, et kaitsja P. Kerese poolt osutatud õigusteenus on olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude hüvitamisel kaitsja P. Keresele ei lähe kohus vastuollu KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, sest kohus kontrollis ja ei tuvastanud, et kaitsja P. Keres oleks täitnud kaitsja K. Randega täpselt samu kaitseülesandeid. Küll aga kuna kohus määrus nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis ei ole kaitsja P. Kerese poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Seega kohus vähendab kaitsja P. Kerese poolt taotletavat tunnitasu hinda ja menetluskulude suurust ning leiab, et kaitsja P. Kerese poolt taotletud menetluskuludest tuleb V. Kunmanilehüvitada menetluskulud summas 7719 eurot (41,5 tundi x 155 eurot/tunnis = 6432,50 eurot + käibemaks 20% ehk 1286, 50 eurot = 7719 eurot) (koos käibemaksuga). V. Kunmani kaitsja vandeadvokaat P. Koch on esitanud menetluskulude taotluse, mille kohaselt on V. Kunman kandnud kohtueelses menetluses menetluskulusid kaitsjale makstud tasu näol kokku summas 22 738,20 eurot (st. 19 038,49 eurot + käibemaks 20%). Taotluse kohaselt on kaitsja P. Kochi tunnihinnaks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kaitsja P. Kochi kaitsjatasu summa kujunemine osaliselt jälgitav. Menetluskulude taotlusele lisatud tabelis on muu hulgas märgitud arved nr 2015193 (summas 3321,6 eurot koos käibemaksuga) ja 2014216 (summas 3262 eurot koos käibemaksuga), mida ei ole menetluskulude taotlusele lisatud. Kuivõrd kohus ei saa kontrollida, kas nende arvete alusel osutatud õigusteenus on olnud vajalik ja põhjendatud (lisaks arvete puudumisele ei ole arve alusel tehtud töid kajastatud ka menetluskulude taotlusele lisatud tabelis, mille alusel oleks kohus saanud samuti anda hinnangu esitatud arvele), siis vähendab kohus nende arvete alusel hüvitatavat menetluskulude suurust. Ülejäänud arvete osas on kohtu hinnangul kaitsja P. Kochi poolt osutatud õigusteenus olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude hüvitamisel kaitsja P. Kochile ei lähe kohus vastuollu KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, sest kaitsja P. Koch täitis V. Kunmani kaitseülesandeid kohtueelses menetluses ning kaitsjad K. Rande ja P. Keres kohtumenetluses. Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsja P. Kochi poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaitsja P. Kochi poolt taotletud menetluskuludest hüvitada V. Kunmanile menetluskulud summas 16 154,60 eurot (22 738, 2 eurot – 3321, 6 eurot – 3262 eurot = 16154,60 eurot) (koos käibemaksuga). Seega kokku tuleb V. Kunmanile kaitsjate poolt taotletud menetluskuludest hüvitada 39 310,57 eurot (15 436,97 eurot + 7719 eurot + 16154,60 eurot = 39 310,57 eurot) (koos käibemaksuga). 83 Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Vello Kunmani kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 39 310 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kümme) eurot ja 57 (viiskümmend seitse) senti (sh käibemaks). Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsuse nr 1-16-10503 resolutiivosas on ekslikult märgitud, et Eesti Vabariigilt tuleb V. Kunmani kasuks välja mõista tema poolt kantud õigusabikulud KrMS § 183 lg 1 alusel. Kohus on nimetatud vea parandanud Harju Maakohtu 24.03.2020.a kohtumäärusega. 5.3. AIVAR TUULBERG KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. A. Tuulbergi kaitsja vandeadvokaat I. Leppik on esitanud menetluskulude taotluse, milles taotleb A. Tuulbergi kasuks välja mõista menetluskulud summas 116 820,72 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kaitsja I. Leppik osutanud õigusteenust tunnihinnaga 145 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on kaitsja I. Leppiku kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav.Menetluskulude taotlusele on lisatud põhjalik ajaaruanne, millest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju aega kaitsja kulutas. Kohus leiab, et kaitsja I. Leppiku poolt osutatud õigusteenus on olnud suures osas vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Küll aga ei nõustu kohus järgmiste ajaaruandes olevate kirjetega: 06.12.2016.a kell 09:00 ajalehes Postimees avaldatud andmetega tutvumine, büroosisene arutelu seoses vastulause koostamisega ja arutelu võimaliku tsiviilhagi koostamise ja hagi tagamise kohta summas 217,50 eurot ning 06.12.2016.a kell 09:35 telefoninõupidamine ja pöördumise koostamine ajakirjandusväljaandele summas 241,67 eurot. Kohus leiab, et ajakirjanduslike materjalidega tutvumine ja ajakirjandusväljaannetele vastuste koostamine ei ole selline õigusteenus, mis oleks käesoleva kriminaalasja raames olnud vajalik. Seega vähendab kohus nende arvete osas väljamõistetava menetluskulude suurust 551 euro võrra (217,50 + 241,67 = 459,17 + käibemaks 20% = 551,004). Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsja I. Leppiku poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 145 eurot (lisandub käibemaks) mõistliku suurusega. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaitsja I. Leppiku poolt taotletud menetluskuludest hüvitada A. Tuulbergile menetluskulud summas 116 269,72 eurot (116 820,72 eurot – 551 eurot = 116 269,72 eurot) (koos käibemaksuga). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Aivar Tuulbergi kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 116 269 (sada kuusteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti (sh käibemaks). Harju Maakohtu 14.01.2020.a kohtuotsuse resolutiivosas 1-16-10503 on ekslikult märgitud, et Eesti Vabariigilt tuleb A. Tuulbergi kasuks välja mõista tema poolt kantud õigusabikulud KrMS § 183 lg 1 alusel. Kohus on nimetatud vea parandanud Harju Maakohtu 24.03.2020.a kohtumäärusega. 5.4. ALEXANDER KOFKIN KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna kriminaalmenetluse 84 seadustik ei sätesta KrMS §-s 183 ette nähtud üldreeglist erandit juhuks, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, siis peab A. Kofkinile esitatud süüdistuse menetlemisel tekkinud kulud kandma riik. A. Kofkini kaitsjad vandeadvokaadid A. Pilv ja M. Pilv on esitanud menetluskulude taotluse, milles taotlevadjätta A. Kofkini poolt kriminaalasja menetluses kantud õigusabikulud summas 79 197 eurot (ilma käibemaksuta) Eesti Vabariigi kanda. Taotluse kohaselt on kaitsjad osutanud süüdistatavale õigusteenust tunnihinnaga 155 eurot. Menetluskulude hüvitamise taotlusele on lisatud ka Harju Maakohtule 15.01.2019.a esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks seoses mõistliku menetlusaja rikkumise taotlusega ning kaitsjad paluvad kohtul arvestada ka varasemalt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlust. Harju Maakohtule 15.01.2019.a esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et süüdistatavale osutati õigusteenust tunnihinnaga 130/145 eurot. Kohtu hinnangul on A. Kofkinikaitsjatepoolt esitatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav.Menetluskulude taotlusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju aega kaitsjad kulutasid. Kohtu hinnangul on A. Kofkini kaitsjate poolt esitatud arvetel kajastatud toimingud olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud (näiteks on kaitsjate poolt esitatud arved kohtuistungitel osalemise eest kooskõlas kohtuistungite protokollides toodud kohtistungite kestusega). Kuivõrd kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis on kaitsjate poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 130/145 eurot ja 155 eurot (ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. Eeltoodut arvestades tuleb kaitsjate A. Pilve ja M. Pilve poolt taotletud menetluskuludest hüvitada A. Kofkinile menetluskulud summas 79 197 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 183 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Alexander Kofkini kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 79 197 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot (ilma käibemaksuta). 5.5. EDGAR SAVISAAR Harju Maakohtu 05.06.2018.a kohtumäärusega lõpetati kriminaalasjas menetlus E. Savisaare suhtes seoses süüdistatava parandamatult haigestumisega, mille tõttu ta ei olnud võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma ning ta kaasati Harju Maakohtu 18.02.2019.a kohtumäärusega kohtumenetlusse kolmanda isikuna. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. E. Savisaare esindaja vandeadvokaat O. Nääs on esitanud menetluskulude taotluse, milles taotleb E. Savisaare kasuks välja mõista menetluskulud summas 2907 eurot (koos käibemaksuga), millele palub juurde arvestada 11.10.2019.a kohtuistungile kulunud aeg. Taotluse kohaselt on esindaja O. Nääs koos vandeadvokaat Olavi-Jüri Luigega osutanud õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on E. Savisaare esindaja poolt esitatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav.Menetluskulude taotlusele on lisatud arved koos spetsifikatsioonidega, millest nähtub, millistele toimingutele ja kui palju aega esindaja kulutas. Samuti nähtub menetluskulude taotlusele lisatud tabelist, kas kohtuistungil osales parajasti O.-J. Luik või O. Nääs. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et E. Savisaare esindaja poolt esitatud arvetel kajastatud toimingud 85 on olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kuigi kohus määras nimetatud kriminaalasjas mõistliku tunnitasu suuruseks maksimaalselt 155 eurot (lisandub käibemaks), siis leiab kohus, et kolmanda isiku esindamine edasises kohtumenetluses ei olnud niivõrd keeruline kui seda oli süüdistatavate esindamine. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada kolmanda isiku esindamisel mõistliku tunnitasu suurusena130 eurot, mis teeb menetluskuludeks kokku 1852,50 eurot (ilma käibemaksuta) (14 tundi ja 15 minutit x 130 eurot/tunnis = 1852,5). Kohus rahuldab ka esindaja O. Nääsi taotluse ja arvestab menetluskuludele täiendavalt juurde 11.10.2019.a kohtuistungitele kulunud aja tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuistungi protokolliga on tõendatud, et esindaja O. Nääs osales nimetatud kohtuistungil ja kohtuistung kestis 6 tundi ja 30 minutit (10:01-16:27). Seega lisandub 11.10.2019.a kohtuistungi eest täiendava menetluskuluna 845 eurot (ilma käibemaksuta) (6 tundi ja 30 minutit x 130 eurot/tund = 845 eurot). Kokku tuleb esindaja O. Nääsi poolt taotletud menetluskuludest hüvitada E. Savisaarele seega menetluskulud summas 3237 eurot (1852,50 eurot + 845 eurot = 2697,50 eurot + käibemaks 20% = 3237) (koos käibemaksuga). Eeltoodu põhjal mõistab kohus KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Edgar Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud kogusummas 3237 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot (sh käibemaks). 5.6. MUUD KULUD KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas ka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on viidud läbi kaks ekspertiisi. Esmalt ERI Kinnisvara OÜ poolt läbiviidud ekspertiis: kinnisvara hindamise ekspertiis maksumuses 3000 (kolm tuhat) eurot. OÜ Eri Kinnisvara on 07.03.2016.a koostanud kriminaalmenetluse käigus Kaitsepolitseiameti poolt 05.02.2016.a tehtud ekspertiisimääruse alusel kinnisvara hindamise ekspertiisi nr 432034-16 Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinnasuvate keldrikorruse äriruumide kohta. OÜ Eri Kinnisvara on 09.03.2016.a väljastanud selle kohta arve nr 160079, mille kohaselt oli kriminaalmenetluse kulu kinnisvara ekspertiisi teostamise eest 3000 eurot (14 kd, tl 170-171). Kuivõrd nimetatud ekspertiis määrati seoses sellega, et tõendada E. Savisaare ja A. Kofkini vahel altkäemaksukokkuleppe sõlmimise asjaolusid seonduvalt äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamisega OÜ-le Estkompexim Toitlustus ja A. Kofkini motiive ning kriminaalmenetlus on E. Savisaare suhtes lõpetatud ja käesoleva kohtuotsusega lõpetab kohus kriminaalmenetluse ka A. Kofkini suhtes, siis jätab kohus KrMS § 183 lg 1 alusel nimetatud ekspertiisikulu riigi kanda. TeiseksSemiotics Ltd poolt läbiviidud ekspertiis: semiootikaekspertiis maksumuses 28 840 (kakskümmend kaheksa tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot. Creative SemioticsLtd koostas ajavahemikul 27.04.2015.a kuni 20.07.2015.a semiootika ja reklaami kommunikatsiooni planeerimise kompleks- ja komisjoniekspertiisi eesmärgiga hinnata semiootilisest vaatenurgast ning kommunikatsiooni planeerimise analüüsi kaudu tõenäosust, et Eesti Keskerakonna reklaamide tagajärjeks oli võimalus mõjutada reklaami vaatajaid 86 poliitilistel eesmärkidel(26 kd, tl 1-272). Kuivõrd kõnealune ekspertiis oli vajalik peamiselt E. Savisaarele etteheidetud KarS § 201 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega ja E. Savisaare suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, siis jätab kohus KrMS § 183 lg 1 alusel nimetatud ekspertiisikulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik AadiPotter Rahvakohtunik MettaSarri Rahvakohtunik 87