1 365?. RAHANDUSMINISTEERIUM 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNOU SELETUSKIRI Tallinn 2020 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 I OSA. ÜLEVAADE 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕUST .............................. 5 Ülevaade riigi majanduse olukorrast ....................................................................................................5 Selgituseks.........................................................................................................................................5 Prognoosi eeldused ...........................................................................................................................5 Majanduse väljavaated .....................................................................................................................6 Valitsussektori eelarvepositsioon, ülevaade tuludest ja kuludest .........................................................8 Valitsussektori eelarvepositsioon......................................................................................................8 Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile .........................................................................8 Riigieelarve tulude prognoos ............................................................................................................9 Riigieelarve kulude prognoos .........................................................................................................11 Valitsussektori finantseerimine .......................................................................................................12 II OSA. ÜLEVAADE 2020. AASTA LISAEELARVE EELNÕUST VALITSEMISALADE LÕIKES ................................................................................................................................................ 13 Vabariigi Valitsuse eelarve .............................................................................................................14 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve.................................................................15 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve ..............................................................................16 Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve ..................................................................................17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve ...........................................18 Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve ...................................................................................21 Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve ................................................................................22 Siseministeeriumi valitsemisala eelarve .........................................................................................23 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve ...................................................................................24 III OSA. 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED ...................................................................................................................................... 26 LISA 1: KRIISILEEVENDUSMEETMETE NIMEKIRI ............................................................... 28 LISA 2: MAJANDUSLIKU SISU JAOTUS ASUTUSTE LÕIKES................................................ 30 2 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri SISSEJUHATUS 2020. aasta lisaeelarve eelnõu koostamine Riigikogu võttis 11. detsembril 2019. aastal vastu 2020. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli 11,8 ja kulude maht 11,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve 0,4 ja finantseerimistehingute eelarve 0,3 miljardit eurot. Eelarveaasta on alanud maailmas järjest suurema ulatusega leviva SARS-CoV-2 viirusega (edaspidi: koroonaviirus). Hiinast üleilmselt levima hakanud koroonaviirus jõudis Eestisse käesoleva aasta alguses, millest põhjustatud esimene COVID-19 haigusjuht tuvastati 27. veebruaril. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil COVID-19 (SARS-CoV-2) viirusest põhjustatud pandeemiaks. Viiruse leviku peatamiseks Eestis ja juhtimiskorralduse tõhustamiseks kuulutas Vabariigi Valitsus 12. märtsil välja riigis eriolukorra (kuni 1. maini) ning moodustas koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni peaministri juhtimisel. Vabariigi Valitsus kiitis 19. märtsi ja 1. aprilli kabinetinõupidamistel heaks koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikud meetmed, eesmärgiga leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist välja tulemist. Eesti tööinimeste ja ettevõtete abistamiseks planeeritud meetmete paketi kogumõju on vähemalt 2 miljardit eurot. Pakett sisaldab nii ettevõtete toetamist KredExi, Ettevõtluse Arendamise SA ja Maaelu Edendamise SA kaudu, Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Pakett võimaldab maksuvõla ajatamist, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist. Samuti toetatakse kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi teatud tasemel hoidmist ja investeerimistegevusi, Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori ehitust ning viiakse ellu suuremas mahus elamute korrastamist, teedeehitust ja „viimase miili“ tegevusi. Samal nõupidamisel otsustati algatada 2020. aasta lisaeelarve eelnõu koostamine. Meetmete elluviimiseks vajalik eelarve nähakse ette lisaeelarves. Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud. Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna vahendid eriolukorra lahendamiseks tuleb kasutusele võtta koheselt. Eelnõu ülesehitus Lisaeelarve seaduse eelnõu on üles ehitatud 2020. aasta riigieelarve seaduse alusel ning kajastatud on ainult muutuvaid riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarveid. Tulude eelarve suurendamine on tähistatud „+“ ja vähenemine „ – “ märgiga. Kulude ja investeeringute eelarve kasv on tähistatud „ – “ märgiga ja vähenemine „+“ märgiga. Esimeses veerus on riigieelarve liigendatud administratiivselt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kaupa ning majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Kulud ja investeeringud on täiendavalt liigendatud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. 3 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, piirmääraga vahenditele on määratud seaduse alusel kasutamise limiit. Seetõttu on riigieelarves kavandatud eelarved esitatud kahes veerus: „Eelarve kokku“ ja „sh piirmääraga vahendid“. Veerus „Eelarve kokku“ on kajastatud nii piirmääraga kui piirmäärata eelarve vahendid. Eelarve on esitatud tuhandetes eurodes. Eelnõu seletuskirja ülesehitus 2020. aasta lisaeelarve seletuskirjaga selgitatakse ainult lisaeelarve seadust – st kajastatakse vastavat lisaeelarvega seotud informatsiooni, ei esitata uuesti kogu 2020. aasta riigieelarve seadust täies mahus. Kõikides seletuskirja tabelites esitatakse riigieelarve tulusid, kulusid, investeeringuid ning finantseerimistehinguid tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti. Tabelite all on sisulised selgitused lisaeelarvega tehtavate muudatuste kohta. Eelnõu seletuskiri koosneb sissejuhatusest, kolmest osast ja lisast. Esimene osa annab ülevaate lisaeelarve aluseks olevast majandusprognoosist, eelarvepositsioonist, tuludest ja kuludest. Teine osa annab ülevaate lisaeelarvest valitsemisalade lõikes. Kolmas osa selgitab lisaeelarvega muudetavaid ja lisatavaid tekstiparagrahve. Lisades on toodud kriisileevendusmeetmete nimekiri valitsemisalade lõikes koos mõjuga valitsussektori eelarvepositsioonile ning ülevaade kulutustest administratiivselt majandusliku sisu järgi. 4 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri I OSA. ÜLEVAADE 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕUST Ülevaade riigi majanduse olukorrast Selgituseks Käesolev prognoos on tehtud olukorras, kus määramatus tuleviku ees on suur. Lisaks ei ole tulevik praegu määratud ainuüksi inimeste käitumisega majanduslikest stiimulitest lähtudes, vaid sissetulekute, tarbimise, investeerimise ja sedakaudu ka maksulaekumiste arengut dikteerivad viiruse epidemioloogia ning rahvatervise kaitse meetmed. Kuna tulevik ei ole kunagi üheselt ette määratud, siis on mõistlik anda prognoose enamasti usaldusvahemikena. Näiteks tuli Soome majanduselu uurimise instituut ETLA 13.3.2020 välja prognoosiga, kus Soome majanduslangus võib sellel aastal olla 1–5%, sõltuvalt pandeemia kestusest ja riikide abimeetmetest. Soome pank andis oma 18.3.2020 avaldatud prognoosis Soome majanduslanguse vahemikuks 1,5–4%. Rootsi rahandusministeerium hindas oma 31.3.2020 prognoosis Rootsi selle aasta SKP languseks 4%. Rahandusministeeriumi prognoosil põhinevad riigieelarve arvutused, mistõttu ei ole meil vahemike kasutamise luksust, kuid avaldatud arvudesse tuleb suhtuda suurema ettevaatusega kui tavaliselt. Kuna Eesti majandus põhjanaabrite omaga tihedalt seotud, siis võib eeldada, et ka Eesti majandusareng kulgeb nendega sarnases rütmis, kuid nõrgemate automaatsete stabilisaatorite (sotsiaalkaitsesüsteem…) on Eesti majanduse volatiilsus suurem. Käesoleva prognoosi eesmärk on anda ligilähedane pilt Eesti majanduse ja riigirahanduse arengust ilma kriisi leevendusmeetmeteta. Prognoosi eeldused Iga prognoosi aluseks on erinevate eelduste lukustamine, seda muu hulgas meie ekspordipartnerite majandusarengu, nafta maailmaturuhinna ja euroala inflatsiooni osas. Pandeemia praeguses faasis on igasuguste eelduste fikseerimine pea võimatu, kuna iga järgmine päev toob uue olukorra ja uued poliitilised ja käitumuslikud otsused. Prognoos lähtub olukorra hinnangust 31.3.2020 seisuga. Teiseks oluliseks prognoosi eelduseks on valitsuse poliitika. Rahandusministeeriumi prognoosid lähtuvad prognoosi tegemise hetkeks seadustatud poliitikameetmetest. Kuna praegu tegeleb valitsus igapäevaselt uute kriisilahenduste väljatöötamisega, mille seadustamine jääb tulevikku, siis on see prognoos tehtud ilma kriisi leevendusmeetmete mõjuta. Eelduseks on kõigi valitsussektori planeeritud kulutuste ja investeeringute tegemine vastavalt kehtivale riigieelarvele. Kuna valitsuse kriisimeetmed eelduslikult pehmendavad kriisi mõju majandusele, võib tegelik majandusareng olla positiivsem kui praegu koostatud prognoosides oodatakse. See sõltub aga sellest, kuidas kriisimeetmetega õnnestub säilitada ettevõtete elujõudu ja elanike sissetulekuid ning tarbimisjulgust. Selle prognoosi juures on eeldatud, et eriolukord koos oma majandustegevust piiravate mõjudega kestab mai lõpuni, mille järel algab majandustegevuse järkjärguline taastumine. Taastumise tempo on majandussektoriti kindlasti erinev, kui tervikuna eeldatakse jõudmist u 90% tasemele SKP kasvu nominaalse trendi suhtes (mille kasvutempo oli eelmise prognoosi põhjal u 5% aastas). Selle prognoosi oluliseks eelduseks on veel asjaolu, et antud kriisi tekkepõhjused ei peitunud Eesti ega teiste ELi riikide majanduses, nagu viimase finantskriisi puhul, vaid tulid teisest 5 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri elusfäärist. Seetõttu võib oletada, et pärast ohu taandumist rahvatervisele peaks normaalne majandustegevus taastuma eelmise kriisiga võrreldes oluliselt kiiremini. Kas nii ka läheb, sõltub paljuski nii Eesti kui teiste riikide kriisiabimeetmete tõhususest. Majanduse väljavaated Eesti majandus on viimastel aastatel olnud tugevas seisus nii tööhõive, sissetulekute kui ekspordivõime seisukohast. Majanduskasv on üllatanud positiivselt, olles viimase kolme aasta keskmisena 5%. Vaatamata kiirele kasvule ei tohiks Eesti majanduses olulisi sisemisi tasakaalustamatusi siiski olla. Lähiaastate majanduskasv võiks jääda 2,5% lähedale, kuid 2020. aastal ei õnnestu majanduslangust vältida. Selle ajutise ja erakorralise languse kompensatsiooniks võivad edaspidised kasvunumbrid olla ka varem arvatust kiiremad. Erinevalt eelmisest kriisist on sellel nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid, eelmises mängisid rolli eelkõige nõudluspoolsed. Majanduse pakkumise ehk tootmise pool saab kannatada rahvusvaheliste tarneahelate katkemise ning töötajate töölt eemalejäämise tõttu. Nõudluspoolt mõjutavad tarbimisele seatud füüsilised piirangud ning inimeste ettevaatusmotiivist tingitud suurem säästlikkus. Kuna Eesti majanduses on väliskaubanduse osakaal oluliselt suurem enamiku ELi riikidega võrreldes, siis seda kanalit pidi on teistega võrreldes suurem ka mõju majandusele. Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras kõige suurema löögi turismi ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad. Tootmine tööstuses on takistatud nii tootmissisendite tarneraskuste kui ka välisnõudluse vähenemise tõttu. Kui kriisimeetmed jäävad paari kuu pikkuseks, siis ei tarvitse see oluliselt mõjutada ehitussektorit, mille jõulised tõusud ja langused käivad enamasti kaasas majandustsüklitega. Kui aga paljudel ettevõtetel tekivad majandusraskused ja surutis venib pikale ka meie ekspordipartnerite juures, siis vähenevad oluliselt ka investeeringud, millest ehitus moodustab olulise osa. Kriisi pikale venides jääb elanike sissetulek varem loodetust madalamaks, millele lisandub varade väärtuse kahanemine, mistõttu saavad pärsitud ka eluasemeinvesteeringud. Tööturg saab selles kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi, kuna isikuteenindusega ja kaubandusega seotud valdkondades on müügitegevus kokku tõmbunud. Olukorras, kus müügikäibed vähenevad, peavad ettevõtted ka töötajate osas kärpeid tegema. Kuna praegu ei ole teada, kui kaua viiruse levikuga seotud piirangud kehtivad, siis on ettevõtted raske valiku ees, kas vähendada töötajatel ajutiselt töökoormust ja oodata olukorra selginemist või lõpetada töösuhe kohe. Majanduse toimivuse seisukohalt ja eeldades kriisi lühiajalisust, oleks eelistatud töökoormuse vähendamine, et lihtsustada majanduse taastumist ja ära hoida töötajate otsimisega seotud kulusid, kuid paraku ei ole kõigil raskustesse sattunud ettevõtetel sellist puhvrit. Seetõttu ootame lähikuudel märkimisväärset hõivatud inimeste arvu langust ning töötuse kasvu, mida valitsuse poolt otsustatud toetusmeetmed ettevõtetele võiks oluliselt leevendada. Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes piirudutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele, sideteenuste tarbimine ilmselt suureneb ja läbi ei saa ka ilma transpordita. Vaba ajaga seotud teenuste tarbimine ning poolpüsi- ja püsikaupade ostud moodustavad aga pea kolmandiku tarbimiskorvist ning nende ostud on tugevasti pärsitud. Seetõttu võib varem prognoositud kolmeprotsendine eratarbimise kasv asenduda 12% langusega ning selle mõju võiks suures osas jääda esimesse poolaastasse. Kriisi mõju investeeringutele, eriti ehituses, jõuab kohale hiljem ning eeldusel, et kriisi jääb lühiajaliseks, on erinevalt eelmisest kriisist tagasihoidlikum. 6 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri (Siinkohal tuleb meenutada prognoosi tegemise eeldust, milles ei arvestata valitsuse tulevaste abimeetmetega, mis suurendavad töö kaotanud elanike sissetulekut ja üldist kindlustunnet ning sedakaudu vähendavad negatiivset mõju sisenõudlusele.) Väliskaubandus näitas mõningaid nõrkuse märke juba eelmise aasta lõpul, kuid praegu tuleb arvestada vähemalt kümneprotsendise ekspordi langusega 2020. aastal. Kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud. II kvartalis peaks teenuste eksport turismi- ja veoteenuste madalseisu tõttu vähenema ligi 40% võrra. Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks, aeglustudes tänavu 0,6%ni. Lisaks 17 aasta madalaimatele naftahindadele mõjutab energiahindu sooja talvega kaasnenud elektri börsihinna odavnemine. Tarbijahindu survestavad allapoole ka administratiivsed meetmed. 2021. aastal majandusaktiivsuse taastudes ja osalt madala võrdlusbaasi mõjul kiireneb tarbijahindade tõus 2% lähedale. Tabel 1. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi põhinäitajad (protsenti) 2020. aasta kevadine prognoos 2019 SKP jooksevhindades (mld EUR) SKP reaalkasv SKP nominaalkasv Tarbijahinnaindeks Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) Hõive kasv Palga reaalkasv Palga nominaalkasv Kasvuallikad Eratarbimiskulutused Valitsussektori lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse Sisenõudlus Kaupade ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste import Väliseeldused Nafta hind (Brent, USD/barrel) Muutus võrreldes 2019. aasta suvise prognoosiga 2019 2020* 2021* 2020* 2021* 28,0 25,9 28,6 0,2 -3,3 -2,1 4,3 7,7 2,3 671,3 -8,0 -7,6 0,6 616,1 8,0 10,6 2,1 633,2 1,0 0,9 0,1 0,2 -10,2 -12,7 -1,6 -55,8 5,4 5,4 0,0 -38,8 1,0 5,1 7,5 -8,2 0,0 0,6 2,8 2,8 5,0 0,0 0,3 0,3 -8,3 -3,4 -5,1 2,8 -0,1 -0,1 3,1 2,9 -11,8 0,3 9,1 0,1 -0,5 1,3 -14,6 0,2 6,7 0,0 13,1 -5,7 5,6 2,1 -7,2 1,1 5,2 4,9 3,7 -9,6 -12,3 -14,4 7,9 12,0 12,8 0,2 1,5 -0,7 -11,5 -14,7 -16,5 5,3 8,7 9,4 64,3 36,3 40,0 1,0 -21,8 -18,0 Allikas: Rahandusministeerium 7 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsussektori eelarvepositsioon, ülevaade tuludest ja kuludest Valitsussektori eelarvepositsioon Valitsussektori eelarvepositsiooni prognoosi aluseks on eelnevas peatükis kirjeldatud makromajandusprognoos. Rahandusprognoosis lähtutakse kehtivast olukorrast (kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta) ning heakskiidetud muudatustest/meetmetest (vastuvõetud eelnõud, riigi eelarvestrateegia 2020-2023). Prognoos on aluseks lisaeelarve koostamisele ja selles ei ole arvestatud Vabariigi Valitsuses heakskiidetud leevendusmeetmete paketiga. Prognoosi kohaselt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 1475 mln eurot ehk 5,7% SKPst. See on võrreldes kehtiva riigieelarvega 5,7% SKPst võrra suurem defitsiit. Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Lisaks suurenevad eriolukorra tõttu Töötukassa kulud töötuskindlustushüvitistele käesoleval aastal 170 mln euro võrra, samal ajal tulu töötuskindlustusmaksetest väheneb 30 mln euro võrra. Kokkuvõttes on oodata Töötukassa 170 mln euro suurust eelarvepuudujääki, mida tasandab kogutud reserv. Haigekassa tulud vähenevad ligi 180 mln euro võrra ning kulude lisavajadus on hinnatud 200 mln lähedale, mistõttu on oodata ligi 380 mln suurust eelarvepuudujääki. Lisada tuleb, et need hinnangud ei arvesta õiguslike ja eelarveliste piirangutega reservide kasutamisel. Kohalike omavalitsuste osas eeldame, et nad jätavad ära aasta jooksul kavandatud täiendavad palgatõusud. Samuti on eriolukorral mõju nende majandamiskuludele, kuna mitmed tegevused jäävad ära või lükkuvad edasi ning piiratakse uusi suuremaid algatusi. Oodata on ka investeeringute mahu vähenemist ca 100 mln euro võrra 2019. aasta suvise majandusprognoosiga võrreldes. Struktuurne eelarvedefitsiit jääb kinnitatud riigieelarves oodatuga samale tasemele ehk 0,7% SKPst. Muutus on võrreldes nominaalse positsiooni muutusega tunduvalt väiksem, kuna toodangulõhe on samuti negatiivsemaks korrigeeritud. Tabel 2. Valitsussektori eelarvepositsioon 2020 ja 2021 2020 Kevadine prognoos Muutus 2021 Kevadine prognoos -6 -1 475 -1 469 -842 -1 42 -47 0,0 -0,7 -886 -550 -39 -5,7 -0,7 -885 -592 7 -5,7 0,0 -641 -246 -93 -2,9 0,1 Eelarve Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mln €: Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused Nominaalne positsioon, % SKPst Struktuurne positsioon, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium Meetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kriisileevendusmeetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 1 145 mln euro ehk -4,4 % SKPst. Meetmed mõjutavad kõiki valitsussektori tasandeid, kuid enamus neist käib läbi riigieelarve. Riigieelarve tulusid mõjutavad eelkõige diisli, gaasi ja elektriaktsiisi langetused, samuti maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendamine ning ajutine intressiarvestuse peatamine, mis toob kaasa ajatamiste kasvu. Riigieelarve kulusid kasvatavad erinevad toetused kohalikele omavalitsustele uuteks investeeringuteks, samuti meetmed kultuuri ja spordi ning haridusasutuste toetuseks. Kulusid vähendab kohustusliku kogumispensioni maksete ajutine peatamine. Sotsiaalkindlustusfondide kulusid kasvatab 250 mln euro suurune Töötukassa 8 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri tööturu toetusmeetmete pakett, samuti Haigekassa kulud haiguspäevade hüvitamiseks. Lisaks rakendatakse mitmeid laenu ja käendusmeetmeid läbi riigi sihtasutuste (KredEx ja MES) ning toetusskeeme läbi EAS’i. Kohalikud omavalitsused saavad riigilt tuge ka täiendavaks teehoiuks. Lisaks meetmetele on positsiooniarvestusse lisatud ka Vabariigi Valitsuse reservi suurendamine 150 mln € võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks. Tabel 3. Meetmete mõju 2020.a eelarvepositsioonile Kevadine prognoos Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, mln €: Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused Nominaalne positsioon, % SKPst Struktuurne positsioon, % SKPst Riigikassa rahavoog, mln € Meetmed Prognoos koos meetmetega -1 475 -1 145 -2 620 -886 -550 -39 -5,7 -0,7 -1 672 -1 099 -51 5 -4,4 -4,4 -2 103 -1 985 -601 -34 -10,1 -5,2 -3 775 Allikas: Rahandusministeerium Riigieelarve tulude prognoos Tööjõumaksude laekumist mõjutab keskmise palga ja hõive kasvu oluline allapoole korrigeerimine 2020. aastal. Keskmise palga kasv aeglustub prognoosi kohaselt 0,6%le ja hõive kahaneb 8,2%. 2021. aastal taastub palgafondi kasv riigieelarves oodatud määra lähedale, kuid mitte 2019. aasta tasemele. Keskmise palga kasv kiireneb 5%le ja hõive pöördub 2,8%lisele kasvule. Sotsiaalmaksu tasumine väheneb 2020. aastal 6,8%, mida on võrreldes riigieelarvega 461 mln võrra vähem, kokku 3120 mln eurot. 2021. aasta prognoos on 400 mln võrra väiksem, 3370 mln eurot. Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks väheneb 3,9%, tasumine on võrreldes riigieelarvega väiksem 97 mln võrra, kokku tasutakse 304 mln eurot. 2021. aasta prognoos on 104 mln võrra väiksem, kokku 370 mln eurot. Kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks väheneb võrreldes 2019. aastaga 6,5%. See on 166 mln võrra väiksem kui riigieelarves kavandatu, kokku 1136 mln eurot. 2021. aasta prognoos on 1220 mln eurot, mida on 148 mln võrra vähem kui varasemalt planeeritud. Juriidilise isiku tulumaks väheneb 23% võrreldes 2019. aastaga, mis tuleneb osaliselt ka regulaarselt jaotatava dividendi madalamast maksumäärast, tasumine on võrreldes riigieelarvega 47 mln võrra väiksem, 392 mln eurot. 2021. aastat korrigeerisime 33 mln võrra allapoole, 426 mln euroni. Käibemaksu 2020. aasta tulu prognoosi vähendasime võrreldes eelarve prognoosiga 328 mln euro võrra 2320 mln euroni, peamiselt ootamatu eriolukorra tõttu, millega paljudes tegevusalades käesoleval ja järgnevatel kuudel ettevõtete käive langeb nii inimestele kui ka äridele kehtestatud piirangute tõttu. Seoses viirusepuhanguga väheneb majapidamiste tarbimine võrreldes varasemaga veelgi. Kevadise prognoosi kohaselt kasvavad käibemaksubaasi komponendid, mis on prognoosimudeli sisendiks, käesoleval aastal eelneva prognoosiga võrreldes ligi 10 protsendipunkti võrra aeglasemalt. Peamistest käibemaksubaasi komponentidest on oluliselt langenud eelmise prognoosi ootusega võrreldes eelkõige eratarbimine ja kodumajapidamiste 9 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri investeeringute tase. Eriolukord tekitab ebakindlust tuleviku toimetuleku ees ja tõukab puhvreid koguma. Valitsussektori investeeringute kasv on madala võrdlusbaasi mõjul kiirem eelmise prognoosiga võrreldes. Suurenenud valitsussektori vahetarbimine tuleneb majandamiskulude ja töötajate hüvitiste suuremast mahust. Lisaks on prognoosi eeldusena kasutatud varimajanduse püsimist stabiilsel tasemel prognoosiperioodi jooksul. Prognoosi kohaselt langeb 2020. aastal käibemaksutulu võrreldes mullusega 6,5%. Järgmise aasta tulu kasvu toetab seoses eriolukorra tõenäolise lõpuga ka ettevõtete tegevuse ja tarbimise järk-järguline taastumine. 2021. aastal suureneb madala baasi ning eriolukorra taandumise mõjul maksutulu kasv 8%le. Sealjuures suurema osa tagab käibemaksubaasi komponentide kasv, milleks on 7,7%, sh on arvestatud tulumaksureformi teise ringi mõjuga käibemaksu tuludele, milleks on ca 20 mln eurot ning ülejäänud on seotud maksumuudatustega. Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos on võrreldes riigieelarvega 142,3 mln euro võrra väiksem, 912,3 mln eurot. Kõige enam väheneb kütuseaktsiisi laekumine. Kütuseaktsiisi prognoosi vähendamisel on kaks peamist põhjust. Esimene ja suurem põhjus tuleneb peamiste kütuseliikide varumisest 2019. aasta detsembris, mille ühekordne mõju oli ca 64 mln ning mis samas suurusjärgus vähendab käesoleva aasta laekumist. Teine vähendamise põhjus on kehtestatud eriolukord, mis on viinud peamiste kütuse tarbimist mõjutavate sektorite lisandväärtuse langusesse. Mootorikütuste tarbimist mõjutab ka kehtestatud liikumispiirang. Eelpool väljatoodud indikaatorite koosmõjul väheneb diislikütuse deklareerimine käesoleval aastal 14% ja bensiini deklareerimine 12% võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes eelarvega väheneb tänavu ka alkoholiaktsiisi laekumine. Eelmise aasta aktsiisilangetus suurendas alkoholi deklareerimist. Kasvu panustas nii piirikaubanduse vähenemine lõuna suunal kui ka piirikaubanduse elavnemine Tallinna sadamapiirkonnas. Eelarve prognoosi kohaselt jätkuks alkoholi deklareerimise kasv ka sellel aastal, kuid tulenevalt järjest halvenevast majanduskeskkonnast, inimeste kindlustunde langusest ning liikumis- ja kogunemispiirangutest, väheneb sellel aastal kange alkoholi deklareerimine 0,4% ja õlle deklareerimine 2,2% võrreldes eelmise aastaga. Tubakaaktsiisi laekumise prognoos on käesoleval aastal 4,6% võrra suurem kui eelarves prognoositud. Prognoosi tõstmine tuleneb peamiselt deklareeritavate koguste oodatust kiiremast kasvust ning salaturu olulisest langusest. Eelmise aasta lõpuks hinnati Eesti salaturu maht 9,9%le ning hetke keeruline majandusolukord koos piiride sulgemisega võib vähendada salaturgu veelgi, kuna salasigarettide üle piiri toomine on komplitseeritum. Eelmise aastaga võrreldes väheneb sigarettide deklareerimine eelkõige seoses mentooliga sigarettide müügipiirangu kehtestamisest alates 20. maist, mille tulemusel prognoosime sigarettide tarbimise langust hinnanguliselt 5%. Mittemaksuliste tulude prognoos on mõjutatud eelkõige majandusaktiivsuse langusega kaasneva CO2 ühikuhinna langusest, mis vähendab tulude laekumist. Samuti on oodata keskkonnatasude vähenemisest tingituna põlevkiviõli hinnalangusega seotud põlevkivi kaevandustasu määra vähenemisest. Võrreldes kinnitatud eelarves oodatuga väheneb ka AS Eesti Energia dividenditulu. Seevastu on otsustanud maksta riigile dividende Riigi Kinnisvara AS, mis suurendab küll tulude mahtu, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis valitsussektori tervikvaates see otsus eelarvepositsiooni ei mõjuta. 10 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 4. 2020. a kevadise prognoosi tulude muutus võrreldes riigieelarvega (mln eurot) 2020 Kevadine prognoos Eelarve Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, sh Füüsilise isiku tulumaks Juriidilise isiku tulumaks Sotsiaalmaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis Pakendiseaktsiis Elektriaktsiis Hasartmängumaks Tollimaks Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud TULUD KOKKU Muutus 2021 Kevadine prognoos 9 985 7 122,2 -1 087,4 7 811,0 401 439 3 581 5 2 648 1 055 229 220 569 0 36 30 50 1776 1 841 11 826 304,0 392,0 3 120,0 4,7 2 320,0 912,3 207,0 225,0 444,0 0,25 36,0 27,9 41,3 1 552,0 1 774,7 10 448,8 -96,9 -47,2 -461,3 -0,6 -328,4 -142,3 -21,9 5,0 -125,0 -0,1 -0,3 -1,9 -8,8 -223,8 -66,5 -1 377,6 370,0 426,0 3 370,0 5,2 2 505,0 1 057,3 223,0 233,0 564,0 0,25 37,0 32,6 44,9 1 667,1 1 705,7 11 183,8 Allikas: Rahandusministeerium Riigieelarve kulude prognoos Kuluprognoosi aluseks on 2020. aasta riigieelarve, mida on täpsustatud valitsemisalade prognoosidest lähtuvalt, mis sel aastal tervikuna veel olulist muutust ei näita. Valitsuse kavandatavaid kriisi leevendusmeetmeid käesolev prognoos ei sisalda. Vähesel määral on muutunud sotsiaalkaitsekulusid, lisaks prognoositakse Euroopa Liidu makse ning CO2 kulutuste vähenemist, vastavalt ligi 6 mln ning 4 mln euro võrra. 2021. aastaks on prognoositud juba suuremat sotsiaalkaitsekulude vähenemist ning Euroopa Liidu makse ja CO2 kulude kasvu. Samas haridusvaldkonnas on planeeritud vähesel määral kokkuhoidu, ligi 6 mln euro ulatuses. Kokku vähenevad riigieelarvelised kulud 38 mln euro võrra. 2020. aasta kulud sotsiaalkaitsele ei ole veel koroonapuhangust ja eriolukorrast suurel määral mõjutatud, kuna on suuresti fikseeritud mineviku järgi. Pensionikulud suurenevad 7,8% võrreldes eelmise aastaga ja on kokku 1,98 mld, mis on 13 mln vähem kui kinnitatud riigieelarves. Kulu peretoetustele ja vanemahüvitisele kokku võrreldes eelarvega ei muutu ja on 590 mln, sellest 301 mln peretoetustele. Töövõimetoetuse prognoosi on võrreldes eelarvega korrigeeritud 17 mln võrra suuremaks ning need kasvavad käesoleval aastal 19% võrreldes eelmisega. 2021. aasta on mõjutatud 2020. aasta majandusolukorrast ning seetõttu muutuvad ka kulud sotsiaalkaitsele. Kuna oluliselt väheneb sotsiaalmaksu laekumine, vähenevad ka pensioniindeksist sõltuvad kulud, samuti pidurduvad palgast sõltuvate toetuste kasvud, näiteks vanemahüvitis. 11 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsussektori finantseerimine Eelneva rahandusprognoosi kohaselt on sel aastal riigieelarve 842 mln euro suuruses nominaalses puudujäägis. Lisaks riigieelarve positsioonile, mis on tekkepõhine, võetakse rahavoos arvesse ka finantseerimistehingute rahastamist, riigikassa poolt tagasimakstavaid kohustusi, kohustusi hoiustajate ees (põhiliselt Haigekassa ja Töötukassa) ning rahavoo kohandusi, mis kokkuvõttes kasvatavad riigikassa negatiivse rahavoo sel aastal 1,7 mld euroni. Negatiivset rahavoogu sel ja järgmisel aastal rahastatakse osaliselt reservide arvelt, kuid plaanitakse kaasata ka suures mahus lisavahendeid laenulepingute ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide abil, millest osa on prognoosi avaldamise hetkel juba tehtud. Tabel 5. Riigikassa rahavoog 2020 ja 2021. aastal (mln eurot) 2020 Riigieelarve nominaalne positsioon Finantseerimistehingud riigiosalusega ettevõtetes Keskvalitsuse võla teenindamine neto (andmine ja tagastamine) Kassapõhised kohandused Riigieelarve rahavoog kokku Kohustuste muutus hoiustajate ees Riigikassa rahavoog kokku Allikas: Rahandusministeerium 12 2021 -842 -501 -191 -173 118 -1 122 -550 -1 672 -3 -273 -54 -822 -246 -1 068 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri II OSA. ÜLEVAADE 2020. AASTA LISAEELARVE EELNÕUST VALITSEMISALADE LÕIKES Tabel 6. Lisaeelarve kulutuste jaotus majandusliku sisu lõikes 2020.a riigieelarve seadus Lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2020.a riigieelarve 12 464 873 693 147 13 136 020 5,6% 355 881 8 340 364 221 2,3% Antud toetused ja muud ülekanded 5 531 071 397 318 5 928 389 7,2% Tööjõu- ja majandamiskulud 1 698 901 3 131 1 702 032 0,2% Muud tegevuskulud 4 213 309 113 084 4 326 393 2,7% Majanduslik sisu KULUTUSED kokku, konsolideerimata Investeeringud Muutus kokku, % Lisaeelarve täiendavad investeeringud on planeeritud kruusateede katete ehituseks ja muudeks teedeehitusprojektideks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Täiendavaid toetusi on lisaeelarvesse planeeritud koroonaviiruse levikust ja COVID-19 haigestumistest tulenevalt haigekassat suurenenud tervishoiu kulude katteks, kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringumahu suurendamiseks läbi regionaalarengu programmi, korterelamute ja elamute rekonstrueerimiseks ning kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades ja raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjatele. Tööjõu- ja majandamiskulude muutus lisaeelarves tuleneb peamiselt riiklike pensionide ja eripensionide prognooside täpsustumisest. Muude tegevuskulude all on muutused Vabariigi Valitsuse reservis. Lisaks kajastuvad muude tegevuskulude all vähenenud kulud seoses kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamisega ja majandusprognoosist tulenevate muutustega ravikindlustuse maksete laekumises. Järgnevalt on kirjeldatud detailsemalt 2020. aasta planeeritavaid lisaeelarve kulutusi valitsemisalade lõikes. 13 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Vabariigi Valitsuse eelarve Tabel 7. Vabariigi Valituse kulude eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Osa 6. VABARIIGI VALITSUS KULUD KOKKU -2 293 292 -637 324 -97 461 -290 270 -2 390 752 -927 594 4,25 45,55 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 349 492 0 192 070 0 -1 157 422 0 -14,23 - -454 547 -438 121 -60 000 -60 000 -514 547 -498 121 13,20 13,69 -86 761 -86 761 -230 270 -230 270 -317 031 -317 031 265,41 265,41 -290 050 0 740 0 -289 310 0 -0,26 - Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond Vabariigi Valitsuse reservid Euroopa Liidu makse Euroopa Liidu makse Peamine põhjus, miks makse suureneb, tuleneb sellest, et 2020. aastal tasutakse tagasiulatuvalt lisaks 9,9 mln eurot eelnevate aastate eest, sest eesti rahvuslik kogutoodang ja käibemaksubaasid osutusid varem prognoositust kõrgemaks võrreldes teiste liikmesriikidega. Lisaks täpsustus Eesti maksekohustus 2019. aasta lõpus kokku lepitud Euroopa Liidu 2020. aasta eelarve mahu tõttu. Euroopa Liidu makses on arvestatud tollimaksutulust 80%. Kevadise majandusprognoosi järgi väheneb tollimaksu laekumine 7 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservid  80,3 mln eurot on planeeritud sihtotstarbeliselt koroonaviiruse leviku tõrjumise ja kahjude leevendamisega tekkinud ja lähiajal tekkivate erakorraliste täiendavate kulude katmiseks. Vahendid planeeritakse reservi, kuna täpne jaotus valitsemisalade ja programmide vahel täpsustub jooksvalt, mistõttu on oluline säilitada vahendite jaotamisel paindlikkus. Tänaseks on taolisteks kulutusteks valitsuskomisjon heaks kiitnud isikukaitsevahenditeks ca 36 mln, testimiseks 3,5 mln, hingamisaparaatideks 3,8 mln. Vabariigi Valitsus kinnitab peale lisaeelarve seaduse kinnitamist Riigikogus detailsema jaotuse vahenditele.  150 mln eurot on planeeritud ettenägematuteks kulutusteks. Sarnaselt eeltoodule on erakorraliste ja kiireloomuliste kulutuste katmiseks vajalik suurendada valitsuse sihtotstarbeta reservi. Kuna olukord on igapäevaselt muutumises, siis on keeruline lisaeelarvega valitsemisaladele kaasnevate kulutuste katteks vahendeid lisaeelarves ette näha. Valitsuse reservis on selliste kulutuste katmiseks tagatud paindlikkus. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond  30 mln eurot on planeeritud tulumaksu kasvu ning eriolukorra piirangutest tulenenud kohaliku omavalitsuse üksuste mittemaksuliste tulude vähenemise kompenseerimiseks. Samuti on vahendid ette nähtud viiruse leviku tõkestamisega kaasnenud ja kaasnevate kulude katmiseks.  30 mln eurot suunatakse kohalike teede hoidu. 14 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Maksuliste tulude laekumine kevadise majandusprognoosi järgi väheneb ning edasiantavad tulud vähenevad järgmiselt:  Tulumaks 192,8 mln eurot;  Maavara kaevandamisõiguse tasu 0,32 mln eurot. Suureneb maamaksu laekumine 1 mln eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 8. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Sh piirmääraga vahendid Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Muutus (%) Kokku Sh piirmääraga vahendid Jagu 2. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala KULUD -735 141 -521 477 -18 808 -19 000 -753 949 -540 477 2,56 3,64 -545 367 -405 044 -14 808 -15 000 -560 175 -420 044 2,72 3,70 -127 104 -112 715 -15 000 -15 000 -142 104 -127 715 11,80 13,31 -11 442 -4 741 192 0 -11 250 -4 741 -1,68 0,00 -175 577 -103 405 -4 000 -4 000 -179 577 -107 405 2,28 3,87 -4 000 -4 000 -179 577 -107 405 2,28 3,87 Tulemusvaldkond: HARIDUS KULUD Üldharidusprogramm Kulud Noortevaldkonna programm Kulud Tulemusvaldkond: TEADUS KULUD Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Kulud -175 577 -103 405 Üldharidus Eelarve on planeeritud koroonaviiruse levikust tingitud kriisist väljumiseks toetusmeetme välja töötamiseks erakoolidele, eranoorsootöö ja -huviharidustele, eralasteaedadele ja eralastehoiule. Noorte valdkond Kevadise majandusprognoosi järgi halveneb hasartmängumaksu laekumine, mistõttu väheneb hasartmängumaksu seaduse alusel ministeeriumi kulude eelarve 0,19 mln eurot. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Haridus- ja Teadusministeerium toetab koroonaviiruse temaatilise teadus- ja arendustegevuse laiendamist 4 mln euroga, sealhulgas viiruse levimuse ulatuse hindamist Eestis, haiguse kulu, nakkuse ja immuunsuse dünaamika väljaselgitamist, uute COVID-19 lahendustega seotud tooteprototüüpide arendamist ja testimist ning koroonaviiruse testimisvõimekuse laiendamist BSL-3 uurimislabori rajamise ja käivitamise kaudu Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuses. BSL-3 labor on eeltingimuseks COVID-19 testimiseks ning viirusvastaste ravimite, hüperimmuunplasma ja seerumi võimekuse mõõtmiseks. 15 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 9. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Jagu 5. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala TULUD 408 239 0 -77 729 0 330 510 0 -19,04 - KULUD -173 309 -77 166 2 183 0 -171 126 -77 166 -1,26 0,00 -168 024 -72 855 2 183 0 -165 841 -72 855 -1,30 0,00 -72 855 2 183 0 -165 841 -72 855 -1,30 0,00 Tulemusvaldkond: KESKKOND KULUD Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kulud -168 024 TULUD Keskkonnatasud vähenevad kevadise majandusprognoosi järgi 15,1 mln eurot. Raske kütteõli hinna järsu languse tõttu on uuendatud põlevkivi tasumäärade prognoosi, mis vähendab maavara kaevandamisõiguse tasu laekumist. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Euroopa Liidu finantsperioodil 2013–2020 väheneb kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu 62,6 mln eurot, kuna CO2 ühikuhind enampakkumistel on eriolukorraga seoses langenud. Sellest 50% ehk 31,3 mln euro ulatuses vähendatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks suunatavaid vahendeid. KULUD Keskkonnakaitse ja -kasutus Tulenevalt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu vähenemisest vähendatakse proportsionaalselt nendest tuludest kavandatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid, välja arvatud rahvusvahelisse kliimakoostöösse panustamise meetme mahtu, mis säilitatakse Eesti rahvusvahelise kohustuse täitmiseks tasemel 1 mln eurot. Programmis kavandatud eelarve üleujutusriskide maandamiseks ja kliimapoliitika pilootprojektidele väheneb 2,2 mln eurot. 16 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 10. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Sh piirmääraga vahendid Lisaeelarve eelnõu Kokku Sh piirmääraga vahendid Täpsustatud 2020.a riigieelarve Kokku Sh piirmääraga vahendid Muutus (%) Kokku Sh piirmääraga vahendid Jagu 6. Kultuuriministeeriumi valitsemisala KULUD -254 751 -210 447 -23 071 -25 000 -277 822 -235 447 9,06 11,88 -200 864 -165 630 -20 184 -22 000 -221 048 -187 630 10,05 13,28 -200 864 -165 630 -20 184 -22 000 -221 048 -187 630 10,05 13,28 -44 771 -37 861 -2 887 -3 000 -47 658 -40 861 6,45 7,92 -44 771 -37 861 -2 887 -3 000 -47 658 -40 861 6,45 7,92 Tulemusvaldkond: KULTUUR KULUD Kultuur Kulud Tulemusvaldkond: SPORT KULUD Sport Kulud Kultuur Eriolukorra piirangute tõttu tekkinud kahju leevendamiseks toetatakse kultuurivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute loometoetuste suurendamise ja rahvakultuurikollektiivide toimetulekut 4,8 mln euroga ning 17,2 mln ulatuses kompenseeritakse osaliselt ära jäänud ürituste tehtud kulutusi ning kultuuriorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi eesmärgiga tagada organisatsioonide jätkusuutlikkus Kevadise majandusprognoosi järgi halveneb nii hasartmängumaksu kui alkoholiaktsiisi laekumine, seetõttu väheneb tuludest sõltuv eelarve 1,8 mln eurot. Sport Eelarve on planeeritud eriolukorra piirangute tõttu tekkinud kahju leevendamiseks Spordivaldkonnas. kompenseeritakse 2,6 mln ulatuses osaliselt ära jäänud ürituste tehtud kulutusi ning spordiorganisatsioonide tegevuste peatumisega kaasnenud ja kaasnevaid kulutusi tagamaks organisatsioonide jätkusuutlikkus ning toetatakse ajutiselt 3 ja 4. kutsetasemega noorte treenerite toimetulekut 0,4 mln euroga Kevadise majandusprognoosi järgi halveneb alkoholiaktsiisi laekumine, seepärast väheneb tuludest sõltuv eelarve 0,1 mln eurot. 17 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendi d Jagu 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala TULUD 471 033 0 -23 422 0 447 611 0 -4,97 - KULUD -680 913 -297 477 -181 834 -195 700 -862 747 -493 177 26,70 65,79 INVESTEERINGUD -186 953 -156 659 -8 330 -8 330 -195 283 -164 989 4,46 5,32 FINANTSEERIMISTEHINGUD -48 920 -48 920 -1 150 000 -1 150 000 -1 198 920 -1 198 920 2 350,78 2 350,78 KÄIBEMAKSU KULU -47 067 0 -1 670 0 -48 737 0 3,55 - -52 537 -116 375 -118 000 -273 580 -170 537 74,03 224,60 -134 204 -39 887 -35 000 -35 000 -169 204 -74 887 26,08 87,75 -23 001 -12 650 -103 375 -105 000 -126 376 -117 650 449,44 830,02 KULUD -432 421 -218 664 -33 508 -40 700 -465 929 -259 364 7,75 18,61 INVESTEERINGUD -183 024 -153 283 -8 330 -8 330 -191 354 -161 613 4,55 5,43 Kulud -432 421 -218 664 -33 508 -40 700 -465 929 -259 364 7,75 18,61 Investeeringud -183 024 -153 283 -8 330 -8 330 -191 354 -161 613 4,55 5,43 -52 565 -23 749 -15 000 -15 000 -67 565 -38 749 28,54 63,16 -48 702 -20 144 -15 000 -15 000 -63 702 -35 144 30,80 74,47 -38 722 -2 528 5 049 0 -33 673 -2 528 -13,04 0,00 -38 722 -2 528 5 049 0 -33 673 -2 528 -13,04 0,00 Tulemusvaldkond: ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON KULUD -157 205 Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Kulud Ehitus Kulud Tulemusvaldkond: TRANSPORT Transport Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND KULUD E-riigi ja sideturu arendamine Kulud Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA KULUD Energeetika Kulud TULUD Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Veeteetasusid vähendatakse 18 mln eurot. Suletud riigipiiridega olukorras on laevandus- ja sadamaettevõtete jätkusuutlikkus ning säilimine strateegilise tähtsusega. Laevandusettevõtete maksukoormust vähendatakse veeteetasu maksmise kohutuse ajutise peatamisega. Veeteetasude maksmise kohustus Eesti sadamatesse sisenemisel peatatakse kõikide laevade jaoks vähemalt üheks aastaks alates 01.04.2020. 18 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri KULUD Tulenevalt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu vähenemisest vähendatakse proportsionaalselt nendest tuludest kavandatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid. Valitsemisala programmides kavandatud eelarve energiasäästuks korterelamutes, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks transpordis ja raudteeprojektidele väheneb 13,9 mln eurot. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi: EAS) pakkuma toetust mikro- ja väikeettevõtetele ning turismisektorile järgmiselt: 1. Mikro- ja väikeettevõtetele suunatud toetusmeede on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokuseerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada ehk kriisist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks muudatusi ellu viia. Toetusmeetme maht on 10 mln eurot. Toetus on mõeldud nii muudatuste planeerimiseks kui ka nende elluviimiseks (väiketoetus pluss põhitoetus). Toetuse saamiseks tuleb ettevõttel tõestada kriisi negatiivne mõju oma äritegevusele (näiteks käibelanguse protsent võrreldes eelmise aastaga) ning ettevõttel peab olema selge plaan, mida toetusega tegema hakatakse. 2. Turismisektori toetusmeede on mõeldud raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjatele kriisi võimalikult kiireks ületamiseks ja pikas perspektiivis sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks. Luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks tagastamatu abi korras. Toetusmeetme maht on 25 mln eurot. Turismisektori päästmiseks on vajalik toetus, mis aitaks neid ettevõtjaid, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või saanud oluliselt kannatada (näiteks majutus, toitlustus, reisikorraldus, turism, konverentsid). Lisaks kavandatakse koostöös EASiga tulevikku vaatavad meetmed, näiteks kriisist kiire väljumise tagamiseks vajalikud turundustegevused ja sihtkohtade arendamised. Transport Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud 85-90%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu lõpetatud. Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb tähtajaliselt kuni 31.12.2023 rakendada täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks. Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line. Meetme kiire rakendamise eesmärgil on kavandatud see jõustada (eeldusel, et eelnevalt on Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi luba) 1. juulist k.a. Sel juhul on toetuse suuruseks 3,7 mln eurot 2020. aastal ning 7,7 mln eurot 2021 aastal. Meede on vajalik, sest laevandusettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed. Reisilaevadele tagastatakse 75% ulatuses kõikide sadamatasude liigid 01.01.-31.12.2020 Toetusprogrammi maht on 20 mln eurot. Toetus on kavandatud rahvusvahelisi reise 19 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri teostavatele reisilaevadele sadamatasude (tonnaažitasu, sildumine, jäätmetasu, reisijatasu) hüvitamiseks. Operaatorite otsetoetus on vajalik, kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks väljakuulutatud eriolukorra tõttu on laevaliini operaatorid praktiliselt lõpetanud rahvusvahelise reisijate veo, mille tulu on operaatorite tegevuse jaoks vältimatu. Arvestades, et laevaliinide operaatorid on rahvusvahelise kaubaveo säilimise tõttu jätkanud laevade opereerimisega, on põhjendatud ka tekkiva kahju hüvitamine läbi otsetoetuse. Maanteeametile kavandatakse täiendavalt investeeringuteks 10 mln eurot. Need suunatakse kruusateedele katete ehituseks ja muudeks teedeehitusprojektideks. ASle Eesti Raudtee eraldatakse 17 mln eurot, kuna vastavalt raudteeseaduse § 492 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Ehitus Mahajäetud majadele lammutamiseks on kavandatud 5 mln eurot, mille võrra suurendatakse KredExi olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarvet. KredEx korterelamute ja elamute rekonstrueerimiseks on planeeritud 100 mln eurot. Vahendid on kavandatud KredExi olemasolevate toetuste elluviimiseks ja täiendavate uute meetmete juurutamiseks, mis hoogustavad elamufondi (nii korterelamud kui ka väikeelamud) uuenemist. Osa eelarvest on kavandatud kasutada kohaliku omavalitsuse üksuste üürielamute püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Eesmärk on hoogustada tehnoloogia arengut, toetades tehases eeltoodetud lahendusi, ning luua potentsiaal nende ekspordiks uutele turgudele. Infoühiskond Kiire interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades on kavandatud 15 mln eurot, sh ettevõtetele eelkõige kaugtöö ja -teenuste võimaldamiseks. FINANTSEERIMISTEHINGUD Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab läbi sihtasutuse KredEx pakkuma Eesti ettevõtetele erinevaid majandusmeetmeid, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. Meetmete eesmärk on kriisist võimalikult kiiresti väljumine ning kriisi mõjude leevendamine. Selleks on välja töötatud järgmised meetmed: 1. Laenukäendus juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, eelarve kokku 300 mln eurot (käenduste realiseerimise ülemmäär 600 miljonit eurot), mille arvelt saab anda käendusi kuni 1,5 miljardit eurot. Kui pank leevendab olemasoleva KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut, annab KredEx laenule oma käenduse. 2. Käibelaen, eelarve kokku 500 mln eurot. KredEx annab ettevõttele käibelaenu koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajadusel pangalaenu maksete tasumiseks. 3. Investeerimislaen, eelarve kokku 50 mln eurot. KredEx annab ettevõttele investeerimislaenu, et ära kasutada koroonaviiruse levikust tulenevalt nii tekkinud kui ka erinevaid uusi ärivõimalusi. 4. Strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine 300 mln. Täpne jaotus ei ole lisaeelarve seaduse eelnõu koostamise ajal veel teada, tegemist on 20 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri valmisolekuga toetada vajadusel riigi ettevõtteid eriolukorrast tulenevalt. Täpsemad otsused kinnitatakse Vabariigi Valitsuses. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 12. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Sh piirmääraga vahendid Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Sh piirmääraga vahendid Kokku Jagu 8. Maaeluministeeriumi valitsemisala TULUD 363 767 0 284 0 364 050 0 0,08 - KULUD -423 086 -58 475 -500 -500 -423 586 -58 975 0,12 0,86 0 0 -200 000 -200 000 -200 000 -200 000 - - FINANTSEERIMISTEHINGUD Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS KULUD -423 086 -58 475 -500 -500 -423 586 -58 975 0,12 0,86 -399 293 -56 280 -500 -500 -399 793 -56 780 0,13 0,89 Põllumajandus, toit ja maaelu Kulud TULUD Intressi- ja dividendituludes on planeeritud kasv dividenditulude osas äriühingute majandustulemuste prognoosi alusel. Eelduste kohaselt maksavad suuremaid dividende AS Vireen ja AS Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. KULUD Põllumajandus, toit ja maaelu Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 mln eurot, et tagada põllumajandustootjate asendamine COVID-19 tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris. Põllumajandustootja asendamise toetust saab põllumajandustootja asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse hooldamise ja tema surma korral. FINANTSEERIMISTEHINGUD Läbi Maaelu Edendamise sihtasutuse (edaspidi: MES) hakkab Maaeluministeerium pakkuma põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevaid majandusmeetmeid, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. Meetmete kogumaht on 200 mln eurot. Kriisist võimalikult kiiresti väljumiseks ning kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks töötatakse välja järgmised meetmed: 1. Laenukäendus, eelarve kokku 50 mln eurot. Põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele pakutakse laenukäendusi kommertspankadest väljastatud laenudele. 2. Käibelaen, eelarve kokku 100 mln eurot. Maapiirkonnas tegutsevatele ettevõttetele pakutakse käibelaenu koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks. 21 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3. Maakapital, eelarve kokku 50 mln eurot. Põllumaa omanikele pakutakse põllumaa sale-and-leaseback tehinguid (kapitalirent) koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 13. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendi d Jagu 9. Rahandusministeeriumi valitsemisala TULUD 10 139 574 0 -1 524 604 0 8 614 969 0 -15,04 - KULUD -245 083 -114 937 -64 259 -70 000 -309 342 -184 937 26,22 60,90 FINANTSEERIMISTEHINGUD -275 301 -67 3 500 000 0 3 224 699 -67 1 271,34 0,00 -245 083 -114 937 -64 259 -70 000 -309 342 -184 937 26,22 60,90 -74 934 -54 368 -3 300 0 -78 234 -54 368 4,40 0,00 -111 545 -19 168 -60 959 -70 000 -172 504 -89 168 54,65 365,20 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE KULUD Riigi rahandus Kulud Regionaalpoliitika Kulud TULUD Maksulised tulud vähenevad kokku 1,5 mld eurot, milles suurima osa võtab sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed – 531 mln eurot. Käibemaksu laekumise vähenemine võtab veerandi kogumõjust, 390 mln eurot. Järgnevad tulumaksu laekumise langus 336 mln eurot ning aktsiisitulud kokku 212 mln eurot. Maksuliste tulude vähenemine 227 mln euro võrreldes kevadise majandusprognoosiga on seotud koroonaviiruse leviku ja eriolukorra piirangutest tekkiva kahju leevendamise majandusmeetmetega – maksualased soodustused, maksuvõlgade ajatamine, aktsiisimäärade langetamine. Mittemaksuliste tulude laekumine suureneb kokku 13,2 mln eurot. Maksu-ja Tolliametile laekuvad õigeaegselt tasumata maksudelt intressitulud vähenevad 7 mln eurot. Omanikutulud kasvavad 20,2 mln eurot eelkõige Riigi Kinnisvara AS dividenditulu tõttu. Lisaks on planeeritud Eesti Energialt dividenditulu vähenemist. KULUD 22 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigi rahandus Eelarve on planeeritud füüsilisest isikust ettevõtjate (edaspidi: FIE) toetamiseks eriolukorra piirangutest tulenevate majanduslike raskutega toimetulekuks. Riik täidab ise FIE eest esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustuse. Regionaalpoliitika Majanduse elavdamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringumahu suurendamiseks on planeeritud 70 mln eurot investeeringute ja inventari soetamise toetamiseks. Investeeringu ja inventari soetamise toetus on mõeldud uutele objektidele: näiteks täiendavalt teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Tulenevalt kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulu vähenemisest vähendatakse proportsionaalselt nendest tuludest kavandatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid. Regionaalpoliitika programmis planeeritava energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes nähakse ette eelarve vähenemine 8,8 mln eurot. Kevadise majandusprognoosi järgi halveneb hasartmängumaksu laekumine, mistõttu väheneb hasartmängumaksu seaduse alusel ministeeriumi kulude eelarve 0,24 mln eurot. FINANTSEERIMISTEHINGUD Eelarve on planeeritud riigikassa negatiivse rahavoo katteks. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 14. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Kokku Sh piirmääraga vahendid Lisaeelarve eelnõu Kokku Sh piirmääraga vahendid Täpsustatud 2020.a riigieelarve Kokku Sh piirmääraga vahendid Muutus (%) Kokku Sh piirmääraga vahendid Jagu 10. Siseministeeriumi valitsemisala KULUD -385 602 -346 090 -2 000 -2 000 -387 602 -348 090 0,52 0,58 -8 965 -8 950 -2 000 -2 000 -10 965 -10 950 22,31 22,35 -8 965 -8 950 -2 000 -2 000 -10 965 -10 950 22,31 22,35 Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE KULUD Kodanikuühiskond Kulud Eelarve on ettenähtud uue toetusmeetme loomiseks, mis aitab leevendada kirikute ja koguduste majanduslikke raskusi, mis on põhjustatud koroonaviiruse levikust ja eriolukorra piirangutest. Toetusmeetme eesmärk on tagada usuliste organisatsioonide jätkuv toimimine kriisi olukorras ning katta tavapäraste sissetulekute ära jäämisest (nt pühapäevakoolid, erinevad heategevusning diakooniatööd, kiriku kümnis) tekkinud puudujääki. 23 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve Tabel 15. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020.a riigieelarve seadus Sh piirmääraga vahendid Kokku Täpsustatud 2020.a riigieelarve Lisaeelarve eelnõu Kokku Sh piirmääraga vahendid Kokku Sh piirmääraga vahendid Muutus (%) Sh piirmääraga vahendid Kokku Jagu 11. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala KULUD -5 867 202 -122 143 198 884 -213 204 -5 668 318 -335 347 -3,39 174,55 -2 149 -964 -10 -10 -2 159 -974 0,47 1,04 -774 173 -18 013 -8 687 -2 -782 859 -18 015 1,12 0,01 -774 173 -18 013 -8 687 -2 -782 859 -18 015 1,12 0,01 -675 192 -8 626 19 305 0 -655 887 -8 626 -2,86 0,00 -675 192 -8 626 19 305 0 -655 887 -8 626 -2,86 0,00 -2 738 860 -56 140 223 462 -3 -2 515 398 -56 143 -8,16 0,00 0 0 -10 -10 -10 -10 - - -2 648 201 -4 844 223 416 0 -2 424 785 -4 844 -8,44 0,00 0 0 -10 -10 -10 -10 - - -89 199 -50 385 46 -3 -89 153 -50 388 -0,05 0,01 -1 678 977 -39 363 -35 196 -213 200 -1 714 173 -252 563 2,10 541,62 -1 653 794 -19 739 -35 196 -213 200 -1 688 990 -232 939 2,13 1 080,12 INVESTEERINGUD Tulemusvaldkond: PEREPOLIITIKA KULUD Laste ja perede programm Kulud Tulemusvaldkond: TÖÖTURG KULUD Tööturuprogramm Kulud Tulemusvaldkond: SOTSIAALNE KAITSE KULUD INVESTEERINGUD Sotsiaalkindlustuse programm Kulud Investeeringud Hoolekande programm Kulud Tulemusvaldkond: TERVIS KULUD Tervishoiusüsteemi programm Kulud Laste ja perede programmi kulud suurenevad toetuse saajate arvu, peamiselt lastetoetuse ja lasterikkapere toetuse saajate arvu täpsustamisega kevadises majandusprognoosis, arvestades varasema perioodi näitajaid ning rahvastiku prognoosi. Programmile lisandub toetus eriolukorra lõpuni raske ja sügava puudega, immuunpuudulikkusega ja teatud haridusliku erivajadusega laste vanematele, kes ei saa kasvanud hoolduskoormuse tõttu ajutiselt tööl käimist jätkata, kokku 10 mln eurot. Programmile lisandub lisakulu puudega laste toetustele 0,34 mln eurot puude raskusastme kehtivuse pikendamiseks kuni 31.08.2020. Tööturuprogrammi kulud vähenevad töötuskindlustusmakse prognoosi täpsustamisega, ent sealhulgas töövõimetoetuse kulu suureneb. Võrreldes 2019. aasta kevadise majandusprognoosiga on töövõimetoetuse prognoos suurem, sest uute töövõimeskeemiga liituvate arv oli eelmisel aastal kõrgem kui varem prognoositud, mis mõjutab oluliselt 2020. aasta prognoosi. Prognoosiperioodi lõpu poole on isikute arv veidi madalam, kuna sotsiaalkindlustusametist üle tulevate isikute arv on varasemast prognoosist väiksem. 24 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eriolukorra tõttu töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamisega kuni 31.08.2020 väheneb töövõimetoetuse kulu 2,76 mln eurot. Sotsiaalkindlustusprogrammi kulud vähenevad 223,4 mln eurot, millest 141 mln eurot tuleneb kohustusliku kogumispensioni 4% sissemaksete peatamisest perioodil 1.juuli kuni 31. august 2021 (kulude vähenemine 141 mln vastab üksnes 2020 aastale). Makseid ei peatata isikutel, kes on sündinud aastatel 1942-1960 ehk neil, kes juba on või on varsti jäämas pensionile. Teise sambaga liitunud isiku palgalt kinni peetava 2% osas maksed jätkuvad, samuti jätkuvad vanemapensioni maksed teise sambasse. Küll aga tekib 2020. aasta oktoobris kõigil, kes ei soovi II sambasse enam 2% makseid teha, võimalus esitada selleks vastav avaldus. Nendel, kes sellise avalduse esitasid, peatuvad II samba sissemaksed täies ulatuses alates detsembrist 2020 (peatub nii 4% kui 2%). Nendel, kes sellist avaldust ei esitanud, jätkuvad sissemaksed 2% ulatuses ja aastatel 1942-1960 sündinutel täies ulatuses 2%+4%. Vähenenud töövõimega, puudega ja töövõimetutel inimestel on kohustus enne korduvhindamist käia arsti vastuvõtul. Kuna see ei ole eriolukorras võimalik, tuleb vähenenud töövõime, püsiva töövõimetuse ja puude seisundeid pikendada. Eriolukorra tõttu töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamisega kuni 31.08.2020 suureneb programmi eelarves töövõimetuspensionide kulu 2,65 mln eurot ning puudega inimeste toetuse lisakulu 0,4 mln eurot. Muudatusega on täiendavad kulud veel töövõimetust tõendava kaardi saatmise kulu ja infosüsteemi arenduse kulu. Hoolekandeprogrammi kulud vähenevad seoses hasartmängumaksu laekumise prognoosi täpsustumisega. Tervishoiusüsteemi programmi kulud suurenevad, millest Haigekassale eraldatakse riigieelarvest 7,1 mln eurot töötaja haiguspäevade hüvitamiseks ja 206,1 mln eurot koroonaviiruse levikust ja COVID-19 haigestumistest tulenevate suurenenud tervishoiu kulude katteks. Töötaja haiguspäevade hüvitamine toimub riigieelarve vahenditest esimesest kolmanda päevani kõikide töövõimetuslehtede osas perioodil märts - mai 2020. aastal. Haigekassa lisakulud tekivad eriolukorrast tingituna esmatasandi, õendusabi, kiirabi, eriarstiabi, haiglate, ravimite ja töövõimetushüvitise valdkondades. Kevadise majandusprognoosi järgi ravikindlustuse makse laekumised vähenevad 177,2 mln eurot. Samuti väheneb Haigekassale eraldatava tegevustoetus 0,8 mln eurot seoses mittetöötavate pensionäride arvu täpsustamisega. 25 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri III OSA. 2020. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED Paragrahviga 2 muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahve. Paragrahvi 2 lõike 9 punkti 1 muutmine Lõikega 1 muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 9 punkti 1 ja suurendatakse riigi võlakohustuste piiri 2,387 mld euro võrra. Muudatuse tulemusena on riigieelarve seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 5 mld eurot. Riigi võlakohustuste suurima lubatud jäägi suurendamine on vajalik COVID-19 pandeemia mõjude ja tagajärgede leevendamiseks väljatöötatud Vabariigi Valitsuse tegevuskava elluviimiseks. Vabariigi Valitsuse tegevuskava rahastamine toimub osaliselt riigi võlakohustuste suurendamise arvel. Paragrahvi 2 lõike 9 punkti 2 muutmine Lõikega 2 muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 9 punkt 2 ja suurendatakse Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide lubatud jääki 722 mln euro võrra. Muudatuse tulemusena on riigieelarve seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 1 572 000 000 eurot. Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk sätestab riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Jäägi kehtestamisel on eeldatud, et 29. veebruari 2020. aasta seisuga on antud laenude jääk 61,4 mln eurot ning antud laenude ja arvelduskrediitide kasutamata jääk 40,6 mln eurot. 2020. aasta uute laenude ja garantiide andmise ning arvelduskrediitide avamise võimaliku vajaduse katteks on arvestatud 250 mln eurot, tagastatava toetuse andmiseks 20 mln eurot ning garantiikohustuste täitmise tagamiseks 1,2 mld eurot. Paragrahvi 3 lõike 3 muutmine Lõikega 3 muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõiget 3 ja täiendatakse kohaliku omavalitsuse üksustele antavate toetuste loetelu tulubaasi stabiliseerimise toetusega. Tulubaasi stabiliseerimise toetuse eesmärk on leevendada kohaliku omavalitsuse üksuste tulumaksu laekumise vähenemist sarnaselt 2009. ja 2010. aastal kehtinud samanimelisele meetmele ning kompenseerida kriisi mõjul tekkinud kohalike omavalitsuste mittemaksuliste tulude vähenemisi (nt lasteaia kohatasud, muuseumide piletitulu jms) ja kulude suurenemise (nt avalikud desinfitseerimise vahendid). Toetus võimaldab seada piiri, millest allapoole ei saa kohaliku omavalitsuse tulubaas langeda. Täpsem piir selgub II poolaastal, kui on selgunud majanduskriisi esialgsed mõjud kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes. Paragrahvi 9 muutmine Lõikega 4 muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduse § 9 sätestatud Eesti Haigekassa põhitegevuse tulemit käesolevaks eelarveaastaks. Eesti Haigekassa 2020. aasta põhitegevuse uus prognoositav tulem muutub algselt plaanituga (5,03 mln eurot) võrreldes 178,03 mln euro võrra halvemaks. Selle põhjuseks on tervishoiuteenuste ümberkorraldamine ja suurenenud kulutused seoses COVID-19 pandeemiaga. Haigekassa järgmiste eelarveaastate põhitegevuse tulemit ei korrigeerita – 2021. aastaks prognoositakse põhitegevuse tulemiks 2,28 mln eurot ja kaheks järgnevaks 0 eurot. Eesti Haigekassa algselt kavandatud eelarvepositsiooni aluseks oli 19. septembri 2018. aasta valitsuskabineti otsus. Viimasega korrigeeriti haigekassa nõukogus 17. augustil 2018. aastal kinnitatud positsiooni ettepanekut, et viia haigekassa positsioon kooskõlla riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning arvestada majandustsükli mõju haigekassa eelarvele. 26 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri Paragrahviga 3 nähakse ette eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise vahendite eristamiseks vajalikud arvestusobjektid. Kulud ja finantseerimistehingud tähistatakse objektikoodiga SE000040, investeeringud IN000040. Vabariigi Valitsuse reserv VR000040 ja sihtotstarbeliste vahendite reserv SR000040. Spetsiifilise arvestusobjekti kasutuselevõtt võimaldab vahendeid kajastada eristuvalt muudest riigieelarve vahenditest kõikides eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides. Lisaks vahendite arvestuse täpsusele võimaldab kindla arvestusobjekti kasutamine jälgida ka vahendite ülekandmist, sest vastavalt riigieelarve seaduse § 591 lõikele 21 ei ole eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise vahendid samal viisil üle kantavad, kui riigieelarve muud vahendid. Algatab Vabariigi Valitsus 2. aprillil 2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 27 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISA 1: KRIISILEEVENDUSMEETMETE NIMEKIRI Tabel 16. Kriisileevendusmeetmed ja nende mõju valitsussektori eelarvepositsioonile (mln eurot) Meede KOKKU Rahandusministeeriumi valitsemisala/ Maksu- ja Tolliamet Maksuvõlgade tasumise ajatamisel intressimäära vähendamine kuni 100% praeguse 50% asemel Maksuvõlalt intresside arvestuse peatamine kaheks kuuks Maksuintressi vähendamine 0,03%ni praeguse 0,06% asemel FIE avansilise sotsiaalmaksu abimeede seoses eriolukorraga Peatada kolmeks kuuks tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt Kütuseaktsiisi langetamine Metsatulu maksusoodustus Digiväljaannete käibemaksu soodusmäär Kogumispensioni II samba sissemaksete ajutine peatamine KOV toetusmeede Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Erakoolid, erahuviharidus, eralasteaiad, eralastehoid Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori ehitus Kultuuriministeeriumi valitsemisala Kultuuri ja spordi toetusmeede sh ära jäetud ürituste otseste kulude osaline kompenseerimine riigi poolt Majandus- ja Kommunikatsioonivalitsemisala/ Kredex ja EAS Toetusskeem reisilaevadele Sadamasse sisenevate laevade veeteetasu vabastamine 1 aastaks Reisilaevade 75% ulatuses kõikide sadamatasude liikide tagasimakse 2020 aastaks Strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine Mahajäetud majade lammutamine Kredex korterelamute ja eramute rekonstrueerimine Kohalike omavalitsuste ja Maanteeameti teede rekonstrueerimine EAS baasil disainida mikro ja väikeettevõtete meede läbi kapitalisüstide EAS baasil turismisektori toetusmeede (tagastamatu abi toetusskeem) Viimase miil toetus hajaasustusele Laenukäendus pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks (Kredex) Käibelaen (Kredex) Investeerimislaen (Kredex) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala (Töötukassa/Haigekassa) Töötukassa tööturu toetusmeede 2 kuu jooksul Töötaja haiguspäevade hüvitamine riigieelarve vahenditest esimesest kolmanda päevani kõikide töövõimetuslehtede osas perioodil märts–mai 2020. a SKA-le lisaeelarvega HEV laste vanematele hoolduslehe andmine Töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus Maaeluministeeriumi valitsemisala/ MES Käendused pangast väljastatud laenudele, käendusreservi tõstmine ja käendustasude alandamine (MES) Käibelaen ja investeerimislaen ettevõtjatele (MES) Põllumaa sale and lease-back tehingud (kapitalirent). Sihtfond Maakapital (MES) 28 2020 -1144,9 -167,7 -141,0 -2,0 -5,0 -3,3 -6,0 -76,6 0,0 -0,8 142,0 -75,0 -19,0 -15,0 -4,0 -25,0 -25,0 -385,9 -3,7 -13,5 -20,0 -17,0 -5,0 -100,0 -20,0 -10,0 -25,0 -15,0 -103,5 -48,4 -4,8 -267,8 -250,0 -7,1 -10,0 -0,7 -47,5 -17,0 -30,0 0,0 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 -0,5 -2,0 -2,0 -230,0 -80,0 -150,0 Meede Asendusteenus põllumajandustootjatele Siseministeeriumi valitsemisala Kirikute ja koguduste toetusmeede Vabariigi Valitsus COVID-19 reserv Reservi suurendamine 29 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISA 2: MAJANDUSLIKU SISU JAOTUS ASUTUSTE LÕIKES Tabel 17. Majandusliku sisu jaotus 2020.a riigieelarve seadus Lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2020.a riigieelarve Muutus kokku, % Vabariigi Valitsus sh antud toetused 818 079 818 079 -132 810 -132 810 685 269 685 269 -0,2 -0,2 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 735 136 18 808 753 944 0,0 sh antud toetused Haridus- ja Teadusministeerium sh antud toetused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sh investeeringutoetused Keskkonnaministeerium 448 319 563 764 445 522 173 305 79 839 123 687 18 808 18 808 18 808 -2 183 -2 183 -2 183 467 127 582 572 464 330 171 122 77 656 121 504 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 78 609 -2 183 76 426 0,0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 224 634 25 000 249 634 0,1 sh antud toetused Kultuuriministeerium sh antud toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sh antud toetused 187 452 204 552 185 030 25 000 25 000 25 000 212 452 229 552 210 030 0,1 0,1 0,1 680 496 159 834 840 330 0,2 444 292 159 834 604 126 0,4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 378 268 144 834 523 102 0,4 sh antud toetused 361 369 144 834 506 203 0,4 sh antud toetused 41 597 -13 866 27 731 -0,3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 9 406 15 000 24 406 1,6 sh antud toetused 4 100 15 000 19 100 3,7 Maaeluministeeriumi valitsemisala 423 080 500 423 580 0,0 sh antud toetused 300 889 500 301 389 0,0 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 377 052 500 377 552 0,0 sh antud toetused 297 121 500 297 621 0,0 Rahandusministeeriumi valitsemisala 239 858 64 259 304 117 0,3 sh antud toetused 114 832 60 959 175 791 0,5 1 250 3 300 4 550 2,6 Rahandusministeerium 141 390 60 959 202 349 0,4 sh antud toetused 114 773 60 959 175 732 0,5 52 660 3 300 55 960 0,1 0 3 300 3 300 - sh antud toetused sh sotsiaaltoetused Maksu- ja Tolliamet sh sotsiaaltoetused Siseministeeriumi valitsemisala 386 952 2 000 388 952 0,0 sh antud toetused 11 918 2 000 13 918 0,2 Siseministeerium 23 430 2 000 25 430 0,1 sh antud toetused 10 500 2 000 12 500 0,2 3 699 534 221 043 3 920 577 0,1 614 196 221 623 835 819 0,4 2 819 709 -3 712 2 815 997 0,0 99 710 3 038 102 748 0,0 115 470 94 115 564 0,0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh antud toetused sh sotsiaaltoetused sh tööjõukulud sh majandamiskulud 30 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020.a riigieelarve seadus Lisaeelarve eelnõu Täpsustatud 2020.a riigieelarve Muutus kokku, % Sotsiaalministeerium 514 658 222 419 737 077 0,4 sh antud toetused 447 471 222 419 669 890 0,5 Sotsiaalkindlustusamet 3 132 991 -1 376 3 131 614 0,0 sh antud toetused sh sotsiaaltoetused sh tööjõukulud sh majandamiskulud 164 818 2 819 510 66 964 81 662 -796 -3 712 3 038 94 164 022 2 815 798 70 002 81 756 0,0 0,0 0,0 0,0 31