3m HAHAHDUSMIHISTEEHIUH 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE SELETUSKIRI Tallinn 2020 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Sisukord SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................4 1. OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2020-2024 ..........................8 1.1. MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2020-2024 .............................................. 8 1.2. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON .................................................................. 10 2. OSA. ÜLEVAADE 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSEST ........................................21 2.1. RIIGIEELARVE TULUD ...................................................................................................... 21 2.2. RIIGIEELARVE KULUD ...................................................................................................... 29 2.2.1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEETIDE ELLUVIIMINE .......................................... 29 2.2.2. RIIGIEELARVE KULUD MAJANDUSLIKU SISU LÕIKES .......................................... 35 2.2.3. TÖÖJÕUKULUD ............................................................................................................ 35 2.2.4. INVESTEERINGUD ........................................................................................................ 44 2.2.5. SOTSIAAL- JA MUUD TOETUSED FÜÜSILISTELE ISIKUTELE ............................... 46 2.2.6. VÄLISTOETUSED ........................................................................................................... 46 3. OSA. ÜLEVAADE 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSEST PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA VALITSEMISALADE LÕIKES ...........................................................51 3.1. RIIGIKOGU ........................................................................................................................... 51 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ............................................................................ 54 3.3 RIIGIKONTROLL ................................................................................................................. 56 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI ....................................................................................... 57 3.5 RIIGIKOHUS ......................................................................................................................... 58 3.2. VABARIIGI VALITSUS ....................................................................................................... 60 3.3. RIIGIKANTSELEI ................................................................................................................. 65 Ülevaade Riigikantselei eelarvest .................................................................................................. 65 Riigikantselei strateegiline raamistik ............................................................................................. 66 Tulemusvaldkond: Tõhus riik ......................................................................................................... 66 3.4. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................ 70 Ülevaade Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest ............................................. 70 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik........................................ 75 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas.......................................................................................... 76 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ........................................................... 93 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus ......................................................................................... 101 Tulemusvaldkond Tõhus riik ........................................................................................................ 107 3.5. JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ............................................................... 109 Ülevaade Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest ............................................................... 109 Justiitsministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ......................................................... 111 Tulemusvaldkond Õigusriik ......................................................................................................... 112 3.6. KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ................................................................. 118 Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ................................................................ 118 Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik .......................................................... 122 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse .................................................................................... 122 3.7. KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ...................................................... 136 Ülevaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest ........................................................ 136 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ................................................... 139 Tulemusvaldkond Keskkond ......................................................................................................... 140 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ............................................................................. 151 3.8. KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................................... 153 Ülevaade Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest ............................................................ 153 Kultuuriministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ....................................................... 155 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport ............................................................................................... 156 2 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulemusvaldkond Rahvastik ja sidus ühiskond ............................................................................ 170 3.9. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........ 174 Ülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest ..................... 174 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ................ 176 Tulemusvaldkond energeetika ...................................................................................................... 178 Tulemusvaldkond infoühiskond .................................................................................................... 182 Tulemusvaldkond Transport ........................................................................................................ 195 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ......................................................... 202 3.10. MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .......................................................... 213 Ülevaade Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest .............................................................. 213 Maaeluministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ........................................................ 215 Tulemusvaldkond põllumajandus ja kalandus ............................................................................. 216 3.11. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..................................................... 229 Ülevaade rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvest ........................................................... 229 Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ..................................................... 233 Tulemusvaldkond Tõhus riik ........................................................................................................ 233 3.12. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ................................................................... 255 Ülevaade Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest ................................................................... 255 Siseministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik .............................................................. 257 Tulemusvaldkond Siseturvalisus .................................................................................................. 258 Tulemusvaldkond Rahvastik ja sidus ühiskond ............................................................................ 269 3.13. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................................ 282 Ülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest ............................................................. 282 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik. ....................................................... 284 Tulemusvaldkond Heaolu............................................................................................................. 285 Tulemusvaldkond Tervis .............................................................................................................. 307 3.14. VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ................................................................ 315 Ülevaade Välisministeeriumi valitsemisala eelarvest .................................................................. 315 Välisministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik ............................................................ 316 Tulemusvaldkond Välispoliitika ................................................................................................... 317 4. OSA. 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED ....................................................................................................................................327 LISAD..................................................................................................................................................333 Lisa 1 Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 rahastamiskava ............................................................... 333 Lisa 2 Põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade kulutused administratiivselt majandusliku sisu järgi ........................................................................................................................................... 340 Lisa 3 Ülevaade täiendavatest vahenditest põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes ......................................................................................................................................................... 341 Lisa 4 Välistoetused fondide lõikes ja CO2 kvoot........................................................................... 343 Lisa 5 Investeeringute, investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavate kinnisvarainvesteeringute nelja-aastane kava .................................................................................. 344 Lisa 6 Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud ........................................................ 349 Lisa 7 Toetuste andmine juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes ................. 363 Lisa 8. Ülevaade ministeeriumide haldusalade kaupa 2020. aasta palgapositsioonidest ja bruto kuupõhipalkadest ning 2019.a vabatahtlikust personalivoolavusest................................................ 371 Lisa 9. Valitsussektori kulude võrdlus valitsemisfunktsioonide lõikes ........................................... 379 Lisa 10. Tulemusvaldkondade, programmide ja meetmete eesmärgid ja eelarved.......................... 384 Lisa 11 Sotsiaaltoetused................................................................................................................... 396 Lisa 12 Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2021. aastal ning sellele järgnevail aastatel ............... 409 Lisa 13 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2020-2024 415 3 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri SISSEJUHATUS Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on põhiseadus1 ja riigieelarve seadus2. 2021. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2021–2024“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning kavandatakse tegevusi nendele vastavalt. Eelarve valmimise protsess 2020. aasta veebruaris esitas Rahandusministeerium valitsemisaladele ja põhiseaduslikele institutsioonidele riigi eelarvestrateegia koostamise lähtealused ning maksimaalsed vahendid aastateks 2021–2024. Nii riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve koostamise protsessile avaldas mõju 2020 kevadtalvel puhkenud COVID 19 viirus ja sellest tulenevad muudatused majanduses ja seetõttu lükkus riigi eelarvestrateegia 2021-2024 koostamine edasi augustikuusse. Samal ajal toimus ka 2020.riigieelarve seaduse muutmise seaduse kui ka käesoleva 2021. a riigieelarveseaduse koostamine. Riigi lühikese ja pikaajaliste finantsplaanide üheaegne koostamine loob strateegilises vaates parema sidususe eesmärkide ja kulude osas ning loob ühtsema informatsioonilise vaate nii strateegiliste kui ka finantsotsuste tegemiseks. Riigieelarve ministeeriumide valitsemisalades on teist aastat järjest tegevuspõhine 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves. Uut eelarvestamise põhimõtet, millega seotakse strateegilise planeerimise ressursid finantsjuhtimisega, on valmistatud ette alates 2007. aastast. Tulemustest lähtuv vahendite planeerimine on osa riigireformist, mille tulemusena on kavas saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Valitsemisalade, tulemusvaldkondade, programmide ja teenuste lõikes planeeritud eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Tegevus- ja tulemuspõhine eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega. Arengudokumentide vähendamiseks on kokku lepitud strateegilised dokumendid, mis on seotud eelarvega – need on poliitika põhialused, valdkonna arengukavad ja programmid. See vähendab olukorda, kus valdkondades on mitmeid arengudokumente, mille eelarve maht ületab mitmekordselt valdkonna vahendite hulga riigieelarves. 400 eesmärgist ühes valdkonnas on saanud mõnikümmend mõõdetavat eesmärki, millel on määratletud vastutajad ning nende saavutamiseks ette nähtud vahendid. 1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017041 4 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Finantsarvestust on korrastatud ja võetud kasutusele kõigile riigiasutustele pakutav tarkvara teenustepõhise eelarve planeerimiseks ning täitmise jälgimiseks. Ühtne kuluarvestuse ja aruandluse keskkond võimaldab tulemusinfo, eelarve-, raamatupidamis- ja personaliandmed integreerida ning koostada juhtimisaruandeid, kus tulemused ja ressursid on omavahel seotud. Riigieelarve ülesehitus Riigieelarve ülesehitus on jaotatud neljaks osaks: riigi konsolideeritud eelarve, riigieelarve liigendus, rahavoogude eelarve ja muutused bilansis. 2021. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kaupa ning majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Kulud liigendatakse täiendavalt tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Programmidega viiakse ellu tulemusvaldkonna alaeesmärke ja programmid sisaldavad selleks vajalikke meetmeid, mõõdikuid, tegevusi ja rahastamiskava. Programme juhivad ministeeriumid. Sujuvaks üleminekuks tegevuspõhisele eelarvele ja programmide paremaks juhtimiseks on programmide all välja toodud sellega seotud investeeringute mahud. Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks ning piirmääraga vahenditele tuleb riigieelarve seadusega määrata kasutamise limiit. Seetõttu on riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid esitatud kahes veerus: „Eelarve kokku“ ja „sh piirmääraga vahendid“. Veerus „Eelarve kokku“ on kajastatud nii piirmääraga kui piirmäärata eelarve vahendid. Piirmäärata vahenditeks on: Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (tuludest sõltuvad vahendid, nt välistoetuste arvelt tehtavad kulutused); Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (arvestuslikud vahendid, nt pensionid); Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). 2021. aasta riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute juures. Riigieelarve liigenduses on arvestuslikud käibemaksukulu summad välja toodud ühes summas valitsemisala kohta. Tegevuspõhise eelarve programmid koosnevad teenuste maksumustest ning teenused on arvestatud ilma siseriikliku käibemaksukuluta. Sellise muudatuse eesmärk on viia riigiasutuste poolt osutatavate teenuste maksumuse metoodika võrreldavaks erasektori teenuste maksumusega. Kuigi põhiseaduslikud institutsioonid ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele on ühetaolisuse tagamiseks nende kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvetes siseriiklikud käibemaksulud samuti eristatud. Erinevused tekkepõhiselt arvestatud sissetulekute ja väljaminekute ning kassapõhiste laekumiste ja väljamaksete vahel on esitatud rahavoogude eelarves. Bilansi muutustena on esitatud investeeringute ja laenukohustuste muutused. 5 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarves kasutatud lühendid JUM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium KAM – Kaitseministeerium KEM – Keskkonnaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM – Maaeluministeerium RAM - Rahandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium EL – Euroopa Liit NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon MAK – Maaelu Arengukava 2014-2020 EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 ESF – Euroopa Sotsiaalfond EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF – Ühtekuuluvusfond RKAS – Riigi Kinnisvara AS T&A – teadus- ja arendus MFF 2020+ - EL mitmeaastane finantsraamistik OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon EIF - Euroopa Investeerimisfond EAS – Ettevõtluse Arendamise SA VV – Vabariigi Valitsus ESA - Euroopa Kosmoseagentuur CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus PÄA – Päästeamet ELSF – Euroopa Sisejulgeolekufond PPA – Politsei – ja Piirivalveamet MDFT - mitmedimensiooniline pereteraapia MTO - keskpika perioodi eesmärk (medium-term objective) RES- Riigieelarve strateegia mln – miljon mld – miljard v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga 6 Riigieelarve seletuskirja struktuur koosneb neljast osast ja lisadest Esimene osa annab ülevaate majandus- ja fiskaalprognoosist aastateks 2020–2024 lähtuvalt augustis-septembris valminud suvisest Rahandusministeeriumi majandusprognoosist. Teine osa annab ülevaate seaduses kajastatud tuludest, kuludest, välisvahenditest, investeeringutest, tegevuskuludest ja sotsiaaltoetustest. Kolmas osa annab ülevaate valitsemisalade 2021.–2024. aasta riigi eelarvestrateegias kinnitatud valdkondade 2021. aasta eesmärkidest, olulisematest tegevustest ja nende vahetutest tulemustest tulemusvaldkondade, programmide ja meetmete lõikes. Esitatud on ülevaade §-s 1 sätestatud tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei ja ministeeriumide lõikes. Ülevaates on toodud muudatused võrreldes 2020. aasta jooksva seisuga võrdlusandmete olemasolul. Kõik tulud ja kulud on valitsemisalades näidatud konsolideerimata kujul. Neljandas osas on esitatud 2021. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 1. OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2020-2024 1.1. MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 20202024 Makromajandusprognoosi väliseeldused on fikseeritud 2020. aasta augusti keskpaiga seisuga. Täpsemalt saab oodatavate majandusarengutega tutvuda Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvise majandusprognoosi seletuskirjas https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid Nii Eesti kui ka teiste maailma riikide majandused on olukorras, millele on ajaloost raske leida pretsedenti. Turumajandus pole harjunud nii radikaalsete katkestustega globaalsetes tarneahelates, liikumispiirangutega inimestele ning teatud teenuste tootmise ja tarbimise keelamisega. 2020. aastal ei ole järsust majanduslangusest pääsu ühelgi maailma arenenud riigil. Majanduse käekäik riigiti sõltub eelkõige sellest, millised olid piirangud majandustegevusele viiruse kiire leviku perioodil kevadsuvel ning kuidas rakendatakse piiranguid edaspidi, kuni nakkusohu kontrolli alla saamiseni. Lisaks on oluline, kui suure osakaaluga on turismi ja vaba aja veetmisega seotud tegevusalad riigi majanduses, kus sissetulekud jäävad veel pikaks ajaks madalaks, ning kui tõhusaks osutuvad valitsuste abimeetmed. Majanduse edasise arengu dikteerib selles kriisis viiruse kontrolli alla saamine, milles ei ole veel täit selgust. Seetõttu on määramatus tuleviku ees seekord eriti suur. Rahandusministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et järgmise aasta jooksul saadakse viiruse levik kontrolli alla. Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP sellel aastal 5,5% ja kasvab järgmisel aastal 4,5%, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla u 1%. Eelmise aasta sügisel prognoositud tasemest jääb aga Eesti SKP ka veel 2023. aastal 4% madalamaks. See stsenaarium eeldab, et riikide poliitikad hoiavad ära nõudluse olulise languse viiruse mõjust otseselt mõjutamata majandussektorites, ehk majanduslangus ei muutu laiapõhjaliseks. Töötajate sissetulekute langus palgatulust piirdub 2020. aastal 4%ga tänu töötasu hüvitisele. 2021. aastal väheneb hõive veelgi, keskmise palga kasv peatub ning töötus tõuseb aastakeskmisena 8%ni. Sissetulekud palgast ja sotsiaalsiiretest jäävad 2020. aastal vaid veidi eelnevale aastale alla, kuna keskmise pensioni kasv oli kevadel 11%. Sissetulekute kasv jääb 2021. aastal ilmselt marginaalseks, kuna pole ette näha ei palgatulu ega pensionide olulist suurenemist. Tarbijahinnad on 2020. aastal odavnenud toorainete, aktsiisikaupade maksulangetuse ja osade teenuste odavnemise tõttu 0,2% languses. Eratarbimise viivad 2020. aastal 5% langusesse lisaks vähenevatele sissetulekutele ka eriolukorra aegsed tarbimispiirangud ning ebakindluse tõttu suurenev säästmine. Ebaselgus tuleviku ees vähendab ka erasektori investeeringuid, mida valitsuse abimeetmed ei suuda täielikult kompenseerida. Investeeringute vähenemine ulatub seetõttu 10%ni. Valitsussektori põhivarainvesteeringud pöörduvad sel aastal kasvule ning prognoosiperioodi teises pooles kiirenevad veelgi seoses mahukate projektidega. Ekspordi kasv järgib välisnõudluse arengut, mis välisturgudele orienteeritud tööstuse suure osakaalu tõttu majanduses on oluliseks majandusarengu teenäitajaks. Pandeemiast tingitud 8 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri turismiteenuste madalseisu tõttu veavad ekspordi langust sel aastal teenused, samas kaupade väljaveomahtude langus on osutunud kardetust väiksemaks. Kaupade ja teenuste eksport väheneb 8,5% ning mõnedes sektorites tuleb arvestada pikema taastumisega. Kriisi tulemusena kujuneb jooksevkonto ülejääk tänavu aegade suurimaks, ulatudes üle 4% SKPst. Tabel 1. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2020–2024 (protsenti) 1. SKP reaalkasv 1a. SKP püsivhindades (mld eurot) 2. SKP nominaalkasv 2a. SKP jooksevhindades (mld eurot) 2b. RKP jooksevhindades (mld eurot) Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 6. Varude muutus (% SKPst) 7. Kaupade ja teenuste eksport 8. Kaupade ja teenuste import Panus SKP kasvu 1) 9. Sisemajanduse nõudlus 10. Kaupade ja teenuste bilanss Lisandväärtuse kasv 11. Primaarsektor 12. Tööstus 13. Ehitus 14. Muud teenused 2019 5,0 24,8 8,4 28,1 27,4 2020 -5,5 23,4 -5,6 26,5 26,1 2021 4,5 24,5 6,4 28,2 27,7 2022 3,5 25,3 6,0 29,9 29,4 2023 3,0 26,1 5,8 31,7 31,0 2024 2,3 26,7 4,6 33,1 32,4 3,1 -4,9 2,7 2,5 1,9 2,0 3,0 0,8 0,3 0,3 0,3 0,3 11,0 4,5 6,2 3,7 -10,1 -6,9 -8,5 -10,5 5,1 4,8 5,8 6,4 7,9 3,3 4,5 4,4 9,8 3,7 3,2 4,2 4,1 2,3 3,0 3,1 4,3 2,0 -6,6 1,0 4,5 -0,1 3,1 0,3 3,4 -0,5 2,1 0,1 54,2 -3,2 -8,2 7,0 -13,5 -8,7 5,4 -4,6 9,6 4,5 -4,7 4,5 2,2 3,8 2,8 3,5 2,1 3,6 2,7 3,0 1,8 2,4 2,5 2,4 1) Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades vald konna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statisti kaamet. Tabel 2. Hindade prognoos 2020–2024 (protsenti) 1. SKP deflaator 2. Eratarbimise deflaator 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 3a. Tarbijahinnaindeks 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 5. Investeeringute deflaator 6. Ekspordi deflaator 7. Impordi deflaator 2019 3,2 2,5 2,3 2,3 2020 -0,1 -0,4 -0,4 -0,2 2021 1,7 1,6 1,4 1,4 2022 2,5 2,4 2,3 2,2 2023 2,7 2,3 2,2 2,1 2024 2,2 2,1 2,0 1,9 6,2 1,3 2,0 3,7 3,4 3,0 4,1 0,4 0,6 -2,1 -1,9 -2,3 0,2 1,5 1,1 2,1 1,7 1,7 3,2 1,9 1,9 2,3 1,9 2,0 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 3. Tööturu prognoos 2020–2024 (15–74-aastased) (protsenti) 1. Tööhõive (tuh inimest) 1a. Tööhõive kasv 1b. Tööhõive kasv tööhõivereformita 2. Tööpuuduse määr 2.a Tööpuuduse määr töövõimereformita 2019 671,3 1,0 2020 651,9 -2,9 2021 650,2 -0,3 2022 655,2 0,8 2023 660,4 0,8 2024 665,1 0,7 0,7 -2,9 -0,3 0,8 0,8 0,7 4,4 7,5 8,0 7,3 6,6 5,9 4,0 7,1 7,5 6,8 6,1 5,5 9 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) 4. Keskmise palga reaalkasv 4a. Keskmine palk (eurot) 4b. Keskmise palga nominaalkasv 4,0 -2,7 4,8 2,7 2,2 1,6 5,1 1 407 7,5 1,3 1 422 1,1 -0,9 1 428 0,4 2,3 1 493 4,5 2,6 1 565 4,8 2,0 1 626 3,9 2021 5,8 4,0 5,4 -1,4 1,8 2022 4,7 3,7 5,5 -1,7 0,9 2023 4,4 2,9 4,9 -1,9 1,5 2024 3,9 2,6 4,8 -2,2 1,3 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 4. Maksebilansi prognoos 2020–2024 (% SKPst) 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 1a. Jooksevkonto 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3. Esmase ja teisese tulu bilanss 4. Kapitalikonto 2019 3,8 2,8 4,1 -1,4 1,1 2020 5,9 4,3 5,5 -1,2 1,6 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet. 1.2. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON Valitsussektori eelarve nominaalne positsioon Kõikide valitsussektori tasandite institutsioonide eelarvetest moodustub kokku valitsussektori eelarvepositsioon, mis on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt. 2019. aastal oli valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis, mis moodustas Statistikaameti korrigeeritud andmete kohaselt 22 mln eurot ehk 0,1% SKPst. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused (kumbki 0,1% SKPst), mida kompenseeris sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,3% SKPst). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mille kulusid kasvatasid eelkõige sotsiaalkulud ning Euroopa Liidu makse. Sotsiaalkindlustusfondide tulem ületas ootusi peamiselt Haigekassa osas, mida põhjustas sotsiaalmaksu hea laekumine. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli oodatust mõnevõrra negatiivsem ja seda peamiselt detsembris suurenenud kulutaseme tõttu. Võrreldes Statistikaameti esialgse hinnanguga muutus eelarvepositsioon 0,4% võrra SKPst paremaks, mille põhjuseks oli algandmete muutus auditeerimise käigus. 2019. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide seas valitsussektori eelarveülejääk 17 riigil. Kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid olid eelarvepuudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Rumeenia (4,3% SKPst). Eesti valitsussektori eelarvepositsioon oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 0,9% võrra SKPst parem, ulatudes Statistikaameti korrigeeritud andmete alusel 0,1% suuruse ülejäägini SKPst. Võrreldes 2018. aastaga on eelarvedistsipliin veidi paranenud, puudujäägiga riikide arv on vähenenud, samas Euroopa Liidu keskmine puudujääk on 0,1% võrra SKPst suurenenud. Euroopa Komisjoni viimase prognoosi (mai 2020.a) kohaselt suureneb Euroopa Liidu keskmine eelarvepuudujääk koroonakriisi tõttu sel aastal 8,3%ni SKPst ning väheneb järgmiseks aastaks 3,6 %ni SKPst. 10 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2019 (% SKPst) 4 3 2 1 -0,8 0 0,1 -1 -2 -3 -4 -5 RO FR ES UK HU BE IT SK FI EU28 PL LV EE PT LT CZ IE HR SI SE MT AT DE EL CY NL BG LU DK Allikas: Eurostat, Eesti Statistikaamet 2021. aasta riigieelarve kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis 6,7% SKPst. Tabel 5. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2021. aastal 2021 Valitsussektor (mln EUR) Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused Valitsussektor (% SKPst) Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused -1898 -1787 -64 -47 -6,7% -6,3% -0,2% -0,2% Allikas: Rahandusministeerium. Riigieelarve tulude arvestuses eristatakse kassapõhist ning tekkepõhist lähenemist. Olenevalt valitud metoodikast võib eelarvepositsiooni hindamise lõpptulemus oluliselt erineda. Alates 2017. aastast muutus riigieelarve tekkepõhiseks, mis ühtib Euroopa Liidus tunnustatud aruandluse metoodikaga. Sellist metoodikat kasutades avaldab andmeid valitsussektori tulude, kulude ja eelarvepositsiooni kohta ka Eesti Statistikaamet. Tulude tekkepõhise arvestuse korral kajastatakse üldpõhimõtte kohaselt maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu koheselt, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulutus (investeering). Olenevalt vaadeldavast perioodist võivad erinevused kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse vahel olla märkimisväärsed. Tavapäraselt kaasnevadki suuremad vahed seoses välisabi laekumise ja kulutamise perioodide erinevuse tõttu tehtavate kohandustega. Keskvalitsus Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarve, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalikõiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest 11 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri moodustavad majandusarengu suhtes sensitiivsed maksud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Riigieelarve positsiooni mõjutab oluliselt ka riiklik pensionikindlustus. 2021. aastal ületavad riikliku pensionikindlustuse kulud ca 60 mln euro võrra sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid. Riigieelarve maksutulude ja samuti ka mittemaksuliste tulude prognoos baseerub Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvisel majandusprognoosil ning riigieelarve menetlemisel langetatud tulusid puudutavatel otsustel. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Eesti Haigekassa ja töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Haigekassa oli tänu heale sotsiaalmaksu laekumisele ning mõnede kululiikide oodatust väiksemas mahus realiseerumisele nii 2018. kui ka 2019. aastal arvestatavas ülejäägis (vastavalt 28 ja 38 miljonit eurot). Käesolev aasta on mõistagi tugevalt mõjutatud koroonakriisist. Vähenenud on sotsiaalmaksulaekumise ootus ning suurenenud on kriisiga seotud kulutused, mida rahastati eraldisega lisaeelarvest. Samas on plaanilise ravi katkestus eriolukorra ajal veidi kulusid kokku hoidnud. Kokkuvõttes on oodata 30 miljoni euro suurust puudujääki käesoleval aastal. Alates 2021. aastast on oodata suurt eelarve vahendite puudujääki, kuna sotsiaalmaksu laekumise ootus on arvestatavalt vähenenud. Valitsus eraldab vähenenud sotsiaalmaksulaekumise katteks tegevustoetust selles ulatuses, mida Haigekassa ise oma reservidest ei saa katta. 2021. aastal on puudujääk 18 miljonit, edasi see samm-sammult väheneb koos majanduse taastumisega jõudes 2024. aastal tasakaalu lähedale. Töötukassa ülejääk oli 2019. aastal 40 mln eurot, mis on sarnane suurusjärgu mõttes 2017. ja 2018. aasta ülejäägiga ning vastas üsna täpselt eelmise aasta suvise majandusprognoosi ootusele. Ülejäägi põhjuseks oli oodatust parem töötus-kindlustusmaksete laekumine ning enamike kulude väiksem maht. Oodatust suurem oli kulu hüvitistele. Töötukassa käesoleva aasta finantsseis on sarnaselt Haigekassaga koroonakriisist tugevalt mõjutatud. Lisaks 257 miljoni suurusele töötasu hüvitise kulule, on suurenenud pea kõik kulukategooriad. Töötukassa lõpetab käesoleva aasta 381 miljoni suuruse puudujäägiga. Töötukassa reservide maht oli aasta alguses 838 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel on oodata keskmiselt ligi 40 miljoni euro suurust puudujääki aastas. Aastaks 2024 on reservide maht alla 300 miljoni euro, mis vastab ligikaudu Töötukassa ühe aasta nendele kuludele, mille kate tuleb töötuskindlustusmaksete laekumisest. Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab üle poole kogu laekumistest. 12 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2019. aastal 2,2% 9,0% 9,1% 52,9% 19,1% 4,4% 3,3% Füüsilise isiku tulumaks Toetusfond Muud tulud Muud maksutulud Muud saadud toetused Tasandusfond Kaupade/teenuste müük Kohaliku omavalitsuste üksuste sektor on olnud perioodi 2015–2019 peale kokku ülejäägis. Prognoosi kohaselt jäädakse ka 2020. aastal rekordilisse ülejääki. Kuigi tulud vähenevad, on sama palju kärbitud ka kulusid. Lisaks andis riik neile täiendavalt mitmetest meetmetest raha juurde. Samas 2021. aastal jõuab kohaliku omavalitsuse sektor defitsiiti. Jooksvalt on kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või http://riigiraha.fin.ee. Tabel 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste koondnäitajad (mln EUR) TULUD KOKKU - Tulumaks - Tasandusfond - Toetusfond KULUD KOKKU Tasakaal Tasakaal koos kohalike omavalitsuste valitsussektorisse kuuluvate muude üksustega Võlakohustused Likviidne vara 2018 2 085 1 100 90 418 2 062 23 2019 2 270 1 215 102 441 2 289 -19 2020 2 368 1 223 107 512 2 294 74 2021 2 262 1241 107 454 2317 -54 59 742 199 -26 779 232 92 689 214 -47 718 189 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. See jaotatakse riigieelarve seaduses toodud valemi alusel. Toetusfondi vahendid on ette nähtud üldhariduse andmiseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamiseks, kohalike teede hoiu toetuseks, rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks, asendus- ja järelhooldusteenusteks, matusetoetuseks, 13 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Toetusfondi vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon Struktuurne eelarvepositsioon on 2021. aastal puudujäägis, mida planeeriti ka RES-s. Majandustsükli hinnangust lähtudes on käesoleva ning järgmise aasta fiskaalstiimul õigustatud ning see aitab kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada. Võrdlusena on ka Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadise prognoosi järgi Eesti struktuurne eelarvepositsioon aastatel 2019–2021 puudujäägis. Kui 2020. aasta struktuurse eelarvedefitsiidi hinnangud on sarnased, siis Euroopa Komisjon näeb kiiremat defitsiidi vähendust järgmisel aastal. Erinevuse peamisteks põhjusteks on erinevus majanduskasvu taastumise ootustes ning kulukasvu eeldustes. Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP3 hindamiseks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit4. Rahandusministeeriumi hinnangute kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu 3% lähedal ning langeva trendiga. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine. Samas investeeringute panus kasvupotentsiaali suureneb. Enne kriisi algust 2019. aastal oli toodangulõhe5 positiivne ning majandus 5% üle oma potentsiaalse taseme. Käesoleval aastal kukub Eesti majanduse tase kriisi tõttu ca 3% allapoole potentsiaalset, kuid majanduse taastudes 2021. aastast alates hakkame taas normaaltaseme poole liikuma. Kuna tuleviku määramatus on praegu erakordselt suur ning seetõttu majandusprognoosid ettevaatlikud, jääb meie majandus oma kestlikule tasemele veidi alla ka veel prognoosiperioodi lõpus. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Kui SKP tase on potentsiaalsest madalam (SKP lõhe on negatiivne), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, kui SKP on tase on potentsiaalsest kõrgem (SKP lõhe on positiivne), peaks riik vähem kulutama ehk eelarvepoliitikat tuleks karmistada. Seega on eesmärgiks vastutsükliline eelarvepoliitika. Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest6. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite Potentsiaalne SKP – maksimaalne kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõusu surveid. 3 Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarveposits iooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 4 SKP lõhe ehk toodangulõhe – (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. 5 6 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandam ine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroo pa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka 14 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldab see täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika vastutsükliline aastatel 2020– 2021, kus negatiivse SKP lõhe tingimustes eelarvepoliitika lõdveneb (vt Tabel 7). Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2019–2021 (% SKPst) 1. SKP reaalkasv (%) 2. Valitsussektori eelarvepositsioon 3. Intressimaksed 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 5. SKP lõhe (output gap) 6. Tsükliline eelarve komponent 7. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) 9. Ühekordsed meetmed 10. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (11)=(7)-(10) 2019 2020 2021 4,8 0,1 0,0 3,7 5,0 2,4 -2,3 -2,3 -0,1 -2,3 3,3 -6,6 0,0 2,2 -2,9 -1,4 -5,2 -5,1 0,5 -5,7 2,2 -6,7 0,0 3,2 -1,7 -0,8 -5,9 -5,9 0,7 -6,6 Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks nimetatakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad tsükliga kohandatud eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ajutiseks, otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2019–2021 on ühekordseteks meetmeteks kohalike omavalitsuste ühinemistoetused ning kogumispensioni maksete peatamine aastatel 2020–2021. Kohalike omavalitsuste ühinemist toetati aastatel 2017-2019 kogusummas 65 mln eurot. Antud haldusreformi kulud olid ajutised, suuremamahulised ning pikas perspektiivis tulu tootvad. Kogumispensioni maksete peatamine 2020–2021 ja selle kompenseerimine 2023–2024 Teise samba maksete peatamisel perioodil 1.07.2020 kuni 31.08.2021 vähenevad riigi kulud 2020. aastal 141 miljoni euro võrra ja 2021. aastal 204 miljoni euro võrra (kokku 345 miljonit). Teise samba maksete kompenseerimisel suureneb riigi kulu aastatel 2023 kuni 2025 (kokku 28 kuud) sotsiaalmaksu kannetele teise sambasse (4% asemel kantakse 6%). Kompenseerimise täpne suurus sõltub isikute arvust, kes jätkavad 2% maksete tegemisega ka 2020. aasta detsembrist. Kuna 2020. aasta novembrini maksavad kõik inimesed 2% teise sambasse, siis selle perioodi eest kompenseerib riik maksete peatamise kõigile (va isikud, kes on sündinud ajavahemikul 1942–1960). Mõju suurus on maksimaalselt sama, mis on 4% maksete peatamise kokkuhoiu mõju aastatel 2020 ja 2021. Kui näiteks 1/3 inimesi siiski ei jätka 2% maksetega, siis on kompenseerimise kulu sellest ca 22% väiksem. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy -finance/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 15 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Prognoosi kohaselt on teise samba maksete peatamise kompenseerimine ühekordse meetmena arvestatud 345 mln euro ulatuses, mis jaguneb võrdselt aastate 2023 ja 2024 vahel. Tabel 8. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2019–2021, mln eurot Meede 2019 -21 KOV ühinemistoetused II pensionisamba maksete peatamine Kokku, mln eur Kokku, % SKPst -21 -0,1 2020 141 141 0,5 2021 204 204 0,7 Allikas: Rahandusministeerium. Rahavoog ja netopositsioon 2021. aasta riigieelarve kohaselt on riigieelarve positsioon kriisi mõjude ning järk-järgulise taastumise tõttu ka järgmisel aastatel nominaalses puudujäägis. Samuti on rahavoog kokku nii sel kui ka järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog kolmest tegurist: riigieelarve nominaalsest puudujäägist, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suurusest ning koroona meetmete rahavoolisest mõjust. Riigieelarve negatiivset rahavoogu sel ja järgmisel aastal rahastatakse võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Tänavu märtsis emiteeris riigikassa rahavoo juhtimiseks 200 mln eurot 12-kuiseid võlakirju. Aprillis kaasati Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) laenu 750 miljoni euro ulatuses. Mais emiteeriti 150 mln euro ulatuses 6-kuiseid ja 225 mln euro väärtuses 12-kuiseid võlakirju. Samuti korraldas riigikassa juunis rahvusvahelise pikaajaliste võlakirjade emissiooni väärtuses 1,5 mld eurot lõpptähtajaga 10.06.2030. Juunis sõlmiti ka laenuleping Euroopa Nõukogu Arengupangaga summas 200 miljoni euro, laenusumma on septembri seisuga väljamaksmata. Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb kriisi mõjude tõttu oluliselt. Kui 2019. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 8,0% SKPst ning võlg oli samal ajal 8,4% SKPst, moodustas valitsussektori netovõlg vaid 0,4% SKPst. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute laenude abil. Prognoosi kohaselt suureneb lähiaastate jooksul võlakoormus, kuid reservide maht on stabiilne, mistõttu suureneb netovõlg 2021. aasta lõpuks 16,4%ni SKPst (vt Joonis 3 lk 17). 16 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 3. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) 16 Reservid 11 8,0% 7,2% 6 1 -0,4% -4 -9 8,4% -16,4% Võlg -14 -19 -24 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Keskvalitsus (EFSF-ta) Kohalikud omavalitsused Netovarad(+)/-võlg(-) 2016 2017 2018 2019 23,6 2020* 2021* Sotsiaalkindlustusfondid EFSF Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Valitsussektori võlakoormuse areng Eesti valitsussektori võlg püsis 2019. aastal eelneva aasta tasemel ehk 8,4% SKPst, kuid nominaalselt võla tase pisut suurenes, ulatudes 2 360 mln euroni. Vaatamata võla taseme nominaalsele tõusule, aitas võla osakaalu püsimisele kaasa SKP kiire kasv eelneva aastaga võrreldes. Võla taseme nominaalne suurenemine oli tingitud kohalike omavalitsuste ning riigikassa võla kasvust. Nominaalselt vähenes eelmisel aastal ainult keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste võlg. Valitsussektori võlakoormus protsendina SKPst käesoleval aastal suureneb, ulatudes prognoosi kohaselt 18,2%ni ning jõuab 2021. aasta lõpuks 23,6%ni SKPst. Tänavuse eriolukorra ja kriisist taastumise tingimustes on lisavahendite kaasamine ja võla suurenemine vältimatu. Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusse ulatus 2019. aastal 5,7%ni SKPst, ilma EFSFi mõjuta 4,1%ni SKPst. Riigieelarve eelkõige koroonakriisist tulenevat negatiivset rahavoogu rahastatakse käesoleval aastal juba kaasatud vahendite toel ning uute laenude võtmiseks tekib riigikassal rahavoogudest lähtuv vajadus järgmisest aastast alates. Seetõttu suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2021. aasta lõpuks 21%ni SKPst. Kohalike omavalitsuste võlakoormus ulatus 2019. aasta lõpus 2,7%ni SKPst. Tänavu nominaalne võlatase langeb, kuid 2021. aastal on seoses negatiivse rahavooga ette näha nominaalse võlataseme suurenemist. Protsendina SKPst väheneb kohalike omavalitsuste võlg 2021. aasta lõpuks 2,5%le. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja Haigekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. Tabel 9. Valitsussektori võlakoormus 2018–2021 2018 Võlg kokku (mln eur) sh keskvalitsus EFSFi mõju keskvalitsus ilma EFSF-ta kohalikud omavalitsused 2 174 1 439 455 984 735 17 2019 2 360 1 608 452 1 156 752 2020* 4 823 4 163 452 3 711 660 2021* 6 645 5 952 452 5 500 694 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2018 Võlg kokku (% SKPst) sh keskvalitsus EFSFi mõju keskvalitsus ilma EFSF-ta kohalikud omavalitsused 2019 8,4 5,5 1,8 3,8 2,8 2020* 8,4 5,7 1,6 4,1 2,7 2021* 18,2 15,7 1,7 14,0 2,5 23,6 21,0 1,6 19,4 2,5 * prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Joonis 4. Võlakoormuse areng A. Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) 25,0 B. Keskvalitsuse7 võla tagasimaksed (mln, eurot) 12,0 % SKP-st 8,0 15,0 6,0 10,0 4,0 2,0 5,0 kasv, protsendipunkti 10,0 20,0 0,0 0,0 400 300 172,4 200 100 -2,0 0 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 Võlakoormus, % SKP-st 497,4 500 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20* '21* kasv pp v.e.a Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt ca 83% SKPst, mis on 1,1 protsendipunkti võrra langenud aasta varasemaga ning ulatub 2019. aasta lõpuks 79,3%ni SKPst. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 9% juures, jõudes 2019. aasta lõpuks 8,4%ni SKPst. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Bulgaaria (2019. aastal 20,4% SKPst) ja Luksemburg (22,1% SKPst), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (176,6% SKPst). 7 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik -õiguslike juriidiliste isikuteta. 18 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 5. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2019 (% SKPst) 180 150 120 79,3 90 60 30 0 8,4 ee bg lu cz dk se ro lt lv mt pl sk nl ie fi de si hu at hr eu28 uk es cy fr be pt it Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade8 (edaspidi ka reservid) maht oli 2019. aasta lõpus 2 239 mln eurot, mis moodustas 8% SKPst. 2021. aasta lõpuks on ette näha reservide vähenemist 7,2%le SKPst, kuna riigieelarve negatiivset rahavoogu on kavas rahastada esmalt likviidusreservi arvelt, mille hulgas on juba eelnevalt kaasatud lisavahendid. 2019. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid9 865 mln euroni ehk 3,1%ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa (sh stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Käesoleva kriisiga kaasneva negatiivse rahavoo katteks stabiliseerimisreservi kasutamist esialgu ei plaanita. 31.08.2020 seisuga oli reservi maht 432 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2019. aastal oli -0,15%. Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haigekassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab arvestuslikult likviidsusreserv enamat, kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 31.08.2020 oli riigi likviidsusreservis 2 560 mln eurot. Riigikassa likviidsust parandasid tänavu Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) saadud laenuvahendid ning samuti lühiajalised kui ka pikaajaline võlakirjaemissioon. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2019. aasta tulusus oli 0,06%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mis on endiselt negatiivsed tulenevalt Euroopa Keskpanga rahapoliitikast. Likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lä htub riigi majandusaasta aruandest. Likviidsete varade definitsioon raamatupidamisstandardites hõlmab ainult sellised varasid, mis on väga lühikese tähtajaga realiseeritavad, et neid saaks kasutada maksevahendina (sh sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid, lühiajalises kauplemisportfellis olevad noteeritud aktsiad ning investeerimisfondide osakud) . 8 Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtub riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu kesk valitsuse likviidsetes varades . 9 19 el 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Prognoosi kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele nii 2021. kui ka 2022. aastal ning reservi oodatav tulusus on keskmiselt -0,3%. Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib aastatel 2021-2022 reservide maht stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKPst. Reservid ei kasva, sest lisaks riigieelarve positsioonile, mis on ka järgmisel aastal koroonakriisist tulenevate mõjude tõttu puudujäägis, arvestatakse riigieelarve rahavoos ka laenu tagasimaksetega, koroona meetmete mõjuga ning välisvahendite rahavooga. Töötu- ja Haigekassa likviidsed varad ulatusid 2019. aasta lõpus 1 062 mln euroni, 2021. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 587 mln euroni, jõudes osakaaluna SKPst 2,1% tasemele. Töötukassa kontekstis on reservide maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt Haigekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks väheneb 0,5%le SKPst. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 1,1 %le SKPst 2021. aasta lõpuks. Tabel 10. Valitsussektori reservid 2018–2021 2018 Finantsvarad kokku (mln eur) sh keskvalitsus kohalikud omavalitsused sotsiaalkindlustusfondid Finantsvarad kokku (% SKPst) sh keskvalitsus kohalikud omavalitsused sotsiaalkindlustusfondid 1 818 556 281 981 7,0 2,1 1,1 3,8 *prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 20 2019 2 239 865 312 1 062 8,0 3,1 1,1 3,8 2020* 2 203 1 240 312 651 8,3 4,7 1,2 2,5 2021* 2 030 1 144 299 587 7,2 4,1 1,1 2,1 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2. OSA. ÜLEVAADE 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSEST 2.1. RIIGIEELARVE TULUD 2021. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2020. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2020. aastaga kasvavad tulud koos edasiantavate maksudega (vt definitsiooni alapunkti lõpus) 2021. aastal 533,9 miljoni euro võrra ehk 5,0%. Joonis 6. Riigieelarvelised tulud (mln EUR,%) Mln € * prognoos. Allikas: Rahandusministee rium. Tulude mahuks on 2021. aastal kavandatud 11 190,6 miljonit eurot. Sellest 7 620,5 miljonit eurot ehk 68,1% moodustavad maksulised tulud, 1 908,8 miljonit eurot ehk 17,1% mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1 661,3 miljonit eurot ehk 14,8%. 2021. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,7% SKPst, mis on 1,1% võrra madalam kui 2020. aastal. Tabel 11. 2021. aasta tulude prognoos (mln EUR) Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Füüsilise isiku tulumaks Juriidilise isiku tulumaks Sotsiaalmaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis 2020 prognoos 7 389,5 340,0 412,0 3 335,0 4,8 2 345,0 882,7 219,0 220,0 425,0 21 2021 eelarve 7620,5 331,1 351,0 3 392,5 5,0 2 519,2 946,8 228,2 225,0 485,1 Kasv v.e.a. Kasv v.e.a (%) (mln eurot) 231,0 3,1 -8,9 -2,6 -61,0 -14,8 57,5 1,7 0,2 4,2 174,2 7,4 64,2 7,3 9,2 4,2 5,0 2,3 60,1 14,1 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Pakendiaktsiis Elektriaktsiis Hasartmängumaks Tollimaks Mittemaksulised tulud Toetused Riigilõivud Tulu majandustegevusest Tulu põhivara ja varude müügist Trahvid ja muud varalised karistused Keskkonnatasud Muud tegevustulud Intressi- ja omanikutulud Edasiantavad tulud Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse KOV füüsilise isiku tulumaks Maamaks Tulud kokku 2020 prognoos 0,3 18,4 27,4 42,6 1 613,3 980,2 73,2 250,5 14,4 8,7 25,1 76,4 184,8 1 654,0 211,0 161,0 1 223,0 59,0 10 656,7 2021 eelarve 0,3 8,3 30,5 44,4 1 908,8 1 370,8 81,8 200,1 18,7 15,6 37,3 76,3 108,2 1 661,3 213,7 147,4 1 241,2 59,0 11 190,6 Kasv v.e.a. Kasv v.e.a (%) (mln eurot)0,0 0,0 -10,1 -54,9 3,1 11,3 1,8 4,2 295,6 18,3 390,6 39,8 8,7 11,9 -50,4 -20,1 4,2 29,4 7,0 80,1 12,2 48,7 -0,1 -0,1 -76,6 -41,4 7,3 0,4 2,7 1,3 -13,6 -8,5 18,2 1,5 0,0 0,0 533,9 5,0 Allikas: Rahandusministeerium. Maksuliste tulude prognoos 2021. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid (ilma edasiantavate maksutuludeta) 7 620,5 mln eurot, mis on 231,0 mln eurot ehk 3,1% enam kui aasta varem. Füüsilise isiku tulumaks Laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 331,1 mln eurot. Võrreldes 2019. aastaga on 2020. aastal mõnevõrra suurenenud igakuiselt maksuvaba tulu väiksem kasutamine kui inimestel seda õigus teha oleks. Seda mõjutas ka Töötukassa töötasu hüvitis, millelt maksuvaba tulu ei arvestatud. Seetõttu on 2021. aastal oodata mõnevõrra suuremat tulumaksu tagastust. Juurdemääramised jäävad prognoosi kohaselt 2020. aasta tasemele. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2021. aastal 208 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 155 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta – 24 mln eurot, koolituskulud – 13 mln eurot, pensionikindlustus – 8 mln eurot, eluasemelaenu intressid – 6 mln eurot, annetused ja kingitused – 2 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 50 mln eurot. Edasiantavate tulude alla kuuluva kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 241,2 mln eurot. KOV eraldise määr on 11,96% ja laekumine moodustab 79% kogu 2021. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Juriidilise isiku tulumaks Laekumine on kavandatud 351,0 mln eurot. 2021. aastal mõjutab laekumist jätkuvalt regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär, mistõttu laekumised on väiksemad kui 2020. aastal. Kui 2020. aasta laekumist mõjutab oluliselt pankade kasumi mitte jaotamine eriolukorra tõttu, siis selle mõju kandub edasi ka 2021. 22 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri aastasse, sest pangad saavad varem avansiliselt tasutud tulumaksu jaotatud kasumist maha arvata. Ka riigiettevõtete dividendid vähenevad 2021. aastal üle 60 mln euro. Sotsiaalmaks Laekumine on kavandatud 3 392,5 mln eurot. Laekumine sõltub suures osas palga väljamaksetest residendist füüsilistele isikutele, mis on seotud peamiselt brutopalgafondi (SKP sissetulekute meetodil komponent) kasvuga. 2021. aastal pöördub brutopalgafond 1,0%lisele kasvule vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Raskeveokimaks Laekumine on kavandatud 5,0 mln eurot. Raskeveokimaksu prognoos tugineb maanteetranspordi veosekäibe kasvu prognoosile ning raskeveokimaksu laekumise mineviku andmetele. Käibemaks Laekumine on kavandatud 2 519 mln eurot. Käibemaksu laekumine kasvab järgmisel aastal 7,4%, mis tuleneb eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsusektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust ning samuti maksumuudatustest ja meetmete II ringi mõjust. Käibemaksutulu pöördub järgmisest aastast kasvule, sealjuures toetab tulu kasvu tarbimise edasine taastumine ning kriisiaasta madal võrdlusbaas. Alkoholiaktsiis Laekumine on kavandatud 228,2 mln eurot. Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2021. aastal täiendavaid aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab 0,5%, positiivselt mõjutab laekumist legaalsete müügimahtude kasv Läti suunalise piirikaubanduse arvelt, kasvu hoiab tagasihoidlikuna aga üleüldine majanduse jahenemine. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi 2021. aastaks prognoositav laekumine järgmiselt: - õllelt 59,9 miljonit eurot, - veinilt 27,2 miljonit eurot, - kääritatud jookidelt 12,8 miljonit eurot, - vahetootelt 1,6 miljonit eurot ja muult (kangelt) alkoholilt 126,7 miljonit eurot Tubakaaktsiis Laekumine on kavandatud 225,0 miljonit eurot. Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuistest laekumise ning sigarettide vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2021. aasta laekumine suureneb võrreldes 2020. aastaga 2,3%. 2021. aastal tõstetakse 1. jaanuarist aktsiisisigarettide aktsiisi 5% ja suitsetamistubaka aktsiisi 8% ning alates 1.12.2020 kuni 31.12.2022 ei ole tubakavedelikud maksustatud aktsiisiga. 23 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kütuseaktsiis Laekumine on kavandatud summas 485,1 mln eurot. Kütuseaktsiisi laekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta, sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi naftahinna suhtes. 2021. aasta laekumine kasvab 14,1% võrreldes 2020. aastaga peamiselt madalast tasemest, mis olid tingitud varude realiseerimisest aasta alguses ning II kvartali tavapärasest madalamatest kütuse müükidest, mille põhjustas eriolukorras kehtestatud liikumis piirangud. Kütuseaktsiisi 2021. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: bensiinilt – 155,7 mln eurot, diislikütuselt – 295,4 mln eurot, erimärgistatud kütustelt – 8,7 mln eurot, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt – 16,5 mln eurot, muudelt kütuseliikidelt – 8,7 mln eurot. Pakendiaktsiis Laekumine on kavandatud summas 0,25 miljonit eurot. Pakendiaktsiisi prognoosimisel on tuginetud pakendiaktsiisi laekumise andmetele ning eratarbimise kasvule. Elektriaktsiis Laekumine on kavandatud summas 8,3 miljonit eurot. Elektriaktsiisi laekumise prognoos tugineb eelkõige eratarbimise reaalkasvule ja töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvule. Hasartmängumaks Laekumine on kavandatud summas 30,5 mln eurot. Hasartmängumaksu laekumise prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu laekumise kohta maksuobjektide kaupa. 2021. aasta laekumine kasvab 11,3% võrra 30,5 mln euroni. Laekumine loteriidelt moodustab ligikaudu 36% kogu hasartmängumaksu laekumisest. Tollimaks Laekumine on kavandatud summas 44,4 mln eurot. Tollimaksu laekumisest moodustab üle 90% laekumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude laekumist mõjutavate tegurite10 mõjuga; ülejäänud laekumise11 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Tollimaksu kogulaekumisest 80% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 20% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Edasiantavad tulud on riigi finantsjuhtimise korrastamiseks riigieelarves eraldi välja toodud alates 2013. aastast. Edasiantavateks tuludeks on riigi poolt kogutavad tulud, mis antakse edasi Töötukassale (töötuskindlustusmakse), Sotsiaalkindlustusametile (kogumispensionimakse) ja kohalikele omavalitsustele (osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks). 10 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 11 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm. 24 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu prognoos sõltub eelkõige brutopalgafondi kasvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. Mittemaksuliste tulude prognoos Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2021. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 1 909 mln eurot. Võrreldes 2020. aasta prognoositava laekumisega suurenevad mittemaksulised tulud 18,3%. Kasvu peamiseks põhjuseks on toetuste suurenemine 390 mln euro võrra tulenevalt uue välisvahendite perioodi käivitumisest. Samas kaupade ja teenuste müügitulu ning muud tulud vähenevad. Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Joonis 7. Maksukoormus Euroopa Liidus 2018. aastal (% SKP-st) * Eesti näitaja on leitud 31.08.2020 avaldatud SKP aegrea põhjal. Allikas: Taxation Trends in the European Union (2020) Eesti maksukoormus oli 2018. aastal 32,9% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,3 protsendipunkti võrra madalam (vt Joonis 7). Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest oli meist suurem maksukoormus Slovakkias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias ja Horvaatias. 25 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2021. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,7% SKPst (vt Joonis 8A), mis on 1,1% võrra madalam kui 2020. aastal. 2021. aastal vähenevad kapitalimaksud12 seoses regulaarselt jaotatud kasumi madalama tulumaksumääraga. Nii tööjõumaksud13 kui tarbimismaksud14 kasvavad aeglasemalt kui SKP kuna kriisist taastumine on maksuvaesem (vt Joonis 8B). Joonis 8. Maksukoormus Eestis A. Maksukoormus (% SKPst) B. Maksuliste tulude struktuur (%) Allikad: Eurostat, Rahandusministeerium. Tööjõu maksukiil (labour tax wedge) on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis sisaldab ka rahalisi toetusi (lapsetoetus, vajaduspõhine peretoetus, madalapalgaliste tagasimakse). Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu- ja seega majandusarengule. 2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu süsteem vähendas üksiku lasteta 50% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiilu 29,8%le. Palgakasvu mõjul tõuseb näitaja 2021. aastaks 30,7%le, mis jääb siiski veel Euroopa Liidu 2019. aasta keskmisele alla (vt Joonis 9). Joonis 9. Tööjõu maksukiil Euroopa Liidus 2019. aastal, üksik lasteta inimene, kes teenib 50% keskmisest palgast (% tööjõukuludest) ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 12 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulu maks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulu maks ettevõtlusega tegelemiselt. 13 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, sa astekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed. 14 26 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri * Eesti näitaja on arvutatud 2021. aasta kohta. Tegevusalade B -N keskmine Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt 2021. aastal 17 072 eurot aastas. Allikad: Euroopa Rahandusministeerium Komisjon brutopalk on http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/tab, Abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil sõltub lisaks üldisele maksuvabale tulule ka täiendavast maksuvabast tulust teise lapse ning abikaasa eest. Maksukiilu vähendavad pere puhul lapsetoetused. Vanemahüvitist OECD metoodika järgi arvesse ei võeta. Selle pere maksukiil tõuseb palgakasvu mõjul 2021. aastaks 27,4%le, mis jääb Euroopa Liidu keskmisest madalamaks (vt Joonis 10). Joonis 10. Tööjõu maksukiil Euroopa Liidus 2019. aastal, abielus paar, üks vanem teenib 100% keskmisest palgast (% tööjõukuludest) Eesti näitaja on arvutatud 2021. aasta kohta. Tegevusalade B -N keskmine Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt 2021. aastal 17 072 eurot aastas. Allikad: Euroopa Rahandusministeerium Komisjon brutopalk on http://ec.europa.eu/economy_finance/db_indicators/tab, Maksukulud riigieelarves 2020-2021 Järgnevalt on kirjeldatud Eesti riigieelarves aastatel 2020–2021 sisalduvaid maksukulusid. Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokku liitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende. Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses. 2020-2021. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 21 erinevat maksukulu sätet. 2021. aastal kasvavad maksukulud 16,3% ja kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2021. aastal 275,4 mln eurot ehk 1,0% SKPst. 2021. aastal on maksukuludest suurima mahuga regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär, madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed ning majutusteenused, eritostarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär. Nelja suurima maksukulu maht moodustab 2021. aastal 69,5% kõikide kehtestatud maksukulude mahust. 27 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Aastal 2021 kasvavad maksukulud peamiselt majanduse ja maksutulu kasvu tõttu. Maksukulu dünaamika analüüsiks valitsemisfunktsioonide15 kaupa on iga maksukulu sätte puhul määratletud valitsemisfunktsioon, millega iga konkreetne maksukulu säte on seotud. Maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2020–2021 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist1 kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2021. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “majandus” 109,4 mln eurot ehk 39,7%, “tervis” 66,6 mln eurot ehk 24,2% ning „vaba aeg, kultuur ja religioon“ 33,6 mln eurot ehk 12,2%. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustavad 65,7 mln eurot ehk 23,9% maksukulu kogumahust. Maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–3) 2021. aastal 108,5 mln eurot ehk 4,3% käibemaksu kogulaekumisest ning juriidilise isiku tulumaksust laekumisest moodustab maksukulu (tabeli punkt 4) 66,9 mln eurot ehk 19,1%. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 5-11) 66,7 mln eurot ehk 20,1% ning aktsiise (tabelis punktid 12–21) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 33,3 mln eurot ehk 3,5% laekumisest. Tabel 12. Maksukulud riigieelarves aastatel 2020–2021 (mln EUR) Säte Maksukulu Valitsemisfunktsioon 2020 2021 1. Käibemaksumäära madalam tase raamatutele, töövihikutele ja perioodika väljaannetele KMS §15 lg 2 p 1 ja 3 9 10,8 12 2. Käibemaksumäära madalam tase ravimitele ja meditsiiniseadmetele KMS §15 lg 2 p 2 7 63,9 66,6 3. Käibemaksumäära madalam tase majutusteenustele KMS §15 lg 2 p 4 8 28,7 29,9 4. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär 14% TMS §4 lg 5 4 42,2 66,9 5. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (alates teisest lapsest) TMS §23¹ 10 21,8 24,1 6. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 10 6,4 6,4 7. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 6 5,8 6 8. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 9 12,8 13 9. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1 8 3,7 3,7 10. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine TMS §28 10 4,2 4,2 11. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel TMS §32 lg 4 4 3,9 9,2 12. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 4 1 1 15 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. http://metaweb.stat.ee/vi ew_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee . 28 – [WWW] 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Säte Maksukulu Valitsemisfunktsioon 2020 2021 13. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 4 25,2 28,2 14. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² 4 1,4 1,2 15. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 p24, 284 4 0,2 0,1 16. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks ATKEAS §27 lg 1 p282 4 1,4 0,7 17. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides ATKEAS §27 lg 1 P 24 4 1,63 1,1 18. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks ATKEAS §27 lg 1 P 286 4 0,05 0,03 19. Suurtarbijate elektrienergia soodustus ATKEAS §66 lg 121 4 0,7 0,2 20. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 4 0,7 0,6 21. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg 14 P 22 4 0,3 0,3 236,8 275,4 KOKKU Allikas: Rahandusministeerium 2.2. RIIGIEELARVE KULUD 2.2.1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEETIDE ELLUVIIMINE Vabariigi valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille prioriteedid on Eesti majanduse, rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu kasv. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus kinnitanud tööplaani, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest. Alljärgnevalt toome ära olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab eesmärkide saavutamiseks astuda ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kavandatud. PERESÕBRALIK EESTI  Summaarne sündimuskordaja on aastaks 2023 1,67 (algtase 2018. aastal 1,67)  Laste absoluutse vaesuse määr on aastaks 2023 3,1% (algtase 2017. aastal 3,2%) Valitsus peab oluliseks, et Eesti on maa, kus luuakse oma pere ja kodu ning kuhu on oodatud tagasi kõik need, kes on siit lahkunud välismaale. 29 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kavandatavad tegevused:  Valitsusel on kavas kaardistada seniste perepoliitika meetmete mõjusust ja kulutõhusut ning vajadusel töötada välja ettepanekud peredele suunatud toetuste ja teenuste täiendamiseks. Samuti on kavas välja töötada sündimust toetava perepoliitika pikaajaline visioon ning koostada rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030.  Perede toetamiseks ning vanemlike oskuste parandamiseks töötab valitsus välja riikliku perelepituse süsteemi. Samuti jätkatakse vanemlike oskuste arendamisele suunatud programmmide elluviimist.  Jätkatakse lasterikastele peredele kodutoetuse eraldamist Kredexi kaasabil ning täiendavalt analüüsitakse lasterikastele peredele ja noortele peredele omafinantseeringuta laenukäenduse andmise võimalusi.  Perevägivallaga võitlemiseks viib valitsus ellu lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava ning analüüsib seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamist. Samuti on kavas laiendada seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsi abistava lastemajateenuse pakkumist Ida-Eestisse ning kaasajastada ohvriabi seadust.  Lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks on kavas korrastada erivajadusega laste tugisüsteemi ning uuendada alushariduse riiklikku õppekava ning alushariduse seadust.  Toetamaks laste liikumisharjumuste parandamist, koolidele suurema otsustusõiguse andmist ning koolides IT õppe parandamist töötatakse välja põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava muutmisettepanekud. Samuti on valitsusel kavas kinnitada Haridusvaldkonna ja Noortevaldkonna arengukavad aastani 2035, milles seatakse hariduse ja noortevaldkonna olulisemad sihid järgmiseks 15 aastaks. Oluline prioriteet on laste ja noorte regulaarse terviseseisundi jälgimine ning ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamine. Valitsusel on kavas koostada toitumise ja liikumise ning vaimse tervise rohelised raamatud, eesmärgiga probleeme koordineeritult ennetada ning tõhusalt lahendada. Laste liikumisharjumuse parandamiseks jätkatakse ka ujumise algõppe programmi elluviimisega.  Eesti ühiskonna ja kultuuriga lõimumise toetamiseks ning välismaalt tagasipöördumise soodustamiseks on valitsus analüüsinud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele, uussisserändajatele ning teisest rahvusest püsielanikele suunatud teenuseid (sh keeleõpe) ning ette valmistamas valdkonna arengukava, mis koondab varem mitmes strateegilises arengudokumendis käsitletud poliitikaainstrumendid. SIDUS ÜHISKOND  Suhtelise vaesuse vähendamine aastaks 2023 15%-ni (algtase 2017. aastal 22,6%)  Absoluutse vaesuse vähendamine aastaks 2023 2,8%-ni (algtase 2017. aastal 3,4%) Valitsus panustab sidusa ühiskonna tagamiseks inimeste heaolu ja turvatunde kasvu, lühendab ravijärjekordi ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Valitsuse prioriteet on pöörata tähelepanu eakate inimeste toimetuleku ja heaolu tõstmisele ning arendada erivajadusega inimestele suunatud teenuseid. Kavandatavad tegevused:  Vastavalt riigieelarve võimalustele kaalutakse erakorralise pensionitõusu võimalikkust. Samuti on valitsusel kavas töötada välja ettepanekud tööandja poolt töötajatele pensioni 30 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri        kogumise võimaluste soodustamiseks ning soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks. Kavas on jätkata seeniorite teenusmajade loomist, mis tagavad eakatele nii hoolekande kui ka olmeteenused. Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku tagamiseks ning pikaajalise hoolduskoormusega omaste koormuste leevendamiseks on kavas ajakohastada pikaajalise hoolduse korraldust ning erivajadustega inimeste poliitikat. Ajakohastamise eesmärgiks on nii õendusteenuse kui erivajadusega inimeste teenuste ja abivahendite kättesaamise laiendamine, puude tõestamise süsteemi lihtsustamine ning teenuste omaosalusmäärade korrastamine. Kavas on toetada tehnoloogiliste lahenduste kasutamist sotsiaalkaitses. Uuenduslikud digitehnoloogilised lahendused võimaldavad toetada hooldust vajava inimese kodust toimetulekut, inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamist ja selle suurendamist. Valitsuse eesmärgiks on parandada elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt, mis toetab nii eakate kui erivajadusega inimeste vajadusi. Selleks on kavas ministeeriumidevahelise rakkerühma kaasabil luua läbivad põhimõtted ja konkreetsemad ettepanekud ligipääsetavuse tõhustamiseks. Arstiabi parema kättesaadavuse ja ravijärjekordade lühendamiseks analüüsitakse tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust, ressursside tõhusamat kasutamist ning võimalusi raviteenuste kättesaadavuse laiendamiseks ravikindlustamata inimestele (sh loovisikutele). Samuti on kavas välja töötada ebatüüpiliste töövormide alusel töötavatele inimestele sotsiaalsele kaitsele ligipääsu tagamise tegevuskava. Valitsusel on kavas kinnitada Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, mis määratleb ära lähikümnendi olulised prioriteedid inimeste tervisliku seisundi parandamiseks, oodatava ja tervena elatud eluea pikendamiseks ning tervises ebavõrdsuse vähendamiseks. Jätkatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmide elluviimist, kogumahus vastavalt 16,4 mln eurot ja 3,2 mln eurot aastani 2024. TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS  Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest 80% (algtase 2017.aastal 74,4%)  Tööhõives osalemine (20–64 a) on üle 79,5% (algtase 2018. aastal 79,2%) Valitsus panustab majanduskasvu, mis parandab iga inimese käekäiku kõikjal, nii linnas kui ka maal. Edasine kasv peab tuginema targal ettevõtlusel, mistõttu peetakse oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning majanduse digitaliseerimist. Seistakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest ning astutakse muu hulgas samme bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. Toetatakse innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, hoolitsedes selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur. Väärtustatakse eksportivaid ettevõtteid ning majandusdiplomaadid toetavad neid senisest enamatel välisturgudel. Kavandatavad tegevused: Teadus- ja arendustegevus, majandus, rahandus, tööturg:  Esmakordselt jõuab valitsussektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1% SKPst. Selleks eraldas valitsus lisavahendeid kokku 56 mln eurot, millest Haridus- ja Teadusministeeriumile suunatakse 40% (22,4 mln eurot), Majandus- ja 31 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri          Kommunikatsiooniministeeriumile suunatakse 40% (22,4 mln eurot) ning teiste valitsemisalade teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks suunatakse 20% (11,2 mln eurot). Toetatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse teemalisi teadusuuringuid ning kolmanda bioohutuse tasemega (BSL-3) labori kasutuselevõttu, kus saab uurida tervisele eriti ohtlikke patogeene. Oluliseks peetakse erasektori investeeringute osakaalu märkimisväärset tõusu senisega võrreldes, mistõttu pannakse rõhku ettevõtete rakendusuuringute toetamisele. EAS käivitab sel eesmärgil rakendusuuringute toetamise programmi. Laiendatakse ettevõtlusdoktorantuuri, milleks töötatakse välja uus toetusmeede. Jätkatakse ettevõtete digitaliseerimise toetamist, mis aitab kaasa tootlikkuse kasvule ja loob uusi konkurentsieeliseid. Ehitussektori tootlikkuse kasvatamiseks digitaliseeritakse ehitussektori protsessid ning arendatakse välja E-ehituse taristu. KredExi kaudu pakutakse laenu- ja käendustooteid, et toetada tervishoiukriisi tagajärjel raskustesse sattunud ettevõtjaid ja nende töötajaid. Eesti liikmelisus maailma teaduskeskustes pannakse maksimaalselt tööle. Ettevõtted saavad toetust EUROSTARSi programmis osalemiseks ning lõpule viiakse liitumine Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN). Jätkatakse ettevõtete huvidele vastava kohalike ressursside väärindamise (toit, puit, maavarad) teadusprogrammi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprogrammi elluviimist. Tööhõive suurendamiseks on valitsusel kavas laiendada ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi. Samuti töötatakse välja ettepanekud tänaste tööturuteenuste pakkumise tõhustamiseks, mis toetavad mitteaktiivsete inimeste tööturule kaasamist. Noorte tööhõive soodustamiseks soovib valitsus leevendada töölepingu seaduses olevaid tingimusi ning võimaldada miinimum-maksimum töötundidega töölepingut. Õiguskaare digitaliseerimisega kiirendatakse kriminaalmenetlust. Arendatakse tehnoloogilisi võimalusi selleks, et menetlus oleks alates sündmuskoha tõendite kogumisest ja edastamisest kuni kohtulahendi täideviimiseni võimalikult täpne ja kiire, kulutamata aega paberdokumentide tootmisele ja edastamisele. Lisaks suurendatakse suurte andmehulkade töötlemise ja analüüsi võimekust, et küber- ja majanduskuritegusid kiiremini tuvastada. Põllumajandus:  Valitsus seisab Eesti põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus. Jätkatakse põllumeestele tõuaretustoetuste ning üleminekutoetuste maksmist.  Puhast loodust nähakse Eesti konkurentsieelisena, mistõttu jätkatakse nii Eesti mahemajanduse tervikprogrammi kui turismiettevõtete toetusmeetmete elluviimist. Oluliseks peetakse Eesti toidu ekspordi edendamist ja toidusektorile uute turgude avamist, milleks jätkatakse toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava elluviimist.  Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu jätkatakse senisest suuremas mahus põllumajandustootjate ja teiste maapiirkondade ettevõtete ettevõtmiste rahastamist. Taristuinvesteeringud toetavad majanduskasvu sh:  Investeeritakse teedeehitusse, kus suuremad projektid (2021) on: • Väo sõlm, 10,7 mln; 32 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri • Sillamäe Pavlovi tn ja Viivikonna mnt eritasandiline ristmik 3,9 mln; • Võõbu-Mäo 24,2 mln; • Kärevere – Kardla 9 mln; • Pärnu – Uulu 3 mln; • Kanama – Valingu 14 mln.  Ühistranspordi toetuseks on kavandatud kokku 438 mln eurot (2021-2024), millega tagatakse tasuta ühistranspordi jätkumine vähemalt samas mahus ja säilitatakse saarte ja mandri vahel vähemalt sama võimekus parvlaevaliikluse nõudluse tagamiseks. Paraneb lennuühendus Saaremaa ja mandri vahel seoses Kuressaare liinile suurema lennuki liinile toomisega.  Toetatakse Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h, renoveeritakse Tallinn-Tartu raudtee ja tõstetakse kiirusi (135 km/h) ning renoveeritakse Riisipere-Turba raudtee.  Jätkatakse Rail Balticu ning teiste strateegiliste taristute väljaehitamist. Jätkatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega, Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitusega, vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustöid ning Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimisega. Energiatõhususe ja energiajulgeoleku kasvu toetamine sh:  Panustatakse taastuvenergia arendamisse ning energiasäästumeetmetesse, muuhulgas jätkatakse elamute rekonstrueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonna toetamist energiatõhususe eesmärgil.  Energiajulgeoleku kindlustamiseks jätkab valitsus ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks. TÕHUS VALITSEMINE  Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene 15-74 aastate vanuserühmas aastaks 2023 (2017. aastal 11,9%).  Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene aastaks 2023 (2017. aastal 39,3%). Valitsus panustab heaolu ja turvatunde kasvu, tagab avalike teenuste kättesaadavuse ning astub samme liigse bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. Otsuste langetamisel kaasab valitsus senisest tunduvalt enam Eesti inimesi ning tugevdab otsedemokraatiat. Kavandatavad tegevused:  Riigiga suhtlemine peab olema lihtne ja sujuv, ilma liigse bürokraatia ja halduskoormuseta. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigireformi tegevuskava 2019-2023 alusel viiakse järkjärgult ellu vastavalt tehtud analüüsidele riigiametite konsolideerimised ning juurutatakse üle-eestilist riigipalgaliste regioonidesse värbamist.  Jätkub riigieelarve laiapõhjaline revisjon, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust.  Otsedemokraatia tugevdamiseks töötatakse välja eelnõud ja lahendused rahvaalgatuste ulatuslikumaks seadustamiseks ja rahvahääletuste lihtsustamiseks.  Avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks tuleb suurendada kohalike omavalitsuste võimekust. Selleks analüüsitakse ja tehakse ettepanekud, kuidas suurendada kohalike 33 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ja nende rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. VABA JA KAITSTUD RIIK  Sõjalise kaitse kulude suurus SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu on vähemalt 2% (2019. aastal oli 1,84%)  Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal on vähemalt 94% (2019. aastal oli 92%)  Kaitsetahe ehk Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda, kui Eestile tungitakse kallale püsib üle 54%. (2019. sügis oli 60%) Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Vaba riigi oluliseks alustalaks on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tugevad kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna. Kavandatavad tegevused: Julgeoleku tagamiseks ja üleilmsete väljakutsete lahendamiseks edendatakse koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, kahe- ja mitmepoolsetes suhetes ning regionaalsetes formaatides.  Suureneb riigi ja ühiskonna vastupanuvõime kriisideks. Parandatakse elutähtsate teenuste toimepidevust ja elanikkonna varustuskindluse tagamiseks luuakse Eesti Varude Keskus. Endiselt on tähtsad elanikkonnakaitse valdkonna arendamiseks vajalikud tegevused, millega luuakse paremad võimalused elanike kaitsmiseks erinevate kriiside korral ning parandatakse elanike teadlikkust ning oskusi kriisisituatsioonides käitumiseks.  Kriisidega paremaks toimetulekuks luuakse Politsei- ja Piirivalveameti juurde kriisireserv. Arendatakse Politsei ja Piirivalveameti juurde loodud piirivalveosakaonna võimekust ja vabatahtlikest koosnevate kiirreageerimisüksuste rakendamist.  Kasvatatakse ja tugevdatakse küberjulgeoleku võimet ning küberkuritegude menetlemise võimekust.  Jätkub 2017. aasta kevadest Eestis viibiva NATO eFP pataljoni lahingugrupi integreerimine. Liitlaste siinviibimist toetav taristu on 2022. aastaks suures osas valminud. Arendatakse vägede vastuvõtmise ning väljaõppega seotud taristut koostöös NATO liitlastega. Väljaõppe parandamiseks analüüsitakse Keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja ulatuslikumat kasutuselevõttu.  Jätkatakse liitlaste ja partneritega osalemist rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavatel NATO, Euroopa Liidu, ÜRO või koalitsiooni operatsioonidel ja valmidusüksustes 2021. aastal.  Jätkub Riigikaitseinvesteeringute programmi rakendamine 20 miljonit € aastas (perioodil 2020- 2023 kokku 80 mln). Eraldi tähelepanu saavad laskemoonahanked, liikursuurtükkide võime arendamine ja brigaadide tankitõrjekompaniide võime arendamine.  Vastavalt võimalustele suureneb aastaks 2023 kaitseväe struktuur, muuhulgas luuakse täiendavad kompaniid sõjalise maakaitse tugevdamiseks. Ajateenistusse võetud kutsealuste hulk suureneb 3500-ni. Selleks arendatakse välja võimekus kasutada eesti.ee portaali kutsete edastamiseks.  Kaitseväe sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja mobilisatsiooni valmisoleku alalhoidmiseks ning kontrollimiseks korraldatakse lisaõppekogunemisi. 34 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Alanud idapiiri väljaehitamine jätkub senises mahus. 2.2.2. RIIGIEELARVE KULUD MAJANDUSLIKU SISU LÕIKES Riigieelarve kulude maht 2021. aastal on kokku 12,48 mld eurot. Info valitsemisalade lõikes on lisas 2. Võrreldes eelneva aastaga kasvavad riigieelarve kogukulud 5,1% ehk 605,4 mln euro võrra. Valitsemisaladele 2021. aasta riigieelarvestrateegia ja eelarve protsessis täiendavalt antud vahendite kohta on tegevused koos summadega esitatud lisas 3. Tabel 13. Riigieelarve kulud ja investeeringud majandusliku sisu lõikes (mln EUR) 11 876 12 482 Muutus 2021/2020 605,5 Investeeringud 964 956 -8,6 -0,9% Investeeringud (15) 372 391 20 5,3% Investeeringutoetused (4) 593 564 -28 -4,8% 10 912 11 526 613,8 5,6% Antud toetused ja muud ülekanded (4) 5 950 6 539 589 9,9% Tööjõu- ja majandamiskulud (5) 1 655 1 782 127 7,7% 5 9 4 73,0% 3 420 -116 -3,3% 2020 RE Kokku Kulud Finantskulu (650) Muud tegevuskulud (60) 2021 RE 3 536 Muutus (%) 5,1% Lisaks majanduslikule sisule kasutatakse rahvusvaheliselt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorit COFOG16 (Classification of the Function of Government), mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. Seletuskirja lisas 9 esitatud Eurostati andmed valitsussektori kulutustest võrdlemaks Eesti positsiooni teiste Euroopa riikide seas. 2.2.3. TÖÖJÕUKULUD Ülevaade valitsussektori tööjõukuludest ja keskmisest palgast Valitsussektori tööjõukulud kasvasid 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 10,2%. Kõige enam ehk 17,5% kasvasid tööjõukulud sotsiaalkindlustusfondides (Töötukassa ja Haigekassa). Kohaliku omavalitsuse üksustes kasvasid tööjõukulud 11,3% ja keskvalitsuses 9,4%. Keskvalitsuse sees kasvasid tööjõukulud kõige enam äriühingutes ja tulundusasutustes 26%. Sihtasutustes kasvasid tööjõukulud 11,1%, riigiasutustes 8,7% ning avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes 6,1%. Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel, täpsemalt viimase 10 aasta jooksul, siis on samuti tööjõukulud kõige enam (237%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, 16 Täpsem info http://www.oecd.org/gov/48250728.pdf 35 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri selle põhjuseks on ka asjaolu, et viimastel aastatel on sinna värvatud täiendavat tööjõudu. Kohaliku omavalitsuse üksustes on tööjõukulud kasvanud 86% ja keskvalitsuses 75%. Valitsussektori tööjõukulud olid 2019. aastal kokku 2 920 miljonit eurot. 2019. aastal moodustasid valitsussektori hüvitised töötajatele (sisaldab kogupalka ja tööandja sotsiaal-makseid) SKP-st 11,5% ja see suhtarv on alates 2013. aastast püsinud kerges tõusutrendis. Joonis 11. Valitsussektori tööjõukulude kasvasid 2019.a 10,2%. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 2019. aastal kasvas valitsussektori keskmine brutokuupalk 9,9% ja Eesti keskmine brutokuupalk 7,4%. Seega oli valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv Eesti keskmise brutokuupalga kasvust 2,5 protsendipunkti kiirem ja valitsussektori palkade konkurentsivõime palgaturu suhtes paranes. 36 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 12. 2019. aastal oli valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv Eesti keskmise brutokuupalga kasvust 2,5 protsendipunkti kiirem. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori allsektorites oli keskmise brutokuupalga kasv kõige kiirem sotsiaalkindlustusfondides ehk 12,3%. Kohaliku omavalitsuse üksustes ja keskvalitsuses oli keskmise brutokuupalga kasv vastavalt 10,4% ja 9,6%. Keskvalitsuse alla kuuluvate riigiasutuste keskmise brutokuupalga kasv oli keskvalitsuse üldisest palgakasvust veidi tagasihoidlikum ehk 9,0%. Kui vaadata valitsussektori palgamuutuse pikemat trendi, siis viimase 11 aasta jooksul ehk perioodil 2009-2019 on valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv olnud Eesti keskmise brutokuupalga kasvust aastas keskmiselt 0,8 protsendipunkti kiirem. Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasvule on olulist mõju avaldanud prioriteetsetele sihtgruppidele palkade konkurentsivõime tõstmiseks eraldatud lisaraha, mis on võimendanud valitsussektori viimaste aastate palgakasvu. Keskvalitsuses paranes 2019. aastal palkade konkurentsivõime kõikides valdkondades, mis tähendab, et brutokuupalga kasv oli kõikides valdkondades kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv. Kõige enam paranes palgapositsioon sotsiaalse kaitse (5 protsendipunkti), riigikaitse (4 protsendipunkti), tervishoiu ja hariduse valdkonnas (3 protsendipunkti). 37 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 13. Keskvalitsuses paranes palkade konkurentsivõime kõige enam sotsiaalse kaitse, riigikaitse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. RIIGIKAITSE ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 1,50 1,25 1,41 1,41 1,16 1,10 1,11 1,16 1,22 1,28 1,26 1,26 1,23 1,20 1,24 1,35 1,35 1,46 1,47 1,40 1,39 1,39 1,42 1,43 MAJANDUS 1,36 1,33 1,34 1,35 1,35 1,35 1,34 1,36 1,38 1,29 1,32 1,00 n = 4 000 n = 4 800 n = 4 400 0,75 Suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka 0,50 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 1,25 1,24 1,25 1,23 1,22 1,22 1,24 1,23 1,21 1,17 1,17 1,20 1,00 TERVISHOID KESKKONNAKAITSE 1,50 1,27 1,34 1,29 1,24 1,32 1,32 1,34 1,32 1,33 1,28 1,31 1,14 1,14 1,10 1,20 1,23 1,14 1,15 1,15 1,17 1,16 1,15 n = 4 590 n = 10 400 0,75 n = 11 000 n = 1 000 0,50 1 2 3 4 5 6 7 HARIDUS 8 9 10 11 1 SOTSIAALNE KAITSE 2 3 4 5AEG,6 KULTUUR 7 8 VABA 9 10 11 1,50 1,25 1,24 1,27 1,20 1,23 1,21 1,19 1,17 1,16 1,13 1,12 1,17 1,00 0,98 0,97 0,99 0,95 0,99 0,95 0,96 0,97 1,00 0,75 0,81 n = 12 000 0,90 0,77 0,78 0,76 0,79 0,81 0,95 0,92 0,94 1,06 1,07 0,99 n = 1 900 n =4 000 0,50 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 20092010201120122013201420152016201720182019 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Vastava valdkonna suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka Keskvalitsuse suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Valdkonnad, kus palgakasv on 2019. aastal olnud kiirem, hõlmavad ka sihtgruppe, kellele valitsuse otsusega on eraldatud teistest enam lisaraha, seega palgapositsiooni paranemine on ootuspärane. 2019. aastal eraldati lisaraha valitsuse otsusega järgmiselt:  Sotsiaalhoolekande valdkond 12%;  Siseturvalisuse asutused: Päästeamet 20%, Politsei- ja Piirivalveamet 10,7%, Häirekeskus 5% ning Sisekaitseakadeemia, Keskkonnainspektsioon, vanglad, Maksu- ja Tolliamet 4,5%;  Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õpetajad 4,3%, Sotsiaalministeeriumi haldusala õpetajad 3,1%;  Kultuuriministeeriumi haldusala kõrgharidusega kultuuritöötajad 5,7% ning Maaelumuuseum, Eesti Loodusmuuseum ja Rahvusarhiiv 7,9%;  IT-asutused 20%;  Veterinaar- ja Toiduameti veterinaararstid (järelevalve suunal) 29%;  Lennuamet 5%;  Välisministeerium 5,9%. Keskvalitsuse üldisele palgakasvule on avaldanud veel mõju ka tervishoiutöötajate palgalepe, mille kohaselt 1. aprillist 2019 kasvasid tervishoiutöötajate tunnipalga alammäärad järgmiselt: arstid 9,3%, õed 8,8% ja hooldustöötajad 10,7%. 38 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Samuti kasvasid kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise tulemusena 1. aprillist 2019 kõrgemate riigiteenijate (sh kohtunike) ametipalgad 8,4%. Eriseaduste kaudu on kõrgemate riigiteenijate ametipalkadega seotud veel mitmed sihtrühmad (prokurörid, kohtujuristid), kelle palgamuutusele indekseerimine seega samuti kohaldub. Üldiseks palgakasvuks eraldati 2019. aastal valitsuse otsusega lisaraha palgafondi 2,5%. Kuna 2019. aastal ilmestas tööturgu töökäte nappus ja sellest tulenev tihe konkurents parimate töötajate nimel, on asutused ise samuti võimaluste piires püüdnud leida sisemisi ressursse lisaraha suunamiseks palgafondi, tehes seda muuhulgas ka majandamiskulude arvelt. Palgad prioriteetsetes sihtgruppides Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Selle kohaselt peaksid riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasud täistööaja korral tõusma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemele. Sealjuures kohtleb riik riigi osalusel asutatud sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid optimaalsete koosseisude korral samaväärselt riigiasutustega. 2019. aastal oli kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk 1560 eurot ja töötasu miinimummäär 1300 eurot. Miinimumtöötasu moodustas Eesti keskmisest brutokuupalgast 92%. Joonis 14. Kultuuriministeeriumi haldusala kõrgharidusega kultuuritöötaja töötasu miinimummäär moodustas 2019. aastal Eestis keskmisest brutokuupalgast 92%. 2 000 1 800 1 600 77% 1 400 1296 1560 1492 1 200 1300 80% 1300 60% 1150 1 000 800 100% 92% 88% 942 40% 600 400 20% 200 0 0% 2017 2018 2019 KuM haldusala kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk, sh ERR Miimimummäära osakaal Eesti keskmisest brutokuupalgast 2020 Töötasu miinimummäär Allikas: Kultuuriministeerium 2020. aastaks eraldati kõrgharidusega kultuuritöötajatele lisaraha 2,5% palgafondi ning täiendavalt Kultuuriministeeriumi haldusalale palkade konkurentsivõime tõstmiseks 0,5 miljonit eurot. Kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu miinimummäära käesoleval aastal võrreldes möödunud aastaga ei tõstetud. 2020. a jäävad Kultuuriministeeriumi haldusala kõrgharidusega kultuuritöötjate keskmise brutokuupõhipalga tõusud asutustes prognoosi kohaselt enamasti 2-3% vahele. Sarnaselt Kultuuriministeeriumi haldusalale eraldati 2020. aastaks kultuuritöötajate palkade konkurentsivõime tõstmiseks 2,5% lisaraha palgafondi Haridus- ja Teadusministeeriumi (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Rahvusarhiiv), Maaeluministeeriumi (SA Eesti 39 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Maaelumuuseumid) kultuuritöötajatele. ja Keskkonnaministeeriumi (Eesti Loodusmuuseum) haldusala Treenerite puhul suurendas Kultuuriministeerium 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 2,5 % ehk 177 000 eurot. See tõstis 2020. aastal treenerite senise 1000 eurose alampalga 1020 euroni kuus. Õpetajate puhul oli seatud eesmärgiks jõuda 2019. aastal tasemele, kus õpetajate keskmine brutokuupalk moodustab 120% Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2019. aastal moodustas õpetajate keskmine brutokuupalk Eesti keskmisest palgast 112% ja võrreldes eelmise aastaga langes suhe Eesti keskmisesse 1 protsendipunkti võrra. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 7,4%, õpetajate keskmine brutokuupalk 7%. Kuigi õpetajate sihtgrupile on valitsuse otsusega alates 2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, on palga eesmärktaseme saavutamist raskendanud Eesti keskmise brutokuupalga kiire kasv. Õpetajate keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1582 eurot ja töötasu alammäär 1250 eurot. 2020. aastaks eraldati õpetajate palgafondi lisaraha täiendavalt 2,5%. Õpetajate töötasu alammäär kasvas 5,2% ja on hetkel 1315 eurot. Joonis 15. Õpetajate keskmine brutokuupalk moodustas 2019. aastal Eesti keskmisest brutokuupalgast 112%. 2000 1800 113% 103% 99% 1600 95% 98% 107% 102% 106% 1481 1400 1136 1200 1210 1292 800 600 670 785 644 800 644 900 715 1315 1150 814 644 80% 1250 1025 931 811 100% 1582 92% 1000 120% 112% 106% 958 60% 1050 800 40% 400 20% 200 0 -4% -3% 2% 2% 2009 2010 2011 2012 üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 14% 11% 10% 2013 2014 2015 õpetaja töötasu alammäär 7% 7% 15% 7% 7% 0% 2016 2017 2018 2019 2020 õpetajate brutokuupalga osakaal Eesti keskmisest brutokuupalgast Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon paranes 2019. aastal 2 protsendipunkti ja suhe Eesti keskmisesse palka on nüüd protsendi võrra kõrgem kui 2009. aastal. See tähendab, et vahepealse aja jooksul kaotatud palgapositsioon on paaril viimasel aastal eraldatud lisaraha toel tagasi saavutatud, kuid erinevalt teistest sihtgruppidest ei ole palkade konkurentsivõime viimase 11 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate, puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused, lastekodud, muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2019. aastal kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 11%, kuid keskmine brutokuupalk oli sealjuures 962 eurot. 2020. aastaks eraldati valitsuse otsusega sotsiaaltöötajatele lisaraha palgafondi 2,5%, mis arvestades Eesti keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumist võib aidata valdkonna praegust palgapositsiooni vähemasti säilitada. 40 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 16. Sotsiaalhoolekande valdkonna keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka paranes 2019. aastal 2 protsendipunkti. 1200 80% 68% 1000 67% 65% 64% 61% 61% 62% 64% 66% 66% 63% 962 866 800 754 60% 773 686 600 524 533 512 583 539 618 40% 400 20% 200 0 -5% -2% 4% 1% 8% 6% 11% 10% 3% 12% 11% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Keskmine brutokuupalk 0% Keskmine brutokuupalk osakaaluna Eesti keskmisest brutokuupalgast (parem telg) Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Siseturvalisuse sihtgruppi kuuluvad Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia, Häirekeskus, Päästeamet, vanglad, Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon. 2020. a eelarvesse eraldati 2,5% lisaraha Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Häirekeskusele, Maksu- ja Tolliametile ja vanglatele. Kui võrrelda siseturvalisuse asutuste palgapositsioone, siis sarnase keerukuse töö eest makstakse kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Politsei ja Piirivalveametis ja vanglates. Politsei- ja Piirivalveametis on palgatase sarnase keerukusega töö eest17 6% ja vanglates 3% kõrgem kui antud võrdlusgrupis tervikuna. Kõige madalam on Häirekeskuse ja Päästeameti palgapositsioon, kus sarnase keerukusega töö eest makstakse vastavalt 10% ja 9% madalamat palka kui antud võrdlusgrupis tervikuna. Aastaga on palgapositsioon kõige enam paranenud vanglates. Joonis 17. Siseturvalisuse asutuste sihtgrupis makstakse sarnase keerukusega töö eest kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Politsei- ja Piirivalveametis ja vanglates, aastaga on palgapositsioon kõige enam paranenud vanglatel. 110 106 103 105 99 100 95 90 94 90 94 91 85 80 Häirekeskus (+1) Päästeamet (-1) KeskkonnaMaksu- ja inspektsioon (+1) Tolliamet (+1) Sisekaitseakadeemia (+1) Vanglad (+3) Politsei- ja Piirivalveamet (-1) Allikas: Fontese riigiasutuste 2020. a palgauuring Tööde võrdlus põhineb tööperestamise metoodikal, töö väärtus kujuneb järgmiste kriteeriumide alusel: haridus, erialane kogemus, töö reguleeritus, mõtlemisülesande keerukus, juhtimine ja/või koostöö, vastutus tööprotsesside eest, otsuste mõju. 17 41 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kui vaadata siseturvalisuse asutuste bruto kuupõhipalkade muutust käesoleval aastal, on palgad kõige enam kasvanud Maksu- ja Tolliametis (+6,0%), Politsei- ja Piirivalveametis (+4,8%) ja Päästeametis (4,5%). Palgakasv on kõige tagasihoidlikum olnud Sisekaitseakadeemias (1,6%) ja Häirekeskuses (1,7%). Joonis 18. Siseturvalisuse asutuste sihtgrupis jäävad bruto kuupõhipalkade kasvud 2020. a vahemikku 1,6%-6,6%. Allikas: Fontese riigiasutuste 2020. a palgauuring Siseturvalisuse asutused on ise 2020. a palgaprioriteetidena näinud enamasti oma asutuse nn eesliini töötajaid. Maksu- ja Tolliametis oli kõige olulisem prioriteet tõsta palkade konkurentsivõimet tolli idapiiril, kus tolliinspektorite, vahetuse vanemate ja koerajuhtide bruto kuupõhipalga kasv oli vastavalt 16,3% (1355 eurot), 11,4% (1705 eurot) ja 10,9% (1602 eurot). Samuti tõsteti eelisjärjekorras maksuaudiitorite, uurimisosakonna vaneminspektorite ja teabejuhtimiskeskuse peaspetsialistide põhipalkasid. Politsei- ja Piirivalveametis olid palgakasvu prioriteediks erinevad eesliini politseiametnike ametikohad, sh kasvas bruto kuupõhipalk patrullpolitseinikel 4,1% (1458 eurot) ja piirivalvuritel 4,8% (1486 eurot). Päästeametis kasvasid päästjate, meeskonnavanemate, rühmapealike, operatiivkorrapidajate ja demineerijate bruto kuupõhipalgad vahemikus 3,9%-6,6%. Põhipalga kasv oli protsentuaalselt kõige kõrgem päästjatel (6,6%, 1069 eurot). Häirekeskuses kasvasid päästekorraldajate bruto kuupõhipalgad 9,6% (1220 eurot) ja logistikutel 5,5% (1286 eurot). Keskkonnainspektsioonis tõsteti uuriva järelevalve suuna büroojuhtide bruto kuupõhipalkasid 12,1% (2162 eurot) ja loodi 3 uut menetleja ametikohta bruto kuupõhipalgaga 1750 eurot. Sisekaitseakadeemias oli õppejõudude palgamuutus 0,8% (1869 eurot). Olulisematest ametirühmadest on asutuste võrdluses kõige madalam bruto kuupõhipalk Päästeameti päästjatel (1005 eurot) ja Häirekeskuse päästekorraldajatel (1132 eurot). 42 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 19. Siseturvalisuse asutuste palgatõusu prioriteetideks on 2020. aastal enamasti eesliini ametikohad. 2500 2162 2100 2000 1500 1705 1602 1570 1355 1462 1431 1594 1750 1703 1458 1486 1394 1069 1239 1319 1379 1869 1485 1220 1286 1000 500 MTA PPA Vanglad PÄA HK KKI õppejõud (+0,8%) „menetleja“ ametikoha loomine büroojuhatajad (uuriv järelevalve 5) (+12,1%) logistikud (+5,5%) päästekorraldajad (+9,6%) demineerijad (+4,1%) operatiivkorrapidajad (+4,5%) rühmapealikud (+3,9%) meeskonnavanemad (+6,0%) päästjad (+6,6%) kriminaalhooldusametnik (+14 kuni +17%) vanglaametnik (+7 kuni +8%) piirivalvurid (+4,8%) patrullpolitseinikud (+4,1%) eesliini politseiametnikud v.a juhid (+4,9% ) TBO teabejuhtimiskeskuse peaspetsialistid (+6,0%) UO vaneminspektorid (+6,3%) AO maksuaudiitorid (+5,9%) AO juhtivad maksuaudiitorid (+6,8%) TOLL koerajuhid idapiiril (+10,9%) TOLL vahetuse vanemad idapiiril (+11,4%) TOLL tolliinspektorid idapiiril+Sillamäe (+16,3%) 0 SKA Allikas: Siseturvalisuse asutustelt laekunud info, märts 2020; Fontese palgauuring. IT-asutustele eraldati 2019. a palgafondi lisaraha 20%, mis on võimaldanud vahepealse aja jooksul palkade konkurentsivõimet tõsta. 2020. a palgafondi sihtgrupile lisaraha ei eraldatud, samas eraldasid nii Sotsiaalministeerium kui Keskkonnaministeerium valitsemisalale eraldatud lisarahast osa raha it-asutustele (vastavalt 730 000 ja 180 000 eurot). Bruto kuupõhipalgad on aastaga kasvanud kõikides it-asutustes ja palgakasvud jäävad erinevates asutustes vahemikku 1,6-11,2%. Joonis 20. It-asutuste sihtgrupis jäävad bruto kuupõhipalkade kasvud 2020. a vahemikku 1,6-11,2%. Allikas: Fontese riigiasutuste 2020. a palgauuring 2021. a riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 8 on ära toodud ministeeriumide haldusalade kaupa ülevaade palgapositsioonidest 2020. aastal ning keskmistest bruto kuupõhipalkadest ja vabatahtlikust personalivoolavusest 2019. aastal. 43 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2.2.4. INVESTEERINGUD Riigieelarve kontekstis käsitatakse investeeringutena lisaks materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavatele kuludele ka põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks antavaid toetusi ning kaitseotstarbelist erivarustust. Riigieelarve vahenditest kasutatakse investeeringute tegemiseks riigi maksutulusid, Euroopa Liidu toetusi, kvoodirahasid (CO2 saastekvoot) ja riigiasutuste majandustegevusest teenitud omatulu. Aastaks 2021 planeeritakse riigieelarves investeeringuid kokku 1 040,7 eurot, mis sisaldab riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu tehtavaid investeeringuid ja kasvuhoonegaaside kvoodi müügist tehtavaid investeeringuid. Riigieelarveliste asutuste investeeringud moodustavad 38% ja investeeringutoetused 54% ja hoonestatud kinnisvara ja kasvuhoonegaaside kvoodi müügist tehtavate investeeringute maht on 7%. Investeeringute ja investeeringutoetuste tase võrreldes 2020. aastaga kasvab, 2021. aasta kasv on seotud eelkõige välisvahendite investeerimistegevuse rakendumisega antud perioodil. Joonis 21. Riigieelarveliste asutuste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringud ja investeeringutoetused 20132023 (mln eurot) Valitsemisaladest on suurima investeeringute ja investeeringutoetuste mahuga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 48% Kaitseministeerium 11% ja Maaeluministeerium 8%. 44 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 22. Valitsemisalade ja Riigi Kinnisvara ASi kaudu tehtavad investeeringud ja investeeringutoetused 2020. aastal (%) RAM PI 6% 1% SIM SOM VÄM 3% 5% 1% HTM JUM 7% 0% KAM 11% KEM 6% KUM 4% MEM 8% MKM 48% Ligikaudu pool investeeringute rahastamisest tuleb välisvahenditest, millest ca 80% suunatakse investeeringutoetustena erinevatesse sektoritesse. Välisvahenditest mahukamad investeeringud on seotud koolivõrgu korrastamise, korterelamute rekonstrueerimise, esmatasandi tervisekeskuste ja transpordiga. Riigieelarves planeeritud investeeringutest ja investeeringutoetustest suurima osakaaluga on kinnisvara investeeringud, mis on keskmiselt 32% ning teed ja rajatised keskmiselt 37% kogu riigieelarve investeeringutest ja investeeringutoetustest. Joonis 23. Investeeringute ja investeeringutoetuste jaotus soetusgruppide lõikes (mln eurot) 1 200 1 000 800 600 400 200 0 2021 2022 2023 2024 Inventar IT investeeringud Transpordivahendid Masinad ja seadmed Muud investeeringud Kinnisvara Kaitseotstarbeline erivarustus Teed ja rajatised 45 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Hoonestatud kinnisvara investeeringud riigituludest ja Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest Riigieelarves planeeritud investeeringute mahust moodustavad ca 32,3% hoonestatud kinnisvara investeeringud (ilma teede ja rajatisteta). Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis (valitsusasutuste ja hallatavate asutuse kinnistud). Riigieelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringud, mida Riigi Kinnisvara AS-i omandisse ei anta (põhiseaduslike institutsioonide kinnistud, välisriikides asuvad saatkonnad, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi sihtasutuste kinnistud). Valitsus tegi riigieelarve strateegia 2019-2023 arutelude käigus põhimõttelise otsuse, et riigi kinnisvara planeerimise ja rahastamisotsuste tegemine muudetakse süsteemsemaks ja paindlikumaks ning viiakse kooskõlla tegevuspõhise finantsjuhtimise põhimõtetega. Ühe sammuna üleminekul uutele rahastamispõhimõtetele ja nn kogumipõhisele rahastamisele kinnisvara juhtimiskavade alusel moodustati Riigi Kinnisvara AS-i positsioonis alates 2019. aastast nn optimeerimise reserv, mis loob võimaluse kinnisvarakulude kokkuhoidu võimaldavate investeeringuprojektide paindlikumaks rahastuseks. 2021. aastal jätkatakse selle rahastamispõhimõtte rakendamist. Suuremate üksikobjektidena investeeritakse riigieelarvest 2021. aastal Kääriku spordikeskusesse 2,6 mln eurot ning Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest Politsei- ja Päästeameti Pärnu ühishoonesse 2 mln eurot ja Rahukohtu 1 ja 2 hoonetesse 1,8 mln eurot. 2.2.5. SOTSIAAL- JA MUUD TOETUSED FÜÜSILISTELE ISIKUTELE Sotsiaalkindlustus katab Eestis nn traditsioonilisi riske, mis tulenevad lapse sünnist, töö kaotusest, haigestumisest, töövõime vähenemisest, vanadusest ja toitja kaotusest. Puudest tulenevate lisakulude kompenseerimiseks on mõeldud puudega inimeste riiklikud sotsiaaltoetused. Laste sünni ja kasvatamise korral on õigus vanemahüvitisele ja riiklikele peretoetustele ning puudega lapse puhul täiendavalt ka puudega laste toetustele. Samuti on riiklikke toetusi, mida makstakse muude riskide korral, nagu näiteks represseeritud isikute toetused ja soodustused. Kuriteoohvriks langemise puhul on õigus ohvriabile. Majanduslike toimetulekuraskuste korral on inimestel võimalik täiendavalt taotleda toimetulekutoetust. Lisaks maksab riik, avalik-õiguslik juriidiline isik või kohalik omavalitsus eri gruppide eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse ja/või pensionikindlustuse osa. Seega on inimestele Eestis sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetuste näol erinevate riskide korral tagatud sotsiaalne kaitse kogu elukaare ulatuses. Detailsem ülevaade erinevatest sotsiaal- ja muudest toetustest füüsilistele isikutele on välja toodud lisas 11. 2.2.6. VÄLISTOETUSED 2021. aasta riigieelarve kuludest moodustavad välistoetused 1 433,0 mln eurot, millele lisandub 120 mln eurot riiklikku kaasrahastust. Välistoetused on viimastel aastatel riigieelarvest moodustanud 9–10% (vt Joonis 24). 46 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 24. Välisvahendite osakaal riigieelarves (mln eurot) Aastatel 2021-2023 jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite rakendamine. Perioodil 2014-2020 on EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) raames Eestile eraldatav summa 3,5 mld eurot, millele lisandub Eesti riigi kaasfinantseering ja toetuse saajate omapanus kokku 1,2 mld eurot. EL toetuste kasutamise põhimõtetest lähtuvalt investeeritakse struktuurivahendid arenguhüpete tegemisse ja struktuursete reformide läbiviimisesse. Investeeringud on fokusseeritud piiratud hulga olulise mõjuga probleemide terviklikuks lahendamiseks ning rahastatavad projektid peavad tooma kaasa positiivse järelmõju. ÜKP toetused keskenduvad perioodil 2014-2020 järgmistele eesmärkidele2: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; energiatõhususe, veekaitse ja rohelise infrastruktuuri ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik linnapiirkondade ja transpordi areng; IKT-teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine. 2020. aasta 28. septembri seisuga oli Ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse mahust kohustustega kaetud 3 172,6 mln eurot (90,3%) ning toetuse saajatele makseid tehtud 1 850,4 mln eurot (58,3%). Perioodil juuli 2019 kuni mai 2020 viidi läbi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine“. Nii toetuse saanud ettevõtjate enda hinnang kui ka ökonomeetriline analüüs näitavad, et ettevõtlus- ja innovatsioonitoetustel on positiivne mõju ettevõtete majandusnäitajatele. Üldistatult leiti, et teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni ning nutika spetsialiseerumise ning loomemajanduse arendamise meetmed panustavad pigem tööjõu tootlikusse ja lisandväärtuse kasvu, ettevõtlikkust ja ettevõtluskeskkonda edendavad meetmed loovad pigem töökohti ja 47 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri panustavad seeläbi hõivesse ning majanduslikku kaasatusse. Eksperdid leidsid, et ettevõtluse ja teadus-arendustegevuse meetmete ja tegevuste positiivsete mõjude suurendamiseks on vaja kaaluda võimalusi liikuda väiksema hulga, kuid ettevõtte elukaare loogikat järgivate ja erinevaid arengutee etappe katvate komplekssemate toetusmeetmete suunas, kus on hoovad meetme toimimise muutmiseks vastavalt vajadusele. 2020. aasta kevadel alanud COVID-19 kriisile reageerimiseks ja regionaalselt tasakaalustatud taastumiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku luua EL majanduse taastepakett. Selle ühe osa – REACT-EU – kaudu soovitakse võimalikult kiiresti reaalmajandusse suunata praeguse eelarveperioodi ÜKP fondide täiendava rahastusena 58 miljardit. REACT-EU jaotamisel võetakse arvesse liikmesriikide suhtelist jõukust ning praeguse kriisi mõju majandusele ja ühiskonnale. Eestile täiendavalt eraldatav toetussumma on umbes 165 miljonit eurot. Lisarahast võib teha investeeringuid tervishoiusektori võimekuse kasvatamiseks, anda väike- ja keskmistele ettevõtetele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut, toetada töökohtade säilitamist ja uute loomist. Teise osa EL majanduse taastepaketist moodustab taaste- ja vastupidavusrahastu (recovery and resilience facility - RRF). Kui REACT-EU fookuses on kriisist taastumisega seotud investeeringute lühiajaline perspektiiv, siis taaste- ja vastupidavusrahastu toetab pikaajalisi reforme ja investeeringuid, millel on kestev mõju ELi majanduse tootlikkusele ja kriisidele vastupidavusele. Rahastamise prioriteetideks on rohe- ja digipöörde ning Euroopa semestri raames tehtud riigipõhiste soovitustega seotud investeeringud. Taaskäivitamisrahastu eeldatav maht Eestile on 1,1 miljardit ja kasutamise aeg 2020-2026. Esimesel jaanuaril 2021 algab uus EL eelarveperiood ning selle raames on Eestile 2021-2027 eraldatav ÜKP toetuste maht 3,08 miljardit eurot. Uue struktuurifondina lisandub Õiglase ülemineku fond, mille eesmärk on toetada EL riike kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekul ning aidata toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht on 340 miljonit eurot ning toetuse kasutamise aluseks oleva õiglase ülemineku kava koostamine on koostöös sotsiaal- ja regionaalsete partnerite ning ministeeriumitega käimas. Uutest EL toetustest rahastatakse teadus- ja arendustegevust 2021.a 13 miljoni ulatuses, sh 10 miljonit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja 3 miljonit eurot Kultuuriministeeriumi tegevustena. EREACT-EU, EL taaskäivitamisrahastu, ÜKP ja Õiglase ülemineku fondi toetuste kiire kasutuselevõtt on ettevalmistamisel. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–202018 raames antav toetus Eestile on 823,3 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku finantseeringu näol 169,2 mln eurot. Eesmärgiks on aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Rakenduskava kokku 16 meetmest ja 39 tegevuse liigist on kõik käivitunud. 2020. aasta 30. juuli seisuga on arengukava raames kohustusi võetud 833,2 mln eurot (84%) ja toetuse saajatele makseid tehtud 685,5 mln eurot (69%). Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on kättesaadav Maaeluministeeriumi http://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eestimaaelu-arengukava-mak-2014-2020. 18 48 kodulehel: 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahehindamine toimus viimati 2019 aastal ning hindamistulemused näitasid toetuste positiivset mõju nii toetuse saajate majanduslikele näitajatele kui ka keskkonna näitajatele. MAK 2014-2020 rakendamine toimub vastavalt planeeritule ja enamus seatud sihtväärtustest saavad suure tõenäosusega programmperioodilõpuks täidetud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava19 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 rakenduskava maht on 100,9 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku kaasfinantseeringuna 28,1 mln eurot. Toetatakse järgmiste eesmärkide saavutamist: kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse majandusliku elujõulisuse parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist; järelevalve efektiivsuse tõstmist ning koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. 2020. aasta 30. juuli seisuga on Euroopa Liidu vahenditest kohustusi võetud 76,2 mln euro eest (76%) ning väljamakseid on toetuse saajatele tehtud 49,6 mln euro ulatuses (49%). EMKF osas ei ole eraldiseisvaid fondi rakendamise protsessi, efektiivsuse ja mõju hindamisi veel läbi viidud. Vastavalt hindamiskavale on korraldusasutus regulaarselt jälginud tulemusraamistikus toodud finants- ning väljundnäitajate täitmise poole liikumist, analüüsinud probleeme indikaatorite puhul, mille sihtväärtuste saavutamine on küsitav ning otsinud olukorra parandamiseks võimalikke lahendusi. 2019. aasta sügisel esitati Euroopa Komisjonile ettepanek tulemusreservi ümberjagamiseks (tulemusraamistiku finantsnäitaja vahe-eesmärki mittesaavutanud prioriteetide tulemusreserv suunati ühise kalanduspoliitika edendamise prioriteeti) ning korrigeeriti perioodi lõpuks seatud eesmärke. Põllumajanduslikeks otsetoetusteks on aastateks 2014–2020 eraldatud kokku 909,8 mln eurot (168,68 mln eurot enam kui perioodil 2007–2013). Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest, 630 mln eurot, on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja 240 mln eurot rohestamise toetuseks. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli otsetoetuste saajatele tehtud väljamakseid 741 mln euro ulatuses (81%). Vastavalt 21. juuli 2020 EL Ülemkogu otsusele on uue programmperioodi 2021-2027 Maaelu arengu toetuste maht 702 mln eurot ja Merendus- ja kalandusfondi maht 97 mln eurot. Sisejulgeoleku fondi, mis koosneb kahest rahastamisvahendist (välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend)20, välistoetuste maht programmperioodil 2014–2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 51,2 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku kaasfinantseeringuna 12,2 mln eurot. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus, hõlbustada isikute seaduslikku liikumist Euroopa Liidus välispiiride ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade mõjusa menetlemise abil. 2020. aasta 1. septembri seisuga moodustas lepingutega kaetud projektide maht 85% ja väljamaksed moodustasid 80% fondi kogumahust. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava on kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehel: http://agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/emkf-2014/emkf-2014-rakenduskava-2014-10-15.pdf 19 Täiendav teave siseturvalisuse https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valisvahendid 20 49 fondide kohta: 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi välistoetuste maht programmiperioodil 2014– 2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 15,5 mln eurot, millele Eesti riik lisab riikliku kaasfinantseeringuna 3,7 mln eurot. Fondi eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. 2020. aasta 1. septembri seisuga moodustas lepingutega kaetud projektide maht 54% ja väljamaksed moodustasid 45% fondide kogumahust. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodil 2014– 2020 saab Eesti Euroopa Majanduspiirkonna programmist 29,88 mln ja Norra finantsmehhanismist 33,02 mln eurot, sellele lisandub riiklik kaasfinantseering vastavalt 4,18 mln ja 5,36 mln. Kõik programmid on välja töötatud ning programmilepingud allkirjastatud ning nende abil toetatakse konkurentsivõime tõstmist, kohalikku arengut ja vaesuse vähendamist, teadustööd ja haridust ning kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Väljaspool Euroopa Liidu eelarve programme saab Eesti kasutada ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat enampakkumistulu, millest vähemalt 50% suunatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ja EL direktiiviga 2003/87/EÜ kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Kauplemisperioodi 2013-2020 vahendite kasutamisel jätkatakse 2021. aastal hoonete energiasäästule, alternatiivsete transpordikütuste kasutuselevõtu edendamisele, üleujutusriskide maandamisele ning kliimavaldkonna pilootprojektidele suunatud tegevusi. Samuti suunatakse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamise toetuseks järgmise, 2021. aastal algava kauplemisperioodi tulu sihtotstarbeline osa, pidades silmas ka Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi erinevate programmide vahenditest kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi. Kauplemisperioodi 2021+ vahenditest kaetakse 2021. aastal taastuvenergia tootmise arendamise eelduseks oleva radari soetus- ja paigaldamisprotsessi kulu, toetatakse hübriidrongide soetamist raudtee reisijaveo kasutusintensiivsuse edendamiseks, kaetakse Rail Balticu säästva raudteeühenduse rajamise kaasfinantseering. Muud välistoetused – riigiasutustel on võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest lisaraha olulisteks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Välistoetust tuleb sellisel juhul käsitada täiendava panusena asutuse omavahenditele (baaseelarvele) ning nõutava omafinantseeringu jaoks tuleb leida vahendid oma eelarvest (üldjuhul otse laekuvate välistoetuste jaoks riikliku kaasrahastamist ei eraldata). Detailsemalt on välistoetustest rahastatavad olulisemad tegevused välja toodud käesolevas seletuskirjas ministeeriumide peatükkides. 2021. aasta riigieelarvesse planeeritud välistoetuste ja riikliku kaasfinantseeringu jagunemine allikate lõikes on toodud lisas 4. 50 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3. OSA. ÜLEVAADE 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSEST PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA VALITSEMISALADE LÕIKES Käesolevas peatükis on kajastatud riigieelarve jagunemine valitsemisalade lõikes. Tabel 14. Valitsemisalade 2020 ja 2021 eelarved ja osakaal SKP-st 2020.a 2021.a 2021/2020 Muutus Muutus 2020 RE, osakaal 2021 RE, osakaal muutus 2021/2020, 2021/2020 tuh eur SKP-st, tuh eur SKP-st, osakaal tuh eur RE, % % % SKP-st, % KULUTUSED 11 876 261 44,8 12 871 613 45,6 0,82 995 352 8,4% konsolideeritud Vabariigi Valitsus 2 390 212 9,0 2 327 223 8,2 -0,77 -62 990 -2,6% Riigikogu Kantselei 22 190 0,1 22 383 0,1 0,00 192 0,9% Presidendi Kantselei 4 805 0,02 4 956 0,02 0,00 151 3,1% Riigikohus 6 203 0,02 5 411 0,02 0,00 -792 -12,8% Riigikontroll 5 200 0,02 5 210 0,02 0,00 10 0,2% Õiguskantsleri Kantselei 2 730 0,01 2 849 0,01 0,00 120 4,4% Riigikantselei 14 541 0,1 22 936 0,08 0,03 8 395 57,7% Haridus- ja 761 604 2,9 811 187 2,9 0,00 49 583 6,5% Teadusministeerium Justiitsministeerium 169 692 0,6 173 964 0,6 -0,02 4 272 2,5% Kaitseministeerium 636 642 2,4 663 017 2,3 -0,05 26 375 4,1% Keskkonnaministeerium 173 218 0,7 190 384 0,7 0,02 17 166 9,9% Kultuuriministeerium 278 109 1,0 274 394 1,0 -0,08 -3 715 -1,3% Maaeluministeerium 425 546 1,6 437 620 1,6 -0,05 12 074 2,8% Majandus- ja Kommunikatsiooni1 031 005 3,9 1 049 815 3,7 -0,17 18 810 1,8% ministeerium Rahandusministeerium 315 603 1,2 235 751 0,8 -0,35 -79 851 -25,3% Siseministeerium 406 961 1,5 446 004 1,6 0,05 39 042 9,6% Sotsiaalministeerium 5 629 209 21,2 5 886 176 20,9 -0,37 256 967 4,6% Välisministeerium 83 195 0,3 93 829 0,3 0,02 10 634 12,8% *Kaitseministeeriumi eelarve kogumaht ja osakaal SKPst erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust. Järgnevalt on kirjeldatud detailsemalt 2021. aasta planeeritavaid kulusid valitsemisalade lõikes. 3.1. RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve. Riigikogu kulude ja investeeringute koondeelarve moodustab keskmiselt 0,2% riigieelarve kulude ja investeeringute mahust. 51 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 15. Riigikogu eelarve (tuhat eurot) Eelarve KULUD sh piirmääraga vahendid INVESTEERINGUD sh piirmääraga vahendid 2019 tegelik -24 495 -16 400 -783 -783 2020 2021 Muutus Muutus % -22 256 -12 940 -635 -635 -21 660 -12 878 -723 -723 596 62 -88 -88 -2,7 -0,5 13,8 13,8 Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud peamiselt 2021. aastal toimuvate Presidendi ja Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste korraldamiseks ettenähtud ühekordsetest eraldistest. Tabel 16. Riigikogu antud toetused ja muud ülekanded (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Sotsiaaltoetused 0 -3 Valimistega seotud tegevused -3 489 0 Liikmemaksud -125 -137 2021 Muutus Muutus % -3 -195 -137 0 -195 0 0,0 100,0 0,0 Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1300 eurot. Valimistega seotud tegevused - 2021. aastal toimuvate Presidendi ja Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste korraldamine ja läbiviimine. Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud on kajastatud lisas 6. Tabel 17. Riigikogu tööjõu- ja majandamiskulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Tööjõu- ja majandamiskulud -19 049 -20 408 Tööjõukulud -14 600 -15 246 sh Riigikogu Kantselei -6 705 -6 789 sh Riigikogu liikmete palgafond -6 941 -7 608 sh Riigi Valimisteenistus -431 -336 sh Arenguseire Keskus -481 -460 sh Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon -42 -53 Majandamiskulud -4 449 -5 162 sh Riigikogu Kantselei -4 066 -4 668 sh Riigi Valimisteenistus -126 -182 sh Arenguseire Keskus -209 -268 sh Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon -48 -43 2021 Muutus -20 294 -15 389 -6 789 -7 751 -336 -460 -53 -4 904 -4 376 -217 -268 -43 114 -143 0 -143 0 0 0 257 292 -35 0 0 Muutus % -0,6 0,9 0,0 1,9 0,0 0,0 0,0 -5,0 -6,3 19,0 0,0 0,0 Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. 52 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Majandamiskulude muutus remondiprojektidega. on peamiselt seotud remondifondist rahastavate Riigikogu liikmete palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Kulud nähakse ette kuuele fraktsioonile, üheteistkümnele alalisele komisjonile ning viiele eri- ja uurimiskomisjonile. Riigi Valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Muutus on seotud valimiste aastal tekkinud lisakohustustega. Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Tabel 18. Riigikogu mitterahaliste kulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -939 -1 007 2021 Muutus Muutus % -1 031 -24 2,4 Amortisatsiooni muutus on seotud 2020. aastal tehtud investeeringutega Riigikogu Kantselei kinnistutel asuvatesse hoonetesse ja rajatistesse (sh aadressil Toom-Kooli 3 asuv hoone) ning investeeringutega tarkvarasse (sh eelnõude menetlemise infosüsteemi ja häältuvastussüsteemi arendus). Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ca 70 tuh eurot (11%). Tabel 19. Riigikogu investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Inventar -18 -39 IT investeeringud -337 -324 Masinad ja seadmed -60 -82 Riigikogu hoonete renoveerimine -238 -191 2021 Muutus Muutus % -9 -320 0 -395 30 4 82 -204 -77,6 -1,3 -100,0 106,4 Suuremate investeeringutena on kavandatud lossi rekonstrueerimiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste ja eskiisprojekti koostamine ning Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimine. IT investeeringutesse on kavandatud eelnõude menetlemise infosüsteemi, hääletusinfosüsteemi ja häältuvastussüsteemi edasiarendused ning seadmete soetus. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Riigikogule planeeritud 0,7 mln eurot. 53 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Kantselei kulude ja investeeringute koondeelarve moodustab umbes 0,04% riigieelarve kulude mahust. Tabel 20. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve (tuhat eurot) 2019 Eelarve 2020 tegelik 82 28 TULUD 2021 Muutus Muutus % 28 0 0,0 KULUD -4 499 -4 344 -4 599 -255 5,9 sh piirmääraga vahendid -4 136 -3 841 -3 965 -124 3,2 INVESTEERINGUD -96 -461 -357 104 -22,6 sh piirmääraga vahendid -70 -461 -357 104 -22,6 Tulud Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Tabel 21. Vabariigi Presidendi Kantselei tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik 82 28 Kaupade ja teenuste müük 2021 Muutus 28 0 Muutus (%) 0,0 Kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 5,9%. Tabel 22. Vabariigi Presidendi Kantselei antud toetused ja muud ülekanded (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus tegelik -296 -286 -286 0 Muud toetused Muutus % 0,0 Eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele:  SA Eesti Koostöö Kogu  SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu  Eesti Kodukaunistamise Ühendus  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum  MTÜ 20. Augusti Klubi Tegevustoetuste andmise kohta valitsemisalade kaupa lisas 7. Tabel 23. Vabariigi Presidendi Kantselei tööjõu- ja majandamiskulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus Muutus % tegelik -3 950 -3 921 -4 176 -147 6,7 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 146 -2 180 -2 327 -147 6,7 Tööjõukulud sh Presidendi palgafond -96 -104 54 -213 -109 104,5 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused 2019 tegelik -134 2020 2021 Muutus Muutus % -147 -165 -18 12,2 sh Vabariigi Presidendi Kantselei -1 916 -1 929 -1 950 -21 1,1 Majandamiskulud -1 804 -1 741 -1 849 -108 6,2 -79 -87 -92 -5 5,7 -1 725 -1 654 -1 757 -103 6,2 sh Presidendi palgafond sh Vabariigi Presidendi Kantselei Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Pensionid jagunevad:  Mittesotsiaalmaksutuludest makstav pension on presidendi surma korral igale presidendi töövõimetule pereliikmele makstav toitjakaotuspension, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Toitjakaotuspensionit makstakse ühele isikule.  Presidendi ametipensionit makstakse pärast ametivolituste lõppemist 75% presidendi ametipalgast. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Kulude kasv on seotud presidendi ametivolituste lõppemisega 2021. aastal. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Tabel 24. Vabariigi Presidendi Kantselei mitterahaliste kulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus Muutus % tegelik -119 -137 -137 0 0,0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 0,4 mln eurot. Tabel 25. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus tegelik -40 -11 -11 0 Inventar -40 -450 -346 104 Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone Muutus % 0,0 -23,2 2021. aastal on planeeritud investeeringuna inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. 55 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Vabariigi Presidendi Kantseleile planeeritud 0,3 mln eurot. 3.3 RIIGIKONTROLL Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli kulude koondeelarve moodustab umbes 0,04% riigieelarve kulude mahust. Tabel 26. Riigikontrolli eelarve (tuhat eurot) 2020 2021 Muutus Muutus % KULUD 2019 tegelik -5 899 -5 192 -5 210 -18 0,3 sh piirmääraga vahendid -5 199 -5 042 -5 058 -16 0,3 INVESTEERINGUD -20 -8 0 8 -100,0 sh piirmääraga vahendid -20 -8 0 8 -100,0 Muutus Muutus % -18 0,3 Eelarve Kulud Tabel 27. Riigikontrolli tööjõu- ja majandamiskulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 tegelik -5 137 -5 144 -5 162 Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõukulud -3 834 -3 709 -3 711 -2 0 -89 -90 -2 1,9 sh Riigikontroll -3 700 -3 620 -3 620 0 0 Majandamiskulud -1 303 -1 435 -1 451 -16 0,1 -13 -14 0 1,9 -1 292 -1 422 -1 438 -16 0,1 sh Riigikontrolöri palgafond -134 sh Riigikontrolöri palgafond -11 sh Riigikontroll Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu. Riigikontrolli tööjõukulud võrreldes 2020. aastaga ei muutu. Majandamiskulud suurenevad 0,1% võrra. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus. Riigikontroll on kahe rahvusvahelise (Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI) ja INTOSAI regionaalse töörühma Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsioon) ja ühe siseriikliku (Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing) organisatsiooni liige. Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud on kajastatud lisas 6. 56 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 28. Riigikontrolli mitterahaliste kulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik -49 -48 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 2021 Muutus -48 Muutus % 0 0,0 Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 8 tuh eurot (100%). Tabel 29. Riigikontrolli investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik -17 -8 IT investeeringud 2021 Muutus 0 Muutus % 8 -100,0 Investeeringud on vähenenud seoses IT investeeringute teostamisega 2020. aasta eelarvest. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Riigikontrollile planeeritud 0,2 mln eurot. 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Kantselei kulude koondeelarve moodustab umbes 0,02% riigieelarve kulude mahust. Tabel 30. Õiguskantsleri Kantselei eelarve (tuhat eurot) 2019 Eelarve tegelik -2 767 KULUD -2 599 sh piirmääraga vahendid 2020 2021 Muutus Muutus % -2 730 -2 849 -119 4,4 -2 618 -2 735 -117 4,5 Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt inimõiguste edenduseks ja teavitustegevuseks eraldatud vahenditest. 57 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 31. Õiguskantsleri Kantselei antud toetused ja muud ülekanded (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus tegelik -4 -4 -4 0 Liikmemaksud Muutus % 0,0 Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik liikmekandidaat. Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud on kajastatud lisas 6. Tabel 32. Õiguskantsleri Kantselei tööjõu- ja majandamiskulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus tegelik -2 724 -2 717 -2 836 -119 Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõukulud Muutus % 4,4 -2 069 -2 097 -2 229 -132 6,3 sh Õiguskantsleri palgafond -82 -89 -91 -2 2,2 sh Õiguskantsleri Kantselei -1 987 -2 008 -2 138 -130 4 -655 -620 -607 13 -2,0 sh Õiguskantsleri palgafond -12 -14 -14 0 0,0 sh Õiguskantsleri Kantselei -643 -606 -593 13 -2,0 Majandamiskulud Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu. Õiguskantsleri Kantselei eelarve kasv tuleneb peamiselt inimõiguste edenduseks ja teavitustegevuseks eraldatud vahenditest. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Tabel 33. Õiguskantsleri Kantselei mitterahaliste kulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 tegelik Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -9 -9 -9 Muutus Muutus % 0 0,0 Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Õiguskantsleri Kantseleile planeeritud 0,1 mln eurot. 3.5 RIIGIKOHUS Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatamisega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis. Riigikohtu kulude koondeelarve moodustab umbes 0,04% riigieelarve kulude mahust. 58 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 34. Riigikohtu eelarve (tuhat eurot) TULUD 2019 tegelik 264 220 220 0 0,0 KULUD -5 858 -5 872 -5 411 461 -7,8 sh piirmääraga vahendid -3 470 -3 999 -3 471 529 -13,2 INVESTEERINGUD -5 393 -331 0 331 -100,0 sh piirmääraga vahendid -5 393 -331 0 331 -100,0 2020 2021 Muutus Muutus % 220 220 0 0,0 Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Tulud Riigikohtu tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Tabel 35. Riigikohtu tulude eelarve (tuhat eurot) Muud tulud 2019 tegelik 237 Riigikohtu tuludes kajastatakse Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud kassatsioonkautsjonite laekumist. Kulud Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud peamiselt seoses Riigikohtu hoonete renoveerimise ja sisustamise lõppemisega 2020. aastal. Tabel 36. Riigikohtu antud toetused ja muud ülekanded (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik -9 -8 Liikmemaksud 2021 Muutus -12 Muutus % -4 46,6 Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (ETJN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. Muutus on seotud Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi edasilükkumisega 2020. aastast 2021. aastasse. Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud on kajastatud lisas 6. Tabel 37. Riigikohtu tööjõu- ja majandamiskulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Tööjõu- ja majandamiskulud -5 008 -5 748 Tööjõukulud -4 291 -4 579 sh kohtunike palgafond -1 533 -1 741 sh Riigikohus -2 758 -2 838 Majandamiskulud -717 -1 169 sh kohtunike palgafond -14 -16 sh Riigikohus -703 -1 153 2021 Muutus Muutus % -5 248 -4 610 -1 774 -2 837 -637 -16 -621 500 -31 -33 1 532 0 532 -8,7 0,7 1,9 0,0 -45,5 1,9 -46,1 Kohtunike palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse Riigikohtu esimehe esindustasu. 59 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riigikohtu majandamiskulude eelarve väheneb eelneva aastaga võrreldes seoses Riigikohtu hoonete renoveerimise ja sisustamise lõppemisega 2020. aasta kevadel. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Tabel 38. Riigikohtu mitterahaliste kulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 tegelik Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -48 -116 2021 Muutus Muutus % -151 -35 30,3 Amortisatsiooni muutus on seotud Riigikohtu hoonete renoveerimisprojekti lõppemisega 2020. aasta kevadel. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 0,3 mln eurot (100%). Tabel 39. Riigikohtu investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2019 tegelik 2020 Lossi 17 renoveerimine -5 385 -331 2021 0 Muutus 331 Muutus % -100,0 Riigikohtu hoonete renoveerimisprotsess lõppes 2020. aasta kevadel. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Riigikohtule planeeritud 0,1 mln eurot. 3.2. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, Euroopa Liidu makse, liikmemaksud Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile (IDA) ja Euroopa Arengufondile (EDF). Vabariigi Valitsuse eelarve moodustab riigieelarvest umbes 19%. Eelarve siseselt moodustab Euroopa Liidu makse 15%, liikmemaksud EDF-ile ja IDA-le 0,2%, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond 4%, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond 20% ja tasandusfond 5% ning kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud 57%. Tabel 40. Vabariigi Valitsuse eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE KULUD -2 390 212 sh piirmääraga kulud -927 054 2021 RE -2 326 871 -655 360 Muutus 63 341 271 694 Muutus % -2,7 -29,3 Kulud võrreldes eelmise aastaga vähenevad 2,7%. Peamiselt väheneb Vabariigi Valitsuse reserv (sh sihtotstarbeline reserv). Euroopa Liidu makse ja kohalike omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud suurenevad. 60 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Euroopa Liidu makse Tabel 41. Vabariigi Valitsuse eelarve. Euroopa Liidu makse (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Euroopa Liidu makse -289 310 -337 120 Muutus -47 810 Muutus % 16,5 Sissemakse Euroopa Liidu (EL) ühiste poliitikate elluviimiseks. EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise eelarveraami alusel, milles lepitakse eesmärgid ja rahamahud poliitikate lõikes kokku 7 aastaks. 2021.a eelarve on 2021-2027 perioodi esimene. Kuna uue perioodi programmid on valdavalt planeerimise ja kohustuste võtmise faasis, tehakse väljamakseid peamiselt finantsperioodi 2014-2020 programmide eest. EL eelarve moodustab umbes 1% EL kogurahvatulust ning liikmesriikide sissemakse suuruski sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) suurusest. Kuna Eesti RKT läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse kokku järgmistest allikatest:  RKT põhised sissemaksed – umbes 67% tuludest;  Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 13% tuludest;  EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12% tuludest;  Ringlusesse võtmata plastpakendi omavahend – umbes 3% tuludest. Lisaks makstakse Kreekale 1,6 mln eurot. Euroala riigid kannavad Kreekale üle arvestuslikult sama palju, kui palju riikide keskpangad teenivad euroala keskpankade ühise võlakirjade ostuprogrammi Securities Markets Programme (SMP) portfellis olevatelt Kreeka võlakirjadelt. SMP kasumid laekuvad euroala keskpankadele osana eurosüsteemi kasumi jaotamisest kord aastas tehtava otsuse põhjal. Kreeka programmi lõppemisel kokkulepitud võlaleevendusmeetmete kohaselt tagastatakse 2021. aastal 2017. ja 2018. aastate kasumid. Kasumite tagastamise eelduseks on Kreeka poolt võetud eelarve- ja majanduspoliitiliste kohustuste täitmine. Seoses Kreeka programmi lõppemisega 2018. aasta augustis korrigeeriti tagastamise ajakava ja sellest tulenevalt muutusid ka summad aastate lõikes. Tervikuna on perioodi 2018-2023 uus graafik väiksem kui vana (9 mln vs 10,568 mln). Uuele 2021-2027 eelarveperioodile minnakse vastu 27 liikmesriigiga ning uute eelarve rahastamise reeglitega, mille peamised elemendid lepitakse kokku nõukogu omavahendite otsuses 2020. aasta jooksul. Ühendkuningriigi lahkumine suurendab kõigi liikmesriikide sissemaksed, kuigi esialgu jätkab Ühendkuningriik tasumist 2014-2020 perioodi programmide eest. Alates 2021.a võetakse kasutusele uus ringlusesse võtmata plastpakendi omavahend, mis suurendab Eesti sissemakset iga-aastaselt u 8 mln eurot. Lisaks suurenevad tulude poole tagasimaksed Saksamaale, Madalmaadele, Rootsile, Austriale ja Taanile, mis suurendavad teiste riikide sissemakseid. Tollimakse kantakse EL eelarvesse senise 80% asemel 75% tulu laekumistest, mis tuleb kompenseerida suurema RKT komponendi maksega. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Tabel 42. Vabariigi Valitsuse eelarve. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud -5 290 -5 290 0 0,0 61 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Rahvusvaheline Arenguassotsiatsiooni (IDA) liikmelisus on 1,3 mln eurot. IDA eesmärgiks on aidata kõige vaesemate riikide valitsusi vaesuse vähendamisel. IDA liikmeks võivad astuda kõik riigid, kes on Maailmapanga (IBRD) liikmed. Eesti sai panga liikmeks 1992. aastal ja IDA liikmeks 2008. aastal. Eesti osalus IDA rahastusvoorudes on kooskõlas arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavaga. Euroopa Arengufondi (EDF) liikmelisus on 4 mln eurot. EDF on rahastamisinstrument, mille abil rahastatakse Euroopa Liidu koostööd Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeani regiooni riikidega (AKV riigid) vastavalt Cotonou lepingule. EDF sisaldab mitmeid instrumente, millest tähtsamad on annetused, riskikapital ja laenud erasektorile. Vabariigi Valitsuse reservid Tabel 43. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Vabariigi Valitsuse reservid -316 491 -103 598 212 894 sh Vabariigi Valitsuse omandireformi -2 000 -2 000 0 reservfond sh Vabariigi Valitsuse reserv -157 299 -8 928 148 371 sh Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv -157 192 -92 669 64 523 Muutus % -67,3 0,0 -94,3 -41,0 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Vabariigi Valitsuse reservi (sh sihtotstarbeline reservi) maht väheneb, kuna eriolukorraga seonduvalt planeeriti 2020. aasta lisaeelarves täiendavalt ligikaudu 230 mln eurot eriolukorraga seonduvateks täiendavateks kulutusteks. Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 13. 62 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel 44. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -514 547 -458 534 56 012 -10,9 sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -16 426 -20 414 -3 988 24,3 sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -353 750 -353 750 0 0,0 sh kohalike teede hoid -59 313 -29 313 30 000 -50,6 sh huvihariduse ja huvitegevuse toetus -14 250 -14 250 0 0,0 sh raske ja sügava puudega lastele abi -2 650 -2 650 0 0,0 osutamise toetus sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus sh matusetoetus sh rahvastikutoimingute kulude hüvitamine sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus -18 431 -3 600 -1 127 -15 000 -18 031 -4 000 -1 127 -15 000 400 -400 0 0 -2,2 11,1 0,0 0,0 sh tulubaasi stabiliseerimise toetus -30 000 0 30 000 -100,0 Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekusaajate arv on suurenemas seoses töötuse suurenemise ja inimeste sissetulekute langusega. Toetus üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub täpsemalt 10.11.2020 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. 2017. aasta 1. septembrist käivitunud huvitegevuse toetusskeem panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema 63 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse korraldajale keskmiselt 250 eurot. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksuste vastava valdkonna ülesanded jäid samaks, st nende ülesandeks on sünni ja surma ning elukoha registreerimine. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele alates 1. septembrist 2017.a eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Tabel 45. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfond (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kohaliku omavalitsuse üksustele -107 152 -107 225 -73 0,1 tasandusfond Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel 46. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud (tuhat eurot) Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kohaliku omavalitsuse üksustele -1 157 422 -1 315 104 -157 682 13,6 edasiantavad maksud sh tulumaks kohaliku omavalitsuse üksustele sh maamaks kohaliku omavalitsuse üksustele sh keskkonnatasud kohaliku omavalitsuse üksustele -1 078 215 -59 833 -1 241 211 -59 000 -162 996 833 15,1 -1,4 -19 374 -14 893 4 481 -23,1 Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. 64 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.3. RIIGIKANTSELEI Ülevaade Riigikantselei eelarvest Riigikantselei toetab tulemusvaldkonnas. Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist tõhusa riigi Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Tabel 47. Riigikantselei eelarve (tuhat eurot) TULUD KULUD Sh piirmääraga vahendid INVESTEERINGUD Sh piirmääraga vahendid 2019 tegelik 2 966 -15 643 -9 898 -539 -520 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % 1 115 -12 357 -11 222 -2 184 -2 159 1 006 -15 362 -13 553 -7 574 -7 532 -109 -3 005 -2 331 -5 389 -5 373 -9,7 24,3 20,8 246,7 248,8 Riigikantselei kulude eelarve moodustab umbes 0,1% riigieelarve kulude kogumahust ning investeeringute eelarve ligikaudu 2% riigieelarve investeeringute kogumahust. Tulud Tabel 48. Riigikantselei tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik Saadud toetused 2 965 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 1 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % 1 114 1 1 005 1 -109 0 -9,8 0,0 Saadud toetused Eelarvesse on planeeritud EL struktuurifondidest perioodi 2014-2020 rahastatavate tegevuste elluviimiseks toetuste laekumised. Riigikantselei saab toetust tegevustele, mis aitavad kaasa riigi võimekuse parandamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu ning arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Need hõlmavad Euroopa Sotsiaalfondist finantseeritavaid projekte:  tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide järelkasvu tagamine tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine;  poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine;  kaasamise arendamine;  rakke- ja ekspertrühmade teenindamine. 65 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Toetuse vähenemine on tingitud poliitika kujundamist toetavate analüüside ning rakke- ja ekspertrühmade teenindamisega seotud tegevuste väiksemast mahust. Kulud Riigikantselei kulude eelarve maht kasvab võrreldes eelmise perioodiga. Kulude peamine kasv on tingitud järgmistest tegevustest:     Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamine 1,0 mln eurot; Amortisatsiooni suurenemine 0,8 mln eurot; Rahukohtu 1 ja Rahukohtu 2 erisihtotstarbelise sisustuse hankimine 0,4 mln eurot; AS Riigi Kinnisvarale tasutava üüri ja halduskulude kasv 0,7 mln eurot seoses Rahukohtu 2 rekonstrueerimise lõppemisega. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmi ja programmi tegevuse selgituste juures ning võrdlus varasema perioodiga administratiivse ja majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringutest 5,8 mln eurot ehk 76% eelarvest on suunatud hoonestatud kinnisvarasse ja 1,8 mln eurot infotehnoloogia arendamisse. Investeeringute summa on Rüütelkonna hoone renoveerimise tõttu võrreldes eelmise perioodiga suurenenud. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmi selgituste juures ning ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on Riigikantseleile planeeritud 2,1 mln eurot. Riigikantselei strateegiline raamistik Riigikantselei panustab kõigi oma tegevustega ühte tulemusvaldkonda – tõhus riik. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitava mõõdikuga. Tulemusvaldkond: Tõhus riik Tulemusvaldkonna riigivalitsemine. eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:  Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;  Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika ja Finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister;  Arhiivindus – vastutab haridusminister. 66 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 49. Tulemusvaldkond Tõhus riik: Riigikantselei mõõdik ja sihttase Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2017.a) Koht viie Koht viie parema parema Valitsuse töö efektiivsus. 4. koht hulgas on hulgas on säilinud säilinud 2023 2024 Koht viie parema hulgas on säilinud Koht viie parema hulgas on säilinud Riigikantselei ülesanne on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit valitsuse eesmärkide elluviimisel. Valitsuse eesmärkide saavutamist võivad takistada ministeeriumide tegevuste killustatus ja kohati puudulik koostöö. Samuti on ministeeriumide koostöö ja infovahetus valitsuse otsuste ettevalmistamisel ning elluviimisel ebaühtlane ega võimalda alati tõhusat otsustamist ja lahendust. Avalikkuse teadlikkuse kasv ja kõrgemad ootused valitsuse tegevusele soodustavad suuremat koostööd, aga ka põhjalikumate mõjuanalüüside tegemist. Ka huvirühmade oskuslik kaasamine ja avaliku sektori innovatsiooni edendamine võimaldavad parandada valitsuse otsuste ettevalmistamise kvaliteeti ning suurendavad otsustamise tõhusust. Riigi strateegilise planeerimise korraldamise ja koordineerimise ülesanne on toodud Rahandusministeeriumist üle Riigikantseleisse ning asutuste koostöös on valmimas strateegia „Eesti 2035“, et anda ühtne suund eri valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Toetus Euroopa Liidule on Eestis suur, aga teadlikkus selle toimimisest ning otsuste mõistmine on vähene. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tõttu on vaja otsida uusi koostöökohti ja -vorme oluliste Euroopa liitlastega ning tihendada suhteid Saksamaa ja Prantsusmaaga igal tasandil ja igas valdkonnas. Riigikaitse valdkonnas lähtub Eesti laiast käsitusest, mille kohaselt riigi kaitsmine ning selleks valmistumine on paljude asutuste ja inimeste ülesanne. Riigi tõhus kaitse tagatakse nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste võimete, ressursside ja tegevustega nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. See eeldab Riigikantseleilt väga head tööd koordineerida riigikaitse arengukava ja riigi kaitsetegevuse kava kaudu riigikaitseliste võimete, ressursside ja tegevuste riigiülest planeerimist. Riigikantseleisse on plaanis koondada lisaks riigikaitselistele kriisidele ka hädaolukordade lahendamise planeerimine, et tugevdada Riigikantselei koordineerivat rolli veelgi. Riigikantselei on toetanud alates 2020. aasta märtsist valitsust ja peaministrit koroonaviiruse levikust tingitud hädaolukorra ja eriolukorra lahendamisel ning strateegilise tasandi riigiülese tegevuse koordineerimisel. Hädaolukordade lahendamise planeerimise ja koordineerimise rolli andmine Riigikantseleile on muutunud koroonakriisi näitel veelgi asjakohasemaks. Valitsuse eesmärkide saavutamist toetavad avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse kasv ja juhtimispotentsiaali jätkusuutlikkus. Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud. Programm viiakse ellu ühe programmi tegevusega. 67 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 50. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -12 357 -15 362 -3 005 24,3 Sh piirmääraga vahendid -11 222 -13 553 -2 331 20,8 Investeeringud -2 184 -7 574 -5 389 246,7 Sh piirmääraga vahendid -2 159 -7 532 -5 373 248,8 Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 Valitsuse Valitsuse Valitsuse Valitsuse tegevustegevustegevustegevusprogrammis programmis programmis programmis Vabariigi 2020-2024 2020-2024 2020-2024 2020-2024 Valitsuse üldeesmärkide elluviimise Valitsusel on toodud toodud toodud toodud viis edukus 21 üldeesmärgid üldeesmärgid üldeesmärgid üldeesmärgid üldeesmärki on 2024. on 2024. on 2024. on 2024. aastaks ellu aastaks ellu aastaks ellu aastaks ellu viidud22 viidud viidud viidud Tabel 51. Programmi kulude eelarve majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Riigikantselei Kulud kokku -15 362 sh tegevustoetused -1 592 sh tööjõukulud -6 544 sh majandamiskulud -6 251 sh muud kulud -3 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -972 Tegevustoetused on planeeritud Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse toetuseks ning teistele riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite teenistujate roteerumise ja värbamisega seotud kulude katmiseks. Tegevustoetuste all kajastuvad ka stipendiumimaksed projektile „Eesti riigijuhid 1918-1940/1941“. Tegevuskulud on planeeritud muuhulgas järgmistele tegevustele:  valitsuse poliitika keskpika planeerimise elluviimiseks;  riigikaitselise ja julgeoleku olukorrateadlikkuse parandamiseks;  strateegilise kommunikatsiooni projektide elluviimiseks; Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkide algtasemed on järgmised: Peresõbralik Eesti (summaarne sündimuskordaja 1,59, laste absoluutse vaesuse määr 3,2%); sidus ühiskond (suhteline vaesus 22,6%, absoluutne vaesus 3,4%); teadmistepõhine majandus (tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest (tunnipõhine) 74,7%, tööhõives osalemine (20–64 a) 79,2) ; tõhus valitsemine (valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 15–74 a vanuserühmas 11,9%, valitsussektori kulutuste osakaal SKPst 39,3%); vaba ja kaitstud riik (sõjalise kaitse kulude osakaal SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu 1,92%, Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 94%, Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda, kui Eestile tungitakse kallale [nende osakaal, kes vastasid „jah, kindlasti“ ning „tõenäoliselt jah“ (osaleks isiklikult kaitsetegevuses)] 54%). 22 Peresõbralik Eesti (summaarne sündimuskordaja 1,67, laste absoluutse vaesuse määr 3,1%); sidus ühiskond (suhteline vaesus 15%, absoluutne vaesus 2,8%); teadmistepõhine majandus (tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest (tunnipõhine) 80%, tööhõives osalemine (20–64 a) 79,5) ; tõhus valitsemine (valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 15–74 a vanuserühmas alla 12%, valitsussektori kulutuste osakaal SKPst <39,3%); vaba ja kaitstud riik (sõjalise kaitse kulude osakaal SKPst, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu ≥ 2% SKPst, Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal ≥ 94%, Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda, kui Eestile tungitakse kallale [nende osakaal, kes vastasid „jah, kindlasti“ ning „tõenäoliselt jah“ (osaleks isiklikult kaitsetegevuses)] >54%). 21 68 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  riiklikult oluliste tähtpäevade ja sündmuste korraldamisele kaasa aitamiseks ning laste ja noorte kaasamiseks riiklike tähtpäevade korraldamisse, mh Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamisse. Tabel 52. Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Rahukohtu hoonete renoveerimine -1 995 -1 118 877 -44,0 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -4 654 -4 654 100,0 IKT arendused ja soetused -190 -1 802 -1 612 850,7 Investeeringud on kavandatud Rüütelkonna hoone ja Rahukohtu 1 ehituseks, nende hoonete sisustamiseks vajaliku IKT-ga ning tippjuhtide e-kompetentsikeskuse uuendamiseks. Rahukohtu 1 hoone on amortiseerunud – tehnosüsteemid on vananenud, fassaad remonti vajav ning keldri seinad veetõkke paigaldamist vajavad. Rekonstrueerimise tulemusena lahendatakse kõik eespool nimetatud probleemid. Lisaks tekib hoonetesse juurde uusi tööruume ning töökeskkond tervikuna paraneb. Ehitustööd lõppevad 2021. aastal. Vabariigi Valitsus on otsustanud rekonstrueerida Rüütelkonna hoone ja kujundada sellest Eesti riigi esindushoone, kus saab korraldada nii presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi. Tööde käigus rekonstrueeritakse kogu hoone: paigaldatakse uus küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik, tugev- ja nõrkvool. Lisaks vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited. Rekonstrueerimise tähtaeg on 2022. aasta lõpp. Tippjuhtide kompetentside hindamist toetab elektrooniline keskkond ehk e-kompetentsikeskus, mis võimaldab tippjuhil hinnata oma kompetentse, salvestada ja säilitada läbiviidud arenguvestluste tulemusi, valida endale sobivaid arendustegevusi ning koostada arenguplaani vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile. Kompetentsimudelit kasutatakse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel. Programmi tegevus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist, et Vabariigi Valitsus ja peaminister saaksid oma eesmärgid ellu viia. Tabel 53. Programmi tegevuse kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdik ja sihttase 2020 RE 2021 RE Muutus Kulud -12 357 -15 362 -3 005 Sh piirmääraga vahendid -11 222 -13 553 -2 331 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 (2019) Täidesaatva võimu 6,8 Kasvab Kasvab Kasvab võimekus23 Muutus, % 24,3 20,8 2023 2024 Kasvab Kasvab Olulisemad tegevused aastateks 2021-2024 eesmärgi saavutamiseks: Strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumidega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise 23 Executive Capacity http://www.sgi-network.org/2019/Governance/Executive_Capacity 69 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kompetentsikeskuseks. Käivitamist vajavad uus Euroopa Liidu rahastamisperiood ja sellega seotud meetmed. Riigikantselei jätkab enda võime arendamist kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevat riigi otsustusprotsessi toetamisel. Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub koosloome keskkonna väljatöötamine. Endiselt on vaja parandada riigikaitselist ja julgeolekualast olukorrateadlikkust, mille tarbeks on valmimas situatsioonikeskuse taristu, sellega paralleelselt viiakse ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa. Käimas on ka riigikaitse arengukava koostamine aastateks 2021-2030 ning kavas on Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamine ning uue riigi kaitsetegevuse kava koostamine. Käivitunud on ettevalmistused uue riigikaitseseaduse rakendamiseks alates 1.01.2021, eeskätt kriisireguleerimise koordinatsiooni ülesande ülevõtmiseks. Avaliku teenistuse tippjuhtidele planeeritakse ellu viia digivõimekuse programm ning toetada kandideerimist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Samuti on plaanis arendada välja töölaud, mille põhjal hinnata juhtimise kvaliteeti. 3.4. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 71 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut ja valitsusasutustena Rahvusarhiiv ning 2020.a Keeleinspektsioonist moodustatud Keeleamet. 2020.a augustist moodustati SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia SA ja Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste konsolideerimiseks Haridus- ja Noorteamet. Haridus- ja noortevaldkonna ühendasutuse loomine võimaldab parandada koostööd ja juhtimist, kasvatada sidusust, muuta tööjaotus loogilisemaks ja teenused selgepiirilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutuste konsolideerimine toetab riigireformi eesmärke ja annab võimaluse sünergiaks – näiteks loodud ühendasutuse puhul formaal- ja mitteformaalõppe paremaks lõimimiseks või Keeleameti puhul ühtse vastutuse tekkimiseks keelepoliitika rakendamise eest. Samuti võimaldab kirjeldatud muudatus selgemat rollijaotust ministeeriumi kui poliitika kujundaja ja ameti kui poliitika rakendaja vahel Tabel. 54. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % TULUD 144 990 185 092 173 388 -11 704 -6,3 KULUD -730 663 -746 520 -803 126 -56 606 7,6 Sh piirmääraga vahendid -491 320 -533 046 -600 813 -67 765 12,7 70 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % INVESTEERINGUD -26 020 -15 083 -8 061 7 022 -46,6 Sh piirmääraga vahendid -15 041 -14 414 -7 497 6 917 -48,0 156 343 306 -37 -10,8 FINANTSEERIMISTEHINGUD Valitsemisala kulude ja investeeringute maht moodustab umbes 6,6% riigieelarve kogu kulude ja investeeringute mahust. Lisaks eraldatakse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi kaudu haridustoetust üldhariduskoolide pidamiseks 383 mln eurot, mis kajastub Vabariigi Valitsus osas. Olulised märksõnad 2021. aasta tegevuste ja eesmärkide kohta. Teadus Esmakordselt jõuab valitsussektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1% SKPst. Selleks eraldas valitsus lisavahendeid kokku 56 mln eurot, millest Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldati 40% ehk 22,4 mln eurot. Baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv võimaldab ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite elluviimisega ning aitab kaasa tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Jätkatakse teadus- ja arendustegevuse temaatiliste programmide väljatöötamist Eesti arenguvajadustest lähtuvates fookusvaldkondades. Eesti keel Suurendatakse toetust eesti keele, kultuuri ja haridusuuringutele, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Valdkonna teadustöö tulemused on muulhulgas sisendiks nt keeletehnoloogia arendamisele ja rakendamisele, Eesti haridussüsteemile, avalikele teenustele ning Eesti ühiskonna toimepidevuse tagamiseks. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele, et viia veelgi enamatesse muu emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja. Käesoleval õppeaastal laieneb programm 50-nesse täiendavasse vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmi abil saab toetada 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades. Tänavu algklassidesse jõudnud programm jätkub ka uuel aastal nii Tallinnas, Ida-Virumaal kui Tartus. Keeletehnoloogia 2021. aastaks valmib riigi ja avaliku sektori masintõlketehnoloogia, mis muudab avaliku sektori valdkonna tekstide tõlkimise kiiremaks, kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. Masintõlge on suunatud kasutamiseks avalikule sektorile, kuid masintõlke arenduseks loodavad tõlkemälud, korpused ja tehnoloogiad on avatud ligipääsuga ning neid saab kasutada ka erasektori arendustes, mis suurendab eesti keele toega teenuste ja toodete arvu ning tugevdab eesti keele positsiooni digimaailmas. Arendatav avaliku sektori masintõlketehnoloogia on vajalik komponent riigi masintõlkekeskkonnas, mille kaudu hakkab toimima lisaks masintõlkimisele ka üldine tõlkekorraldus. Lisaks on käimas otsesaadetele eestikeelsete subtiitrite lisamise tarkvara loomine, et vaegkuuljad saaksid osa üldisest infoväljast ja operatiivsetest 71 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri teadaannetest. Kasutuse põhivaldkond on esialgu professionaalne tekstiesitus, nagu uudised, pressikonverentsid, valmisdebatid jms. Tarkvara valmib 2021. aasta suveks. Õpetajate väärtustamine Õpetajate hinnang nende ameti väärtustamisel on tõusnud 5. aastaga 13%-lt 26%-ni. Õpetajate palgakasv on Eestis olnud üks kiiremaid OECD riikidega võrreldes. Õpetaja arvestuslik keskmine palk on käesoleval aastal 1540 eurot ja moodustab riigi keskmisest palgast 108%. Jätkub lasteaiaõpetajate motiveerimine eesmärgiga hoida õpetajate palk 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldati riigieelarvest 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni. Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega. IT-õpe ja digipööre 4,7 miljonit eurot on planeeritud edukalt alustanud IT akadeemia programmi jätkamiseks, seda on miljon eurot rohkem kui mullu. Programmiga toetatakse valdkonna jätkusuutlikku arengut ning Eesti e-riigi edu jätkumist nii akadeemilisel kui ärimaastikul. Programmiga toetatakse nii IT õppekavade arendamist kui ka IT õpetajate järelkasvu tagamist. Suunatakse digipööret tervikuna: tähelepanu all on koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine ja kasutajate digipädevuste suurendamine. Elukestev õpe ja tööturg Laieneb kutsevaliku õpe pilootkoolidest teistesse kutsekoolidesse, mille eesmärgiks on toetada õpingute jätkamist või tööturule siirdumist. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe laiendamiseks on planeeritud 4,7 miljonit eurot. Koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga ellu viidav töökohapõhine õpe kõige praktilisem õppevorm, kus õppur omandab vajalikud oskused igapäevase praktilise töö käigus ning saab kaasa tööturul hinnatud kogemuspagasi. 2021. aasta lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse ca 7200 õppijat ja 350 ettevõtjat. Täiskasvanute tööalaseks täiendkoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud 3,4 miljonit eurot. 2021. aasta lõpuks prognoosime ümberõppes osalenute koguarvuks 76 000 täiskasvanut, aastas lisandub ligi 11 000 ümberõppes osalevat täiskasvanut. Kõigil haridustasemetel jätkub ettevõtlusõppe arendamine, milleks on eraldatud 1,8 miljonit eurot. 2021. aasta lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust. Noored Toetame noori sotsialiseerumisel ja ühistegevust soodustavate algatuste välja töötamisel ning tööturuvalmiduse parandamisel 3,3 miljoni euroga. Sealhulgas on ette nähtud 2.2 miljonit eurot mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomavate noorte kaasamiseks. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamiseks toetatakse kohalikke omavalitsust jätkuvalt 15 miljoni euroga. 72 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Koolivõrk Kohalikele omavalitsutele on eraldatud üldhariduskoolide pidamiseks 353,7 miljonit eurot. Lisaks on eraldatud 87,2 miljonit eurot erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolide pidamiseks. 2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone. Algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus. Uuel rahastamise perioodil 2021-2027 jätkatakse investeeringutega kaasava hariduse toetamiseks. Jätkatakse läbirääkimisi riigi pidamisel olevate tuge vajavate õpilaste üleandmiseks kohalikele omavalitsustele. Pidamise üleandmisel tagatakse riigieelarvest täiendav rahastus üleminekuperioodiks. Jätkatakse koolivõrgu korrastamist toetavate investeeringutega põhikoolide taristutesse. Toetatakse põhimõtet, et integreerida uue programmiperioodi erinevate meetmete vahendeid, et kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused (nt kohaliku tasandi haridus- ja kogukonnakeskuste kujunemine). Kõrgharidus Kõrghariduse arendamiseks suurendatakse kõrgkoolide tegevustoetust 5%, mille abil saab kaasa aidata akadeemilise järelkasvule ja õppejõudude palkade konkurentsivõime tagamisele. Kokku eraldatakse kõrghariduse arendamiseks 160 miljonit eurot. Doktoranditoetusteks on ülikoolidele ette nähtud 12,8 miljonit eurot ning vajaduspõhiseks õppetoetuseks ja eritoetuseks, et tagada üliõpilastele paremad tingimused õpingutele keskendumisel on eraldatu 10,2 miljonit eurot. Eesti kõrgkoolide rahvusvahelise atraktiivsuse kasvatamiseks ning Eesti üliõpilaste õpirände toetamiseks on ette nähtud 3,6 miljonit eurot. Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites (1,2 mln eurot). Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist toetatakse 3,1 mln euroga. Tulud Tulud sisaldavad laekuvaid välisvahendeid ja riiklikku kaasrahastust, riigilõivude laekumisi ning majandustegevusest laekuvaid tulusid. Tabel 55. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Muutus 2020/2019 Muutus (%) RE 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE 132 463 174 906 162 493 -12 413 -7,1 74 56 57 1 1,8 12 337 10 054 10 763 709 7,1 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 32 29 30 1 3,4 Muud tegevustulud 61 27 29 2 7,4 Saadud toetused Riigilõivud Tulu majandustegevusest 73 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Intressi- ja dividenditulud 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE 23 20 17 Muutus 2020/2019 Muutus (%) RE -3 -15,0 Saadud toetused 2021. aastal laekub toetusi välisvahenditest ja riiklikust kaasfinantseerimisest järgmiselt:  EL struktuurifondide rahastatavate tegevuste elluviimiseks laekub toetusi kokku 151,5 mln eurot, millest riiklik kaasfinantseerimine moodustab 18,2 mln eurot ning struktuurivahendite projektide tehniline abi Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite jagamise koordineerimiseks 0,9 mln eurot;  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna tegevute elluviimiseks laekub toetusi 2,2 mln eurot, sh tehniline abi. Riigilõivu tulu laekub koolitus- või tegevuslubade taotlemisest ja arhiivitoimingutest. Tulu majandustegevusest on peamiselt seotud kutse-, rakendus- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude tegevusega ning tasulise teenusena pakutava täienduskoolitusega. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist all on peamiselt kavandatud määratud sunnirahad keeleseaduse rikkumise eest. Intressi- ja dividenditulud all on kavandatud õppelaenu nõuete intressi laekumine. Kulud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kulude kasv on võrreldes eelmise aastaga 7,6%, mis on seotud teaduse, kõrghariduse täiendava rahastusega ning üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvust tuleneva baasrahastuse tagamisega ja tõhustatud, eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmisega 6,1 mln eurot. Vahendid jaotatakse omavalitsus-, riigi-, erakoolide vahel. Lisaks uute riigigümnaasiumide loomisega seotud ettevalmistuskuludega eraldati lisaks 2,8 mln eurot. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 7 mln eurot. 2021 aasta investeeringute kogumaht on 8 mln eurot. Investeeringtest moodustavad enamuse koolide remondid, mida 2021 aasta eelarves prognoositud osaliselt ka tegevuskuludena. Täpne jaotus investeeringuteks ja majandamiskuludeks selgub jooksvalt tehtud tööde käigus. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Finantseerimistehingud Laenukohustuste hulgas on kajastatud kutseõppeasutuste transpordivahendite kapitalirendi kohustused. Laenu ja liisingunõuete all on kajastatud õppelaenu põhiosade tasumine riigile ning võlgnike poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine. 74 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 56 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % tegelik Finantseerimistehingud 156 343 306 -37 -10,8 Laenu- ja liisingunõuded 195 365 320 -45 -12,3 Laenukohustised -39 -22 -14 8 -36,4 Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 13,2 mln eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Tabel 57. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja arengudokumentidega Tulemusvaldkonna TULEMUSVALDKOND PROGRAMM arengudokument „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ koostatav jätkustrateegia „Haridusvaldkonna arengukava 2021– 2035“ . Tark ja tegus rahvas Haridus- ja noorteprogramm „Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020“ koostatav jätkustrateegia „Noortevaldkonna arengukava 20212035“. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 Teadus- ja arendustegevus ja „Teadmistepõhine Eesti“. (Koostamisel Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlus on jätkustrateegia „Eesti teaduse, innovatsiooni programm arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“) Eesti keele arengukava 2011-2017 Eesti keel ja eestlus (2020). (Koostamisel on jätkustrateegia Keeleprogramm „Eesti keele arengukava 2021-2035“) Riigi Eelarvestrateegia 2021-2024 ja Tõhus riik Arhiivindusprogramm Stabiilsusprogramm 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas (vt Joonis 25). Kui 2020. aastal oli valitsemisala eelarve jaotatud 11 programmi vahel, siis alates 2021. aastast viiakse tulemusvaldkondade eesmärke ellu nelja programmi kaudu. Elluviimine toimub programmides kajastatud meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimise, eelarvestamise, rakendamise ning aruandluse kaudu. Uus strateegiline raamistik annab võimaluse tegevusi ja teenuseid paremini juhtida ning toetab poliitika elluviimise ja rakendamise tõhusamat korraldamist (ametite ja asutuste tegevuste eelarvestamine on selgem ja läbipaistvam). Samuti toetab mudel struktuurivahendite järgmise perioodi planeerimist, andes vajaliku paindlikkuse ning tagab parema koostoime valdkondade vahel. 75 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude (välimine ring) ja investeeringute (sisemine ring) jaotus tulemusvaldkondade lõikes (miljonit eurot) Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Tabel 58. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas, mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 (2019) Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal 9,8 9,8 9,7 (%) (kokku) mehed 12,7 12,7 12,5 naised 6,9 6,9 6,8 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) 73 73.5 74 osakaal (%) Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) formaal- ja 20,1 >20 >20 mitteformaalõppes Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 15,4 matemaatiline kirjaoskus 15,5 17 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 13,7 76 2023 2024 9,6 9,3 12,5 6,7 12,0 6,6 74.5 75 >20 >20 16,3 18,6 14,9 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Viimane tegelik tase 2020 (2019) Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) Mõõdik/Sihttase koolieelse lasteasutuse õpetaja üldhariduskooli õpetaja kutseõppeasutuse õpetaja Noorte usaldus riigi vastu 2021 2022 2023 Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset 60 Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset 86 - 112 - Hoida taset 108 - Hoida taset 56 (2016) - 2024 Joonis 26. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna programm ja meetmed Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ koostatavas jätkustrateegias „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ koostatavas jätkustrateegias „Noortevaldkonna arengukava 2021-2035“. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud haridus- ja noorteprogramm. Seal on hõlmatud varasemate programmide - Digipöörde programmi, Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi, Koolivõrgu programmi, Üldharidusprogrammi, Kutseharidusprogrammi, Kõrgharidusprogrammi, Täiskasvanuhariduse programmi ja Noortevaldkonna programmi,- senised meetmed ja tegevused. 77 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tabel 59. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud -552 747 -581 496 -28 749 Sh piirmääraga vahendid -412 614 -444 083 -31 469 Investeeringud -15 033 -8 011 7 022 Sh piirmääraga vahendid -14 364 -7 447 7 109 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 (2019) Madala haridustasemega mitteõppivate 9,8 9,8 9,7 18-24-aastaste osakaal (%) (kokku) Mehed 12,7 12,7 12,5 Naised 6,9 6,9 6,8 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal 73 73.5 74 (%) Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) formaal- ja 20,1 >20 >20 mitteformaalõppes Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 15,4 matemaatiline kirjaoskus 15,5 17 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 13,7 Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) Hoida Hoida koolieelse lasteasutuse õpetaja 86 taset taset üldhariduskooli õpetaja kutseõppeasutuse õpetaja Noorte usaldus riigi vastu 112 - 108 - 56 (2016) - Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset 60 Muutus % 5,2 7,6 -46,7 -49,5 2023 2024 9,6 9,3 12,5 6,7 12,0 6,6 74.5 75 >20 >20 16,3 18,6 14,9 Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset Hoida taset Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Olulist tähelepanu pööratakse õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide tunnustamisele, motiveerimisele, täiendusõppele ja järelkasvu tagamisele. Õpetajate järelkasvu tagamiseks arendatakse paindlikud teed õpetajaametisse sisenemiseks.  Õpetajate palgavahenditeks on kavandatud 2021. aastaks kokku 388 mln eurot, mis võimaldab hoida õpetajate arvestusliku keskmise palga tasemel 1540 eurot. Jätkub lasteaiaõpetajate motiveerimine eesmärgiga hoida õpetajate palk 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel, selleks on kavandatud aastatel 2021.aastaks 15 mln eurot.  Suurendatakse koostööd keskhariduse tasandil kutse- ja üldhariduse valdkonnas. Luuakse võimalused, et üldkeskhariduse õpitulemusi saaks alates 2021. aastast rakendada kutsekeskhariduses üldainete õppe moodulitena ning gümnaasiumides oleks alates 2021. 78 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri              aastast võimalik valida kutseõppe erialaõpingute moodulite põhjal välja töötatud valikkursusi. Toetatakse muu emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses. Aastaks 2024 tegutseb 26 riigigümnaasiumi sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et tagada kõrge tasemega valikuterohke gümnaasiumiharidus kõigis Eesti maakondades. 2021. aastal alustavad õppetegvust uued riigigümnaasiumid Tabasalus ja Saaremaal, valmib Paide gümnaasiumi õppehoone. Toetatakse kohalikke omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise põhimõttel. Tuge vajavate õpilaste senisest suuremaks kaasamiseks tavakooli on toetust saanud vähemalt 60 õppeasutust, et kohandada õppekeskkonda õpilaste vajadustele vastavaks ja seeläbi parandada koolide valmidust toime tulla erivajadusega õpilastega. Erituge vajavate õpilaste koolide õppetingimused saavad riigi toel oluliselt parandatut vähemalt 4 koolis. Rajatakse uus Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone, mis valmib 2022. aastaks. Töötatakse välja ja käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus senise valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks osaks üldprognoos. 2020+ nähakse ette kutsesüsteemi reform ning seejuures tugevamat seostamist OSKA süsteemiga. Edendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses. Toetatakse praktika süsteemse korralduse juurutamist kutse- ja kõrgkoolides, arendatakse töökohapõhist õpet. Rahastatakse kõrgharidusõpet ülikoolides ja riigirakenduskõrgkoolides ning analüüsitakse võimalikke stsenaariume ümberkorraldusteks kõrgharidusõpe kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks on kavas lisavahendite saamisel kujundada senised doktoranditoetused ümber nooremteaduri töötasuks ja siduda doktorandid töölepingutega. Seni jätkatakse doktoranditoetuste maksmisega. Viiakse ellu tegevusi põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse ning nähakse ette täiskasvanute keskhariduseõppe reform üld- ja kutseharidusõppe paremaks integreerimiseks ja erialaste haridusvalikute soodustamiseks. Pakutakse täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, eelistades prioriteetsete sihtgruppidena ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanuid. Ellu on kutsutud tegevused täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamiseks, sh täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks. Tõrjutusriski ennetamiseks ja vähendamiseks pakutakse noorsootöö kaudu noortele jätkuvalt mitmekülgset lisatuge, sh haridusest ja tööturult eemale jäänud NEET noortega kontakti loomine läbi otsiva noorsootöö ja võrgustikutöö, usaldusliku kontakti saavutamine, noore nõustamine, motiveerimine ja jõustamine läbi noorsootöö tegevustesse kaasamise ja individuaalsete lahenduste väljatöötamise. Haridus- ja noorteprogrammis on hõlmatud varasemate- Digipöörde-, Tööturu ja õppe tihedama seostamise-, Koolivõrgu-, Üldharidus-, Kutseharidus-, Kõrgharidus-, Täiskasvanuhariduse- ja Noortevaldkonna programmide senised meetmed ja tegevused. 79 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri INVESTEERINGUD Tabel 60. Haridus- ja noorteprogrammi investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muud investeeringud -7 253 -2 508 HTM valitsemisala investeeringud -2 861 -583 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -4 920 -4 920 Muutus 4 745 2 278 0 Muutus % -65,4 -79,6 0,0 Tabel 61. Haridus- ja noorteprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Haridus- ja Riigi Riigi Riigi Teadusministeeri üldhariduskoolid(gru rakenduskõrgkoo kutseõppeasutus um pp) lid (grupp) ed (grupp) Kulud kokku -418 278 -46 023 -25 804 -91 391 Osakaal programmi 71,9% 7,9% 4,4% 15,7% eelarvest sh tööjõu- ja -33 827 -42 899 -23 140 -70 047 majandamiskulud sh tööjõukulud -6 417 0 0 0 sh majandamiskulud -2 362 0 0 0 sh sotsiaaltoetused -20 851 0 -25 -10 292 sh antud toetused -295 514 0 0 0 sh investeeringutoetused -58 577 0 0 0 sh mitterahalised, -725 -3 124 -2 639 -11 052 amortisatsioon sh finantskulu -5 0 0 0 Investeeringud -6 808 -64 -620 -519 Riigi kutseõppeasutuste kuludes sisalduvad lisaks kutseõppe läbiviimiseks planeeritud tegevuskulude ka kõik kutseõppuritele planeeritud sotsiaaltoetused, jaotus KOV ja riigiasutuste vahel täpsustub 2021 alguses. Kuludes ei sisaldu tulemusrahastamine. Meede: Õpivõimalused ja hariduse korraldus Meetme eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Tabel 62. Meetme „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -468 899 -501 799 -32 900 7,0 Sh piirmääraga vahendid -375 650 -405 908 -30 258 8,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) 4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses, sh nende laste Indikaator väljatöötamisel osakaal, kes ei käi lasteaias, kuid kelle arengut on seiratud (%) Vähemalt keskharidusega inimeste 82,6 osakaal 20–24 a hulgas (%) 83 83,2 83,6 84 (2018) Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30−34 a hulgas (%) 46,2 - Allikas: Eurostat 80 >40 >40 >40 >40 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Eestist väljaminev lühiajaline õpiränne 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Indikaator väljatöötamisel Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Meetme tegevuse kulude kasv on enamjaolt seotud üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvust tuleneva baasrahastuse tagamisega ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmisega 6,1 mln eurot. Vahendid jaotatakse riigi-, era- ja omavalitsuskoolide vahel ümber vastavalt õpilaste arvu muutusele EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2020. Lisaks uute riigigümnaasiumide loomise ja ettevalmistuskuludega eraldati lisaraha 2,8 mln eurot. Samas suunatakse riigikoolide RKASi (Riigi Kinnisvara Aktsiaselts) rendimaksed 6,7 mln eurot meetme tegevusse - haridusvõrgu korrastamine ja arendamine. Tegevused haridusvõrgu korrastamiseks ja arendamiseks toetavad põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli.  Koolivõrgu korrastamine viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsustega. Optimaalse põhikooli-ja gümnaasiumivõrgu modelleerimiseks tellis Haridus-ja Teadusministeerium Poliitikauuringute Keskuselt Praxis uuringu „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020“. Analüüsi tulemusi saavad koolipidajad kasutada oma koolivõrgu planeerimisel ja korrastamisel.  Koolivõrgu korrastamiseks on kavandatud 58,7 mln eurot; HEV koolide jaoks 7,6 mln, põhikoolide jaoks 25,9 mln, riigigümnaasiumide jaoks 25,2 mln.  2021. a alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid (Tabasalu, Saaremaa). Valmib Paide gümnaasiumi õppehoone. 2022. a alustavad õppetegevust Rakvere, Laagri ja Mustamäe riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool.  Kohalike omavalitsuste koolide investeeringuteks kavandatakse 3,1 mln eurot: Valga Põhikool 0,8 mln, Lihula Gümnaasium 1,5 mln, Maardu Gümnaasium 0,6 mln ja JärvaJaani Keskkool 0,2 mln eurot. Tegevuse Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele (üld)haridusele kaudu antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eesmärk on luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ning vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist.  Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud kokku 1 mln eurot, arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. Riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad on mõeldud nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. seisu andmeid arvesse võttes. 81 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Tegevuse eesmärkidesse panustab ka omavalitsustele antav üldhariduskoolide pidamise toetus 353,7 mln eurot. Kohaliku omavalitsuse üksused katavad oma üldharidusega seotud kulud maksutulude, riigilt saadud sihtotstarbelise toetuste ning muude tulude arvelt. Riigi toetus kohalike omavalitsuste üldhariduskuludeks on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all. Üldhariduskoolide toetust antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ja tegevuskuludeks. Tegevuskulude toetust antakse tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Antav üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2020.  Toetused erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolide eelarve on kokku 87,2 mln eurot. Erakoolidele ja vanglaõppe korraldamiseks antakse toetust õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe). Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2020.  Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut 4,1 mln euro ulatuses. Rahvusvahelise õppekavade arendamiseks eraldatakse toetust SA Euroopa Koolile ja kahele omavalitsusele - Tallinna Linn ja Tartu Linn. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2020.  Vanglaõpe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatute ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris viibivate õpilastele individuaale õppe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2020.  Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud, tööjõuja majandamiskuludeks on kokku kavandatud 44,9 mln eurot (sh haiglaõppe võimalus). Tegevuse Ligipääsu tagamine kutseõppele kaudu toetatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks toetatakse kutseõppe kvaliteedi ja õppekorralduse arendamist, kavandatakse kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppekeskkonda ja arendatakse rahvusvahelist koostööd.  Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse riigieelarve on kokku 9,8 mln eurot. Õpilastele suunatud toetuste süsteemi eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti, samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist. Meresõiduohutuse seadusega 82 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri      reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietuse soetamise kulud kaetakse riigieelarvest. Kutseõppe rahastamiseks koos õpetajate ja koolijuhtide töötasuga on kokku kavandatud 67,9 mln eurot, sellest moodustavad õpetajate tööjõukulud rahastamismudeli alusel arvestatuna 40,3 mln eurot, ülejäänud on teiste töötajate tööjõukulud ning majandamiskulud. Kutseõppesse on järjepidevalt vaja kaasata oma eriala tippspetsialiste ja väärtustada nende panust, milleks annab aluse rahastamine, kus tööjõukulud ja kutseõppe korraldamise kulud planeeritakse kutseõppeasutustele ühtsetel alustel. Omatulude arvelt tehtavateks kuludeks (v.a investeeringud) planeerivad kutseõppeasutused siia tegevusse kokku 7 mln eurot. Peamiselt praktilise õppega seotud tulu kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Majandustegevusest laekunud tulu suunatakse ka õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kutseõppe kvaliteedi ja õppekorralduse arendamiseks on Haridus- ja Noorteameti eelarvesse kavandatud 0,8 mln eurot. EMP/Norra toetusest piloteeritakse kutsevaliku õppekavasid 0,6 mln eurot. Sihtrühmaks on inimesed, kes ei oska erialavalikut teha, on õpingud katkestanud või neil puudub piisav ettevalmistus kutseõpingutega alustamiseks. Erinevate rahvusvaheliste projektide (nt Nordplus, Erasmus, Interreg) elluviimiseks on kutseõppeasutused kavandanud 2,8 mln eurot. Soodustatakse kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetatakse õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamist. Nendeks tegevusteks on kokku erinevatest rahastamisallikatest kavandatud 0,6 mln eurot. Tegevuse Ligipääsu tagamiseks kõrgharidusele kaudu toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused; juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust; tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.  2021. aastal on kõrghariduse tegevus-ja sihtotstarbeliseks toetuseks kavandatud 168,9 mln eurot, sealhulgas rakenduskõrgkoolide tegevustoetuse arvelt tehtavad investeeringud 0,6 mln eurot ning rakenduskõrgkoolide amortisatsiooniks 2,6 mln eurot. Omatulude arvelt tehtavateks kuludeks (v.a investeeringud) on rakenduskõrgkoolid planeerinud siia tegevusse kokku ca 1,3 mln eurot. Tegevustoetus kasvab 2021. aastal 5% ehk 7,8 mln euro võrra võrreldes 2020. aastaga. Sihtotstarbeliselt toetatakse ülikoolide raamatukogusid (1,9 mln eurot), eraldatakse tegevustoetust SA Tartu Ülikooli Kliinikumile ning toetatakse õpetajakoolituse kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ( kokku ca 1 mln eurot). 2021. aastal seatakse Tegevustoetuse lepingutes õppeasutustega õppeasutustele individuaalseid ja konkreetseid digipöörde vajadust arvestavaid eesmärke. Laiendatakse info-ja kommunikatsioonitehnoloogia õpet, et tagada tööturule suurem arv IT-oskustega töötajaid. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega üliõpilaste eesti keele omandamist kõrgharidusõpingute ajal. Toetatakse õpetajakoolituses täiendavate õppekohtade loomist. Sihtotstarbeliselt toetatakse lisaks tegevustoetusele kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites (1,2 mln eurot).  Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist toetatakse 3,1 mln euroga 2021. aastal.  Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu, sealhulgas makstakse doktoranditoetusi, ülikoolidele doktoriõppe tulemustasu, milleks on kokku kavandatud 12,8 mln eurot. Rakendatakse 83 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri doktoriõppe sotsiaalsete garantiide paketti. 2021. aastal on doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks kavandatud 4,6 mln eurot.  Üliõpilastele luuakse õppes osalemiseks paremaid tingimusi. Vajaduspõhine õppetoetus ja vajaduspõhine eritoetus tagavad kõrgharidusõppele ligipääsu neile üliõpilastele, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Õppetoetusteks on 2021. aastal planeeritud eelarvesse 10,2 mln eurot. Sihtotstarbeliste stipendiumidega toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele, milleks on 2021. aastaks planeeritud 0,3 mln eurot. Parimatel üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, mida on planeeritud 2021. aastaks 2,4 mln eurot. Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Selleks on planeeritud 2021. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot. 2021. aastal on kokku õppetoetusteks ja stipendiumideks kavandatud 13,1 mln eurot.  Kõrghariduse õppe kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide välishindamist ja vajadusel temaatilisi hindamisi. 2021. aastal on selleks planeeritud 0,47 mln eurot. Tegevuse Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine kaudu panustatakse kõrghariduse rahvusvahelistumisse. Toetatakse kõrghariduse kvaliteedi kasvu ning Eesti majanduse kasvuvaldkondi, valmistades ette vajalikke spetsialiste.  Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus (nt Euroopa Liidu rahastatud Erasmus+ mobiilsusprogramm, riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm, Norra jt). 2021. aastaks on planeeritud vahendeid kokku 3,6 mln eurot. Meede: Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Tabel 63 Meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja -keskkond“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -45 379 -42 776 2 603 -5,7 Sh piirmääraga vahendid -22 709 -22 218 491 -2,2 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) PISA uuringus alla kolmanda taseme 24 saavutanud õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus matemaatiline kirjaoskus loodusteaduslik kirjaoskus 24 32,0 31,0 30,2 mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. 84 - 31,5 30,5 29,5 - - 31,0 30,0 29,0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Põhikooli lõpetajate IKT baasoskuste tase (%) Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Indikaator väljatöötamisel Indikaator väljatöötamisel Eesti keelest erineva kodukeelega õppija eesti keele oskus põhikooli lõpetamisel (%) vähemalt B1 tasemel 70,5(2019) 70,5 vähemalt B2 tasemel Õpetaja kutsekindlus (õpetajana töötamine viiendal õppeaastal pärast õpetajana tööle asumist) 71 72 73 Indikaator väljatöötamisel Indikaator väljatöötamisel Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut ning õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat, kutseõpetajat, õppejõudu ja koolitajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel ja rakendamisel ning õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, õppejõudude, koolitajate ja tugispetsialistide järelkasv, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem, et soodustada haridusuuenduste levikut. Programmi meetme rahastamise muutus on üldjuhul seotud SF 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega ning õpetajate ja tugispetsialistide lähtetoetuse koondsumma arvestusaluste muudatusega, varasemalt eralati lähtetoetust kolmes osas (vähenevad kolmeaastased väljamaksed), uutele taotlejatele eraldatakse toetus ühe osamaksena. Õpetajad ja tugispetsialistid saavad taotleda nii nagu ka eelnevatel aastatel lähtetoetust 12 783 eurot. Tegevuse Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate järelkasv ja täiendkoolitused kaudu arendatakse riiklikke õppekavasid ja koostöös ülikoolidega õpetaja taseme- ja täiendkoolitust; töötavatele õpetajatele luuakse paindlikud õpivormid ja nüüdisaegsed õpilahendused. Õpetajaameti maine tõstmiseks arendatakse välja terviklik kontseptsioon ning selle sihtrühmadele käivitatakse tegevusprogrammid. Arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid ning luuakse meetmed haridusasutuste juhtide hindamiseks ning arendamiseks. Luuakse ja edendatakse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.  Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 4,8 mln eurot. Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust; õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele, sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamiseks, sh õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamiseks GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programm, sh õpilasüritusteks ja ainekomisjonide tööde toetamiseks.  Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on planeeritud 1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, 85 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri      järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimise kulusid, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamiseks kaks korda aastas. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on kokku kavandatud 1,3 mln eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,12 mln eurot. Programmi fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sõnastatud üldinimlike ja ühiskondlike alusväärtuste elluviimine sh väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksuks 0,14 mln eurot, meediaväljaannete toetamiseks 0,13 mln eurot ja koolikiusamise vastase programmi toetamiseks 0,8 mln eurot. KiVa (Koolikiusamise Vastu) on teaduspõhine programm kiusamise ennetamiseks ja kiusujuhtumine tõhusamaks lahendamiseks. Andekate õpilaste arengu toetamiseks on planeeritud 0,8 mln eurot. Toetatakse õpilaste üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamist ning kaetakse osaliselt rahvusvahelistel olümpiaadidel ja konkurssidel osavõtu- ja korraldamiskulud. Toetatakse andekate laste loodusteaduste eriõppe õpikodade programmi. Igal aastal toimub õpetajate tunnustusüritusena aasta õpetaja gala. Õpetajate ja teiste haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid. Järgmisel aastal on elutööpreemia suuruseks 65 000 (välja antakse kuni kolm elutööpreemiat) ja aastapreemiate suuruseks 10 000 eurot, mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile kokku summas 100 000 eurot. Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust 12 783 eurot, mida makstakse alates 2020. aasta sügisest ühekordse summana (varem kolmes osas), selleks on kokku kavandatud 2,9 mln eurot. Lisaks kuulutatakse igal aastal välja haridusstipendiumide konkurss 0,06 mln eurot õpetajatele ja tugispetsialistidele suurusega 11 000 eurot. Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks on kavandatud kokku 3,9 mln eurot. Vahendid on kavandatud SF 2014+ meetmest „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“. Toetatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõpet, õpetajakoolituse ja didaktika arendamist ülikoolides ning haridusasutuste koostööd. Tegevuse Võrdsete võimaluste tagamiseks hariduses kaudu viiakse ellu alushariduse kontseptsiooni ning kaasavat hariduskorraldust, sh tagatakse õppenõustamisteenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist.  Uuendatakse ja kaasajastatakse eesti keele kui teise keele ainekava põhikoolile, viies see rohkem kooskõlla kaasaegsete õpimeetoditega, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele gümnaasiumiõppele.  Jätkatakse pilootprogrammi rakendamist, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumides koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme.  Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 mln eurot, sealhulgas: 86 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri • koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks 2,3 mln eurot, keeleõppe võimaluste laiendamiseks muukeelsetes koolieelsetes lasteasutustes ning õpilaste valmisoleku suurendamiseks õppida eestikeelsetes põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Venekeelsed lasteaiarühmad saavad rohkem eestikeelseid õpetajaid. Jätkub programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma“. Alates 2018/2019. õppeaastast osales 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaiast projektis 53 rühma. 2019/2020. õppeaastal läbis lisaks projekti koolituse 30 uut rühma. 2020/2021. õppeaastast laieneb programm eestikeelne õpetaja 50-sse uude vene õppekeelega lasteaiarühma (Tallinnas, Ida-Virumaal, Tartus, Maardus, Mustvees) eesmärgiga tagada igas vene õppekeelega rühmas eestikeelne õpetaja. 2021 aasta algusest on lasteaedades kokku 103 eestikeelset õpetajat, 2021/2022. õa-st rahastada veel 50 uut eestikeelset õpetajat. 2021 aasta lõpuks on kokku kavandatud toetada 153 eestikeelset õpetajat lasteaedades. • eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud 5,7 mln eurot. Toetatakse õpetajate ettevalmistust kakskeelse õppe rakendamiseks, õppevara koostamist ja õpikeskkonna arendamist osalisele eestikeelsele õppele üleminekul. Lisaks on programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja igasse vene õppekeelega esimesse koolilastesse“ laienenud ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Käesoleval aastal jõudis eestikeelne õpetaja rohkem kui 15e kooli ning 2021.a jätkab programmis tänased 20 õpetajat ning järgmine aasta liituvad veel 40 õpetajat (Tallinnas, Ida-Virumaal, Tartus) eesmärgiga tagada igas vene õppekeelega esimese klassi eestikeelne õpetaja.  Kaasava hariduskorralduse elluviimiseks ja selle seire rakendamiseks on kavandatud kokku 5 mln eurot, sh Rajaleidja keskuste (16 maakondlikku keskust) kaudu osutatakse õppenõustamisteenust eelkooliealistele lastele, üldharidus- ja kutseõppeasutustes õppijatele. Nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ning kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. Keskuste komplekteerimisel spetsialistidega on arvestatud nii laste ja noorte arvu vastavas piirkonnas kui ka piirkondlikke erisusi ja vajadusi. Kaasava hariudusekorralduseks on kavandatud SF 2014+ meetme haridustugiteenuste arendamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks 3,7 mln eurot.  Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetus eraldatakse omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.  Programmi tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all. Digikultuuri integreerimine õppesse toetakse õpilaste digipädevuste arendamist, IT õppe juurutamist kõikides koolides ning muutuvat õpikäsitust toetava ja riiklike õppekavade elluviimiseks vajaliku digitaalse õppevara, sh e-hindamisvahendite arendamist ja kasutuselevõttu koolides. Jätkuvad hariduse valdkonna koosvõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustööd.  Õpetajate/õppejõudude digipädevuse arendamiseks ja haridustehnoloogilise toe tagamiseks (koolitused ja muud õpetajate digioskuste arendamiseks vajalikud tegevused) on kavandatud 0,5 mln eurot. 87 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  2021. aastal jätkatakse põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate e-hindamisvahendite väljatöötamise ning piloteerimisega, milleks on kavandatud 0,3 mln eurot.  Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ning selle kasutuselevõtuks on kavandatud 6 mln eurot.  Jätkub hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamine ning toetamine, milleks on kavandatud 5,4 mln eurot. Meede: Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Tabel 64. Meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -27 219 -27 059 160 -0,6 Sh piirmääraga vahendid -9 514 -11 140 -1 626 17,1 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Hõivemäär eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a inimeste seas üks Indikaator väljatöötamisel ja viis aastat pärast lõpetamist (%) Baastasemest kõrgema taseme 35 36 37,5 39 40 digioskused 16–74 a (%) (2018) Lõpetajate ettevõtlikkus Indikaator väljatöötamisel Meetme raames on olulisemad kasvud IT Akadeemia 0,7 mln eurot ning kutsehariduse praktikasüsteemi arendamine 0,5 mln eurot. Lõppeva EL perioodiga seoses vähenevad kulud 1,6 mln eurot mis olid suunatud täiskasvanute tööalasese täienduskoolitusse. Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Meetme raames rakendatakse jätkusuutlik süsteem tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Tegevuse Õppe seostamine tööturu vajadustega abil arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA), ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel, hinnatakse kutsehariduse kvaliteeti, viiakse läbi kutsehariduse mainet tõstvaid tegevusi ja tutvustatakse avalikkusele kutseõppe erinevaid võimalusi, arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses, laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi ning tööturuga seotud keeleõpet. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus.  IT Akadeemia programmiga toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut ning Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile eraldatakse sihtotstarbeliselt toetust infotehnoloogia õppe läbiviimiseks. Kokku on planeeritud 4,7 mln eurot. Eelarve suureneb 88 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri        võrreldes 2020. aastaga 0,7 mln võrra kõrgharidusprogrammi sisemiste ümbertõstmiste arvelt, et toetada täiendavalt infotehnoloogia õppekavade arendamist ja infotehnoloogia õpetajate ettevalmistust. Toetatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA (0,75 mln eurot) toimimist ja arengut, et sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks. Toetatakse tööandjate, erialaliitude ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet (1,8 mln eurot) eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. Ettevõtlus- ja karjääriõppe raames pööratakse tähelepanu ettevõtlikkuse, juhtimise ja meeskonnatöö oskuste, finantskirjaoskuse, karjääri kujundamise pädevuste jt ettevõtlus- ja töömaailmas vajalike pädevuste arendamisele. 2021. aasta lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 75% kasutusele tegevuse raames loodud ettevõtlusmooduli. Viiakse läbi kutsehariduse kvaliteedi hindamist ja kvaliteedi tagamise süsteemi arendustegevusi õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning kutseõppe ja tööturu sidususe suurendamiseks (0,6 mln eurot). Kvaliteedi hindamise edukalt läbinud koolid saavad tähtajatu või tähtajalise õppe läbiviimise õiguse õppekavarühmades. Kvaliteedi hindamist viib läbi Haridus- ja Noorteamet. Praktikasüsteemi arendamiseks on kavandatud 0,9 mln eurot, millest koolitavad kutse- ja kõrgkoolid kooli- ja ettevõttepoolseid praktikajuhendajaid ning kaasajastavad oma praktikasüsteeme, töötavad välja uudseid praktikavorme, kaasavad õppesse praktikuid ning saadavad õpetajaid ja õppejõude ettevõttesse praktikale. Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab parimaid praktikaettevõtteid ja praktikante ning vahendab välisüliõpilastele praktikakohti. Koostöös töötatakse välja ja kaasajastatakse praktika korraldusega seotud juhendmaterjale ja kvaliteedikriteeriumeid. 2021. aasta lõpuks osaleb praktikajuhendamise koolitusel 5600 juhendajat. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Haridus- ja Noorteamet ning Eesti Tööandjate Keskliit töötavad välja töökohapõhise õppega seotud juhendmaterjale, populariseerivad töökohapõhist õpet, et kaasata õppesse enam tööandjaid ja õppijaid ning tunnustavad parimaid ettevõtteid ja õppijaid. 2021. aasta lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse ca 7200 õppijat ja 350 ettevõtet (4,7 mln eurot) Keeleõppetegevusi toetatakse 0,4 mln euroga, mis on suunatud mitmekesiste ja paindlike võimaluste loomisele eesti keele omandamiseks eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimestele ja võõrkeelte omandamiseks. Õppursportlaste toetamiseks on kavandatud 2,8 mln eurot. Planeeritud vahendid hõlmavad spordi-, haridus-, toitlustus-, spordimeditsiini ja majutusteenuse kulusid. Tegemist on üldhariduskooliga, 9.-12. klassi õpilaste vastuvõtt toimub spordialaliitude ettepanekutel ja õppijate sportliku taseme alusel. Kavandatud vahenditest kaetakse eelkõige spordiõppega seotud kulusid. Lisaks toetatakse endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpinguid kõrg- või kutsekoolis, õppursportlaste spordikoolitust, õppestipendiumite eraldamist tippsportlastele spordi ja õpingute ühitamiseks kõrg- või kutsehariduse omandamisel, treeneri kutsetaseme koolitusi jms 89 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tegevuse Täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse raames toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) süsteemi. Tegevuse rahaline maht on kokku 0,9 mln eurot.  Eesmärkide saavutamiseks toetatakse koostööd kogukonna osapooltega (KOVi esindajad, tööandjad, Rajaleidja keskused, Töötukassa jt), kes aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse suunata. Samuti arendatakse paindlikke õppimisvõimalusi (õpioskused, tasanduskursused, keeleõpe, sotsiaalsed oskused, ajaplaneerimine jmt) õpivalmiduse suurendamiseks ning õpingute lõpetamiseks.  Toetatakse VÕTA süsteemi juhtimise kaasajastamist, metoodilise materjali arendamist, VÕTA nõustajate ja hindajate koolitamist, samuti erinevate õppeasutuste (täiskasvanute gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid) omavahelist koostööd tagada õppijatele paindlikumad liikumised haridusliikide ja -tasemete vahel ning suurendada õppeasutuste suutlikkust arvestada inimese eelnevaid õpi- ja/või töökogemusi. Toetatakse teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Tegevuse Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine kaudu tõstetakse kvalifikatsiooni ja arendatakse võtmepädevust, pakutakse täiendusja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti.  Eesmärkide saavutamiseks toetatakse lähtudes OSKA soovitustest täiskasvanute tööalast täienduskoolitust ja ümberõpet kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeerium toetab aastas ca 11 000 täiskasvanu osalemist täiendus- ja ümberõppe kursustel. 2021. aasta lõpuks on osalejate arv vähemalt 76 000 täiskasvanut kumulatiivselt alates aastast 2016. Koolitustegevuste läbiviimiseks on kavandatud 3,4 mln eurot.  Toetatakse täienduskoolituse kvaliteedihindamist ning täienduskoolituse kvaliteedisüsteemi edasiarendamist, väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist. Toetatakse täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmist, sh kutsenõuete nüüdisajastamist, kutse väärtustamist ja populariseerimist. Koolitajate pädevusetõstmiseks korraldatakse koolitusi ja seminare.  Kutseõppeasutuste pakutavate tasuliste kursuste (sh nt Töötukassa tellitavad) läbiviimiseks on kavandatud 1,7 mln eurot. Tegevuse Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine, toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Eesmärk on kutsesüsteemi kaudu paremini seostada haridussüsteem ja tööturg (kutsestandardite koostamine, kutsenõukogude töö); toimivad koostöövormid parandavad täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest.  Toetatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga kooskõlas oleva Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist ning õpi- ja töökogemuste kirjeldamise elektroonset keskkonda rakendava Europassi keskuse tööd. Toetatakse kutsesüsteemi arendamist, sh koostöös tööandjatega koostatakse kutsestandardeid, peetakse riiklikku kutseregistrit ja korraldatakse kutsenõukogude tegevust 0,8 mln euroga. Tegevusi viib ellu Kutsekoda SA.  Kutseseaduse kohaselt kaetakse kutsekoolide lõpetajate kutseeksamid riigieelarvest. Kutseharidusstandardi alusel on 2017/2018. õppeaastast vastu võetud õppijatele kutseeksam 90 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kohustuslik. Kutseeksamite arenduseks ning läbiviimiseks on kokku kavandatud 0,7 mln eurot.  Luuakse potentsiaalsete õppijate, tööandjate ja laiema avalikkuse seas positiivne kuvand elukestvast õppest –nii formaal-, mitteformaal- kui ka iseseisvast õppest. Levitades elukestva õppe ideed, sh Euroopa Komisoni täiskasvanuhariduse platvormi EPALE, laiemale sihtrühmale suureneb inimeste valmisolek ja motivatsioon elukestvas õppes osaleda või seda toetada. Meede: Noortevaldkonna arendamine Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning selle kaudu toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Tabel 65. Meetme „Noortevaldkonna arendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed* Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % 1 388 Kulud -11 250 -9 862 -12,3 -76 Sh piirmääraga vahendid -4 741 -4 817 1,6 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus (%) 4,6 Täpsustub aktiivsete mittetulundusühingute hulgas Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) 28,8 Täpsustub kõikide 7–26-aastaste noorte hulgas 7–26-aastaste noorte Täpsustub omaalgatusprojektide arv Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26 3,9 Täpsustub aastaste noorte hulgas Osalusvormide arv 74 (2019) Täpsustub 18–26-aastaste kandidaatide osatähtsus (%) kõigi kohalike omavalitsuste 6,5 (2017) Täpsustub volikogu valimiste kandidaatide hulgas Vabatahtlikus tegevuses osalemise Täpsustub määr Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö teenused on vähemalt Täpsustub „edasijõudnu“ tasemel Noorsootöö teenustega rahul olevate Täpsustub noorte osakaal (%)* 7–26-aastaste noorte osakaal (%), kes Täpsustub hindavad, et tugi on kättesaadav Sekkumis- ja erinoorsootöö programmides osalevate noorte osakaal Täpsustub (%) kogu sihtgrupist NEET noorte staatusest väljunute Täpsustub osatähtsus teenustes osalenud noortest * Indikaatoreid täpsustatakse Noortevaldkonna arengukava 2021 -2035 väljatöötamise käigus. Meetme kulude vähenemine on seotud välisvahendite rahastamise perioodi lõppemisega. Meetmega toetatakse noortele rohkemate võimaluste loomist loovuse arendamiseks, omaalgatusteks ja ühistegevusteks. Noorsootöö teenuste arendamiseks, kättesaadavuse parandamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootööasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, noorteinfo teenuse korraldamist ning piirkondlikku koostööd 91 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri noorsootöö teenuste osutamisel. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ning huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks on programmi kavandatud kulud huvihariduse ja huvitegevuse toetusskeemi rakendamiseks. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule ja saada töökogemust ning suurendavad teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühingute ja noortevolikogude tegevust, uusi osalusvõimalusi, noorsootöötajate täienduskoolitusi, koolitussüsteemi arengut ja kvaliteeti, uuringute ja analüüside läbiviimist. Samuti toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. Tegevuse Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks kaudu luuakse noortele rohkem kvaliteetseid ja mitmekesiseid võimalusi oma annete ja huvide avastamiseks ning arendamiseks.  Tegevussuuna toetamiseks on loodud nutika noorsootöö kontseptsioon, mille tegevuskava viiakse ellu EMP/Norra toetuse abil ning mille eesmärgiks on toetada noorte ja noorsootöötajate digipädevusi. 2021. aastal on tegevustele kavandatud 0,5 mln eurot. Nutikate lahenduste rakendamine võimaldab teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ja toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes.  Huvihariduses suurendatakse noorte vajaduste ja huvidega arvestamist, milleks viiakse läbi analüüse, mitmekesistatakse huvihariduse metoodikaid, korraldatakse infoüritusi, koolitusi huvikoolide esindajatele jms. Prioriteediks on arendada tegevusi, mis soodustavad loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogiaalaste huvide teket. Planeeritud eelarve 2021. aastaks on 0,3 mln eurot.  Arendatakse noortevaldkonna institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Toetatakse, sh Erasmus+ programmist, noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust. Lisaks toetatakse Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi raames noorte vabatahtlikku tegevust, praktika-, töö- ja solidaarsusprojekte ning võrgustikutegevust. 2021. aastaks on tegevustele planeeritud vahendeid kokku 3,3 mln eurot. Tegevuse Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine raames toimub noorsootöö teenuste pakkumine ja arendamine, sh NEET (not in education, employment or training ‒ mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored) staatuses noortele. Tõrjutusriski ennetamiseks ja vähendamiseks pakutakse noorsootöö kaudu noortele jätkuvalt mitmekülgset lisatuge, sh haridusest ja tööturult eemale jäänud NEET noortega kontakti loomine läbi otsiva noorsootöö ja võrgustikutöö, usaldusliku kontakti saavutamine, noore nõustamine, motiveerimine ja jõustamine läbi noorsootöö tegevustesse kaasamise ja individuaalsete lahenduste väljatöötamise  Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste vahenditest toetatakse 0,8 mln euro ulatuses piirkondlikku koostööd noorsootööteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks. Viiakse ellu lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (nn NEET-noored), mis toetaksid nende naasmist õpingutesse või töösse.  Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks on planeeritud 0,2 mln euro ulatuses tegevuste toetamist, mis aitavad noortel (sh tõrjutusriskis noortel) siseneda tööturule, saada töökogemust ning teadvustada ja kasutada noorsootöös õpitut. Luuakse võimalused erinevate kutsealade ja tööde katsetamiseks kutselaborites. 92 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Koondatakse kogutavaid andmeid noorte olukorrast ning tagatakse nende kättesaadavus veebilahenduses. Koostatakse regulaarselt analüütilisi ülevaateid Eesti noorte seisundist ja tagatakse nende tutvustamine ja levik. Viiakse läbi uuringuid ja analüüse noorsootöö arenguvajaduste väljaselgitamiseks. Toetatakse noorsootööasutuste arengut ja teenuste mitmekesistamist, sh kohaliku tasandi avatud noorsootöö põhimõtetel töötavaid noorsootööasutusi ning noorteinfo teenuse korraldamist. Tegevustele on 2021. aastal planeeritud 0,5 mln eurot.  Jätkatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse arendamise toetamist, milleks on ette nähtud 15 mln eurot. Noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse suurendamiseks ette nähtud riiklikust toetusest moodustab 95% kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all. 0,2 mln eurot on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks ning huvialavaldkondade esindusühingutele tegevustoetusena Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partneritena huvialade kvaliteedi parandamiseks 0,5 mln eurot.  Tegevuste tulemusel suureneb noorsootöö teenuseid osutavate asutuste arv ja paraneb noorsootöö piirkondlik kättesaadavus. Näiteks oli 2019. aastal ühe huvikooli kohta 353 noort, 2021. aasta sihttase on 400 noort huvikooli kohta. Tegevuse Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes eesmärgiks on noorte osalusvõimaluste arendamine ja osalusmotivatsiooni tõstmine.  Traditsiooniliste osalusvormide (noorteühingud, valla- või linnavolikogu juures tegutsevad noortevolikogud) arengu ja uuenduslike osalusvõimaluste arendamiseks ning heade osaluspraktikate levitamise ja kaasamisprojektide elluviimise toetuseks on 2021. aastal kavandatud 0,9 mln eurot, , millest 0,7 mln eurot eraldatakse noorteühingutele Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste partnerite tegevustoetusena. Tegevuste eesmärk on organiseeritud osalusvõimaluste arvu suurendamine 74,4%- lt 2018. aastal 89%ni 2021. aastal. Tegevuse Kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine eesmärgiks on noortevaldkonna mõjusam toimimine.  Noortevaldkonna töötajatele luuakse võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate lähenemiste ja meetodite vms praktiliseks omandamiseks. Toetatakse kohaliku tasandi noorsootöö teenuste kättesaadavust ja kvaliteedi parandamist ning tegevusi, mis on suunatud noorsootöö ja kogu noortevaldkonna mõju esiletoomisele ühiskonnas. Koostatakse noorteseire andmetele tuginedes terviklik analüüs noorte olukorrast ja seisundist Eestis. Tegevusteks on kavandatud 1,2 mln eurot. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel 93 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.25 Tabel 66. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 (2018) Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst (%), sh erasektori TA kulutused 1,4/ 3,0/ 3,0/ 3,0/ SKPst (%). 0,59 2,0 2,0 2,0 Allikas: Eurostat, Statistikaamet. Koht ELi innovatsiooniliidu tulemustabelis 12. 10 10. 10. Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest, % 78,6 80 80 80 80 Allikas: Eurostat (2019) 2024 - 80 Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamisse panustab Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas üks programm: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“26, Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-202027 ja Eesti Turismi arengukavas 2014-202028. Joonis 27. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna Haridus- ja Teadusministeeriumi elluviidav programm ja meetmed. 25 Tulemusvaldkonnal on hetkel kaks eesmärki, mis tulenevad vanast tulemusvaldkondade jaotusest – tulemusvaldkond „teadus“ ja „ettevõtlus ning innovatsioon“. Uue tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ühtne eesmärk sõnastatakse „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames, mis on koostamisel ja kinnitatakse eeldatavalt 2020.a jooksul. 26 https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 27 https://kasvustrateegia.mkm.ee/ 28 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf 94 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.29 Tabel 67. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi eelarve sihttasemed 2019 Eelarve 2020 RE 2021 RE tegelik Kulud -164 439 -179 577 -206 929 Sh piirmääraga vahendid -102 168 -107 405 -143 873 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2018) Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst 1,4 3 3 Allikas: Eurostat, Statistikaamet sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst 0,59 2 2 Allikas: Eurostat, Statistikaamet Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 78,6 keskmisest, % 80 80 (2019) Allikas: Eurostat, Statistikaamet Koht Innovatsiooniliidu tulemustabelis 12. 10 10 Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel (tuhat eurot), mõõdikud ja Muutus Muutus % -27 352 -36 468 15,2 34,0 2022 2023 2024 3 - - 2 - - 80 80 - 10 10 - Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi eesmärgid, tegevused ja struktuur tulenevad otseselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) strateegiast. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi eesmärgid, tegevused ja struktuur tulenevad otseselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) strateegiast. Programmi raames toetatakse kõrgetasemelise ja mitmekesise teadussüsteemi arendamist läbi erinevate rahastusinstrumentide ja programmide, viikse ellu tegevusi teaduse populariseerimiseks ühiskonnas, arendatakse koostööd ülikoolide ja ettevõtete vahel, toetatakse riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist ning rahvusvahelist koostööd teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi kindlustamiseks. Teadus- ja arendustegevusse (edaspidi TA) suunatavate vahendite tõstmine on vajalik selleks, et tagada Eesti arenguks ja majanduskasvuks vajalik teadus- ja arendustöö, laiendada tehnoloogia ja teadmuspõhiste lahenduste jõudmist ettevõtlusesse, hoida Eesti teaduse kõrget taset, kindlustada konkurentsivõimeliste teadussuundade järjepidevus ja teadlaste järelkasv sh et kasvaks doktorikraadiga töötajate hulk väljaspool teadus- ja arendusasutusi. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2021. aastal:  Suurendatakse teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel. TA põhiinstrumentide (sh baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi teadus- ja arendusasutused, Norra välisabi jne) 29 Programmi eesmärk kattub osaliselt tulemusvaldkonna eesmärgiga. 95 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri       rakendamiseks on 2021. aastal riigieelarvesse planeeritud 109,3 mln eurot. Baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuv kasv võimaldab ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite elluviimisega. Personaalsete uurimistoetuste kasv leevendab tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ja toetab mõjusa ja kõrge tasemega teaduse tasakaalustatud arengut. Jätkatakse Targa linna tippkeskuse tegevuste rahastamist Horisont 2020 kaasrahastatavas projektis FINEST Twins summas 2,2 mln eurot. Eesmärk on luua targa linna valdkonnas tipptasemel teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetav piiriülene ökosüsteem, mille keskmes on TalTechi loodav targa linna uuringute tippkeskus, mis pakub füüsilist ja digitaalset platvormi tipptasemel teadusuuringuteks, ülikoolide, ettevõtete ja linnade koostööks ning koosloomes toimuvaks innovatsioonis. Teaming for Excellence on Horisont 2020 toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi tippkeskusi riikidesse, mille innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega võrreldes madal. 2021. aastal on planeeritud 2,1 mln eurot. Suurendatakse majanduse kasvuvaldkondade teadustegevuse ja kõrghariduse toetamist, et realiseerida nende majanduskasvu potentsiaali. Ressursside väärindamise programmile ResTA on 2021. aastal planeeritud ligikaudu 3, mln eurot aastas. ResTA programm toetab ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Alustatakse temaatiliste teadus-ja arendustegevuse programmide väljatöötamist Eesti arenguvajadustest lähtuvates fookusvaldkondades. Jätkatakse arendusgrandi (inglise k. proof-of-concept grant) piloteerimisega. Arendusgrandi eesmärgiks on toetada silmapaistavate teadustulemuste arendamist ettevõtlusele atraktiivsesse vormi, testides nende ärilise kasutamise viise ja tasuvust. Tegevuse tulemusena jõuab senisest enam teadustulemusi äriliste rakendusteni. Jätkatakse teadusnõunike ja ettevõtete haruliitude arendusnõunike võrgustiku arendamisega. Teadusnõunikud ministeeriumites seisavad hea ministeeriumi haldusala teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise eest. Teadustaustaga arendusnõunikud aitavad erialaliitudel määratleda haruliidu liikmetele olulised teadus- ja arendussuunad, mille alusel hinnata sektori arenguvõimalusi kui läbi rääkida teadusasutustega valdkonnale vajalike uuringute üle, tõstavad haruliidu liikmete teadlikkust valdkonna teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist ja võimalikest rakendustest ning aitavad kaasa sektori ettevõtjate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele TA vallas, soodustades koostöö teadusasutustega nii Eestis kui EL tasandil. Teadusnõunike ja arendusnõunike võrgustik aitab TA tegevusi paremini kavandada sh seada selgemaid fookusi, kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA tegevuste tõhusamale ja mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab erasektorile olulise TA tegevuse elluviimist. 2021. aastal on riigieelarvesse planeeritud 6,1 mln eurot. Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida. 2021. aastaks on planeeritud 0,6 mln eurot. Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamist ja doktoriõppe reformimist. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole on 96 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris sh tagatakse ülikoolides või TA asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega.  Suurendatakse toetust Eesti keele, kultuuri ja haridusuuringutele, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Need uuringud on olulised Eesti riigi, ühiskonna, rahvuse ja keele püsimajäämiseks ja arenguks, sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonna toimimismudelite uurimiseks, ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks ning globaalsete arengusuundumustega kohanemise toetamiseks. Valdkonna teadustöö tulemused on muulhulgas sisendiks nt keeletehnoloogia arendamisele ja rakendamisele; Eesti haridussüsteemile ja avalikele teenustele ning Eesti ühiskonna toimepidevuse tagamiseks. Programmi eesmärkide täitmisesse panustavad Haridus- ja Teadusministeerium , riigi teadusja arendusasutused (Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Instituut), kõrgkoolid, sihtasutused ja Eesti Teaduste Akadeemia. Tabel 68. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Haridus- ja Eesti Kirjandusmuuseum Teadusministeerium Kulud kokku -206 055 -874* Osakaal programmi eelarvest 99,6% 0,5% sh tööjõukulud -1 821 -582 sh majandamiskulud -632 -55 sh sotsiaaltoetused -422 0 sh antud toetused -198 630 0 sh investeeringutoetused -4 341 0** sh mitterahalised, amortisatsioon -208 -237 * Riigi teadus- ja arendusasutuste tegelik eelarve täpsustub 2021. aasta alguses. Riiklikud teadus - ja arendustegevuse kesksed toetused asuvad Haridus - ja Teadusministeeriumi eelarve kulude all. ** Investeeringutoetuste tegelik jaotus selgub 2021. aasta jooksul Euroopa Liidu struktuurifondide meetmete rakendamise käigus. Meede: Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Meetme eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. Tabel 69. „Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine“ meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -137 134 -157 690 -20 556 15,0 Sh piirmääraga vahendid -99 308 -129 744 -30 436 30,6 97 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Mõõdik/Sihttase Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas Allikas: EHIS 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal, % Allikas: Eurostat Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta Allikas: Thomas Reuters Web of Science 2020 2021 Muutus Viimane tegelik tase (2018) Muutus % 2020 2021 2022 2023 2024 244 300 300 300 - - 10 11 11 11 - - 1603 1600 1600 1600 - - Meetme kaudu toetatakse institutsionaalset arendusprogrammi, mis on mõeldud toetama kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist (15,1 mln eurot). Suurendatakse teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks toetatakse doktorikoole. Samuti toetatakse ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ja rakenduskõrgkoolide teenuste väljaarendamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks (teadustaristu avamine ettevõtetele, rakendusuuringute võimekuse kasvatamine ja muu) ning investeeringuid vastutusvaldkondade ja kasvuvaldkondade õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamiseks. Oluline osa meetmest on teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimine, uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuutliku arendamise toetused jt) rakendamine ja nende mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. 2021. aastal suunatakse meetmesse 19,7 mln eurot lisaraha võrreldes 2020 aastaga. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastus (109,3 mln eurot):     teadusasutuste baasfinantseerimine, konkurentsipõhised uurimistoetused, riigi TA asutuste tegevuskulud, Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus (sealhulgas väliskoostöö projektid, Eesti teadlaste osalemise toetamine rahvusvahelistes võrgustikes jne.),  Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sealhulgas uurija-professorite rahastamine).  noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamine ja doktoriõppe reformimine. Jätkub teaduse tippkeskuste toetamine maailmatasemel teadusuuringute edendamiseks (6,9 mln eurot). Samuti pööratakse tähelepanu teaduse ja teadushariduse populariseerimisele ühiskonnas läbi teaduskeskus AHHAA tegevustoetuse, riigi teaduspreemiate, teaduse populariseerimise projektikonkursside ning riiklike teadustööde konkursside preemiate (1,7 mln eurot). Oluline osa on ka sellel „Rakett69“ teadussaate toetamine ning avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid ürituste sarju ja tegevusi, LTT (loodus, teadus- ja tehnoloogia valdkond) huviringide arendamist ning ettevõtete kaasamist teaduse ja LTT populariseerimisse (1 mln eurot). Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist 98 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri (0,9 mln eurot). Lisaks panustatakse riikliku tähtsusega infrastruktuuriobjektide rajamisse ning toetatakse Eesti osalemist ESFRI teekaardi ja teistes rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides (5,6 mln eurot). Meede: TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine Meetme eesmärk: Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. Tabel 70. „TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine“ meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -11 392 -16 121 -4 729 41,5 Sh piirmääraga vahendid -5 174 -9 897 -4 723 91,3 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, 5,8 7 7 7 % Allikas: Eurostat, Statistikaamet Sotsiaalmajanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA 40 40 40 40 eraldistest, %30 Allikas: Eurostat, Statistikaamet Meetme sisuliste tegevuste kaudu toetatakse riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist. Selleks on loodud RITA meede (6,1 mln eurot), millest toetatakse nii teadusnõunike loomist kui ka nende tegevust ministeeriumites, kui ka erinevate rakendusuuringute läbi viimist. Tegevuse eesmärk on suurendada ministeeriumide TA-alast vastutust ja võimekust rakendusuuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel. Toetatakse ministeeriumide vahelist TA koordineerimist ja koostööd, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. Lisaks alustati 2019. aastal arendusnõunike toetamist erialaliitudes, et tõsta ka nende võimekust koondada ja defineerida enda liikmete uuringuvajadused. Pööratakse tähelepanu Eesti Teadusinfosüsteemi arendamisele, mille raames toetatakse uute moodulite välja töötamist ning olemasolevate edasi arendamist, samuti uute liideste ja teenuste loomist ning olemasoleva süsteemi paremat sidustamist teiste infosüsteemidega. Eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamise ning nende võimaliku laia rakendamise toetamiseks on loodud valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse programmid „Eesti Keeletehnoloogia 2018-2027“ ning „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ (2,4 mln). Tuumiktaristu meetmest toetatakse teadustaristute avamist välistele kasutajatele, sh taristu ühiskasutust ettevõtete, välispartnerite ja teiste teadusasutuste seas 1 mln. Kuni 2015. aasta andmeteni TA kulutused tegijapõhiselt, alates 2016 on Statistikaamet koostöös HTMiga rakendanud uut metoodikat ning kajastanud andmeid rahastajapõhiselt. 30 99 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Teadusandmebaaside litsentside hankimiseks ja teadusraamatukogude toetamiseks on kavandatud 2021. aasta eelarves 5,9 mln eurot, mille raames viiakse läbi. teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste andmebaaside ühishankeid ning raamatukogude koondkataloogi ESTER arendamist ja käigus hoidmist. Meede: Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest Meetme eesmärk: TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Tabel 71. „Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest“ meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -16 003 -16 864 -861 5,4 Sh piirmääraga vahendid -1 085 -1 790 -705 65,0 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste 12 15 15 15 osakaal ekspordis, % (2017) Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite 8,4 9 9 9 hõive osakaal koguhõives, % Põhiline rõhk on toetada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringuid (4,5 mln eurot). Toetatakse kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu, makstes stipendiume üliõpilastele, kes õpivad ettevõtlusele olulistes valdkondades (sealhulgas nutika spetsialiseerumise stipendiumid - 4,3 mln eurot). Eesmärk on suurendada lõpetajate arvu ettevõtetele olulistes kasvuvaldkondades, et selle kaudu parandada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. Majanduse kasvuvaldkondades teadus- ja arendustegevuse ja kõrghariduse toetamine on oluline, kuna loob loob eeldusi ülikoolide ja ettevõtete koostöö laiendamiseks, erasektori poolt finantseeritud avaliku sektori kulutuste mahu ja osakaalu tõusuks ning tippspetsialistide ettevalmistamiseks ettevõtlusele. Selleks toetatakse ülikoolides IKT ja ressursside väärindamise ning meditsiini valdkondades vastavate õppetoolide ja uurimisgruppide moderniseerimist ja mehitamist, tugevdades nende teaduslikku taset (6,7 mln eurot). Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni töötakse välja eksperimentaalarenduse grant (Proof of Concept) konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks (0,65 mln eurot). Meede: Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes 100 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Tabel 72. „Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös“ meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -15 048 -16 253 -1 205 8,0 Sh piirmääraga vahendid -1 838 -2 441 -603 32,8 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud 148 100 100 100 lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö 1,43 3 3 3 osakaal riigi rahastatud TA-s, % Viiakse ellu „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ toetusmeetmeid, mille raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus-ja arendustegevuste avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. Alustatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada (11,6 mln eurot). Toetatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ raames tippkeskuse tegevuseks vajalike tööruumide ja sisseseade soetamist ja kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist (2,2 mln eurot). Luuakse Eesti ettevõtetele ning TA-asutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu) osalemise kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) (2,1 mln eurot). Ülevaade liikmemaksudega seotud kuludest on toodud lisas 6. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. 101 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 73. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2019) Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele kui emakeele lõpueksami keskmine 63,7 >64 >64 tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: HTM Eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalevate väliseestlaste arv* 4046 4400 4600 Allikas: HTM Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2-C1) sooritanute osakaal, % 57,4 55 55 Allikas: HTM Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnangulise aktiivse eesti keele oskus (%) 37 (2015) 40 Allikas: Eesti Integratsiooni Monitooring (EIM) 2022 2023 2024 >64 >64 >64 4800 5000 5000 55 55 55 - - - *Näitaja sisse on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka väliskeelepäevadel osalenud. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud keeleprogramm. Joonis 28. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna programm ja meetmed. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid lepitakse kokku koostatavas „Eesti keele arengukavas 2021-2035“, mille eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamist ja sihtide saavutamist. 102 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Keeleprogramm Keeleprogrammi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Tabel 74. Keeleprogrammi eelarve (tuhat eurot) mõõdikud ja sihttasemed 2019 Eelarve 2020 RE 2021 RE tegelik Kulud -4 857 -5 846 -5 853 Sh piirmääraga vahendid -4 507 -5 231 -5 146 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2018) Siht- ja sidusrühma hoiakud eesti keele suhtes. Uuringus osalejate määr, kes on nõus väitega, et eesti keel on: ... eestikeelse kultuuri lahutamatu osa (% vastanutest) … vajalik Eestimaal elamiseks ja töötamiseks (%) … osake eestimaalaseks olemisest (%) - Muutus Muutus % -7 85 0,1 -1,6 2022 2023 2024 - 93 - - 90 - - 89 - Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Toimub eesti keele uurimine, keelekogude arendamine ja mainekujundus. Arendatakse Sõnaveebi ja Terminiveebi keelehooldussüsteemi ja e-keelenõustamist. Arendatakse terminoloogiavõrgustikku, toetatakse oskuskeele arendamist ja terminitööd.  Luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis, sh eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmine, keelega seotud üleriigiliste võistluste korraldamise toetamine. Igal aastal ilmub kuni 10 kõrgkooliõpikut, mis aitavad muu hulgas kinnistada eesti erialasõnavara ja terminoloogiat.  Luuakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe ühtne juhtimissüsteem. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja üldhariduskoolide aineõpetajate täiendõpet. Valmistatakse ette ja korraldatakse 4 korda aastas eesti keele eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1) vähemalt neljas linnas. Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanuile tagastatakse keeleõppekulud riigieelarvest. Alustatakse elektrooniliste eesti keele kui teise keele testide loomist täiskasvanutele.  Luuakse riigi avaliku sektori masintõlketehnoloogia, mis koondab kõik avaliku sektori tõlked ning muudab avaliku sektori valdkonna tekstide tõlkimise kiiremaks, kvaliteetsemaks, terminoloogiliselt ühtlasemaks ning efektiivsemaks.  Jätkatakse eesti keele e-õppe arendustega nii täiskasvanutele mõeldud e-kursuste loomisel kui ka alushariduses kui ka üldhariduses õppivate laste eesti keele õppe toetamiseks.  Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel ja Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis (eesti keelt õpetab väljaspool Eestit u 100 õpetajat ja 50 lektorit).  Edendatakse mitmekeelsust Eestis. Toetatakse varajast võõrkeeleõpet ning teise võõrkeele õpet. Laiendatakse võõrkeeleoskuse hindamise võimalusi, tunnustatakse edukaid keeleõppeprojekte. 103 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 75. Keeleprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Eesti Haridus- ja Keeleamet Keele Teadusministeerium Instituut Kulud kokku -4 197 -462 -1 194 Osakaal programmi eelarvest 71,7% 7,9% 20,4% sh tööjõu- ja majandamiskulud 0 0 0 sh tööjõukulud -830 -403 -897 sh majandamiskulud -342 -59 -150 sh sotsiaaltoetused -86 0 0 sh antud toetused -2 826 0 0 sh mitterahalised, amortisatsioon -113 0 -147 Riigi teadus- ja arendusasutuste tegelik eelarve täpsustub 2021. aasta alguses. Riiklikud teadusja arendustegevuse kesksed toetused asuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kulude all. Meede: Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine Meetme eesmärk: toetada eesti keele jätkusuutlikku arengut eesti keelt emakeelena kasutajate seas. Tabel 76. Meetme „Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -2 885 -2 909 -24 0,8 Sh piirmääraga vahendid -2 761 -2 710 51 -1,9 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele kui emakeele: …lõpueksami keskmine tulemus 63,7 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 ≥64 punktides (maksimaalne 100) …lõpueksamil 80 või enam punkti 20,9 20 20 20 20 20 saanud õpilaste osakaal (%) …lõpueksamil 20 või vähem punkti 0,19 0,26 0,26 0,26 0,26 0,26 saanud õpilaste osakaal (%) (0,4) Elektrooniliste keele- ja keelehooldeallikate tuntus ja kasutatus 7659 - 10 000 10 000 laieneb (sh keelenõuandepöördumiste arv) Eesmärk on toetada eesti keele arengut ning hoida emakeeleoskuse kõrget taset eesti keelt emakeelena kasutajate seas. Arendatakse eesti keele taristut, sh sõnastike ja korpuste loomist ja täiendamist, ning toetatakse keeleteadust. Toetatakse õppetööväliste keeleürituste korraldamist üldhariduskoolidele, arendatakse eesti keele riigieksamit ja eesti keele õpet. 0,09 mln eurot on planeeritud eesti keele mainetegevustele, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. 1,16 mln euro ulatuses toetatakse oskuskeele arendamist ja terminitööd, edendatakse ekeelenõustamist, seejuures arendatakse terminihalduskeskkonda Ekilex ja keeleportaali 104 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Sõnaveeb. Soome-ugri keelte ja kultuuri arendamise, uurimise ja talletamise toetamiseks on planeeritud 0,25 mln eurot. Toetatakse alusuuringute läbiviimist eesti keele seisundi hindamiseks, luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis, toetades seejuures eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist, milleks planeeritud toetus on 0,4 mln. Luuakse riigi avaliku sektori masintõlketehnoloogia, mis koondab kõik avaliku sektori tõlked ning muudab avaliku sektori valdkonna tekstide tõlkimise kiiremaks, kvaliteetsemaks, terminoloogiliselt ühtlasemaks ning efektiivsemaks. Masintõlketehnoloogia arenguks on 2020. aasta eelarvesse eraldatud 1 mln eurot, arendustöödega alustatakse 2020. aastal ning masintõlketehnoloogia edasiarendus valmib 2021. aastaks. Luuakse eestikeelsete subtiitrite lisamise tarkvara otse- ja salvestatud saadetele. Loodav tarkvara abil saavad ka vaegkuuljad jälgida otsesaateid, sh valitsuse pressikonverentse, valmisdebatte. Eestikeelse subtitreerimistarkvara loomiseks on 2020. aasta eelarvesse eraldatud 0,4 miljonit eurot, tarkvara loomist alustatakse 2020. aastal ja see valmib 2021. aasta suveks. Jälgitakse keeleseaduse korrektset täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Keeleseaduse täitmise järelevalvet teostava Keeleameti eelarve on 2021. aastal 0,5 mln eurot. Meede: Eesti keele õppevõimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides Meetme eesmärk: eesti keele õppimise võimalused välismaal on paranenud, eestlaste huvi eesti keele õppimise vastu püsib. Tabel 77. Meetme „Eesti keele õppevõimaluste loomine väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % 11 -0,7 Kulud -1 446 -1 435 10 -0,7 Sh piirmääraga vahendid -1 420 -1 410 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Väliseestlaste osalus eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal 4046 4400 4600 4800 5000 5000 (inimeste arv aastas) Meetme eesmärk on suurendada väliseestlaste osalust eesti keele õppes Eestis ja välismaal. Toetatakse eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Samuti toetatakse Üleilmakooli tegevusi, välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis ning välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist. 2021. aastal on tegevustele kavandatud 0,7 mln eurot. Jätkatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga antakse välja stipendiume ja sihttoetusi. Planeeritud eelarve 2021. aastal on 0,4 mln eurot. 105 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine Meetme eesmärk: parandada ja laiendada Eesti muukeelse elanikkonna eesti keele oskust. Tabel 78. Meetme „Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -854 -863 -9 1,1 Sh piirmääraga vahendid -428 -418 10 -2,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Eesti keele tasemeeksami sooritanute 57,4 55 55 55 55 55 osakaal eksamil käinutest (%) B1 tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest 69,2 63 63 63 63 63 (%) B2 tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest 41,5 38,6 38,6 38,6 39 39 (%) C1 tasemel eesti keele eksami sooritanute osakaal eksamil käinutest 26,2 33 33 33 33 33 (%) Meetme tegevuste tulemusena soovitakse tagada eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest vähemalt 55% aastal 2021 (2018. aastal juba 56,4%). Samuti tagada, et B1tasemel eesti keele eksami sooritaks vähemalt 63%, B2-taseme 38,6% ja C1-taseme vähemalt 33% eksamil käinutest. Parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse järelevalvet. Valmistatakse ette ja korraldatakse 4 korda aastas eesti keele eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1) vähemalt neljas linnas. Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Eesti keele tasemeeksamite korraldamiseks ja eesti keele õppe kulude hüvitamiseks on eelarves 0,4 mln eurot. Toetatakse haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet (eelkõige töötajate, kellel nende ametikohtadele kehtestatud keelenõuded ei ole täidetud) ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi. Jätkatakse eesti keele e-õppe arendustega nii täiskasvanutele mõeldud e-kursuste loomiseks kui ka alushariduses ja üldhariduses õppivate laste eesti keele õppe toetamiseks. Tegevustele on planeeritud 0,1 mln eurot. Meede: Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine Meetme eesmärk: tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli, mitmekesistada võõrkeelte õpiviise, õpikohti ja keelte valikut. Parandada keeleõppe kvaliteeti (sealhulgas keeleoskuse hindamise kvaliteeti) nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes. Meetme tegevuste tulemusena soovitakse tõsta nende võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaalu, kes on saavutanud võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-taseme, 2021. aastal vähemalt 72%-ni (2019. aastal statsionaarses õppes 67,8%). 106 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 79. Meetme „Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse toetamine“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -661 -646 15 -2,2 Sh piirmääraga vahendid -622 -608 14 -2,2 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaal (%), kes on saavutanud 63,8 kõik/67,8 72 72 73 73 73 võõrkeele riigieksamil vähemalt B2stats keeleoskustaseme* *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. Sihttasemed muudetud, vt täpsemalt seletuskirjast. Toetatakse eri võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist haridusasutustes. Soodustatakse rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele riigieksamite sooritamist. Planeeritud eelarve tegevustele on 2021. aastal on 0,08 mln eurot. Võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamise toetamiseks on kavandatud 0,05 mln eurot. Eestisse vahendatakse keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi Euroopa tasandil (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega. Tunnustatakse edukaid keeleõppetegevusi. 2021. aasta eelarve tegevustele on 0,01 mln eurot. Tulemusvaldkond Tõhus riik Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Programmi rakendamise ja programmis seatud mõõdikute seiramise ja saavutamise eest vastutab Rahvusarhiiv. Programmi kulud moodustuvad Rahvusarhiivi tegevustest. Tabel 80. Arhiivindusprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2019 Eelarve 2020 2021 Muutus tegelik Kulud -8 433 -8 350 -8 848 -498 Sh piirmääraga vahendid -8 054 -7 796 -7 711 85 Investeeringud -641 -50 -50 0 Sh piirmääraga vahendid -504 -50 -50 0 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 tase (2019) Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud 15 Täpsustub digitaalarhivaale 107 Muutus % 6,0 -1,1 0,0 0,0 2023 2024 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Koguhulk 2019 lõpu seisuga 9 700 598 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist 2019 tegelik 2020 2021 Muutus 89 89 89 89 89 89 20,9 21 21,5 21,5 22 22,5 Muutus % Rahvusarhiiv kogub ja säilitab avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute arhivaale, kokkuleppel omanikuga ja võimaluste olemasolul ka eraõiguslikke arhivaale. Avaliku teabe hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused sätestab arhiiviseadus. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Digitaalse teabe kogumine ja digitaalsele arhiiviainesele juurdepääsu tagamine, Rahvusarhiivi Tallinna keskuse rajamine, dokumendi-, foto- ja filmipärandi digiteerimisprojektide läbiviimine ning arhiiviteabele tugineva arhiivipedagoogilise tegevuse edendamine. INVESTEERINGUD Tabel 81. Arhiivindusprogrammi investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE Muud investeeringud -50 2021 RE -50 Muutus 0 Muutus % 0,0 Tabel 82. Arhiivindusprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Rahvusarhiiv Kulud kokku -8 848 Osakaal programmi eelarvest 100,0% sh antud toetused -4 632 sh tööjõukulud -3 840 sh majandamiskulud -17 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -359 Investeeringud -50 Meede: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 108 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 83. Meetme „Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Kulud -8 350 -8 848 -498 6,0 Sh piirmääraga vahendid -7 796 -7 711 85 -1,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Arhiivipedagoogilistes tegevustes 5789 5000 5000 5000 5000 5000 osalenute arv (inimest aastas)31 Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,5 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teadus-publikatsioonide 8 7 7 7 7 7 arv (tk. aastas) Kasv on seotud välisvahendite ja amortisatsioonisummade kasvuga. Arhiiviseaduse kohaselt valib Rahvusarhiiv hindamise teel välja need avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega teavet. Meetme eelarvega tagatakse arhiiviväärtusega teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine, erinevat tüüpi digitaalsete arhivaalide vastuvõtt Rahvusarhiivi ja digitaalarhiivi digitaalse sisu täienemine. 3.5. JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest Justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuse eesmärk on tagada õiguskindel, institutsionaalselt hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse kriminaaljustiitssüsteemiga riik. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust ning valitsemisalas töötab kokku 2940 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarve moodustab ligikaudu 1,4% riigieelarve mahust. Valitsemisala siseselt moodustab vanglate eelarve 36,5%, kohtute eelarve 24,7% ning Justiitsministeeriumi eelarve 12,2% valitsemisala kulude koondeelarvest. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 10%. Tabel 84. Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 TULUD 41 925 41 624 KULUD -165 706 -169 397 sh piirmääraga vahendid -134 796 -130 674 INVESTEERINGUD -1 692 -295 sh piirmääraga vahendid -805 -191 FINANTSEERIMISTEHINGUD -3 -3 31 Seni 2021 40 818 -173 669 -134 824 -295 -191 -3 Muutus -806 -4 272 -4 150 0 0 0 Muutus % -1,9 2,5 3,2 0,0 0,0 0,0 kasutatud mõõdik „Arhiivimoodustajate (avalikke ülesandeid täitvad asutused, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente) osakaal, kelle põhitegevuse dokumendid on hinnatud, %“ on arhiivindusprogrammist edaspidi eemaldatud, kuna ülesanne on täidetud (tulemus 100% lähistel). Lisatud on uus mõõdik, mille jälgimine parandab arhiivipedagoogiliste tegevuste tõhusust Rahvusarhiivis. 109 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulud Valitsemisala tulud kokku vähenevad võrreldes eelmise aastaga 1,9%. Kõige enam vähenevad muud tegevustulud, saadud toetused ja tulu majandustegevusest. Tulu riigilõivudest, mis on valitsemisala suurim tuluallikas, suureneb võrreldes eelmise aastaga. Tabel 85. Justiitsministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 tegelik Saadud toetused 3 130 3 546 3 047 Riigilõivud 22 974 22 320 23 441 Tulu majandustegevusest 6 842 5 926 5 707 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 6 5 5 Trahvid ja muud varalised karistused 765 915 888 Muud tegevustulud 8 208 8 913 7 731 Muutus Muutus % -499 1 121 -219 0 -27 -1 182 -14,1 5,0 -3,7 2,0 -3,0 -13,3 Muud tegevustulud Laekuvad peamiselt Prokuratuuri ja kohtute tegevuse kaudu riigieelarvesse ning Konkurentsiameti eelarvesse. Muude tegevustulude eelarve väheneb vastavalt prognoositavatele kohtuasjadele, millest võib tulu laekuda:  konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varadest;  menetluskulude hüvitised;  oportuniteeditasud;  sunniraha ja tulud asendustäitmisest;  universaalsed postiteenused;  väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud. Saadud toetused Laekuvad Justiitsministeeriumile, Patendiametile ja vanglatele Euroopa Komisjonist, Euroopa Sotsiaalfondist, Norra finantsvahenditest ning muudest allikatest finantseeritavate projektide kaudu. Saadud toetused vähenevad lõppevate projektide tõttu. Lisaks eraldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (edaspidi WIPO) Patendiametile vahendeid rahvusvaheliste kaubamärkide menetlemiseks. Tulu majandustegevusest laekub peamiselt:  Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist (sh päringud Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest, Euroopa Äriregistri teenuste müük, muud ITteenused).  Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest.  Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust. Riigilõivud Riigilõive koguvad kohtud, Patendiamet, Konkurentsiamet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus:  kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt; 110 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  kohtuasjade toimingutelt;  äriregistri toimingutelt;  Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne);  Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingutelt;  elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;  mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;  ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaannete avaldamiselt;  Konkurentsiameti toimingutelt;  karistusregistritoimingutelt. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, mis on seotud peamiselt tööjõu- ja majandamiskulude suurenemisega. Tööjõukulud suurenevad Tartu ja Jõhvi vanglatel arestimaja teenuse liikumisega Siseministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse. Majandamiskulud suurenevad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT teenuste mahu kasvu tõttu. 2021. aastal suurenevad Riigi Kinnisvara AS rendimaksete kulud ja suureneb Patendiameti toimingute riigilõiv Euroopa Patendiametile. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmi ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmi lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Finantseerimistehingud Tabel 86. Justiitsministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus tegelik Finantseerimistehingud Kohustuste vähenemine -3 -3 -3 -3 -3 -3 Finantseerimistehingutena kajastatakse Eesti Kohtuekspertiisi rendimaksed alates septembrist 2011 10 aasta jooksul. 0 0 Instituudi Muutus % 0,0 0,0 külmikute Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 9,5 mln eurot. Justiitsministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Justiitsministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas ühte programmi. 111 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Õigusriik tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates strateegia dokumentides: õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu)32, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu)33 ning esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-202334. Tabel 87. Justiitsministeeriumi strateegiadokumentidega valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokument Programm Õigusriik Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023 Riigi Eelarvestrateegia 2021-2024 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum ja Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Õigusriik tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Õigusriigi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed on identsed programmi mõõdikutega. Vaata tabel 88 „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed“. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Joonis 29. Õigusriik tulemusvaldkonna programm ja meetmed Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programm Programmi eesmärk: Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. 32 https://www.just.ee/et/oiguspoliitika-pohialused-2030 33 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika-arengusuunad/kriminaalpoliitika-pohialused-aastani-2030-eelnou 34 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem 112 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 88. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -169 397 -173 669 -4 272 2,5 sh piirmääraga vahendid -130 674 -134 824 -4 150 3,2 Investeeringud -295 -295 0 0,0 sh piirmääraga vahendid -191 -191 0 0,0 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019.a) Koht Maailma vabaduse edetabelis Staatus „vaba“ Allikas: Freedomhouse35 Eesti konkurentsivõime positsioon 31 29 28 27 27 Allikas: Worl Economic Forum36 Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist 76% >77% >79% >79% >79% turvaliselt Allikas: Justiitsministeerium Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Programmi moodustavad viis omavahel tihedalt seotud meedet:  Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine;  Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine;  Karistuste täideviimise korraldamine;  Õiguste jõustamine;  Toetavad teenused. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Justiitsministeerium rakendab digitaalset „õiguskaart“ kogu justiitssüsteemi ulatuses, et tagada tõhus valitsemine.  Riigi institutsionaalse toimivuse paremaks ja paindlikumaks muutmine. Riigi halduskorralduse süsteemse arengu tagamine, sh haldusmenetluse ning halduskohtumenetluse kaasajastamise vajaduse analüüsimine.  Kohtupraktika pidev seiramine ja analüüsimine, et lahendada esile kerkinud probleeme.  Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine, et aidata kaasa kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kohtuvõrgustiku ning erinevate registrite (kinnistusraamat, äriregister) kaasajastamisele.  Teaduspõhise majanduse toetamine arendades ettevõtluskeskkonda läbi nüüdisaegse, atraktiivse ja majanduse konkurentsivõimet tagava keskkonna.  Riigiõigusabi süsteemi arendamine, mis aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele ning võimaldab abivajajatel mõistlikku ja õigeaegset ligipääsu õigusabile. Selleks tagatakse süsteemne vabade õiguselukutsete teenuste arendamine (advokaadid, notarid, kohtutäiturid jne).  Tõhusam esmatasandi õigusabi ja kodaniku teenused tagamaks õigusabi kättesaadavus seda vajavatele Eesti inimestele (kes ei suuda õigusabi ise turutingimustel hankida) kõikides 35 https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/democracy-retreat 36 http://reports.weforum.org/global-competitiveness-report-2019/economy-profiles/#economy=EST 113 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eestimaa piirkondades. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada 2021. aastal selleks lisanduvalt 2,2 mln eurot.  Vangistuse eesmärkide nagu inimeste õiguskuulekale teele suunamise saavutamine läbi jõulise panustamise vanglates olevate töökohtade mitmekesistamise, riigikeele õpingute ning kuritegevust soodustavate haiguste ravi.  Kohtuvõrgustiku kaasajastamine, pöörates suuremat tähelepanu tänapäevasele kohtunike ja kohtujuristide töökorraldusele. INVESTEERINGUD Tabel 89. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % IT investeeringud -217 -217 0 0,0 Masinad ja seadmed -78 -78 0 0,0 Programmis investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Tabel 90. Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Justiitsministeerium Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti KohtuKonkurentsieksper-tiisi Prokuratuur Patendiamet amet Instituut Kohtud (grupp) Vang-lad (grupp) Kulud kokku -21 222 -16 449 -733 -7 168 -15 221 -2 831 -3 664 -42 953 -63 427 Osakaal programmi eelarvest 12,2% 9,5% 0,4% 4,1% 8,8% 1,6% 2,1% 24,7% 36,5% -5 0 0 0 0 0 0 0 -8 sh muud toetused -7 938 -12 0 -4 -7 -915 0 0 0 sh tööjõukulud -6 710 -7 984 -620 -3 678 -12 471 -1 572 -1 654 -33 267 -35 729 sh majandamiskulud -6 566 -4 653 -113 -3 228 -2 724 -343 -558 -9 649 -27 603 0 0 0 0 0 0 -1 450 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -3 -3 800 0 -258 -19 0 -2 -38 -88 Investeeringud 0 -217 0 -20 0 0 0 0 -58 sh sotsiaaltoetused sh muud tegevuskulud Programmi suurima eelarvemahuga asutused on vanglad, kes teostavad kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele ja tagavad õiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendada kuritegevust. Programmi eelarvest moodustavad majandamiskulud 31,9% ning tööjõukulud 59,6%. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. Meede: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine Meetme eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine väärtustab põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. 114 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 91. Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -9 057 -9 624 -567 6,3 sh piirmääraga vahendid -6 622 -6 821 -199 3,0 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) World Justice Project õigusriigi indeks 0,81 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Allikas: World Justice Project Eesti positsioon konkurentsivõime raportis 31 28 27 27 27 avaliku sektori soorituse osas Allikas: World Economic Forum Liidestatakse Valmib Õigusloome toimub õiguse Riigikants Süsteemi Süsteemi Valmib mõjude koosloome keskkonnas N/A elei ja stabilisee- rakendam prototüüp hindamise Allikas: Justiitsministeerium Riigikogu rimine ine moodul kantseleig a Koht Doing Business tabelis: üldine 18 15 15 15 15 Allikas: Maailmapank Õiguspoliitika kujundamises pööratakse enim tähelepanu avaliku õiguse, eraõiguse ning intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnale. Tagatakse riigi halduskorralduse süsteemne areng läbi vastava eelnõu väljatöötamise. See aitab saada selgema ülevaate riigist tervikuna. Samuti analüüsitakse haldusmenetluse ning halduskohtumenetluse kaasajastamise vajadust, tagamaks tõhusus, tehnoloogianeutraalsus ja kaasaja võimalused. Selleks, et tagada riigis demokraatia ja sõnavabadus ning nende järgimine, toetatakse laiemalt inimeste informeerimist ja kaasamist erinevatel ühiskonnaelu teemadel (sh õigusloome protsessis). Kuna isikute privaatsuse kaitsmine muutub aina olulisemaks, siis panustatakse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) töö tõhustamisele, et ameti suutlikkus temale pandud ülesandeid täita oleks tagatud. Olulisel kohal on õigusloome valdkonnas kohtupraktika pidev seiramine ja analüüsimine, et rakendamisel esile kerkinud probleemidele lahendusi leida (sh poolte õiguste ja huvide tagamine). Jätkub pidev õigusloomejuristide kompetentside kasvatamine ja arendamine, et parandada õigusaktide keele kvaliteeti. Selle juures panustatakse ka analüütilise võimekuse ja riigi käsutuses oleva statistika ja andmekasutuse kvaliteedi kasvu, mille läbi saab koostada adekvaatseid mõjuhinnanguid (nt mõjude hindamise simulaatori loomine). Infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisel tuleb tagada inim- ja kodanikuõiguste kaitse, mis eeldab lahenduste (sh tehisintellekti) kasutuselevõtmise põhimõtete välja töötamist ning vajaliku õigusraamistiku kujundamist. Sealjuures kaasajastatakse ning ühtlustatakse olulisel määral intellektuaalse omandi õigusi, et tagada teadmistepõhise ja innovaatilise ettevõtluskeskkonna toetamine. Selleks muudetakse Patendiameti töökorraldust tõhusamaks ning tõstetakse nende suutlikkust menetluste läbiviimisel ja vaidluste lahendamisel. 115 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Meetme eesmärk: Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust. Tabel 92. Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -28 770 -28 034 735 -2,6 sh piirmääraga vahendid -18 148 -18 121 27 -0,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Justiitssüsteemi sõltumatus 5,7 >5,7 >5,7 >5,7 >5,7 >5,7 Allikas: Maailmapank Kuritegude arv 27 169 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000 Allikas: Justiitsministeerium 2021. aastal pööratakse kriminaalpoliitika kujundamise ja kuritegevuse ennetamise meetmes enim tähelepanu kaasaegsetele meetoditele ning tehnoloogia võimalustele. Selleks panustatakse ühtsel metoodikal põhineva rahvusvaheliste võrdlusuuringute läbiviimisesse. 2021. aasta eesmärk on hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo. Selle juures keskendutakse enim rasketele vägivallakuritegudele, sh inimkaubanduse ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud tegudele ning suure mõju ja kahjuga kuritegudele (nt majandus-, finants, küberkuriteod jne). Kriminaalmenetluses panustatakse edaspidi digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide kaasajastamisele või nende loomisele. See aitab kaasa menetluse tõhusamaks muutmisele ning vajadusel mahukate toimingute kiiremale läbi viimisele. Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis toime panna ohtlikke kuritegusid, mille aluseks on välismaalastest kurjategijate väljasaatmine kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Globaliseeruvas maailmas on üha olulisem rahvusvaheline (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö, sh rahvusvaheline koostöö kriminaalasjade menetlemisel. Meede: Karistuste täideviimise korraldamine Meetme eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tabel 93. Karistuste täideviimise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -64 620 -67 138 -2 518 3,9 sh piirmääraga vahendid -62 293 -65 227 -2 935 4,7 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019.a) Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu 0 0 0 0 0 0 Allikas: Justiitsministeerium Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust 116 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri samal teenustasemel kui vabaduses. Seetõttu suurendatakse läbi Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde mitmekesisust. Samuti panustatakse vanglates olulisel määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni C1 tasemetel. Selleks on tagatud õppimiseks ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid. Oluline on vanglates erinevate kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid) ravi ning nõustamisprogrammide ellu viimine. Sealjuures peab ravi olema tervishoiuteenusena samal tasemel tagatud kui tsiviilmeditsiinis. 2021. aastal pööratakse seetõttu enam tähelepanu vanglateenistuse personalile, et tagada motiveeriv töötasu ja vähendada voolavust. Vaadatakse üle võimalused tsentraliseerida vanglateenistuse põhi- ja tugiteenuseid eesmärgiga tegevusi tõhustada ja efektiivistada ning parandada juhtimiskvaliteeti. Samuti otsitakse paremaid digitaalseid lahendusi ning tööprotsesside digitaliseerimist, mis võimaldab ametnikel suunata rohkem aega inimestele ning kulutada vähem aega andmete kätte saamisele ning nende kokku panemisele. Meede: Õiguste jõustamine Meetme eesmärk: Inimesed ja ettevõtjad saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Tabel 94. Õiguste jõustamine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -63 747 -66 304 -2 557 4,0 sh piirmääraga vahendid -40 691 -42 340 -1 649 4,1 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Tsiviilasjad: HMK- 95,2%; PMK – 91,9%; TMK – 96,0; VMK – 97,0%; TlnRKK – 94,8%; TrtRKK – 99,9; Kriminaalasjad: HMK- 100,7%; Positiivne jõudlus kohtuasjade Kohtuasjade lahendamise jõudlus on kõikides PMK – 101,3%; lahendamisel menetlusliikides ja kohtutes kolme järjestikkuse aasta TMK – 97,9%; Allikas: Justiitsministeerium arvestuses positiivne VMK – 101,3%; TlnRKK – 99,9%; TrtRKK – 98,6%; Haldusasjad: TlnHK – 92,1%; TrtHK – 96,8%; TlnRKK – 109,7%; TrtRKK – 94,7% Rahulolu esmatasandi õigusabi Vähemalt 91% teenusega abisaajatest rahul Vähemalt 90% abisaajatest rahul või pigem rahul Allikas: Justiitsministeerium või pigem rahul Tõhususe tõstmine kohtupidamises, eelkõige esimeses kohtuastmes aitab kaasa menetlusosaliste rahulolu kasvule. 2021. aasta märksõnaks on kaasaegsed infotehnoloogilised lahendused, mis lisaks lihtsate ja ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimisele aitavad ka läbi registrite vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti loovad need soodsa pinnase kohtu tööprotsesside optimeerimiseks ja tugiteenuste edasiseks konsolideerimiseks. 117 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kaasajastatakse kohtuvõrgustikku, mille läbi on võimalik rohkem tähelepanu pöörata tänapäevastele kohtunike ja kohtujuristide töökorraldusele. Erinevate IKT lahenduste kasutuselevõtt aitab kohtupidamist muuta paindlikumaks nii kohtu tööpiirkonnas kui ka väljaspool seda. Arendatakse edasi nii vanasid registreid (nt kinnistusraamat, äriregister) kui ka luuakse uusi (osaühingute osanike register). Õigeaegse ja kvaliteetse õigusabi tagamiseks arendatakse riigiõigusabi süsteemi, mille võtmesõnadeks on tõhusus, jätkusuutlikkus ja läbipaistvus. Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendatakse vabade õiguselukutsete teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, patendivolinikud). Jätkatakse seaduste süsteemset tõlkimist inglise keelde, et tagada rahvusvaheline konkurentsivõime ja ärikeskkonna läbipaistvus. Meede: Toetavad teenused Meetme eesmärk: Sisuprogrammide tegevused on toetatud. Tabel 95. Toetavad teenused meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud sh piirmääraga vahendid Mõõdik/Sihttase Sisuprogrammide tegevused Viimane tegelik tase (2018) Muutus % -3 203 -2 569 634 -19,8 -2 920 -2 315 605 -20,7 2020 2021 2022 N/A 2023 2024 On toetatud Kajastatakse keskseid IT-teenuseid, mida Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab teistele valitsemisaladele. IT-teenused sisaldavad erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tegevusi, sh arvuti töökoha ning sise- ja välisveebi haldus, infosüsteemide arendus ja haldus jne. Samuti on kajastatud Justiitsministeeriumi vahendatavad toetused mitmetele MTÜ-dele, sihtasutustele ning fondidele. Peamiselt abistatakse läbi tegevustoetuste (sh SA Eesti Mälu Instituut, Tartu Ülikool, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia (Riigiõiguse Sihtkapital), SA Iuridicum, kuid panustatakse ka konkreetsematesse tegevustesse (nt läbi Advokatuuri riigi õigusabi osutamine, esmatasandi õigusabi). 3.6. KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Julgeolek ja riigikaitse väljendub usutavas heidutuses sõjalise agressori vastu, iseseisva kaitsevõime väljaarendamises, võimes seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega ning vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiires ja tulemuslikus rakendumises. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kuus asutust ning valitsemisala eelarve sisaldab ka Kaitseliidu teenuseid. Valitsemisala asutuste vastutusvaldkondade jaotus on järgmine: 118 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Kaitseministeerium on vastutav Eesti Vabariigi riigikaitse korraldamise ja riigikaitsepoliitika kujundamise ning selle elluviimise eest;  Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi sõjaliseks kaitsmiseks;  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab hankeid Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ning haldab valitsemisala kinnisvara;  Kaitseressursside Amet peab kaitseväekohustuslaste arvestust, mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete ressursside arvestust, kutsub kutsealuseid aja- ja asendusteenistusse, korraldab kaitseväekohustuslaste terviseseisundi ja kutsesobivuse hindamist ameti arstlikes komisjonides;  Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseumi tegevuseks on Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamine, kogumine, säilitamine, uurimine ja üldsusele vahendamine. Muuseumil on püsiekspositsioon ja korraldatakse ajutisi näitusi.  Välisluureameti tegevuseks on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, sh selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine. Tabel 96. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 TULUD 26 074 21 912 KULUD -561 393 -516 602 Sh piirmääraga vahendid -474 266 -444 360 INVESTEERINGUD -96 016 -120 040 Sh piirmääraga vahendid -75 467 -102 223 2021 16 884 -561 320 -484 474 -101 697 -88 500 Muutus -5 028 -44 718 -40 114 18 343 13 723 Muutus % -22,9 8,7 9,0 -15,3 -13,4 Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus37 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKPsse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Tähele tasub panna, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse meetmepaketist on aastate 2021-2024 kaitsekulu arvutatud septembris 2019 avaldatud majandusprognoosi pinnalt, kus 2024. aasta kaitsekulude tase võrdub 2023. aastaga. Tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel 97. Kaitsekulu ja Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutuses olevad vahendid 2019* 2020 2021 2022 SKP-st eraldatud 2% 1 Riigikaitse arengukava 2017539,8 584,4 614,6 645,4 2026 elluviimiseks38 sh Kaitseliidule eraldatav 39,4 39,8 39,2 43,3 tegevustoetus39 37 Riigieelarve 2023 2024 675,0 675,0 44,2 45,6 kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 38 Vabariigi Valitsuse meetmepaketist lähtuvalt on kaitsekulud arvestatud Rahandusministeeriumi 2019. aasta suvise majandusprognoosi 2020-2023 järgi (sh käibemaks). 39 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Kaitseliidu tegevused kajastuvad programmide „Iseseisev sõjaline kaitsevõime“, 119 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2 Liitlastega seotud kulud Muud täiendavad 3 sihtotstarbelised eraldised Lisavahendid 4 rannikukaitseks40 Riigikaitseinvesteeringute 5 programm (KIP)41 Kaitsekulu kokku NATO 6 meetodi järgi 7 % SKP-st42 Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevad 8 finantsvahendid kokku koos välistoetustega ja riigisisese siirdega43 2019* 15,0 2020 10,5 2021 10,6 2022 10,1 2023 9,9 2024 5,5 1,0 0,4 0,2 0,05 0,05 0,05 0,0 0,0 0,0 46,0 0,0 0,0 30,0 20,0 20,0 20,0 20,0 20,0 569,02* 615,2 645,4 721,5 704,9 700,5 2,03% 2,32% 2,29% 2,41% 2,23% 2,12% 615,0 621,9 646,5 715,6 695,7 689,5 * Tegelik 2019. a kaitsekulude tase SKP -st NATO meetodi järgi (%). NATO on lisaks 2% eesmärgile seadnud ka nõude põhivarustuse hangetele44 millesse panustada vähemalt 20% kaitsekulust. Eesti prognoositav näitaja 2021. aastal on 21,1%. Tulud Valitsemisala tulude prognoos on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu 5 mln eurot (22,9%). Tulude muutust on mõjutanud ennekõike välistoetuste (sh NATO julgeolekuinvesteeringute programmi vahendid) vähenemine. Tabel 98. Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik 2020 2021 Saadud toetused 22 187 18 754 14 134 Tulu majandustegevusest 531 498 27 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 305 153 146 Tulu põhivara ja varude müügist 584 46 61 Trahvid ja muud varalised karistused 404 150 215 Muud tegevustulud 2 063 2 311 2 301 Muutus -4 620 -471 -7 15 65 -10 Muutus % -24,6 -94,6 -4,6 32,6 43,3 -0,4 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2021. aastal küberharjutusvälja arendamiseks 0,7 mln eurot. NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – Nato Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2021. aastal Eestisse kokku ligi 13,4 mln eurot, sh:  NATO õhujuhtimissüsteemi (ACCS Software Based Element) väljaarendamiseks 0,5 mln eurot;  väljaõppevõimaluste parandamiseks (Force Integration and Enhanced Training) 8,5 mln eurot; „Kollektiivkaitses osalemine“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ all. Kaitseliidu toetus kokku on (2021) 39,2 mln eurot, (2022) 43,3 mln eurot (2023) 44,2 mln eurot (2024) 45,6 mln eurot. 40 Vabariigi Valitsuse meetmepaketist eraldis rannikukaitse võime arendamiseks 2022. aastaks. 41 Vabariigi Valitsuse meetmepaketist eraldati lisavahendid kaitseinvesteeringute programmi jätkamiseks ka 2024. aastaks. 42 Kaitsekulude osakaal SKP-st on arvestatud Rahandusministeeriumi 2020. a suvise prognoosi alusel. 43 Alates 2020. aastast kajastatakse kaitseväelaste eripensionid ja ajateenijate lapsetoetused Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves ja RTK poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalale osutatav raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse tugiteenus Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves. Nimetatud kulud kajastuvad küll kaitsekulu arvestuses, ent ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevad finantsvahendid. 2021.a eelarvesse lisandub ka VV meetmepaketist CO2 kvoodi müügist laekuvatest vahenditest 450 000 eurot Kirde-Eesti radari ettevalmistustöödeks. 44 major equipment - võime loomisega seotud või üksuseid uuele kvalitatiivsele tasemele viivad hanked 120 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  lennubaasi võimekuse suurendamiseks Ämaris 0,5 mln eurot;  küberharjutusvälja edasiarendamiseks 3,9 mln eurot. Tulu majandustegevusest Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist ning piletitulust 27 000 eurot. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele laekuvad tasud hoonestus- ja kasutusõiguse eest vastavalt lepingutele 7900 eurot; Kaitseväele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele laekuvad renditulud eluruumidelt ja mitteeluruumidelt ligi 0,1 mln eurot. Planeeritud renditulu väheneb seoses kasarmupindade kasutuselevõtuga. Tulu põhivara ja varude müügist Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse 60 500 eurot. Tulu suurenemine tuleneb müügiobjektide arvu suurenemisest. Trahvid ja muud varalised karistused Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest on planeeritud ligi 0,2 mln eurot. Tulu kasv tuleneb peaasjalikult ajateenistusse võetavate kodanike arvu suurenemisest. Muud tegevustulud Ämari õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt Balti riikide kokkuleppele ligi 2,3 mln eurot. Kaitseväele laekub kaotatud ja lõhutud varustuse eest ning reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämisest sunnirahasid 40 000 eurot. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 44,7 mln eurot (8,7%). Kulude suurenemine on peamiselt seotud kaitseotstarbelise erivarustuse hangetega. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja nende tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on toodud lisas 8. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 18,3 mln eurot (15,3%). Välisvahenditest finantseeritavad investeeringud vähenevad võrreldes eelmise aastaga seoses teatud projektide lõppemisega 2020. aastal. Kaitseotstarbelise erivarustuse hangete maht 2021. a kasvab, ent varasemast suurem osa sellest ei kajastu 2021. aastal investeeringute all vaid need kajastuvad majandamiskulude all. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning koondülevaate riigieelarve investeeringutest on toodud lisas 5. 121 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 46,7 mln eurot. Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Kaitseministeerium valitsemisala panustab tulemusvaldkonna julgeolek ja riigikaitse eesmärkide täitmisse. Julgeolek ja riigikaitse väljendub heidutuse kasvus sõjalise agressori vastu, iseseisva sõjalise kaitsevõime kiires väljaarendamises, võimes seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega, võimes kiirelt lahendada hübriidkonflikte ja Eesti ühiskonna sidususe suurendamises ning valmisolekus seista vastu infosõjale. Tulemusvaldkond jaguneb neljaks programmiks, mille kaudu toimub valdkonna eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Tabel 99. Kaitseministeeriumi arengudokumentidega Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse valitsemisala Tulemusvaldkonna arengudokument Riigikaitse arengukava 2017–2026 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021–2024 programmide seos tulemusvaldkondade ja Programm Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm Kollektiivkaitses osalemise programm Luure ja eelhoiatuse programm Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm Kaitseministeeriumi valitsemisala pikaajalised arengueesmärgid on sätestatud riigikaitse arengukavaga (RKAK) aastateks 2017–2026 ning neid viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021-2024. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärgid nimetatud perioodiks ning seob need eesmärkide saavutamiseks vajaminevate ressurssidega. Valitsemisala arengukava prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. 122 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 30. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna jagunemine programmideks ja meetmeteks Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnas on neli programmi: iseseisva sõjalise kaitsevõime programm, kollektiivkaitses osalemise programm, kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm ning luure ja eelhoiatuse programm. Tabel 100. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -516 532 -561 320 -44 788 8,7 sh piirmääraga vahendid -444 290 -484 474 -40 184 9,0 Investeeringud -120 040 -101 697 18 343 -15,3 sh piirmääraga vahendid -102 223 -88 500 13 723 -13,4 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, Üksused on mehitatud, lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt varustatud, välja õpetatud RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK vastavalt riigikaitse arengukava 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 otsustele elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Allikas: Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed JAH JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi 2,03 >2,0% >2,0% >2,0% >2,0% >2,0% (%) Allikas: Kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 58% >50% >50% >50% >50% >50% Allikas: Avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) 3508 3460 3560 3610 3660 3710 Allikas: Kaitseministeerium 123 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 31. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Tabel 101. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -369 048 -398 993 -29 945 8,1 sh piirmääraga vahendid -300 517 -325 844 -25 327 8,4 Investeeringud -104 030 -82 134 21 896 -21,0 sh piirmääraga vahendid -97 579 -81 139 16 440 -16,8 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK 2017RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas (2017-2026) toodud üksuste väljaarendamine varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis 124 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri üksusteks nii, et kõnealusel planeerimisperioodil saaksid välja arendatud kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. Programm koosneb üheksast meetmest, mis suures osas kattuvad Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksustega.45 Tabel 102. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi 2021. aasta kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Riigi Kaitseinvesteeringute Kaitseministeerium Kaitsevägi Keskus Kulud kokku -19 236 -196 522 -183 235 Osakaal programmi eelarvest 4,8% 49,3% 45,9% sh tööjõukulud 0 -113 173 -3 925 sh majandamiskulud 0 -31 932 -156 997 sh sotsiaaltoetused 0 -11 446 0 sh antud toetused -19 236 0 -276 sh investeeringutoetused 0 0 -680 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon 0 -39 972 -21 357 Investeeringud 0 -1 070 -81 064 Programmi kuludest ühe suurema osa moodustavad Kaitseväe tööjõukulud. Kaitseväe 2021. aasta tööjõukuludes on arvestatud, et tegevväelaste töötasu püsib riigikaitse arengukavas ettenähtud värbamiseesmärkide täitmiseks vähemalt 30% üle Eesti keskmise. Arvestatud on, et tegevväelaste arv kasvab iga-aastaselt vähemalt 50 inimese võrra jõudes 2024. aasta lõpuks tasemeni 3710. Tööjõukulu maksudena on arvestatud sotsiaalmaksu määra 33% ja töötuskindlusmakset 0,8%. Programmis on kajastatud ka vahendid ajateenijate toetuseks ja sotsiaalmaksuks (2021. aastal 9,9 mln) ning hüvitiseks hukkumise või vigastuse korral. Aastatel 2020–2022 asub iga-aastaselt ajateenistusse 3500 isikut. Arvestatud on ajateenijate ravikindlustuse tasumisega 2 kuud peale teenistusaega. Programmi majandamiskuludes kajastub ka majanduslike kulude iseloomuga kaitseotstarbelise varustuse soetus46. Programmis kajastuvad lisaks Kaitseliidu toetustest tehtavad Kaitseväe objektide valvega seotud kulud ning sõjalise maakaitse üksuste väljaõppekulud ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt tagatav Kaitseväe taristu halduse kulu. Tabel 103. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2020 2021 Muutus Muutus % Inventar -41 -126 -85 207,3 IT investeeringud -890 -990 -100 11,2 Masinad ja seadmed -8 355 -1 602 6 753 -80,8 Muud investeeringud -192 -45 147 -76,6 Kaitseotstarbeline erivarustus -59 311 -51 450 7 861 -13,3 Maa soetused -650 -100 550 -84,6 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -34 590 -27 152 7 438 -21,5 Liitlaste taristu 0 -670 -670 100,0 45 Kaitseväe struktuuriüksused on kirjas Kaitseväe põhimääruses: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018008 46 Eelarvetehniliselt on majandusliku sisu järgi kaitseotstarbelised hanked ka investeeringute all. Seega koos kulude ja investeeringute reaga eraldatakse kaitseotstarbelise varustuse hangeteks iseseisva sõjalise kaitsevõime programmis kokku 170,5 mln eurot ja Kaitsepoliitika kujundamise ja toetav tegevuse programmis 0,4 mln eurot. 125 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programmi investeeringutes on kajastatud Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt Kaitseväe tarbeks tehtav kaitseotstarbelise varustuse soetus47, ehitusinvesteeringud, masinate ja seadmete soetamine, IT investeeringud ja inventari soetamine. Olulisemad tegevused 2021. aastal programmi eesmärkide saavutamiseks:  alustatakse soomustatud toetusmasinate ümberehitusega;  soetatakse kuulivesti kandesüsteemid ja jätkub 5,56 mm automaatide tarne;  hangitakse erinevat lahingumoona;  alustatakse CV90 toetussoomukite ümberehitusega;  jätkub pikamaa tankitõrjesüsteemide ja laskemoona tarne;  valmivad Paldiski ja Ämari toitlustuskompleksid;  valmivad tehnika varjualused Tapal;  jätkatakse harjutusväljade väljaarendamist;  jõutakse lõpule laohoone ja tegevväelaste kasarmu ehitusega Jõhvis;  valmivad Kalevi jalaväepataljoni varjualused ning auditoorium;  jõutakse lõpule universaalhalli ehitusega Ämaris;  valmistatakse ette pikamaa rannikukaitsesüsteemi hankimist Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud lisarahastuse eest. Meede: Kaitseväe juhtimine ja jätkusuutlikkuse tagamine Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 104. Kaitseväe juhtimise ja jätkusuutlikkuse tagamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -9 455 -30 384 -20 929 221,3 Sh piirmääraga vahendid -8 862 -30 031 -21 169 238,9 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Kaitseväe peastaap omab valmidust opereerida kaitseväe informatsiooni koguja ja vahendajana 365 päeval aastas 24/7 režiimil ning väljaspool Kaitseväe taristut. Juhtimise tagamiseks hangitakse vastavat erivarustust ning juhtimisvõime parandamiseks luuakse eeldused lahingjuhtimissüsteemi juurutamiseks, mis võimaldab vahetada üksustega täpsemat, kõrgema turvalisusega ja reaalajas informatsiooni. 47 Eelarvetehniliselt on majandusliku sisu järgi kaitseotstarbelised hanked ka majandamiskulude all. Seega koos kulude ja investeeringute reaga eraldatakse kaitseotstarbelise varustuse hangeteks iseseisva sõjalise kaitsevõime programmis kokku 170,5 mln eurot ja kaitsepoliitika kujundamise ja toetav tegevuse programmis 0,4 mln eurot. 126 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Küberväejuhatus Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 105. Küberväejuhatuse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -18 359 -25 371 -7 012 38,2 Sh piirmääraga vahendid -15 725 -22 897 -7 172 45,6 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Küberväejuhatus korraldab kübertegevust (küberkaitse/küberoperatsioonid) ning IKT-alast tegevust Kaitseministeeriumi valitsemisalas, tagab juhtimistoetust juhtimispunktidele väljaspool Kaitseväe taristut, korraldab sõjaaja- ja reservüksuste ettevalmistamist ning formeerimist, tagab Kaitseväe teavitustöö. Meede: Sõjaväepolitsei Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 106. Sõjaväepolitsei meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -6 939 -7 433 -494 7,1 Sh piirmääraga vahendid -5 742 -5 987 -246 4,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Sõjaväepolitsei teostab järelevalvet Kaitseväe distsipliini üle ning määratud isikute kaitse korraldamist. 2021. aastal täiendatakse sõjaväepolitseikompaniide alarm- ja rivisõidukite parki. Meede: 1. jalaväebrigaad Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 107. 1. jalaväebrigaadi meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -107 918 -115 744 -7 826 7,3 Sh piirmääraga vahendid -92 324 -99 788 -7 464 8,1 127 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mõõdik/Sihttase Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele Allikas: Kaitseministeerium Viimane tegelik tase (2019. a) JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast 2020 2021 2022 2023 2024 JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast Viru pataljonis jätkub üleminek SISU soomukitele. Suurtükiväepataljon keskendub liikursuurtükivõime arendamisele ja alustatakse esimeste allüksuste väljaõppega. Tankitõrjekompaniis minnakse üle kaasaegsetele pikamaa relvasüsteemidele ning alustatakse väljaõppega. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. Väljaõppe tagamiseks arendatakse jätkuvalt keskpolügooni ja lähiharjutusala jalaväe lahingumasinatele sobilike tingimuste loomiseks. 2021. aastal alustatakse Jõhvi linnakusse tegevväelaste kasarmu rajamist. Meede: 2. jalaväebrigaad Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 108. 2. jalaväebrigaadi meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -40 208 -53 180 -12 972 32,3 Sh piirmääraga vahendid -35 227 -46 190 -10 963 31,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast 2. jalaväebrigaadi varustamiseks hangitakse rivisõidukeid, individuaalvarustust, side- ja IT vahendid. Tankitõrjekompaniis minnakse üle kaasaegsetele pikamaa relvasüsteemidele. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. Brigaadi väljaõppetingimuste parandamiseks arendatakse edasi Nursipalu harjutusala. Hooldus- ja hoiustamistingimuste parandamiseks plaanitakse ehitada tehnika varjualused Tsiatsungõlmaale. Meede: Merevägi Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 109. Mereväe meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud -20 833 -18 656 2 177 Sh piirmääraga vahendid -18 868 -16 691 2 177 128 Muutus % -10,5 -11,5 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mõõdik/Sihttase Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele Allikas: Kaitseministeerium Viimane tegelik tase (2019. a) JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast 2020 2021 2022 2023 2024 JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast JAH, lähtuvalt RKAK 2017-2026 elluviimise kavast Mereväes jätkub olemasolevate võimete alalhoidmine ja arendamine ja jätkatakse mereolukorra teadlikkuse (MSA - Maritime Situational Awareness) võime väljaarendamist. Samuti jätkatakse 2021. aastal NATO laev-kallas lühilaineside võimearendusprojekti BRASS elluviimist. Võetakse kasutusele mobiilsed kaldaseireradarid ja väekaitsekaatrid. Meede: Õhuvägi Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 110. Õhuväe kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -34 185 -34 506 -321 0,9 Sh piirmääraga vahendid -27 921 -27 317 604 -2,2 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Radarsüsteeme täiendatakse võõras-oma tuvastussüsteemidega ning saavutatakse võime tuvastada sõbralikud lennuvahendid. Lennubaasi maa-õhk-maa aegunud ning uute süsteemidega mitteühilduvad raadiojaamad asendatakse uute kaasaegsete raadiojaamadega. Lennukit M-28 rakendatakse õhutranspordi, väljaõppe toetuse ja mereseire funktsioonide täitmiseks. Sõjaliste võimete väljaõppe toetamiseks jätkatakse lendamist renditavate õppereaktiivlennukitega. Ämari lennubaasi 24/7/365 operatsioonivõime tagamiseks jätkatakse personali värbamist, eritehnika pargi laiendamist ja uuendamist tagamaks õhuturbeoperatsioonide läbiviimist ja liitlaste vastuvõttu. Lennubaasi häälraadioside süsteemid asendatakse uutega. Jätkatakse lende renditud õppereaktiivlennukitega ÕV relvasüsteemi juhtide maapealse õhutulejuhtimise ja õhuturbelennukite sihitamise oskuste väljaõppeks ja alalhoiuks. Meede: Toetuse väejuhatus Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tagalavedude korraldamiseks täiendatakse logistikapataljoni varustatust. Raskevarustuse haagiste hankimisega tagatakse vastuvõtmise, koondumise ja edasiliikumise võime ja 129 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri pikendatakse soomusmanöövriüksuste elukaart. Täiendavate transpordivahendite konteinerite hankimisega suurendatakse maastikul paiknevat laomajandamise võimekust. ja Tabel 111. Toetuse väejuhatuse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -105 377 -85 648 19 729 -18,7 Sh piirmääraga vahendid -70 606 -49 655 20 951 -29,7 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja õpetatud lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt vastavalt riigikaitse RKAK RKAK 2017RKAK RKAK RKAK RKAK arengukava otsustele 2017-2026 2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 Allikas: elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Kaitseministeerium kavast kavast kavast kavast kavast kavast Rajatakse laskemoona ladustamise ja käitlemise taristut. Suurenenud toitlustamisvajaduse tõttu laiendatakse Ämari ja Paldiski toitlustuskomplekse. Väljaõppe ja ohutuse tõhustamiseks arendatakse edasi Kaitseväe keskpolügooni – laiendatakse ohuala ja rajatakse alternatiivseid liikumiskoridore. Laskeväljad kohandatakse pataljonisuuruse üksuse õppuste läbiviimiseks. Soomusmanöövervõime väljaõppe tagamiseks Nursipalu ja Klooga harjutusväljadel korrastatakse teid ja arendatakse väljaõpperajatisi. Meede: Maakaitse Meetme eesmärk: Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele ning lahinguvalmis vastavalt sõjalise valmisoleku eeskirjale. Tabel 112. Maakaitse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -25 773 -28 072 -2 298 8,9 Sh piirmääraga vahendid -25 241 -27 286 -2 044 8,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Üksused on mehitatud, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, JAH, varustatud, välja lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt lähtuvalt õpetatud vastavalt RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK RKAK riigikaitse arengukava 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 2017-2026 otsustele elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise elluviimise Allikas: kavast kavast kavast kavast kavast kavast Kaitseministeerium Kõik sõjalise maakaitse üksused varustatakse isikukaitsevahendite ja rivisõidukitega. Kõikidele üksustele soetatakse lahingumoona. Kollektiivkaitses osalemise programm Programmi eesmärk: NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. 130 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Tabel 113. Kollektiivkaitses osalemise programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -46 179 -47 309 -1 130 2,4 sh piirmääraga vahendid -45 830 -46 888 -1 058 2,3 Investeeringud -14 899 -11 293 3 605 -24,2 sh piirmääraga vahendid -3 533 -3 023 510 -14,4 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed JAH JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud rahvusvahelise koostöö, sh liitlassuhete ning liitlaste sõjalise kohaloleku tagamisega. Programm koosneb kahest meetmest. Esimene meede (rahvusvaheline koostöö) hõlmab tegevusi ja meetmeid, mis on kooskõlas riigikaitse arengukavas planeerituga. Programmi teine meede (liitlaste kohalolek Eestis) koosneb tegevustest ja kuludest, mis ületavad 2% SKP raames riigikaitse arengukavas planeeritud mahte ja rahalisi võimalusi ning on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate vägede taristuvajaduse ning kohalolust Eestile tulenevate ülalpidamiskuludega. Programm sisaldab ka tegevusi, mida tehakse või rahastatakse täiendavalt USA või NATO vahenditest. Tabel 114. Kollektiivkaitses osalemise programmi 2021. aasta kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Riigi Kaitseinvesteeringute Kaitseministeerium Kaitsevägi Keskus Kulud kokku -15 394 -29 222 -2 693 Osakaal programmi eelarvest 32,5% 61,8% 5,7% sh tööjõukulud -3 461 -2 460 -726 sh majandamiskulud -4 718 -26 757 -1 138 sh antud toetused -7 196 0 -11 sh investeeringutoetused 0 0 -650 sh mitterahalised kulud, -20 -4 -168 amortisatsioon Investeeringud -204 0 -11 089 Programmi kuludes on kajastatud rahvusvahelise koostööga seotud liikmemaksud, välisteenistuskulud ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kulu. Kollektiivkaitses osalemise programmi rakendamise kuludest teeb ligi 61% Kaitsevägi ja ligi 32% Kaitseministeerium. Programmi investeeringud tehakse enamjaolt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt. Tabel 115. Kollektiivkaitses osalemise programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 2021 Muutus IT investeeringud -208 -193 15 Masinad ja seadmed -14 -100 -86 Muud investeeringud 0 -2 -2 Maa soetused 0 -1 206 -1 206 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -11 366 -9 673 1 693 Liitlaste taristu -3 311 -118 3 193 131 Muutus % -7,0 613,1 100,0 100,0 -14,9 -96,4 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Investeeringud hõlmavad masinate ja seadmete soetusi, küberlabori IKT kulusid, liitlaste taristu investeeringuid ning ehitusinvesteeringuid välistoetustest. Kollektiivkaitses osalemise programmi suuremad investeeringud on seotud liitlaste taristu ja välistoetuste arvelt tehtavate investeeringutega peamiselt Tapale, Ämarisse ja Kaitseväe keskpolügoonile. Valdav osa välisinvesteeringuid laekub NATO julgeolekuinvesteeringute programmist (NSIP). Olulisemad tegevused 2021. aastal programmi eesmärkide saavutamiseks on järgmised:  jätkatakse aktiivset osalemist NATO heidutus- ja kaitsepoliitika meetmete välja töötamises ja tugevdamises;  jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel, mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega;  jätkatakse Balti õhuturbe missiooniga, lisaks jätkatakse Eestis paikneva NATO staabielemendi (NFIU) ning Suurbritannia poolt juhitav NATO eelpaigutatud pataljoni lahingugrupi (eFP BG) toetamist;  taristuprojektide osas jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari baasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Meede: Rahvusvaheline koostöö Meetme eesmärk: Eesti mõju ning tegusus NATOs ja ELis on suuremad kui Eesti suurus seda eeldaks. Eesti kaitsepoliitika toetab lähedasi kahe- ja mitmepoolseid suhteid Eesti peamiste liitlas- ja partnerriikidega. Operatsioonid toetavad Eesti julgeolekupoliitika eesmärke. Tabel 116. Rahvusvahelise koostöö meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -40 025 -39 888 137 -0,3 Sh piirmääraga vahendid -39 787 -39 740 48 -0,1 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Eesti mõju ning tegusus NATOs ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti JAH JAH JAH JAH JAH JAH suurus seda eeldaks Allikas: Kaitseministeerium Tagatud on liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus OSCE ja ÜRO julgeoleku aruteludes. Tagatakse ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatusega seotud kulud, mh Kaitseväe sõjalise esindaja lähetuskulud kuni 2021. aasta lõpuni esindusse ÜRO juures New York’is. Abikäepoliitika osas on vahendid planeeritud NATO Afganistani relvajõudude usaldusrahastusse, samuti Gruusia ja Ukraina toetamiseks ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks. Tagatakse haavatud Ukraina sõdurite taastusraviga seotud transpordikulud. 2021. aastal jätkatakse ametikohtade mehitamist Lätis asuvas Põhjadiviisi staabis. Rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel toetab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. Operatsioonidel osalemise maht lähtub kehtivatest Vabariigi Valitsuse ja 132 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riigikogu otsustest. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemiseks on 2021. aastale planeeritud vahendeid ligikaudu 11 mln eurot. Kasvavad Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe lähetuskulud, katmaks Eesti esindatust erinevates rahvusvahelistes sõjalise koostöö formaatides. Meede: Liitlaste kohalolek Eestis Meetme eesmärk: Tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste lahingupataljoni (NATO enhanced Forward Presence - eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni (NATO’s Baltic Air Policing - BAP), NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit – NFIU) ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi. Tabel 117. Liitlaste kohaloleku Eestis meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -6 154 -7 421 -1 267 20,6 Sh piirmääraga vahendid -6 043 -7 148 -1 105 18,3 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATOs kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule JAH JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium NATO liitlaste lennuvahendid tagavad Ämari lennubaasist Eesti ja Balti riikide õhuruumi ööpäevaringse õhuturbe 365/24/7 põhimõttel. Aastas on Eestis keskmiselt kolm rotatsiooni (igas rotatsioonis on neli õhuturbehävitajat, kokku 12 õhuturbehävitajat aastas). Tagatud on NATO lahingugrupi ja NATO staabielemendi jm kohaloleku tegevuseks vajalikud kulud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Luure ja eelhoiatuse programm Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. Tabel 118. Luure ja eelhoiatuse programmi eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2020 Eelarve -53 407 2021 -57 533 Muutus -4 126 Muutus % 7,7 Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm Programmi eesmärk: Valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. 133 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm koondab tegevused, mille eesmärk on tagada, et valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Tabel 119. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -9 554 19,9 Kulud -47 931 -57 485 -9 640 21,6 sh piirmääraga vahendid -44 569 -54 210 -7 158 644,0 Investeeringud -1 111 -8 270 -3 227 290,3 sh piirmääraga vahendid -1 111 -4 338 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi (%) 2,0% >2,00% >2,00% >2,00% >2,00% >2,00% Allikas: Kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 58% 55% 55% 55% 55% 55% Allikas: Avaliku arvamuse uuring Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) 3508 3460 3560 3610 3660 3710 Allikas: Kaitseministeerium Kuludes on kajastatud asendusteenistuslaste tasud, sotsiaalmaks ja kutsealuste sõidukulud, hüvitised hukkumise või vigastuse korral, riigikaitselased õppetoetused ja toetused riigikaitseõpetuse läbiviimiseks ning projekti- ja tegevustoetused, Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tööjõuja majandamiskulud, teadus- ja arendustegevuse kulud ning Kaitseliidu kuludest kaitsetahte arendamise kulud ja valveteenistuse kulud Kaitseministeeriumile ja Kaitseressursside Ametile. Tabel 120. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi 2021. aasta kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Eesti Sõjamuuseu KaitseRiigi KaitseKaitsem - kindral ressursside Kaitsevägi investeeringute ministeerium Laidoneri Amet Keskus Muuseum Kulud kokku -31 277 -1 573 -5 832 -13 359 -5 444 Osakaal programmi eelarvest 54,4% 2,7% 10,1% 23,2% 9,5% sh tööjõukulud -3 934 -480 -3 058 -9 880 -947 sh majandamiskulud -2 419 -560 -1 341 -1 772 -3 243 sh sotsiaaltoetused -68 -3 -777 0 0 sh antud toetused -24 833 -174 -558 -1 633 -5 sh investeeringutoetused 0 -37 0 0 0 sh mitterahalised kulud, -22 -319 -97 -75 -1 249 amortisatsioon Investeeringud -548 -247 -186 -41 -7 248 Programmi kuludest ligi 54% moodustavad Kaitseministeeriumi kulud, sh tööjõukulud ja toetused juriidilistele isikutele (valdavalt Kaitseliit). 134 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 121. Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2021 2021 Muutus Muutus % Inventar -45 -23 23 -50,0 IT investeeringud -825 -753 72 -8,8 Masinad ja seadmed -83 -4 135 -4 052 4 881,7 Muud investeeringud 0 -5 -5 100,0 Maa soetused 0 -250 -250 100,0 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -158 -3 026 -2 868 1 815,2 Liitlaste taristu 0 -79 -79 100,0 Programmi investeeringud hõlmavad Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi inventari, IKT ning masinate ja seadmete investeeringuid. Samuti kajastuvad investeeringutes Vabadussõja võidusamba renoveerimistööd. Meede: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Programm koosneb ühest meetmest, mistõttu on meetmel sama eesmärk ja mõõdikud, mis programmil. Programmi meetmega tagatakse julgeolekukeskkonna analüüsi tulemuste ja poliitiliste suuniste põhjal püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike võimete olemasolu ning riigikaitsepoliitika kujundamine. Olulisemad tegevused 2021. aastal programmi ja meetme eesmärkide saavutamiseks:  jätkub kaitsetööstuse projektide rahastamine kaitsekuludest 0,8 mln eurot aastas, mille eesmärk on suurendada rahvuslikku rikkust, tõsta riigi kaitsevõimet ning panustada ühistesse kaitsevaldkonna lahenduste loomisesse Euroopa Liidus;  jätkub kaitsetahet jõustavate ja kaitsevaldkonnast teadlikkust tõstvate tegevustoetuste andmine audio-visuaalsete projektidele, MTÜde ja mõttekodade (sh Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele) tegevuste toetamiseks;  jätkub naiste kaitseväkke kaasamise programmi ja isamaalise hariduse programmiga;  jätkub riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuste eraldamine ja riigikaitseõpetajate koolitamine ning motiveerimine, sealhulgas stipendiumite maksmine riigikaitseõpetajatele ja riigikaitseõpetuse seminaride ning teabepäevade läbiviimine;  Eesti kaitsevõime toetamiseks tagatakse inim- ja materiaalse ressursi arvestus, hindamine ja valik;  tagatakse tegevväelastele sotsiaalsed tagatised vigastuse korral (ühekordne hüvitis ja töövõimetuspension on välja makstud) ning parim võimalik ravi;  Kaitseliidule eraldatakse iga-aastaselt tegevustoetus, mis tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise;  Jätkub kaitsealast teadus-arenduslikku ekspertiisi arendamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja Eestis laiemalt ning toetatakse teadmistepõhist võimearendust;  Kaitseministeerium ja Kaitsevägi eraldab eelarvest vahendeid strateegiliste uuringute tellimiseks ning Kaitsevägi jätkab koostööd ülikoolidega. Kaitsekulust eraldatakse teadusja arendustegevuseks (sh Küberkaitse koostöökeskuse ja küberlabori kulud) ca 1%.  jätkub Eesti sõjaajalugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja eksponeerimine. 135 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.7. KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-, metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-, kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning keskkonnateadlikkuse poliitikat, keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti kütuse valdkonna, müra valdkonna poliitikat ja riigi maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus. Tabel 122. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2019 Eelarve 2020 RE 2021 RE tegelik 382 122 330 510 284 658 TULUD -172 615 -173 218 -187 295 KULUD -76 538 -78 420 -79 731 Sh piirmääraga vahendid -6 929 -2 093 -3 089 INVESTEERINGUD -2 810 -1 254 -2 825 Sh piirmääraga vahendid 5 032 5 655 4 300 FINANTSEERIMISTEHINGUD Muutus Muutus % -45 852 -14 077 -1 311 -996 -1 571 -1 355 -13,8 8,1 1,7 47,6 125,2 -24,0 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 1294 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Valitsemisala asutuste pakutavad teenused mõjutavad oluliselt teiste riiklike teenuste pakkumist (pääste, kiirabi, politsei, kaitsevägi ja lennuliiklus) ning seeläbi Eesti inimeste igapäevast turvalisust, heaolu ja tervist. Valitsemisala koosneb koos ministeeriumiga seitsmest asutusest. Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab Keskkonnaministeeriumi eelarve 72,7%, Keskkonnaamet 7,9%, Maa-amet 5,7% ja Keskkonnaagentuur 5,4%. Ülejäänud asutuste eelarved jäävad mahult alla 5%. Keskkonnaministeeriumi osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem seetõttu, et seal kajastuvad ka vahendatavad toetused. Valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 3,8% riigieelarve kulude mahust. Tulud Valitsemisala tulude prognoos väheneb võrreldes eelmise aastaga 13,8% võrra järgmistest prognoosi muutustest tingituna: väheneb kasvuhoonegaaside müügitulu prognoos 22% ja saadud välistoetuste ja selle riikliku kaasrahastuse prognoos 12,8%. Samas väheneb keskkonnatasude prognoos kaevandamisõiguse tasu laekumise vähenemisest tingituna 9,3% võrra, dividendide laekumise prognoos 6%, riigimaade müügist saadav tulu jääb samale tasemele. Tabel 123. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) Saadud toetused Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Tulu põhivara ja varude müügist 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE 79 344 350 1 596 147 122 21 609 84 544 313 762 114 789 13 500 73 744 527 932 90 098 13 500 136 Muutus 2020/2019 Muutus (%) RE -10 800 -12,8 214 68,2 170 22,3 -24 691 -21,5 0 0,0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Trahvid ja muud varalised karistused Keskkonnatasud Muud tegevustulud Intressi- ja dividenditulud 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE 257 89 701 0 41 833 0 79 392 150 35 860 200 72 012 30 33 615 Muutus 2020/2019 Muutus (%) RE 200 100,0 -7 379 -9,3 -120 -80,0 -2 245 -6,3 Saadud toetused Saadud välistoetustena laekuvad tulud koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega järgmiste meetmete elluviimiseks:  veemajandustaristu arendamine (30,0 mln eurot);  kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine (5,3 mln eurot);  ettevõtete energia ja ressursitõhusus (20,2 mln eurot);  saastunud alade ja veekogude korrastamine (11,1 mln eurot);  Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamine (1,4 mln eurot);  keskkonna ja kliimameede (1,2 mln eurot);  tehniline abi (1,5 mln eurot);  elupaikade ja liikide seisundi parandamine metsa- ja põllumajandusmaal (0,8 mln eurot). Tulud vähenevad peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõpuaastatega 11,5 mln eurot. Muude välistoetuste rakendamise mahus on prognoositud kasvu 0,7 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi rakendamises olulisi muutusi ei prognoosita Riigilõivud  Jäätmeseaduse alusel tehtavad toimingud (0,4 mln eurot).  Tööstusheite seaduse alusel keskkonnakompleksloa taotlused (37 200 eurot).  Kinnisvaratehingute statistika hinnastatistika päringukeskkonnast (33 000 eurot).  Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud (20 180 eurot). Tulu majandustegevusest  Keskkonnaagentuur (0,7 mln eurot): lennumeteoroloogilise prognostilise, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja klimatoloogilise info eriprognooside koostamine ning erastamisele mineva metsamaa hindamine.  Keskkonnaamet (0,1 mln eurot): termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmine, röntgenkiirgustaseme mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised.  Eesti Loodusmuuseum (0,1 mln eurot): piletite müügitulu ning loodushariduse ringide ja ürituste tulu.  Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (50 000 eurot): rakendusadministraatori teenus.  Maa-amet (12 000 eurot): Maa erastamise korraldamine. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist  Riigimaa kasutustasud (kokku 3,7 mln eurot), mis laekub järgmiste kasutuslepingute alusel: • põllumajanduslik rent: 2452 lepingut kogupindalaga 25 000 ha; • mäetööstusmaa rent: 454 lepingut kogupindalaga 32 000 ha; • kasutusvalduse tasud: 1091 lepingut kogupindalaga 463 ha ja • hoonestusõiguse tasud: 1724 lepingut kogupindalaga 318 ha.  Põllumajanduslike rendimaadest laekuva renditulu tõus 0,2 mln euro võrra. 137 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Euroopa Liidus perioodil 2021-2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadav tulu 86,3 mln eurot, millest suunatakse 50 % ehk 43,1 mln eurot kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Vähenemine on tingitud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemistulu prognoosi 22% langusest. Tuluna põhivara ja varude müügist kajastatakse maade ja riigivara müüki 13,5 mln eurot. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:  kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 1 mln eurot;  maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 70,8 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 14,9 mln eurot ja riigieelarvesse ilma konkreetse sihtotstarbeta laekumisena 55,9 mln eurot. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse KIKile keskkonnaprogrammiks 14,7 mln eurot, mis vastab riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. Muud tegevustulud Õigusrikkumistega looduskeskkonnale tekitatud kahjud, nagu ebaseaduslikud metsaraied, loata kalapüük, ebaseaduslik jahipidamine jms (0,2 mln eurot). Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud laekuvad Riigimetsa Majandamise Keskuselt 33,4 mln eurot ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt 25 000 eurot. Intressitulu tasumata maa järelmaksunõuetelt laekub 0,2 mln eurot. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 8,1%. Teadus- arendustegevuse eelarve maht kasvab 1,4 mln eurot. EL sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate meetmete kulu kajastatakse vastutava ministeeriumi eelarves, välja arvatud meetmete vahel otsustamata vahendid, mis kajastatakse 2021. aastal kuni otsuste tegemiseni Keskkonnaministeeriumi kuludes (kulude maht selle arvelt suurem 21,8 mln euro võrra). Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 47,6% ehk 1 mln euro võrra, muutus tuleneb peamiselt täiendavate vahendite suunamisest IT-investeeringutele. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. 138 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Finantseerimistehingud Tabel 124. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 RE 2021 RE Muutus tegelik Finantseerimistehingud 5 033 5 655 4 300 -1 355 Finantsvarade vähenemine 5 033 5 655 4 300 -1 355 Muutus % -24,0 -24,0 Laenu- ja liisingunõuete all kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid. Valitsemisala eelarve administratiivselt ja majandusliku sisu lõikes on seletuskirja lisas 2. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 2,7 mln eurot. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Keskkonnaministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist tulemusvaldkondades keskkond ning põllumajandus ja kalandus. 2021. aasta eelarvesse on planeeritud vahendid eesmärgiga viia ellu kliimaeesmärke, tagada välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, ringmajanduse korraldamine, merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, eluslooduse kaitse ja kasutus, kalavarude kaitse, kvaliteetsed ruumiandmed ja ilmainfo ning maatoimingute läbiviimine ja edendada ning korraldada keskkonnateadlikkust (sh keskkonnaharidust). Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm on keskkonnastrateegias ja keskkonnavaldkonna arengukavades kavandatud eesmärkide elluviimiseks. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajaliste arengueesmärkide määratlemiseks on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös koostamisel Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamise tagamiseks on kalanduse programm. Arengukavades seatud valdkondade eesmärke viiakse ellu programmide kaudu, mille abil planeeritakse ja eelarvestatakse vajalikke meetmeid, tegevusi ja teenuseid ning mille põhjal toimub aruandlus. Tabel 125. Keskkonnaministeeriumi arengudokumentidega valitsemisala programmide seos Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Keskkond Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 tulemusvaldkondade ja Programm Keskkonnakaitse ja kasutuse programm Kalanduse programm Muud keskkonna tulemusvaldkonna jaoks olulised strateegilised dokumendid on looduskaitse arengukava aastani 2020, põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja riigi jäätmekava 2014–2020. 139 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 32. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude (välimine ring) ja investeeringute (sisemine ring) jaotus tulemusvaldkondade lõikes (tuhat eurot) Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Joonis 33. Keskkonna tulemusvaldkonna programm ja meetmed 140 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 126. Keskkonna tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud -165 841 -181 396 -15 554 sh piirmääraga vahendid -72 855 -75 449 -2 593 Investeeringud -2 093 -2 979 -886 sh piirmääraga vahendid -2 093 -2 715 -622 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 (2018 a) Soodsas seisundis loodusdirektiivi 57 (2019) >=57% >=57% >=57% >=57% elupaigatüüpide osakaal (%) Keskkonnateadlikkuse 43,5 46 50 indeks Kasvuhoonegaaside 19,98 (ilma summaarne koguheide mln LULUCFita48) 18,86 18,19 17,51 16,84 tonni CO2 ekvivalenti. 2018.a andmed Heas seisundis olevate 55 (2019) 75 81 81 82 veekogumite osakaal Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) 3747 (2017) 3670 3600 3530 3460 (kg/inimese kohta) Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toormekasutuse 0,47 (2018) 0,53 0,54 0,55 0,56 suhe, eur/kg Muutus % 9,4 3,6 42,3 29,7 2024 >=57% 55 16,17 82 3400 0,57 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. Tabel 127. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -165 841 -181 396 -15 554 9,4 Sh piirmääraga vahendid -72 855 -75 449 -2 593 3,6 Investeeringud -2 093 -2 979 -886 42,3 Sh piirmääraga vahendid -1 254 -2 715 -1 460 116,4 Viiman e Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 tase 2023 2024 (2018 a) Rangelt kaitstavate 14,1 vähemalt vähemalt 10 vähemalt 10 vähemalt 10 vähemalt 10 metsade osakaal, % (2019) 10 Kaitstavate alade pindala 19,4 vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt osakaal maismaast, % (2019) 19,4 19,4 19,4 19,4 19,4 48 LULUCF - Land Use, Land Use Change and Forestry ehk Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus 141 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälist es sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Heitkogustega kauplemise süsteemi summaarne heitkogus, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, % 2020 6,1 (2018.a andmed ) 6,02 8,5 (2019. a andmed ) Summaarn e koguheide miinus ESD 98 (2019) 100 2021 Muutus Muutus % Sõltub Sõltub Sõltub Sõltub Euroopa Euroopa Euroopa Euroopa Komisjoni Komisjoni Komisjoni Komisjoni 2020. a vastu 2020. a vastu 2020. a vastu 2020. a vastu võetavast võetavast võetavast võetavast rakendusaktis rakendusaktis rakendusaktis rakendusaktis t t t t summaarne summaarne summaarne summaarne koguheide koguheide koguheide koguheide miinus ESRi miinus ESRi miinus ESRi miinus ESRi Eesti Eesti Eesti Eesti eesmärk eesmärk eesmärk eesmärk 100 100 100 100 SO2 76,3 tuh tonni; NOx 42,09 tuh t; Vähenemis Vähenemise Vähenemise Vähenemise Vähenemise LOÜ e muutus: muutus: muutus: muutus: muutus: 31,78 SO2 32; Välisõhu saasteainete SO2 32; Nox SO2 32; Nox SO2 32; Nox SO2 32; Nox tuh t; Nox 18; sisalduse vähenemine, % 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; PM2,5 LOÜ 10; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; 12,96 PM2,5 15; NH3 1. NH3 1. NH3 1. NH3 1. tuh t; NH3 1. NH3 10,44 tuh t. (algtase 2005) Ohtlike jäätmete %-punkt %-punkt %-punkt %-punkt taaskasutuse osakaal 68% suurem 2020 suurem 2021 suurem 2022 suurem 2022 ohtlike jäätmete > 68% (2017) aasta aasta aasta aasta kogumassist, % (va väärtusest väärtusest väärtusest väärtusest põlevkivijäätmed) Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal 31 41 35 37 40 45 olmejäätmete kogumassist, % Ökoinnovatsiooni indeks 81 65 67 69 71 72 (% EL keskmisest) Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Looduskaitsepiirangute kompenseerimise jätkamine vajalikus mahus, sh riigile eramaade omandamine. Rangelt kaitstava metsa kaitse kompenseerimine ja vabatahtliku kaitse soodustamine läbi erametsaomanikega vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimise 0,27 mln eurot. Toetuse maksmise jätkamine väljaspool Natura 2000 alasid rangelt kaitstavate metsade omanikele.  LIFE-IP projekti “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” elluviimine aastatel 2020-2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, 142 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri           millest välisabi 60% ehk 11,6 mln. 2021. a välisabi maht on ministeeriumil 157 000 eurot ja partneritel 650 000 eurot. Puidust referentshoone (keskkonnamaja) rajamise ettevalmistamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimine kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse parandamiseks ning kliimamuutuste mõju leevendamiseks tagamaks üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Täiendavate meetmete rakendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites. LHÜ-de enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadava tulu kasutamine andmaks Eesti panust rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse, üleujutusriskide maandamiseks, et suurendada Eesti valmisolekut üleujutuseks, ning kliimapoliitika eesmärkide täitmine pilootprojektides (sh teadlikkuse tõstmine, kliimamuutuste mõju uuringute läbiviimine, rohetehnoloogiate arengu soodustamine jms). Viru alamvesikonna veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine 10,8 mln euro ulatuses, sh Purtse jõe valgala veekogude korrastamine. 2021. a jätkub ka 2019. a käivitunud Life integreeritud veemajanduse projekti (kaasrahastus 2014–2020 Life programm) rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni aastani 2029. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. 2021. aastal valitakse eelprojekti põhjal Püssi paisu tehniline lahendus ning tehakse hange ehitustöödele, puhastatakse 1,5 km ulatuses Erra jõge jääkreostusest, jätkatakse reovee käitlemise ja põllumajanduse hajureostuse uuringutega, valmib Soolikaoja taastamise plaan ning alustatakse viie jääkreostusala uuringuga Puhta joogivee tagamiseks ning keskkonda juhitava reovee nõuetekohaseks puhastamiseks projektide rahastamine 30 mln euro ulatuses. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise keskkonnamõjude hindamiste ja nendeks vajalike uuringute elluviimine 0,7 mln euro ulatuses. Ringmajanduse põhimõtete rakendamise toetamine: ringmajanduse tegevuskava välja töötamine, tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine, järelevalve tõhustamine, jäätmete liigiti kogumise süsteemi parem rakendamine, keskkonnavaldkonna majandushoobade arendamine, keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris, ökomärgise kasutamise teadlikkuse suurendamine. Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi „Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimine kogumaksumusega 7,1 mln eurot. Kliimaprogrammi eesmärgiks on aidata kaasa ökosüsteemide tugevdamisele, kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise võimekuse suurendamisele, ringmajanduse põhimõtete tugevdamisele. 2021. aastal rahastatakse taotlusvoorudes väljavalitud projekte, mille raames koostatakse KOVide kliima- ja energiakavad, töötatakse välja ringmajanduse raamistik ja suurendatakse kohalike ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutuste ja võõrliikide survele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamine 1,4 mln euro ulatuses, sh: • rahvusvahelistes teadusprojektides osalemine (Euroopa Horisont); 143 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri • ohtlikud ained keskkonnas (sh ravimijäägid, taimekaitsevahendid, mikroplast jne) - nende tuvastamise, päritolu ja leviku põhjuste uurimine, mõjude hindamise, seire- ja analüüsimetoodikate arendamisega ning heidete vähendamisega ja ohtlike ainete keskkonda liikumise ohjamisega seotud teadusuuringud; • vesinikutehnoloogiate arendamine terviktsükli ulatuses; • intensiivistuva põllumajanduse mõjude väljaselgitamisega looduskeskkonnale seotud teadusuuringud ja mulla elurikkuse alased teadusuuringud; • mitmekülgsete ja säästvate metsakasutuse võimaluste alased teadusuuringud tagades bioloogilise mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ning elujõulisuse; • metsade tootlikkust, tervislikku seisundit, elujõulisust sealhulgas ka erinevate metsakahjustajate (ka invasiivsete liikide) avastamise, leviku takistamise ja kahjustuste ennetamisega ning metsapuuliikide geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamisega seotud teadusuuringud. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärgiks on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks:  kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus,  ringmajanduse korraldamine,  merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus,  eluslooduse kaitse ja kasutus,  ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud,  keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Programm on keskkonnastrateegias ja keskkonnavaldkonna arengukavades kavandatud eesmärkide elluviimiseks. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule ja selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Tasakaalustatud keskkonnakaitse ja -kasutus lähtub teaduspõhistest otsustest ja kaasaegsest kvaliteetsest keskkonnaseirest. Programmis kavandatud eesmärke aitavad oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Maaamet, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 128. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) KeskKeskkonn Eesti KeskKeskkonna- Keskkonn aLooduskonnakonna- Maa-amet minis- a-inspektministeeri muusamet agentuur teeriumi sioon um eum IT-keskus Kulud kokku -133 329 -14 575 -10 113 -10 718 -7 047 -4 737 -877 Osakaal programmi 73,5% 8,0% 5,6% 5,9% 3,9% 2,6% 0,5% eelarvest sh sotsiaaltoetused -10 0 0 -32 0 0 0 sh muud toetused -57 961 -2 091 0 -48 0 0 0 sh investeeringutoetused -51 587 0 0 0 0 0 0 144 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh tööjõukulud sh majandamiskulud sh muud kulud sh mitterahalised kulud, amortisatsioon Investeeringud Keskkonna- Keskkonn minis- a-inspektteeriumi sioon IT-keskus -6 429 -2 619 -3 463 -3 800 -3 545 -1 031 0 0 -2 Keskkonn aministeeri um Keskkonnaamet -7 043 -16 727 0 -8 232 -4 192 0 -5 397 -3 764 0 0 -61 -952 -409 -883 -241 -15 0 -83 -897 0 -1 846 -152 0 Keskkonna- Maa-amet agentuur Eesti Loodusmuuseum -489 -373 0 28% programmi mahust moodustavad investeeringutoetused, mis suunatakse struktuurivahenditest rahastatavate meetmete elluviimiseks. Suuremateks kuludeks on muud toetused ehk tegevustoetused moodustades 33%, mida rahastatakse riigi eelarvest, välisabist ja Euroopa Liidus perioodil 2021-2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadavatest vahenditest. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. INVESTEERINGUD Tabel 129. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus IT investeeringud -1 088 -1 846 -758 Transpordivahendid 0 -152 -152 Masinad ja seadmed -728 -633 95 Muud investeeringud -277 -347 -71 Muutus % 69,7 100,0 -13,1 25,5 Enamuse valitsemisala investeeringutest moodustavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse ja IT investeeringud. Meede: Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Meetme eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud. Tabel 130. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -17 687 -40 974 -23 287 131,7 Sh piirmääraga vahendid -8 665 -10 142 -1 477 17,0 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018 a) Kliimariske teadvustavate ja 47 55 60 vastavaid meetmeid võtnud inimeste % Kliimapoliitika on kujundatud ja jah jah jah jah jah jah elluviimine korraldatud 145 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Välisõhu kvaliteedi tase ei ületa piirnorme Kiirgusallikatega seotud intsidentide arv aastas Poliitikakujundamisel ja õigusloomes on arvestatud IAEA kiirgusohutuse standarditega (GSR) välisõhu kvaliteedi piirnormid, v.a BaP on täidetud Keskkonnaameti hinnangul hetkel kuni 10 juhtumit aastas. Osa 2016. a soovitusi on rakendatud, kuid vajalik arvesse võtta ka 2019.a ettepanekuid 2020 2021 Muutus Muutus % jah jah jah jah jah ≤9 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 2019.a IRRSfollow up ja ARTEMIS 2019.a 2019.a etteIRRSIRRSpanekute Jätkatakse Jätkatakse follow up ja follow up ja rakenda- ettepanekute ettepanekute ARTEMIS ARTEMIS miseks on plaanikohast plaanikohast ettepanekud ettepanekud olemas rakendamist rakendamist on on tegevusrakendatud rakendatud plaan ja alutatud on selle rakendamist Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekuse suurendamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Elanike teadlikkuse suurendamiseks viiakse läbi kampaaniaid, infopäevi ja korraldatakse seminare. Samuti tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) käitlemine ja järelevalve. Samuti suurendatakse võimekust järkjärguliselt alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele üle minna. Õhu, müra ja kütuse valdkonnas rakendatakse teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020–2030. Oluliseks tegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise keskkonnamõjude hindamiste ja nendeks vajalike uuringute elluviimisega alustamine (0,7 mln eurot 2021.a). Meede: Ringmajanduse korraldamine Meetme eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine Tabel 131. Ringmajanduse korraldamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -32 595 -31 701 894 -2,7 Sh piirmääraga vahendid -8 503 -9 944 -1 441 16,9 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018 a) Aheraine taaskasutamine, % 40 40 40 40 40 40 Põlevkiviõli tootmise energeetiline 76 76 76 76 76 76 efektiivsus, % 146 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Plastpakendi teke inimese kohta, kg Olmejäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist perioodi jooksul Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, mln eurot 49 2020 49 2021 49 Muutus 48 47 Muutus % 46 2,57 2,57 2,57 2,57 2,57 2,57 2589,7 (2016. a) 2589,7 2654,44 2720,8 2788,82 2858,5 Ressursitõhusale ringmajandusele ülemineku strateegilise lähenemise kokkuleppimiseks vajavad paljud regulatsioonid arutelu, tõhustamist, mõju hindamist. Nendeks on nt keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonnajuhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Ressursitootlikkuse suurendamise eesmärgil jätkub ressursitõhusate lahenduste investeeringute toetamine. Keskkonnamõju hindamise ja selle tõhusa maandamise ning keskkonnaseire tagamisel on oluline bürokraatia vähendamine ja tõhustamine. Selleks vaadatakse süvitsi üle keskkonnamõju hindamise süsteemi parema toimimise ning suurema efektiivsuse tagamise ning keskkonnaandmete tervikanalüüsi tagamise protsessid, sh efektiivne tervikliku keskkonnaandmestiku korje ja -seire korraldamine. Tõhusa tööstusheite ja kemikaalipoliitika tagamisel on olulisemateks tegevusteks põlevkivitööstuse parima võimaliku tehnika (PVT) dokumentide kaasajastamine ja täiendamine, riigi poolt suletud prügilate järelhoolduse ja -seire korraldamine, ühtse keskkonnaloa kontseptsiooni edasiarendamine sh keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus loa/registreeringu taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. Jäätmekäitluse korraldamiseks tõhusalt ja vastavalt jäätmehierarhiale töötatakse välja terviklik jäätmevaldkonna arendamise kontseptsioon, sh tootjavastutuse valdkonna analüüsimine ning valdkonna harmoneerimine. Oluline on ka jäätmepaketi ülevõtmine ja muudatuste rakendamine, tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine, järelevalve tõhustamine. Maapõueressursside säästliku ja jätkusuutliku uurimise ning kasutamise olulisemaks tegevuseks on Harju maakonna teemaplaneeringu koostamine määramaks riigi jaoks olulisema tähtsusega tulevaste mäeeraldiste alad kooskõlastatult huvitatud osapooltega nii ruumiliselt kui ajaliselt. Lisaks valmistatakse ette analüüsid Rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute koostamise vajaduse osas. Hüljatud korrastamata kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine, sh põlevkivi altkaevandatud alade varingute likvideerimisele. 2000 hektaril mahajäetud turbatootmisalade korrastamine RMK poolt 1,5 mln euro ulatuses. Meede: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Tabel 132. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus meetme ja tegevuse kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -62 407 -56 824 5 583 -8,9 Sh piirmääraga vahendid -14 640 -13 584 1 056 -7,2 147 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Mõõdik/Sihttase Mere meetmekava täitmise määr Eesti mereala seisund toitainete alusel väljaspool rannikuveekogumeid Mereprügi sisaldus meres on vähenenud Keskmine veeteenuse hind ja selle osa leibkonna keskmisest sissetulekust ei ületa 2,5% Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % 2020 2021 Muutus 2020 2021 2022 2023 2024 70 80 100 0 0 1,52 väheneb väheneb väheneb väheneb väheneb Viimane tegelik tase (2018 a) 60 Muutus % 50 50 75 75 100 100 jah jah jah jah jah jah 94,7 95 98 100 100 100 Merekeskkonna kaitse suunamiseks ja mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks rakendatakse merestrateegiat ja selle meetmekava. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumiga viiakse 2019-2021 läbi RITA projekti „Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamine ja seire innovaatilised lahendused“ maksumusega 1 mln eurot, millega arendatakse teaduspõhiselt mereala ja ressursside seire- ja hindamismeetodeid. Rakenduslike projektidega GRASS ja CONTRA otsitakse uusi lahendusi mereressursside kasutamiseks viisil, mille tagajärjel paraneb ka mere keskkonnaseisund ja väheneb toitainete sisaldus. Viiakse läbi täiendavaid mere võõrliikide uuringuid ja nende ohjamistöid, et vähendada invasiivsete võõrliikide negatiivset mõju kohalikele liikidele, samuti taastada väärtuslikke mereelupaiku maksumusega 0,8 mln eurot. Toetatakse Eesti mereteadlaste osalemist JPI Ocean rahvusvahelise teaduskoostööprogrammi „Microplastics in the marine environment“ projektides mere mikro- ja nanoplastiku ning nende keskkonnamõju uurimiseks. Vee säästliku kasutamise edendamiseks, pinna ja põhjavee kaitse ning veeteenuse osutamise tagamiseks kavandatakse meetmeid veekogude hea seisundi saavutamiseks ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks. Määratakse reoveekogumisalad, kinnitatakse põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Veekogude hea seisundi saavutamiseks ja üleujutusohu riskide maandamiseks jätkub 2021. aastal 2018. aastal alustatud uute, so perioodi 2021–2027, veemajanduskavade ja meetmeprogrammide ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade koostamine, mis peavad valmima 2021. a lõpuks. Visiooni välja töötamine, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud. KeM-i juhtimisel jätkatakse tervikliku veekogumite seisundi parandamise projekti Ida- ja Lääne-Virumaal. LIFE IP CleanEST projekti raames parandatakse 10 aasta jooksul sealsete veekogumite seisundit ning analüüsitakse võimalusi, millega seisund paremaks saada. Projekt katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. Projekti tegevused hõlmavad 40 pinnaveekogumit, põhjaveekogumit ja nende valgalasid ning projekti raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest. 148 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Eluslooduse kaitse ja kasutus Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Tabel 133. Eluslooduse kaitse ja kasutus meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -29 338 -28 591 747 -2,5 Sh piirmääraga vahendid -21 741 -22 245 -504 2,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018 a) Asjakohaste kaitsekorralduskavadega kaetud vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 86 Natura loodusalade osakaal (% 86 86 86 86 86 pindalast) I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide kaetuse % 50 50 57 60 63 65 tegevuskavaga Metsanduse arengu suunamise jah jah jah jah jah Jah eesmärgid on kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi Jah jah Jah* Jah* Jah* jah* puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 56,3 (2019) uuendusraiete mahust, % 50 50* 50* 50* 50* Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud vastavalt Jah jah Jah Jah Jah jah suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavas toodud eesmärkidele Meetme peamine tegevus on liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine nii, et elupaigad toimiksid ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused oleksid jätkusuutlikud (sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks jm)). Arendatakse uut kaasaegsetele nõuetele vastavat Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. 2020.a alustas Keskkonnaministeerium LIFE-IP projekti “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks” elluviimist. Projekt kestab aastatel 2020-2029 ja selle eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit. Metsanduse arengu suunamiseks on oluline metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning metsade mitmekesise, tõhusa ja jätkusuutliku kasutamise tagamine. Erametsades on eesmärgiks metsauuendusmahtude suurendamine võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega, mida tehakse läbi metsauuendustööde tegemise toetamise ja metsaomanike teavitamise. Jätkatakse metsanduse arengukava aastani 2030 koostamist. Jahinduse arengus keskendutakse jahiulukiliikide mitmekesisuse ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamisele. 149 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Meetme eesmärk: Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt läbiviidud. Tabel 134. Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -16 432 -16 767 -335 2,0 Sh piirmääraga vahendid -12 993 -13 613 -620 4,8 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018 a) Valitsemise eesmärgiga maade osakaal, 95 100 100 100 100 100 % Registrisse kantud osa Eesti maismaa 99,1 99,4 99,9 100 100 100 territooriumist, % Maakatastris oleva informatsiooni 80 85 90 95 100 100 täielikkus, % Klientide rahulolu maa-ameti 82 83 84 85 86 87 kaardirakenduste ja teenustega, % Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot 4,3 4,4 4,6 4,7 4,8 4,9 kasutavate sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu automatiseeritus 80 85 88 90 92 95 Hoiatuste õigustuvus 95 96 97 98 99 99 Peamisteks tegevusteks on riigi maapoliitika kujundamine ja rakendamine ning riigi maatoimingute korraldamine sh maareformi läbiviimine, riigile maa omandamise korraldamine, maa arvestuse pidamine jm. Avalikkusele ajakohaste maakatastriandmete tagamine, sh e-katastri arendamine. Kvaliteetsete ja rohkemate ruumiandmete kättesaadavaks tegemine INSPIRE nõuetekohaste teenuste kaudu. Samuti meteoroloogiliste andmete hõivamine, ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine ning sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine. Meede: Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Meetme eesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus. Tabel 135. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -7 381 -6 538 843 -11,4 Sh piirmääraga vahendid -6 313 -5 921 391 -6,2 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018 a) Eesti elanike osakaal, kes hindab oma igapäevast käitumist keskkonnateadlikuks 82 84 86 88 (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) 150 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Eesti elanike osakaal, kes hindab teiste tegevust keskkonnateadlikuks (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna toimimisele (Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) 2020 2021 Muutus Muutus % 58 60 - 64 - 68 0 75 80 90 90 90 Peamiseks tegevuseks on keskkonnateadlikkuse kujundamine ja mitteformaalse keskkonnahariduse arendamine. Eesmärgiks on toimiv, erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus, usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Olulisemad tegevused selleks on keskkonnahariduslikke näituste, ürituste ja sündmuste korraldamine, muuseumikogude ja kodanikuteaduse edendamine, keskkonnaalasete õppeprogrammide ja teavitusürituste korraldamine ning teabematerjalide koostamine ja levitamine, keskkonnaalase teabe avaldamine jm. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke ja mõõdikuid on kirjeldatud täpsemalt Maaeluministeeriumi peatükis. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ning kalanduse programm. Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse programm Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Tabel 136. Kalanduse programmi eelarve Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -5 284 -5 900 -615 11,6 Sh piirmääraga vahendid -4 310 -4 282 28 -0,7 Investeeringud 0 -110 -110 100,0 Sh piirmääraga vahendid 0 -110 -110 100,0 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018 a) Heas seisus varude arv (suhtes 45 (2019) 50 52 53 60 61 majanduslikult oluliste varude arvu) Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks vähendatakse vajadusel liigse püügikoormusega piirkondades kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastatakse kalavarude kaitsemeetmeid ja tõhustatakse järelevalvet. 151 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Avatakse jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele ning taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalakasvatustes kasvatatud kalade noorjärke. Lisaks harrastuskalastajate ning kalurite teadlikkuse tõstmisele toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist. Lisaks muudetakse harrastuskalapüüki kättesaadavamaks, samas administratiivset koormust vähendades. Tabel 137. Kalanduse programmi kulude ja investeeringute eelarve Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) KeskkonnaKeskkonnaKeskkonnaKeskkonnaamet ministeeriumi Infoministeerium inspektsioon tehnoloogiakeskus Kulud kokku -2 837 -176 -385 -2 502 Osakaal programmi 48,1% 3,0% 6,5% 42,4% eelarvest sh sotsiaaltoetused -0,3 0 0 0 sh antud toetused -1 989 0 0 0 sh tööjõukulud -556 -96 -117 -1 752 sh majandamiskulud -291 -80 -242 -640 sh muud kulud 0 0 0 -1 sh mitterahalised kulud, 0 0 -25 -109 amortisatsioon Investeeringud 0 0 0 -110 Suuremaid kulusid on Keskkonnainspektsiooni tööjõukulud, et teostada kalanduse järelevalvet. Antud toetustest 48% moodustavad kalanduse programmist toetatavad tegevused nagu veeelustiku seisundi uuringud ja seisundi parendamine, kalandusuuringud ja kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumine ja avaldamine. Välisvahenditest rahastatavad tegevustoetused moodustavad 47% ja on ette nähtud vooluveekogude tervendamiseks. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Meede: Kestlik kalandus Meetme eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 138. Kestliku kalanduse meetme kulude eelarve Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -5 284 -5 900 -615 11,6 Kulud -4 310 -4 282 28 -0,7 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018 a) Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide 81 82 82 83 85 85 osakaal kalakaitses, % Majanduslik mõju (sotsiaalmajanduslik mõju) 278 278 320 320 320 450 harrastaja kohta aastas, € Kalanduse eesmärkide ja tegevuste elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisalade vahel. Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamise eest, mille eesmärk on saavutada olukord, 152 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kus kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalakasvatustes kasvatatud kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maaletuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning hakatakse arendama uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. 3.8. KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide tulemusvaldkonnas: kultuur ja sport ning rahvastik ja sidus ühiskond. saavutamist kolmes Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuulub üks valitsusasutus ja 10 hallatavat asutust, lisaks 4 avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud on 274 mln eurot, investeeringud kokku on 0,3 mln eurot ja tulud 8,3 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium umbes 90%, Eesti Rahva Muuseum 3,9%, Muinsuskaitseamet 3,3% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,3%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 153 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kõikides andmestikes edaspidi on võrdlusaastad 2019 ja 2020 korrigeeritud planeeritava 2021. eelarveaasta järgi. Tabel 139. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE TULUD 18 615 8 772 8 287 KULUD -253 684 -277 822 -274 371 Sh piirmääraga vahendid -205 758 -235 447 -230 160 INVESTEERINGUD -816 -287 -23 Sh piirmääraga vahendid -573 -70 -23 Muutus -485 3 452 5 287 264 47 Muutus % -5,5 -1,2 -2,2 -92,0 -66,9 Tulud Võrreldes 2020. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2021. aasta eelarves veidi väiksemas mahus (0,5 mln eurot). Vähenemise on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega (0,4 mln eurot). Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud väikest langust majandustegevusest laekuva tulu (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük) osas. Tabel 140. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik Saadud toetused Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Muud tegevustulud Finantstulud 2020 RE 11 559 9 2 765 133 5 4 144 6 211 30 2 436 91 5 0 2021 RE 5 867 3 2 321 0 3 94 Muutus -343 -28 -115 -91 -2 94 Muutus (%) -5,5 -91,7 -4,7 -99,8 -33,3 100,0 Saadud toetuste all kajastatakse vahendid loomemajanduse ja lõimumise projektide finantseerimiseks ja toetus välisprojektide kaasfinantseerimiseks. 2021. aastal saadud toetused kogumahus vähenevad, sest mitmed välisprojektid lõppesid 2020. aastal. Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti kaudu väljastatavad tegevuslubade eest saadavad tasud, kultuuriväärtuste väljaveolubade tasud ja muinsuskaitse pädevustunnistuste tasud. Riigilõivude kogutulu 2021. aastal mõjutab pädevustunnistuste väljaandmine ja selle eest saadavad riigilõivud. Pädevustunnistuste väljaandmine toimub viieaastase intervalliga. 2020. aastal anti välja suur hulk pädevustunnistusi, mistõttu 2021. aastaks nii suurt lubade väljastamist ei prognoosita ja seetõttu laekub ka vähem riigilõivu tulu. Tulu majandustegevusest teenivad peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügi, ürituste korraldamise, õppematerjalide raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2020. aastaga valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 2021. aastal langeb (0,1 mln eurot) seoses Eesti Rahva Muuseumi piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu ja muuseumikaupade müügi planeeritava languse tõttu. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist on seotud hoonestusõiguse tasuga ning rendituluga, millest suurema osa moodustab Solarise keskuse eest kogutav hoonestusõiguse tasu (90 tuh eurot aastas). Kulud Kultuuriministeeriumi eelarve kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 1,2 %. Eelkõige on need seotud välisvahendite arvelt kaetavate projektide mahu vähenemisega. 154 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kultuuriministeerium kajastab oma valitsemisalas kulusid, mis on seotud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisega. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest 3,5% läheb Eesti Kultuurkapitalile kunstide, rahvakultuuri-, kehakultuuri- ja spordiprojektide toetamiseks ja laekumine hasartmängumaksust panustab kultuuri- ja spordiprojektidesse. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 0,264 mln eurot, muutus on 92%. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve investeeringutest ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest on lisas 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 0,8 mln eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2021– 2024 ning valdkondlikes strateegiadokumentides - „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (Kultuur 2020), „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (Sport 2030) ning „Lõimuv Eesti 2020“. Koostamisel on lõimumisvaldkonna jätkuarengukava, esialgse nimetusega „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ ja kultuuripoliitika jätkustrateegia. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkonnad omavad tihedat seost ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigieelarve strateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi juhitavates nelja-aastastes programmides ning aastases ministeeriumi tööplaanis. Tabel 141. Kultuuriministeeriumi arengudokumentidega Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Rahvastik ja sidus ühiskond valitsemisala programmide seos Tulemusvaldkonna arengudokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja koostatav jätkustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ „Lõimuv Eesti 2020“ ja edaspidi selle jätkuarengukava, esialgse nimetusega „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ tulemusvaldkondade ja Programm Kultuuriprogramm Spordiprogramm Lõimumisprogramm Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, mille eesmärke viiakse ellu kolme programmi kaudu. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide 155 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Joonis 34. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude (välimine ring) ja investeeringute (sisemine ring) jaotus tulemusvaldkondade lõikes (tuhat eurot) Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. 156 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 35. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna programmid ja meetmed Tabel 142. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ning sihttasemed Eelarve 2020 2021 N/A -266 628 Kulud N/A -224 683 Sh piirmääraga vahendid N/A -23 Investeeringud N/A -23 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2018) Elanike kultuurielus osalemine, % 78,7 78 78 Allikas: Statistikaamet (2017) Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste 40,2 osakaal 16-64 vanusegrupist, % (2018) Allikas: Statistikaamet Muutus N/A N/A N/A N/A Muutus % N/A N/A N/A N/A 2022 2023 2024 78 78 78 47 - 50 Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 143. Kultuuriprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -221 334 -219 349 1 985 -0,9 Sh piirmääraga vahendid -187 700 -184 407 3 293 -1,8 Investeeringud -287 -23 264 -92,0 Sh piirmääraga vahendid -70 -23 47 -66,9 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Elanike kultuurielus osalemine, % 78,7 78 78 78 78 78 Allikas: Statistikaamet (2017) 157 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist.  Vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kaardistamine ning võimalike lahendusvariantide väljatöötamine.  Jätkatakse lugemise populariseerimist ning Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemisega.  Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise ja valdkonna mitmekesisuse säilimise tagamiseks toetatakse erinevates omandivormides tegutsevaid etendusasutusi.  Jätkatakse tööd etendusasutuse seaduse muutmise väljatöötamisega.  Jätkatakse Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist.  Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks suurendatakse 2021. aastal mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning kaastootmise toetamist.  Jätkatakse tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamist, eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone.  Jätkatakse Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitusele kaasa aitamist. Toimuvad ehitushanke eeltegevused - põhiprojekti koostamine ja detailplaneeringu menetlemine.  Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmine Eesti siseriiklikku õigusesse, sh meediateenuste seaduse muutmine.  Toetatakse Eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seni kättesaadav ei olnud.  2021. aastal aidatakse kaasa rahvusvahelise Euroopa Jazzfestivali toimumisele.  Ruumihariduse ja disainihariduse mudeli arendamine kõigil haridustasemetel (sh elukestva õppe võimaluste avardamine ja fokusseerimine).  Jätkatakse loomemajanduse arengu toetamist.  Eesti pärandihoidlate rajamiseks vajalike arhitektuurikonkursside läbiviimine – muuseumide kogude ühishoidlad Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ja Hiiumaal.  MuIS 2.0 arendamine – valmib uue infosüsteemi I etapp, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile ja algab uue infosüsteemi II etapp, mille eesmärk on välja arendada ülejäänud muuseumide töökeskkonna moodulid (s.h konserveerimine, näitused, digimine) ja avaliku keskkonna moodulid (s.h iseteeninduskeskkond), uuendada avaandmed ning migreerida andmed vanast andmebaasist uude.  Põhikooli õpilaste muuseumitundides osalemise toetussüsteemi rakendamise ettevalmistamine.  Taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ rakendamine muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks.  Muuseumide rahastussüsteemi analüüsi ja muutmise ettepanekute valmimine.  Pilootprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ jätkamine, mille kaudu soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta.  Ühekordselt suurendatakse Muinsuskaitseameti kaudu antavaid toetusi mälestiste omanikele.  Muinsuskaitseamet jätkab koostöös kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja valdkonna ekspertidega muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamist. 2019. aastal algasid tööd Kuressaares, Pärnus, Valgas, Tartus, Paides ja Rebalas. 2020. aastal alustati kaitsekordade 158 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri               uuendamist Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. 2021 jätkub kõikide kaitsekordade uuendamine. Rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua ka rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus ning tagada sellega üle-eestiline eväljaannete võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. Jätkub ühtse e-väljaannete laenutuse teenuse väljaarendamine kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele. Jätkub Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise projekteerimine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi kaasajastamine, mis tagab Rahvusraamatukogu passiivsäilituse vajaduse. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi rakendamine. Laulu- ja tantsupeo seaduse väljatöötamise ettevalmistamine. Rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamine, sh juriidiliste aluste väljatöötamine. Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu ideekavandi konkursi ettevalmistamises ja korraldamises osalemine koostöös Tallinna Linnavalitsuse, Eesti Kooriühingu, Eesti Lauluja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti Arhitektide Liiduga. Jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine, eesmärgiga teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik kultuuripärandist ehk 33%. Jätkatakse „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamist. „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine. Eesti kultuuri kestlikkuse suurendamine läbi teadus- ja arendustegevuse. Töötatakse välja ja rakendatakse täiendavad riiklikud programmid eesti keele, ajaloo ja kultuuri uurimise ja arendamise kõrge teadusliku taseme tagamiseks. Kunstihoone Sihtasutusele eraldatakse toetust Kunstihoone rekonstrueerimiseks. Regionaalselt oluliste kultuuriobjektidena toetatakse Pärnu Kunstisadamat, Rahvusvahelist Artur Kapi Ühingut ja Ajakeskus Wittensteini. Kultuuriprogramm jaguneb kolmeks meetmeks: 1) Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine, 2) Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine, 3) Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine. Programmi eesmärgi saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuurivaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. 159 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri INVESTEERINGUD Kultuuriprogrammi eesmärgi täitmiseks investeeritakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogule teavikute soetamisse 23 000 eurot. Tabel 144. Kultuuriprogrammi investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus IT investeeringud -216 0 Eesti Lastekirjanduse Keskus põhivara soetus -23 -23 Võru Instituut, Dr. Fr. Kreutzwaldi -47 0 Memoriaalmuuseum 216 0 47 Muutus % -100,0 0,0 -100,0 Tabel 145. Kultuuriprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Eesti Eesti Rahvakult Eesti Võru Kultuuriminist Muinsuskaits Rahva Lastekirjan uuri Hoiuraamatu Instit eerium eamet Muuse duse Keskus kogu uut um Keskus Kulud kokku 197 939 7 806 8 090 2 725 1 054 806 930 Osakaal programmi 90,2% 3,6% 3,7% 1,2% 0,5% 0,4% 0,4% eelarvest sh tööjõukulud 2 807 1 892 3 130 700 448 406 657 sh majandamiskulud 1 536 1 231 3 961 229 599 400 260 sh sotsiaaltoetused 376 204 0 0 0 0 0 sh antud toetused 148 098 559 0 1 796 0 0 0 Sh investeeringutoetuse 17 642 3 864 0 0 0 0 0 d sh muud kulud 27 332 0 0 0 0 0 0 sh amortisatsioon 148 57 999 0 7 0 13 Investeeringud 0 0 0 0 0 23 0 Meede: Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Tabel 146. Meetme „Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -115 555 -132 250 -16 695 14,4 Kulud -100 627 -116 412 -15 786 15,7 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Teatrikülastuste arv Eestis (mln) 1,3 mln (2019) 1 1 1 1 2 Allikas: Eesti Teatri Agentuur Uuslavastuste arv 222 (2019) 180 180 180 180 180 Allikas: Eesti Teatri Agentuur Kinokülastajate arv (mln) 3,69 (2019) 3 3 3 3 3 Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti filmide publiku turuosa suurus kinolevis 17,85% (2019) 10 11 14 17 17 Allikas: Eesti Filmi Instituut Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse (ilukirjandus/nimetust) 66 (2019) 70 70 70 70 70 Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus 160 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste arv Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis korraldatud näitustest, % Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (näituste arv) Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel (kunstnike arv) Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, % Allikas: Kultuuriministeerium Eesti meediavabaduse indeks Allikas: Piirideta Reporterid Eesti autorite teoste esitamisest laekunud tasud, eur Allikas: Eesti Autorite Ühing Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot Allikas: Konjunktuuriinstituut 2020 2021 Muutus 184 (2019) 110 120 120 120 120 19,5 (2019) 17 20 20 20 20 138 (2019) - 80 80 80 80 117 (2019) - 110 110 110 110 58 (2018) 59 60 61 62 62 12,27 (2019) - 12,27 12,27 12,27 12,7 1 878 112 (2019) - 1520000 1520000 15200 00 152000 0 2,4 (2019) - 2,7 2,8 2,5 2,6 Muutus % Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ajakirjanduse arengut ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamiseks ja arendamiseks on meetme tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine. Selleks, et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt ning loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. Kunstniku- ja kirjanikupalga 3-aastane pilootperiood käivitus 2015. aastal. 2019. aastal sai Kultuuriministeeriumi eelarvest loomeliitude kaudu palka 22 loovisikut. Väärtustamaks kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Samuti pööratakse suurt tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti keelsele lasteraamatule, milles on väga oluline roll Eesti Lastekirjanduse Keskusel, kes muuhulgas viib ellu tegevusi ka lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse tõlkijate koolitamist, Eesti osalemist 161 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata ning lähtudes etendusasutuste sisulisest mitmekesisusest kui ka regionaalsest kättesaadavusest. Kultuuriministeerium toetab nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi, samuti harrastusteatrite kogukondi. Eestisse tuuakse silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid. Viimasele eesmärgile keskenduvad nii etenduskunstide keskused kui ka üha kasvav hulk Eestis toimuvaid rahvusvahelise haardega festivale. Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Toetus võimaldab aastas teha keskmiselt kolm uut täispikka mängufilmi ja kuus kuni kaheksa täispikka dokumentaalfilmi, sh kaks rahvusvahelist koostööfilmi. Samuti toetab Kultuuriministeerium väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist ning põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF. Lisaks jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Meediamaastikul on peamiseks arengusuunaks olnud internetiteenuste kiire areng. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks uuendatakse 2020. aastal meediateenuste seadust, millega saavad muu hulgas olema reguleeritud ka videojagamisplatvormid. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalikõigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ning hoidmisele. Muusikavaldkonda ja seal tegutsevaid organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu, autoritasudest Eesti Autorite Ühingu kaudu ning EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust. Lisaks on oluline tuua Eestisse uut kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustada eesti muusikat ja muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist. Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, samuti mäluasutuste tegevusse, kellel on suur roll kunsti avalikuks saamisel. Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi oluline. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele, edendades sealhulgas arhitektuuripoliitikat, mille siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Linnaruumi kvaliteedi 162 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri parandamine ja linnakeskuste elavdamine on. Lisaks sellele toetatakse koostöös erialaliitudega disainivaldkonna arengut, arhitekte ja disainereid, pakutakse tegevustoetusega tuge Arhitektuurikeskusele ja Eesti Disainikeskusele ning valdkondlikke mäluasutusi, toetatakse Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia arhitektuuribiennaalil, antakse taotlusvoorude ja sihtkapitalide kaudu toetusi valdkonna arendusprojektidele aidatakse kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele. Meede: Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Tabel 147. Meetme „Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -65 310 -67 333 -2 023 3,1 Kulud -57 608 -59 397 -1 789 3,1 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Muuseumikülastuste arv (mln) 3,5 (2019) 3,3 3,3 3,3 3,3 3,3 Allikas: Statistikaamet Muuseumide teenused on mitmekesised ja avalikkusele kättesaadavad (jah/ei) Jah (2019) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Statistikaamet Rahvaraamatukogude laenutuste arv (mln) 10,3 (2019) 10 10 10 10 10 Allikas: Statistikaamet Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv (mln) 9 (2018) 8,4 8,4 8,4 8,8 8,8 Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Eesti raamatukogude virtuaalkülastuste arv (mln) 8,4 (2019) 8,4 8,4 8,4 8,4 8,4 Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Rahvakultuuriharrastajate arv 82 540 Allikas: Rahvakultuuri Keskuse 83 000 83 000 83 000 83 000 83 000 (2019) andmekogu Kasutuses olevate ehitismälestiste 74,7 osakaal (%) 75,5 75,5 75,5 75,5 75,5 (2019) Allikas: Muinsuskaitseamet Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub seitse riigimuuseumi ja kolmteist riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu. Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud neli muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Muuseumipoliitikat rakendatakse läbi Muinsuskaitseameti, kelle eesmärk on arendada 163 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri muuseumivaldkonda Eestis, olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma tegevusega muuseumide koostööd. Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused, luues tasakaalu mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid, välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes. Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda ning elus paremini hakkama saada. Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). Meede: Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Meetme eesmärk: Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Tabel 148. Meetme „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -40 182 -19 766 20 417 -50,8 Kulud -29 395 -8 597 20 798 -70,8 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Tulu ettevõtte kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega, % 24 (2015) 28 Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Tulu töötaja kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega, % 39 (2015) 50 Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 164 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht (TB) Allikas: Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv 3847 (2018) 2020 2021 Muutus 6397 9302 10912 Muutus % 12522 14132 Kultuuri valdkondadeülese arendamise, koostöö ja rahvusvahelistumise meetme tegevusteks on kultuurivaldkonna digitaliseerimine, kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine, loomemajanduspoliitika kujundamine, valdkonna toetamine ning arendamine ja valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus. Digiteerimine on üks parimaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand säilib ning on kättesaadav võimalikult paljudele. Eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid – alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega, mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning tõstab Eesti konkurentsivõimelisust. Rahvusvahelisi projekte toetatakse nii taotlusvoorude kui ka valdkondlikele arenduskeskustele antavate otsetoetuste kaudu, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Loomemajanduse arendamise eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tabel 149. Spordiprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed* Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud -47 658 -47 279 379 Sh piirmääraga vahendid -40 861 -40 276 585 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 tase (2018) 165 Muutus % -0,8 -1,4 2023 2024 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Liikumisharrastusega regulaarselt (2 x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16-64 vanusegrupist Spordiorganisatsioonide arv Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, % Treenerikutsete arv 2020 40,2 (2018) 2021 Muutus Muutus % - - 47 - 50 2700 2700 2700 2700 2700 188 000 192 000 196 000 200 000 204 000 52,15 (2019) 53,5 55 56,5 58 59,5 3400 (2019) 3425 3 450 3 475 3 500 3550 2661 (2019) 184 481 (2019) *Mõõdikute aluseks on Eesti spordiregistri ja Statistikaameti andmed Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  2021. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.  Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist  Jätkatakse Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist.  Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist. 2021. aastal alustatakse hallide rajamisega Pärnus, Rakveres, Kuressaares ja Jõhvis.  Regionaalselt oluliste spordiobjektidena toetatakse Kohtla-Järve spordikeskust, Loksa spordikeskuse staadionit ja Sillamäe linna spordikompleksi Kalevi staadionit.  Jätkatakse Tartumaa Tervisspordikeskuse tegutsemiseks vajaliku taristu arendamist. 2021 toimub keskuse väljaehitamise projekteerimine.  Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist.  Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“, ja laiendab ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades.  Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni ratifitseerimisprotsessiga jätkamine.  Panustamine toitumise ja liikumise rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse.  Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga.  Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude, kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide, arendamine ja võimestamine.  2022. aastani jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine olemasoleva toetusmeetme raames.  Kultuuriministeerium jätkab rahastamissüsteemi korrastamist ja väljatöötamist, sh koostöös Eesti Kultuurkapitaliga. Eesmärk on rahastada tippsporti süsteemselt ning pikema perspektiiviga ja luua senisest enam võimalusi erinevatele liikumisharrastust edendavatele projektidele. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (Sport 2030). Sport 2030 kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. 166 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordi valdkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse ning avalik-õigusliku juriidiliste isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. Tabel 150. Spordiprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Kultuuriministeerium Kulud kokku 47 279 Osakaal programmi eelarvest 100,0% sh tööjõukulud 548 sh majandamiskulud 209 sh sotsiaaltoetused 263 sh antud toetused 26 972 sh investeeringutoetused 16 137 sh muud kulud 3 108 sh amortisatsioon 42 Meede: Saavutusspordi edendamine Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud Tabel 151. Meetme „Saavutusspordi edendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Muutu Eelarve 2020 2021 Muutus % s -39 549 -39 173 376 -0,9 Kulud -32 804 -32 219 585 -1,8 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel 24 (2019) 34 34 36 36 36 saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 256 (2019) 360 260 260 260 260 spordialadel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel 77 (2019) 82 82 86 86 86 saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel 250 278 (2019) 250 250 250 250 ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud 2 (2019) 0 2 1 2 0* suurekoosseisuliste võistkondade arv (Eesti spordiregister) 167 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 2021 Muutu s 1 (2019) 1 1 1 1 1 1 (2019) 2 2 2 3 3 0 (2019) 1 1 1 1 1 13 (2019) 20 20 20 20 20 18 (2019) 20 20 20 20 20 Eelarve Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv (Eesti spordiregister) Eestis läbiviidud olümpiamängude distsipliinide rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv (Eesti spordiregister) Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude distsipliinide ja spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv (Eesti spordiregister) Muutus % Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks, tunnustatakse tulemusliku tegutsemise ja saavutuste eest sportlasi, sporditegelasi ja treenereid, toetatakse spordimeditsiini ning spordiinfo kogumist ja arendustegevusi. Kultuuriministeerium kujundab ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Sihtasutuse Eesti Antidoping tegevust. Sihtasutus Eesti Antidoping, mille on loonud EOK, on ausat sporti edendav asutus, kes teeb dopinguvastast võitlust ja dopingukontrolli, korraldab dopinguvastast haridustööd ning arendab rahvusvahelist dopinguvastast koostööd. Eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Ministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevuse toetamises ennetustegevuste ja testimiste läbiviimiseks, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti loomises ja rahastamises ning koostöö edendamises Politsei- ja Piirivalveameti ja spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. 168 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Meetme eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Tabel 152. Meetme „Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -8 109 -8 106 3 0,0 Kulud -8 056 -8 057 -1 0,0 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate inimeste 14,3 (2018) 18 23 osakaal, % 16–64 vanusegrupist (Tervise Arengu Instituut) Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Programmi liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Kultuuriministeerium edendab liikumisharrastust organiseeritud liikumisharrastusse enim panustavate partnerorganisatsioonide tegevuse ja projektide toetamise ning liikumist soodustava taristu, peamiselt regionaalsete tervisespordikeskuste ja terviseradade arendamise kaudu. 169 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulemusvaldkond Rahvastik ja sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Joonis 36. Rahvastik ja sidus ühiskond tulemusvaldkonna Kultuuriministeeriumi poolt elluviidavad programmid ja meetmed Tabel 153. Rahvastik ja sidus ühiskond tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 tase Tegeliku rahvaarvu vahe statistikaameti 2019. Mõõdik väljatöötamisel aasta rahvastikuprognoosiga Eesti kodanike rändesaldo Mõõdik väljatöötamisel 2023 2024 Kultuuriministeerium panustab Rahvastiku ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda Lõimumisprogrammi kaudu. Ülejäänud programmide elluviimise eest Rahvastiku ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonnas vastutab Siseministeerium. Lõimumisprogramm Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Tabel 154. Lõimumisprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Kulud -9 117 -7 742 1 374 Sh piirmääraga vahendid -6 956 -5 478 1 479 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2018) 170 2020 2021 2022 Muutus % -15,1 -21,3 2023 2024 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Tugeva riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast, (%) Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast, (%) Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel, eestlased (%) Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel, teised rahvused,% Enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast eestlaste seas (peavad seda heaks või väga heaks), % Enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast teistest rahvustest elanike seas (peavad seda heaks või väga heaks), % Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), % Eesti keele mitte oskavate inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest (ei valda eesti keelt), % Kontaktide tihedus eestlaste vahel (osakaal, kellel on palju kontakte), % Kontaktide tihedus teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on palju kontakte), % 2020 2021 Muutus - - 51 - - 55 - 31 (2017) 40 - - 45 - 57 (2017) 70 - - 75 - 85 (2017) 85 - - 85 - 83 (2017) 83 - - 85 - 41 (2017) 42 - - 50 - 10 (2017) 9 - - 8 - 38 (2017) 49 - - 55 - 64 (2017) 69 - - 75 - 39 (2017) 47 (2017) 38 Muutus % 40 - Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks:  „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamine ja rakendamise alustamine.  Koostöö jätkamine Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused.  Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemustrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist.  Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava projektiga ESTROM 2, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi.  Jätkatakse Integratsiooni Sihtasutuse juurde loodud nõustamise tugiüksuse kaudu kohanemisteenuste väljatöötamist ja tugivõrgustiku loomist tagasipöördumise soodustamiseks.  Tihendatakse eri rahvustest inimeste omavahelisi kontakte, milleks arendatakse teenuseid spordi ja kultuuri valdkonnas.  Tõhustatakse eesti keele omandamist, jätkates täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate õpetajate täiendkoolitustega, pöörates suuremat tähelepanu mitteformaalsetele keeleõppetegevustele eesti keele praktiseerimiseks ning investeerides täiendavate keeleõppevõimaluste pakkumiseks IT-lahendustesse. 171 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Vene ja eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpilaste kommunikatiivse keeleoskuse suurendamiseks jätkatakse õpilasvahetusi eri õppekeelega üldhariduskoolide vahel.  Suunatakse täiendavaid vahendeid väliseesti noorte kultuuritegevustesse. Rahvuskaaslaste koostöövõrgustike tekke toetamiseks korraldatakse kootöötegevusi ja suviseid õppelaagreid 13-18-aastastele väliseesti noortele.  Aastaringselt hoitakse ja arendatakse rahvuskaaslaste koostöövõrgustikku GlobalEstonian.com veebiportaali kaudu,  2021. aastal valmistutakse rakendama uut struktuurivahendite 2021-2027 perioodi lõimumistegevuste elluviimiseks.  Toetatakse hõimurahvastele suunatud kultuurikoostööd, hõimuliikumise arendamist Eestis ja soome-ugri riikide vahel ning MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevust. Eesti lõimumispoliitika lähtub kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides, ning arvestab Euroopa Liidu tasandil kindlaksmääratud ja kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistikku. Lõimumise all mõistetakse ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalmajandusliku sidususe suurenemist. Lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Lõimumisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Samuti analüüsitakse tulemusi mõõdikute monitoorimise kaudu. Tabel 155. Lõimumisprogrammi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Kultuuriministeerium 7 742 Kulud kokku 100,0% Osakaal programmi eelarvest 506 sh tööjõukulud 210 sh majandamiskulud 0 sh sotsiaaltoetused 7 004 sh antud toetused 21 sh amortisatsioon Meede: Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Meetme eesmärk: tagada õiguslik ja toetav lõimumist soodustav keskkond. 172 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 156. Meetme „Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -9 117 -7 742 1 374 -15,1 Kulud -6 956 -5 478 1 479 -21,3 sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Lõimumispoliitika on koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Partnerministeeriumid Jah Jah Jah Jah Jah Jah panustavad pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik, ei/jah Kaasajastatud õigusaktid ja antavad toetused vastavad sihtrühma Jah Jah Jah Jah Jah Jah vajadustele ja loodud lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah Programmi meede jaguneb kaheks tegevuseks – lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine, mille raames osutatakse kokku seitset lõimumisele suunatud avalikku otsest ja kaudset teenust. Meetme raames toimub lõimumispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeeriumi osalusel kujundatakse vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat, seiratakse rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmist ja rahvusvähemuste õigusi ning viiakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme. Lõimumispoliitika rakendamisel on eesmärgiks tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuskultuure ning soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühine kultuurija infoväli. Valdkonna peamine koostööpartner ja teenuste rakendaja on INSA, mille peakontor asub Narvas. Tallinnas ja Narvas asuvad 2019. aastal tööd alustanud eesti keele majad, mis on INSA struktuuriüksused. Koostöös INSA-ga toetatakse vähemusrahvuste kultuuriautonoomiat, partnerorganisatsioone rahvuskultuuride säilitamiseks ja edendamiseks ning koostöö ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks, keele- ja lõimumiskoolitusi, rahvuskaaslasi läbi keelelaagrite korraldamise ning INSA nõustamis- ja infosüsteemi arendamist ja rakendamist. Hõimurahvastega koostööd ning vastavat valdkondlikku kommunikatsiooni viib ellu MTÜ Fenno-Ugria Asutus. 173 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.9. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest Tabel 157. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 2021 Muutus Muutus % 337 637 447 611 547 699 100 088 22,4 TULUD -472 015 -840 462 -823 709 16 753 -2,0 KULUD -304 959 -470 892 -347 971 122 921 -26,1 Sh piirmääraga vahendid -212 215 -190 457 -226 106 -35 649 18,7 INVESTEERINGUD -184 047 -160 163 -176 670 -16 507 10,3 Sh piirmääraga vahendid -13 740 -1 225 920 -3 000 1 222 920 -99,8 FINANTSEERIMISTEHINGUD Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 7 asutust. Valitsemisala kulude koondeelarve moodustab umbes 7,7% riigieelarve kulude mahust. Valitsemisala siseselt moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) eelarve 56% ning Maanteeameti (edaspidi ka MA) eelarve 38% valitsemisala kulude koondeelarvest. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad kogu MKMi eelarve mahult alla 3%. MKMi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu energeetika, e-riigi ja sideturu arendamise, küberturvalisuse, transpordi ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ja ehituse poliitikat. Tulud Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 100,1 mln eurot ehk 22%. Tulude suurenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste, majandustegevuse tulude, kaupade ja teenuste ning põhivarade müügi tulude kasvust. Tabel 158. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus Muutus (%) tegelik Saadud toetused 180 201 297 818 386 872 89 054 29,9 Riigilõivud 35 450 35 366 30 438 -4 927 -13,9 Tulu majandustegevusest 4 121 2 525 3 603 1 078 42,7 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 26 962 27 974 46 395 18 421 65,9 Tulu põhivara ja varude müügist 428 24 3 324 3 300 13 750,0 Trahvid ja muud varalised karistused 212 263 248 -15 -5,7 Muud tegevustulud 78 20 427 20 027 -400 -2,0 Intressi- ja dividenditulud 62 495 63 215 56 792 -6 423 -10,2 Saadud toetused  Struktuuritoetused, kus kajastatakse rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskuse (edaspidi ka KIK), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) ja Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) prognoositavaid väljamakseid. Suurenemine on tingitud Rail Baltic projekti elluviimiseks saadava välistoetuse kasvust. 174 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Välisabi projektide riiklik kaasrahastamine jääb võrreldes 2020. aastaga samale tasemele. Riigilõivud  Lennuameti toimingutelt 0,2 mln eurot.  MAi poolt tehtavad toimingud 25 mln eurot.  TTJAi poolt tehtavad toimingud 5 mln eurot.  Veeteede Ameti toimingutelt poolt tehtavad toimingud 0,2 mln eurot. Tulu majandustegevusest Tulu majandustegevusest laekub MAile Maanteemuuseumi piletitulust, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt ning karjäärimaterjalide müügist. Tulusid kasutatakse muuseumi kuludeks, riigiteede remondiks ja Keskkonnaametile keskkonnatasude maksmiseks. MA tulu suureneb Maanteemuuseumi piletitulu ning raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt saadava tulu arvelt (kokku 0,4 mln eurot). Veeteede Amet (edaspidi VA) saab tulu elektrooniliste kaartide müügist ja sadamate hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Nimetatud tulusid on suurendatud 0,2 mln euro võrra seoses teenuste mahu kasvuga. RIA saab tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks, tulud suurenevad 0,5 mln eurot seoses teenuse mahu kasvuga. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist  VA veeteetasud 13,3 mln eurot.  TTJA sageduslubade müük 25,4 mln eurot.  MKM taastuvenergia statistiliste ülekannete müük 7,6 mln eurot. VA kogutavad veeteetasud kasvavad seetõttu, et 2020. a lisaeelarvega vähendati nende eelarvet. Ülejäänud tulude suurenemine tuleneb peamiselt TTJA sageduslubade ja MKMi taastuvenergia statistiliste ülekannete müügitulust. Tulu põhivara ja varude müügist  TTJA Sõle 23A, Tallinn hoone müük 1,4 mln eurot.  EGT Kadaka 82, Tallinn hoone müük 1,9 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused MAi, TTJAi, ja VAi trahvid 0,2 mln eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Muud tegevustulud  Muud tulud kajastavad viivisintressitulu VAi nõuetelt 15 000 eurot, nõuete rikkumiste eest laekuvaid sunnirahasid TTJAil 12 000 eurot ning MAi teekasutustasu 20 mln eurot. Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2021. aasta kevadel pärast 2020. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Eesti Loots, AS Teede Tehnokeskus, AS Operail, Elering AS ja AS Kredex Krediidikindlustus. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 2%, mis on tingid peamiselt välistoetuste mahu vähenemisest. Välisvahendite arvelt kaetavate kulude prognoos on vähenenud seoses 175 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmete lõppemisega. Rail Baltic projekti rahastus kasvab seoses suuremahuliste projekteerimistöödega ja viaduktide ehitusega. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 35,6 mln eurot (19%), millest enamuse moodustavad MAi investeeringud teedesse. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (edaspidi RKAS) kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Finantseerimistehingud Tabel 159 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 Muutus Muutus (%) tegelik Finantseerimistehingud -23 392 -1 225 920 -3 000 1 222 920 -100,0 Lühiajalised finantsinvesteeringud -23 392 -1 225 920 -3 000 1 222 920 -100,0 Vahendeid kasutatakse Rail Baltic Estonia OÜ osakute märkimiseks. Valitsemisala eelarve administratiivselt ja majandusliku sisu lõikes on seletuskirja lisas 2. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 55,6 mln eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Tabel 160. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulemusvaldkondade ja arengudokumentidega Tulemusvaldkond valitsemisala programmide Tulemusvaldkonna arengudokument Energiamajanduse arengukava aastani 203049 Programm Infoühiskond Infoühiskonna arengukava 202050 Transport Transpordi arengukava 2014-202051 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-202052 Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 Ehituse pikk vaade 2020-2040 (koostamisel) E-riigi ja sideturu arendamise programm Küberturvalisuse programm Transpordi programm Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Energeetika Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus 49 Energeetika programm Ehitus https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 50 https://www.mkm.ee/et/arengukavad 51 https://www.mkm.ee/et/arengukavad ; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf 52 https://kasvustrateegia.mkm.ee/ 176 seos 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas. Need jagunevad kuueks programmiks, mille kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine. ning aruandlus:  Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika programm ja mille pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Energiamajanduse arengukavas aastani 2030.  Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: e-riigi ja side arendamise programm ning küberturvalisuse programm, mille pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Infoühiskonna arengukavas.  Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi programm, mis lähtub koostamise hetkel kehtiva Transpordi arengukava 2014–2020 eesmärkidest, meetmetest ja tegevustest ning arvestab TAK 2021+ võimalike vajadustega.  Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm ja ehituse programm, mille pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 ja Eesti riiklikus turismi arengukavas 20142020. Joonis 37. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus energeetika, infoühiskonna, transpordi ning teadus- ja arendustegevus ja ettevõtluse tulemusvaldkonna programmide lõikes (mln eurot) 177 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulemusvaldkond energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Tabel 161. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tegelik tase Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid Ei ole täidetud täidetud arvestav kütuste ja energia kättesaadavus määratud ABD ABD tarbijale 2022 2023 2024 täidetud ABD täidetud ABD täidetud ABD Joonis 38. Energeetika tulemusvaldkonna jagunemine programmiks ja meetmeteks Energeetika programm53 Programmi eesmärk: Energeetika programmi eesmärgiks on tagada Eestis pidev energiavarustus ning energiavarustuse ja -tarbimise säästlikkus, mis kindlustab tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustuse. Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energeetika programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud komposiitindikaator Energy Trilemma Index54, mis iseloomustab riigi energiamajanduse seisundit kolmest aspektist:  energiajulgeolek;  energia kättesaadavus ja taskukohasus;  energeetika keskkonnamõju. Energeetika programm on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisveebis https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 54 https://trilemma.worldenergy.org 53 178 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 162. Energeetika programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -33 674 -31 156 2 518 -7,5 Kulud -2 528 -2 433 95 -3,8 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus BAB ABD ABD ABD ABD ABD tarbijale. Allikas: Maailma Energeetikanõukogu Nende aspektide seisundit iseloomustatakse klassiga, kus A on parim ja D halvim. Seisundi klassi määramise aluseks on arvulised indikaatorid. 2019. aastal oli see komposiitindeks määratud 128’le riigile maailmas, riikide üldises pingereas oli Eesti 30.-ndal kohal. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Jätkatakse juba olemasolevate struktuurivahenditest ja EL HKS CO2 kauplemissüsteemi enampakkumistuludest rahastatavate meetmete rahastamist ning viimaste taotlusvoorude läbiviimist: • Toetatakse biometaani tarnimist ja tankimist tanklates ning biometaani tarbivate liiniveobusside kasutamist (>10 mln eurot, sh 4 mln eurot ÜF vahendeid). 2020. aastal on taastuvenergia osatähtsuse eesmärgiks transpordisektoris 10%. Toetuse tulemusena antakse oluline panus 2020.aasta transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisesse, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks aastal 2030 (2030. aasta eesmärk on 14%). • Toetatakse amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist ja/või uue soojatorustiku rajamist (4 mln eurot). Selle tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. • Toetatakse kaugküttekatelde renoveerimist ja/või rajamist ning kütuste vahetust (4,5 mln eurot). Eesmärgiks on energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis jätkusuutliku kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. • Toetatakse tänavavalgustuse taristu renoveerimist energiasäästu eesmärgil (11 mln eurot). Eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine, mille tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. • Alustatakse elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetme (ca 4 mln eurot) elluviimist • Alustatakse vesiniku väärtusahela piloteerimise meetme (ca 5 mln eurot) elluviimist  Kliimaneutraalse elektritootmise analüüsimiseks Eestis kaasati Euroopa Komisjonilt 0,5 mln euro suurune rahastus, lahendusettepanekud koos mõjuanalüüsidega valmivad eelduslikult 2021. aasta lõpuks.  Uute meetmete ning olemasolevate meetmete rahastuse jätkamise kavandamine toimub vastavalt Euroopa Liidu rahastute (struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, taastefond) ajakavale. Meetmed ning nende maht selguvad tõenäoliselt 2020. aasta lõpus või 2021. aasta alguses. 179 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 163 Energeetika programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kulud kokku -31 156 Osakaal programmi eelarvest 100% sh tööjõukulud -1 007 sh majandamiskulud -303 sh antud toetused juriidilistele isikutele -1 140 Sh investeeringutoetused -21 091 sh muud kulud -7 602 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -14 Energeetika valdkonnas on 3 põhilist eesmärki: taastuvenergia osatähtsuse suurendamine, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine. Ministeeriumi peamised teenused on elektri- ja gaasi valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine ning transportkütuste turukorralduse ja soojusmajanduse valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika programm, mille tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Suure osa programmist moodustavad toetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), KredExi ja AS Eleringi kaudu, mille eesmärgiks on primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osatähtsuse suurendamine energia summaarses lõpptarbimises. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. Energeetika programm koosneb kahest meetmest:  energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ning  primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Meetme eesmärk: Energiamajanduse tagamine ja energiaturu korraldus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Tabel 164. Energiavarustuse tagamise ja energiaturu korralduses meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -709 -785 -76 10,7 Kulud -668 -739 -71 10,6 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Tagatud on energiataristu N-1 Täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud kriteerium.55 Tagatud on elektri- ja gaasituru täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud toimimine Eestis Meede jaguneb neljaks programmiliseks tegevuseks, milles keskendutakse järgmistele tegevustele: 55 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 180 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri    elektri- ja gaasivarustuse tagamine, kus tegeletakse peamiselt valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamisega; transportkütuse turu reguleerimise ja kütusevarude säilitamise tagamine; soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne. Elektrivarustuse tagamise saavutamiseks suheldakse pidevalt turuosalistega, töötatakse välja ja uuendatakse elektrituru-alaseid õigusakte, elektrimajanduse valdkonnas tehakse regionaalset ning rahvusvahelist koostööd. Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele tuginev regulatsioon tagab kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Transportkütuste turul on eesmärgiks tagada aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transportkütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes Euroopa Liidu õigusest ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ees võetud kohustustest. Kaugkütte osas on olulisel kohal saavutada olukord, kus teenuse hind on jõukohane kõigile tarbijatele, tagatud on seadmete töökindlus, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Tabel 165 Primaarenergia tõhusama kasutuse ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % 2 593 -7,9 Kulud -32 964 -30 371 -1 861 -1 694 167 -9,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Energia lõpptarbimine, TWh 33,4 33,3 33,3 33,3 33,3 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse 53,7 56 57 58 58,4 ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, 19,7 >20 >20 >20 >25 % Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 3,3 10 8,5 7,6 transpordisektoris, % Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu meede koosneb kahest programmilisest tegevusest:  taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja  energiatõhususe suurendamine. Taastuvenergia osatähtsuse kasvu panustavad tegevused nii soojusmajanduses kui elektrienergia tootmise edendamises ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamises transpordis. 181 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele. Taastuvelektri osatähtsuse suurendamisel liigutakse järk-järgult turupõhisemate lahendusteni. Alates 2021. aastast kujuneb toetusmäär vähempakkumiste tulemusena. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis panustab oluliselt nii taastuvenergia transpordisektoris kasutamise suurendamisesse kui ka metaankütuste osakaalu tõusu maanteesõidukite energiatarbimises. Selleks tuleb ettevõtjatele ja investoritele luua motiveeriv majanduskeskkond biokütuste ja teiste alternatiivkütuste tootmiseks ja tarbimiseks, tagada pikaajaline investeeringukindlus. Biometaani kasutuselevõtu hoogustamisel liigutakse järk-järgult üle turupõhistele lahendustele, uusi toetusmeetmeid kavandatakse uute taastuvate transpordikütuste (nt vesinik, elekter) kasutuselevõtuks. Energiatõhususe suurendamise eesmärk on muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevuse „Energiatõhususe suurendamine“ olulisteks tegevusteks on energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Valdkonna eesmärkide täitmisse panustavad meetmed on tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIK kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu. Samuti panustavad programmi tegevusse mitmete teiste programmide (nt ehituse programm) tegevused. Tulemusvaldkond infoühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Tabel 166. Infoühiskonna tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -67 499 -59 509 7 990 -11,8 Kulud -38 683 -22 516 16 167 -41,8 Sh piirmääraga vahendid -3 429 -2 685 744 -21,7 Investeeringud -3 001 -1 869 1 132 -37,7 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti 18 22 24 26 26 kasutamise osakaal % Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas % 59,68 70 80 90 90 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas 65,18 75 80 85 85 % Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti 60 65 67 69 71 71 omavatest elanikest % Interneti mittekasutajate osakaal 16-749,8 10 8 6 5 5 aastaste Eesti elanike seas % 182 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri IKT-spetsialistide osakaal koguhõives % Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal % Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest % 6,80 7 8 8 8 8 168 148 138 128 128 3,10 3,10 3,10 3,10 3,10 57,60 65 65 65 65 Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: e-riigi ja sideturu arendamise programm ning küberturvalisuse programm. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Infoühiskonna tulemusvaldkonna Infoühiskonna arengukavas56. pikaajalised arengueesmärgid on Joonis 39. Infoühiskonna tulemusvaldkonna jagunemine programmiks ja meetmeteks 56 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 183 kokku lepitud 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 40. Infoühiskonna tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes (mln eurot) E-riigi ja sideturu arendamise programm57 Programmi eesmärk: Arendada välja tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav ning tehnoloogilisi oskusi ja haridust soodustav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris. Tabel 167. E-riigi ja sideturu arendamise programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -63 627 -53 423 10 204 -16,0 Kulud -35 069 -18 260 16 809 -47,9 Sh piirmääraga vahendid -3 295 -2 535 760 -23,1 Investeeringud -2 868 -1 869 998 -34,8 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal % 18 22 24 26 26 Allikas: TTJA Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas % 59,68 70 80 90 90 Allikas: MKM Teenuste kataloog riigteenused.ee Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas % Allikas: MKM Teenuste kataloog 65,18 75 80 85 85 riigteenused.ee ja side arendamise programm on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisveebis https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 57 E-riigi 184 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti 60 omavatest elanikest % Allikas: RIA Interneti mittekasutajate osakaal 16–74aastaste Eesti elanike seas % Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-749,8 aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi IKT- spetsialistide osakaal koguhõives % 6,8 Allikas: Statistikaamet 67 69 71 71 10 8 6 5 5 7 8 8 8 8 Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on Eesti elanikel ja ettevõtteil juurdepääs kiirele ning kaasaegsel tehnoloogial põhinevale internetiühendusele. Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav riigi infosüsteemi baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid. Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad infoja kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd. Nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks. Olulised tegevused 2021. eesmärkide täitmiseks  Viiakse lõpule 2018. aastal Elektrileviga sõlmitud juurdepääsuvõrkude passiivse lairibataristu toetusmeede, millega 2023 lõpuks peaks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 40 016 aadressi (4,2 mln).  Riigi toel rajatakse esimesed katkematud 5G transpordikoridorid ning rajatakse 5G piirkonnad elu- ja tööstuspiirkondadesse.  Jätkatakse täiendavate toetusmeetmete välja töötamist ja elluviimist juurdepääsuvõrkude rajamise toetamiseks järelejäänud turutõrkepiirkondades.  Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava alusel on tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris alanud ja esimesed positiivsed tulemused on saadud. Siiski on tehisintellekti kasutamise ja andmeteaduse alased kompetentsid madalad, eesti keeletehnoloogia tase ülejäänud maailmaga võrreldes on madal, eksisteerivad õiguslikud takistused andmete kasutamisel (näiteks andmekaitse nõuete tõlgendamisel) ja kasutusvõimalusi on oluliselt rohkem. Tehisintellekt on Eesti riigi suur võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine uuele arengutasemele. Seega, viiakse ellu ja pidevalt uuendatakse riiklikku kratikava.  Julgustatakse riigiasutusi andmeid avama ning senisest nutikamalt kasutama, toetades krattide ehk automatiseeritud töö- ja otsustusprotsesside kasutuselevõttu.  Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika arendamise tulemusena peaks mh kasvama rahulolu avalike teenustega nii elanike kui ka ettevõtjate hulgas. Seda on plaanis saavutada muuhulgas nn sündmusteenuste juurutamise abil, mis hõlmavad ka eesti.ee arendusi ja integratsioone riigi ülejäänud andmebaaside ning teenustega. Lisaks jätkatakse avalike teenuste ja baastaristu arendamise toetamisega ning avalike teenuste koosvõime loomise toetamisega.  Avalike teenuste koosvõime loomise programmi planeeritud tegevused (mh näiteks koolitused-seminarid) aitavad kaasa teenuste nutikale disainimisele, arendamisele, toimimisele ja kasutuselevõtule. Tegevused panustavad üheskoos kvaliteetsemate avalike e-teenuste, sh sündmusteenuste arendamisse ning nende aktiivsesse kasutuselevõttu. 185 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  2020. aasta septembris kokku lepitud sündmusteenuste arendamise teekaardi alusel alustatakse aktiivselt sündmusteenuste välja arendamist, esimeste arendustega on plaanis töösse minna 2021. aasta I kvartalis. Kokku on teekaardi alusel lepitud 14 elusündmusteenuses, mis on plaanitud välja arendada aastatel 2021-2022.  Jätkatakse avalike teenuste parema juhtimise, sh mõõtmise ja seire juurutamisega. Selleks töötatakse välja ühtne teenuste disaini, arendamist, juhtimist ja mõõtmist hõlmav teenuste standard, arendatakse edasi teenuste juhtide ja omanike teadmisi ja oskusi ning luuakse ja pakutakse teenuse omanikele teenuste haldamiseks tööriistad, sh muudetakse riigiülene keskne teenuste kataloog kasutajasõbralikumaks.  Jätkatakse IKT ekspertiisi suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimist erinevatel haridustasemetel ja erinevatele sihtrühmadele (sh täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe), pöörates tähelepanu ka valdkonnaülestele digioskustele. Tabel 168. E-riigi ja sideturu arendamise programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tarbijakaitse Majandus- ja Riigi ja Tehnilise KommunikatsiooniInfosüsteemi Järelevalve ministeerium Amet Amet -37 710 -10 271 -5 442 Kulud kokku 71% 19% 10% Osakaal programmi eelarvest -1 910 -3 808 -970 sh tööjõukulud -1 623 -4 190 -236 sh majandamiskulud -33 520 0 0 sh antud toetused juriidilistele isikutele -200 0 -4 200 Sh investeeringutoetused -403 0 0 sh muud kulud -54 -2 274 -36 sh mitterahalised (sh amort) -762 -1 773 0 Investeeringud E-riigi ja side arendamise programmi viivad ellu Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enamiku kuludest moodustavad toetused riigiasutuste IKT arendusteks. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. INVESTEERINGUD Tabel 169. E-riigi ja sideturu arendamise programmi investeeringud objektide (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % IT investeeringud -3 276 -1 949 1 327 -40,5 Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas -19 -586 -567 2 984,2 arendamine IT investeeringute all kajastuvad MKM ja Riigi Infosüsteemi Ameti IT arendusprojektid. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika arendamise all rakendab MKM SF 2014-2020 perioodi välisabi projekti „Avalike teenuste koosvõime loomine“ (0,5 mln eurot). Meede: Sideturu ja ühenduste areng Meetme eesmärk: Luua õiguslik raamistik sideturu ja ühenduste arenguks, mis on ajakohastatud ja üheselt mõistetav ning toetab arengut ja konkurentsi. 186 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 170. Sideturu ja ühenduste arengu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % 15 981 -60,0 Kulud -26 630 -10 649 -25 651 -5 903 19 748 -77,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Kiire internetiühendusega kaetud 84 88 90 92 92 majapidamiste osakaal, % Meetmes keskendutakse peamiselt sideturu ja sideühenduste reguleerimisele ja arendamisele. Sideturu reguleerimine ja arendamine. Sideturu, st elektroonilise side turu ja postside turu arendamise eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega ning toetaks sideturu arengut. Sellega luuakse vajalik õiguslik regulatsioon elektroonilise side turule sisenemiseks ning elektroonilise side tururegulatsiooni teenusele, numeratsioonihaldusele ja elektroonilise side teenuse järelevalvele. Loodav elektroonilise side regulatsioon toetab Eesti infoühiskonna arengukavaga võetud eesmärkide täitmist. Loodava postside regulatsiooniga tagatakse universaalse postiteenuse osutamine Eestis, universaalse postiteenuse osutaja jätkusuutlikus ning nähakse ette ebamõistlikult koormavate kulude katmist. Lisaks toetatakse riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse näol perioodika kodukannet maapiirkonnas. Sideühenduste reguleerimine ja arendamine, mille tulemusena ehitatakse lõpuni lairibaühenduse baasvõrk ning paraneb kiire interneti kättesaadavus kõikjal Eestis. Samuti on tagatud raadiosageduste haldus ning väljaandmine, muuhulgas, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G. Selleks, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilside võrkude rajamist ja kasutuselevõttu Eestis, töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti 5G tegevuskava. Meede: Riigi infosüsteemi arendamine Meetme eesmärk: Riigi e-teenuste baastaristu ja elektroonilise identiteedi jt teenuste käideldavana ning kaasaegsena hoidmine, vajaduse korral osade välja vahetamine, et tagada komponentide pidev terviklikkus, käideldavus, vastavus konfidentsiaalsuse nõuetele, tagada teabe korrektne säilimine ning andmete ja teenuste (riikidevaheline) taaskasutamine. Tabel 171. Riigi infosüsteemi arendamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -8 343 -9 324 -981 11,8 Kulud -6 208 -1 556 4 652 -74,9 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID, Smart ID) kasutavate 60 65 67 69 71 71 inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest 58 % Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv 10500 20 000 19500 25000 31250 31250 58 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID, sh Smart ID teenust. 187 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid59 X-teega liitunud ettevõtete arv 2 7 3 5 7 7 324 240 336 342 348 348 Riigi e-teenuste baastaristu on kogum riigi infosüsteemidest ja usaldusteenustest, mis võimaldab riigiasutustel koguda ning jagada infot ja osutada kodanikele ning ettevõtetele teenuseid, samuti ka ettevõtetel kasutada teenuseid majandustegevuse teostamiseks. Baastaristu arendus toimub Riigi infosüsteemi ametis ning poliitika kujundamine ning koordinatsioon Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonnas. Meetmes keskendutakse riigiside ja riigivõrgu arendamise ning riigi e-teenuste baastaristu arendamisele. Riigiside ja riigivõrgu arendamine. Riigivõrk on peamine andmeside teenuse osutaja avalikule sektorile (97%). Riigivõrgu baasilt teavitab CERT-EE küberohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Riigivõrgu eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud. Riigivõrk pakub ka andmeside teenust, mida kasutatakse andmevahetuseks EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Eesmärk on magistraalvõrgu laiendamine ja andmete läbilaskevõimekuse suurendamine, kohalike omavalitsuste Riigivõrku liitmine, samuti ka dubleerimise vähendamine. Luuakse riigiside kontseptsioon. Riigi e-teenuste baastaristu arendamine. Riigi infosüsteem toetab kogu ühiskonna ja majanduse arengut, kuna selle najal toimib kogu riigis ühtne e-teenuste ruum. Selleks kujundatakse ühtne poliitika, arengusuunad ja nõuded MKM-is ning arendatakse alusplatvorme Riigi Infosüsteemi Ametis (nagu x-tee ökosüsteem, eID ja usaldusteenused, riigiportaal ja riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA). e-Teenuste ruum peab olema seejuures avatud ja ühtne ka rahvusvaheliselt, sest ettevõtted ja inimesed toimetavad piiriüleselt – sh Euroopa Liidu ühtse turu tingimustes. Meede: Paremad avalikud teenused IKT abil Meetme eesmärk: Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas. Tabel 172. Paremad avalikud teenused IKT abil meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -5 278 19,6 Kulud -26 954 -32 232 -2 972 -252 2 720 -91,5 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas % 59,68 70 70 80 90 90 Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas % 65,18 75 75 80 85 85 Majanduse konkurentsivõime ja ühiskonna areng eeldavad head riigivalitsemist. Riikidel tuleb vähema ressursiga toimida üha paremini, et vastata elanikkonna kasvavatele ootustele saada mugavaid teenuseid. Baastaristu komponendiks loeme Eestis kasutusel olevate komponentide ühiseid arendusi mõne välisriigiga. Selle hulka ei kuulu eIDAS raames teiste riikide eID vahendite tunnustamine. 59 188 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri IKT nutikas ärakasutamises peitub märkimisväärne potentsiaal parema riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektori asutustes, nii avalike teenuste osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks. Eraldi prioriteetseks eesmärgiks on proaktiivsete, taustal toimivate sündmusteenuste juurutamine. Meetme peamised tegevused:  Ühtlustatakse ja tõstetakse avalike (e-)teenuste kvaliteeti, pakkudes tuge ja eestvedamist koostööks avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel.  Rahastatakse e-teenuste arendust, mis muudavad avalikud teenused kasutajatele lihtsamaks ja tõhusamaks – siht on osutada teenuseid moel, et kasutajate vajadused sündmuspõhiselt terviklikult ja kiirelt lahendatud saaks, võimalikult proaktiivselt ja „nähtamatult“ (s.t. minimaalse kasutajapoolse sekkumise vajadusega).  Rahastatakse projekte, mis tõhustavad IKT-lahenduste abil avaliku sektori asutuste toimimist ja juhtimist, nt ressursside koos- ja taaskasutust (pilvetehnoloogiate, sh riigipilve kasutuselevõtt, konsolideerimine, tehnoloogiline uuendamine).  Viiakse läbi teavitustegevusi, koolitusi, koostöövõrgustikke, edendamaks avalike teenuste arendusprotsessi ja tõhustamaks asutuste IT-juhtimist, et tõsta arendusprojektide tulemuslikkust.  Toetatakse nõuandvalt eelnevate tegevustega seotud valdkondlike ja valdkonnaüleste IKT-arendusprojektide väljatöötamist ja elluviimist. Meede: IKT oskuste arendamine Meetme eesmärk: Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu. Tabel 173. IKT oskuste arendamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -1 700 -1 219 481 -28,3 Kulud -238 -252 -14 5,9 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Interneti mittekasutajate osakaal 16–749,8 10 8 6 5 5 aastaste Eesti elanike seas % IKT- spetsialistide osakaal koguhõives % 6,80 7 8 8 8 8 Siht on arendada järjepidevalt digitaalset kirjaoskust, et ei tekiks või süveneks (digitaalne) lõhe ühiskonnas – et kõigil eestimaalastel oleks piisavalt teadlikkust ja oskusi IKT abil oma elukvaliteeti ja heaolu tagada, avalikke teenuseid kasutada jm. E-lahenduste kasutamise vajalik eeldus on inimeste teadlikkus infoühiskonna võimalustest ja ohtudest, sealhulgas oskused end ohtude eest kaitsta (küberturvalisuse tegevused on kaetud küberturvalisuse programmis). Meetme peamised tegevused:  Pakutakse võimalusi tehnoloogia süvaõppeks edasijõudnud ja andekatele õpilastele.  Toetatakse IKT-baasoskuste omandamist täisealiste, eriti vanemaealiste kogukonna liikmete seas ning tööstus- ja meditsiinisektori töötajate seas.  Toetatakse kõrgemate IKT-oskuste omandamist teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning teistes majandussektorites. 189 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Toetatakse IKT valdkonna teadussuundade arengut ning vastavasisulise teadustöö mahu suurendamist (sh IKT-välistel erialadel). Küberturvalisuse programm60 Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. Tabel 174. Küberturvalisuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -3 872 -6 086 -2 214 57,2 Kulud -3 614 -4 256 -642 17,8 Sh piirmääraga vahendid -133 -150 -17 12,8 Investeeringud -133 0 133 -100,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib 70 158 148 138 128 128 loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest61. Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku 3,1 (2015) ≤ 3,1% ≤ 3,1% ≤ 3,1% ≤ 3,1% sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal.% 62 Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvalist 57,6 elektroonilist identiteeti kasutavate ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% (2019) inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest %63 Programmi tegevuste elluviimise tulemusena tagatakse Eesti riigi suutlikkus küberohtudega tõhusalt toime tulla ning tagada digitaalse ühiskonna turvaline ja tõrgeteta toimimine, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. Küberturvalisuse programm on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisveebis https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 61 CERT.EE registreeritud kriitiliste küberturbe intsidentide arv aastas. 62 Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega. Allikas: Statistikaamet 63 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete. 60 190 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Olulised tegevused 2021. eesmärkide täitmiseks  Jätkusuutliku digitaalse ühiskonna tagamiseks panustatakse infoturbemeetmete arendusse ning jälgitakse infoturbenõuete korrektset rakendamist. Intsidentide ja kriiside ennetamiseks ja haldamiseks on oluline jätkata Eesti infoturbe olukorra jälgimist (CERTEE seirevõimekus ja teavitused) ning küberruumi analüüsimist. Tagatakse ühiskonna seisukohast kriitilise infrastruktuuri kaitse ja valmisolek – eesmärk on korraldada õppusi, jätkata turvatestimisi ning arendada olulist teenust osutavate sektoritega koostööd ja infovahetust, mis baseerub kokkulepitud infokanalitel ja formaatidel.  Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas toetame ülikoolide küberturbe alase teadusvõimekuse arendamist riigi seisukohast strateegilistes valdkondades, tagades seeläbi vajaliku ekspertiisi olemasolu. Soodustame rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste küberturbe idufirmade teket ja arengut (eeldatav kasv vähemalt 5 iduettevõtet aastas). Küberturbe tehnoloogiaid arendavate iduettevõtete tegevuse toetamiseks viiakse ellu erinevaid kogukonnatöö ja koostööformaate.  Panustatakse küberpoliitika kujundamise aruteludesse ja seistakse Eesti huvide eest rahvusvahelistes koostööformaatides. Jätkatakse sihipärase koostöö tõhustamist strateegiliste välispartneritega ning korraldatakse regulaarselt ühisõppusi, mille eesmärk on arendada operatiivtasandi võimekust. Lisaks toetatakse süsteemselt kolmandate riikide kübervõimete arendamist.  Küberoskusliku ühiskonna arendamise valdkonnas jätkatakse eri sihtrühmadele suunatud ennetuskampaaniate läbiviimist ning veebipõhise küberhügieeni koolitusplatvormi laiapindse ja süsteemse kasutamise propageerimist avaliku sektori asutuste seas. Eesmärk on tõsta nii riigi kui erasektori teadlikkust küberohtudest ning tagada turvalisem ja teadlikum käitumine küberruumis. Tabel 175. Küberturvalisuse programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Riigi Majandus- ja Infosüsteemi Kommunikatsiooniministeerium Amet Kulud kokku -1 094 -4 992 Osakaal programmi eelarvest 18% 82% sh tööjõukulud -159 -3 187 sh majandamiskulud -274 -1 558 sh antud toetused juriidilistele isikutele -658 0 sh muud kulud 0 0 sh mitterahalised (sh amort) -3 -246 Investeeringud 0 -150 Küberturvalisuse programmi viivad ellu MKM ja RIA. Suurim osakaal on programmis Riigi Infosüsteemi Ameti tööjõukuludel. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. Meede: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond Meetme eesmärk: Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond. Antud meede keskendub ühelt poolt enim mõju omavate tänaste kitsaskohtade lahendamisele, teisalt paindliku valmisoleku tagamisele tulevikutrendidega toimetulekuks. Mõlema alus ja võimaldaja on riigiülene strateegiline tervikpilt, operatiivne koosvõime, toimiv kogukond ja kaasav planeerimine. 191 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 176. Jätkusuutliku digitaalse ühiskonna meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -3 591 -3 613 -22 0,6 Kulud -3 353 -3 313 40 -1,2 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Riskidele avatud teenuste64 koguarv riigivõrgus (CERT.EE seireandmete najal 43 38 28 21 16 16 puudulikult konfigureeritud seadmeid 65 riigivõrgus) Riskidele avatud teenuste koguarv Eesti küberruumis (CERT.EE seireandmete najal 20 093 19 000 14 500 11 000 8000 8000 puudulikult konfigureeritud seadmeid Eesti küberuumis) Toimiv küberturvalisus hõlmab kogu infosüsteemi ja teenuse elutsüklit alates arhitektuurist, mis on teenuse orgaanilise osana. Et see põhimõte tegelikkuses rakenduks, tuleb riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel arvestada süsteemselt nii tehnilise kui ka protsessidisaini ja regulatiivsete nõuetega. Seejuures peab turbekompetents ja turvatestimine käima teenuse kujundamisega kaasas arendusprotsessi algusest peale. 2018. aastal jõustusid nii uus küberturvalisuse seadus (edaspidi KüTS), mis võtab Eesti seadusandlusesse üle Euroopa võrgu- ja infoturbe direktiivist tulenevad nõuded, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus. Kahe küberturvalisuse strateegia (KTS) perioodi jooksul on riigi küberturvalisuse peamine rõhk olnud ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste toimepidevuse tagamisel ning olulise mõjuga intsidentide ennetamisel. Üles on ehitatud ööpäevaringselt toimiv üleriigiline seire- ja intsidentide lahendamise võimekus (CERT 24/7) ning olemas on küberintsidentide ennetamiseks ja reageerimiseks vajalik raamistik nii riigi kui erasektori oluliste teenuste osas – hädaolukorra seadus ja küberturvalisuse seadus loovad tõsisemate riskide haldamiseks piisava õigusliku raami. Senini on aga probleemkohaks riskianalüüside ja teenuse toimepidevuse plaanide koostamine ning nende kõikuv kvaliteet. Käesoleval programmiperioodil on väljakutseks riskide haldamises uuele tasemele jõudmine, tänaseks loodud õigusliku raamistiku praktiline rakendamine ning üleminek võimepõhisele küberkriiside lahendamisele, mis tähendab, et intsidentide ja kriiside lahendamisel kasutatakse koordineeritult erinevate asutuste spetsiifilisi võimeid, tagades sellega nii optimaalse reageerimisvõime kui riigi ressursside efektiivsema kasutamise. Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine on oluliseks eelduseks kogu KTS laiema visiooni saavutamisel, võimaldades maksimaalse tulemuslikkusega kasutada Eesti piiratud ressursse. Koostöö ja koosvõime tagamisel olulisteks mõõtmeteks on terviklik juhtimine, kaasav planeerimine ning toimiv kogukond. Avatud teenus on Eesti küberruumis pakutav teenus, mis on ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele, kuid mis ei peaks olema ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele (nt. administreerimisliidesed, mis ei tohiks olla kättesaadavad). Allikas: Riigi infosüsteemi amet 65 Telnet, POP3, NetBIOS, IMAP, LDAP, AD/SMB, MS-SQL, Oracle-DB, MySQL, RDP, UPnP, PostgreSQL, VNC, Redis, Memcached, MongoDB 64 192 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Ettevõtlus ja teadus- ja arendustegevus Meetme eesmärk: Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid. Tabel 177. Ettevõtluse ja teadus- ja arendustegevuse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -125 -806 -681 544,8 Kulud -115 -781 -666 579,1 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Küberturbesektori ettevõtete ekspordi maht 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥15,86 (mln eurot)66 Nii ülikoolides, eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris on Eestil väljapaistvat kompetentsi erinevates küberturbe koolkondades, eelkõige turvalise digitaalse identiteedi, krüptograafia, andmete terviklikkuse, küberturbe oskuste, hariduse ja õppuste valdkondades. Rahvusvaheliselt eduka teadus- ja arendustegevuse ning sektori ettevõtluse arendamiseks tuleb Eestil selgelt keskenduda oma maailmas ainulaadsete tugevustele, milleks on eelkõige elektroonilisel identiteedil ja X-tee turvalisel arhitektuuril baseeruv ökosüsteem oma usaldusteenustega. Tugev valdkondlik kompetents erasektoris ja teadusasutustes tähendab Eesti jaoks nii potentsiaali majanduskasvuks läbi sektori edukuse kui ka valmisolekut kriisiolukorras hakkama saada, kuna kogu vajaliku kompetentsi avalikku sektorisse palkamine ei ole teostatav teostatav. Peamiseks eesmärgiks on luua tõhus koostöö ja parem sidusus teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel, et parandada võimet viia ülikoolides toimuv arendus rakendusteni nii erasektoris kui riigi teenustes. Eesti väikest turgu võib näha inkubaatorifaasis eelisena, kus saab ühiskonna tasemel töötava toote kiirelt valmis. Strateegilise eesmärgi saavutamise kõige olulisemaks eelduseks on toimivate koostöömehhanismide tagamine akadeemia, eraettevõtete ja riigiasutuste vahel, mis kindlustab, et strateegilised prioriteedid suunavad teadus- ja arendustegevuse fookust nii akadeemias kui ka erasektoris, tagades sellega riigi jaoks oluliste kompetentside olemasolu. Meede: Rahvusvahelised suhted Meetme eesmärk: Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja. Eesti küber-kaubamärgi tugevus eeldab teadlikku ja terviklikku lähenemist rahvusvahelistele teemadele. Koostöö operatiivtasandil toimub süsteemselt, ent edasi arendamist vajab seda toetav poliitiline ja strateegiline koostöö. Läbivalt oluline on rahvusvaheliste tegevuste riigisisene koordineerimine. See kindlustab, et Eesti rahvusvahelised sõnumid on ajakohased ja ühtsed ning kõik osapooled lähtuvad oma rahvusvahelistes tegevustes ühiselt kokkulepitud prioriteetidest. Eesti küberteemaline välissuhtlus peab olema proaktiivne, et püsida üha tihenevas globaalses konkurentsis. Selles saab toetuda Eesti väljakujunenud tugevustele, samas tuleb pidevalt arendada edasi neid valdkondi, kus Eesti saaks olla juhtrollis ning jätkuvalt globaalselt nähtav. Koostööl strateegiliste välispartneritega peaks olema tugev praktiline mõõde ühisõppuste ja tehnilise infovahetuse näol, mis tagab eduka intsidentide lahendamise. Rahvusvaheline koostöö 66 „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a 193 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri erinevate oluliste partneritega küberõppuste osas on kriitiline riigikaitse ning üldise küberturvalisuse jaoks. Tabel 178. Rahvusvaheliste suhete meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -1 500 N/A N/A Kulud N/A 0 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Vastutavate asutuste iga-aastane Koostöö Koostöö eksperthinnang Eesti Poliitiline ja toimub toimub rahvusvaheliste suhete sisulise strateegiline mõtestatult mõtestatult ja kvaliteedile ja fookusele koostöö ja süsteemselt, toimub läbi süsteemselt, Pareneb Pareneb Pareneb võttes aluseks üksikute võttes Eesti initsiatiivide aluseks Eest välispoliitilis ja välispoliitili ed ebaühtlaselt sed prioriteedid prioriteedid Eesti kaasatuse küberjulgeolekuga seotud rahvusvahelistesse aruteludesse ja protsessidesse tagab suutlikkus pidada sisulist dialoogi oluliste partneritega. Sisulise dialoogi pidamiseks peab Eesti suutma panustada rahvusvahelisel areenil omapoolse teabe ja analüüsiga küberintsidentidest- ja rünnakutest. Arvestades Eesti senist edukat kogemust küberekspertiisi edasiandmisel, tuleb tõhustada küberjulgeoleku alase arengukoostööga seotud tegevusi. Meede: Küberoskuslik ühiskond Meetme eesmärk: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide piisav järelkasv. Tabel 179. Küberoskusliku ühiskonna meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -156 -166 -10 6,4 Kulud -146 -162 -16 11,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutumise tulemusel kahjukannatanute 27,7 (2015) ≤ 20 20 20 20 20 osakaal (%)67 Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika 16.9 (2015) 25 25 25 25 25 kasutamine ettevõtetes (%) Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab >35 33 (2017) >35 >35 >35 >35 Eesti tööturule. Laiemat ühiskonda silmas pidades oli Eestis 2015. aastal turvaohuga kokku puutunud 30% internetikasutajatest68. Erasektori poolelt peegeldab üleüldist rünnetega toimetulekut madal 67 Vähemalt ühe järgmise turvaohuga kokkupuutumine viimase 12 kuu jooksul 16-74.aastastest arvuti- ja internetikasutajatest: viiruse või muu pahavaraga nakatumine, mille tõttu läks kaotsi andmeid ja/või kulutasite aega; internetti sisestatud isikliku info kuritarvitamine või muu privaatsuse rikkumine; rahalise kahju saamine, järgides kuritahtliku e-kirja, libaveebilehe instruktsioone; kaardimaksepettuse ohvriks langemine; laste ligipääs ebasobivatele veebilehekülgedele. 68 Infotehnoloogia leibkonnas 2015.a www.stat.ee 194 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri teadlikkus turvapoliitikate rakendamisest, mida on 2015.a seisuga teinud 17% kõigist Eesti ettevõtetest69. Selleks, et ühiskonnaliikmed saaksid turvaliselt küberruumis tegutseda, on esmatähtis tagada spetsialistide järelkasv küberturvalisuse eest vastutavate organisatsioonide jaoks, pöörates tähelepanu talendiprogrammidele, taseme- ja täiendkoolitusele. Selge ootus spetsialistide järele avaldub kolmes grupis – avaliku sektori küberturbe eest vastutavad asutused, elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ning kübersuunaline ettevõtlus. Laiemale ühiskonnale on vaja järjepidevalt teadvustada valitsevaid riske, jagada nõuandeid riskide maandamiseks ja rõhutada, et küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste arendamine on kõigi küberruumis tegutsejate ühine vastutus. Kiirelt muutuv küberruum loob vajaduse tegeleda erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste arendamisega järjepidevalt. Selle saavutamiseks on ühelt poolt vaja jooksvalt omada ülevaadet ohutrendidest ning teiselt poolt erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste tasemetest. Küberturvalisus on märksõna, mis on muutnud oluliseks mitte ainult IT-valdkonna, vaid kõikides eluvaldkondades. Erinevad osapooled rõhutavad üldharidustasemel omandatud digipädevuste70 sh küberturvalisuse osaoskuste olulisust – mida paremate baasoskuste ja teadmistega noored sealt väljuvad, seda lihtsam on järgmistel haridustasemetel ja täiendkoolituste raames tegeleda spetsiifilisemate oskuste arendamisega. Varane kokkupuude IT õppega (nt programmeerimine, robootika jne) üldhariduses on aga tõendatult oluline positiivne mõjutegur IKT erialadel õpingutega jätkamiseks, sh küberturvalisuse suunal. Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused. Tabel 180 Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 (2017) Transpordisüsteemi kasutajate rahulolu 55,76 ≥55,76 55,76 indeks71. 69 Infotehnoloogia 70 71 ettevõttes 2016.a www.stat.ee Õppija digipädevuse mudel www.weforum.org/reports/the-global-competitiveness-report-2017-2018 195 2022 2023 2024 55,76 56 56 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 41 Transpordi tulemusvaldkonna jagunemine programmideks ja meetmeteks Transpordi programm72 Programmi eesmärk: Tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisele. Tabel 181 Transpordi programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus -4 037 Kulud -470 736 -474 773 9 896 Sh piirmääraga vahendid -264 170 -254 274 -186 528 -222 428 -35 900 Investeeringud Sh piirmääraga vahendid -156 788 -174 426 -17 638 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 tase (2018) Liiklussurmade vähenemine, 3 viimase 70 (ainult aasta keskmine hukkunute arv (raudteel73 57 55 52 MNT 60) ja maanteel74), algtase 2015-2017 Transpordisektori energiakulu75 (tuhat ≤34 TJ) väheneb või jääb samaks võrreldes 34 34 34 2012.aastaga, algtase 2016 Transpordi osakaal leibkonna kuludest ei 11,6 12 12 12 kasva üle 12,0%, algtase 201776 Muutus % 0,9 -3,7 19,2 11,2 2023 2024 50 48 33,5 33,9 12 12 Programmi rakendamise mõjuindikaatoriks tulemusvaldkonna tasemel on transpordi kasutajate rahuloluindeks77. Kuni 2018.aastani mõõtis indeks kasutajate poolt neljale transpordisüsteemi 72 Transpordi programm on leitav Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 73 https://www.tja.ee/et/valdkonnad/onnetused-ja-statistika/statistika 74 https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklusonnetuste-statistika 75 Eurostat andmebaas: Simplified energy balances – annual data 76 Eurostat tabel 77 http://www3.weforum.org/docs/GCR2018/05FullReport/TheGlobalCompetitivenessReport2018.pdf 196 välisveebis 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri valdkonnale (teede kvaliteet, raudteede kvaliteet, sadamate kvaliteet, lennujaamade kvaliteet) seitsme punkti skaalal antud hinnete keskmist. TAKi 2020.aasta sihttase (4,8) oli 2017.aasta lõpu seisuga saavutatud (4,875). 2018. aastal muutis World Economic Forum (WEF) indeksi mõõtmise sisu, mistõttu mõõdab indeks edaspidi kasutajate poolt kaheksale transpordi kvaliteedinäitajale (maanteede ühendused, maanteede kvaliteet, raudteede tihedus78, rongiteenuste efektiivsus, lennuühendused, õhutranspordi teenuste efektiivsus, liinilaevade ühendused, meresadamate teenuste efektiivsus) 100 punkti skaalal79 antud hinnete keskmist. 2018.aasta Eesti saavutustase on 55,76. Programmi raames on tinglikult 2024. aasta sihttasemeks seatud 56. Uue arengukava koostamise raames tuleb kokku leppida transpordi taristu ja teenuste arengu kiirus ning sihttase aastaks 2030 (2035). Kuna taristu seisukord oli 2017.aastaks saavutanud praeguseks suhteliselt hea taseme, Võib edaspidi eeldada indeksi uuenenud mõõtmisviisi valguses rahuloluindeksi aeglasemalt tõusvat trendi. Liiklussurmade vähenemine – mõõdetakse, kuivõrd tulemuslik on teede korrashoid, kui hästi töötab liiklusohutusprogramm ning annab seega indikatsiooni, kas riik on oma tegevustega panustanud liiklusohutuse kasvu või mitte. Liiklussurmade vähenemine töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini. Transpordisektori energiakulu samaks jäämine – energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse liikumisviisi valikut ehk ühistranspordiga sõita on efektiivsem jne) ning ka transpordisüsteemi säästlikkust. 2020+ perspektiivis muutub keskkonnahoid aina olulisemaks osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu. Transpordi osakaal leibkonna kuludest – transpordile kuluv osa leibkonna eelarvest näitab, kui ligipääsetav on transpordisüsteem. Kui kulutuste osakaal kasvab liiga suureks, siis see näitab, et ühistransport ei vasta inimeste vajadustele ehk inimesed on sunnitud kasutama liialt isiklikku sõiduautot, mis on kulukam. Eesmärgiks on kulutuste osakaalu hoidmine, mis näitab liikuvuskorralduse efektiivsust ning teisalt ka süsteemi ligipääsetavust. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmiseks töölkäijate hulgas:  Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus, 2021 kogusummas 110 mln eurot.  sh Kärdla ja Kuressaare liinile tuuakse 2 eraldi lennukit. Kui Kuressaare lennuliini leping sõlmitakse, siis on Kuressaare ja Kärdla kahe lennukiga teenindamise aastane kulu summas 5,7 mln eurot.  Virtsu–Kuivastu liini reisijate liikluse kasvu tõttu on vajalik iga-aastaselt suurendada tellitavate reiside mahtu vähemalt suviseks tipunõudlusega perioodiks. Seniste arutelude tulemusel soovitakse liinile tuua lisalaev aastast 2023, mis oleks vajadusel ristkasutatav ka Rohuküla–Heltermaa liinil. Liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamiseks: 78 raudteede kilomeetreid ruutkilomeetri kohta on skaalal 0-100, kus 100 tähistab optimaalset olukorda ehk „piiri“, allikas: The Global Competitiveness Report 2018, lk 213 79 Hinded 197 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine, aastaks 2021 planeeritava liiklusohutusprogrammi elluviimiskava rahastuse vajadus on 4,6 mln eurot. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023– 2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks 2023–2025 aastate keskmisena 330 inimest aastas.  Jätkub Riigimaanteede teehoiukava elluviimine, milles tähtsamad ehitusobjektid on Tallinn-Tartu maantee Võõbu–Mäo ja Kärevere–Kardla 2+2 tee, Tallinna ringtee Kanama–Valingu 2+2 tee, Narva maanteel Väo sõlm ja Sillamäel Pavlovi tn ja Viivikonna maantee eritasandiline ristmik, Saue linna ja Topi sõlme ühendustee, TallinnRannamõisa–Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vahelise 2+2 lõigu ehitus, kogusummas 77 mln eurot.  Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 15,7 mln eurot ning maanteeprojektide ettevalmistamist summas 11,6 mln eurot. Eesmärk on muuta arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks.  Juhtumipõhist toetust eraldatakse kohalikele omavalitsustele, kelle teelõikudel tekivad täiendavad kulutused seoses täiendava liiklussagedusega, lisaks kohalikule liiklusele ning ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, aga samuti ka liiklusohutuse parandamiseks, kokku summas 20 mln eurot (2021). Taristu kvaliteedi ja ohutuse tõstmiseks jätkatakse 2021–2024 järgmiste transpordi taristu investeeringutega:  Toetatakse Tapa–Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 km/h, summas 0,8 mln eurot.  Jätkatakse Tallinna–Tartu raudtee renoveerimist ja tõstetakse kiirusi (135 km/h), summas 4,09 mln eurot. Projekti raames ehitatakse üle Emajõe uus raudteesild ja õgvendatakse raudteed silla lähedal.  Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn– Keila–Paldiski, Turba“, aastatel 2021–2023 summas 14,5 mln eurot.  AS Eesti Raudtee alustab ehitustöödega, et rajada Pääsküla–Keila II peatee, Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Samuti teostatakse Balti Jaama laiendus ning 4 peatee ehitus Paldiski maantee ja Endla tänava vahelisel lõigul. Aastatel 2021–2023 kokku 18,6 mln eurot.  AS Eesti Raudtee alustab projekteerimisega, eesmärgiga jätkata raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu, Narva, Valga, Koidula suunal, 2021–2024 vajadusega 192,37 mln eurot. Eelprojekteerimiseks on 2021.a vajadus 3,99 mln eurot.  2021. aasta jooksul viiakse lõpule Haapsalu raudtee II etapi (Turba–Rohuküla) ettevalmistavad tegevused, millega luuakse eeldused ehitushangetega alustamiseks, summas 2 mln eurot.  Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp vajadusega 12,49 mln eurot.  Talvise navigatsiooni tagamine2021.a summas 11 mln eurot.  Ruhnu tuletorni rekonstrueerimine summas 0,9 mln eurot.  Tallinna alumise tuletorni rekonstrueerimine 2021. – 2022. aastal summas 0,65 mln eurot.  Rohuküla sadamas Veeteede Ameti kai rekonstrueerimine 2021. – 2024. aastal summas 3,1 mln eurot. 198 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 182 Transpordi programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tarbijakaits Majandus- ja e ja Maantee Veeteed Lennuame Kommunikatsiooniministeeriu Tehnilise -amet e Amet t m Järelevalve Amet -190 606 -261 830 -19 871 -931 -1 535 Kulud kokku Osakaal programmi 40% 55% 4% 0,2% 0,3% eelarvest -2 541 -17 768 -8 228 -777 -1 227 sh tööjõukulud -689 -48 421 -9 259 -145 -308 sh majandamiskulud -88 224 -78 803 0 0 0 sh antud toetused -98 967 0 0 0 0 Sh investeeringutoetused -3 0 0 0 0 sh muud kulud -183 -116 838 -2 384 -9 0 sh mitterahalised (sh amort) -6 484 -209 926 -6 018 0 0 Investeeringud Transpordi programmi viivad ellu MKM, Maanteeamet, Veeteede Amet, TTJA ja Lennuamet. Suurim osakaal on programmis MKMi investeeringutoetustel, millest suurema osa moodustavad valitsemisala 2014-2020 SF perioodi välistoetused. Suurimad muutused, mida ellu viiakse:  jätkatakse raudteeinvesteeringuid CO2 heitkoguste vähendamiseks transpordi sektoris;  soodustatakse ühistranspordiga liikumist ja edendatakse säästvat liikuvust;  jätkatakse kolmel põhisuunal 2+2 ja 2+1 teede arendustega. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas. INVESTEERINGUD Tabel 183 Transpordi programmi investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Inventar -372 -1 250 -878 236 IT investeeringud -6 417 -2 657 3 760 -59 Transpordivahendid -8 500 0 8 500 -100 Muud investeeringud -2 281 -3 683 -1 402 61 E265 Tallinna ringtee ehituse II etapp -4 860 -8 500 -3 640 75 E20 Tallinn - Narva maantee liiklussõlmede 0 -5 100 -5 100 100 ehitamine Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp -15 750 0 15 750 -100 Rail Baltic arendus -9 167 -15 222 -6 055 66 Veeteede Ameti Rohuküla tootmisbaasi 0 0 0 renoveerimine Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks -426 -34 441 -34 015 7 985 ehitamine Aaspere-Haljala mnt 2+2 lõigu ehitamine -379 0 379 -100 Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus -121 808 -12 500 109 308 -90 Maanteeameti hoonete renoveerimine -2 000 -417 1 583 -79 Veeteede süvendamine -300 0 300 -100 Riigimaanteede remondi koondprojekt -100 -131 924 -131 824 131 824 Maanteeameti maa ost -5 950 -1 500 4 450 -75 Tuletornid -1 140 -1 644 -504 44 Veeteede Ameti hoonete renoveerimine -8 330 -100 8 230 -99 199 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ehitamine CO2 kvooditulust rahastatavad projektid Eriolukorra vahendid Rohuküla sadama kai kasutuskõlblikkuse taastamine 0 0 0 0 0 -3 473 0 -17 0 -3 473 0 -17 100 100 Investeeringutest moodustavad enamuse investeeringud teede ehitusse ja korrashoidu. Meede: Liikuvuse korraldamine Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on liikuvuskorralduse parem organiseerimine, sealhulgas tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse, transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise. Tabel 184 Liikuvuse korraldamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -129 719 -129 625 94 -0,1 Kulud -2 178 1,7 Sh piirmääraga vahendid -125 817 -127 995 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2017.a) Ühistranspordiga tööl käimise osakaalu 20 ≥20 20 20 21 21 tõus80, % Teetranspordi läbisõidu kasv pole suurem kui 75% kuni 2022. aastani, edasi 50% SKP 14 0 0 7 8 8 kasvust (aastate summaarne)81 CO2-ekv vähendada võrreldes 2005.a82 (riigisisene maantee, raudtee, laevandus ja 2347,21 2181,0 2217,5 2254,7 2279,7 2327,18 lennundus) PM2,5-heidet vähendada võrreldes 2005.a tasemega83 (riigisisene maantee, raudtee, 0,4405 <0,4405 0,741 0,741 0,741 0,725 laevandus ja lennundus) NOx vähendada võrreldes 2005.a tasemega 9,239 13,812 13,812 13,812 13,929 Transpordi programmi liikuvuse korraldamise fookuses on kiiremate ja mugavamate kestlike ühenduste loomine; saartega ühenduste ja regionaalse bussiliikluse mahu säilitamine ning korralduse efektiivsemaks muutmine; reisirongiliikluse rolli ja veomahu kasvatamine, sealhulgas parem integreeritus teiste liikumisviiside ja erinevate liinide vahel; paindlikum liinivõrk, mis vastab inimeste ja töökohtade paiknemise muutustele; paremad (reaalaja) infosüsteemid ja ühtsed piletisüsteemid; ühistranspordi kättesaadavuse paranemine puuetega inimeste jaoks. 80 Statistikaameti tabel TT230: http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT230&ti=H%D5IVATUD+SOO+JA+T%D6%D6LK%C4IMISE+VIISI+J%C4RGI&path =../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 81 Viimastel aastatel on läbisõidu kasv olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014-2017 kasvas see kokku 14%. St 2014-2020 aasta planeeritud kasv on juba tänaseks ületatud. Kahjuks pole oodata, et liikluskoormus lähiaastatel oluliselt väheneks, mistõttu on ebatõenäoline, et ka 2020. aastaks TAK eesmärk saavutatakse. 82 KHG ja välisõhu saasteainete vähendamisel lähtume direktiividest (ESR ja NEC) tulenevatest üldistest kohustustest riigile ning vähendamise kohustusele läheneme loogikas, et kõik sektorid peavad solidaarselt KHG ja saasteaineid vähendama. https://www.envir.ee/et/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 83 http://cdr.eionet.europa.eu/ee/un/UNECE_CLRTAP_EE/ 200 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Peamisteks meetme tegevusteks on liikuvusteenuse korraldamine ning arendamine, samuti liiklusvahendite, juhtide ja teiste liiklejate ning reisijate ohutuse tagamine. Liikuvusteenuse korraldamine ning arendamine, mille tegevuste elluviimise tulemusena on (regionaalne) ühistranspordi teenus olema senisest paremini kättesaadavam. Paraneb juurdepääs sotsiaalsele infrastruktuurile ja võimalusele toimepiirkonna keskuses tööl käia. Seejuures arvestatakse liinivõrgu kujundamisel inimeste erinevaid liikumisvajadusi tulenevalt soost, vanusest või muudest teguritest. Transpordi ja kohaliku arengu kavandamisel on oluline, et need toimuksid üksteisega kooskõlas. Liiklusvahendite, juhtide ja teiste liiklejate ning reisijate ohutuse tagamine. Programmi tegevuse eesmärk on pikemas perspektiivis saavutada transpordi taristu tehniline ohutus selliselt, et sellel hukkuks võimalikult vähe inimesi ehk lähtudes printsiibis nn 0-visioonist. See hõlmab nii taristu tehnilist parendamist, asjakohaseid liiklusmärke kui ka taristut kasutavate liiklusvahendite tehnilist korrasolekut ja juhtide teadmiste tõstmist ning liikluskasvatust. Meede: Kvaliteetne ja ohutu taristu Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on kvaliteetse, ohutu ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid, et tagada mugavad ja kulutõhusad ühendused nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelistelt. Tabel 185. Kvaliteetse ja ohutu taristu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -341 017 -345 149 -4 132 1,2 Kulud -138 353 -126 279 12 074 -8,7 Sh piirmääraga vahendid Viiman e tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018.a ) Taastuvenergia osakaal transpordisektori 3,7 3,7 10 8,5 7,6 8 energia lõpptarbimisest Jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl 18,9 18,9 18,9 18,9 20 20 käimise osakaalu tõus (%)84 Riigiteede võrgu seisundi parendamine 2,72 2,72 2,62 2,62 2,60 2,52 (IRI, mm/m) TEN-T teede arendamine aegruumiliste vahemaade vähendamiseks, 2+2 ja 2+1 19,34 13,34 13,34 13,34 19,34 19,34 teede osakaalu suurendamine (%)85 Taristust tulenevate rongiliiklust 262 222 203 183 172 162 takistavate rikete arv aastas Reisirongidele kehtestatud maksimaalsed sõidukiirused 120 km/h või rohkem 82 85 86 87 88 88 (jaamavahedes) Transpordi programmi taristu arendamise meetme fookuses on raudteelõikude rekonstrueerimine reisirongiliikluse ühenduskiiruste tõstmiseks ja läbilaskevõime suurendamiseks; kestliku ühistranspordi veeremi soetamine; jätkuv raudteepeatuste 84http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT230&ti=H%D5IVATUD+SOO+JA+T%D6%D6LK%C4IMISE+VIISI+J%C4RGI&path =../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 85 TEN-T teid on Eestis kokku 1294 km (2018), sh 2+2 teid TEN-T võrgustikul 157 km ja 2+1 teid 15,7 km. 2023.aasta prognoos on 2+2 teid 238 km ning 2+1 teid 48.7 km. 201 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri ühendamine kohaliku liiklusega; investeeringud saarte ja mandri ning saarte omavahelise ühenduse pidamiseks; alternatiivkütuste taristu laiendamine; jalgrattateede võrgustiku välja arendamine Tallinnas; jäävaba laevaliikluse tagamine kaubasadamatesse. Riigi maanteede rahastamise maht on 200-300 mln eurot aastas, mis tagab riigiteede säilitamise ja mõningase arendamise. Säilitamise osas on siiani peamiseks väljakutseks olnud piiratud ressursside ja arendussurve tingimustes teekatteseisundi säilitamine. Seda on suudetud teostada vaatamata 10-20% soovitust väiksemale eelarvele odavamate meetmetega, mis on lühema elueaga. Teede üldine seisukord (IRI ehk teekatte tasasuse näitaja, mis tagab sõidumugavuse ja ka ohutuse) näitab koondnumbrites paranemise märke, kuid remondimeetmed on tihti rekonstrueerimist edasi lükkava iseloomuga ja teede kandevõime taastamisega saame tegeleda ebapiisavas mahus. Enam on kannatanud väiksema liiklusega teed. Arendamise poolel on peamiseks väljakutseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest tulenevate üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamise suuniste elluviimine st väljaehitamine vastavalt TEN-T teede liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele (sh loomatarad, ökoduktid, müraseinad jm). Suuniste elluviimiseks peavad TEN-T põhivõrgustiku maanteed Tallinn-Pärnu-Ikla ja TallinnTartu-Võru-Luhamaa, aastaks 2030 olema väljaehitatud vähemalt 2+1 tasemele, kus ristmikud on põhiliselt eritasandilised. TEN-T üldvõrk peab olema nõuetekohaseks ehitatud aastaks 2050 (sh Narva suund). Investeeringuvajadus suuniste täitmiseks on ca 120 mln eurot aastas. Ülejäänud arendusmeetmete eelarve jääb 30 mln euro tasemele (sh katete ehitus kruusateedele ja liiklusohtlike kohtade ümberehitus). Raudteeinfrastruktuuri osas jätkatakse ASile Eesti Raudtee kuuluval raudteel projekte, millele on rahastus kindlaks määratud. Sellised projektid on Tallinn - Keila - Paldiski ja Keila - Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp (2 mln eurot), Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstrueerimine (4,8 mln eurot), Tallinn-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine (1,6 mln eurot) ja Tapa-Narva raudteel kiiruste tõstmine (2,1 mln eurot). Rahvusvahelistest piiriülestest projektidest on hetkel kõige aktuaalseim Rail Balticu rajamine (95,7 mln eurot). 2021. aastal jätkub 2019. aastal alustatud RailBaltic`u (RB) suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2020. aasta alguseks olid sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla). Jätkub ka 2019. aastal alustatud Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine. Ka jätkuvad tööd nn „kiire ajakava“ rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel. Nimetatud rajatisi on võimalik ehitada RB põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada RB ehitamist Eesti territooriumil. Lisaks alustatakse töid kohtobjektide ehitamisel. Aastatel 2021-2022 jätkub 2018. aastal alustatud RB ehitamise tarbeks maade omandamine. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel 202 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.86 Tabel 186. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed87 Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % 10 282 -3,8 Kulud -268 553 -258 271 96 763 -58,5 Sh piirmääraga vahendid -165 510 -68 747 -499 -993 -494 99,0 Investeeringud -375 -375 0 0,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest, 78,6 % 80,0 80,0 80,0 80,0 80,0 (2019) Allikas: Eurostat Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst (%), sh 1,4/ 3,0/ 3,0/ erasektori TA kulutused SKPst (%). 0,59 2,0 2,0 Allikas: Eurostat, Statistikaamet. Koht ELi innovatsiooniliidu tulemustabelis 12. 10. 10. Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamisse panustavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kaks programmi: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond ja Ehitus. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab MKM. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“88, Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-202089 ja Eesti Turismi arengukavas 2014-202090. Tulemusvaldkonnal on hetkel kaks eesmärki, mis tulenevad vanadest tulemusvaldkondade jaotusest – tulemusvaldkond „teadus“ ja „ettevõtlus ning innovatsioon“. Uue tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ühtne eesmärk sõnastatakse „Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames, mis on koostamisel ja kinnitatakse eeldatavalt 2020.a jooksul. 87 Tulemusvaldkonna mõõdikud on koondatud kahe vana tulemusvaldkonna „teadus“ ja „ettevõtlus ning innovatsioon“ mõõdikutest ja sihttasemetest. 88 https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 89 https://kasvustrateegia.mkm.ee/ 90 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf 86 203 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 42. Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus tulemusvaldkonna Kommunikatsiooniministeeriumi elluviidavad programmid ja meetmed. Majandus- ja Joonis 43 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes (mln eurot) Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm91 Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programm on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisveebis https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 91 204 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programmi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Geoloogiateenistus (EGT) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tabel 187. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % 22 400 -13,2 Kulud -169 175 -146 775 -74 857 -48 515 26 342 -35,2 Sh piirmääraga vahendid -499 -993 -494 99,0 Investeeringud -375 -375 0 0,0 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Tööjõutootlikkus EL keskmisest, % 78,6 80 80 80 80 80 Allikas: OECD (2019) Eesti positsioon maailma 31 konkurentsivõime edetabelis 25 25 25 25 25 (2019) Allikas: WEF Eesti osatähtsus maailma kaubanduses, % 0,092 0,11 0,11 0,11 0,11 0,11 Allikas: WTO (2017) Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPs, % 0,59 2 2 2 2 2 Allikas: Statistikaamet Eelarves on kulud kavandatud peamiselt tegevustele, mis panustavad Eesti ettevõtluskeskkonna muutmiseks ettevõtjasõbralikumaks ning aitavad saavutada koostöös erasektoriga püstitatud programmilised eesmärgid. Tegevused, millele programmiga pööratakse tähelepanu:     ettevõtluse soodustamine ning sellega alustamine; ettevõtete tootmisefektiivsuse suurendamine; ettevõtete ekspordivõimekuse kasvule suurema rõhu seadmine; usaldusväärse keskkonna tagamine ettevõtjatele. Lisaks on programmis eraldi meede, mis keskendub turismipoliitikale, sest turism on arenev ja kasvav majandusharu kogu maailmas. Turismile suunatud tegevused on samuti peamiselt seotud turismiettevõtetel soodsa ja usaldusväärse toimimiskeskkonna loomisele. Tegevuste oodatav tulemus on, et Eesti kui reisisiht on ligipääsetav ja tuntud ning Eestis toimuvad sündmused, Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, Eesti on tuntud konverentsimaana. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Vabariigi Valitsus on otsustanud tõsta TA rahastamise osakaalu 1% SKP-st. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab antud vahenditega ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmist ja sellega seotud tegevusi ning ettevõtete investeeringuid teadus -ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Selleks lisandub 2021. aastal MKM-i konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond programmi eelarvesse 10,8 mln eurot.  Toetakse ettevõtete toimetulekut COVID-19 põhjustatud majanduskriisi järelmõjudega, mis tuleks ette võtta, et tuua Eesti majandus kriisist välja kiiremini ja jõulisema kasvu toel.  Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutusele võtmiseks; 205 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Toetame ettevõtete investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, sh rohetehnoloogia arendamist läbi rohetehnoloogia fondi.  Toetame ettevõtja vajadusest lähtuvaid rakendusuuringuid ja eksperimentaararendust ning ettevõtete teadlikkuse kasvu uutest tehnoloogilistest võimalustest, eesmärgiga suurendada Eesti majanduse teadmusmahukust (24,6 mln aastateks 2021-2023).  Toetame kõrge lisandväärtusega ja suuremahulisi investeeringuid (10 mln aastateks 20212023), mis aitab kaasa keskmiselt kõrgema palgaga töökohtade loomisele, ekspordi kasvatamisele ja Eesti maine tõstmisele innovatsiooni toetava riigina;  Toetame Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist läbi Eesti kui reisisihituntuse ning turisminõudluse suurendamise, erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamise, turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamise sihtgrupi paremaks teenindamiseks. Vastavalt uuele kujunenud olukorrale turismivaldkonnas toetame innovaatiliste digilahenduste välja töötamist.  Eesmärgiga edendada institutsionaalset eksporti, on Eesti aktiivne liige Euroopa Kosmoseagentuuris. Ettevõtted ja teadusasutused osalevad ESA kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes, samuti teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (2,6 mln eurot aastas). Panustame Eesti liikmelisuseks CERNis ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuses (1,41 mln eurot) ning EL raamprogrammide strateegilistes partnerlustes osalemiseks. Tegevused panustavad ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõstmisesse;  Jätkub Eesti iduettevõtluse hoogustamine ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamise ja kasvamise toetamine (6 mln aastateks 2021-2024);  Toetame investeeringuid teadus- ja tehnoloogiamahukatesse iduettevõtetesse (10 mln eurot);  Toetame kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustame kapitalile ligipääsu (regionaallaen).  Jätkub ettevõtete nõustamine maakondlikes arenduskeskustes, sh e-kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel;  Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks toetatakse reaalajamajandusele kasutusele võtmist era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks (2,9 mln eurot) ja eesti.ee ettevõtjale arendamist, mis koondab ettevõtjale sündmuspõhist infot ja avalikke teenuseid lihtsaks ja mugavaks riigiga suhtlemiseks (6,2 mln eurot);  E-residentsuse programmi elluviimiseks lisandub 2021. aastal eelarvesse 2,5 mln eurot.  Töötame välja digitaalsed sündmusteenused ettevõtjale, et ettevõtjale suunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse teenused oleksid kättesaadavad tervikteenusena „ühest aknast“ riigiportaalis eesti.ee.  Loome tingimused reaalajamajanduse kasutuselevõtuks – automatiseerime era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsessid ja aruandluskohustuse läbi reaalajas andmevahetuse, mis muudab ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks.  Valitsus tugevdab elanikkonna varustuskindlust panustades 6,1 mln eurot aastas kriisidega toimetulekuks vajalike toidu-, ravimite-, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varude moodustamisse AS-i Eesti Varude Keskus kaudu. 206 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 188. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tarbijakaitse Majandus- ja ja Tehnilise Eesti Kommunikatsiooniministeerium Järelevalve Geoloogiateenistus Amet -141 168 -2 801 -2 806 Kulud kokku 96% 2% 2% Osakaal programmi eelarvest -2 887 -2 247 -1 449 sh tööjõukulud -742 -502 -1 282 sh majandamiskulud -133 123 -20 0 sh antud toetused -4 245 0 0 Sh investeeringutoetused -5 0 -2 sh muud kulud -166 -32 -73 sh mitterahalised (sh amort) 0 0 -993 Investeeringud Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. INVESTEERINGUD Tabel 189. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi investeeringud objektide lõikes (tuhat eurot) 2020 2021 Muutus Muutus % Muud investeeringud -83 -83 0 0,0 Arbavere puursüdamike hoidlad -375 -910 -535 142,7 Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas -41 0 41 -100,0 arendamine Suurem osa programmi investeeringutest on Eesti Geoloogiateenistuse investeeringud Arbavere puursüdamike hoidlatesse. Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine Meetme eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Tabel 190 Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -101 619 -102 011 -392 0,4 Kulud -35 282 -30 678 4 604 -13,0 Sh piirmääraga vahendid Viima ne Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades, % 56,3 65 65 65 65 65 Allikas: OECD Ettevõtlusega alustamiseks ja ettevõtete arendamise soodustamiseks on planeeritud tegevusi, mis hõlmavad uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks soodsa kasvupinnase loomist, ambitsioonikate äriideede juurdevoolu suurendamist, alustavate ettevõtete kapitali kättesaadavuse suurendamist ning kvaliteetse ettevõtlusõppe kujundamisse panustamist (12 207 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri mln eurot). Samuti panustatakse ettevõtlusega tegelemiseks erinevate tagastamatute toetustega, nagu starditoetus ning Startup Estonia programm ja kiirendid (2,3 mln eurot). Lisaks panustatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtete arendusvõimekuse tõstmisesse ja efektiivsuse suurendamisse 49,6 mln eurot. Meetmete tulemuslikule elluviimisele aidatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kaasa läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnanalüüside, partnerite ja sihtrühmade kaasamise ning muude tegevuste. Eesti Geoloogiateenistus pakub meetme eesmärkide elluviimiseks laboriteenuseid eraturule, samuti viiakse läbi ise uuringuid erinevate maavarade kaevandamise võimaluste ning keskkonnauuringutega seotult (1,6 mln eurot). Viiakse ellu avalikkuse maapõuealase teadlikkuse suurenemist ning süstematiseeritakse, kogutakse, hallatakse erinevat maapõuealast informatsiooni (1,1 mln eurot). Meetme eesmärgi saavutamisse panustatakse eksportivate ettevõtete arvu kasvatamisele läbi uutele turgudele sisenemist soodustavate riiklike tugede ja toetusskeemide, nagu ühisstendid, välismessi toetused, sihtturu seminarid, välisesindajate nõustamisteenused (23 mln eurot). Lisaks panustatakse eksportivate ettevõtete arvu kasvu ka kaupade ja teenuste eksporti toetava poliitikaraamistiku kujundamisega ning tööstustoodete litsentside väljastamisega seotud menetlustoimingute läbi viimisega. Meede: Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine Meetme eesmärk: Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ja sellesse investeerimiseks ning siinne tarbimiskeskkond on konkurentsivõimeline. Tabel 191. Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -26 763 -29 936 -3 173 11,9 Kulud -3 373 27,8 Sh piirmääraga vahendid -12 151 -15 524 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Eesti positsioon Doing Business edetabelis 18 15 15 15 15 15 Allikas: World Bank (2020) Eesti positsiooni säilitamine EL jaekaubanduse piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 #1 Allikas: EC single market scoreboard OECD Eesti teenuskaubanduse piirangute indeks on sektorite lõikes paranenud Jah Jah Jah Jah Jah Jah (STRI) Allikas: OECD E-kaubanduse osakaal SKPst, % 1 >1 >1 >1 >1 >1 Allikas: Statistikaamet Burden of Government Regulation (indeks) 4,09 (2016) >4 >4 >4 >4 >4 Allikas: World Economic Forum Meetme eesmärkide saavutamise kindlustamiseks panustatakse ettevõtete kapitali kättesaadavust soodustavale ja kapitalituru tõrkeid leevendavale poliitikakujundusele ning kapitali enda kättesaadavuse soodustamiseks riikliku toega (12,7 mln eurot). Lisaks viiakse ellu välisinvesteeringute kaasamiseks loodud toetusskeeme nagu suurinvestorite toetus (2,5 mln eurot), e-residentsuse programm (3,3 mln eurot) ning e-Estonia showroom (0,6 mln eurot). 208 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tarbijate majandushuvide kaitsmiseks ning toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse saavutamiseks ning kvaliteedi infrastruktuuri tagamiseks viiakse ellu poliitikaotsuseid. Samuti kujundatakse digimajanduse õiguslikku regulatsiooni ning väljastatakse majandustegevuseks lubasid. Meetme eesmärkide saavutamiseks arendatakse ja lihtsustatakse riigi ja ettevõtjate omavahelist suhtlemist ning soodustatakse bürokraatia vähendamist ja reaalajamajanduse arendamist, sh ühtse digivärava määruse rakendamine läbi õigusliku regulatsiooni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib meetme eesmärkide saavutamiseks ellu tarbimiskeskkonna ning tööstusohutuse järelevalvet ja tegevus- ja kasutusõiguse andmist tööstusohutuse tagamiseks, tarbijavaidluste lahendamist, erinevaid nõustamisi tarbijakaitsealastes küsimustes, piiriülese tarbijavaidluse lahendamisi ning teavitustegevusi tarbimiskeskkonnast (2,8 mln eurot). MTÜ Eesti Standardikeskus, SA Eesti Akrediteerimiskeskus ja AS Metrosert pakuvad ettevõtjatele ja järelevalveasutustele asjakohast keskkonda toodete ja teenuste kvaliteedi hindamiseks standardimisprotsessis osalemise võimaldamise, akrediteerimis- ja vastavushindamisteenuste ning metroloogia (sh riigi- ja tugietalonide arendamine) keskasutusena tegutsemise kaudu (0,6 mln eurot). Lisaks viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veel ellu riskipõhist järelevalvet elektripaigaldiste ja elektritööde, ohtlike kemikaalide käitlemise (ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted), küttegaasi paigaldiste, liftide ja köisteede, masinate, surveseadmete, kaevandamise, lõhketööde ja ilutulestiku ning paljude muude seadmete nõuetele vastavuse üle. Meede: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, kus turismiettevõtjatel on hea tegutseda. Tabel 192. Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -14 829 25 964 -63,6 Kulud -40 793 -2 313 25 111 -91,6 Sh piirmääraga vahendid -27 424 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Turismiteenuste eksport Allikas: Eesti riiklik turismiarengukava 1, 96 2,15 2,20 2,24 2,29 2014–2020 Välisturistide ööbimiste arv Allikas: Eesti riiklik turismiarengukava 4,17 4,66 4,78 4,91 5,01 2014–2020 Meetme eesmärkidesse panustavad turismipoliitika kujundamist soodustavad tegevused läbi toetusmeetmete kavandamise, valdkonna strateegiliste suundade kujundamise ja analüüside läbi viimise. Samuti panustatakse turismi valdkonna ettevõtete ja nende teenuste pakkumise konkurentsivõime kasvu läbi erinevate toetusmeetmete. Strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine (15 mln eurot). Lisaks panustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel meetmesse läbi vajalike õiguslike regulatsioonide, valdkonna analüüside, partnerite kaasamise, strateegiliste suundade ning selle seiramise elluviimise ja kujundamise läbi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 209 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Amet teostab turismiettevõtjate tegevuse osas järelevalvet, sealhulgas riskipõhist järelevalvet reisiettevõtjate tegevuse üle, turuosaliste nõustamist, koolitamist ja teadlikkuse suurendamist kehtivatest nõuetest. Lisaks panustab ta ka piiriüleste tarbijavaidluste lahendamisse. Ehituse programm92 Programmi eesmärk: Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Tabel 193. Ehituse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus -99 378 -111 496 -12 118 Kulud -90 653 -20 232 70 421 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 tase (2019) Sektori tööjõutootlikkus % 60 50 62 64 Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine TWh 5,6 5,4 5,4 5,3 Allikas: Statistikaamet Muutus % 12,2 -77,7 2023 2024 66 69 5,2 5,1 Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks, sealhulgas sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustatakse arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Toetatakse peamiselt korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimist energiasäästu ja elukeskkonna parandamise eesmärgil, lasterikaste perede elamistingimuste parandamist ning jätkatakse KOV investeeringutoetuse väljamakseid üürielamutele (toetuste kogumaht 2021-2024. a 145,8 mln eurot, millest 2021. a 107,7 mln eurot). Vastavalt energiamajanduse arengukavale ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Kodude rekonstrueerimine ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamine muudab elukeskkonna ohutumaks, ilusamaks, mugavamaks, tervist säästvamaks, paremini ligipääsetavaks kõigile elanikkonna gruppidele ja taskukohasemaks. Eritähelepanu suunatakse piirkondadele väljaspool Harju- ja Tartumaad.  Peamised toetusmeetmed 2021. a on: • Korterelamute rekonstrueerimine (91 mln eurot); • KOV elamufondi investeeringute toetamine (8,4 mln eurot); • Kodutoetus lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks (3 mln eurot); • Väikeelamute rekonstrueerimine (1,4 mln eurot); • Kasutusest välja langenud ehitiste lammutamine (0,5 mln eurot).  Valmib ja rakendatakse E-ehituse platvorm, mis toob kasutaja vaates ühte kohta ehitisregistri, loodava planeeringute registri ja muud ehitusandmete digitaalseks programm on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisveebis https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2021. 92 Ehituse 210 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri käitlemiseks mõeldud olulised infosüsteemid ning ehitisregistrist arendatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitisega seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks (kokku 2021-2024. a 3,8 mln eurot, millest 2021. a 1 mln eurot). Järjepidevalt kohandatakse ehitustegevusega seonduvaid teenuseid tõhusaks, mugavaks ja E-ehituse taristule sobivaks ning stimuleeritakse erasektorit vastavate teenuste arendamisel. Hoitakse kokku ajakulu ebatõhusate protsesside arvelt nii ettevõtetes kui ka ametkondades ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist, muuhulgas selleks et panustada registripõhise rahva ja eluruumide loenduse edukasse läbiviimisse. Tabel 194 Ehituse programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tarbijakaitse Majandus- ja ja Tehnilise Kommunikatsiooniministeerium Järelevalve Amet -111 065 -430 Kulud kokku 100% 0% Osakaal programmi eelarvest -1 382 -347 sh tööjõukulud -468 -79 sh majandamiskulud -2 375 0 sh antud toetused -106 666 0 Sh investeeringutoetused -2 0 sh muud kulud -172 -5 sh mitterahalised (sh amort) Ehituse programmi viib ellu MKM, kus suurema osa moodustavad KredExile antavad investeeringutoetused. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. Meede: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Tabel 195 Jätkusuutliku ehituse ja planeerimise meetme kulude sihttasemed Eelarve 2020 -3 243 Kulud -3 016 Sh piirmääraga vahendid Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 tase (2019) Koht Doing Business ehituslubade andmise tõhususe edetabelis 19 19 Allikas: www.doingbusiness.org eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja 2021 Muutus Muutus % -3 154 89 -2 935 81 -2,7 -2,7 2021 2022 2023 2024 1-10 1-5 1-5 1 Meetmes keskendutakse peamiselt E-ehituse keskkonna arendamisele, ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengule ning ehitiste energiatõhususe suurendamisele. Aastaks 2021 valmiv E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E211 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. Ehitatud keskkonna jätkusuutlik areng hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ning ehitusseadustiku ja selle rakendusaktides sisalduvaid nõudeid ja nende täitmise tagamist. Samuti käsitletakse ehitussektori laiemat majandusmõju ning tegevusi seoses sektori ja ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime tõusuga. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes 22 %. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17 %. Suure mõjupotentsiaali tõttu tegeleb riik tingimuste loomisega selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ehitiste energiatõhususe suurendamine. Enam kui 50% kõikidest loodusvaradest muundatakse ehitusmaterjalideks ja -toodeteks. Euroopa Liidus tarbitakse 40% kogu tarbitud energiast hoonetes93. Eestis on see näitaja palju kõrgem, ulatudes 50%-ni riigi energiatarbest. Seega on ehitussektoril kaalukas roll kliimapoliitiliste eesmärkide täitmisel. Teenuse raames kujundatakse koostöös teiste EL liikmesriikidega hoonete energiatõhususe poliitikat, mis on ambitsioonikas, kuid riigi majanduslike huvide ja meie ehitatud keskkonna kvaliteediga kooskõlas. Hoonete kasutamisaegne energiasääst ei tohi tulla hoonete sisekliima arvelt – pigem tuleb ka sisekliima kvaliteeti paralleelselt energiatõhususega arendada. Ehitiste energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika kujundamisel ollakse paindlikud tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, et tagada kulutõhusaimad lahendused ning parandada ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Meede: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Meetme eesmärgid:  uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi, jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe paranemine;  eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele;  aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu soodustamine;  eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke. Tabel 196 Jätkusuutlik ja kättesaadava elamufondi meetme kulude eelarve sihttasemed Eelarve 2020 2021 -108 341 Kulud -96 135 -17 297 Sh piirmääraga vahendid -87 637 Viiman e tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2019) Otsustes tuginetakse elamumajanduse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise Ei Ei Jah pikaajalisele strateegiale (tuhat eurot), mõõdikud ja Muutus Muutus % -12 206 12,7 70 340 -80,3 2022 2023 2024 Jah Jah Jah EL nr 305/2011 lisas 1 sätestatud põhinõuded on mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieen, tervis ja keskkond; kasutamise ohutus ja juurdepääs; kaitse müra eest; energiasäästlikkus ja soojapidavus ning loodusvarade säästev kasutamine. 93 212 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse elamusektori arendamisel koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Riiklike meetmete abil ja koostöös erasektoriga tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Seeläbi panustatakse majanduskasvu kõigis Eesti piirkondades. Ehituse pika vaate arengudokumendi koostamisel lepitakse kokku nii ehitus- kui ka elamuvaldkonna tervikliku ja pikaajalise arengu põhimõtted. 3.10. MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest Maaeluministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, koordineeritakse loomakaitse ja taimekaitse alaseid tegevusi, korraldatakse põllumajanduse teadus- ja arendustegevust, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist, koordineeritakse Eesti maaelupoliitikat ning viiakse ellu Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Valitsemisala moodustavad seitse asutust: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA), Põllumajandusamet94, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi: ETKI). Valitsemisalasse kuulub lisaks kaks riigi asutatud sihtasutust (Maaelu Edendamise Sihtasutus ja SA Eesti Maaelumuuseumid) ning kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Vireen AS ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS). Sihtasutuste tegevused toetavad Maaeluministeeriumi teenuste eesmärkide saavutamist ning kajastuvad Maaeluministeeriumi osutatavates tegevustes ja teenustes. Tabel 197. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2019 Eelarve 2020 RE tegelik TULUD 292 703 364 050 KULUD -365 261 -423 586 Sh piirmääraga vahendid -66 508 -58 975 INVESTEERINGUD -4 786 -1 960 94 1. 2021 RE Muutus Muutus % 377 957 -435 093 -55 385 -2 527 13 907 -11 507 3 590 -567 3,8 2,7 -6,1 28,9 jaanuarist 2021. aastal võtab Põllumajandusameti ja Veterinaar- ja Toiduameti ülesanded üle uus loodav amet – Põllumajandus- ja Toiduamet. Kuna uus asutus on alles loomisel, on seletuskirjas esitatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti eelarved ja tegevused 2020. aastal kehtivas jaotuses. 213 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Sh piirmääraga vahendid -2 720 -1 732 -2 232 -501 28,9 Valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 3,6% riigieelarve kulude mahust. Valitsemisala siseselt moodustab PRIA eelarve 88,2%, Maaeluministeeriumi eelarve 4,7% ning Veterinaarja Toiduameti eelarve 2,7% valitsemisala kulude koondeelarvest. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult 1-2% juurde. Tulud Tabel 198. Maaeluministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) Saadud toetused Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Tulu põhivara ja varude müügist Trahvid ja muud varalised karistused Keskkonnatasud Muud tegevustulud Intressi- ja dividenditulud 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE 280 990 1 051 8 019 120 -173 6 842 102 233 354 206 1 257 6 655 161 500 2 840 21 409 368 144 1 417 6 640 161 500 0 840 10 245 Muutus 2021/202 0 RE 13 939 160 -15 0 0 -2 0 -11 -164 Muutus (%) 3,9 12,7 -0,2 0,0 0,0 -100,0 0,0 -52,4 -40,1 Saadud toetused laekuvad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmete rakendamiseks, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmete rakendamiseks ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist otsetoetuste maksmiseks, põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks ja riiklike loomatauditõrje programmide elluviimiseks, sealhulgas:  Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmetele 170,7 mln eurot,  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmetele 25,6 mln eurot,  põllumajanduse otsetoetustele 167,8 mln eurot. Lisaks saab valitsemisala toetust Põllumajandusuuringute Keskuse testettevõtete andmete kogumiseks. Saadud toetuste mahu kasv tuleneb Euroopa Komisjoni sätestatud otsetoetuste riikliku ülemmäära kasvust. Riigilõivudena laekuvad tulud mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-, taimekaitse-, väetise-, veterinaarkorralduse-, alkoholi- ning maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas:  mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot,  taimekaitseseaduse alusel 0,4 mln eurot,  seemne ja taimse paljundusmaterjali ja sordikaitseseaduse alusel 0,1 mln eurot. Tulude suurenemist prognoositakse peamiselt taimekaitseseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivu arvelt seoses fütosanitaarsertifikaatide väljastamise riigilõivumäärade muutumisega. Majandustegevusest tekib valitsemisalas tulu järelevalvetoimingute eest Veterinaar- ja Toiduametile (1,7 mln eurot) ning Põllumajandusametile (0,5 mln eurot). Põllumajandusuuringute Keskusele on prognoositud tulusid 1,3 mln eurot sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tuludeks on prognoositud 1,8 mln eurot tasuliste laboriteenuste eest. ETKI tuludeks on 214 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kavandatud 1,4 mln eurot põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest, lepingulistest töödest. Tulude muutus on tingitud lepinguliste tööde mahu vähenemisest. Muu tuluna kaupade ja teenuste müügist prognoositakse üüri- ja renditulusid Tartu Agro maarendilt. Tuluna varude ja põhivara müügist kajastub tulem sekkumiskokkuostu läbiviimisest. Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mille korraldamine aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral. Keskkonnatasudena kajastatakse kalapüügiõiguse tasu. Muude tegevustuludena laekuvad sunnirahad veterinaaria, toiduohutuse, mahe ja aianduse valdkondade seaduste alusel. Intressi- ja dividenditulude all prognoositakse dividenditulud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2021. aasta kevadel pärast 2020. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende AS Vireen ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Kulud Kulud kasvavad peamiselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavate otsetoetuste ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate Maaelu Arengukava 20142020 toetuste mahu kasvu tõttu. Piirmääraga vahendites on muutus tingitud peamiselt üleminekutoetuste mahu vähenemisest 10 mln euro võrra ning teadus- ja arendustegevuse eelarve kasvust 4,8 mln euro võrra. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja meetmete lõikes. Võrdlus eelmise perioodiga administratiivselt majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 0,6 mln eurot (28,9%). Muutus tuleneb majanduskulude kokkuhoiu arvelt IT-investeeringutesse suunatud vahenditest, samuti kavandatakse 2021. aastal soetada katsetehnikat ja laboriseadmeid rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes. Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 2,5 mln eurot. Maaeluministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Maaeluministeeriumi valitsemisalas elluviidavad tegevused ning prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigieelarve strateegia ja riigieelarve protsessiga. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste 215 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi juhitavates nelja-aastastes programmides ning aastases ministeeriumi tööplaanis. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonnas. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030, mis kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks jaanuaris 2020. Arengukavas seotakse ühtseks tervikuks mitmes erinevas dokumendis seatud eesmärgid põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondades. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 on ühendatud regionaalarengu tulemusvaldkonna maaeluga seotud tegevused põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna alla. Tulemusvaldkond jaguneb kaheks programmiks, sealhulgas ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga. Programmid on loodud paralleelselt arengukava koostamise protsessiga, võttes arvesse arengukavas seatavaid eesmärke ja mõõdikuid. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Tabel 199. Maaeluministeeriumi arengudokumentidega Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus valitsemisala Tulemusvaldkonna arengudokument Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030. programmide seos tulemusvaldkondade ja Programm Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Tulemusvaldkond põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Tabel 200. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eelarve Maaeluministeeriumi valitsemisalas (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -423 586 -435 093 -11 507 2,7 Sh piirmääraga vahendid -58 975 -55 385 3 590 -6,1 Investeeringud -1 960 -2 527 -567 28,9 Sh piirmääraga vahendid -1 732 -2 232 -501 28,9 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning 25 101 joogitööstuse loodud lisandväärtus (2016-2018. 25 500 25 800 26 200 26 600 hõivatu kohta kolme aasta liikuv a keskmine) keskmine, € Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe, % 0,74 0,79 0,80 0,79 0,79 Allikas: Statistikaamet 216 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal, % Allikas: EKI Toiduohutuse baromeeter Allikas: MeM/VTA Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, tonni tuhande eurot kohta. Allikas: KEM/Statistikaamet Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet 2020 74 2021 Muutus Muutus % On On On On vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 75% 75% 75% 75% 100 (2019.a) ≥ 100 ≥ 100 2,5 t CO2 ekv /tuh EUR (2017) Madala m kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR (2019) Madala m kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR (2020) 77,8 78,1 76,9 - ≥ 100 ≥ 100 Madala Madalam m kui kui 2,5 t 2,5 t CO2 CO2 ekv/tuh ekv/tuh EUR EUR (2022) (2021) 78,4 78,7 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide saavutamiseks vastutab tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest Maaeluministeerium. Programmis on kuus meedet. Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks vastutab tegevuste ja rahaliste vahendite eest Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Programmis on üks meede. Kalanduse programmi nende kulude ja investeeringute kohta, mida teeb Keskkonnaministeerium, esitatakse selgitused seletuskirja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis. Joonis 44. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna jagunemine programmideks ja meetmeteks Maaeluministeeriumi valitsemisala kuludest 93,5% panustab põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi, 6,5% kalanduse programmi. 2021. aasta investeeringud panustavad 98,3% ulatuses põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi. 217 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 45. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude (välimine ring) ja investeeringute (sisemine ring) jaotus põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna programmide lõikes (mln eurot) Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm95 Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Tabel 201. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -399 793 -406 665 -6 872 1,7 Sh piirmääraga vahendid -56 780 -53 276 3 504 -6,2 Investeeringud -1 952 -2 483 -531 27,2 Sh piirmääraga vahendid -1 723 -2 189 -465 27,0 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 202096 2021 2022 2023 2024 tase (2018.a) Kasutuses oleva põllumajandusmaa 984 671 990 000 991 500 993 000 994 500 996 000 pindala, ha Allikas: Statistikaamet Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm on leitav Maaeluministeeriumi välisveebis https://www.agri.ee/et/eesmargidtegevused/arengukavad-ja-strateegiad. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 96 Võrreldes eelmise perioodiga (2020 – 2023) on programmi mõõdikud muutunud. 2020 – 2023 programmi koostamisel ja kinnitamisel oli Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 veel koostamisel. Kuna programm on koostatud nimetatud arengukava alaeesmärgi elluviimiseks, siis on programmi mõõdikud on vastavusse viidud mõõdikutega, millega hinnatakse arengukava alaeesmärgi saavutamise määra. Seetõttu ei ole osadel mõõdikutel sihttaset 2020. aastaks seatud. 95 218 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtusest, % Allikas: Statistikaamet Tarbija kindlustunde indeks, % Allikas: Maaeluministeerium Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % Allikas: PRIA Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % Allikas: Statistikaamet 2020 2021 Muutus Muutus % 2,3 - 2,3 2,3 2,3 2,3 67 (2020) 67 - 68 - 69 80 - 80 80 80 80 27,76 (2019) 27,76 27,76 27,76 27,76 27,76 Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Suurema ja stabiilsema eksporditulu tagamiseks on vajalik senisest enam tegeleda tooraine kohapealse väärindamisega. Ekspordi edendamiseks jätkatakse eksporditurgude avatuna hoidmiseks vajalikke tegevusi ning otsitakse võimalusi uute turgude avamiseks.  Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inimja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR vähendamiseks tõhustatakse järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle, tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.  Ühise põllumajanduspoliitika I ja II samba kaudu jätkatakse olulist mõju avaldavate toetuste eraldamist, sealhulgas keskkonnasõbraliku majandamise toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks eraldatav toetus, Natura 2000 alal asuvate põllumajandusmaa hüvitiste toetus.  Toidusektori ekspordi edendamiseks97 ja väärindatud kaupade ekspordi suurendamiseks jätkatakse eksporditurgude avatuna hoidmiseks vajalikke tegevusi. Samuti jätkatakse ettevõtjatele kontaktürituste korraldamist ning välismessidel osalemise toetamist.  Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele, mis võimaldab liikuda kõrgemale lisandväärtusega toodete töötlemisele.  Mahepõllumajanduse arendamiseks jätkatakse rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud levinumate mahestandardite kasutamise soodustamist ja sobivaima lahenduse väljatöötamist sertifitseerimise korraldamiseks Eestis. Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet jätkavad mahepõllumajanduse tõhusa järelevalve teostamist.  Toimuvad ettevalmistused riikliku toiduvaru moodustamiseks, millega kohalike omavalitsuse üksused ja riik loovad võimekuse elanike abistamiseks esmavajalike vahenditega ning teenuste toimimiseks pikaajalistes või ressursimahukates kriisisituatsioonides.  Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning põllumajandus-kultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programmiga.  Olulises mahus suurendatakse valdkonna alusuuringuid ja riskihindamise meetodeid: 97 „Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022“ 219 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri • toiduohutuse tagamiseks Eestis ja põllumajandussaaduste ning toidukaupade ekspordiks vajalike sihtturgude avamiseks hinnatakse teaduspõhiselt ja süsteemselt uusi tekkivaid ohte seoses looma- ja taimehaiguste ning toidupatogeenidega; • toidutarneahelas tõhustatakse uute riskide tuvastamist (nt uued haigustekitajad ja nende mutatsioonid); • töötatakse välja sobilikud seiremeetodid haigusvaba taimse paljundusmaterjali ja resistentsuse uuringuteks, samuti uuritakse mikroobide antibiootikumide resistentsuse teket ja selle põhjuseid; • uuritakse väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, sh nende kasutamisega seotud keskkonnariskide vähendamist ja uudsete väetiste väljatöötamist; • arendatakse integreeritud taimekaitse ja biotõrje meetodeid, sh uute taimekaitsevahendite väljatöötamist; • rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks teostatakse vajalikke uuringuid põllumajanduse kliimamõjude ja ammoniaagi emissiooni vähendamiseks; • uuritakse bioressursside uudsemaid väärindamisvõimalusi nii toiduks kui muudeks toodeteks (sh jäägid, kaassaadused, bioressursi nn kaskaadkasutus, uudsete kultuuride sobivust kohalikese oludesse) ning selleks vajalike tehnoloogiate arendamist. Programmi eesmärkide saavutamiseks vastutab tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest Maaeluministeerium. Programmi viivad ellu Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, PRIA ning ETKI. Tabel 202. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Veterinaa Veterinaa PõlluMaaeluPõllur- ja r- ja majandus ministeeri PRIA majandus ETKI ToiduToiduame uuringute um -amet laborat Keskus toorium Kulud kokku -18 528 -357 618 -11 336 -6 046 -4 502 -4 626 -4 009 Osakaal programmi 4,6% 87,9% 2,8% 1,5% 1,1% 1,1% 1,0% eelarvest sh tööjõukulud -5 982 -5 693 -7 314 -4 176 -2 785 -2 425 -2 128 sh majandamiskulud -7 930 -1 728 -3 975 -1 823 -1 551 -1 937 -1 507 sh tegevustoetused -3 517 -280 587 -47 -41 -7 0 0 sh investeeringutoetused 0 -66 832 0 0 0 0 0 sh mitterahalised kulud, -1 099 -2 778 0 -7 -160 -264 -374 amortisatsioon Investeeringud -1 211 -678 0 0 -250 -274 -70 Programmi kuludest 86,3% on tegevus- ja investeeringutoetused. Seetõttu on programmis suurima eelarvemahuga asutus PRIA, kes vahendab põllumajandussektorile ja toidutootjatele Eesti Maaelu Arengukava 2014-2020 tegevus- ja investeeringutoetusi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist makstavaid pindalatoetusi (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I samba toetused), samuti suuremat osa riigituludest rahastatavatest põllumajandustoetustest. Toetuseid rakendatakse peamiselt põllumajanduskeskkonna ning põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise meetmetes. Tegevuskuludelt on suurim Veterinaar- ja Toiduameti eelarve, kes panustab programmis peamiselt toiduohutuse, loomatervise ja heaolu ning põllumajandussaaduste tootmise, 220 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri väärindamise ja turustamise meetmetes riskipõhise järelevalvesse ja seiresse, samuti eksporditurgude avamisse. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on seletuskirja lisas 8. INVESTEERINGUD Tabel 203. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % Masinad ja seadmed -200 -496 -296 147,9 IT investeeringud -1 732 -1 889 -157 9,1 Transpordivahendid -28 -28 0 0,0 Laborite sisseseade 0 -70 -70 100,0 Programmis investeeritakse enim info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide töö. 2021. aasta suuremad IKT investeeringu projektid:       Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) laboriinfosüsteemi arendus; Põllumajandusameti järelevalve infosüsteemi (PMAIS) jätkuarendustööd; Kliendiportaali e-teenuste arendused; Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi arendustööd; Arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS); Otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS). Lisaks soetatakse põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ETKIle ja Põllumajandusuuringute Keskusele ning järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside teostamiseks laboriseadmeid Veterinaarja Toidulaboratooriumile ning Põllumajandusuuringute Keskusele. Meede: Põllumajanduskeskkond Meetme eesmärk: Vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Tabel 204. Põllumajanduskeskkonna meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -94 430 -104 121 -9 692 10,3 Sh piirmääraga vahendid -3 911 -3 995 -85 2,2 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018.a) Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, % 95 95 95 95 95 95 Allikas: Põllumajandusamet Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, % 24,68 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 Allikas: PRIA Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamiseks rakendatakse liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmeid ning innustatakse põllumajandustootjate veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Meetme eesmärki aitavad tagada Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti, ETKI ning PRIA tegevused taimekaitse, väetiste ja täiendava keskkonnahoiu suunal. 221 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Ohutuse tagamiseks inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale lubatakse turule taimekaitsevahendeid, mis on efektiivsed ning nõuetele ja reeglitele vastavad. Tehakse järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutuse üle, kontrollitakse taimekaitseseadmete tehnilist seisundit, teavitatakse taimekaitsevahendite kasutajaid ning jätkatakse neile suunatud koolitussüsteemide arendamisega Taimekaitsevahendite valdkonna teadusesse ja innovatsiooni ning teadmussiirdesse panustab ETKI. Väetiste ohutu ja mõjusa kasutamise tagamiseks tehakse järelevalvet väetiste turustamise ja kasutamise üle, et tarbijal oleks kasutada soovitud omadustega ja mitte-ohtlikke väetisi. Samuti analüüsitakse väetisi laboratoorselt. Keskkonnasõbralike tavade laiema kasutuselevõtu tagamiseks põllumajanduses rakendatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika raames nõuetele vastavuse süsteemi ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ehk nn rohestamise toetust eesmärgiga tagada maa hea põllumajandusseisund ning säilitada elurikkust. Sealhulgas on Eesti võtnud kohustuse tagada püsirohumaade ja Natura 2000 aladel asuvate 100% turvasmuldadega püsirohumaade pindala säilimine. Kui püsirohumaa suhtarv kogu põllumajandusmaa suhtes väheneb üle 5%, siis tuleb neid tagasi rajada. Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduslike keskkonnatoetuste raamistikus on seatud kohustus tagada rohumaade hooldamine ja põllumaade jätkusuutlik kasutamine. Suuremad toetusmeetmed on rohestamise toetus keskkonnasõbraliku majandamise toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks mõeldud toetus ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetus. Meede: Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Meetme eesmärk: Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ning heaolu on paranenud. Tabel 205. Taimetervise, loomade tervise ja heaolu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -19 734 -20 661 -927 4,7 Sh piirmääraga vahendid -7 627 -9 540 -1 913 25,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 4 4 4 4 4 4 Allikas: Põllumajandusamet Eriti ohtliku loomataudi esinemine, arv 1 (SAK 1 1 1 1 1 Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet metssigadel) Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist ELi siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Meetme eesmärki aitavad tagada tegevused taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu tagamise suunal. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud taimetervise, loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet. Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi, nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine; impordi kontroll; ohtlike taimekahjustajate tuvastamine ja seire; hädaolukordadeks valmistumine; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Veterinaarja Toiduamet viib läbi loomaheaolu, loomade tervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste 222 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (sh volitatud veterinaararstid). Loomataudide diagnoosimise laboriteenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu, läbi mille koolitatakse loomapidajaid ning tõstetakse tarbijate teadmisi tegemaks otsuseid, mis aitavad kaasa loomade tervise ja heaolu ning tootjate konkurentsivõime tõusule. Valdkonna olulisim ülesanne on tagada usaldusväärsus, rakendades taimekahjustajate ja loomataudide levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid ning läbipaistvaid loomaheaolunõudeid. Eesti lähenemine taimetervise, loomade tervise ja heaolu kaitsele on riskipõhine ja tugineb kõikide osapoolte jõupingutustel. Ülemaailmseks terviseriskiks kujunenud mikroobide resistentsuse edasise leviku tõkestamine on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja lemmikloomadel. Meede: Toiduohutus Meetme eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Tabel 206. Toiduohutuse meetme ja tegevuse kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -9 771 -9 571 200 -2,0 Sh piirmääraga vahendid -6 835 -6 665 170 -2,5 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019) Toiduohutuse baromeeter98 Allikas: Veterinaar- ja toiduamet, 100 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Terviseamet Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4%99 - 72,4% Allikas: Maaeluministeerium Ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel võetakse aluseks teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mille juures on oluline nii ELi kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks arendatakse edasi süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ning koostöös sektoriga tarbijate käitumist suunavaid toidumärgisüsteeme Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Toiduohutuse tagamiseks tehakse toiduohutuse järelevalvet, tagatakse toiduvaldkonna referentlabori volituste olemasolu ja valmisolek, kujundatakse toiduohutuse poliitikat, Toiduohutuse baromeeter on välja töötatud 2019.a Eesti Maaülikooli, MeM-i ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter hõlmab 22 alanäitajat, mis sisaldavad toiduohutuse strateegiliseks juhtimiseks vajalikku teavet. Toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100. 99 2019. a mõõdetud algtase 98 223 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sealhulgas toiduohutuse seireprogrammid. Samuti pakutakse tootjatele toidu ja alkoholi laboratoorse kontrollimise teenust. Meede: Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Meetme eesmärk: Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist. Tabel 207. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses meetme kulude eelarve sihttasemed Eelarve 2020 2021 Kulud -31 170 -34 098 Sh piirmääraga vahendid -11 385 -12 879 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 (2018.a) Toimivad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, ha 124 500 144 500 148 500 Allikas: Põllumajandusamet Eestis aretatud sortide arv sordilehes 263 265 265 Allikas: Põllumajandusamet Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 29 605 28 000 28 000 Allikas: Põllumajandusamet Sordilehte võetud sortide arv 681 685 685 Allikas: Põllumajandusamet Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv 97 000 97 000 98 000 Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet (tuhat eurot), mõõdikud ja Muutus -2 928 -1 494 2022 Muutus % 9,4 13,1 2023 2024 151 500 153 500 155 500 265 265 265 28 000 28 000 28 000 685 685 685 99 000 100 000 100 500 Põllumajandustoodangu kvaliteet ja pikaajaline konkurentsivõime sise- ja maailmaturul on võimalik, kui ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ning sordi- ja tõuaretust suunatakse asjatundlikult. Samuti on tähtis kohaneda kliimamuutuste negatiivsete mõjudega, näiteks erakorraliste ilmastikunähtuste ja taimekahjustajate levikuga, ning lõigata kasu positiivsetest mõjudest, näiteks suuremast kultuuride valikust ja saagikusest. Meetme eesmärki aitavad tagada tegevused maakasutuse, maaparanduse, sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valiku tagamise ning põllumajandusloomade aretuse suunal. Põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbelise kasutamise toetamiseks ning põllumajandusmaa säilimise tagamiseks viiakse läbi hea põllumajandustava alaseid uuringuid, tehakse riiklikku mullaseiret ning põllumuldade uuringuid, tõstetakse põllumajandusmaa omanike ja huvigruppide teadlikkust mullastikust, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid, samuti antakse toetusi metsaalade arenguks ning Natura 2000 metsadele. Tegeletakse riigi ühiseesvoolude korrashoiuga, et aidata tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbelist kasutamist. Toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning maaparandussüsteemide ehitamist. Kohalikesse oludesse sobivat, mitmekesist ja kvaliteetset põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valikut aitab tagada uute põllumajanduskultuuride sordiaretus, geneetiliste ressursside säilitamine, sortide riiklike registreerimiskatsete ja majanduskatsete läbiviimine, seemnete sertifitseerimine ning seemnete turustamise järelevalve. Põllumajandusloomade aretust toetab ohustatud tõugu põllumajandusloomade aretustoetus ning aretuse järelevalve. 224 looma pidamise toetus, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Meetme eesmärk: Tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime. Tabel 208. Põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -209 788 -198 882 10 905 -5,2 Sh piirmääraga vahendid -22 043 -16 167 5 876 -26,7 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase Põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega (3 a 74 80 88 89 90 91 liikuv keskmine), % Allikas: Eurostat Mahetootjate lisandväärtus aasta 14584 tööjõuühiku kohta, € 20 500 20 500 20 500 20 500 20 500 (2018) Allikas: Maaeluministeerium Meetme eesmärki aitavad tagada tegevused põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks, põlvkondade vahetuse toetamiseks põllumajandussektoris, riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu hoidmise, ühistegevuse ja koostöö toetamise, ekspordivõimekuse tõstmise ja eesti toidu kuvandi arendamise, mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmise ja toiduvarustuskindluse tagamisel suunal. Oluline osa meetmest on seotud ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega. Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetusi tulemuslikkuse parandamiseks, töötlemise toetusi mikro- ja väikeettevõtjatele, väikeste põllumajandusettevõtete toetust ning eraldi investeeringutoetusi ka suurettevõtete arengule kaasas aitamiseks. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesindusprogrammi ning mesilasperede toetust. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust. Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaalustamine toetavad põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust ning riskide maandamist põllumajandussektoris, selleks rakendatakse ühtset pindalatoetust, toetatakse tootmise potentsiaali taastamist. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust. Alkoholiregistris on registreeritud Eestis toodetava ja Eestisse toimetatava alkoholi andmed ning tehakse järelevalvet alkoholi nõuetekohase käitlemise üle. Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul, mis saavutatakse tootjarühmade tunnustamise toetuse, lühikeste tarneahelate toetuse ning kvaliteedikavades osalemise toetuse rakendamise teel. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse turuarendustoetust, teavitamis- ja müügiedendustoetust, ning avatakse uusi eksporditurge. 225 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud. Mahepõllumajandusmaa moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajandusmaast. Toiduvarustuskindlus põhineb säästval põllumajanduslikul tootmisel ning põllumajandusturu ja toidusektori sujuval toimimisel. Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine hõlmab elanike teadmiste ja oskuste ennetavat parandamist kriisiks valmistumiseks ja selle ajal ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamist. Seega on toidu kättesaadavus osa laiemast julgeolekukontseptsioonist. Meede: Maa- ja rannapiirkonna areng Meetme eesmärk: Maapiirkonnas on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Tabel 209. Maa- ja rannapiirkonna arengu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -33 900 -39 331 -5 430 16,0 Sh piirmääraga vahendid -3 979 -4 030 -50 1,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte 27,76 27,76 27,76 27,76 27,76 27,76 üldarvus, % (2019. a) Allikas:Statistikaamet Maapiirkonnas töötavate inimeste arv põhitöökoha asukoha alusel 162 200 162 400 162 600 162 800 163 000 163 000 Allikas: Statistikaamet Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates 24,4 24,4 24,4 24,4 24,4 24,44 põhitöökoha asukoha alusel, % Allikas: Statistikaamet Meetme eesmärki aitavad tagada maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamine, majandustegevuse mitmekesistamise toetus. Maapiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks jätkatakse LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist, selleks toetatakse LEADER tegevusgruppide tegevust ning antakse LEADER põhimõttel erinevaid kogukondlikke projekte. Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate juurdepääsu kapitalile aitavad parandada Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel rakendatavad finantsinstrumendid. Riigieelarves kajastuvad 2021. aastal sihtasutusele täiendavalt rakendamiseks suunatavad vahendid investeerimislaenude andmiseks. Finantsinstrumentide rakendamise kogumahu kohta saab lisainfot sihtasutuse kodulehelt100. 100 https://mes.ee/ 226 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kalanduse programm101 Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Tabel 210. Kalanduse programmi eelarve Maaeluministeeriumi valitsemisalas (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -23 793 -28 428 -4 635 19,5 Sh piirmääraga vahendid -2 195 -2 109 86 -3,9 Investeeringud -8 -44 -35 423,6 Sh piirmääraga vahendid -8 -44 -35 423,6 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018.a) Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, 24 593 24 800 25 060 25 536 26 021 26 515 vesiviljelus ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 2 049 2049 2 049 2 049 2 049 2 049 ja kala töötlemine), € Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.  Kutselise kalapüügi lubade taotlemise ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ettevõtjatele juurutatakse andmete esitamiseks elektroonilised lahendused. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja ühtlasi muutub tõhusamaks ka järelevalve ebaseadusliku tegevuse üle. Samuti jätkatakse uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks, sh ettevõtete koostöö soodustamist teadus- ja arendusasutustega.  Vee-elusressursside väärindamisel väärtusahelas kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise soodustamine. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on jätkuvalt vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule läbi tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamise, mis tagab kohalike ja seni kasutamata veeelusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Vee-elusressursside väärindamiseks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel jätkatakse ettevõtete koostöö toetamist teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvaheliselt.  Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Kogukonna juhitud kohalikul arengul põhinev lähenemine edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. 101 Kalanduse programm on leitav Maaeluministeeriumi välisveebis https://www.agri.ee/et/eesmargidtegevused/arengukavad-ja-strateegiad. Programm on kättesaadav veebis alates oktoobrist 2020. 227 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist bioloogiliste ressursside säästlikuks kasutamiseks, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist.  Viiakse ellu vesiviljeluse tauditõrjeprogramm kalahaiguste tõrjumiseks ja seireks. Tauditõrjeprogrammiga saavutatav taudivaba staatus loob ettevõtjatele paremad tingimused kauplemiseks.  Kala kodumaise tarbimise suurendamiseks kutsutakse ellu mitmeaastane üleriigiline kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaania, mis pöörab tähelepanu kõikidesse vanusegruppidesse kuuluvate elanike kalatoodete tarbimise olulisusele ning aitab kaasa Eesti kala väärindamisele ja turustamisele. Programmi eesmärkide saavutamiseks vastutab tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Programmi viivad Maaeluministeeriumi valitsemisalas ellu Maaeluministeerium, PRIA ning Veterinaar- ja Toiduamet. Tabel 211. Kalanduse programmi kulude ja investeeringute eelarve Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Põllumajanduse MaaeluRegistrite ja Veterinaar- ja ministeerium Informatsiooni Toiduamet Amet Kulud kokku -1 889 -25 982 -557 Osakaal programmi eelarvest 6,6% 91,4% 2,0% sh tööjõukulud -1 023 -118 -450 sh majandamiskulud -270 -66 -107 sh antud toetused -87 -13 110 0 sh investeeringutoetused 0 -12 508 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -509 -179 0 Investeeringud 0 -44 0 Programmi kuludest moodustavad 90,4% tegevus- ja investeeringutoetused. Seetõttu on suurim eelarvemaht programmi tegevuste elluviimiseks PRIA-l, kes vahendab kalandussektorile toetusi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, samuti suuremat osa riigituludest rahastatavatest kalandussektorile suunatud toetustest. Tegevuskuludelt on suurim eelarve Maaeluministeeriumil, kes panustab kutselise kalapüügi, vesiviljeluse ja kalatöötlemise poliitika kujundamisse, ning korraldab kalandussektorile suunatud finantsinstrumendi ning EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamist. Veterinaar- ja Toiduameti vastutusel on kalanduse programmis kutselise kalapüügi korraldus. Asutuse tegevused toiduohutuse ja järelevalve tagamiseks vee-elusressursside töötlemise ja kalandustoodete osas on kajastatud põllumajanduse, toidu ja maaelu programmis. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. INVESTEERINGUD Tabel 212. Kalanduse programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE IT investeeringud -8 -44 228 Muutus -35 Muutus % 423,6 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kalanduse programmis investeeritakse 43 704 eurot kalanduse infosüsteemide arendamisele, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist. Muudatus tuleneb EMKF meetmete menetlemise üle viimises uude MATS süsteemi. Meede: Kestlik kalandus Meetme eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 213. Kestliku kalanduse meetme kulude eelarve Maaeluministeeriumi valitsemisalas (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -23 793 -28 428 -4 635 19,5 Sh piirmääraga vahendid -2 195 -2 109 86 -3,9 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2017.a) Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori töötaja kohta, € 45 150 45 525 46 008 46 882 47 773 48 680 Allikas: Statistikaamet Vesiviljeluse lisandväärtus sektori töötaja kohta, € 12 459 12 562 12 696 12 937 13 183 13 435 Allikas: Statistikaamet Maaeluministeerium vastutab kestliku kalanduse meetmes kutselise kalapüügi korralduse, vesiviljelussektori arendamise ning vee-elusressursside töötlemise eest. Ellu viiakse Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat. Kutselise kalapüügi erinevates segmentides panustatakse püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis- ja esmatöötlemise võimekuse parandamiseks toetuste rakendamisse, samuti toetatakse investeeringuid laevastiku uuendamisse ja infrastruktuuri ning kaasaegsetesse seadmetesse ja vahenditesse. Vee-elusressursside efektiivsemaks kasutamiseks toetatakse tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega. Ühtlasi toetatakse teadlaste osalemist rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides läbi rakendusuuringute programmi. Jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses, mis aitab soodustada vesiviljelussektoris ettevõtete omavahelist koostööd. Toetatakse kalanduspiirkondade algatusrühmade tegevust ning rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest kalanduspiirkondade projekte ning koostööd. 3.11. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvest Rahandusministeeriumi valitsemisala toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist tõhusa riigi tulemusvaldkonnas. 229 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Alates 1. jaanuarist 2021.a alustab valitsemisalas tööd uus riigiasutus – Rahapesu Andmebüroo. Valitsemisalas on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine, regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve. 2021. aastast lisandub rahandusministri ülesannetele rahapesu tõkestamise ja ennetamise valdkond. Tabel 214. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE TULUD 8 614 429 9 395 940 KULUD -309 371 -230 314 Sh piirmääraga vahendid -184 966 -126 458 INVESTEERINGUD -6 232 -5 437 Sh piirmääraga vahendid -4 105 -4 336 FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 224 699 15 949 Muutus 781 511 79 057 58 508 794 -231 -3 208 750 Muutus,% 9,1 -25,6 -31,6 -12,7 5,6 -99,5 Valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2% riigieelarve kulude kogumahust. Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi eelarve 53%, Maksu- ja Tolliameti eelarve 23%, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 10%, Riigi Tugiteenuste Keskus 8%, Statistikaamet 5% ning Rahapesu Andmebüroo 1% valitsemisala kulude eelarvest. Valitsemisala investeeringute eelarve on napilt üle 1% riigieelarve investeeringute kogumahust. Tulud Valitsemisala tulude mahu suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksulistest tuludest on seletuskirja tulude peatükis. Tabel 215. Rahandusministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 RE 2021 RE tegelik 9 352 568 8 445 708 9 281 798 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 83 837 84 875 76 187 Saadud toetused 296 370 230 Riigilõivud 535 316 730 Tulu majandustegevusest 176 305 337 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 48 27 63 Tulu põhivara ja varude müügist 673 350 420 Trahvid ja muud varalised karistused 12 317 3 686 8 150 Muud tegevustulud 74 282 78 793 28 026 Finantstulud Muutus Muutus, % 836 090 -8 688 -140 414 32 36 70 4 464 -50 767 9,9 -10,2 -37,9 131,3 10,5 133,3 20,0 121,1 -64,4 Saadud toetused Toetustena on planeeritud laekumisi Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuste ja Euroopa Komisjoniga kahepoolsete lepingute alusel, Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks, EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide tehnilise abi tagamiseks. 230 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Struktuuritoetuste meetmetest rahastatakse struktuurivahendite projektide tehnilist abi, tegevusi institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmiseks, keskse koolituse programmi elluviimiseks ning toetatakse regionaalarengut kolmes valdkonnas:  piirkondade konkurentsivõime tugevdamine,  linnapiirkondade jätkusuutlik areng,  kohalik ja regionaalne arendusvõimekus. Tulude vähenemist mõjutab struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmine. Riigilõivud  Maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel Maksu- ja Tolliameti tehtavate toimingute eest on kavandatud laekumisi 0,1 mln eurot.  Riigihangete seaduse alusel Rahandusministeeriumi tehtavate toimingute eest kavandatakse tulu 0,13 mln eurot. Vähenemine tuleneb peamiselt hasartmänguseaduse alusel tehtavatelt toimingute eeldatavast vähenemisest. Tulu majandustegevusest  Statistikaametile on kavandanud laekumisi 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt.  Maksu- ja Tolliametile on kavandanud laekumisi 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sõlmitud koostöölepingu alusel tasu piirikindluspoliisi vormistamise eest. Laekumisi on prognoositud rohkem, kuna Statistikaametil oli 2020. aastal osa laekumisi planeeritud riigisiseste toetusprogrammide liigile (liik 42). 2021. aastal on kogu laekumine planeeritud majandustegevusest laekuva tuluna. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile on kavandatud tulu süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist. Prognoosi aluseks on varasematel aastatel laekunud tulu ning 2020. aasta eelarve täitmise prognoos. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu saadakse riigiasutusele mittevajalike IKT seadmete, loobutud kinnisvara, ametisõidukite ja kontorimööbli elementide müügilt. Trahvid ja muud varalised karistused Maksu- ja Tolliametile laekuvad trahvid:  maksukorralduse seaduse alusel 0,1 mln eurot;  tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot;  hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Prognoosi on suurendatud eelmise aasta tegeliku tulu alusel. Muud tegevustulud Maksu- ja Tolliametile laekuvad tulud järgmiselt:  intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 6,5 mln eurot; 231 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  laekumised maksukorralduse seaduse alusel: sunnirahad 0,5 mln eurot; väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot; arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 1 mln eurot. Võlalt laekuvat intressitulu mõjutab seoses eriolukorraga intressivähenduse meede, mis kehtib 2021. aasta lõpuni. vastu võetud ajutine Finantstulud Omanikutulu laekub Põhjamaade Investeerimispangalt, riigi äriühingutelt Levira, Riigi Kinnisvara ja Eesti Loto ning Eesti Panga kasumieraldisena. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2021. aasta kevadel pärast 2020. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Lisaks on kavandatud riigikassa halduses olevate vahendite pealt realiseeritud finantstulu. Vähenemine tuleneb peamiselt Eesti stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt. Energia dividendidest ning intressitulust Kulud Valitsemisalale on planeeritud kulusid kokku väiksemas mahus kui eelmisel perioodil. Olulisemad muutused:  2020. aastal on planeeritud Rahandusministeeriumile ühekordseid regionaaltoetusi summas 70 mln eurot. Vahendid kavandati lisaeelarve raames majanduse elavdamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringumahu suurendamiseks;  2020. aastal on Rahandusministeeriumi eelarves kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest kavandatud kulumeetmete vahenditena planeeritud 15,3 mln eurot. Alates 2021. aastast on muudetud nimetatud vahendite eelarves kajastamise metoodikat ning uue kauplemisperioodi mahud kajastuvad täies mahus Keskkonnaministeeriumi eelarves;  kulude vähenemist mõjutab ka struktuurivahendite 2014-2020 programmperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmine.  Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja programmi meetmete lõikes ning võrdlus varasema perioodiga administratiivse ja majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Suurim maht, 94% valitsemisala riigiasutuste investeeringutest on suunatud infotehnoloogiasse – 5,1 mln eurot, millest umbes 3,3 mln eurot moodustavad olemasolevate infosüsteemide jätkuarendused. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 5. 232 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Finantseerimistehingud Tabel 216. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud 678 351 3 224 699 15 949 -3 208 750 -99,5 137 422 -125 865 -11 610 114 255 -90,8 Lühiajalised finantsinvesteeringud 540 929 3 350 564 27 559 -3 323 005 -99,2 Laenu- ja liisingunõuded Lühiajalised finantsinvesteeringud sisaldavad laenude andmist sihtasutustele Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kokku 10,0 mln eurot, Eesti Vabariigi osaluse suurendamist Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas (IBRD) 0,8 mln eurot ja Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot, osaluse soetamist Kolme Mere investeerimisfondis 8,0 mln eurot ja laenude tagasimakseid summas 7,7 mln eurot. Laenukohustised sisaldavad võetud laenude tagasimakseid Euroopa Investeerimispangale 72,4 mln eurot ja lühiajaliste võlakirjade lunastamist 200 mln eurot. Lühiajalisi võlakohustusi on planeeritud 300 mln eurot. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 6,3 mln eurot. Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Valitsemisala panustab kõigi oma tegevustega ühte tulemusvaldkonda – tõhus riik. Valdkonna kohta puudub arengukava. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri – rahandusministri ja riigihalduse ministri – vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Mõlemad ministrid jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest. Programme viiakse ellu üheksa meetme ja 18 programmi tegevusega. Ülevaade tulemusvaldkondade lõikes programmidest ja meetmetest eesmärkide ja eelarvemahtudega on antud lisas 10. Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna riigivalitsemine. eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:  Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;  Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika ja Finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister;  Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. 233 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 46. Tõhus riik tulemusvaldkonna programmid ja meetmed Tabel 217. Tulemusvaldkond Tõhus riik Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -309 371 -230 314 79 057 -25,6 Sh piirmääraga vahendid -184 966 -126 458 58 508 -31,6 Investeeringud -6 232 -5 437 794 -12,7 Sh piirmääraga vahendid -4 105 -4 336 -231 5,6 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Valitsemissektori kulutuste Kasvas (39,5%) Ei kasva Ei kasva Ei kasva Ei kasva Ei kasva osakaal SKPs ei kasva. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 14,8% < 15 <17,7 <17,7 <17,7 elanikkonnas (20-64a). Elanike rahulolu avalike Mõõdik on väljatöötamisel. teenustega Riigivalitsemise keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside tingimustes. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida kõikides sektorites. Riigi haldusorganisatsiooni ressursside nutikas, tõhus ja tulemuslik kasutamine on jätkuvalt halduspoliitika prioriteetne suund. Ressursid on siinkohal inimressurss, riigivara, organisatsioonid ja nende pakutavad teenused jm. Ressursside parimaks kasutuseks on oluline juhtimiskvaliteedi parendamine, pidev protsesside korrastamine, infotehnoloogiliste võimaluste leidmine, bürokraatia vähendamine, riigi strateegilise personalijuhtimise korraldamine, sealhulgas inimeste koolitamine ja arenguvõimaluste pakkumine, tugiteenuste kvaliteedi, sealhulgas efektiivsuse, parandamine ning jätkuv konsolideerimine ja kliendikeskne teenuste arendamine. Üha enam on halduspoliitika teemades oluline innovatiivsete meetmete rakendamine, sealhulgas teenuse disain. 234 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesti võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele on kasvanud, riigi rahanduse seis on hea ning majanduspoliitiline raamistik on tugev. Aastail 2017–2019 püsis Eesti majanduskasv üle nelja protsendi, ulatudes 2019. aastal viie protsendini. Joonis 47. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude ja investeeringute jaotus programmide lõikes (mln eurot) Programm: Riigi rahandus Programmi eesmärk: Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus. Tõhus riigi rahanduse süsteem on hea valitsemise võtmevaldkond, mis võimaldab valitsusel prioriteetidele ressursse suunata parimal võimalikul moel, et parendada elanike elukvaliteeti. Programmi viivad ellu Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet (MTA). Eesmärgi saavutamise eest vastutab rahandusminister. Tabel 218. Riigi rahanduse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus 642 Kulud -74 934 -74 292 -375 Sh piirmääraga vahendid -54 368 -54 744 1 117 Investeeringud -1 448 -331 0 Sh piirmääraga vahendid -331 -331 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 (2019) Valitsussektori struktuurne -2,7 -0,7 -6,6 -4,9 -3,3 eelarvepositsioon, % SKPst 235 Muutus, % -0,9 0,7 -77,1 0,0 2024 -1,3 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsusektori tsüklilise eelarvepositsiooni muutuse vastavus majandustsüklile Maksude osakaal SKPst, % Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale võrreldes potentsiaalse majanduskasvuga, % 102 Võlakoormuse osakaal SKPst, % Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, % Eesti makromajanduslik ud näitajad on kooskõlas ELis makromajanduslike tasakaalustamatuste identifitseerimiseks ja monitoorimiseks kokkulepitud scoreboard’is toodud tasemetega või ei ületa neid ilma mõjuva põhjuseta.103 Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (Euroopa Komisjoni hinnang)104 protsükliline protsükliline protsükliline 32,9 33,2 32,7 31,5 31,5 31,5 2,2 <2,8 <2,8 <2,8 <2,8 <2,8 8,4 <8,0 <23,6 <27,1 <29,6 <30,9 8,0 >5,8 >7,2 >6,8 >6,6 >6,3 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 Mittekoos- Mittekooskõlas kõlas näitajate arv näitajate arv on 0 on 0 Mittekooskõlas näitajate arv on 0 madala riskiga madala riskiga Mittekooskõlas näitajate arv on 0 madala riskiga protsükliline protsükliline madala riskiga madala riskiga protsükliline madala riskiga Valitsussektori kulud püsivad umbes 39% tasemel SKP-st ning sarnaselt eelmiste aastatega püsib keskvalitsuse osa sellest umbes 34% juures. Eesti valitsussektori investeeringute tase on võrreldes paljude teiste arenenud riikidega jätkuvalt kõrge ning 2019. aastal kasvasid valitsussektori investeeringud koos majandusega, moodustades SKP-st 5,7 protsenti. 2018. aastal oligi valitsussektori eelarve puudujäägis umbes 0,5% SKP-st osaliselt ka hoogsalt 102 Metoodika kirjeldus Box 1.11 lk 52 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip075_en.pdf https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governancemonitoring-prevention-correction/macroeconomic-imbalance-procedure/scoreboard_en 104 Vastav tase tuuakse iga-aastases stabiilsusprogrammi hinnangus. Vt p 5 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/06_ee_2018_sp.pdf 103 236 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kasvanud investeerimistegevuse tõttu. Kokkuvõttes kasvavad riigi kulud koos majandusega ja riigi osakaal majanduses püsib stabiilsena. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal ca 1,2% suuruses puudujäägis ning riigieelarve tulude maht on üle 11 mld euro. Suurima osa tuludest annab eelarvesse sotsiaalmaks (30%), teisel kohal on käibemaks (22%) ning 18% laekub tulumaksust ja 10% aktsiisidest. Tuludest 16% moodustavad mittemaksulised tulud, millest suurim osakaal on peamiselt Euroopa Liidu toetustel (2019. aastal veidi üle miljardi euro). Maksukoormus oli 2019. aastal 33,1%, püsides enam-vähem samal tasemel kolme eelneva aastaga. Maksukoormuses on tulenevalt pikaajaliselt kehtinud strateegiast suurem osakaal kaudsetel maksudel 43% (tarbimisel ja keskkonna kasutusel), otsesed maksud (tulumaks) moodustavad 22% ja sotsiaalkindlustusmaksed 35%. Erinevates maksusüsteeme iseloomustavates indeksites ja pingeridades asub Eesti väga kõrgetel kohtadel. Riigi laenukoormus on reitinguagentuur Fitch AA reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Riigi välisvõlgnevus väheneb ning valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe on võrdlemisi stabiilne. Seega, riigi rahanduse seis on üldjoontes hea ja konservatiivne eelarvepoliitika tagab ka Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse. Samas on vaja jätkata riigi rahanduse jätkusuutlikkust tagavate tegevuste ja valdkondlike arendustega, sealhulgas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri paindlikumaks muutmise ning maksusüsteemi stabiliseerimisega. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programm viiakse ellu kahe meetme ja nelja tegevusega. Olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks:  Töötatakse välja riigieelarve tulemusaruandluse ja -hindamise süsteem, mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, tõhustamiskavad, riigi majandusaasta koondaruande ja pikaajalise mõjude hindamise. Selle alusel saab hinnata saavutatud tulemusi ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise trende ning nõustada valitsust teadmispõhiste juhtimisotsuste tegemisel. Investeeringud Investeeringud on planeeritud tollitehnika soetamiseks. Tabel 219. Riigi rahanduse programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) RahandusMaksu- ja Tolliamet ministeerium Kulud kokku -22 324 -51 968 Osakaal programmi eelarvest 30,0% 70,0% sh sotsiaaltoetused -1 190 0 sh tegevustoetused -4 394 -60 sh tööjõukulud -6 355 -37 446 -2 185 -11 588 sh majandamiskulud sh muud kulud 0 -289 sh finantskulud -8 200 -436 237 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon Investeeringud -2 149 -331 Programmi eesmärgi saavutamiseks on kõige kulumahukam ressurss tööjõud – 59% kulude eelarvest on kavandatud tööjõukuludeks. Majandamiskuludes on mahukaim kuluartikkel kinnistukulud summas 7,6 mln eurot. Sotsiaaltoetused on õppelaenude riigitagatiste välja maksmiseks ning riigi poolt füüsilisele isikule tekitatud kahju hüvitamiseks õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Tegevustoetustes sihtasutustele. kajastub peamiselt struktuurivahendite tehnilise abi vahendamine Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse, laenulimiidilepingute kohustistasusid, sihtasutuste e-riigikassa konto ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Maksu- ja Tolliameti finants- ja muud kulud sisaldavad maksude ettemaksetelt ehk enammakstud summadelt arvestatud intressikulusid ja riigisaladusega seotud kulusid. Mitterahalistes kuludes kajastatud põhivara amortisatsioon näitab põhivara arvestuslikku kulumit, mis võimaldab hinnata lisaks rahalistele kuludele ka põhivara kasutamise kulu ja planeeritavat põhivara kasutamise eluiga. Meede: Eelarvepoliitika Meetme eesmärk: Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika. Eelarvepoliitika toetab makromajanduslikku stabiilsust turgude paindlikkuse ja efektiivsuse kaudu ning ohjab majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Tabel 220. Eelarvepoliitika meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Kulud -20 267 -20 870 -603 Sh piirmääraga vahendid -4 655 -4 881 -226 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 (2018) Eelarvepositsiooni -0,5 0,0 0,2 0,3 0,0 osakaal SKPst, % Fiskaalruum Mõõdik eelarves (Fiscal n/a n/a n/a väljatöötamisel 105 Space) Muutus, % 3,0 4,9 2024 0,0 n/a Fiskaalruum on vahendite hulk eelarves, mis mida valitsus saab kasutada, kahjustamata eelarve jätkusuutlikkust. Fiskaalruum eelarves eksisteerib, kui valitsus saab suurendada kulusid või vähendada maksukoormust, ohustamata seejuures turgu ja seadmata ohtu võlakoormuse jätkusuutlikkust (IMF). 105 238 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus) koht riikide järjestuses.106 Eelarvestrateegia kombineeritud indeks võrreldes OECD riikidega (MTEF Index), koht riikide järjestuses.107 28 26 n/a n/a 24 24 24 22 n/a n/a 20 20 Meede viiakse ellu kahe tegevusega: eelarvepoliitika kujundamisega ning riigi rahaasjade korraldamise ja järelevalvega. Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika võimaldab valitsusel teha tõhusaid ja mõjusaid eelarvepoliitilisi valikuid pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ning tagab toimiva riigi rahavoogude juhtimise, sujuvad riigiarveldused ja välisvahendite eesmärgipärase kasutamise. Eelarvepoliitika meetme raames pakutavateks teenusteks on eelarve- ja majanduspoliitilise nõu andmine, KOV-de finantsjuhtimise poliitika kujundamine, majandusprognoosi koostamine, RES, RE ja stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimine, strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise raamistiku loomine, tulemusaruandlus ja hindamine, laenude ja riigigarantiide väljastamine, riigi rahavoogude juhtimine ja arvelduste korraldamine ning välisvahendite auditeerimine. Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:  Toetatakse valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve süsteemi juurutamisel, kuivõrd seos poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel ebaühtlane.  Kehtiv tulemusaruandluse süsteem seostatakse eelarve otsustusprotsessiga, mis tagaks kvaliteetse tulemusinfo eelarve materjalides. Töötatakse välja tulemusaruandluse ja hindamise süsteem, täiendatakse juhtimisaruandluse võimalusi ning arendatakse aruandluse infosüsteemi kasutamise oskuseid.  Analüüsitakse riigi finantsjuhtimise infosüsteeme ja nende kasutusvajadusi koosmõjus uuenenud eelarveprotsessiga.  Viiakse läbi riigieelarve laiapõhjaline revisjon, koostatakse riigielarve muutmise väljatöötamise kavatsus, pakutakse välja analüüsile tuginevad ettepanekud Eesti avaliku sektori investeeringute korraldamise tõhustamiseks. Indeks arvestab osakaalu, millises ulatuses valitsus avalikustab eelarvedokumentatsiooni, võimaldab ligipääsu eelarve avaandmetele ning kaasab kodanikke ja huvirühmasid eelarveprotsessi. Indikaator sisaldab 16 erinevat muutujat ja kõrgem hinne tähendab, et riigil on olemas protsessid ja protseduurid eelarve läbipaistvuse tagamiseks. Indikaator ei mõõda protsesside tõhusust (allikas: OECD Budget Outlook) 107 Indikaator arvestab, kas riigil on olemas kesk-pikk planeerimine, valitsuse ette antavate maksimaalsete limiitide kestvus, ulatus, kvaliteet ja kontroll, kasutamata vahendite ülekandmise võimalus järgnevasse perioodi ning eelarvestrateegia tulemuste jälgimine ja aruandlus. Indikaatorit mõjutab kaheksat erinevat muutujat. (allikas: OECD Budget Outlook) 106 239 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Koostatakse perioodi 2021- 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava.  Töötatakse välja teenustasemete monitoorimise tööriist ministeeriumitele poliitika kujundamisel ja omavalitsustele teenuste arendamisel, kuna riigil, omavalitsustel ja avalikkusel puudub süsteemne ja ajakohane ülevaade omavalitsuste teenustest. See tähendab, et teadmispõhisus omavalitsuste teenuste olukorrast on aluseks erineva tasandi strateegiliste ja eelarveliste otsuste tegemisel. Samuti on oluline suurendada avalikkuse teadlikkust sellest, kuidas erinevad omavalitsused inimestele teenuseid osutavad. Meede: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Meetme eesmärk: Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem. Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Tabel 221. Maksu- ja tollipoliitika kujundamise ja korraldamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -54 667 -53 422 1 245 -2,3 Sh piirmääraga vahendid -49 713 -49 862 -149 0,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude 42,5 42,3 41,9 41,3 40,8 osakaal kogu maksulaekumistes (%)108 Tööjõu maksukiil 32,6 33,6 34,0 34,3 34,7 Efektiivsed maksumäärad: Tarbimise efektiivne 27,4 28,0 27,9 27,2 26,7 maksumäär, % Tööjõu efektiivne 34,1 34,6 34,9 34,9 35,1 maksumäär, % Maksupoliitika stabiilsus -0,3% 0,1 0,0 0,1 0,1 (ennustatavus), %109 Meede viiakse ellu kahe tegevusega: maksu- ja tollipoliitika kujundamisega ning maksu- ja tollikorraldusega. Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem tähendab valitsuse stabiilseid ja tasakaalus maksupoliitilisi valikuid pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks ning tagab riigi maksutulude kogumise ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemise. Majanduskasvu toetav maksusüsteem arvestab maksude kahjulikkuse hierarhiaga (OECD 2010). Majanduskasvule on enim kahjulikud otsesed tuluteenimisega seotud maksud, sealhulgas kasumimaks. Kaudse (tarbimise ja keskkonna saastamise) maksustamise osakaalu suurendamine käib kas kaudsete maksude tõstmise või otseste maksude langetamise kaudu. Kuid üksnes kaudsete maksude tõstmine viib kõrgema üldise maksukoormuseni, mis ei ole hetkel ei sobilik ega taotletav tagajärg. Kuivõrd hetkel ei prognoosita maksude osakaalu vähenemist SKT-s ja pole otsustatud ka otseste maksude langetamist, siis soovitud kaudsete maksude osakaalu suurenemist maksulaekumistes ei ole hetkel ette näha. 109 Maksusüsteem on piisavalt stabiilne, kui kahe teineteisele järgneva aasta võrdluses maksumuudatustest tingitud kõikumine on alla 1,5% SKPst. 108 240 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:  Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks hoitakse maksusüsteemi enam stabiilsemana ja maksukoormus optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist.  Arendatakse olemasolevaid maksu- ja tollikohustuste täitmise teenuseid (tulu- ja sotsiaalmaksu kohustuse täitmise teenus, füüsilise isiku tulude, maksustamine ja huvide teenus) ja võetakse kasutusele nüüdisaegseid (nutilahendused, teenusepõhisele arhitektuurile ülemineku jätkumine) lahendusi. Sealjuures kasvatatakse kliendikesksust maksumaksjale andmeid võimalikult palju ette andes.  Infosüsteemi rakendamine, mis võimaldaks Euroopa Liidu liikmesriikidel vahetada infot veebist ostetud kaupade ja teenuste müügi ning käibe kohta. See loob olukorra, kus käibemaks hakkab laekuma riiki, kus seda toodet või teenust tarbitakse.  Samuti vajab arendamist maksualase infovahetuse süsteem, mis tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2018/822/EL (DAC6) ning võimaldab maksuskeemide alast teabevahetust. Programm: Halduspoliitika Programmi eesmärk: Riigi haldusvõimekuse tõstmine riigihalduse kvaliteedi parandamise kaudu koos ressursside kasutamise tõhususe suurendamisega. Halduspoliitika keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside tingimustes. Halduspoliitika programmiga mõjutatakse kõige enam keskvalitsuse sektorit tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel (viimases on kaasatud kogu valitsussektor). Programmi viivad ellu Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Statistikaamet. Halduspoliitika programmi teemad on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel. Ministritel on ühine vastutus järgmiste teemade lõikes: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse tegevused ja Rahandusministeeriumi kesksed tugiteenused, osaliselt palgapoliitika. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on riigihaldus ja personalipoliitika, riigivarapoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjoni töö, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri vastutusvaldkonnas on riigivarapoliitikast osaluspoliitika, statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet ning Eesti Energia AS, Eesti Loto AS ja Levira AS aktsionäri roll. Tabel 222. Halduspoliitika programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Kulud -57 320 -63 452 -6 132 Sh piirmääraga vahendid -40 123 -41 510 -1 387 Investeeringud -4 784 -5 106 -322 Sh piirmääraga vahendid -3 774 -4 005 -231 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 (2019) Keskvalitsuse kulutuste osakaal 33,8 <33,3 <33,3 <33,3 <33,3 SKPst,% 241 Muutus, % 10,7 3,5 6,7 6,1 2024 <33,3 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Keskvalitsuse osakaal tööealisest elanikkonnast (208,5 64)/keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64)110,% Keskvalitsuse hüvitised 70,6 töötajatele SKP111 st <9 <9 <9 <9 <9 ≥70 ≥70 ≥70 ≥70 ≥70 Halduspoliitika valdkonna keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside tingimustes. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida kõikides sektorites. Seetõttu on riik võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori töötajate arvu alla 12% tööealisest elanikkonnast (15-74 aastased) ja alla 14,8% tööhõivest (20–64aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKP-st alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Oluline on tegutseda selle nimel, et piiratud ressursside tingimuses kujundada jätkusuutlikku haldusorganisatsiooni ning leida tasakaal tõhususe ja kvaliteedi vahel. Programm viiakse ellu kolme meetme ja kaheksa tegevusega. Eesmärkide saavutamiseks olulisemad tegevused:  Riigimajade loomine maakonnakeskustesse. Maakonnakeskustes (v.a. Tallinn ja Tartu) renoveeritakse sobiv hoone või sobiva puudumisel ehitatakse uus, mille tulemusena luuakse seal asuvate riigiasutuste töötajatele kaasaegsed töötingimused. Lihtsustub asutuste vaheline koostöö ja paraneb kohalikule kogukonnale teenuste pakkumise kvaliteet.  Riikliku andmehalduse sisseviimine. Riikliku andmehalduse käigus määratakse riigis põhiandmed, kirjeldatakse riigi käsutuses olevad andmed ning luuakse selgelt toimiv andmete kvaliteedi parandamise ja elukäigu raamistik.  Rahva- ja eluruumide loenduse ettevalmistus ja läbiviimine  Ühtse toetuste rakendusteenuse väljatöötamisega jätkamine. Investeeringud Investeeringud on kavandatud peamiselt valitsemisala infotehnoloogiliste arenduste elluviimiseks. Olulisemad arendustööd:  struktuurivahendite infosüsteem SFOS;  riigitöötaja iseteenindusportaali moodulite arendamine;  ühtse majandustarkvara SAP liidestamine teiste infosüsteemidega;  füüsilise isiku tuludeklaratsiooni infosüsteem; riigi infosüsteemi kuuluvate Tööhõive (20-64): tööga hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. 111 Hüvitised töötajatele koosnevad palgast ning tööandjate sotsiaalmaksetest https://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Glossary:Compensation_of_employees 110 242 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  tulu ja sotsiaalmaksu infosüsteem. Tabel 223. Halduspoliitika programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) RahandusStatistikaRMIT RTK ministeerium amet Kulud kokku: -10 871 -12 088 -22 213 -18 279 Osakaal programmi eelarvest 17,1% 19,1% 35,0% 28,8% sh tegevustoetused -6 0 0 0 sh investeeringutoetused 0 0 -267 0 sh tööjõukulud -4 331 -9 838 -6 289 -14 478 sh majandamiskulud -6 475 -1 746 -6 096 -3 763 sh finantskulud 0 -4 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -59 -500 -9 562 -39 Investeeringud 0 0 -4 005 -1 101 Programmi kulude eelarvest 84% moodustavad riigiasutuste tööjõu- ja majandamiskulud. Programmi eesmärgi saavutamiseks on kõige kulumahukam ressurss tööjõud – 55% kulude eelarvest on kavandatud tööjõukuludeks. Majandamiskuludes on mahukaim kuluartikkel IKT majandamiskulud 5,9 mln eurot. Teine suurem kuluartikkel on kinnistukulud summas 5,4 mln eurot, mille hulgas sisaldub ministeeriumite ühishoone rent 3,3 mln eurot. Investeeringutoetusena on planeeritud Eesti Rahvusringhäälingule töökohateenuse riistvara soetuse vahendid. Mitterahalistes kuludes kajastatud põhivara amortisatsioon näitab põhivara arvestuslikku kulumit, võimaldab hinnata lisaks rahalistele kuludele ka põhivara kasutamise kulu ja planeeritavat põhivara kasutamise eluiga. Meede: Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Meetme eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ja ressursside korraldamine. Tabel 224. Avaliku sektori organisatsioon ja ressursside korraldamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % 416 -9,4 Kulud -4 419 -4 002 -99 4,1 Sh piirmääraga vahendid -2 392 -2 491 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Keskvalitsuse hüvitised 6,4 ≤ 6,3 ≤ 6,3 ≤ 6,3 ≤ 6,3 ≤ 6,3 töötajatele SKPst112 Hüvitised töötajatele koosnevad palgast ning tööandjate sotsiaalmaksetest https://ec.europa.eu/eurostat/statisticsexplained/index.php/Glossary:Compensation_of_employees 112 243 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus, % Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete korraldusele 7,7 5-8 5-8 5-8 5-8 5-8 264 ≤272 ≤264 ≤264 ≤264 ≤264 Roheline Roheline Roheline Roheline Roheline Roheline Meede viiakse ellu nelja tegevusega: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine, et avaliku sektori organisatsioon oleks optimaalse suurusega ja tõhusalt toimiv, ressursid tõhusalt kasutatud ning personal kompetentne. Riigiabi poliitika rakendamine, et planeeritav ja antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise koordineerimine, et riigihanked toetaks valdkondlikke poliitikaid ning oleks kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad. Riigivara valitsemise tõhus korraldamine. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamise meetme raames pakutavateks teenusteks on riigi personalipoliitika kujundamise teenus, riigihalduse korraldamise teenus, riigiabi reeglite rakendamise koordineerimise teenus, riigihangete valdkonna poliitika kujundamise teenus, elektrooniliste riigihangete toetamise teenus riigihangete registri vahendusel, riigihangete vaidluste lahendamise teenus, riigivara valitsemise poliitika väljatöötamise ja rakendamise nõustamise teenus, omandireformi lõpuleviimise teenus, riigi kinnisvara strateegilise juhtimise teenus, kinnisvararegistri pidamise teenus, riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise teenus. Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:  Alustatakse arvutitöökoha teenuse ning seotud IKT tugiteenuste efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muutmise analüüsiga.  Viiakse läbi analüüs ruumiloome kvaliteedi parandamiseks ning riigiasutuste vahelisteks institutsionaalseteks ümberkorraldusteks.  Alustatakse analüüsiga "Omandireformi sotsiaalne mõju rõhuasetusega elamu- ja restitutsioonipoliitikale" ning valmistatakse ette vastavad ettepanekud.  Viiakse läbi analüüs ja tehakse ettepanekud riigi kinnisvarapoliitika kohta. Meede: Keskne tugiteenus Meetme eesmärk: Pakutavad tugiteenused on kvaliteetsed ja kulutõhusad Tabel 225. Keskse tugiteenuse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -40 515 -47 137 -6 622 16,3 Sh piirmääraga vahendid -27 479 -28 694 -1 215 4,4 244 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019) RTK poolt pakutavate tugiteenuste 7,7 kliendirahulolu keskmine (10 palli skaalal)113 RMITi poolt pakutavate 4,4 tugiteenuste kliendirahulolu Ministeeriumide ühisosakonna poolt pakutavate 4,5 tugiteenuste kliendirahulolu 2020 2021 2022 2023 2024 ≥ 8,2 ≥ 8,2 ≥ 8,2 ≥ 8,2 ≥ 8,2 4,4 4,2 4,2 4,2 4,2 ≥ 4,4 ≥ 4,4 ≥ 4,4 ≥ 4,4 ≥ 4,4 Meede viiakse ellu kolme tegevusega:  RTK poolt tugiteenuste pakkumine ja korraldamine, et pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.  IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalades.  Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste korraldamine, et ühishoones asuvatele ministeeriumitele pakutavad tugifunktsioonid oleks kvaliteetsed ja tõhusad. RTK tugiteenustena pakutavad teenused on finantsarvestuse teenus, personali- ja palgaarvestuse teenus, personaliarenduse teenus, riigi nõuete haldamise teenus, riigi raamatupidamise koondaruandluse teenus, riigihangete korraldamise teenus ja toetuste kasutamise korraldamise teenus. Keskse tugiteenuse kujundamise meetme raames pakutavaks teenusteks IKT valdkonnas on hangete läbiviimise teenus, infoturbeteenus, keskne teenus, tehniline teenus, töökohateenus, äriteenuste toetamise teenus. Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenustena pakutavad teenused on dokumendihaldusteenus, haldus- ja riigivara teenus, personaliarvestuse – ja arendusteenus ja õigusteeninduse teenus. Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:  Fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse. Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat lisandväärtust pakkuvate teenuste poole.  Ühisosakonna eesmärk on saadia kõigi nelja ministeeriumi loomulikuks osaks. Kõige suuremaks sisulisemaks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimisprojekti rakendamine nelja ministeeriumi osas aastaks 2022. 113 RTK tugiteenuste kliendirahulolu indikaatoris on arvestatud personali- ja palgaarvestuse, finants- ning hangete korralduse teenuse kliendirahulolu koond kümne palli skaalal. 245 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Statistika tagamine Meetme eesmärk: Usaldusväärne ja tarbijasõbralik statistika ja andmed. Tabel 226. Statistika tagamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -12 386 -12 312 74 -0,6 Sh piirmääraga vahendid -10 251 -10 325 -74 0,7 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Statistikaameti usaldusväärsus, 17 <6 <6 <6 <6 <6 koht Andmeesitajate halduskoormus, 247 tuhat -10 000 -10 000 -10 000 -10 000 -10 000 tundi Statistikaameti näitajate kasutamine 8080 üle 7000 üle 7000 üle 7000 üle 7000 üle 7000 meedia poolt, kajastusete arv Meede viiakse ellu tegevusega statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika eesmärgiga, et riiklik statistika ja teave kajastaks tarbijatele huvipakkuvaid ehk aja- ja asjakohaseid valdkondi, tagades järjepidevuse kaugemas tulevikus (aegpidevuse), ning teeks seda arusaadavalt ja võimalikult tõhusalt. Statistika tagamise meetme raames pakutavateks teenusteks on riiklik statistikaalane õigusloome, andmekogude linkimise, isikustamata ja konfidentsiaalsete andmete pakkumise teenus, riigi andmehalduse juhtimise teenus, riikliku statistika tegemise teenus (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine), statistikaalaste tellimustööde tegemise teenus. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi olulisemad arengud ja ümberkorraldused andmehalduse valdkonnas. See toetab andmete paremat kasutamist, teadmuspõhise poliitika kujundamise ja juhtimisotsuste kvaliteedi parandamist, once-only põhimõtte ulatuslikku kasutamist ning bürokraatia vähendamist. Kesksel kohal on ka personaliseeritud statistika ja andmeallikate pakkumine tarbijatele. Valik olulisematest tegevustest meetme eesmärgi saavutamiseks:  Alustatakse andmete korduvkasutust toetava tehnilise ja organisatsioonilise lahenduse väljatöötamisega  Toimub aktiivne ettevalmistus rahvaloenduse läbiviimiseks  Ettevõtjate halduskoormuse ning bürokraatia vähendamise eesmärgil jätkub töö „aruandlus 3.0“ projekti elluviimisega, et rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet. Programm: Regionaalpoliitika Programmi eesmärk: Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. 246 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programmi viib ellu Rahandusministeerium. Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigihalduse minister. Tabel 227. Regionaalpoliitika programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -111 545 -88 292 23 253 -20,8 Sh piirmääraga vahendid -19 168 -25 935 -6 767 35,3 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Harju maakonna elanike osakaal Eesti 44,7 ≤45,6 ≤46,0 ≤46,4 ≤46,8 ≤46,8 rahvaarvust (%)114 Väljaspool Harju maakonda loodud 35,1 ≥36 ≥35 ≥35 ≥35 ≥35 SKP osakaal Eesti 115 SKPst (%) Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs 5,1 ≤5,0 ≤5,0 ≤5,0 ≤5,0 ≤5,0 ülejäänud Eesti keskmine, kordades)116 Elukeskkonnaga Suurenemine Suurenemine Suurenemine Suurenemine Suurenemine 85 (2020) rahulolu,% algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud Vähenemine Vähenemine Vähenemine Vähenemine Vähenemine 29 pp (2020) erinevused kõrgeima algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest algtasemest ja madalaima detsiili KOV-de vahe Kohalike omavalitsuste kulude osakaal avaliku 24,1 (2019) ≥23 ≥25 ≥25 ≥25 ≥25 sektori kuludest117, % Allikas:Statistikaamet Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine. Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud EL ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Tööhõive ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on mõnevõrra vähenenud, muudes olulisemates sotsiaal-majanduslikes arengunäitajates on Allikas: Statistikaamet RV028U ja RV092. Sihttase näitab prognoosiga võrrelduna tagasihoidlikumat sisserännet Harjumaale. 115 Allikas: Statistikaamet RAA0050. Sihttase näitab teiste maakondade panuse kahanemise pidurdamist. 116 Allikas: Maa-amet, korteriomandite (eluruumide) tehinguandmed, keskmine tehingu hind (eur/m2). Sihttase näitab regionaalsete erinevuste kasvu pidurdamist. 117 OECD statistika: http://www.oecd.org/ 114 247 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri piirkondlike arenguerinevuste vähenemine olnud pigem väheoluline või on toimunud erinevuste suurenemine. Demograafilised muutused nõrgestavad väljaspool suuremaid linnapiirkondi paiknevate piirkondade arenguväljavaateid. Rahvastikuprotsessidest mõjutab Eesti-siseseid piirkondliku arengupotentsiaali erinevusi enim ränne. Jätkub intensiivne suuremate linnapiirkondade suunaline siseränne (eriti nooremaealiste arvelt), keskuste valglinnastumine ning tuntav rahvastiku vähenemine toimepiirkondades väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Tänased rahvastikuprotsessid mõjutavad erinevalt eri piirkondade tööturupotentsiaali. Kui Tartumaal on lähimal kümnel aastal oodata rahvastiku vanuskoostise muutuste arvelt tööealise elanikkonna püsimist enam-vähem praegusel tasemel, siis näiteks Ida-Virumaal ja Hiiumaal on iga kümne pensioniikka jõudja kohta peale kasvamas vähem kui kuus uut tööealist. Programm viiakse ellu kolme meetme ja viie tegevusega. Olulisemad plaanid lähiaastateks eesmärkide täitmiseks:  Analüüs ja ettepanekud detsentraliseerimise toetamiseks, kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmiseks ning kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. OECD uuringud on näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos.  Toetada kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmist (arendusprogrammid, koolitused, metoodikad ja juhised, toetusmeetmed jms).  Mereala planeeringu kehtestamine, mille eesmärgiks on ühtselt määratleda Eesti mereala kasutamise põhimõtted ja tingimused ning ühtse üleriigilise planeeringute registri loomine.  Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering  Planeeringute ühtse registri arendamine Tabel 228. Regionaalpoliitika programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Rahandusministeerium Kulud kokku -88 292 sh tegevustoetused -28 969 sh investeeringutoetused -54 667 sh tööjõukulud -4 102 sh majandamiskulud -554 Programmi kulude eelarvest 95% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse toetusi. Programmi eesmärgi saavutamiseks planeeritud tööjõu- ja majandamiskulud moodustavad 5% programmi maksumusest. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika Meede: Regionaalareng Meetme eesmärk: Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus. 248 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 229. Regionaalarengu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -106 896 -83 660 23 235 -21,7 Sh piirmääraga vahendid -14 727 -21 497 -6 769 46,0 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Kõigis Maakondade SKP Kõigis Kõigis Kõigis Kõigis Kõigis maakondakasv118 (15/15) maakondades maakondades maakondades maakondades maakondades des Keskmiste sissetulekute kasv Valga- ja kõigis Võrumaal ≥2,4 ≥2,1 ≥2,1 ≥2,0 ≥2,0 maakondades <3,4% (suurem kui THI (12/15) muutus)119 (15/15) Meede viiakse ellu kahe tegevusega: kujundatakse riigi regionaalpoliitikat regionaalse arengu eesmärkide saavutamiseks ning arendatakse piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda ning piiriülest koostööd regionaalmeetmete mõjusa ja nõuetekohase rakendamisega. Riigi regionaalpoliitika kujundamise meetme raames pakutavateks teenusteks on regionaalpoliitika kujundamine, piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine ja piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine. Meede: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Meetme eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tabel 230. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % 668 -22,3 Kulud -2 990 -2 322 648 -23,2 Sh piirmääraga vahendid -2 789 -2 141 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Kohaliku omavalitsuse institutsiooni 57 (2019) >60 >60 >60 >60 >60 usaldusväärsus elanike seas120,% KOV teenustega 72,1 (2018) 72,1122 ≥72,1 ≥72,1 ≥72,1 ≥72,1 rahulolu, %121 118 Allikas: Statistikaamet, RAA0050 Allikas: Statistikaamet, ST08 ja IA001; RM majandusprognoos 120 Eurobaromeetri aruanne (arvestatud viimase nelja aasta keskmine usaldusväärsuse näit, välja on arvatud see osa vastanutest, kes vastasid „ei oska öelda“): http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/index#p=1&instruments=STANDARD 121 Uuringut viiakse läbi üle aasta, 2022 ja 2024.a uuringut ei toimu ja kajastatakse eelneva aasta andmed. 122 Osakaal elanikest, kes uuringus vastasid, et on rahul või pigem rahul välja on arvatud see osa vastanutest, kes vastasid „ei oska öelda“. 2020.a jaanuari uuring. 119 249 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri KOV teenustega rahulolu näitaja kõrgeima ja madalaima detsiili KOV-ide vahe123, % KOV teenuste hindamises valdkondade arv, milles alla 90% KOVidest täidab baastaseme125 21,7 (2018) 12 21,7124 <21,7 <21,7 <21,7 <21,7 mitte rohkem mitte rohkem mitte rohkem mitte rohkem kui 9 kui 5 kui 3 kui 2 Kohaliku valitsemise meetme raames pakutavateks teenusteks on kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine ning regionaalhalduse poliitika rakendamine. Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:  Töötatakse välja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.  Alustatakse analüüsi ja ettepanekute koostamisega detsentraliseerimise toetamiseks ja täiendavate ülesannete üleandmiseks kohalikele omavalitsustele koos vajaliku tulubaasiga. Meede: Ruumiline planeerimine Meede viiakse ellu tegevusega: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine. Tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tabel 231. Ruumilise planeerimise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -1 659 -2 309 -650 39,2 Sh piirmääraga vahendid -1 651 -2 297 -646 39,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Kehtivate üldplaneeringute ajakohasus – üldplaneeringute 7 7 7 10 50 50 osakaal, mis on kehtestatud 2015. aastal või hiljem, % Üldplaneeringut muutvate Ca 90 püsib langeb langeb langeb detailplaneeringute hulk Uuringut viiakse läbi üle aasta, 2022 ja 2024.a uuringut ei toimu ja kajastatakse eelneva aasta andmed. Osakaal elanikest, kes uuringus vastasid, et on rahul või pigem rahul välja on arvatud see osa vastanutest, kes vastasid „ei oska öelda“. 2020.a jaanuari uuring. 125 minuomavalitsus.fin.ee veebilehel 123 124 250 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Keskses planeeringute andmekogus (loomisel) digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal 0 suureneb suureneb Ruumilise planeerimise meetme raames pakutavateks teenusteks on Eesti ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine ning maakonna-, eri- ja KOV planeeringute alane tegevus. Valik olulisematest tegevustest meetme eesmärgi saavutamiseks:  Tehakse ettevalmistusi mereala planeeringu kehtestamiseks.  Koostatakse analüüs ja esitatakse ettepanekud talumishuvi edendamiseks (arendustest tulenev kohalik rahaline kasu).  Tehakse ettevalmistusi planeeringute ühtse registri arenduseks. Programm: Finantspoliitika Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Finantspoliitika ülesanne on toetada finantsvahenduse toimimist tarbijate, investorite ja kapitali kaasajate vahel, saavutades finantstehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial avalikkusel oleks piisav usaldus finantsteenuste vastu ja neil oleks finantsinstrumentide ja toodete, sealhulgas makseteenuste kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs, seejuures ligipääs ka piiriülestele teenustele. Programmi viib ellu Rahandusministeerium. Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab rahandusminister. Tabel 232. Finantspoliitika programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -1 313 -4 278 -2 965 225,9 Sh piirmääraga vahendid -1 308 -4 271 -2 963 226,5 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba 22,8 SKP-st > 23 SKP-st > 23 SKP-st > 25 SKP-st > 25 SKP-st > 26 SKP-st pensionifondid, v.a (2018) krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, % Finants- ja kindlustustegevuse 4,4 >3,5 >4 >4 >4 >4 osatähtsus SKP lisandväärtuses, % 251 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – finantskohustused) suhe SKP-sse,% II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%) Baseli rahapesuvastase võitluse indeks (koht riikide edetabelis on esikümnes) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30. või kõrgem) (The Global Competitiveness Report) 13,8 Ei (0,7) Jah (1) (2,68) (2020.a Jah, 2,36 (1) ) Jah (27) 2020 RE 2021 RE Muutus > 10 > 13 >13 Ei Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Muutus, % >14 Jah Jah Jah >14 Jah Jah Jah 2020. aasta augusti lõpu seisuga on küll Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, kuid samas on suurem turuosa üksikute ja suuremate pankade käes. Pankade varad moodustavad 142% SKP-st (2018. a. lõpu seisuga), muude mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike – pankadega mitteseotud krediidivahendajate ja hoiu-laenuühistute varad moodustavad 1,7% SKP-st (2018. aasta lõpu seisuga). Seega on arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks. Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) puhul on olnud mureks tasud ja fondide tootlikkus. Keskmised tasud on 2020.a seisuga langenud 0,61% juurde ja on jätkuvas langustrendis. Fondide pikaajaline reaaltootlus on olnud seni loodetust madalam (0,3%), kuid ka siin eeldame paremaid tulemusi nii investeerimisreeglite lõdvendamise kui ka tasude langetamise mõjul (2018. aastal tehtud seadusemuudatused). Rahapesu andmebüroo Siseministeeriumi valitsemisalast Rahandusministeeriumi valitsemisalasse 1.jaanuaril 2021 üleviimise korrektse ja sujuva toimimise tagamine ning Rahandusministeeriumi valitsemisalas veelgi sünergilisema ja efektiivsema rahapesu tõkestamise tagamine. Eesti elanikkond on OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringus teadmiste poolest 4. kohal, hoiakute poolest 7. kohal ja käitumise poolest 13. kohal (2019. aasta seisuga, kokku 26 riiki). Seega on rahatarkuse edendamisel Eestis suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Vastavate tegevuste planeerimiseks alustati 2020. aastal uue finantskirjaoskuse strateegia kokkupanekuga järgmiseks perioodiks. Programmi raames pakutavateks teenusteks on finantsteenuste regulatiivse raamistiku kujundamine ja finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine, hasartmängupoliitika kujundamine, arvestusvaldkonna regulatiivse raamistiku loomine, audiitortegevuse korraldamine. 252 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Olulisemad tegevused eesmärkide täitmiseks:  Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu läbiviimine ning Moneyval’i vastavasisulise hindamise läbimine. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks. Rahapesu andmebüroo võimestamine Rahandusministeeriumi haldusalas, sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine.  EL Pangandusliidu projekti tulemusena ühtse EL finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku lõpuni viimistlemine (sh võimaluse korral ühtse hoiusekindlustuse skeemi loomine) ning EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada kohaliku kapitalituru arengut kui ka piiriülest kapitali kaasamist (sh seni reguleerimata valdkondades, eelkõige ühisrahastus ja krüptovarad, suurema investorikaitse taseme saavutamine).  Kohustusliku kogumispensioni regulatiivse raamistiku arendamine (nn II samba reform) eesmärgiga tagada efektiivne süsteem nii pensioni kogumise kui ka väljamaksete faasis (kokkuvõttes kõrgem fondide tootlus ja suurem pension). Tabel 233. Finantspoliitika programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) RahandusRahapesu ministeerium Andmebüroo Kulud kokku -1 278 -3 000 Osakaal programmi eelarvest 30% 70% sh tegevustoetused -6 0 sh tööjõukulud -1 031 -1 678 sh majandamiskulud -241 -1 322 Programmi eesmärgi saavutamiseks on kõige kulumahukam ressurss tööjõud – 63% kulude eelarvest on kavandatud tööjõukuludeks. Meede: Finantskeskkonna arendamine Meetme eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Eelduste loomine konkurentsivõime kasvatamiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks viisil, kus avalik huvi (tarbijad, investorid) ja ettevõtjate ärihuvi oleks omavahel tasakaalustatud, finantssektori ja ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning finantsstabiilsus tagatud, regionaalsed arengutrendid ning tehnoloogilised, tarbijakaitselised ja sotsiaalsed riskid arvesse võetud ning rakendusmeetmetega kohandatud. Tabel 234. Finantskeskkonna arendamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Kulud -1 313 -4 278 -2 965 225,9 Sh piirmääraga vahendid -1 308 -4 271 -2 963 226,5 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase OECD finantskirjaoskuse 1) 4. koht 1) 3. 1) 3. koht uuringu Eesti koht 2) 7. koht 2) 10. Ei mõõdeta Ei mõõdeta Ei mõõdeta 2) 5. koht riikide edetabelis: 1) 3) 13. koht 3) 20. 3) 10. koht teadmised, 2) hoiakud, (2019.a) 126 3) käitumine 126 Mõõdetakse OECD poolt iga nelja aasta tagant. 253 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL) Finantsteenuste pakkujate arv / Eestis litsentsi saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu suurus Tähtajaks üle võtmata EL õigusaktide arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%,% III sambas hõlmatud inimeste arv Hasartmängusõltuvuse määr (%):127 1) tõenäoline patoloogiline mängija; 2) mõningate probleemidega mängija 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus, % Hinnangud olid oluliste märkusteta Oluliste märkusteta hinnangud Oluliste märkusteta hinnangud Oluliste märkusteta hinnangud Oluliste märkusteta hinnangud Oluliste märkusteta hinnangud 174 (2020 augusti seisuga) > 200 > 200 > 210 > 210 > 215 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,61 (2019) 0,59 0,57 0,55 0,54 0,53 94 000 (2019) 110 000 100 000 105 000 110 000 110 000 1) 2 2) 4 (2019) Ei mõõdeta 1)<1 2)<4 Ei mõõdeta 1)<1 2)<4 Ei mõõdeta Tegevuse sisuks on finantssüsteemi ja turu monitoorimine (muu hulgas hindamine, kus on riigi sekkumine vajalik) ja vajadusel sobivate sekkumismeetmete (näiteks õigusaktide eelnõud, selgituste jagamine jms) väljatöötamine ning nende mõju monitoorimine. Valik olulisematest tegevustest finantspoliitika kujundamise eesmärgi saavutamiseks:  Valmistatakse ette analüüs ja koostatakse ettepanekud investeerimisfondide seaduse, kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise kohta.  Juurutatakse riigisisese rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise riskihindamise metoodikat. 127 Mõõdetakse üle aasta toimuva uuringuga 254 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.12. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest Siseministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: siseturvalisus ning rahvastik ja sidus ühiskond. Siseministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga seitse asutust: Siseministeerium, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Siseministeerium on tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttest lähtuvalt ümber kujundanud oma strateegilise planeerimise struktuuri ning sellest tulenevalt ei ole käesolevas seletuskirjas võimalik esitada võrdlevaid andmeid 2019 ja 2020 aastaga. Tabel 235. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % 54 657 52 797 58 963 6 177 11,7 TULUD -395 943 -387 672 -421 487 -33 814 8,7 KULUD -350 816 -348 160 -377 233 -29 073 8,4 Sh piirmääraga vahendid -28 571 -19 289 -24 517 -5 228 27,1 INVESTEERINGUD -22 840 -10 816 -18 617 -7 801 72,1 Sh piirmääraga vahendid Valitsemisala eelarve moodustab ligikaudu 3,29% kogu riigieelarve kulude mahust. Valitsemisala siseselt moodustab Politsei- ja Piirivalveameti eelarve 61% ning Päästeamet 13% valitsemisala kulude koondeelarvest. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 10% valitsemisala koondeelarvest. Tulud Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Valitsemisala suurimad tuluallikad on: saadud toetused, riigilõivud ja tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt kahjudelt. Tulu languse suurimateks mõjutajateks on riigilõivud, tulu põhivara ja varude müügist ning trahvide ja muude varaliste karistuste laekumiste langus. Kokku on valitsemisala tulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 2,1 mln eurot. Tabel 236. Siseministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus (%) Saadud toetused 16 058 17 754 20 871 3 117 17,6 Riigilõivud 19 255 17 413 20 129 2 716 15,6 Tulu majandustegevusest 3 477 2 748 2 935 187 6,8 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist 320 213 214 1 0,5 Tulu põhivara ja varude müügist 238 0 0 0 Trahvid ja muud varalised karistused 14 219 14 100 14 100 0 0,0 Muud tegevustulud 1 090 558 715 157 28,1 Saadud toetused Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi, Justiitsministeeriumi eraldisi Justiitskolledžile, Rahandusministeeriumi eraldisi Finantskolledžile ning Rahandusministeeriumist saadavat kaasrahastust. Toetuste maht on muutunud seoses välisvahenditest saadavate toetuste mahu muutusega. 255 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riigilõivud Lõivude all kajastatakse toimingute eest tasutud tulu, suurem osa riigilõivust laekub isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivudest laekuvad tulud on muutunud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivude muutusega. Riigilõivude prognoosi aluseks on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning muudatused õigusaktides. Tulu majandustegevusest Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt laekuvat tulu. Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Muu tuluna kaupade ja teenuste müügist prognoositakse peamiselt konfiskeeritud vara müügist laekuvat tulu. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2021. aastasse ei ole plaanitud suuremahulisi müüke, mille tõttu laekub tulu võrreldes eelmise aastaga vähem. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (liiklusjärelevalve). Muud tegevustulud Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid. Kulud Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 33,8 mln eurot (8,7%). Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja meetmete lõikes ning võrdlus eelmise perioodiga administratiivselt majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 5,2 mln eurot (27,1%). Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale planeeritud 19,9 mln eurot. 256 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Siseministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Siseministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas ja kuues programmis. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Tabel 237. Siseministeeriumi arengudokumentidega Tulemusvaldkond Siseturvalisus Rahvastik ja sidus ühiskond valitsemisala programmide Tulemusvaldkonna arengudokument „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ jätkustrateegiaks koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Koostatav „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ seos tulemusvaldkondade ja Programm Siseturvalisuse programm Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud Kodanikuühiskonna programm Üleilmne eestlus Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika Erakondade rahastamise programm Joonis 48. Siseministeeriumi valitsemisala kulude (välimine ring) ja investeeringute (sisemine ring) jaotus tulemusvaldkondade lõikes (tuhat eurot) 257 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulemusvaldkond Siseturvalisus Tulemusvaldkonna ja programmi planeerimistasanditele on seatud sama eesmärk ja selle saavutamist näitavad mõõdikud ning eelarve jagunemine. Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Joonis 49. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna programmid ja meetmed Tabel 238. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna ja siseturvalisuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud N/A -401 300 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -359 162 N/A N/A Investeeringud N/A -23 962 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -18 064 N/A N/A Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal, % 92 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 ≥ 94 Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad - kuritegevust, ≤3 ≤3 ≤3 ≤3 ≤3 - sisserännet, ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 - terrorismi ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 riigi peamiseks mureks Eestis, % Allikas: Standard Eurobaromeeter Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal, % 17 ˃ 17 ˃ 20 ≥ 20 ≥ 25 Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 258 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, %: - Politsei- ja Piirivalveamet - Päästeamet - Häirekeskus Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Vigastussurmade arv Allikas: SA 2020 2021 Muutus Muutus % 89 97 94 ≥ 89 ≥ 97 ≥ 94 ≥ 89 ≥ 97 ≥ 94 ≥ 89 ≥ 97 ≥ 94 ≥ 89 ≥ 97 ≥ 94 ˂ 687 ˂ 670 ˂ 660 ˂ 650 ˂ 640 *Tulenevalt tegevuspõhisele eelarvele üleminekust alates planeerimistasandite võrdlusandmeid varasema perioodiga . 2020.a ei ole tegevuspõhise eelarve Siseturvalisuse programm Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Luuakse eeldusi, et hoida korrakaitseorganite ja päästevõrgustiku reageerimissuutlikkus ohtudele vastaval tasemel. Selle jaoks otsitakse võimalusi siseturvalisuse teenistujate palkade tõstmiseks, et tagada piisav arv töötajaid. Samuti parandatakse töökeskkonda. Politsei- ja Piirivaleveamti (edaspidi PPA) laevastik, merepääste, merereostuseseire ja -tõrjega ning merepiiride valvamisega ja nende üksuste teenindamisega seotud struktuuriüksused viiakse üle Hundipea sadamasse. 2021. aastal valmib Pärnu ühishoone. Lisaks palkade suurenemisele ja töökeskkonnale luuakse ka teisi eeldusi: näiteks laiendatakse õnnetustele ja ohtudele reageerimise võrgustikku, tihendatakse koostööd võrgustiku eri osaliste vahel. Samuti suurendatakse avaliku korra tagajate hulka, kaasates turvaettevõtteid ja teisi selleks ettevalmistatud ja volitatud ühinguid ja asutusi senisest enam avaliku korra tagamisse. Jätkuvalt toetatakse ka üleriigilisi ja kohalikke siseturvalisuse vabatahtlike ühinguid nii reageerimisvõime suurendamiseks kui ennetustöö laiendamiseks.  Jätkatakse Eesti idapiiri väljaehitamisega. Tegevuste kavandamisel on arvestatud vajadusega olla valmis lõunast põhja suunduva rändesurve muutumisega idast läände. Samuti on arvestatud salakaubaveo survega. Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus.  Parandatakse kriisideks valmisolekut. Kavas on tööle rakendada politsei- ja piirivalve kriisireserv, mis oleks võimeline tegutsema ka võimalike ulatuslike riigikaitselise kriiside korral. Kui hädaolukordade lahendamisele kaasatakse rahuaja reserve (abipolitseinikud jt vabatahtlikud), siis riigikaitseliste kriiside korral ei pruugi need reservid olla saadaval või pole neil piisavalt väljaõpet ja varustust riigikaitseliste ülesannete täitmise tagamisks. Reservi loomine on vajalik, et seda probleemi lahendada. Samuti luuakse senisest paremaid eeldusi elanike hakkama saamiseks kriisiolukordades, parandatakse asutuste, elutähtsate teenuste ja toimepidevust korraldavate asutuste ning omavalitsuste valmisolekut kriisideks ja nende lahendamiseks. On väga oluline, et iga asutus ja ettevõte võtaks vastutuse ja täidaks korrektselt talle pandud hädaolukorra seadusest tulenevaid kohustusi. 259 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Kasvatatakse ja säilitatakse IKT võimekust ning parandatakse siseturvalisuse valdkonna tehnilist valmisolekut. Mitmed olulised infosüsteemid riigis on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Uuendatakse valdkonna tehnikat, et politseinikud ja päästjad saaks oma tööd hästi teha.  Tulemuslikumaks ennetustööks luuakse püsivaid kogukonnakeskseid koostöövorme ja lepitakse kokku vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil ennetuse tegevuste kavandamiseks, läbiviimiseks, tulemuste mõõtmiseks. Suurendatakse kogukondlikke võimalusi turvalisuse tagamisel. Sealhulgas lepitakse riiklikul tasandil kokku kompetentsikeskusues, kes koordineerib ennetuse eesmärkide seadmist ja tulemuste saavutamist valdkondadeüleselt. Samuti tehakse süsteemi parandamise kõrval sihistatud ennetustegevust. Selle jaoks viiakse ellu tõendus- või teadmispõhiseid ennetusprogramme, et vähendada elu, tervise- ja varakahjusid. INVESTEERINGUD Olulisemate IT investeeringutena juurutatakse pidevat ja paindlikku IKT teenuse tootearendust ning tagatakse IKT taristu jätkusuutlikkus. Välisvahenditest rahastatakse Eesti broneeringuinfosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud IT investeeringuid. Transpordivahenditena soetatakse siseturvalisuse valdkonnas olulised veesõidukid, nt päästetööde põhi- ja paakautod, mootorpaadid, vesiskuutrid. maismaa- ja Masinate ja seadmetena soetatakse välisvahenditest välispiiri valvamise tehnilised vahendid maismaapiirile. Tabel 239. Siseturvalisuse programmi investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % -6 288 -1 712 27,2 IT investeeringud -8 000 -5 435 -2 426 44,6 Transpordivahendid -7 861 -2 734 746 -27,3 Masinad ja seadmed -1 988 -1 346 -150 11,1 Õhusõidukite hooldus ja varuosad -1 496 -487 -1 650 338,9 Muud investeeringud -2 136 -1 353 1 353 -100,0 Isikut tõendavate dok väljaandmine -1 125 -65 65 -100,0 Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -83 -56 56 -100,0 Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -1 000 -1 432 307 -21,5 Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste loomine -273 Tabel 240. Siseturvalisuse programmi kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeeri PolitseiSisekait Siseumi Infoja Päästea Häirekes seKaitsepolitse ministeer tehnoloogi Piirivalve met kus akadee iamet ium a- ja amet mia Arenduske skus Kulud kokku -17 423 -31 733 -212 747 -72 926 -7 049 -14 220 -45 205 Osakaal programmi 4,3% 7,9% 53,0% 18,2% 1,8% 3,5% 11,3% eelarvest sh sotsiaaltoetused -2 0 -14 0 0 -1 399 0 sh antud toetused -8 447 -1 -453 -775 0 -46 0 260 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh tööjõukulud sh majandamiskulud sh muud kulud sh mitterahalised kulud, amortisatsioon Investeeringud -6 347 -2 419 -197 -13 363 -12 428 0 -136 344 -49 995 -56 181 -20 542 -8 050 0 -10 -5 941 -11 705 -5 921 -6 049 -8 178 -5 866 -1 183 0 -7 037 -4 382 0 0 0 -45 205 -1 614 0 -1 356 0 -2 647 0 -1 167 0 Majandamiskulude eelarves on olulisimad kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud ning sõidukite majandamiskulud. Sotsiaaltoetustena planeeritakse õppetoetused ja stipendiumid. Antud toetustena planeeritakse projekti- ja tegevustoetused. Muude kuludena planeeritakse riigisaladusega seotud kulud. Mitterahalistes kuludes kajastatud põhivara amortisatsioon näitab põhivara arvestuslikku kulumit, võimaldab hinnata lisaks rahalistele kuludele ka põhivara kasutamise kulu ja planeeritavat põhivara kasutamise eluiga. Meede: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Tabel 241. Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujunemise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -39 092 N/A N/A Kulud N/A -36 520 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Oma kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate elanike osakaal, % 92 92 ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 ≥ 96 Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks, 61 61 ˃ 61 ˃ 61 ≥ 65 ≥ 65 % Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse vabatahtlike arv 2058 2058 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 vabatahtlikud päästjad 564 564 ≥ 625 ≥ 680 ≥ 750 ≥ 750 vabatahtlikud merepäästjad 1061 1061 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 abipolitseinikud Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks, % Naabrivalves 47 47 ˃ 56 ˃ 56 ˃ 56 ˃ 56 13 13 ˃ 13 ˃ 13 ˃ 13 ˃ 13 abipolitseinikuna 17 17 ˃ 15 ˃ 15 ˃ 15 ˃ 15 vabatahtliku päästjana Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 261 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus,% naabrivalve abipolitsei vabatahtlik pääste Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020 77 75 85 2021 ≥ 78 ≥ 78 ≥87 77 75 85 Muutus 78 78 87 Muutus % 78 78 87 78 78 87 Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmiste, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustatakse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Meede koosneb viiest alameetmest ehk programmi tegevusest: Turvalisuse tagamiseks terviklikuma ja igaühe panusel põhineva ennetustöö jaoks on oluline tegevussuund valdkondadeülese ennetuse tõhustamine. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Lisaks mitmekesistatakse siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse traagiliste tagajärgedega äraeksimiste ennetamisele. Luuakse ka paremaid eeldusi elanike õigeks käitumiseks kriisiolukordades. Samuti luuakse riskide seire- ja hindamiskorraldus, mis võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt selgitada välja riskid, et kavandada nende ennetamise ja maandamise meetmeid. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused. Samuti tegevused inimeste teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada. Meede: Kiire ja asjatundlik abi Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. 262 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 242. Kiire ja asjatundliku abi meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -180 988 N/A N/A Kulud N/A -167 926 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Avaliku korra raskete rikkumiste arv, 1777 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 Allikas: SiM Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112, % ≥ 93 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 - pääste 93 - kiirabi 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 - politsei 84 ≥ 84 ≥ 90 ≥ 93 ≥ 95 ≥ 95 Allikas: HäK Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega, % 94 ≥ 94 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 ≥ 95 Allikas: HäK Elanike rahulolu päästesündmuste 90 ≥ 85 ≥ 85 ≥ 85 ≥ 85 ≥ 85 lahendamisega128, % Allikas: PäA Elanike rahulolu politsei tööga 82 ≥ 82 ≥ 82 ≥ 82 ≥ 82 ≥ 82 % Kiire ja asjatundliku abi meede keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele reageerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ning maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vabatahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet. Meede koosneb neljast programmi tegevusest: Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimiseks seiratakse pidevalt ohtude ja õnnetuste toimumise tõenäosust ning ollakse valmis sobival viisil reageerima. Riskipõhine valmisolek vähendab ohuolukordade teket. Arendatakse avaliku korra ja ohtude seisundi seire suutlikkust. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestataks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele tagatakse jätkuvalt kiirelt ja asjatundlikult, et vähendada inim-, vara- ja keskkonnakahju. Parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi. Esmajärjekorras reageeritakse sündmustele, kus on ohus inimelu või tervis. Arendatakse avaliku korra tagamist, CBRN sündmusteks valmisolekut, päästmist maismaal, abi osutamist Eesti merealadel ja piiriveekogudel. Sündmuste lahendamisel keskendutakse üha enam sellele, et ohuolukorra või korrarikkumise lõpetamiseks ning avaliku korra taastamiseks valitavad lahendused vähendaksid nii inim-, vara128 Õnnetusse sattunud isikute kontaktijärgne küsitlus soovitusindeksi meetodil 263 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kui ka keskkonnakahju. Sündmuste lahendamise ja korrarikkumiste lõpetamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelvalvesüsteeme. Meede: Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Tabel 243. Kindel sisejulgeolek meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -139 280 N/A N/A Kulud N/A -124 967 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime 45 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 terroriaktiga, kui see peaks juhtuma, % Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks, % Allikas: SiM, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud, % Allikas: KaM, riigikaitse avaliku arvamuse uuring Merepiiri kaetus tehnilise seirega, % Allikas: PPA Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega, % Allikas: PPA Elanike osakaal , kes tunneb end hästi informeerituna küberkuritegevusega seotud ohtudest, % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 38 38 ≥ 57 ≥ 57 ≥ 60 ≥ 60 55 55 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 50 ≥ 60 100 100 100 100 100 100 52 52 ≥ 52 ≥ 52 ≥ 52 ≥ 52 58 58 ≥ 58 ≥ 59 ≥ 60 ≥ 61 264 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Täiskasvanute (15-64a) osakaal, kelle hinnangul on narkootikumid väga kergelt või küllalt kergelt kättesaadavad: kanep129 amfetamiin rahusti/uinuti arsti korralduseta ecstasy kokaiin dopingained Allikas: TAI uuring Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega, % Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring FATF /Moneyval rahapesu vastase komitee hinnang rahapesu vastase võitluse kohta, % Allikas: FATF /Moneyval Hindamisraport Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma, % Korruptsioonitajumise indeks (punktides) Allikas: Transparency International 2020 55,6 Soovitused olid peamiselt täidetud (2015) 2021 Muutus Muutus % ≤ 24% ≤ 10% ≤ 12% ≤ 24% ≤ 10% ≤ 12% ≤ 24% ≤ 10% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 7% ≤ 7% ≤ 10% ≤ 7% ≤ 7% ≤ 10% ≤ 7% ≤ 7% 55,6 Soovitused on peamiselt täidetud ( - ≥ 56 Ei hinnata Ei hinnata - ≥ 60 Soovitused Soovitused on täidetud on täidetud 40 40 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 ≥ 45 73 73 ≥ 73 ≥ 73 75 ≥ 75 Meede on suunatud põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks) valmisolekule ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut enim ohustava raske ja organiseeritud kuritegevuse (korruptsioon, majanduskuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus) ennetamisele ja tõkestamisele. Meede koosneb neljast programmi tegevusest: Põhiseadusliku korra tagamisel on eesmärk, et põhiseaduslikku korda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Selle jaoks keskendutakse eelkõige majandusjulgeoleku suurendamisele, radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele ning terrorismivastasele võitlusele. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Olulisemad tegevussuunad on seotud küber- ja 129 Algtasemed täidetakse 2019. TAI on läbi viinud uuringu täiskasvanute seas (raport valmib 2019. aasta jooksul). 265 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamise ja kriminalistika arendamisega. Kriisideks valmisolekuks ja nende lahendamiseks luuakse paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed ning, et elutähtsate teenuste toimimine oleks tagatud igal ajal. Aidatakse kaasa, et riigiasutuste, omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajate ülevaade ja teadmine võimalikest ohtudest oleks terviklik, parandatakse kriisideks valmistumise suutlikkust ja parandada erinevate osapoolte valmisolekut kriisijärgsete kahjude leevendamiseks. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Meede: Tõhus rahvastikuhaldus Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Tabel 244. Tõhusa rahvastikuhalduse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -26 475 N/A N/A Kulud N/A -17 015 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks130, % 12 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 ≤ 12 Allikas: Standard Eurobaromeeter Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ 39%/47% osakaal 55% 55% 55% 55% 55% Allikas: integratsiooni monitooring Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike 37 37 ≥ 36 ≥ 36 ≥ 36 ≥ 36 sisserändega heaks, % Allikas: STU Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti (eID-d)131 omavatest 57 57 ≥ 69 ≥ 73 ≥ 77 ≥ 77 isikutest, % Allikas: Eesti infoühiskonna arengukava 2020 mõõdik Eestis, võrdluseks Euroopa Liidus keskmiselt. Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt 1 korra eID teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui allkirjastamist). 130 131 266 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meetmes keskendutakse kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku halduse seisukohalt võtmetähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist. Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: Tasakaalustatud rändepoliitika eesmärk on, et Eesti sisserändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu kümnes kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine, sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel, tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika eesmärk on, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika ülesanne on tagada, et Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider, olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostöö ning Eesti kui eduka e-riigi kuvandi jätkuvuse tagamisele, identiteedihalduspoliitika valdkonna tõhusa juhtimise, haldamise ja koostöö parandamisele. Meede: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Tabel 245. Targa ja innovaatilise siseturvalisuse meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -15 464 N/A N/A Kulud N/A -12 735 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase 267 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve SIM valitsemisala töötajate üldine rahuolu, %: SIM (5-ne skaala) PPA (5-ne skaala) PÄA (5-ne skaala) HÄK (5-ne skaala) SKA (5-ne skaala) SMIT (7-ne skaala) Allikas: SiM asutuste rahuloluuuring Vabatahtliku voolavuse määr, %: SIM (5-ne skaala) PPA (5-ne skaala) PÄA (5-ne skaala) HÄK (5-ne skaala) SKA (5-ne skaala) SMIT (7-ne skaala) Allikas: SiM asutuste vabatahtliku voolavuse määrad SIM valitsemisala asutuste maine tööandjana Allikas: SiM maineuuring Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil: 1) kõrgharidusõppes 2) kutseõppes 2020 3,3 3,8 3,9 3,8 3,8 5,6 15 6,6 4,1 8,8 7,9 14 2021 Muutus Muutus % 3,4 3,9 3,9 4,0 3,9 5,6 ≥ 3,4 ≥ 3,9 ≥ 3,9 ≥ 4,0 ≥ 3,9 ≥ 5,6 ≥3,4 ≥ 4,0 ≥ 3,9 ≥ 4,0 ≥ 3,9 ≥ 5,6 ≥ 3,4 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 5,6 ≥ 3,4 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 4,0 ≥ 5,6 12 6,3 4,5 8,8 7,9 13 ≤ 12 ≤ 6,3 ≤ 4,5 ≤ 8,8 ≤ 7,9 ≤ 13 ≤ 10 ≤ 6,2 ≤ 4,5 ≤ 8,8 ≤ 7,5 ≤ 15 ≤ 10 ≤ 6,1 ≤ 4,5 ≤ 8,8 ≤7 ≤ 15 ≤ 10 ≤ 6,1 ≤ 4,5 ≤ 8,8 ≤7 ≤ 15 ≥ 3,1 ≥ 2,8 ≥3 ≥ 2,7 ≥3 ≥ 2,7 Mõõtmisvahend töötatakse välja 2020. 4,1 2,9 ≥ 3,2 ≥ 2,9 3,4 3,0 Allikas: SkA Innovatsiooni küpsusastme Mõõtmisvahend töötatakse välja 2020. aastal. kõrgemale tasemele jõudmise määr Allikas: SiM Meetmes keskendutakse personali, väljaõppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni teemade terviklikule käsitlemisele. Võimaluste teadvustamine ning takistuste kõrvaldamine inimeste hoidmisel ja arendamisel ning innovatsiooni edendamise võimekuse suurendamisel loovad eeldused, et nendes kahes valdkonnas toimub arengukava ja programmi elluviimise perioodil märkimisväärne suutlikkuse kasv. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: Inimeste hoidmiseks ja arendamiseks luuakse uusi ja tööturul konkurentsivõimelisi lahendusi töötajate leidmiseks, hoidmiseks ning arendamiseks. Innovatsiooni edendamiseks korraldatakse koolitusi, kutsutakse ellu võrgustikke, arendatakse siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetatakse teadus-ja tõenduspõhist poliitikakujundamist. 268 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tulemusvaldkond Rahvastik ja sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Joonis 50. Rahvastik ja sidus ühiskond tulemusvaldkonna Siseministeeriumi programmid ja meetmed Tabel 246. Tulemusvaldkonna „Rahvastik mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 Kulud Sh piirmääraga vahendid Investeeringud Sh piirmääraga vahendid Mõõdik/Sihttase 2020 Mõõdikud väljatöötamisel ja sidus ühiskond“ tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), 2021 N/A N/A N/A N/A Muutus -20 187 -18 071 -554 -553 2021 Muutus % N/A N/A N/A N/A 2022 2023 N/A N/A N/A N/A 2024 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid lepitakse kokku arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“, mis on jätkustrateegia järgmistele arengukavadele: lõimumise valdkonnas „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonnas „Laste ja perede arengukava 2012–2020“, uussisserändajate kohanemisvaldkonnas „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, kodanikuühiskonna valdkonnas „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse valdkonnas „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014– 2020“. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kuus programmi, millest Lõimumisprogrammi elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning ülejäänud viie programmi eest Siseministeerium. 269 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tugeva kodanikuühiskonna programm Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond. Tabel 247. Programmi „Tugeva kodanikuühiskond“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -4 781 N/A N/A Kulud N/A -4 751 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid Investeeringud N/A -3 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -3 N/A N/A Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2018) Täpsustub Poliitika kujundamise kvaliteet Osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus 49% 50% tegevuses Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus 7-palli skaalal 2.1 2.0 (1 - kõrgeim, 7 - madalaim) Tugeva kodanikuühiskonna programmi viib ellu Siseministeerium ühe meetme ja viie programmi tegevusega. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamiseks tunnustakse vabatahtlikke, nende tegevusi ja vabaühendusi üleriigiliselt ja maakondlikult, sh tunnustame silmapaistvad kodanikke kodanikupäeva aumärgiga. Viiakse ellu tegevusi, et suurendada muukeelsete elanike valmisolekut osalemiseks kodanikuühiskonnas. Selle jaoks aidatakse kaasa vabaühenduste valmisolekule muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena. Levitatakse ja tutvustatakse tööandjate seas erinevaid töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavaid meetmeid, samuti vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö vormi. Aidatakse kaasa annetamise kogemuste jagamisele ja oskuste arendamisele.  Koostatase analüüs vabatahtliku tegevuse õiguslike takistuste kohta ja ettepanekud nende ületamsieks (sh kindlustamist puudutav).  Kogukondade võimekuse suurendamiseks tehakse ettepanekuid kohaliku tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks. Tagatakse nõustamisteenus juriidilise vormita tegutsevatele kodanikualgatustele. Lisaks tunnustatakse kogukondi, sh peresõbralikke kogukondi, viiakse ellu erinevaid konkursse kogukondliku aktiivsuse edendamiseks.  Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suuendamiseks korraldatakse kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (üritused, koolitused, tunnustamised, teavitustegevused, konsultatsiooni- ja nõustamisteenused), viiakse ellu vabaühenduste juhtide järelkasvu programmi nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Täpsustatakse sotsiaalse ettevõtluse mõistet ja tehakse ettepanekuid juriidiliste takistuste lahendamiseks. Lisaks töötatakse koos partneritega töötame välja uusi sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks.  Läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamise toetamiseks analüüsitakse vabaühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOV-ides ning rahastajate tegevuse vastavust rahastamise korrale. Koostatakse rahastamispraktikate ülevaade. Korraldatakse strateegilise partnerluse 270 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja KOV-ide töötajatele. Uuendatakse vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaasi ja edendatakse vabaühenduste rahastajate koostööd  Usuvabaduse valdkonna edendamiseks nõustatakse riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone Eesti religioonisituatsiooni küsimustes. Lahendatakse asjakohaste lepingute alusel kirikuvaradega seotud küsimusi. Abistatakse usuühendusi enesekorralduse teostamisel ja korraldatakse koolitusi vaimulikele ja usulistele ühendustele. INVESTEERINGUD Tugeva kodanikuühiskonna programmi kogu investeeringute maht on 2 791 eurot. Investeeringutega toetatakse kodanikuühiskonna tegevusi. Tabel 248. Programmi „Tugev kodanikuühiskond“ investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % IT investeeringud N/A -3 N/A N/A Tabel 249. Programmi „Tugev kodanikuühiskond“ kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeeriumi Siseministeerium Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Kulud kokku -4 759 -23 Osakaal programmi eelarvest 99,5% 0,5% sh antud toetused -4 442 0 sh tööjõukulud -247 -10 sh majandamiskulud -61 -9 sh muud kulud -9 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon) 0 -3 Investeeringud 0 -3 Programmi eesmärgi saavutamiseks on kõige suurema eelarvega toetuse eelarve, millest olulise osa moodustab Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile antav tegevustoetus ning usuliste ühenduste tegevuse toetamine. Väiksema osa programmi eelarvest moodustavad tööjõukulud ja majandamiskulud. Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine Meetme eesmärk: Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Tabel 250. Meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -4 781 N/A N/A Kulud N/A -4 751 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem 33% 33% 33% 33% 33% kui kolm rahastamisallikat (2017) 271 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste 41 (2018) kogusumma (mln €) Palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal 36% (2018) Osakaal Eesti elanikest, kes väljendavad 14% (2017) postmaterialistlikke väärtusi 2020 2021 Muutus Muutus % - 42 43 44 45 - 24% 25% 25% 26% - täpsustub Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist. Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel. Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud programm Programmi eesmärk: Rahvastiku- ja perepoliitika aitab kujundada peresõbralikku ja sündimust toetavat elukeskkonda ning toetab Eesti kestmist rahvusriigina. Tagatud on tõhusad rahvastikutoimingud ja -haldus. Tabel 251. Programmi „Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -8 038 N/A N/A Kulud N/A -7 068 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid Investeeringud N/A -546 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -545 N/A N/A Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019) > 1,66 > 1,66 > 1,66 > 1,66 > 1,66 Sündimuse summaarkordaja 1,66 > 68 % > 68 % > 68 % > 68 % > 68 % Eestlaste osatähtsus rahvastikus 68,5% Rahvastikuregistris olevate ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% 75% elukohaandmete tegelikkusele vastavate (2018) andmete osakaal Programmis kavandatakse rahvastiku- ja perepoliitika ning rahvastikutoimingutega seotud meetmed. Kestliku Eesti ja tõhusate rahvastikutoimingute programmi tegevustega kujundatakse peresõbralikku ja sündimust toetavat elukeskkonda ning aidatakse kaasa Eesti kestmisele rahvusriigina. Samuti tagatakse tõhusad rahvastikutoimingud. Jätkusuutlik rahvastiku- ja perepoliitika hõlmab tegevusi peresõbraliku, sündimust, laste heaolu ning lasterikkust toetava keskkonna kujundamiseks ning püsivate pere- ja paarisuhete ning vanemluse toetamiseks. Samuti hõlmab see koostööd teiste poliitikavaldkondadega, et need aitaksid paremini kaasa sündimuse kasvule ja Eesti kestlikkusele. 272 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tõhusa rahvastikutoimingute poliitikaga keskendutakse erinevatele tegevustele, mis tagavad, et rahvastikuandmed oleks kvaliteetsed ning toetaksid riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. Sealhulgas tegeletakse rahvastikuregistri töökindlusega. Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud programmi viib ellu Siseministeerium kahe meetme kaudu. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Koostatakse „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ ning töötatakse välja ja lepitakse kokku, milliste meetmete ja teenustega rahvastiku- ja perepoliitika eesmärkide täitmist toetada. Peamised tegevused on seotud perehüvitiste süsteemi arendamisega ehk vanemahüvitise, peretoetuste ja elatisabi pakkumise täiendamisega. Uue meetmena arendatakse välja riiklik perelepitussüsteem. Toetatakse rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamist valdkondade üleselt (mh erinevate eelnõude ja arengukavade kooskõlastamise kaudu).  Asjaajamise lihtsustamiseks arendatakse Rahvastikuregistri e-teenuseid. INVESTEERINGUD Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud programmi kogu investeeringute maht on 0,5 mln eurot. Investeeringutega toetatakse rahvastiku- ja perepoliitika tegevusi ning rahvastikutoiminguid ja -haldust. Tabel 252. Programmi „Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud“ investeeringud (tuhat eurot) IT investeeringud 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % N/A -546 N/A N/A Tabel 253. Programmi „Kestlik Eesti ja tõhusad rahavastikutoimingud“ kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeeriumi Siseministeerium Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Kulud kokku -4 992 -3 045 Osakaal programmi eelarvest 62,1% 37,9% sh antud toetused -164 0 sh tööjõukulud -2 133 -1 569 sh majandamiskulud -2 610 -751 sh muud kulud -81 0 sh mitterahalised (sh amort) -4 -726 Investeeringud 0 -546 Meede: Jätkusuutlik rahvastiku- ja perepoliitika Meetme eesmärk: Rahvastiku- ja perepoliitika aitab kujundada peresõbralikku ja sündimust toetavat keskkonda ning toetab Eesti kestmist rahvusriigina. 273 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 254. Meetme „Jätkusuutlik rahvastiku- ja perepoliitika“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -588 N/A N/A Kulud N/A -577 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Keskmine laste arv 45. eluaastaks (lõpetatud 1,85 > 1,8 > 1,8 > 1,8 > 1,8 > 1,8 sündimuskordaja) Rahulolu perepoliitikaga Mõõdik väljatöötamisel Meetme raames kavandatakse ja koordineeritakse rahvastikupoliitikat, et aidata kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmisele ning arengule. Meede hõlmab lastega peredele suunatud teenuste arendamist, mis tõstavad lastega perede elukvaliteeti ning väärtustavad lasterikkust. Samuti tegeletakse meetme raames vanemlust toetavate ja paarisuhet tugevdavate teenuste kujundamisega. Meede: Tõhus rahvastikutoimingute poliitika Meetme eesmärk: Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. Tabel 255. Meetme „Tõhus rahvastikutoimingute poliitika“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -7 449 N/A N/A Kulud N/A -6 490 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2018) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% vastavate andmete osakaal Meetme raames tagatakse õiguslikult korrektsete rahvastikuregistri andmed, mis toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ning Eesti elanike avalike ülesannete kvaliteetset täitmist ja lihtsat asjaajamist. Selleks tegeletakse rahvastikuregistri tarkvara ja selle alusel pakutavate teenuste töökindluse, nüüdisaegsuse ja kättesaadavusega. Üleilmse eestluse programm Programmi eesmärk: Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, tutvustada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Tabel 256. Programmi „Üleilmne eestlus“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -389 N/A Kulud N/A -386 N/A Sh piirmääraga vahendid 274 N/A N/A 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eelarve 2020 2021 Investeeringud N/A Sh piirmääraga vahendid N/A Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tase (2018) Ühtekuuluvustunne Eestiga Mõõdik väljatöötamisel Tagasipöördumise teenuste kvaliteet Mõõdik väljatöötamisel -2 -2 Muutus Muutus % N/A N/A 2022 2023 N/A N/A 2024 Üleilmse eestluse programmiga aidatakse kaasa võõrsil asuva eestlaskonna identiteedi säilitamisele ja nende huvide kaitsmisele, rahvuskaaslasi kaasatakse Eesti ühiskonna, majandus- ja kultuuriellu ning soodustatakse ja toetatakse nende võimalikku tagasipöördumist. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organisatsioone Eesti positiivse kuvandi suurendamisel, eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel, majanduse ning rahvusvaheliste suhete edendamisel. Üleilmse eestluse programmi viib ellu Siseministeerium kolme meetme kaudu. I meetme tegevustega aidatakse kaasa Eesti identiteedi edendamisele ja säilitamisele võõrsil. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Selleks arendatakse ühtset infovälja; edendatakse ja säilitatakse Eesti kultuuri; säilitatakse Eesti vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. II meetme tegevused on suunatud võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamisele ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamisele ning kvaliteetsete teenuste tagamisele. Soovime saavutada olukorra, kus Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende panus ühiskonna arengusse kasvab. Selleks tagatakse kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes; laiendatakse ja mitmekesistatakse Eesti keele õppimisvõimalusi võõrsil; edendatakse rahvadiplomaatiat; aidatakse kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; kaasatakse enam ühiskonna ellu ja arengusse võõrsil elavaid Eesti päritolu noori. III meede on suunatud Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamiseks. Soovime saavutada olukorra, kus on toetatud ja soodustatud eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. Selleks tagatakse tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arendus; koondatakse diasporaapoliitika ja tagasipöördujate alast teadmust ning suurendada teadlikkust ühiskonnas; kaasatakse ja võimestatakse kohalikke omavalitsusi. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Kujundatakse ühtsem info- ja suhtlusruum.  Tehakse rahvuskaaslastele suunatud ristmeedia projekte.  Viiakse ellu erinevaid tegevusi Eesti kultuuri edendamiseks ja materiaalse ning vaimse kultuuripärandi säilitamiseks.  Toetatakse riigi strateegilisi partnereid.  Edendatakse tunnustuskultuuri ja korraldatakse regulaarseid kokkutulekid rahvuskaaslastele Eestis ja võõrsil.  Laiendatakse ja mitmekesistatakse Eesti keele õppimisvõimalusi. 275 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Kaasatakse võõrsil elavaid noori.  Tagatakse kvaliteetsed konsulaarteenused võõrsil.  Arendatakse tagasipöördujatele suunatud teenuseid (nt luuakse (taas)kohanemise programm). INVESTEERINGUD Üleilmne eestlus programmi kogu investeeringute maht on 2000 eurot. Investeeringutega toetatakse rahvastiku- ja perepoliitika tegevusi ning rahvastikutoiminguid ja -haldust. Tabel 257. Programmi „Üleilmne eestlus“ investeeringud (tuhat eurot) 2020 RE 2021 RE IT investeeringud N/A -2 Muutus Muutus % N/A N/A Tabel 258. Programmi „Üleilmne eestlus“ kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeeriumi Siseministeerium Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Kulud kokku -376 -13 Osakaal programmi eelarvest 96,7% 3,3% sh antud toetused -1 0 sh tööjõukulud -140 -6 sh majandamiskulud -230 -5 sh muud kulud -5 0 sh mitterahalised (sh amort) 0 -2 Investeeringud 0 -2 Meede: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Meetme eesmärk: Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Tabel 259. Meetme „Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A 0 N/A N/A Kulud N/A 0 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Mõõdik Eestiga ühtekuuluvustunde Mõõdik väljatöötamisel kohta Meetme raames toetatakse ühtses inforuumis suhtlemist läbi spetsiaalsete veebiportaalide, välis-Eesti väljaannete ning välis-Eesti kogukondade elu tutvustavate tele- ja raadiosaadete tegemist. Samuti tagatakse meetmega kliendisõbralikud ja e-riigile vastavad konsulaarteenused, aidates kaasa välisriikides elavate Eesti kodanike sagedasemale Eesti e keskkondade kasutamisele ning pakkudes konsulaarteenuseid konsulaar-missioonide käigus riikides, kus Eestil ei ole esindust või esindusse minemiseks on suured vahemaad. 276 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesti kultuuriruumi säilitamiseks välis-Eesti kogukondades on tagatud välis-Eesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe toetamine, kontaktseminaride ja teabepäevade korraldamine välisEesti kogukondadele nii kodu- kui ka välis-Eestis, kultuurivahetuse toetamine ida- ja läänediasporaa esindajate vahel, välis-Eesti kultuuriseltse toetavate taotlusvoorude elluviimine, strateegiliste partnerite toetamine, välis-Eesti kogukondadega seotud kultuurisündmuste kajastamine ja nende kohta info vahetamine ning välis-Eesti noortele mõeldud kontaktseminaride ja kultuurisündmuste korraldamine. Välis-Eesti kultuuripärandi kogumiseks ja säilitamiseks ning selle kättesaadavaks tegemiseks toetatakse kultuuripärandi kogumist ja valmisolekut ohustatud kogude päästmiseks, Eesti mäluasutuste spetsialistide lähetusi väliseestlaste asukohamaadesse, välis-Eesti kogukondade nõustamist pärandi säilitamisel, välis-Eesti kogude kirjeldamist ja digiteerimist, andmebaaside loomist ja täiendamist, kodu-Eesti kogukondlike kultuuripärandi keskuste ja koostöövõrgustike arendamist, konverentside, seminaride ja koolituste korraldamist kultuuripärandi teemal koduEestis ja välis-Eesti kogukondades ning valdkondlike publikatsioonide avaldamist. Meetme raames on tagatud eestlaste usuline teenimine nende asukohariikides ning selle kaudu eestluse ja Eesti identiteedi toetamine. Meede: Üleilmse eestlaskonna kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Meetme eesmärk: Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende panus ühiskonna arengusse kasvab. Tabel 260. Meetme „Üleilmse eestlaskonna kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -389 N/A N/A Kulud N/A -386 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Valimisaktiivsuse näitaja 8,3% 10% Eestlaskonna rahulolu 40% 45% 50% 55% 60% 60% konsulaarteenustega Meetme raames tagatakse kõikidele rahvuskaaslastele kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes. Eestlaskonna seas kasutatakse laialdasemalt Eesti digi ID lahendusi. Meetme raames laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi võõrsil ning seeläbi on tagatakse väljaspool Eestit elavate laste ja noorte eesti keele oskus. Täpsemalt toetatase eesti keele õppe ja eesti keeles õppimise võimalust välismaal asuvates õpetuskohtades, eestikeelsete õpimaterjalide loomist ja lähetamist välismaal asuvatele õpetuskohtadele, välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate koolitamist ning välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele õppimist ja praktiseerimist keelekeskkonnas. Meetmes on kesksel kohal nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine, sest see aitab hoida ja edendada eestlust ning loob eeldused võimalikuks tagasipöördumiseks Eestisse. Selleks toetatakse rahvuskaaslastest noorte praktikaid, noorte väliseestlaste omaalgatuslikke ideid ning noortevahetusi. 277 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meetme kaudu arendatakse Eesti riigi tugevat sidet võõrsil elava eestlaskonnaga, mille tulemusena kasvab nende panus Eesti arengusse. Selleks korraldatakse välisesindustes eestlaskonnale regulaarseid üritusi, edendatakse rahvadiplomaatiat, luuakse Eestis üleilmse eestluse foorumid, edendatakse tunnustuskultuuri, arendatakse Eesti kultuuriesindajate võrgustikku ning toetatakse läbi erinevate projektide Eesti kultuuri rahvusvahelistumist. Meede: Eestisse tagasipöördumise toetamine Meetme eesmärk: Toetatud ja soodustatud on eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. Tabel 261. Meetme „Eestisse tagasipöördumise toetamine“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A 0 N/A N/A Kulud N/A 0 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Tagasipöördujate hulk 7840 7840 7840 7840 Tagasipöördunud alaealiste arv Tagasipöördujate rahulolu - Meede tegeleb sujuvaks tagasipöördumiseks mõeldud teenuste arendamise ning uute teenuste väljatöötamisega Selleks arendatakse ja rakendatakse riigipoolse tagasipöördumistoetuse toetusskeemi, tagasipöördujate nõustamisteenust, tagasipöördumisega ja ettevõtlusega seotud info ja Eestisse elama asumise info levitamist, tagatakse koolides ja lasteasutustes tagasipöördujate lastele keeleõppe ja kohanemisega seotud teenused, teavitatakse tagasipöördujaid tööhõive ning sotsiaalsete tagatiste võimalustest ning koondatakse välismaal õppivate tudengite infot ja kontakte, et soodustada Eestisse tagasipöördumist ja neile sobivate lahenduste väljatöötamist. Meetme tegevused panustavad sellesse, et regionaalses majandus- ja ettevõtluspoliitikas ning maaelu arendamises, samuti tööhõiveteenuste arendamisel arvestatakse senisest enam tagasipöördujate sihtrühmaga. Samuti toetatakse meetme kaudu teadmispõhist poliitikakujundamist ning ühiskonnas laiemalt mitmekülgse teavitustöö tegemist tagasipöördumist soodustavate hoiakute kujundamiseks. Tõhusa kohanemis- ja lõimumispoliitika programm Programmi eesmärk: Tagatud on uussisserändajate kiire kohanemine ja uussisserändajate ning teisest rahvusest püsielanike lõimumine Eesti keele-, kultuuri- ja väärtusruumi. Kohanemis- ja lõimumisteenused on inimesekesksed ning tõhusalt hallatud, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ning panustades siseturvalisusesse. Tagatud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele olenemata nende rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest. Tervikuna on Eesti ühiskond sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuriruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. 278 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 262. Programmi „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -1 566 N/A N/A Kulud N/A -4 53 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid Investeeringud N/A -4 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -4 N/A N/A Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva 39%/47% ≥ ≥ ≥ ≥ ≥ ja keskmise riigiidentiteediga isikute (2017) 39%/47% 39%/47% 39%/47 39%/47 39%/47 osakaal % % % Osakaal meetmetest kasusaajatest, kes on Mõõdik on väljatöötamiselja sihtgrupile suunatud tegevused läbinud Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal Eesti 2035 raames väljatöötatav mõõdik rahvastikust Puuduliku või vähese eesti keele Eesti 2035 raames väljatöötatav mõõdik oskusega püsielanike arvu vähenemine Oma üldist kohanemist Eestis heaks 81% 81% 81% 81% 81% 81% hindavad uussisserändajad Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika programm toetab sidusa ühiskonna teket, aitab kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas sotsiaalsete kontaktide kaudu ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest. Programmi fookuses on senisest laiapõhjalisem partnerlussuhete arendamine eesmärgiga tagada efektiivne ja tulemuslik kohanemis- ning lõimumispoliitika, sh kujundada teenused, mis paremini vastaksid nii sihtgruppide kui ka riigi ootustele ja vajadustele. Oluline on tõsta eesti keele oskust nii uussisserändajate kui ka teisest rahvusest Eesti püsielanike seas. Programmiga soovitakse saavutada olukord, kus Eestis elavad inimesed on ühises Eesti infoväljas ja usaldavad seda ning tänu erinevatele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Programmiga luuakse võimalused sotsiaalmajanduslike näitajate ühtlustumiseks eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vahel ning luuakse võimalused, et tööturul koheldakse eestlasi ja teisest rahvusest inimesi võrdselt ja tööandjad oskavad toime tulla mitmekultuurilise keskkonnaga. Programmi eesmärgi elluviimiseks on kavandatud 2021.a. üks meede- Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika. Alates 2022.a-st täiendatakse programmi Kultuuriministeeriumi lõimumispoliitika kujundamise, toetamise ja arendamise metmega. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks     Tegevused on rahastatud ESF vahenditest (hiljemalt kuni 31.12.2023) ja RE osalus on 15%. Pakutakse Kohanemisprogrammi koolitusi uussisserändajatele (sh eesti keele õpe). Arendatakse edasi uussisserändajate infoplatvormi www.settleinestonia.ee. Arendatakse uussisserändajate kohanemist toetavaid ja soodustavaid teenuseid, nt PPA migratsiooninõustamine, mitmekeelne perearstisüsteemi nõustamine, KOV-ide võimestamine uussisserändajate kohanemise keskkonna loomiseks.  Valmistatakse ette materjalid EL struktuurivahendite finantsperioodi 2021–2027 kohanemistegevuste rakendamiseks.  Töötatakse välja sihtrühmade lõikes kohanemis- ja lõimumisrajad.  Luuakse võimalused erasektori valmisolekuks ja suutlikkuseks toetada uussisserändajate kohanemist. 279 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri INVESTEERINGUD Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika programmi kogu investeeringute maht on 3 860 eurot. Investeeringutega toetatakse rahvastiku- ja perepoliitika tegevusi ning rahvastikutoiminguid ja haldust. Tabel 263. Programmi „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ investeeringud (tuhat eurot) IT investeeringud 2020 RE 2021 RE Muutus Muutus % N/A -4 N/A N/A Tabel 264. Programmi „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ kulude ja investeeringute eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeeriumi Siseministeerium Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Kulud kokku -1 535 -31 Osakaal programmi eelarvest 98,0% 2,0% sh antud toetused -67 0 sh tööjõukulud -467 -13 sh majandamiskulud -986 -13 sh muud kulud -13 0 sh mitterahalised (sh amort) -1 -5 Investeeringud 0 -4 Meede: Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Meetme eesmärk: Uussisserändajad on omandanud ühiskonnas iseseisvaks toimetulekuks vajalikud teadmised ja esmase keeleoskuse, partnerite koostöös toimib paindlik tugivõrgustik, et hoida ära uussisserändajate võimalikku segregatsiooni ja sotsiaalse eraldatuse riski. Sisserändajate ja ülejäänud elanike vaheline sotsiaalne sidusus ja kontaktide teke on soodustatud ja paranenud. Tabel 265. Meetme „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -1 566 N/A N/A Kulud N/A -453 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Meetmes osalenute osakaal, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja Mõõdik on väljatöötamisel teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Kohanemisprogrammi koolituse(d) läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Uussisserändajate osalus kodanikuühiskonnas, sh vabatahtlikus Mõõdik on väljatöötamisel tegevuses Koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga pakutakse sihtrühmapõhiseid ja kohanemist toetavaid kliendikeskseid kohanemis- ja lõimumisteenuseid. Uussisserändajatele, sh 280 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri tagasipöödujatele, pakutakse Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuri tutvustavat kohanemisprogrammi, tugimeetmeid uussisserändajate pereliikmete ja välistudengite kaasamiseks tööturule, saabumiseelseid kohanemist toetavaid meetmeid ning arendatakse välja rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud efektiivsete tugimeetmete süsteem, mis toetab kaitset vajavate inimeste kohanemist ja hilisemat lõimumist. Meetme tulemusel on Eestis elavad inimesed ühtses usaldusväärses eesti inforuumis ning tänu erinevatele vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne kohanemis- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine kohanemisja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Meetme abil tagatakse, et kõik avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega, kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ja teadlikud oma rollidest ning rakendatud on kogukondliku uussisserändajate tugivõrgustiku mudel. Riigikogus esindatud erakondade rahastamise programm Programmi eesmärk: Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Tabel 266. Programmi „Riigikogus esindatud erakondade rahastamine“ eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % N/A -5 413 N/A N/A Kulud N/A -5 413 N/A N/A sh piirmääraga vahendid Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019) Eraldatud toetuste osakaal 100% 100% 100% 100% 100% 100% Erakondade rahastamise programm koosneb ühest programmi tegevusest: erakondade rahastamine. Lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arv, kantakse erakonnale eraldatavad summad erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. 2020. aastal eraldati riigieelarvest toetust Eesti Reformierakonnale, Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Erakonnale Eesti 200 kogusummas 5,413 mln eurot. Kokku on 31. juuli 2020. a seisuga registreeritud 14 erakonda. Tabel 267. Programmi „Riigikogus esindatud erakondade rahastamine“ kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Siseministeerium -5 413 Kulud kokku 100,0% Osakaal programmi eelarvest -5 413 sh antud toetused 281 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 3.13. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutmist heaolu ja tervise tulemusvaldkondades. Valitsemisala eelarvet planeeritakse ja jälgitakse alates 2018. aastast tegevuspõhiselt, mis on kooskõlas valitsemisala strateegilise raamistikuga. Tabel 268. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) 2019 Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % täitmine TULUD 112 189 125 149 121 515 -3 634 -2,9 KULUD -4 897 307 -5 627 050 -5 881 496 -254 446 4,5 Sh piirmääraga vahendid N/A -335 347 -272 961 62 386 -18,6 INVESTEERINGUD -8 701 -2 159 -4 680 2 521 116,8 Sh piirmääraga vahendid N/A -974 -4 484 3 510 360,4 Finantseerimistehingud 0 - 1 500 0 1 500 -100 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud on 5 881,5 mln eurot, investeeringud kokku 4,7 mln eurot ja tulud 121,5 mln eurot. Valitsemisala koondeelarve moodustab ca 50% riigieelarve kulude mahust. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kümme asutust sh valitsemisala koondeelarvest moodustab Sotsiaalkindlustusameti eelarve 56% ning Sotsiaalministeeriumi eelarve 43%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad eraldi seisvalt 1%. Tulud Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud kokku 3,6 mln eurot. Vähenemine on tingitud majandustegevusest laekuvate tulude ning välistoetuste vähenemisest seoses struktuurivahendite perioodi lõppemisega. Tabel 269. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 täitmine Saadud toetused Riigilõivud Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Trahvid ja muud eelpool nimetamata tulud 2020 104 749 118 498 370 362 6 500 5 721 570 567 2021 115 559 394 4 994 568 Muutus Muutus (%) -2 939 32 -727 1 -2,5 8,8 -12,7 0,2 Saadud toetused Toetustena on kavandatud välisvahendeid ja riikliku kaasfinantseerimist järgmiselt:  EL struktuurifondide rahastatavate tegevuste elluviimiseks laekub toetusi (koos kaasfinantseerimisega) kokku 111,3 mln eurot;  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna tegevute elluviimiseks laekub toetusi koos kaasfinantseerimisega 3,3 mln eurot;  Euroopa Komisjoni projektidest ja muudest välisvahenditest koos kaasfinantseerimisega laekub vahendeid 1,0 mln euro ulatuses. 282 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Riigilõivud Riigilõivudena laekub tulu Ravimiametile ravimiseaduse alusel ravimite tootmise, vahendamise ja müügiloa taotlusetega toimingutelt. Terviseametile laekub riigilõivuna väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud ning analüüsi- ja tervisekaitseteenuste tasud. Tulu majandustegevusest Tulu majandustegevusest teenivad peamiselt Ravimiamet ravimite ekspertiisi- ja seiretasudena, kliiniliste uuringute hindamise ning ravimite müügilubade väljastamise eest. Lisaks on suurimad tulu saajad Terviseamet (analüüsiteenuste tulud) ning Tervise ja Infotehnoloogia Keskus (TEHIK), kes saab tulu tervishoiuteenuse osutajatelt terviseinfosüsteemi kasutamise eest ning Eesti Haigekassalt IT tugiteenuse pakkumise eest. Trahvid ja muud eelpool nimetamata tulud Trahvitulud laekuvad Ravimiametile väärteomenetluse seadustiku alusel. Kulud Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 4,5 % ehk 254,4 mln peamiselt seadusest tulenevate sotsiaaltoetuste- ja tervishoiukulude prognooside suurenemisega, sh pensionid 105,5 mln eurot, sotsiaalmaksu osa ravikindlustuseks Eesti Haigekassale 138,3 mln eurot ja Eesti Haigekassale mittetöötavate vanaduspensionäride ja rahvapensionäride pensionilt arvestatav eraldis 26,74 mln eurot, vanemahüvitis 17,9 mln eurot, töövõimetoetus 25,4 mln eurot ja töötuskindlustusmakse 23,8 mln eurot. Lisandus tegevustoetus Eesti Haigekassale 143,3 mln eurot. Samas on vähenenud olulisemat mõju näitavad eelarved nagu töövõimetuspensionide eelarve 23,3 mln eurot ning saadud välistoetuste eelarve 36,4 mln eurot. Edasiantavate kogumispensionide maksete eelarved on vähenenud kokku 54,5 mln eurot seoses maksete ajutise peatamisega eriolukorra tõttu alates 01.07.2020. Vabariigi Valitsus eraldas Sotsiaalministeeriumi 2021.a eelarvesse kokku 215,9 mln eurot, mis jaguneb alljärgnevatele valdkondadele ja tegevustele:  Eakate toimetuleku ja heaolu tõstmiseks läbi erakorralise pensionitõusu ca 60 mln eurot. Lisaks avaldab erakorraline pensionitõus mõju ka välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetusele ja Eesti Haigekassa eraldisele (mittetöötavate pensionäride eest) ca 5,4 mln eurot. Kogumõju riigieelarvele on ca 50 mln eurot, ehk et arvesse on võetud lisaks otsestele pensionikuludele ka Eesti Haigekassale makstav eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest ning tulumaksu ja tarbimismaksude mõju.  Psühholoogide kutseaasta rahastamiseks ja vaimse tervise valdkonna tugevdamiseks 1 mln eurot. Eesmärk on tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Vaimse tervise tugevdamisel tagada vajalikud ennetustegevused, tõsta nõustamisteenuste kvaliteeti ning tagada abi kriiside tekkimisel.  Geenivaramu pidamiseks ja geeniproovide säilitamiseks 1 mln eurot 2018 ja 2019. aastal kogutud geeniproovidega seotud kulude katmiseks, geeniproovide kogumise jätkamiseks ja geenikaartide valmistamiseks.  Terviseametile 2,6 mln eurot COVID-19 haigusega seotud tegevustega toimetulekuks, uute töötajate värbamiseks ja ameti palgataseme tõstmiseks.  COVID-19 haigusega seotud mõjude leevendamiseks hingehoiuteenuseks hooldekodus 0,2 mln eurot, hingehoidjate koolitamiseks 0,1 mln eurot ning hingehoiu telefoni toetamiseks 0,2 mln eurot. Rahastamisega jätkatakse 2020. aastal Vabariigi Valitsuse reservist 283 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri rahastatud tegevusi. Eesmärgiks on parandada inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet, tervist ja üldist toimetulekut.  Valdkondlikeks teadus- ja arendustegevuseks, mis võimaldavad esmalt kujundada ning seejärel ellu viia tõenduspõhiseid ja mõjusaid poliitikameetmeid 2 mln eurot. Eesmärk on suurendada koostööd teadus- ja arendusasutustega ning koos sellega tõsta tõenduspõhiste otsuste võimekust. Plaanis on teadmussiirdeplatvormi loomine tõenduspõhise informatsiooni kasutamise juurutamiseks poliitikakujundamise protsessis.  Eesti Haigekassa tegevustoetuse eraldis aastal 2021 on 143,4 mln eurot tervishoiukulude katteks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.  Vabariigi Valitsus otsustas jätta abivahendite eelarve 2021. aastast arvestuslikuks kuluks. Abivahendite arvestusliku eelarvega on tagatud abivahendite kättesaadavus aastaringselt ning puudub vajadus abivahendite hüvitamine peatada ning abivajajad järjekorda lisada. Kulude detailsemad selgitused on toodud programmide ja meetmete lõikes. Võrdlus majandusliku sisu järgi 2020. aastaga on seletuskirja lisas 2. Investeeringud Investeeringud on võrreldes 2020.a eelarvega suurenenud 2,5 mln eurot (116,8%). Vabariigi Valitsuse otsusega 2021. aasta eelarvesse COVID-19 haigusega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisteks eraldatud 1,9 mln euro ning valitsemisala majandamiskulude ühekordse vähendamisega 1,1 mln euro arvelt suurendati IT võrgu investeeringuid olemasolevas taristus. Erakorralise pensionitõus toob kaasa vajaduse IT arenduseks maksumusega 0,1 mln eurot. Tööturuprogrammis, sotsiaalkindlustuse programmis ja tervisehoiusüsteemi programmis teostatakse 2021. aastal investeeringuid kokku summas 4,7 mln eurot. Lisaks on planeeritud infosüsteemide arendamiseks vahendid ka Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelises reservis. Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Käibemaks Käibemaksu tasumiseks on valitsemisalale 5,2 mln eurot. Valitsemisala eelarve administratiivselt ja majandusliku sisu lõikes on seletuskirja lisas 2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, mis jagunevad kaheksaks programmiks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elluviidavad tegevused, teenused ning prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusporogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigieelarve strateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Tegevused, teenused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi juhitavates nelja-aastastes programmides ning aastases ministeeriumi ja valitsemisala asutuste tööplaanis. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste 284 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Minister kinnitab programmi eelarve programmi detailsusega, programmidokumendis kajastatakse informatiivselt ka meetmete, tegevuste ja teenuste maksumus. Tabel 270. Sotsiaalministeeriumi arengudokumentidega Tulemusvaldkond valitsemisala Tulemusvaldkonna arengudokument Heaolu arengukava 2016–2023 Heaolu* Laste ja perede arengukava 2012–2020 Tervis Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 programmide seos tulemusvaldkondade ja Programm Tööturuprogramm Sotsiaalkindlustuse programm Hoolekandeprogramm Soolise võrdõiguslikkuse programm Laste ja perede programm Inimkeskse tervishoiu programm Tervist toetavate valikute programm Tervist toetava keskkonna programm *Alates 2021.a on tulemusvaldkonna Heaolu alla koondatud tulemusvaldkonnad perepoliitika, tööturg ning sotsiaalne kaitse. Tulemusvaldkond Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk: Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Joonis 51. Heaolu tulemusvaldkonna programm ja meetmed 285 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 52. Heaolu tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes (tuhat eurot) Tabel 271. Heaolu tulemusvaldkonna eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Muutus Kulud -3 940 244 -4 095 239 -155 293 -489 sh piirmääraga vahendid -82 784 -83 273 691 Investeeringud -832 -141 -83 sh piirmääraga vahendid -58 -141 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 tase Mehed 19,3 14,8 14,8 14,8 14,8 (2018) Suhtelise vaesuse määr, % Naised 23,8 Allikas: Statistikaamet; 15,2 15,2 15,2 15,2 (2018) Eesti sotsiaaluuring Kokku 21,7 15 15 15 15 (2018) Absoluutse vaesuse määr 1,6 0-17 aastaste laste seas, % 3,5 3,4 3,2 3,1 (2018) Allikas: Statistikaamet Mehed 2,9 3,5 3,5 3,4 3,3 (2018) Absoluutse vaesuse määr, % Naised 2,0 2,6 2,6 2,5 2,4 Allikas: Statistikaamet; (2018) Eesti sotsiaaluuring Kokku 2,4 3,0 3,0 2,9 2,8 (2018) Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade 17,1 vahe ehk sooline 19,7 19,3 18,9 18,5 (2019) palgalõhe, % Allikas: Statistikaamet 286 Muutus % 3,9 0,6 -83,0 142,4 2024 14,8 15,2 15 3,0 3,2 2,3 2,7 18,1 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Loomulik iive Summaarne sündimuskordaja Mehed Tööelu kestus, aastates Allikas: Eurostat Naised Kokku Tööhõive määr 20-64aastaste seas, % Allikas: Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Mehed Naised Kokku -1302 (2019) 1,66 (2019) 39,5 (2019) 38,5 (2019) 39,0 (2019) 83,6 (2019) 76,2 (2019) 79,9 (2019) Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne 1,62 1,65 1,65 1,67 1,67 38 40 40,1 40,2 40,3 37,1 38,1 38,2 38,3 38,4 37,5 39 39,1 39,2 39,3 78,5 82,9 82,9 82,9 83,0 73,5 75,8 75,9 76,0 76,1 76 79,3 79,4 79,5 79,6 Programm Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Tabel 272. Tööturuprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Muutus Kulud -655 887 -760 404 -101 757 -489 sh piirmääraga vahendid -8 626 -9 116 -751 Investeeringud -822 -71 23 sh piirmääraga vahendid -48 -71 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 tase 81,5 Tööjõus osalemise määr Mehed 81,5 81,5 81,3 (2019) 15–64-aastaste seas, %132 75,7 Naised 73,5 75,4 75,2 Allikas: Statistikaamet, (2019) Eesti tööjõu-uuring 78,86 Kokku 77,5 78,5 78,3 (2019) Muutus % 15,4 5,7 -92,0 47,9 2023 2024 81,2 80,8 75,1 75,1 78,2 78,0 Tööturuprogrammi sisuks on toetada inimeste tööelus osalemist. Programmi teenuste kaudu rakendatakse tööturupoliitikat, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna tööga hõivatust ja tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Eesmärgiks on, et töötuskindlustussüsteemi oleks hõlmatud inimesed sõltumata nende töö tegemise vormist (sh iseendale tööandjad) , mis tõstaks suurema hulga inimeste sotsiaalset kaitset. Oluline on, et töötushüvitiste süsteem arvestaks arenguid tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomu) ning muutusi majanduses. Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni muudatusettepanekute kaalumine ja mõjude analüüsimine. Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. 132 287 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Endiselt on oluliseks tööjõuvaruks tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad (nt. noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega, vähese eesti keele oskusega inimesed). Nende suuremaks osalemiseks tööturul on vajalik pidevalt arendada erinevaid meetmeid ning suurendada nende pakkumist töötuse kasvu korral.  Eesmärgiks on, et tööturuteenuste osutamise korraldus on efektiivne ja paindlik ning arvestab arenguid tööturul. OECD poolt läbiviidava analüüsi põhjal kaalutakse muudatusi tööpoliitika õigusloomes Investeeringud Investeeringud on vajalikud tööturuprogrammi teenuste toimimiseks, vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia baasinfrastruktuuri tagamiseks (kasvavate andmemahtude ja logide jaoks kettamassiivide laiendused, serverite uuendamine) ja infosüsteemide väikearendusteks. Võrreldes eelmise aastaga on investeeringute maht vähenenud, seda 2020. aastal välisprojektide vahenditest planeeritud tööelu infosüsteemi arenduste arvelt, mis on teostatud 2020. aastal. Tabel 273. Tööturuprogrammi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhandetes eurodes) Tervise Riiklik ja Astangu u SotsiaalSotsiaalTööHeaolu KutseLepitaj ministeeriu kindlustusa inspektsio Inforehabilitatsio a m met on süsteemi oni Keskus Kantsel de ei Keskus Kulud kokku -733 952 -18 539 -3 020 -3 776 -131 -986 Osakaal programmi eelarvest 96,5% 2,4% 0,4% 0,5% 0,0% 0,1% sh tööjõukulud -1 848 -630 -1 884 -3 141 -112 -515 sh majandamiskulud -1 105 -12 730 -1 129 -608 -18 -362 sh muud kulud -215 000 0 0 0 0 0 sh antud toetused -515 998 0 -5 -1 0 0 sh sotsiaaltoetused -1 -5 178 0 0 0 0 sh mitterahalised kulud, 0 -1 -1 -26 0 -109 amortisatsioon Investeeringud 0 0 0 0 0 -71 Suurima eelarvega panustab tööturuprogrammi Sotsiaalministeerium, mille enamusi tegevusi viib ellu Eesti Töötukassa. Tööturu programmi 2021.a suuremad kulud on töövõimetoetus 350,9 mln eurot, edasiantav töötuskindlustusmakse töötuskindlustushüvitiste maksmiseks 215 mln eurot, töötutoetus 38 mln eurot ning erijuhtudel sotsiaalmaks osalise või puuduva töövõimekaoga töötajate ning töötute eest 94,5 mln eurot. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töötajale koondamise korral, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu. 288 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhete ja töökeskkonna rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamise ja lahenduste pakkumisega töötüli osapooltele tegeleb Riiklik Lepitaja. Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk: Läbi tööelu kvaliteedi, tööohutuse ja töötajate teadlikkuse tõstmise on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Tabel 274. Kõrge tööhõive taseme saavutamise ja hoidmise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -101 757 15,4 Kulud -655 887 -760 404 -489 5,7 sh piirmääraga vahendid -8 626 -9 116 -751 -92,0 Investeeringud -822 -71 23 47,9 sh piirmääraga vahendid -48 -71 Mõõdik/Sihttase Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 Vanemas eas 69,2 Mehed 65,0 66,0 65,9 65,8 66,3 tööealiste (2019) inimeste (55–6474,6 Naised 66,8 71,2 71,0 71,0 71,5 a) tööhõive (2019) määr, %133 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõuuuring Noorte töötuse määr 15–24aastaste vanuserühmas, %134 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõuuuring Pikaajalise töötuse määr, %135 Allikas: Eesti tööjõuuuring Statistikaamet Tööhõive määr eesti ja teisest Kokku Mehed Naised 72,1 (2019) 10,5 (2019) 11,7 (2019) 66,0 68,7 68,6 68,6 69,1 11,0 11,0 10,8 10,8 10,8 9,0 9,0 8,8 8,8 8,8 Kokku 11,1 (2019) 10,0 10,0 9,8 9,8 9,8 Mehed Naised 1,0 (2019) 0,8 (2019) 2,6 2,3 2,6 2,3 2,4 2,1 2,2 1,9 2,0 1,7 Kokku 0,9 (2019) 2,5 2,5 2,3 2,1 1,9 Eestlased 69,6 (2019) 67,3 69,9 69,9 70,0 70,0 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastases rahvastikus. näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas. 135 Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 133 134 Mõõdik 289 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri rahvusest elanike seas, %136 Teisest rahvusest elanikud Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest rahvusest elanike vahel137 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, %138 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, SoM arvutused Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse kohta, päevade arv139 66,0 (2019) 62,1 64,9 65,0 65,0 65,3 1,6 (2019) 1,5 1,5 1,4 1,4 1,3 52,1 (2019) 51,4 51,4 51,5 51,6 51,7 37,2(2019) 26,1 37,0 36,5 36,0 35,5 Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, Tööinspektsiooni register Kõrge tööhõive taseme saavutamist ja hoidmist toetavad meetme erinevad tegevused. Tööturupoliitika väljatöötamise ja ellu rakendamisega aidatakse kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetatakse tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Meetme eesmärgi saavutamiseks ja hoidmiseks tõhustatakse tegevusi, millega toetatakse vanemaealiste tööjõus ja tööhõives osalemist. Aktiivsus ja hõive suurenesid nii meeste kui naiste hulgas, enim noorte ja vanemaealiste hulgas. Hõivemäär 55–64-aastaste hulgas kasvas 68,7%-ni. Sellele aitas kaasa nii naiste pensioniea järkjärguline tõus kui ka vanemaealiste suurem valmidus pensionieas töötada. Seiratakse ja analüüsitakse noorte töötuse ennetamiseks ja tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi teenuseid. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle. Samuti pakub ettevõtetele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid töökeskkonna- ja töösuhtealaste rikkumiste tuvastamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks. Tegevuste eesmärk on saavutada turvaline töökeskkond kõigile, kes Eestis töötavad, et säiliks töötajate töövõime ning juhtuks võimalikult vähe tööõnnetusi, eriti raskeid ning surmaga lõppevaid. Turvaline ja töötajate tervist hoidev töökeskkond aitab tööandjatel olla Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas. Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast. 138 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi. 139 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele. 136 137 290 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri konkurentsivõimeline tööjõuturul, hoida töötajaid tervena ja tegusana pikki aastaid, mis on eelduseks jätkusuutlikule majandusele. Tööandjate toetamiseks on vajalik pakkuda konsultatsiooniteenust ning teavitustegevuste läbi toetada neid ohutu ja tervist toetava töökeskkonna loomisel oma töötajatele. Nõustamisteenus annab nii töötajatele kui tööandjatele võimaluse esitada töökeskkonnaga seotud küsimusi, mis aitab leida parimaid lahendusi konkreetsele olukorrale. Sotsiaalkindlustuse programm140 Programmi eesmärk: Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Tabel 275. Sotsiaalkindlustuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Muutus -51 300 Kulud -2 410 885 -2 459 127 -48 sh piirmääraga vahendid -4 844 -4 892 60 Investeeringud -10 -70 60 sh piirmääraga vahendid -10 -70 Viimane Mõõdik/sihttase tegelik 2020 2021 2022 tase 3,3 3,1 Mehed 1,0 (2018) 3,4 Absoluutse vaesuse 2,3 (2018) 3,7 3,6 3,4 määr vanuserühmades 0–17 Naised 3,4 3,2 Kokku 1,6 (2018) 3,5 0–17, 18–64 ja 65+, 4,1 4,1 %141 Mehed 4,0 (2018) 4,2 18– Allikas: 2,6 (2018) 3,0 2,9 2,9 Naised 64 Statistikaamet, Eesti 3,5 3,5 Kokku 3,3 (2018) 3,6 sotsiaaluuring 0,7 0,7 65+ Kokku NA (2018) 0,8 Ilmajäetuse määr kogu 7,0 (2019) 3,8 5,8 5,2 Mehed elanikkonnas, %142 6,9 6,3 Naised 8,1 (2019) 3,8 Allikas: Statistikaamet, Eesti 7,6 (2019) 3,8 6,4 5,8 Kokku sotsiaaluuring Muutus % 2,1 1,0 600 600 2023 2024 3,0 3,3 3,1 4,0 2,8 3,4 0,7 4,6 5,7 5,2 2,9 3,2 3,0 3,9 2,7 3,3 0,7 4,0 5,1 4,6 Sotsiaalkindlustuse programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Programmi teenuste sisuks on sotsiaalkindlustushüvitiste, riiklike toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine ja miinimumhüvitiste adekvaatsuse kindlustamine. Programm hõlmab ka inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamist ning sotsiaalkindlustussüsteemi optimaalsuse ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamist. Sotsiaalkindlustuse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks viiakse ellu pensionireform Sotsiaalkindlustuse programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumivalitsemisala-tegevuspohine-eelarve 141 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 142 Näitab nende inimeste osakaalu, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit, 9) telefoni. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr ei kirjelda seega üksnes sissetulekuvaesust, vaid laiemat materiaalset toimetulekut. 140 291 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri — alates 2021. aastast muutub pensionile jäämine paindlikumaks, mis annab inimestele võimaluse valida, millal on soov pensionile jääda. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Pensionide adekvaatsuse tagamiseks täiendatakse 2021. aastast I samba pensionivalemit ühendosaga, mille suurus sõltub 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab I samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku.  Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga iga viie aasta tagant pensionide arvutamise aluste mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud muudatusteks. Analüüs käsitleb nii pensioni I kui II sammast.  Elamisväärsema pensioni tagamiseks analüüsib Sotsiaalministeerium toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni skeeme ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud nende reformimiseks.  Pensionäride õiglasemaks kohtlemiseks teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku reformida soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse pensionid, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile. Samal ajal analüüsib Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööandjapensioni soodustamise võimalusi. Programmi viivad ellu Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Investeeringud Erakorraliste pensionite maksmiseks teostakse 2021. aastal infotehnoloogia arendusi 0,1 mln euro eest. Tabel 276. Sotsiaalkindlustuse programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Heaolu InfoSotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet süsteemide Keskus Kulud kokku -237 494 -2 220 741 -892 Osakaal programmi eelarvest 9,7% 90,3% 0,0% sh tööjõukulud -450 -61 982 -306 sh majandamiskulud -721 -1 119 -307 sh sotsiaaltoetused 0 -2 157 617 0 sh tegevustoetused -23 -15 0 sh muud kulud -236 300 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon 0 -8 -279 Investeering 0 0 -70 Programmi eelarvest suurima eelarvemahuga asutus on Sotsiaalkindlustusamet 90,3%, kelle ülesandeks on tagada toetuste ja hüvitiste väljamaksmised. Sotsiaalkindlustusameti tegevuskulud moodustavad programmimahust 2,6%, millest 58,9 mln eurot on planeeritud alates 2020. aastast sotsiaalministeeriumi valitsemisalas eripenisonide väljamakseteks. Eripensionide loetelu on toodud lisas 11. Kogumispensionide makseteks on muudes kuludes 292 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri kajastatud 236,3 mln eurot. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kulud on seotud investeeringute arendustegevusega. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on lisas 8. Meede: Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Meetme eesmärk: Hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse kindlustamine Tabel 277. Hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse kindlustamine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku 2020 2,1 Kulud -2 410 885 -2 459 127 -51 300 -48 1,0 sh piirmääraga vahendid -4 844 -4 892 Investeeringud -10 -70 60 600 sh piirmääraga vahendid -10 -70 60 600 Viimane Mõõdik/sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase 2,1 1,4 1,4 1,4 1,3 Mehed 1,2 Absoluutse vaesuse määr (2018) töötavate inimeste seas, %143 1,0 0,8 0,8 0,8 0,7 Naised 0,6 (2018) Allikas: Statistikaamet, Eesti 1,6 1,1 1,1 1,1 1,0 sotsiaaluuring Kokku 0,9 (2018) 6,2 7,6 7,5 7,2 7,1 Absoluutse vaesuse määr Mehed 7,0 (2018) mittetöötavate inimeste seas, %144 3,0 4,4 4,3 4,1 4,0 Naised 3,9 (2018) Allikas: Statistikaamet, Eesti 4,3 5,6 5,5 5,3 5,2 Kokku 5,1 sotsiaaluuring (2018) Absoluutse vaesuse määr puuetega 1,9 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 inimeste seas, %145 (2018) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 143 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid. 144 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. 145 Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 293 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 50–74-aastaste tööhõive määr, %146 Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv147 59,4 (2019) 54,7 54,9 55,3 56,5 57,0 41,3 (2018) 42,0 41,5 41,0 40,5 40,0 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2018. aastal 2,4% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt 31 800 inimest. Ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 2019. aastal 7,6%. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2018. aasta andmetel 21,7% Eesti elanikest ehk 284 300 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastase inimeste osakaal – 78,4%, kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem. Sotsiaalkindlustuse programm on programmidest mahult kõige suurem – ca 2,5 mld eurot, millest vanaduspensionideks on planeeritud 2 mld eurot ning 58,9 mln eurot on eripensionide väljamaksmiseks (loetelu vt lisast 11). Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek, vähendada eakate vaesust ja tõsta nende heaolu. 2021. a erakorraline pensionide suurendamist käsitletakse läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2021. aasta pensioniindeks alla 1, mis tähendab, et eeldatavalt I samba pensione 2021. aastal ei indekseerita. Erakorralise pensioni baasosa 16eurose tõusu abil kasvab siiski keskmine vanaduspension. Nimetatu mõjutab 2021. aastal ligi 320 000 inimese, sh kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mis omakorda sõltub oluliselt tööealiste inimeste arvust ja nende makstud sotsiaalmaksust. Keskmine pension (ehk 44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2021. aastal 16 eurot ehk 528 eurolt 544 euroni ehk 3 protsenti. Puuetega täisealiste toetuseks on planeeritud 55 mln eurot, mille eelarve kulu väheneb võrreldes eelmise aastaga 2,2 mln eurot seoses isikute arvu täpsustumisega. II samba pensionikuludeks, mis varasemalt olid rahandusministeeriumi valitsemisalas kajastatud, on planeeritud 236,3 mln eurot. Selleks, et üksikpensionäride elukvaliteet ei langeks on toetus üksikpensionärile jätkuvalt 115 eurot aastas eelarvega 10,2 mln eurot. Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele – leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised, mis 146 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 50–74-aastasest rahvastikust. 147 Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse. 294 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri tagavad sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk toimetulekutoetus. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab töötamist motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme ning aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste maksmisega. Hoolekandeprogramm148 Programmi eesmärk: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrval abile paranenud. Tabel 278. Hoolekandeprogrammi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Muutus Muutus % 4 043 -4,5 Kulud -89 153 -85 110 -671 1,3 sh piirmääraga vahendid -50 388 -51 059 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,8 1,3 1,4 1,4 1,4 hooldusteenuse saajate suhtarv149 1,1 (2018) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Programmis käsitletakse ohvriabi ja võrdse kohtlemise valdkonnaga seotud teenuseid. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Riiklike hoolekandeteenuste koordineerimise roll jaguneb Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, lisaks neile on programmi rakendajateks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Tervise Arengu Instituut. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Pikaajalise hoolduse süsteemis on oluline tagada hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada abivajadusega inimesele abi võimalikult vara.  Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele, mis on laiemad kui senised programmid, keskendudes laiemale sihtgrupile. Hoolekandeprogramm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisalategevuspohine-eelarve 149 Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühiliste erivajadustega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 148 295 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri           Jätkatakse inimese teenust saama suunamisel juhtumikorraldajate süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama (mis tagavad paremini nende iseseisva koduse toimetuleku). Kohalike omavalitsuste nõustamine sotsiaalteenuste korraldamisel. Rohelisele raamatule toetudes on järgnevatel aastatel plaanis suurendada mõjusate uudsete lahenduste kasutuselevõttu, mis aitaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua – kombineeritult sobivate teenustega – kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et nende lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisidel ühiskonda panustamisest . Vabatahtlikud – toetavad kodus elamist 2018-2020. aastatel viidi ellu pilootprojekt. Koostöömudelit testiti ja vabatahtlike abi pakuti 12 maakonnas ja 43 KOVis ning osales 237 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi ligi 700le eakale ja erivajadusega inimesele. Projekti tulemused näitasid, et vabatahtlike toetus parandas abivajavate enesetunnet (77%), toetas nende iseseisvat toimetulekut (42%), võimaldas jätkata kodus elamist (23%) jms. Sellest tulenevalt on 2021. aastal on plaanis laiendada välja töötatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise mudelit üle-eestiliselt. Teenuse üle-eestiline pakkumine toetab olulisel määral abivajavate iseseisvat toimetulekut oma kodus, sest paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke teenuseid, aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada institutsionaalsetele hooldusteenustele paigutamist. Ohvriabitöötajate uued ülesanded sisaldavad mh kohalike spetsialistide võrgustike juhtimist vägivallaohvrite abistamisel, samuti proaktiivset koostööd kõikide asjakohaste asutustega. 2019. aasta jooksul mitmekordistunud pöördumistele adekvaatse reageerimise saavutamine on oluline arengusuund ka järgmistel aastatel. Jätkub juriidilise nõustamise võimekuse tekitamine ohvriabi juurde läbi vabatahtlike nõustajate, arvestades vägivallaohvrite vajadustega. Lisaks jätkatakse vägivallatsejatele suunatud nõustamisvõimekuse ning neile 2020. aastal avatud tugiliini arendamist. Uue ohvriabi seaduse loomine eesmärgiga tagada senisest enamatele ohvritele psühholoogiline abi, täpsustatud nõuded teenuse osutajatele, kaasajastatud hüvitiste süsteem, asjakohane asutustevaheline infovahetus ja abivajajate senisest enam jõudmine ohvriabisse. Eelnõu valmimise tähtaeg on 2021. kevad Psühhosotsiaalse kriisiabi koordineerimise võimekuse arendamine ohvriabi osakonna uue ülesandena. Perevägivalla juhtumite puhul on oluline tagada sisuline kriisinõustamine 24/7 juba sündmuskohal. Psühholoogilise abi tagamine juhtumites (seksuaalvägivald), mille puhul aegumisest tingituna vm põhjusel ei ole algatatud kriminaalasja. Sotsiaalkindlustusametisse pöördus 2019. aastal kaks korda rohkem kliente kui sellest eelmisel aastal, abi tagamine on vajalik edasiste kahjustuste ennetamiseks. Perevägivalla juhtumite puhul viiakse ellu ennetus- ja teavitustegevused hoiakute kujundamiseks, ohvriabi kättesaadavuse ja teenuste kohta ning koostatakse juhised kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele perevägivalla teemal. Võrdse kohtlemise valdkonnas on fookuses ligipääsetavuse edendamine ja ligipääsetavuse valdkondlik koordinatsioon, mida toetavad ligipääsetavuse rakkerühma töö ning ligipääsetavuse direktiivi toodetele ja teenustele riigisisene ülevõtmine haldus- ja õigusnormidesse. Koostöö valdkondlike strateegiliste partneritega võrdse kohtlemise edendamisel ja huvikaitse tagamisel jätkub. Tegevuse seas on ka Puuetega Inimeste Konventsiooni täitmise aruande kaitsmine ja selleks vajalikud ettevalmistused. 296 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 279. Hoolekandeprogrammi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Sotsiaalkindl Tervise Arengu Heaolu InfoSotsiaalministeerium ustusamet Instituut süsteemide Keskus Kulud kokku -25 845 -57 858 -205 -1 203 Osakaal programmi 30,4% 68,0% 0,2% 1,4% eelarvest sh tööjõukulud -1 845 -4 969 -107 -408 sh majandamiskulud -2 018 -52 691 -98 -300 sh sotsiaaltoetused 0 -101 0 0 sh antud toetused -9 813 -85 0 0 sh investeeringutoetused -12 168 0 0 0 sh mitterahalised kulud, 0 -11 0 -496 amortisatsioon Hoolekandeprogrammi rahaliselt mahult suurim asutus on Sotsiaalkindlustusamet, kelle tegevuskuludest suurem osa suunatakse sotsiaalhoolekandeteenuste (erihoolekandeteenus, abivahenditeenus ning rehabilitatsiooni teenus) osutamiseks ja arendamiseks. Hoolekandeprogrammil on võrreldes teiste programmidega suur välisvahenditest finantseeritav osakaal (ca 24%), välisvahendite eelarve on kokku 20 mln eurot. Meede: Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine. Meetme eesmärk: Inimestele on tagatud iseseisvat toimetulekut toetavad kvaliteetsed ja vajadustele vastavad hooldusvõimalused. Tabel 280. Meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Eelarve kokku 2020 Kulud -84 088 -79 218 sh piirmääraga vahendid -46 659 -46 661 Viimane tegelik Mõõdik/sihttase 2020 2021 tase Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset 0,75 (2018) 0,78 0,79 institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate suhtarv Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset 1,9 (2018) 1,8 1,8 institutsionaalset hooldust saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv Muutus 4 870 -2 Muutus % 2022 2023 2024 0,81 0,82 0,84 1,9 1,9 1,9 -5,8 0,0 Meetme eesmärgi täitmiseks on ühtse hoolekandepoliitika loomine. Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks vananeva rahvastiku vajadustele. 297 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisega on oluline tagada hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada abivajadusega inimesele abi võimalikult vara. Selleks tuleb lähiaastatel senisest paremini tööle saada valdkondade ülene hooldusteenuste koordinatsioon. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega, nende võimestamine ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Toetamaks KOVide sotsiaalvaldkonna arengut, tegutsevad 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös KOV sotsiaaltöötajatega aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja töötada piirkonnale sobilikud abimeetmed. Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga hooldekodud väiksemateks teenuseüksusteks ning soetatakse neile eluruumid asulasse, kogukonna keskele. See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse ja anda oma panus kogukonna ellu, leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek. 2023. aastaks peaks kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema kokku ca 2300 inimest. Oluline tähtsus on meetme eesmärgi täitmisel toetada vanaduspensioniealistel inimestel abivahendi ostmist või rentimist, tagades inimeste terviseseisundist tingitud lisavajaduste kompenseerimise ning võimalikult iseseiseva kodus hakkama saamise ja ühiskonnas osalemise. Meede: Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Meetme eesmärk: Vägivallatsejatele ja vägivallaohvritele suunatud teenused on osutatud ja ohvritele hüvitis tagatud Tabel 281. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 Kulud -4 617 sh piirmääraga vahendid -3 280 Viimane Mõõdik/sihttase 2020 tegelik tase Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine 2021 -5 427 -3 932 Muutus -810 -651 Muutus % 2021 2022 2023 2024 Jah Jah Jah Jah 17,5 19,9 Ühtne ohvriabipoliitika tagab riikliku ohvriabiteenuse korralduse alused; lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse; inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud ohvriabiteenuse korralduse; ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitamise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse. Ohvriabiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise riski vähendamine. Hinnanguliselt 298 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri on perevägivallast tingitud kulud Eestis aastas üle 116 miljoni euro, mistõttu on oluline laiendada ennetustegevusi. Eesmärgi täitmiseks tuleb lähiaastatel täiendavalt tugevdada ametkondade koostööd vägivallas kannatanute kaitsel, käivitada regulaarselt toimuvad sotsiaalprogrammid perevägivalla toimepanijatele, luua psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, analüüsida riiklike hüvitiste maksmise korraldust ja parandada ametkondade vahelist andmevahetust jm. Meede: Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Meetme eesmärk: Inimeste teadlikkus võrdse kohtlemise osas on suurenenud, võrdse kohtlemisega seotud õigused tõhustatud ja diskrimineerimine vähenenud. Tabel 282. Meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Kulud -448 -466 sh piirmääraga vahendid -448 -466 Viimane Mõõdik/sihttase 2020 2021 tegelik tase Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv Mõõdik on väljatöötamisel* * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eeldatavalt 2021. aastal Muutus -17 -17 Muutus % 2022 2023 3,9 3,9 2024 järgmise uuringu raames, Meetme eesmärgi saavutamise toetavaks tegevuseks on võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine. Meetme eesmärgi täitmiseks tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja teadlikkuse suurendamisega tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks viiakse ellu valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevusi ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi, arvestamaks oma tegevustes võrdse kohtlemise põhimõtteid. Soolise võrdõiguslikkuse programm150 Programmi eesmärk: Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Tabel 283. Soolise võrdõiguslikkuse programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku 2020 Kulud -1 460 -1 920 -460 sh piirmääraga vahendid -911 -1 218 -307 31,5 33,6 Soolise võrdõiguslikkuse programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumivalitsemisala-tegevuspohine-eelarve 150 299 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mõõdik/Sihttase Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 29-aastase naise kohta Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 14,1 (2018/2019) 13,9 14,2 14,5 14,8 15,1 64 (2016) - 74 - - - 59,8 (2019) - 61,7 - 63,3 - Allikas: Statistikaamet Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks, % Allikas: algtase 2015 EMORi omnibuss, edaspidi soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Programmi peamised poliitikainstrumendid hõlmavad eelkõige õigusloome-, teavitus-, koolitus- ja analüüsitegevusi. Programmi raames rahastatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevust. Voliniku ja teda teenindava kantselei tegevuseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest, Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, iseseisva asutusena. Tegemist on sõltumatu ja erapooletu asjatundjaga. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  RITA programmi (Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille kaudu rahastab SA Eesti Teadusagentuur Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaal-majanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid) toetusel viiakse 2021. aasta lõpuni 3-aastane laiapõhjaline uuring, mille eesmärgiks on soolise palgalõhe selgitamata osa vähendamine ja madala halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestiku ning metoodika loomine. Valmistatakse ette analüüs ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele soolise palgalõhe vähendamiseks  Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viiakse 2021. aasta lõpuni läbi 18kuuline,osaliselt RITA programmist toetatav rakenduslik uuring, mille eesmärgiks on töötada välja ja piloteerida erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul. Lisaks viiakse läbi samuti osaliselt RITA programmist toetatav rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja ja testitakse nügimise põhimõttel sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavate ja toetavate haridustöötajatele, et vähendada soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist, soopõhist diskrimineerimist ja soolist segregatsiooni.  2021. aastal avaldatakse artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ ning viiakse läbi „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring“. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus, mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale jm 300 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 284. Sotsiaalse võrdõiguslikkuse programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurodes) Soolise VõrdTervise ja Heaolu õiguslikkuse ja Sotsiaalministeerium Infosüsteemide Võrdse Kohtlemise Keskus Voliniku Kantselei Kulud kokku -906 -898 -116 Osakaal programmi eelarvest 47,2% 46,8% 6,0% sh tööjõukulud -362 -570 -83 sh majandamiskulud -544 -236 -30 sh tegevustoetused 0 -92 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon 0 0 -3 Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuste eelarvemaht on 1,9 mln eurot. Programmi panustav soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Meede: Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Meetme eesmärk: naiste ja meeste sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, sh sooline segregatsioon haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhe, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus, on vähenenud. Tabel 285. Meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve kokku 2020 2021 Kulud -1 460 -1 920 sh piirmääraga vahendid -911 -1 218 Viimane Mõõdik/sihttase tegelik 2020 2021 tase Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“151 69,4 67,9 (2019) Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“152 71,5 73,5 Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse (2019) indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“153 34,6 37,7 Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse (2019) indeks (EIGE) Muutus -460 -307 Muutus % 2022 2023 2024 - 68,3 - - 73,9 - - 40,8 - 31,5 33,6 Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda. Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu. 152 Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning töötervishoiuga seotud riskide kaudu. 153 Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning keskpanga otsustuskogudes. 151 301 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meetme eesmärgi saavutamise toetavateks tegevusteks on soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine: tellitakse teemakohaseid analüüse ja infomaterjale ning korraldatakse teadlikkuse tõstmise üritusi ning arutelusid (sh oluline rahvusvaheline ICMEO konverents). Aastatel 2019-2022 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti rakendamise raames arendatakse soolise võrdõiguslikkuse virtuaalset kompetentsikeskust. Tagatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu toimimine ja teenindamine. Laste ja perede programm154 Programmi eesmärk: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Tabel 286. Laste ja perede programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku -5 820 0,7 Kulud -782 859 -788 678 1 027 -5,7 sh piirmääraga vahendid -18 015 -16 988 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase soovitud Soovitud laste arv ja tegelik laste soovitud soovitud soovitud soovitud naistel 0,88 ja arv155 ja tegeliku ja tegeliku ja tegeliku ja tegeliku ja meestel tegeliku laste arvu laste arvu laste arvu laste arvu 1,55 laste arvu Allikas: Special Eurobarometer, erinevus erinevus erinevus erinevus (2011) erinevus Euroopa Komisjon väheneb väheneb väheneb väheneb väheneb Osakaal lastest (4–12-klass), kes on eluga üldiselt rahul,% jääb jääb jääb jääb jääb 82 samale samale samale samale samale Allikas: Lapse õiguste ja (2018) tasemele tasemele tasemele tasemele tasemele vanemluse monitooring 2012, või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb Praxis 0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära erinevus ehk hõivelõhe 64,2 pp 61 pp 60 pp 59 pp 58 pp 57 pp (2019) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Laste ja perede programmi kolme meetme kaudu tagab riik laste õigused ja heaolu, toetab perede igapäevast toimetulekut ning loob eeldused elanikkonna kestmiseks. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Rakendusasutusteks teenuste elluviimisel on Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Olulisemad tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Süvenev probleem on kompleksprobleemidega laste osas, kellele ei ole sobivaid teenuseid või ei kata olemasolevad teenused lapse vajadusi. Kompleksprobleemidega lapsed on lapsed, kellel esineb puudujääke mitmes heaolu valdkonnas. Kompleksprobleemidega laste Laste ja perede programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisalategevuspohine-eelarve 155 Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 154 302 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sihtgrupp on väga erinev (õigusrikkumisi toime pannud noored, psüühikahäiretega noored, ennastkahjustava käitumisega noored jne), mistõttu on oluline välja töötada korraldusmudel, mis arvestaks iga lapse vajadustega.  Erivajadustega laste vajaduste hindamine ja teenuste pakkumine. Tegevuse käigus töötatakse välja ka kohalike omavalitsuste teenuste korraldusmudel ja hindamisinstrument, mida piloteeritakse perioodil 2019–2020. Eesmärk on tagada erivajadusega lapsele ja tema perele haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus lapse igapäevases viibimiskohas, et võimaldada vanema või peamise hooldaja hõivatus tööturul ning vabastada vanem lapse viimisest eri valdkondade teenuseosutajate juurde. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist võimetekohaseks osalemiseks hilisemas töö- ja ühiskonnaelus.  Üks lastekaitse, aga ka kriminaalpoliitika valdkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine, ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Selleks käivitati 2017. aastal lastemajateenus, mis tugineb Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri koostööle. 2020. aastal avati kolmas lastemaja Jõhvis (lisaks Tallinnale, Tartule). 2021. aastal on kavas teenust laiendada ja luua neljas lastemaja Lääne-Eestisse. Teenus vajab edasiarendamist ka asutuste koostöö osas, ühtsete praktikate ja teenuse kvaliteedistandardi kujundamiseks. Selleks koostatakse 2020. aastal analüüs ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks. Muuhulgas analüüsitakse, kas lastemaja mudelit oleks mõistlik laiendada ka lastele, kes osalevad füüsilise väärkohtlemisega seotud menetlustes, kuna nende laste vajadused on paljuski sarnased seksuaalselt väärkoheldud lastele. Samuti hinnatakse muudatuste vajadust lastekaitse- ja ohvriabisüsteemides seksuaalselt väärkoheldud laste paremaks abistamiseks. Analüüsi põhjal esitatakse 2021. aastal koos uue ohvriabiseaduse eelnõuga muudatusettepanekud valdkonna õigusaktidesse lastemajateenuse täpsemaks õiguslikuks reguleerimiseks.  Lastekaitsetöö korraldus ja sisuline kvaliteet. Hetkel peab lastekaitsetöötaja olema võimeline abistama kõiki abivajavaid lapsi, kelle hulka kuuluvad nii puudega, vaimse tervise probleemidega, käitumisprobleemidega, väärkohtlemise kahtlusega kui muude vajadustega lapsed ning vanemate toetamine. Lastekaitsetöö eeldab väga paljude kompetentside olemasolu, mis võimaldaks nii peresid nõustada ja toetada, kompleksprobleemidega lastega tegeleda ning lapse huvide eest kohtus seista. Lastekaitsetöö on killustatud, sealjuures ei ole võimalik olla ühtmoodi ekspert ja spetsialist kõikides KOV lastekaitse ülesannetes, mille tõttu võib laste ja perede heaolu kannatada. Lisaks on KOV-ides puudu ennetustööst. Analüüsi käigus on kavas hinnata, millised ressursid ja muudatused on vajalikud, et tagada lastekaitsetöö piisavus ja kvaliteet. Samuti hinnatakse lastekaitsealast järelevalvesüsteemi ja selle kitsaskohti ning tehakse ettepanekud järelevalve paremaks korraldamiseks. Tabel 287. Laste ja perede programmi 2021.a kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Tervise Heaolu Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Arengu Infosüsteemide Instituut Keskus Kulud kokku -1 270 -784 201 -1 463 -1 744 Osakaal programmi eelarvest 0,2% 99,4% 0,2% 0,2% sh tööjõukulud -726 -6 751 -540 -598 sh majandamiskulud -444 -19 252 -921 -399 303 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh antud toetused sh sotsiaaltoetused sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -100 0 -10 -758 171 0 0 0 0 0 -17 -2 -747 Suurima eelarvemahuga asutus programmi mahust on Sotsiaalkindlustusamet kelle peamised tegevused on lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste (nt peretoetused) väljamaksmine ning sotsiaalteenuste pakkumine. Tegevuskuludelt on samuti suurim Sotsiaalkindlustusameti eelarve. Meede: Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Meetme eesmärk: Laste õiguste ja lastekaitsesüsteemi toimimine on tagatud. Tabel 288. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % -249 8,2 Kulud -3 014 -3 262 -206 7,3 Sh piirmääraga vahendid -2 831 -3 037 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud Jah Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega seotud pöördumiste arv Allikas: Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17aastastest lastest,% Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 2356 (2018) Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb 0,1 (2019) Langeb Langeb Langeb Langeb Langeb Meede keskendub laste õiguste ning lastekaitsesüsteemi toimimise tagamisele, mis hõlmab endas laste- ja perepoliitika väljatöötamist ja ellurakendamist. Lisaks pakutakse väärkoheldud lastele lastemaja-, rehabilitatsiooni- ja raviteenuseid, loodud on lasteabi- ja kadunud laste telefoni teenus ning tegeletakse lastekaitsealase ennetus- arendus ja teavitustegevuste koordineerimisega. Oluline fookus on kohaliku tasandi lastekaitsetöö tugevdamisel. Selleks pakutakse lastekaitsetöötajatele töönõustamist ja täienduskoolitust, toetatakse keeruliste lastekaitsejuhtumite lahendamist ja pakutakse uutele lastekaitsetöötajatele mentorlust. Eritähelepanu on tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud sekkumiste arendamisel. 304 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meede: Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Meetme eesmärk: Puudega laste vanemate hoolduskoormus väheneb ja võimalused tööturul osalemiseks paranevad, asendushoolduse kvaliteet on tõusnud ja laste ning teenuseosutajate heaolu ja toimetulek on tagatud. Tabel 289. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve 2020 2 927 -11,0 Kulud -26 594 -23 667 1 364 -11,4 sh piirmääraga vahendid -11 987 -10 623 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei 53 söanda kellegi poole pöörduda,% Langeb Langeb Langeb Langeb Langeb (2018) Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt,% 42 (2018) Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta 126 (2019) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid 30 neid oma puudega lapse jaoks või (2017) vajaksid enam,% Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on 74,65 tööturul,% (2018) Allikas: Sotsiaalministeerium Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastes,% 65,8 (2019) Langeb Langeb Langeb Langeb Langeb Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb Langeb Langeb Langeb Langeb Langeb Jääb samale tasemele või tõuseb Jääb samale tasemele või tõuseb Jääb samale tasemele või tõuseb Jääb samale tasemele või tõuseb Jääb samale tasemele või tõuseb 65 66 68 69 70 Allikas: Sotsiaalministeerium 305 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses lapsehoius,% 32,8 (2019) 30,3 34,5 35,0 35,5 35,5 Allikas: Statistikaamet Meetme eesmärgi täitmiseks pakutakse erinevaid teenuseid, mis toetavad nii lapsi kui vanemaid. Suuremad neist on puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus, erivajadustega laste rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuse saamine. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused tööturul osalemiseks. Asendushoolduse valdkonnas on põhirõhk perepõhise teenuse pakkumise suurendamisel, et oma sünniperest eraldatud lapsed saaksid kasvada võimalikult peresarnastes tingimustes. Samuti tegeletakse asendushoolduse kvaliteedi tõstmisega, valdkonna tugiteenuste arendamisega ja järelhooldusega, et tagada laste ja teenuseosutajate heaolu ja toimetulek ning toetada noori iseseisvasse ellu astumisel. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks tekib peredes probleeme. Seetõttu paneb riik rõhku vanemlike oskuste arendamise programmidesse ning suurendab läbi selle laste ja perede heaolu. Eraldi tegevusena luuakse lapsehoiukohti ning toetatakse teenusepakkumist 0-7-aastastele lastele. Lapsehoiukohtade loomise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist tööturul, lähtudes lapse ja pere (eri)vajadustest (nt hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad). Meede: Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem. Meetme eesmärk: Tagatud on perede materiaalne kindlustatus ning töö ja pereelu ühitamine, misläbi laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaated paranevad olulisel määral. Tabel 290. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve 2020 -8 498 1,1 Kulud -753 251 -761 749 -131 4,1 sh piirmääraga vahendid -3 197 -3 328 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse 78 vähendamisele, % Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb Väheneb (2018) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed määramised), % 14,1 (2019) 17,9 19,9 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 306 21,9 23,9 24,9 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Meetme fookuses on lastele ja peredele suunatud hüvitised ja toetused. Eelarvemahult suurimad neist on peretoetus, vanemahüvitis, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse ning puudega lapse toetus. Perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamise võimalused mõjutavad olulisel määral laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid. Viimastel aastatel on perehüvitisi oluliselt suurendatud, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Muudatused on aidanud vähendada laste vaesust, eriti suur mõju on olnud lasterikaste perede sissetulekutele. Meetme raames jätkatakse elatisabi ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi arendamisega, samuti tõstetakse puudega laste toetusi. Tulemusvaldkond Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb Tabel 291. Tulemusvaldkonna Tervis eelarve, mõõdikud ja sihttasemed 2020 2021 Eelarve kokku Kulud -1 686 806 -1 786 257 sh piirmääraga vahendid -252 563 -189 688 Investeeringud -1 327 -4 539 sh piirmääraga vahendid -916 -4 343 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 tegelik tase Mehed Oodatav eluiga (mehed ja naised 73,9 eraldi), aastates Mehed 75 Mehed 74 Naised Naised 84 Naised 82 82,4 Allikas: Statistikaamet (2018) Tervena (piiranguteta) elatud eluiga Mehed sünnimomendil (mehed ja naised 52,8 Mehed 60 Mehed 53 eraldi), aastates Naised Naised 65 Naised 56 55,6 Allikas: Statistikaamet (2018) Muutus Muutus % -99 451 62 875 3 212 3 427 5,9 -24,9 242,0 374,1 2022 2023 2024 Mehed 74 Naised 82 Mehed 74 Naised 83 Mehed 75 Naised 83 Mehed 53 Naised 56 Mehed 54 Naised 57 Mehed 55 Naised 57 Tervise tulemusvaldkonna programmid on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad kuidas ja milliseid valikuid peaksid inimesele olema kättesaadavad, kuidas hinnata keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning inimkesksusele tervishoiusüsteemis. Keskmine eluiga on jätkuvalt pikenenud ning läheneb Euroopa Liidu keskmisele elueale. Samas on erinevused märkimisväärsed, kui võrrelda näitajat erinevate piirkondade, sugude, sissetuleku suuruste või haridustasemete vahel. Erinevalt keskmisest elueast on tervena elatud eluea tõus pidurdunud, Eesti on jäänud umbes samale tasemele nagu aastal 2009, 2018. aastal see näitaja isegi langes. Tervena elatud ja oodatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, ja tagada elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste kättesaadavus, mille nurgakiviks on tervisevajadustele vastavad esmatasandi tervishoiuteenused. Üldarstiabi mittetoimimisel kasutavad abivajajad rohkem eriarstiabi, kiirabi ja vältimatu abi teenuseid, mis vähendab viimaste kättesaadavust ja suurendab tervishoiukulutusi. Tervishoiusüsteem peab ravi järjepidevuse tagamiseks muutuma inimkesksemaks. Selle üks olulisi eeldusi on inimese vajadustest ja ootustest lähtuva esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, 307 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri iseseisevalt osutatava õendus- ja ämmaemandusabi, sotsiaalteenuste ja hoolekande vaheline koostöö on tõhus ning teenused on koordineeritud. Oluline aspekt on ka patsiendi võimestatus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust ennetusest, oma terviseprobleemidest, ravivõimalustest ja oma haigusega toime tulekuks. Elanikkonna terviseharituse parandamiseks on oluline tõhustada tõenduspõhise tervisealase teabe kasutamist. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegureid uuritud, kuid puudub terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest. Selline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole piisavalt elukeskkonna erinevate tegurite väärtuste mõõtmisi ajas ja ruumis, aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata nii inimese kokkupuudet erinevate teguritega kui ka seostada elukeskkonna erinevaid tegureid terviseprobleemidega (allergiate, närvikahjustuste või näiteks kasvajatega), mis üldjuhul avalduvad oluliselt hiljem pärast kokkupuudet. Võib siiski eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest hinnangutest. Joonis 53. Tervise tulemusvaldkonna jagunemine programm ja meetmed Tervise tulemusvaldkonna eesmärkide täitmiseks on loodud kolm programmi: tervist toetava keskkonna, tervist toetatavate valikute ja inimkeskse tervishoiu programm. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. 308 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 54. Tervise tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes (tuhat eurot) Tervist toetava keskkonna programm 156 Programmi eesmärk: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tabel 292. Tervist toetava keskkonna programmi eelarve ( tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed. 2020157 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku N/A N/A Kulud N/A -7 031 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -5 105 Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1612 (2017) 1612 1612 1612 1579 1546 Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Programm käsitleb riske ja mõjusid (nii negatiivseid kui positiivseid) inimese tervislikule seisundile, mis tulenevad meid ümbritsevast (looduslikust või tehis-) keskkonnast ja sealsetest Terviseriskide programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisalategevuspohine-eelarve 157 Tervise tulemusvaldkonna 2020. aasta programmide ja programmi meetmete eelarveid ei ole tabelites välja toodud. Rahvatervise arengukava uuendamisel on koostatud alates 2021.a uued programmid, mis ei ole 2020.a programmidega võrreldavad. 156 309 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest faktoritest ja psühhosotsiaalseid ning sotsiaalmajanduslikke tegureid, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Biomonitooringu eesmärkide, prioriteetide ja tegevusplaani kokku leppimine ning biomonitooringu käivitamine, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega keskkonnas ning nende tervisemõjust Eesti elanikele.  Mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõuete kaasajastamine, samuti avalikkusele teema selgitamine.  Kliimamuutuste mõju seisukohast näiteks siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine ja parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine.  Kemikaaliohutuse alase teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine ja teadlikkuse tõstmine.  Mürgistusõnnetuste peamise sihtgrupi, väikelaste vanemate koolitamine.  Tarbija tervisele kõrgema riskiga ilu- ja isikuteenuste seiramine ning tegevused, mis toetavad võimaliku negatiivse mõju vähendamist. Iluteenuste alase teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine, tarbija ja teenuse pakkuja teadlikkuse tõstmine. Tabel 293. Tervist toetava keskkonna programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Heaolu InfoSotsiaalministeerium Terviseamet süsteemide Keskus Kulud kokku -942 -5 568 -521 Osakaal programmi eelarvest 13,4% 79,2% 7,4% sh tööjõukulud -508 -3 966 -203 sh majandamiskulud -396 -1 419 -227 sh antud toetused -37 0 0 sh sotsiaaltoetused -1 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon 0 -182 -92 Suurimaks panustajaks antud programmis on Terviseamet, kelle eelarve moodustab 79,2 % kogu programmi eelarvest. Terviseametile on suureks väljakutseks ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete hindamiseks ning vajadusel riskide ohjamiseks regulatiivsete meetmete ettepanekute esitamiseks vajaliku jätkusuutliku võimekuse tagamine. Terviseameti riiklike kasutajatugede kaudu nõustatakse eelkõige Eesti väikeettevõtteid kui ka avalikkust, kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest. Meede: Tervist toetava keskkonna arendamine terviseriskide hindamine ja vähendamine ja elukeskkonnast tulenevate Meetme eesmärk: Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Tabel 294. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve 2020 Kulud N/A -7 031 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -5 105 N/A N/A 310 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Eurostat 307,4 (2015) 307,4 307,4 307,4 295,9 284,4 Meede koosneb neljast tegevusest. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks erinevates valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti tervisevaldkonnas innovatsiooni edendamiseks. Ülejäänud kolm tegevust aitavad edendada kemikaaliohutust, keskkonnast tulenevaid terviseriske ning toodete ja teenuste ohutust ja riske. Tervist toetavate valikute programm 158 Programmi eesmärk: Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane info, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tabel 295. Tervist toetavate valikute programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2020159 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku N/A N/A Kulud N/A -20 322 N/A N/A Sh piirmääraga vahendid N/A -15 862 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30– 69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana 366,8 367,0 366,8 366,8 353,1 339,4 elaniku kohta)160 on vähenenud (2015) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon Programm käsitleb kõiki neid valikuid, mida inimene saab või peaks saama ise aktiivselt teha ning kujundab seeläbi oma elustiili ning harjumused; elukeskkonda (sh õpi-, töö-) ning sotsiaalse keskkonna neid aspekte, mis otseselt kujundavad ja mõjutavad inimeste riskikäitumist, valikuid ning elustiili ning infot ja teenuseid, mis aitavad inimestel vähendada enda ja lähedaste riskikäitumist, teha tervist toetavaid valikuid või kujundada oma elustiil tervislikumaks. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Keskkonnatervise programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumivalitsemisala-tegevuspohine-eelarve 159 Tervise tulemusvaldkonna 2020. aasta programmide ja programmi meetmete eelarveid ei ole tabelites välja toodud. Rahvatervise arengukava uuendamisel on koostatud alates 2021.a uued programmid, mis ei ole 2020.a programmidega võrreldavad. 160 Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 158 311 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Vaimse tervise roheline raamatu eesmärk on sektorite-üleselt kokku leppida vaimse tervise valdkonna arendamiseks visioon, mis aitaks hoida ja parandada inimeste vaimset tervist. Kaudseks eesmärgiks on vaimse tervise senisest suurem väärtustamine Eestis. Esimese tegevusena on 2021. aasta lõpuks kavas koostada valdkondade-ülene suitsiidide ennetamise tegevuskava.  Alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimise ühe tegevusena jätkatakse ravi- ja nõustamissüsteemi edasiarendamist.  Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise jätkamine. Prioriteetsena tuleb järgnevatel aastatel käsitleda ka tubakatoodete jälgitavussüsteemi rakendamise arendamist. Tabel 296. Tervist toetavate valikute programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Heaolu Tervise Arengu Sotsiaalministeerium Infosüsteemide Instituut Keskus Kulud kokku -2 292 -17 776 -254 Osakaal programmi eelarvest 11,3% 87,5% 1,3% sh tööjõukulud -660 -3 246 -175 sh majandamiskulud -505 -13 017 -63 sh antud toetused -1 126 -1 497 0 sh sotsiaaltoetused -1 0 0 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon 0 -16 -16 Programmi oodatavaid tulemusi aitab Sotsiaalministeeriumil saavutada oma teenuste kaudu Tervise Arengu Instituut, kelle eelarve moodustab kogu programmi eelarvest 87,5%. Meede: Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meetme eesmärk: Vähendada terviseriskide ja võimestada kogukondi tervislike eluviiside propageerimiseks. Meede koosneb seitsmest tegevust. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud terviseriskide ja riskikäitumise poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks erinevates valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti tervisevaldkonnas innovatsiooni edendamiseks. Ülejäänud kuus tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja paikkondi tervise edendamisel. Tabel 297. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve 2020 Kulud N/A -20 322 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -15 862 N/A N/A Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku 307,4 kohta väheneb 307,4 307,4 307,4 295,9 284,4 (2015) Allikas: Eurostat 312 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Inimkeskse tervishoiu programm 161 Programmi eesmärk: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed terviseja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tabel 298. Inimkeskse tervishoiu programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed. 2020162 2021 Muutus Muutus % Eelarve kokku Kulud N/A -1 758 904 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -168 721 N/A N/A Investeeringud N/A -4 539 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -4 343 N/A N/A Viimane Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tegelik tase Katmata tervishoiuteenuste vajadus 15,5 väheneb,% 15,5 15,5 15,5 14,6 13,6 (2019) Allikas: Eurostat Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb,% 4,9 (2018) 4,9 4,9 4,9 5,0 5,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut Programm keskendub inimkesksusele tervishoius, kus nähakse teenuseid kasutavaid inimesi võrdsete partneritena tegevuse planeerimisel, selles osalemisel ja tegevuse järgselt, veendudes, et teenus on ohutu, vastab inimeste vajadustele, kaaludes nende soove, väärtusi, perekondlikku olukorda, sotsiaalseid asjaolusid ja elustiili, nähes inimest kui indiviidi ja tehes koostööd sobivate lahenduste väljatöötamiseks. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tervishoiuteenuseid, mida osutavad tervishoiuteenuste osutajad ning patsiendile raviks või terviseseisundi parendamiseks määratud ravimeid ja meditsiiniseadmeid rahastab valdavalt Eesti Haigekassa. Riigi tasandil on teenuste elluviijad Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet ja Sotsiaalkindlustusamet. Olulised tegevused 2021 eesmärkide täitmiseks  Hindamisinstrumentide keskkonna ja kontseptsiooni loomine tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas kasutusel olevate küsimustike ühtseks haldamiseks ja taaskasutamiseks.  Personaalmeditsiini teenuse rakendamise jaoks Eestis IT-platvormi loomine, võimaldamaks turvalises keskkonnas inimese erinevate tervisega seotud andmete analüüsimist ning nende alusel personaalsete soovituste andmist. Seejuures luuakse võimalus geeniandmete operatiivseks kasutuseks personaalmeditsiini teenuse osutamisel.  Vähitõrje tegevuskava koostamine, mille raames analüüsitakse olukorda Eestis, seatakse probleemkohtadele eesmärgid ning lepitakse kokku, kuidas vähitõrjeplaani rakendatakse, sh hinnatakse. Tervishoiusüsteemi programm 2019–2022 on leitav SoM välisveebis http://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumivalitsemisala-tegevuspohine-eelarve 162 Tervise tulemusvaldkonna 2020. aasta programmide ja programmi meetmete eelarveid ei ole tabelites välja toodud. Rahvatervise arengukava uuendamisel on koostatud alates 2021.a uued programmid, mis ei ole 2020.a programmidega võrreldavad. 161 313 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Vere käitlemise valdkonnas vaadatakse üle verevarude tagamine erakorralistel juhtudel ja ajakohastatakse vere käitlemise ja dokumenteerimise nõudeid ning vajadusel muudetakse vereseadust Investeeringud Vabariigi Valitsuse otsusega 2021. aasta eelarvesse COVID-19 haigusega seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisteks eraldatud 1,9 mln euro ning valitsemisala majandamiskulude ühekordse vähendamisega 1,1 mln euro arvelt suurendati IT võrgu investeeringuid olemasolevas taristus. Ülejäänud programmi investeeringud 1,14 miljonit on seotud tervise valdkonna infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamisega. Tabel 299. Inimkeskse tervishoiu programmi kulude eelarve asutuste lõikes majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Tervise ja Sotsiaalministee Sotsiaalkindlus Ravimia Heaolu InfoTerviseamet rium tusamet met süsteemide Keskus Kulud kokku -1 549 955 -192 304 -7 408 -4 357 -4 881 Osakaal programmi eelarvest 88,1% 10,9% 0,4% 0,2% 0,3% sh tööjõukulud -1 869 0 -4 417 -3 592 -2 445 sh majandamiskulud -7 708 0 -2 534 -707 -1 464 sh muud kulud -1 362 881 0 0 0 0 sh tegevustoetused -148 135 -192 304 -364 -8 0 sh sotsiaaltoetused -301 0 0 0 0 sh investeeringutoetused -29 061 0 0 0 0 sh mitterahalised kulud, 0 0 -93 -50 -972 amortisatsioon Investeeringud 0 0 0 -50 -4 489 Suurima eelarvega asutus programmist on Sotsiaalministeerium 88,1%, kelle peamiseks ülesandeks on tervishoiupoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Meede: Inimkeskse tervishoiu arendamine Meetme eesmärk: Tervishoiusüsteem on inimeste vajadustele ja ootustele vastav ning tagatud on tõhusate, ohutute, kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ning meditsiiniseadmete kättesaadavus. Tabel 300. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed 2021 Muutus Muutus % Eelarve 2020 Kulud N/A -1 758 904 N/A N/A sh piirmääraga vahendid N/A -168 721 N/A N/A Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase 314 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Raviga välditav suremus väheneb Allikas: Eurostat 224,1 (2015) 224,1 224,1 224,1 212,0 199,0 Meede koosneb üheksast tegevusest. Nendest esimesse kuute on koondatud teenused, mis on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamiseks vastava poliitika kujundamiseks. Seitsmendas ja kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate, ohutute, kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning tehakse vastava poliitika kujundamine ja elluviimine. Üheksanda tegevuse all kajastuvad nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamisega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud tegevused. 3.14. VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Ülevaade Välisministeeriumi valitsemisala eelarvest Välisministeeriumi valitsemisala moodustab Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarve moodustab umbes 0,8% riigieelarve kulude mahust. Välisministeeriumi ülesanne on Eesti julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine maailmas välispoliitika kavandamise ja teostamise ning välissuhete koordineerimise teel. Tabel 301. Välisministeeriumi valitsemisala eelarve (tuhat eurot) Eelarve 2019 tegelik 2020 2021 TULUD 5 718 7 406 5 376 KULUD -70 894 -77 960 -87 475 sh piirmääraga vahendid -66 906 -74 622 -83 256 INVESTEERINGUD -8 692 -5 235 -6 354 sh piirmääraga vahendid -8 692 -5 235 -6 354 FINANTSEERIMISTEHINGUD -20 -20 022 -22 Muutus -2 030 -9 515 -8 634 -1 119 -1 119 20 000 Muutus % -27,4 12,2 11,6 21,4 21,4 -99,9 TULUD Valitsemisala tulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 27,4% peamiselt viisade väljastamise ja konsulaarteenuste osutamise mahtude prognoosi vähenemisega. Tabel 302. Välisministeeriumi valitsemisala tulude eelarve (tuhat eurot) 2019 2020 2021 tegelik163 Saadud toetused 337 45 0 Riigilõivud 5 239 7 265 5 280 Tulu majandustegevusest 84 96 96 Muutus -45 -1 985 0 Muutus (%) -100,0 -27,3 0,0 Riigilõivud Riigilõivuna on planeeritud laekumised viisataotlustega seotud toimingute ning muude konsulaarteenustega seotud toimingute eest. 163 Tabelis ei kajastu finants- ja muud tulud summas 58 000 eurot, mida 2020. ja 2021. aasta eelarvetes pole planeeritud. 315 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Muudatused lõivudes on seotud COVID-19 pandeemiast tingitud üleilmsete liikumispiirangutega, millest tulenevalt prognoosib Välisministeerium viisade väljastamise ja konsulaarteenuste osutamise mahu olulist vähenemist 2021. aastal. Tulu majandustegevusest Tuluna laekub elamu- ja kommunaaltegevuse hüvitis Riia majavalitsusest, kes korraldab Riia saatkonnahoone haldamist. KULUD Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 12,2%. Kulude suurenemine on seotud välismajanduse suuna võimendamisega, diplomaatia arenguprogrammi käivitamise ja uute välisesinduste avamisega. Kulud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide ja meetmete lõikes ning võrdlus 2020. aastaga majandusliku sisu järgi on toodud seletuskirja lisas 2. INVESTEERINGUD Investeeringud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1,1 mln eurot (21,4%). Investeeringud on detailsemalt selgitatud alljärgnevalt programmide lõikes ning ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 303. Välisministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute eelarve (tuhat eurot) 2019 tegelik 2020 2021 Muutus Finantseerimistehingud -20 -20 022 -22 20 000 Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 -20 000 0 20 000 Laenukohustised -20 -22 -22 0 Finantseerimistehingutes on lõpptähtajaga 2043. aasta. kajastatud Peterburi Peakonsulaadi hoone Muutus % -99,9 -100,0 0,0 kapitalirent Finantseerimistehingute oluline vähenemine on seotud Kolme Mere Algatuse investeerimisfondiga, mille puhul loodi 2020. aasta riigieelarvega võimalus fondi panustamiseks mahus 20 mln eurot. Valitsemisala eelarve administratiivselt ja majandusliku sisu lõikes on seletuskirja lisas 2. KÄIBEMAKS Käibemaksu tasumiseks on Välisministeeriumi valitsemisalale planeeritud 0,4 mln eurot. Välisministeeriumi valitsemisala strateegiline raamistik Välisministeeriumi valitsemisala eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse välispoliitika tulemusvaldkonnas läbi välispoliitika ning arengukoostöö ja humanitaarabi programmide. 316 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kindlaks määratud Eesti välispoliitika arengukavas aastani 2030164. Tabel 304. Välisministeeriumi arengudokumentidega valitsemisala programmide Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Välispoliitika Eesti välispoliitika arengukava aastani 2030 seos tulemusvaldkondade ja Programm Välispoliitika programm Arengukoostöö ja humanitaarabi programm Tulemusvaldkond Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk:  Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;  heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil;  Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Tabel 305. Tulemusvaldkond välispoliitika eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -77 960 -87 475 -9 515 12,2 sh piirmääraga vahendid -74 622 -83 256 -8 634 11,6 Investeeringud -5 235 -6 354 -1 119 21,4 sh piirmääraga vahendid -5 235 -6 354 -1 119 21,4 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Regionaalne julgeolek Allikas: eksperthinnang stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne alakriteeriumide alusel, Välisministeerium ELi sidusus. 6,8 6,8 6,8 6,8 6,8 6,8 Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor (2017/18) Eesti positsioon Maailma Eesti Majandusfoorumi globaalses positsiooni 31 29 27 25 25 konkurentsivõime edetabelis Allikas: parenemine The World Economic Forum (min 31) Eesti kohalolu ja mõju maailmas. 165 Allikas: Elcano Global Presence 89 (2018) <= 89 <= 89 <= 89 <= 89 <= 89 Report Eesti on arvestatav partner 0,15% rahvusvahelises suhtluses, sh võetud 0,17% 0,19% 0,21% 0,23% 0,25% RKT-st rahvusvaheliste kohustuste täitmine* 166 Allikas: OECD DAC 164 https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava 165 Täpsustatud algtasemeid ja sihttasemeid vastavalt viimasele Elcano riikide globaalset kohalolu hindavale raportile, milles on ümber arvutatud ka eelmiste perioodide näitajad. Varasemalt kajastatud sihttasemed perioodil 2020-2024 olid seatud põhimõttel hoida või parendada Eesti positsiooni (84. koht), mis oli saavutatud 2018. aastal. Täpsustatud sihttasemed on määratud järgides eelkirjeldatud põhimõtet. 166 Täpsustatud algtaset. OECD DAC esialgses ametliku arengukoostöö mahu hinnangus RKT suhtes 2019. aastal (0,13%) ei kajastunud ligikaudu 4 mln euro suurune arengukoostöö otstarbeline makse Rahandusministeeriumilt Euroopa Komisjonile. 317 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesti kohaolu ja mõju maailmas kuni 5 mln elanikuga riikide seas 167 Allikas: Elcano Global Presence Report 13 (2018) <= 13 <= 13 <= 13 <= 13 <= 13 *Tulenevalt EL Ministrite Nõukogu 25.05.2005 ja 26.05.2015 otsustest on Eesti võtnud eesmärgiks saavutada 0,33% tase aastaks 2030. Eesti panuse sihttaseme saavutamine sõltub tulevate aastate (2020 2030) eelarvelistest võimalustest. Tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud on viidud vastavusse välispoliitika arengukavas ja sellega seotud programmides esitatud mõõdikutega. Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: Välispoliitika programm ning Arengukoostöö ja humanitaarabi programm. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Joonis 55. Välispoliitika tulemusvaldkonna planeerimistasandid Täpsustatud algtasemeid ja sihttasemeid vastavalt viimasele Elcano riikide globaalset kohalolu hindavale raportile, milles on ümber arvutatud ka eelmiste perioodide näitajad. Varasemalt kajastatud sihttasemed perioodil 2020-2024 olid seatud põhimõttel hoida või parendada Eesti positsiooni kuni viie miljoni elanikuga riikide seas (11. koht), mis oli saavutatud 2018. aastal. Täpsustatud sihttasemed on määratud järgides eelkirjeldatud põhimõtet. 167 318 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 56. Välispoliitika tulemusvaldkonna kulude (välimine) ja investeeringute (sisemine) jaotus programmide lõikes (mln eurot) Välispoliitika programm168 Programmi eesmärk: Eesti inimeste ja riigi julgeolek ja heaolu kasvab. Programmi viib ellu Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. Tabel 306. Välispoliitika programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -64 040 -72 473 -8 433 13,2 sh piirmääraga vahendid -60 823 -68 391 -7 568 12,4 Investeeringud -5 235 -6 354 -1 119 21,4 sh piirmääraga vahendid -5 235 -6 354 -1 119 21,4 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Regionaalne julgeolek Allikas: Välisministeerium stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne (eksperthinnang alakriteeriumide (2018) alusel) Eesti inimeste toetus ELile 74% (2019) >= 74% >= 74% >= 74% >= 74% >= 74% Allikas: Eurobaromeeter 169 Eesti inimeste toetus NATOle 74% (2019, >= 76% >= 74% >= 74% >= 74% >= 74% Allikas: Kaitseministeerium sügis) 168 https://vm.ee/et/valispoliitika-programm 169 Andmeallika vahetusest tingituna on muudetud mõõdiku 2020. aasta sihttaset. Varasem 2020. aasta sihttase põhines Riigikantselei tellitud uuringul Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes (2017), milles toetus Euroopa Liidule oli 79%, mida oli sihiks hoida ja võimalusel parandada. Samal põhimõttel on lähtuvalt arengukavast 2019. aasta näitaja suhtes seatud uus eesmärk ka aastale 2020. Riigikantselei ja Eurobaromeetri läbiviidud uuringud ei ole üks-üheselt võrreldavad, kuna toetust Euroopa Liidule on hinnatud erinevas sõnastuses väite ja skaalaga. 319 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Küberjulgeoleku indeks (positsioon edetabelis) 170 Allikas: NCSI Tööjõutootlikkus ELi keskmisest 171 Allikas: Eurostat Eesti esindatus maailmas ja teenuste kättesaadavus välisriikides 172 Allikas: Välisministeerium (kombineeritud mõõdik) Konsulaarteenuste kliendisõbralikkus ja vastavus digiriigi mainele Allikas: Välisministeerium (kombineeritud mõõdik) Riigi rahvusvaheline seotus (üldpositsioon/poliitiline seotud) Allikas: KOF (ETH Zürich) Valdkonnajuhi iga-aastane hinnang väliseesti kogukonna aktiivsele kaasamisele Allikas: Välisministeerium 3. koht (2020, mai) 2. koht 2. koht 2. koht 1. koht 1. koht 79% (2019) 80% 83% 85% 87% 88% 64% (2019) 66% 77% 78% 80% 89% 54% 61% 69%174 72% 44% (2019) 48% 173 18/54 (2019) - 175 mõõdikut rakendatakse 2020. a - 176 <= 18/54 <= 18/54 <= 18/54 <= 18/54 tagatud tagatud tagatud tagatud Välispoliitika programm on suunatud sellele, et Eesti huvid on edendatud läbi välispoliitika ning välissuhtluse. Välispoliitika programmi moodustavad kolm omavahel tihedalt seotud meedet:  Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek;  Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine ning turismi toetamine;  Eestlaskond võõrsil. 2021. aasta olulisemad tegevused: Eelarveperioodil toimuvad Eesti globaalsele kohalolule ja julgeolekule pikaajalist olulist positiivset mõju avaldavad diplomaatilised sündmused ja koostööformaadid:  Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liikmelisus aastatel 2020-2021. Eesti fookus ÜRO Julgeolekunõukogus on seista hea rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamise eest, suurendada ÜRO Julgeolekunõukogu läbipaistvust ning algatada konstruktiivseid arutelusid uute – ennekõike küberruumiga seotud – julgeolekuohtude teemal. Tegevus ÜRO Julgeolekunõukogus on sidustatud ning võimendab Eesti välispoliitilist tegevust kõikides teistes koostööformaatides, sh bilateraalne koostöö ning EL ja NATO;  COVID-19 epideemia tõttu 2020. aastal Tallinnas toimuma pidanud Kolme mere algatuse tippkohtumise (üritus toimub virtuaalselt oktoobris 2020) asemel algatatavad Eesti eestveetavad ja korraldatavad asendusüritused ja -kohtumised. 2021. aastal toimuvatel üritustel rõhutatakse läbivalt seost Eesti eesistumisaasta (2020. a) kesksete 170 NCSI uuendab mõõdikut jooksvalt, sh uuendatakse riikide reastust koheselt, kui ilmneb uut, relevantset informatsiooni riikide küberjulgeoleku võimekusest. 171 Korrigeeritud mõõdiku algtaset vastavalt viimasele teadaolevale Eurostati avaldatud näitajale (vs varasemalt kajastatud 80%). Eurostat korrigeerib riikide tööjõutootlikkust ELi keskmisest iseloomustavat paneelandmete kogu jooksvalt. 172 Mõõdikut uuendatakse jooksvalt ning selle sihttasemed ja seotud eesmärkide saavutamine sõltuvad eelarveotsustest. 173 Tabelis on 2020. aasta kohta kajastatud Välispoliitika programmi 2020-2023 sihti. Välispoliitika arengukavas 2030 on mõõdiku algtasemeks seatud eeldatavalt realiseeruv 2020. aasta näitaja (45%). 174 Võrreldes arengukavaga on tõstetud mõõdiku ambitsioonikust. Lähtealus arengukavajärgne korraline mõõdikute sihttasemete uuendamine. 175 Tegemist on uue Välispoliitika arengukavast 2030 lähtuva mõõdikuga, millele ei ole varasemalt 2020. aasta sihttasemeid seatud. 176 Tegemist on uue Välispoliitika arengukavast 2030 lähtuva mõõdikuga, millele ei ole varasemalt 2020. aastaks sihttasemeid seatud. 320 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri initsiatiivide ja jutupunktidega. Eesti julgeoleku ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöökorra edendamiseks on strateegiliselt oluline nii majanduse kui ka julgeolekusfääris hoida Ameerika Ühendriikide ja ELi vahelisi tugevaid transatlantilisi liitlassuhteid. Pikaajalise fookusega sihipärane tegevus Kolme mere algatuses võimaldab meie regiooni EL liikmesriikidel majanduse, taristu ning energiajulgeoleku valdkondades suurendada nii Euroopa sisemist kui ka Ameerika Ühendriikide ja EL ühtsust.  2021. aasta märgib 100 aasta möödumist kahepoolsete diplomaatiliste suhete sisseseadmisest riikidega, kes on rahvusvahelises koostöös Eesti peamisteks mõttekaaslasteks ja liitlasteks (kokku 24 riiki). Saatkondade eestvedamisel markeeritakse kahepoolsete diplomaatiliste suhte tähtpäevade väärtust nii minevikku kui ka tulevikku vaatavalt. Eesti esindusega riikides korraldavate tähtpäeva markeerivate ürituste ja algatustega põlistatakse senises koostöös saavutatud ühist mõistmist ning arutatakse bilateraalse koostöö pakutavaid tulevikuvõimalusi.  Alates 2021. aastast suunatakse iga-aastaselt täiendavaid vahendeid diplomaatia arenguprogrammi, et Eestisse tuua või/ning korraldada suure mõju ja kaaluga diplomaatilisi sündmusi. Üritustel on kaalukas positiivne mõju Eesti rahvusvahelisele tuntusele, julgeolekuhuvide kindlustamisele ning/või välismajanduse potentsiaali realiseerimisele. 2021. aastal jätkatakse 2020. aastal alanud välismajanduse suuna tegevuste ja investeeringute võimendamist, pakkumaks Eesti ettevõtjatele uutele turgudele sisenemisel senisest enam tuge (majandusdiplomaatide võrgu laiendamine). Suurendame COVID-19 vaibumisel ja reisipiirangute leebumisel saadikute regionaalseid visiite, kaasame senisest enam äridiplomaatilistesse tegevustesse aukonsuleid (Aukonsulite tegevuskava 2019-2021 elluviimine) ja väliseesti kogukonda ning intensiivistame pop-up digisaatkondade kontseptsiooni rakendamist. Eeldatav on, et COVID-19 järgneva majandussurutise olukorras juurutavad riigid ja regionaalsed majandusliidud senisest enam oma siseturgu ja ettevõtjaid kaitsvaid protektsionistlikke meetmeid, mis tähtsustab Eesti ettevõtjate toetamisel välispoliitilist mõõdet. Tagamaks e-residentide kaartide taotlemise ja väljastamise toimingute jätkusuutlikkust ja kvaliteeti on Välisministeeriumile eraldatud 2021. aastaks täiendav rahastust mahus 1 mln eurot. Jätkatakse 2020. aastal alanud fokuseeritud tegevustega loomaks keskkonda ja eeldusi, et eestlaskonnale võõrsil rohkem kliendisõbralikumaid e-teenuseid pakkuda, sh isikut tõendavate dokumentide uuendamise kasutusmugavuse tõstmine. 2021. aastal toimuvad valitud riikides pilootprojektid isikut tõendavate dokumentide posti teel edastamiseks. INVESTEERINGUD Tabel 307. Välispoliitika programmi investeeringud objektiti (tuhat eurot) 2020 2021 IT investeeringud -400 -400 Transpordivahendid -330 -330 Muud investeeringud -351 -170 Välisministeeriumi ja välisesinduste -4 154 -5 454 ehitusinvesteeringud Muutus Muutus % 0 0 181 0,0 0,0 -51,6 -1 300 31,3 Investeeringuid tehakse peamiselt Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara arendusse. Suurimaks 2021. aasta investeeringuks on Washingtonis asuva saatkonna renoveerimistööd. 321 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Ülevaate riigieelarve ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kõikidest investeeringutest leiab lisast 5. Tabel 308. Välispoliitika programmi 2021. aasta kulude eelarve majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Välisministeerium Kulud kokku -72 473 sh tegevustoetused -4 881 sh tööjõukulud -32 217 sh majandamiskulud -31 382 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -3 993 Välispoliitika programmi majandamiskuludest. eelarve koosneb peamiselt välisteenistuse tööjõu- ja Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on toodud lisas 8. Meede: Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek Meetme eesmärk: Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine. Tabel 309. Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek meetme sihttase Eelarve 2020 Kulud -40 823 sh piirmääraga vahendid -39 120 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 tase (2019. a) Regionaalne julgeolek (eksperthinnang alakriteeriumide alusel) Allikas: Välisministeerium kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdik ja 2021 -46 018 -43 848 2021 Muutus -5 195 -4 728 2022 Muutus % 12,7 12,1 2023 2024 stabiilne Mitmepoolseid suhteid tugevdatakse läbi oluliste algatuste ja formaatide, sh ÜRO Julgeoleku Nõukogu mittealaline liikmelisus. Jätkatakse Eesti 2020. a eesistumise perioodil Balti 3 ning Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaatides rõhutatud algatuste ja tegevussuundade eest hea seismist. Eesistumise aasta refleksioon hõlmab ka 2021. a koostöös teiste ministeeriumitega toimuvat Põhja-Balti memorandumi ülevaatust. Brexiti järgselt on kriitiline suurendada Eesti diplomaatilist kohalolu Suurbritannias, eriti kaitse- (sh küberkaitse) ja majandusvaldkonnas. Jätkub töö kabinetimemorandumis Eesti välispoliitika eesmärgid suhtluses Ameerika Ühendriikidega 2019-2022 seatud sihtide saavutamiseks, mis hõlmab Välisministeeriumi eestveetavatest tegevustest valdkondliku ja praktilise töö süvendamist, tegevusi Eesti kuvandi tugevdamiseks Ameerika Ühendriikides ning senisest tihedamat sealse eestlaskonna ja eestlaskonnaga seotud organisatsioonide kaasamist. Senisele tugevale koostööle ja liitlassuhetele Ameerika Ühendriikidega aitavad kaasa tegevused, mis toimuvad Kolme mere initsiatiivi (sh Tallinna virtuaalselt toimuva tippkohtumise ettevalmistamine ja läbiviimine 2020. a oktoobris ja seotud asendus- ning jätkuüritused 2021. a), ÜRO Julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Usuvabaduse Alliansi raames. 2021. aastal osaletakse ELi tsiviilmissioonidel Ukrainas, Georgias, Malis, Somaalias ja Palestiinas; OSCE missioonil Ukrainas ning ÜRO missioonil Kosovos, kokku kuni 15 eksperdiga. 2021. jooksul soovitakse mh leida võimalus oma eksperdiga toetada missioone erinevates riikides, nagu nt Iraak, Liibüa ja Moldova. 322 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesti on suutnud saavutada küberturvalisuse valdkonna globaalse eestkõneleja staatuse. Valdkonna edendamiseks valmib rahvusvahelise küberkoostöö strateegia. Jätkub aktiivne välisteenistuse koolitamine kübervaldkonnas, osalemine rahvusvahelistes küberjulgeoleku töögruppides ning algavad ettevalmistused rahvusvahelise küberkoostöö koolituskeskuse loomiseks Tallinnasse. Eesmärgiks on suurendada koostööd teiste ametkondadega ning kasvatada ühiskonna teadlikkust välispoliitikast ja regionaalsest julgeolekust. Lisaks, läbi rahvusvahelise personalipoliitika kujundamise soodustatakse eestlaste edukat kandideerimist strateegilistele ametikohtadele rahvusvahelistes organisatsioonides. Alustatakse tegevustega, mis on suunatud välispoliitika kujundamise teadmis- ja analüüsipõhisuse suurendamisele. Meede: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine ning turismi toetamine Meetme eesmärk: Eesti on konkurentsivõimeline koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on tuntud reisisihtkoht. Tabel 310. Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine ning turismi toetamine meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -16 128 -18 438 -2 310 14,3 sh piirmääraga vahendid -15 152 -17 141 -1 989 13,1 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2020 2021 2022 2023 2024 (2019. a) Doing business (alakriteerium business abroad) 17 (2019) 16 16 16 16 16 Allikas: The World Bank Turismiteenuste eksport (mld, eurot) 2,04 (2019) 2,01 1,96 1,99 2,02 2,04 Allikas: MKM Ettevõtjate või erialaliitude rahulolu 93% (küsitlus) 177 93% (2020) > 80% > 80% > 80% > 80% (algtase) Allikas: Välisministeerium Sihiks on seatud, et Eesti ettevõtete ja riigi koostöö eksportturgude vallutamisel on tõhus ning tagaks välismajanduspotentsiaali realiseerimise. Seetõttu laiendatakse majandusdiplomaatide võrgustikku ning jätkatakse iga olulisema sihtturu lõikes riigistrateegiate loomisega, sidudes need selgelt mõõdetavate ja juhitavate tulemusmõõdikutega. 2021. aastal plaanitakse 5-7 uue ekspordinõuniku lähetamist. Välisesindusi toetab äridiplomaatia tulemussihtide saavutamisel 2021. aastal mehitatuselt tugevdatud taustaüksus peamajas, sh tugevdatud piirkondlikku ekspertiisi, projektijuhtimise ning IT süsteemide arenduse ja toe kompetentse. Pööratakse enam tähelepanu aukonsulite, väliseestlaste ja Eesti sõprade kaasamisele välismajanduseesmärkide saavutamisel. Viiakse ellu pop-up digisaatkondade kontseptsioon, eesmärgiga edendada Eesti digitoodete- ja lahenduste eksporti. 2021. aasta sihiks on läbi viia 6-8 vastavas formaadis mõtestatud missiooni. Kokku on lepitud ambitsioonikas kava topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimiseks. WTOs ja ELis toimub aktiivne tegevus välismajanduspoliitika kujundamisel tagamaks reeglitepõhise välismajanduse toimimise kerksust, mis toetab nii Eesti eksportööre kui ka Eesti julgeolekut. Julgeolekuga seotult on prioriteetideks mh EL-USA kaubandussuhete normaliseerimine, EL-Hiina investeeringute lepingu kõneluste lõpetamine 2021, ELi ja 177 Osakaal vastanutest, kes 5-pallisel koondrahulolu kirjeldaval skaalal on andnud hinnangu 4 või 5. 323 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Suurbritannia läbirääkimised Brexiti järgselt ning pidev tegevus, et tagada välisinvesteeringute ja julgeolekuhuvide siseriiklik koordinatsioon. Nende tegevuste tulemusena oodatakse uutele turgudele ekspordi osakaalu ja uute välisinvesteeringute kasvu ning kaubandustõkete vähenemist. Konkurentsivõimelise turismikeskkonna toetamiseks suunatakse 2021. aastal 4,7 mln eurot, sh planeeritakse arendada inimeste vaba liikumist toetavat ja kliendile senisest mugavamat viisateenust. Meede: Eestlaskond võõrsil Meetme eesmärk: Teenused on klientidele senisest lihtsamini kättesaadavad. Eesti inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab ning tagasipöördumine on soovitud ja sujuv. Tabel 311. Eestlaskond võõrsil meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -7 089 -8 017 -929 13,1 sh piirmääraga vahendid -6 552 -7 402 -851 13,0 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2020 2021 2022 2023 2024 tase Eestlaskonna rahulolu konsulaarteenuste ja kogukonna Uuring kaasatusega (uuring; kaasatuse viiakse läbi pareneb pareneb pareneb pareneb komponent) 2020. a Allikas: Välisministeerium Eestlaskonna rahulolu konsulaarteenuste ja kogukonna Uuring kaasatusega (uuring; konsulaarteenuste viiakse läbi pareneb pareneb pareneb pareneb komponent) 2020. a Allikas: Välisministeerium 2021. aastal suunatakse võõrsil oleva eestlaskonna toetamiseks ja kaasamiseks mõeldud teenustele ligi 8 mln eurot. Enim tähelepanu pööratakse konsulaarteenuste kättesaadavuse lihtsustamisele, tugevama sideme loomisele Eesti ja võõrsil oleva eestlaskonna vahel ning reisiinfo ja riskikommunikatsiooni arendamisele, et kasvatada võõrsil oleva eestlaskonna rahuolu nii konsulaarteenustega kui kogukonna kaasatusega. Tehakse ettevalmistusi konsulaarteenuse osutamiseks kliendile senisest mugavamal ning riigile tõhusamal moel, mh pilootprojektid isikuttõendavate dokumentide posti teel edastamiseks. COVID-19 tähtsustab esinduste tasemel pidevat riigiti kiiresti muutuvate reisipiirangute seiret ning nendest avalikkuse teavitamist läbi esinduste ja välisministeeriumi kodulehtede ning teiste digikanalite uuendamise. Sarnaselt 2020. aasta kevadperioodile ollakse valmis osutama suurenenud mahus konsulaarabi. Arengukoostöö ja humanitaarabi programm178 Programmi eesmärk: Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud. Programmi viib ellu Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. 178 https://vm.ee/et/arengukoostoo-ja-humanitaarabi-programm 324 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 312. Arengukoostöö ja humanitaarabi programmi eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -13 920 -15 002 -1 082 7,8 sh piirmääraga vahendid -13 798 -14 864 -1 066 7,7 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Võetud rahvusvahelised kohustused 0,15% 179 on täidetud (0,33% RKTst 2030. a) 0,17% 0,19% 0,21% 0,23% 0,25% (2019) Allikas: Välisministeerium 68% Eesti elanike toetus arengukoostööle180 (2018); >= 68% >= 68% >= 68% >= 68% >= 68% Allikas: Euro-baromeeter 70% (2019) Arengukoostöö ja humanitaarabi programm on suunatud sellele, et kujundada Eestist omanäoline, rahvusvahelisi arengueesmärke toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu eesmärke. Eesti poolt teistele riikidele osutatava humanitaarabi 181 eesmärk on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides kannatanuid, pöörates eelkõige tähelepanu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. Tabel 313. Arengukoostöö ja humanitaarabi programmi 2021. aasta kulude eelarve majandusliku sisu järgi (tuhat eurot) Välisministeerium Kulud kokku -15 002 sh tegevustoetused -12 564 sh tööjõukulud -1 492 sh majandamiskulud -815 sh mitterahalised kulud, amortisatsioon -130 Arengukoostöö- ja humanitaarabi programmi eelarve koosneb toetustest ja nende rakendamise kuludest. Palgapositsioonide ülevaade asutuste lõikes on toodud lisas 8. Meede: Arengukoostöö ja humanitaarabi Meetme eesmärk: Arengukoostöö ning humanitaarabi mõju ja ulatuse kasv. Arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, keskendudes arenguriikide majandusarengu ja heaolu edendamisel eelkõige demokraatia ja õigusriigi arengule, inimõiguste ja isikuvabaduste edendamisele, keskkonnasäästliku arengu toetamisele ja teistele sihtriigi vajadustele, pöörates läbivat tähelepanu e-lahendustele. Täpsustatud algtaset. OECD DAC esialgses ametliku arengukoostöö mahu hinnangus RKT suhtes 2019. aastal (0,13%) ei kajastunud ligikaudu 4 mln euro suurune arengukoostöö otstarbeline makse Rahandusministeeriumilt Euroopa Komisjonile. 180 Sihid perioodiks 2020 kuni 2024 on seatud Välispoliitika arengukavast lähtudes 2018. aasta arengukoostöö toetuse algtasemest 68%, mida on eesmärgiks hoida või parendada. 181 Humanitaarabi (humanitarian aid) on teisele riigile antav rahaline või materiaalne abi, mille eesmärk on päästa loodusvõi inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelusid, kaitsta inimesi ja vähendada nende kannatusi ning tagada inimväärseks eluks hädavajalik; samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. 179 325 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Tabel 314. Arengukoostöö ning humanitaarabi mõju ja ulatuse kasv meetme kulude eelarve (tuhat eurot), mõõdikud ja sihttasemed Eelarve 2020 2021 Muutus Muutus % Kulud -13 920 -15 002 -1 082 7,8 sh piirmääraga vahendid -13 798 -14 864 -1 066 7,7 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 tase (2019. a) Väliste partnerite tagasiside keskmise põhine hinnang arengukoostöö ja vastavastavastavastaalgtase humanitaarabi tegevussuundadele kokku vuses vuses vuses vuses Allikas: Välisministeerium Projektidega kaetud prioriteetsete täpsus- täpsus- täpsus- täpsusvaldkondade arv 182 täpsustub tub tub tub tub Allikas: Välisministeerium Keskendutakse ennekõike Georgiale, Moldovale, Ukrainale, Afganistanile ja Valgevenele. Tegemist on Eesti jaoks pikaajaliselt prioriteetsete partnerriikidega, kus keskendutakse läbi erinevates formaatides koostöö Eesti tugevuste edasiandmisele. 2021. aastal loodava Eesti Arengukoostöö Agentuuriga viiakse ellu Välispoliitika Arengukavas 2030. aastaks sätestatud sihi eraldada arengukoostöö planeerimine ja elluviimine. Lisaks on valmimas Aafrika strateegia, mille elluviimine algab 2021. aastal. Strateegia seab sihid Eesti Aafrikaga seotud tegevustele arengukoostöö ja humanitaarabi ning välismajanduse suunal. Aafrika strateegia elluviimise käivitamisele aitavad kaasa planeeritud kõrgetasemelised visiidid Aafrika riikidesse: välisministri või asekantsleri tasemel visiit Etioopiasse, Vabariigi Presidendi visiit Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Namiibiasse, välisministri visiit Sudaani, kõrgetasemeline visiit Malisse ning välisministri visiit Keeniasse. COVID-19 pandeemia mõjutab ettearvamatuse (nt pidevalt muutuvad reisi- ja riikidesse sisenemise piirangud) tõttu väga tugevalt arengukoostöö elluviimist ja humanitaarabi andmist. Järsult võib tekkida olukord(i), kus juba varem tehtud plaanid on vaja ümber teha - juba alustatud või kavandamisjärgus olevaid projekte tuleb muuta või lõpetada - ning akuutsete vajaduste tekkimisel mujal sekkuda. 182 Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteetsed valdkonnad on: 1) demokraatia ja õigusriigi areng ning hea valitsemistava juurutamine, 2) kodanikuühiskonna edendamine, 3) kvaliteetne haridus, 4) majandusarengu toetamine, 5) kvaliteetne tervishoid ning 6) avalikkuse – eriti noorte – teadlikkus arengukoostöö ja humanitaarabi vajadusest. Mõõdik kirjeldab valdkondade arvu, mida vastaval aastal ellu viidud projektidega õnnestus katta. 326 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 4. OSA. 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega. Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui riigieelarve seadusest ei tulene erisusi. Paragrahvis 2 on toodud seaduste alusel kehtestatud määrad ja piirsummad, mille esitamine on kohustuslik koos riigieelarvega. Lõikes 1 toodud määrad kehtestatakse riigieelarvega õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel. Punktis 1 toodud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatav keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse ÕÕS § 5 lõike 21 punkti 3 alusel. Võrreldes 2020. aastaga ülemmäär suureneb 8,8%. Punktis 2 toodud kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus õppekuus ja punktis 3 sätestatud doktoranditoetus kalendrikuus, mis kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel, ei muutu 2020. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse kooskõlas ÕÕS § 12 lõikega 2 igaks aastaks üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus õppekuus kolmes suuruses. Kõiki kolme sissetulekuvahemikku, millele vastavalt õppetoetuse summa kehtestatakse, ei muutu võrrelduna 2020. aastal kehtinuga. Punktis 5 sätestatud üliõpilase vajaduspõhine eritoetus, mis kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel, ei muutu 2020. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Lõikega 2 kehtestatakse tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikest 31 õpetaja lähtetoetuse ja § 771 lõikest 4 tugispetsialisti lähtetoetuse suurus. Lähtetoetuste suurus 2020. aastal ei muutu. Lõikega 3 kehtestatakse vanemahüvitise määr. Selle kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb perehüvitiste seaduse § 39 lõikest 1. Vanemahüvitise määr suureneb 8,1% võrrelduna 2020. aastaga. Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Lõige 4. Sotsiaaltoetuste määra kehtestamine riigieelarvega igaks eelarveaastaks tuleneb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikest 1. Võrreldes 2020. aastaga sotsiaaltoetuste määr ei muutu. Lõikega 5 kehtestatakse määrad tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (edaspidi ka TTTS) alusel. Punktiga 1 kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär vastavalt TTTS §19 lõikele 9, punktiga 2 kehtestatav TTTS § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr ja punktiga 3 kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär vastavalt TTTS § 231 lõikele 4 ei muutu 2021. aastal 2020. aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatav töötutoetuse päevamäär suureneb seoses kuu töötasu alammäära tõusuga ja TTS muudatusega 54,4 % 2020. aastaga võrrelduna. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 31 lg 1 järgi ei tohi töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil. Töötasu alammäär kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Punktiga 5 kehtestav stipendiumi päevamäär vastavalt TTTS § 35 lõikele 6 ja TTTS § 37 lõike 5 alusel kehtestatavad sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta ja ülemmäär päevas 2021. aastal ei muutu. Lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule kuus SHS § 72 lõike 6 alusel 2021. aastal 327 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri ei muutu. Punktiga 2 SHS § 73 lõike 5 alusel kehtestatavad psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus kuus, ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus kuus ja SHS § 131 lõike 3 alusel punktiga 3 kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir kuus 2021. aastal ei muutu eelmisega võrrelduna. Punktis 4 toodud SHS § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse määr suureneb 2020. aastal 9,3 %, kuid toetuse suurus aastas ei muutu eelmisega võrrelduna. Lõikega 7 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva määra kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb sotsiaalmaksuseaduse §-st 21 ja see suureneb 8,1% võrrelduna 2020. aastaga. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Lõikes 8 on toodud muuseumiseaduse (edaspidi ka MuuS) alusel kehtestatavad määrad. Punktis 1 on esitatud MuuS § 28 lõike 3 alusel kehtestatav 2021. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava kahjuhüvitise kogusumma piirmäär, mis on 9,9% suurem kui 2020. aastal. Kavandatav piirmäär põhineb muuseumidelt kogutud eelinfol. Punktis 2 määratakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 2 kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mille suurus ei sõltu näituse väärtusest. Omavastutuse summa põhineb Kultuuriministeeriumi hinnangul, seda 2021. aastaks ei muudeta. Omavastuse määra sätestamise eesmärk on rõhutada kahjuhüvitise tagamist taotleva muuseumi üldist esmast vastutust, vähendades seeläbi riske riigi jaoks, et kulukamaid kahjujuhtumeid üldse ei tekiks. Lisaks lihtsustab see rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi haldamist, kuna väiksemad ja tõenäolisemad kahjud katab taotleja, ostes soovi korral selle katteks erakindlustuse. Vastavalt kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määrusele nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ viib Muinsuskaitseamet läbi rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tagamise taotluste ning hüvitistaotluste menetlusi ning valmistab ette otsuse eelnõusid. Punktis 3 esitakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 3 kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste andmed. 2021. aastal planeeritakse selliseid näitusi üks. Lõikes 9 esitatakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) alusel kehtestatavad määrad 2021. aastaks. Punktiga 1 kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk RES § 69 lõike 2 alusel sätestab riigi nimel võetud lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste limiidi kokku. See on 2021. aastal 8 183 000 000 eurot. Jäägi kehtestamisel on eeldatud, et 31.12.2020 on võetud laenude jääk 3,2 mld ning antud laenude ja arvelduskrediitide kasutamata jääk 31 mln. 2021. aasta negatiivse rahavoo võimaliku rahastamise katteks on arvestatud 2,5 mld, uute laenude, garantiide ja arvelduskrediitide andmise võimalikuks vajaduseks 32 mln, tagastatava toetuse andmiseks 20 mln, garantiikohustuste täitmise tagamiseks 1,4 mld ja riigi likviidsete varade mahu piisavuse tagamiseks 1 mld. Punktiga 2 kehtestatakse RES § 61 lõike 41 alusel Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk. See on 1 536 000 000 eurot ning see jääk sätestab kogu riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Nimetatud piirsummast suuremas ulatuses pole valitsusel volitusi garantiisid ega laene anda. Jäägi kehtestamisel on eeldatud, et 31.12.2020 on antud laenude jääk 53 mln ning antud laenude ja arvelduskrediitide kasutamata jääk 31 mln. 2021. aastal uute laenude ja garantiide andmise ning arvelduskrediitide avamise võimaliku vajaduse katteks on arvestatud 32 mln, tagastatava toetuse andmiseks 20 mln ning garantiikohustuste täitmise tagamiseks 1,4 mld. 328 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Punktiga 3 kehtestatakse RES § 61 lõike 42 alusel limiidid, mille ulatuses on vastava valdkonna ministril õigus anda arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele laenu punktis 2 kehtestatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide limiidi raames kuni kolmeaastase tähtajaga. Valdkonna eest vastutaval ministril on 2021. aastal õigus punktis 2 sisalduvast limiidist anda laene 10 mln suurima lubatud jäägi ja 1 mln maksimaalse ühekordse laenusumma ulatuses. Lõikega 10 nähakse ette piirmäär välislepingutele, mida võib sõlmida Vabariigi Valitsus. Selleks piirmääraks on ka 2020. aastal 3% riigiasutuse kuludest, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. Paragrahvis 3 sätestatakse 2021. aasta riigieelarve seosed kohalike omavalitsuste eelarvetega. Lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi jaotamise põhimõtted. Kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse iga näitaja ühikulise maksumuse korrutamisel vastava näitaja väärtusega. Parameetrite väärtuste kujunemisel on aluseks aastatel 2016–2017 läbi viidud kohalike omavalitsuste netokulude analüüs. Tulumaksu laekumised aastatel 2018–2020 võetakse arvesse kaalutud keskmisena. Arvestusliku maamaksu arvutamisel lähtutakse maamaksuseaduses sätestatud maksumäärade piirmäärade maksimaalväärtusest, arvestades seadusega sätestatud soodustusi (sh 2021. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju arvestuslike määradega on suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta). Lõikega 2 piiratakse tasandusfondi potentsiaalset vähenemise kiirust. See võimaldab kohalikul omavalitsusel kergemini muutustega kohaneda ja lisada motivatsiooni tegeleda tulude kasvatamisega. Tasandusfondi vähenemine võib olla tingitud näiteks tulude keskmisest kiiremast kasvust või elanike keskmisest kiiremast vähenemisest. Lõikega 3 määratletakse RES § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid, mille vahel toetusfondi vahendid jaotatakse. Lõikega 4 sätestatakse kohalike omavalitsuste rahvastikuregistritoimingutega seonduvate riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamine. Hüvitamismäärade leidmisel on arvesse võetud 2019. aasta tegelike valla- ja linnavalitsuses töötavate ametnike keskmist töötasu ning majandamiskulusid, mida on korrigeeritud keskmise palga ja THI muutuse võrra. Hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks tegelike juhtumite arv 2020. aastal. Lõikes 5 on toodud volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata toetusfondi jaotamisel kasutatavad arvnäitajad, nendega arvestamise alused ja väärtused (ehk jaotamise ulatus). RES § 48 lõike 3 kohaselt peavad need olema määratud seadusega alates 2022. aastast. Paragrahvis 4 sätestatakse riigieelarve liigendamise täpsusaste, mida järgivad kõik RES § 31 nimetatud riigieelarve liigendajad. Riigieelarve koostatakse, liigendatakse ja seetõttu ka piirmääraga vahendite limiidid valitsemisaladele seatakse euro täpsusega. Finantsarvestus (raamatupidamine) ja kuluarvestus riigieelarve kasutamisel toimub samas aga eurosendi täpsusega. Riigieelarvet ei ole otstarbekas koostada ega liigendada ümardatuna, nagu see on paremaks hoomatavuseks esitatud seaduse esimeses paragrahvis, sest see põhjustaks vahendite kasutamisel ebaefektiivsust. Näiteks, kui ühelt valitsemisalalt kavandatakse vahendite üleandmist teisele 10 001 eurose kulu tegemiseks, siis piisava limiidi tagamiseks tuleks selleks eelarves ette näha ja üle anda 11 000 eurot. Seega peaks üks valitsemisala andma teisele üle 999 eurot rohkem, kui kulu tegemiseks tarvis ning samal ajal jääks teises valitsemisalas 999 eurot kasutamata. Majandusaasta aruanne koostatakse ja muu finantsinfo esitatakse üldjuhul samuti tuhandetes eurodes. Kõik riigieelarve liigendused esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve infosüsteemides. 329 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Paragrahv 5 käsitleb eelarvevahendite liigenduse muutmist. Sätestatakse, et riigieelarve vahendi efektiivsemaks kasutamiseks võib muuta selle liigendust kulu või investeeringu vahel, kui sellega ei muudeta vahendi riigieelarvega määratud kasutamise otstarvet. Et tegevuspõhise eelarve kasutajad peavad sealjuures kinni pidama ka RES § 56 lõikega 21 seatud tingimustest, tohivad ministeeriumide valitsemisalad muuta vahendite liigendust kulude ja investeeringute vahel üksnes programmi eesmärkide täitmiseks. Paragrahvis 5 sätestatu puhul on tegemist üldise põhimõttega riigieelarve kasutamisel, millest juhinduvad kõik RES § 31 nimetatud riigieelarve liigendajad – Vabariigi Valitsus, minister ja põhiseaduslikud institutsioonid. Et RES § 31 ühtlasi määrab riigieelarve liigenduste teostamise järjekorra, tuleb ka paragrahvis 5 sätestatud õiguse realiseerimisel sellest kinni pidada. Seega ei saa näiteks valdkonna eest vastutav minister ümber liigendada vahendeid kulude ja investeeringute vahel, kui selle tulemusena ei oleks võimalik enam soetada Vabariigi Valitsuse liigendusega ettenähtud kinnisasi. RES § 26 lõike 4 tähenduses on tegemist vahendi majandusliku sisu alusel liigenduse muutmisega. Riigieelarve koostatakse alati nn parima planeeringuna ja vahendid liigendatakse sellele vastavalt. Võttes arvesse riigieelarve ettevalmistamise protsessi ajalist kestust võivad asjaolud vahendite kasutuselevõtmise ajal olla aga niivõrd muutunud, et algselt kuludena planeeritud vahendeid on efektiivsem kasutusele võtta investeeringu vahenditena või vastupidi. Paragrahvi 5 sõnastamisel on lähtud RES põhimõtetest ja selle 2020. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavast redaktsioonist. Vahendi riigieelarvega määratud kasutamise otstarve on konkreetne tegevus, milleks on vahend planeeritud. Seega lähtutakse otstarbe kindlakstegemisel riigieelarve koostamiseks riigieelarve infosüsteemides sisestatud andmetest. Vahendi liigendust kuluks või investeeringuks võib muuta, kui see ei too kaasa eelarveklassifikaatori alusel määratud mistahes muude arvestusobjektide muutumist. RES § 56 lõige 21 sätestatud tingimustest vahendi liigenduse muutmisel kulu ja investeeringu vahel tuleb kinni pidada üksnes tegevuspõhise eelarve kasutamisel. Et RES § 56 lõige 21 sätestab, millises ulatuses tohib valdkonna eest vastutav minister muuta vahendite mahtusid programmide vahel, võimaldab 2021. aasta riigieelarve seaduse § 5 antav õigus muuta vahendi liigendust kulu ja investeeringu vahel üksnes programmide siseselt. Sellega tagatakse, et vahendeid ka nende liigenduse muutmisel kasutatakse vastavalt programmi eesmärkidele. Paragrahvis 6 on välja toodud institutsioonide ja üksuste eelarved, kes rahvusvahelise õiguse või seaduse alusel peavad olema sõltumatud ja iseseisvad. Sellised institutsioonid tegutsevad suurema organisatsiooni koosseisus ja riigieelarve tähenduses on nende eelarved kas osa põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Struktuurse kuuluvuse ja eelarve üldise korralduse tõttu võiks seetõttu jääda mulje eelarvelisest sõltuvusest, seetõttu tõusetuda küsimus ka tegevuse sõltumatusest ning usaldusväärsusest. Lõikes 1 sätestatakse institutsioonide ja üksuste eelarved, kes tegutsevad Riigikogu juures. Arenguseire Keskuse eelarve, mis tulenevalt arenguseire seaduse § 3 lõikest 3 on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Riigikogu valimise seaduse § 14 lõige 4 näeb ette, et valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Lõikes 2 sätestatakse ohutusjuurdluse Keskuse eelarve. Keskuse sõltumatuse nõue tuleneb asjaomastest EL õigusaktidest, mis reguleerivad ohutust ja sellega seotud uurimist raudteetranspordi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid 2004/49/EÜ ja 2016/798/EL), lennunduse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 996/2010) ja meretranspordi (2009/18/EÜ) valdkondades. 330 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Lõikes 3 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 1 alusel sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev riigiasutus, kes tegeleb seaduses toodud ulatuses inimeste põhiõiguste kaitsega. Iseseisva ja sõltumatu asutusena tegutsemise sõnastus tuleneb nii voliniku tegevuse aluseks olevatest Euroopa Liidu direktiividest kui ka ÜRO põhiõiguste kaitsega tegelevate riiklike asutuste kvaliteedinõuetest ehk nn Pariisi printsiipidest. Pariisi printsiipide kohaselt peab riigieelarveline rahastus olema tagatud selliselt, et volinikule oleks tagatud eelarveline iseseisvus. Selle tagamiseks tuuaksegi kantselei välja riigieelarve tekstiparagrahvi sättena. Tegevuspõhises riigieelarves on toodud vaid programmide mahud ning administratiivne liigendamise õigus valitsemisala sees on jäetud valdkonna eest vastutavale ministrile. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve kajastatud osana Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Soolise võrdõiguslikkuse programmi eelarvest. Samal ajal aga tulenevalt oma ülesannetest teostab volinik diskrimineerimisjuhtumite kahtluse korral vastavaid haldusmenetlusi inimeste põhiõiguste kaitseks vajadusel ka Sotsiaalministeeriumi vastu. Paragrahvis 7 sätestatakse, millise osa 2021. aasta riigieelarvest moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt ja millest need koosnevad. Paragrahvis 7 sätestatud kulude ja investeeringute vahendite kasutamisel järgitakse Eesti kui NATO-liikmesriigi kohustusi. Paragrahvis 8 sätestatakse, millises osas on 2021. aasta riigieelarve tulude laekumise korraldus erinev RES § 59 sätestatust. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. Lõikes 1 sätestatakse, et Välisministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid selles ulatuses tohib Välisministeerium soetada uut põhivara. See seondub nii välisesinduste kasutatava, kui ka Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse kasutatava põhivaraga. Tegemist nn ühekordsete tehingutega, mis oluliselt mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmääraga vahendite mahtu ning mida seetõttu ei ole otstarbekas arvestada ministeeriumi valitsemisala kululaes. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga ja samuti sellest, et teabe enneaegne avalikustamine võib mõjutada tehingute asjaolusid, ei planeerita neid vahendeid 2021. aasta riigieelarvesse ning sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Paragrahvis 9 on esitatud Eesti Haigekassa eelarvepositsioon põhitegevuse tulemina. Eelarvepositsiooni aluseks on Eesti Haigekassa nõukogus 14. augustil 2020. aasta kinnitatud eelarvepositsiooni ettepanek, Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos maksutulude osas ning valitsuskabineti 29. septembri 2020. aasta otsus eraldada haigekassale tegevustoetust. Selliselt arvestatakse kriisi mõjuga haigekassa eelarvele, milleks kohustab riiki Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 4 ning viiakse haigekassa positsioon kooskõlla riigi eelarvestrateegiaga 2021–2024. Paragrahv arvestab RES § 6 sätestatuga. Paragrahvis 10 on antud Maanteeametile õigus katta kohalikele omavalitsustele üle antud teede teehoiu kulusid kuni jooksva aasta lõpuni. Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Maanteeameti ettepaneku alusel. Riigitee ja sellega kaasnevate teehoiu kohustuste üleandmine toimub valduse üleandmise tulemusena, mille kohta koostatakse vara üleandmise-vastuvõtuakt. Valduse üleandmisele järgneb notariaalselt sõlmitud lepingu sõlmimine ja vastavate kannete tegemine kinnistusraamatus. Seega riigitee ja sellega kaasnevate kohustuste üleandmine, millest alates tuleb arvestada ka vastavate teehoiu vahendite tagamisega kohaliku omavalitsuse üksusele, 331 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri toimub valduse üleandmise hetkel (kuupäeval). Reeglina toimub valduse üleandmine kevadel või sügisel. Aasta alguse seisuga ei ole otstarbekas teed üle anda, sest Maanteeameti talihoolduse lepinguid ei saa automaatselt üle anda, aga KOV peab kohe hoolduse tagama. Kuna eelarveaasta keskel tee üleandmisel ei ole riigieelarve toetusfondi real selle tee rahadega arvestatud, tuleb tagada KOVile rahastus kuni eelarveaasta lõpuni. Seega eraldab Maanteeamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. Uuest aastast on rahad arvestatud toetusfondi hulgas. 332 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISAD LISA 1 RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2021-2024 RAHASTAMISKAVA Tabel 315. Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 rahastamiskava, tuhat eurot RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 Kokku Riigiülene välisvahendite uue perioodi (uute fondide) lisandunud toetused Riigiülene revisjon 12 481 770 313 000 13 178 492 543 000 13 819 410 745 000 13 844 710 862 000 0 -260 000 -258 000 -460 000 Riigikogu Kantselei Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Vabariigi Presidendi Kantselei Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Riigikontroll Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Õiguskantsleri Kantselei Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Riigikohus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Vabariigi Valitsus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Riigikantselei haldusala Tõhus riik Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmäärata vahendid sh piirmäärata vahendid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 22 383 21 660 12 878 8 782 723 723 4 956 4 599 3 965 634 357 357 5 210 5 210 5 058 152 2 849 2 849 2 735 114 5 411 5 411 3 471 1 941 2 326 871 2 326 871 654 233 1 672 638 22 936 22 936 15 362 13 553 1 809 7 574 7 532 42 811 187 21 972 21 470 12 646 8 824 502 502 4 523 4 512 3 923 589 11 11 5 188 5 188 5 058 130 2 896 2 896 2 735 161 5 421 5 421 3 471 1 950 2 419 260 2 419 260 685 484 1 733 776 17 036 17 036 10 352 8 855 1 497 6 684 6 643 42 793 313 27 996 25 518 14 709 10 809 2 478 2 478 4 537 4 526 3 923 602 11 11 5 188 5 188 5 058 130 2 854 2 854 2 735 119 5 477 5 477 3 471 2 007 2 521 789 2 521 789 704 942 1 816 847 10 261 10 261 10 228 8 854 1 373 33 0 33 770 472 23 165 22 222 12 793 9 429 943 943 4 557 4 547 3 923 623 11 11 5 188 5 188 5 058 130 2 858 2 858 2 735 123 5 566 5 566 3 471 2 095 2 632 707 2 632 707 733 717 1 898 990 9 826 9 826 9 826 8 854 972 0 0 0 733 154 333 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tark ja tegus rahvas Haridus- ja noorteprogramm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Eesti keel ja eestlus Keeleprogramm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tõhus riik Arhiivinduse programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Justiitsministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Õigusriik Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Kaitseministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Julgeolek ja riigikaitse Iseseisev sõjaline kaitsevõime Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 608 310 202 877 589 507 589 507 581 496 444 083 137 413 8 011 7 447 564 206 929 206 929 607 044 186 269 572 792 572 792 563 981 428 396 135 585 8 811 8 325 486 205 951 205 951 638 065 132 407 550 754 550 754 532 562 424 652 107 910 18 192 17 730 462 205 468 205 468 688 272 44 882 502 756 502 756 474 027 431 332 42 695 28 729 28 257 472 216 269 216 269 206 929 143 873 63 056 5 853 5 853 5 853 5 146 707 8 898 8 898 8 848 7 711 1 137 50 50 173 964 135 015 38 949 173 964 173 964 173 669 134 824 38 845 295 191 104 663 017 572 974 90 043 663 017 481 127 398 993 325 844 73 149 82 134 81 139 995 205 951 157 415 48 536 5 864 5 864 5 864 5 147 717 8 706 8 706 8 656 7 711 945 50 50 172 067 133 072 38 996 172 067 172 067 171 772 132 881 38 892 295 191 104 726 840 638 129 88 710 726 840 556 147 450 080 373 033 77 047 106 066 103 449 2 618 205 468 182 775 22 694 5 864 5 864 5 864 5 147 717 8 386 8 386 8 336 7 711 625 50 50 172 303 133 493 38 810 172 303 172 303 172 008 133 302 38 706 295 191 104 721 493 628 067 93 426 721 493 556 908 395 586 311 773 83 813 161 322 158 099 3 224 216 269 215 775 494 5 864 5 864 5 864 5 147 717 8 265 8 265 8 215 7 711 504 50 50 172 754 134 004 38 749 172 754 172 754 172 458 133 813 38 645 295 191 104 715 595 621 597 93 998 715 595 554 734 439 272 354 445 84 827 115 462 109 839 5 623 334 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Kollektiivkaitses osalemine Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Luure ja eelhoiatus Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Keskkond Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Põllumajandus ja kalandus Kalandus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Kultuuriministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Kultuur ja sport Kultuur Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Sport Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Rahvastik ja sidus ühiskond Lõimumisprogramm Kulud RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 65 755 57 485 54 210 3 275 8 270 4 338 3 931 58 602 47 309 46 888 421 11 293 3 023 8 270 57 533 190 384 82 556 107 829 184 374 184 374 181 396 75 449 105 947 2 979 2 715 264 6 010 6 010 5 900 4 282 1 618 110 110 274 394 230 183 44 210 266 651 219 372 219 349 184 407 34 942 23 23 47 279 47 279 40 276 7 003 7 742 7 742 7 742 64 695 58 847 55 523 3 324 5 847 4 245 1 602 53 114 46 915 46 687 228 6 199 2 308 3 891 52 884 191 172 79 909 111 262 185 619 185 619 183 555 73 079 110 476 2 064 2 064 0 5 553 5 553 5 479 4 693 786 74 74 257 894 215 549 42 344 251 539 218 980 218 957 184 210 34 747 23 23 32 559 32 559 25 218 7 341 6 354 6 354 6 354 66 622 61 783 58 401 3 382 4 839 3 261 1 578 41 378 38 049 37 860 189 3 330 2 090 1 240 56 583 160 336 80 114 80 222 154 464 154 464 152 150 72 493 79 657 2 314 2 314 0 5 872 5 872 5 799 5 233 566 74 74 243 735 200 999 42 736 236 388 203 659 203 636 168 483 35 154 23 23 32 729 32 729 25 195 7 534 7 347 7 347 7 347 63 846 61 186 57 828 3 359 2 660 2 660 0 40 076 39 113 38 924 189 963 963 0 56 939 129 358 80 114 49 244 123 934 123 934 121 620 72 493 49 127 2 314 2 314 0 5 424 5 424 5 350 5 233 117 74 74 241 320 200 310 41 010 231 520 198 644 198 621 165 293 33 328 23 23 32 876 32 876 25 195 7 681 9 799 9 799 9 799 335 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Maaeluministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus, toit ja maaelu Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Kalandus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Infoühiskond E-riigi ja sideturu arendamise programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Küberturvalisuse programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmäärata vahendid Energeetika Energeetika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Ehitus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Kulud sh piirmääraga vahendid RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 5 478 2 265 437 620 57 618 380 002 437 620 409 148 406 665 53 276 353 389 2 483 2 189 294 28 472 28 428 2 109 26 319 44 44 1 049 815 6 098 256 501 261 53 036 448 224 501 261 468 646 466 518 49 008 417 511 2 128 1 863 265 32 614 32 570 2 122 30 449 44 44 894 932 7 298 48 432 882 52 844 380 037 432 882 406 816 404 825 48 996 355 830 1 990 1 713 278 26 066 26 022 2 092 23 930 44 44 1 072 361 9 798 1 417 044 52 844 364 200 417 044 400 075 398 068 48 996 349 072 2 007 1 713 294 16 969 16 925 2 092 14 833 44 44 1 023 839 524 641 525 174 62 194 55 958 53 423 18 260 35 163 2 535 1 869 666 6 236 6 086 4 256 1 829 150 150 31 156 31 156 31 156 2 433 28 723 259 264 111 496 111 496 20 232 91 264 147 769 146 775 48 515 451 523 443 408 60 759 55 081 52 654 18 303 34 350 2 427 1 869 558 5 678 5 678 4 256 1 422 0 0 22 816 22 816 22 816 2 344 20 472 166 333 21 452 21 452 11 197 10 254 144 881 144 196 63 195 432 593 639 768 58 661 53 247 50 820 19 212 31 607 2 427 1 869 558 5 414 5 414 4 257 1 157 0 0 6 741 6 741 6 741 2 356 4 385 123 031 16 314 16 314 10 208 6 106 106 718 106 223 71 377 428 456 595 383 22 188 17 894 15 925 14 104 1 821 1 969 1 869 100 4 294 4 294 4 256 38 0 0 2 397 2 397 2 397 2 352 45 86 074 11 367 11 367 9 839 1 527 74 708 74 228 73 316 336 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Transport Transport Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Rahandusministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tõhus riik Finantspoliitika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Halduspoliitika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Regionaalpoliitika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Riigi rahandus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Siseministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Rahvastik ja sidus ühiskond Tugev kodanikuühiskond Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Üleilmne eestlus Kulud sh piirmääraga vahendid RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 98 261 993 375 618 697 201 697 201 474 773 254 274 220 499 222 428 174 426 48 002 235 751 130 794 104 957 235 751 4 278 4 278 4 271 7 68 558 63 452 41 510 21 942 5 106 4 005 1 101 88 292 88 292 25 935 62 357 74 623 74 292 54 744 19 549 331 331 446 004 395 850 50 153 20 741 4 784 4 781 4 751 31 3 3 391 389 386 81 001 685 375 310 645 024 645 024 463 982 208 367 255 615 181 042 141 616 39 426 217 563 119 017 98 546 217 513 4 335 4 335 4 328 7 65 197 61 638 40 335 21 302 3 560 2 558 1 001 73 896 73 896 16 507 57 390 74 135 73 804 54 959 18 845 331 331 451 860 409 016 42 844 16 752 2 996 2 993 2 963 30 3 3 198 196 193 34 847 494 375 119 883 929 883 929 766 538 208 407 558 130 117 391 114 533 2 859 192 368 118 138 74 230 192 318 4 336 4 336 4 329 7 63 076 59 516 39 444 20 073 3 560 2 558 1 001 51 493 51 493 16 512 34 981 73 463 73 132 54 965 18 167 331 331 438 223 404 734 33 489 16 225 2 989 2 986 2 956 30 3 3 193 192 189 912 479 375 104 913 179 913 179 798 397 208 441 589 956 114 783 113 903 879 167 034 118 178 48 856 166 984 4 329 4 329 4 329 0 54 780 52 221 39 444 12 778 2 558 2 558 0 38 825 38 825 16 512 22 313 69 101 68 770 55 005 13 765 331 331 414 452 384 176 30 277 15 575 2 964 2 962 2 956 5 3 3 193 192 189 337 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Riigikogus esindatud erakondade rahastamine Kulud sh piirmääraga vahendid Siseturvalisus Siseturvalisus Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Heaolu Sotsiaalkindlustuse programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Laste ja perede programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tööturuprogramm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Hoolekandeprogramm Kulud sh piirmääraga vahendid RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 3 2 2 1 570 1 566 453 1 112 4 4 8 584 8 038 7 068 970 546 545 1 5 413 5 413 5 413 425 262 425 262 401 300 359 162 42 138 23 962 18 064 5 898 5 886 176 277 445 5 608 731 4 095 380 2 459 197 2 459 127 4 892 2 454 234 70 70 788 678 788 678 16 988 771 690 760 475 760 404 9 116 751 288 71 71 85 110 85 110 51 059 3 2 2 1 582 1 578 470 1 107 4 4 6 564 5 973 4 960 1 013 591 591 0 5 413 5 413 5 413 435 107 435 107 408 822 368 558 40 264 26 285 25 860 425 6 197 983 271 805 5 926 177 4 389 389 2 755 751 2 755 751 4 834 2 750 916 0 0 811 218 811 218 16 709 794 509 739 720 739 641 8 917 730 724 80 80 81 530 81 530 50 245 3 2 2 1 116 1 113 461 652 4 4 6 514 5 958 5 051 907 556 556 0 5 413 5 413 5 413 421 997 421 997 396 691 364 878 31 814 25 306 25 222 83 6 514 772 259 646 6 255 126 4 658 469 3 035 083 3 035 083 4 838 3 030 245 0 0 812 702 812 702 18 807 793 895 729 341 729 261 8 916 720 346 80 80 80 265 80 265 52 185 3 2 2 472 468 461 7 4 4 6 533 5 977 5 016 961 556 556 0 5 413 5 413 5 413 398 877 398 877 373 795 344 577 29 217 25 082 24 999 83 6 703 732 251 746 6 451 985 4 814 261 3 177 190 3 177 190 4 841 3 172 349 0 0 819 076 819 076 18 807 800 269 746 324 746 245 8 916 737 329 80 80 70 764 70 764 52 185 338 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri sh piirmäärata vahendid Soolise võrdõiguslikkuse programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tervis Inimkeskse tervishoiu programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tervist toetavate valikute programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Tervist toetava keskkonna programm Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Välisministeerium sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Välispoliitika Välispoliitika Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid Investeeringud sh piirmääraga vahendid Arengukoostöö ja humanitaarabi Kulud sh piirmääraga vahendid sh piirmäärata vahendid RES 2021 RES 2022 RES 2023 RES 2024 34 051 1 920 1 920 1 218 702 1 790 796 1 763 443 1 758 904 168 721 1 590 183 4 539 4 343 196 20 322 20 322 15 862 4 460 7 031 7 031 5 105 1 926 93 829 89 610 4 219 93 829 78 827 72 473 68 391 4 082 6 354 6 354 15 002 15 002 14 864 137 31 285 1 170 1 170 893 277 1 808 594 1 785 169 1 783 461 169 293 1 614 169 1 708 1 511 196 17 290 17 290 15 091 2 199 6 135 6 135 4 232 1 902 88 116 83 897 4 219 88 116 73 367 70 313 66 231 4 082 3 054 3 054 14 749 14 749 14 612 137 28 079 1 078 1 078 893 185 1 856 304 1 834 116 1 832 572 153 092 1 679 480 1 543 1 511 32 16 070 16 070 15 091 979 6 118 6 118 4 233 1 885 88 354 84 135 4 219 88 354 73 579 70 525 66 443 4 082 3 054 3 054 14 775 14 775 14 638 137 18 579 907 907 893 14 1 889 471 1 867 518 1 866 006 145 190 1 720 817 1 511 1 511 0 15 863 15 863 15 091 772 6 090 6 090 4 232 1 858 88 354 84 135 4 219 88 354 73 569 70 515 66 433 4 082 3 054 3 054 14 785 14 785 14 648 137 339 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 2 PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA VALITSEMISALADE KULUTUSED ADMINISTRATIIVSELT MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI Tabel 316. Põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade kulutused administratiivselt majandusliku sisu järgi, tuha eurot 2020 RE, tuh eur KULUTUSED konsolideeritud Vabariigi Valitsus 2020.a osakaal SKP-st, % 2021 RE, tuh eur 2021.a osakaal SKP-st, % 2021/2020 Muutus Muutus muutus 2021/2020, 2021/2020 osakaal tuh eur RE, % SKP-st, % 11 876 261 44,8 12 481 770 44,2 -0,56 605 509 5,1% 2 390 212 9,0 2 326 871 8,2 -0,77 -63 341 -2,7% 2021.a osakaal RE-st, % 18,6 Riigikogu Kantselei 22 190 0,1 22 383 0,1 0,00 192 0,9% 0,2 Presidendi Kantselei 4 805 0,02 4 956 0,02 0,00 151 3,1% 0,04 Riigikohus 6 203 0,02 5 411 0,02 0,00 -792 -12,8% 0,04 Riigikontroll 5 200 0,02 5 210 0,02 0,00 10 0,2% 0,04 Õiguskantsleri Kantselei 2 730 0,01 2 849 0,01 0,00 120 4,4% 0,02 14 541 0,05 22 936 0,08 0,03 8 395 57,7% 0,18 Haridus- ja Teadusministeerium 761 604 2,9 811 187 2,9 0,00 49 583 6,5% 6,5 Justiitsministeerium 169 692 0,6 173 964 0,6 -0,02 4 272 2,5% 1,4 Kaitseministeerium 636 642 2,4 663 017 2,3 -0,05 26 375 4,1% 5,3 Keskkonnaministeerium 173 218 0,7 190 384 0,7 0,02 17 166 9,9% 1,5 Kultuuriministeerium 278 109 1,05 274 394 0,97 -0,08 -3 715 -1,3% 2,20 Maaeluministeerium 425 546 1,6 437 620 1,55 -0,05 12 074 2,8% 3,51 1 031 005 3,9 1 049 815 3,7 -0,17 18 810 1,8% 8,4 315 603 1,2 235 751 0,8 -0,35 -79 851 -25,3% 1,9 406 961 1,5 446 004 1,6 0,05 39 042 9,6% 3,6 5 629 209 21,2 5 886 176 20,9 -0,37 256 967 4,6% 47,2 83 195 0,3 93 829 0,3 0,02 10 634 12,8% 0,8 Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium 340 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 3 ÜLEVAADE TÄIENDAVATEST VAHENDITEST PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA VALITSEMISALADE LÕIKES Tabel 317. Ülevaade täiendavatest vahenditest põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes, tuhat eurot Kokku 2021 2022 2023 2024 461 846 427 199 378 305 417 664 Riigikogu 191 204 2 579 736 Toom-Kooli 9 rekonstrueerimine 141 204 2 501 673 Toom-Kooli 3 rekonstrueerimine 50 78 63 0 0 0 7 971 0 0 Vabariigi Valitsus 5 150 IKT täiendavad investeeringud 5 000 Ruhnu tankla 150 Riigikantselei 7 925 30. aastat Eesti taasiseseisvumisest 1 000 Riigikantselei tugevdamine 200 Rahukohtu 1 investeeringud ja sisustus 1 140 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 5 585 7 971 Haridus- ja Teadusministeerium 45 742 36 833 57 642 111 306 Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) 22 400 12 160 20 400 42 400 6 080 10 200 21 200 Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) teiste valitsemisalade jaotamata osa Ülikoolide halduslepingud 12 800 12 800 12 800 12 800 Kolledžide rahastamiseks 1 200 1 200 1 200 1 200 Eesti keel 2 500 412 219 76 Tartu Ülikooli investeeringud Jakobi 4 3 100 3 100 Koolivõrgutoetused 3 100 HEV koolide üleminek KOVile (rendimaksed) Kahe riigigümnaasiumi rajamine Tallinnasse 230 1 274 12 966 33 706 Justiitsministeerium 2 200 0 0 0 Tõhusam esmatasandi õigusabi ja kodaniku teenused 2 200 Kaitseministeerium 50 300 93 200 41 800 32 900 Kaitsekulude taseme hoidmine 50 300 47 200 41 800 12 900 Kaitseinvesteeringute programm 20 000 Rannikukaitse tugevdamine 46 000 Keskkonnaministeerium 1 400 0 0 0 25 940 5 700 2 700 2 700 Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi rakendamine 2 700 2 700 2 700 2 700 Filmitootmine 3 000 Jalgpallihallid (Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Jõhvi) 6 000 Spordikeskused ja staadionid (Kohtla-Järve spordikeskus, Loksa spordikeskuse staadion, Sillamäe spordikompleksi Kalevi staadion) 5 400 Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) Kultuuriministeerium 1 400 Pärnu Läänemere Kunstisadam 500 MTÜ Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing 500 Järvamaa Muuseumi SA Ajakeskus Wittenstein 300 SA Kunstihoone rekonstrueerimine 3 540 341 3 000 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2021 2022 2023 2024 26 625 28 865 49 710 12 400 12 160 20 400 42 400 6 100 6 100 6 100 6 100 2 365 1 210 Tallinna Linnateater 3 000 Muinsuskaitseamet 1 000 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 80 533 Laevandus 7 700 Merendus 1 000 Jäämurdevõimekus 4 000 E-residentsus 2 500 Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) Varudekeskus 2+2 projekteerimine 5 000 2+2 Tartu maantee ehitus Kärevere - Tartu 10 000 kruusateed kõvakatte alla 10 000 juhtumipõhised toetused (KOV) 20 000 Rohuküla sadama kai kasutuskõlblikkuse taastamine 20 Põhja-Sakala vald Võhma-Reegoldi kergliiklustee 8 000 113 200 Tuletornide rekonstrueerimiseks 1 613 252 Maaeluministeerium 4 800 0 0 0 Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) 4 800 Rahandusministeerium 7 000 3 000 3 000 3 000 Saaremaa silla riigi eriplaneering 1 000 Hajaasustuse programm 1 750 Väikesaarte programm (pargas) 250 Jõgeva linna keskväljaku renoveerimine 1 000 Rahapesu Andmebüroo Siseministeerium Perepoliitika ja globaalne eestlus – rahvastik ja sidus ühiskond 3 000 3 000 3 000 3 000 24 265 37 216 34 884 14 249 3 000 Siseturvalisuse programm 900 Piirissaare piiripost 327 Kolme kopteri täiendav meeskond ja tehnikud - lennuvõimekuse arendamine 1 500 1 500 1 500 1 500 Uus laev - PPA ja PÄA laevastiku ja merepääste investeeringud 4 000 12 000 12 000 12 000 Sisekaitsereserv - kriisideks valmisolek 2 000 Sisekaitseakadeemia Kase tänava ühiselamute rekonstrueerimine 1 200 1 200 1 200 749 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõgeva Kogudus kirikuhoone ehitus ja sisustus 1 000 Siseministeeriumi hoone ehitus – Siseministeeriumi valitsemisala kinnisvara Sotsiaalministeerium Teadus- ja arendustegevusele täiendavad vahendid (Frascati metoodika) Tegevustoetus Eesti Haigekassale 10 338 22 516 20 184 202 400 213 450 203 835 200 064 142 700 131 000 123 100 400 400 400 65 850 72 435 76 564 2 000 143 400 Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskus 4 500 Kliiniliste psühholoogide kutseaasta ja vaimse tervise valdkond 1 000 Geenivaramu 1 000 Pensioni tõus 50 000 COVIDi tegevusteks 5 000 Välisministeerium 4 000 3 000 3 000 3 000 Diplomaatia arenguprogramm 3 000 3 000 3 000 3 000 E-residentsus 1 000 342 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 4 VÄLISTOETUSED FONDIDE LÕIKES JA CO2 KVOOT Tabel 318. Välistoetuste jaotus fondide lõikes ja CO2 kvoot, mln eurot Välistoetus (mln eurot) Allikas KOKKU Üleriigilised jaotamata toetused Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Struktuurifondide tehniline abi Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks Ühtekuuluvusfond CO2 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Norra ja EMP finantsinstrument Sveitsi-Eesti Koostööprogramm Euroopa naabrusinstrumendi programm Euroopa territoriaalse koostöö programm Muud (otsetoetused asutustele) Siseturvalisuse valdkonna fondid 343 Riiklik Toetus kaasfinantseering kokku (mln (mln eurot) eurot) 1 433,0 120,0 1 553,0 283,6 327,6 95,7 15,5 0,7 143,3 14,3 19,6 171,3 140,7 15,7 0,0 0,2 15,8 172,7 16,4 29,4 22,0 13,0 2,7 0,1 1,9 0,0 6,0 0,6 30,0 2,5 0,0 0,0 4,1 5,6 2,2 313,0 349,6 108,7 18,2 0,8 145,2 14,3 25,6 171,8 170,7 18,2 0,0 0,3 19,9 178,3 18,6 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 5 INVESTEERINGUTE, INVESTEERINGUTOETUSTE JA RIIGI KINNISVARA AS-I KAUDU TEHTAVATE KINNISVARAINVESTEERINGUTE NELJA-AASTANE KAVA Tabel 319. Investeeringute, investeeringutoetuste ja RKAS kaudu tehtavate kinnisvarainvesteeringute 4aastane kava, tuhat eurot 2 021 2 022 2 023 2 024 Riigieelarves ja Riigi Kinnisvara AS planeeritud investeeringud ja investeeringutoetused -1 040 716 -945 927 -1 131 985 -910 552 Investeeringud riigieelarves -398 794 -369 110 -379 521 -321 556 Investeeringutoetused Hoonestatud kinnisvara investeeringud Riigi Kinnisvara AS eelarvest* Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone (kogu arendus) Rahukohtu 1 ja 2 hoonete renoveerimine -564 387 -494 515 -676 566 -525 499 -30 071 -35 973 -36 598 -21 598 -2 015 0 0 0 -1 823 0 0 0 -21 598 -21 598 -21 598 -21 598 -4 635 -14 375 -15 000 0 -47 465 -46 330 -39 300 -41 900 -28 910 -41 790 -39 300 -41 900 Optimeerimisreserv Optimeerimisreserv (Siseministeerium) Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projektid Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigieelarves ja Riigi Kinnisvara AS planeeritud investeeringud ja investeeringutoetused grupiti Kinnisvara -18 555 -4 540 0 0 -963 180 -863 625 -1 056 087 -847 054 -435 394 -328 714 -299 387 -180 248 Teed ja rajatised -207 447 -242 303 -485 370 -501 888 Muud investeeringud -210 194 -165 594 -83 644 -20 281 Kaitseotstarbeline erivarustus -51 450 -77 412 -138 175 -97 443 IT investeeringud -36 428 -25 760 -24 187 -22 249 Masinad ja seadmed -11 663 -5 596 -6 655 -6 372 Transpordivahendid -9 185 -16 926 -16 955 -17 107 Inventar Riigieelarves planeeritud investeeringud ja investeeringutoetused allikate lõikes Välisvahenditest -1 420 -1 319 -1 716 -1 467 -963 180 -863 625 -1 056 087 -847 054 -539 960 -473 453 -636 184 -507 935 -423 220 -390 172 -419 903 -339 119 -963 180 -857 175 -1 026 817 -829 494 Riigikogu Inventar -723 -502 -2 478 -943 -9 -9 -9 -9 IT investeeringud -307 -199 -199 -199 Riigikogu hoonete renoveerimine -395 -282 -2 258 -723 -12 -12 -12 -12 Vabariigi Presidendi Kantselei Inventar -428 -13 -13 -13 -13 -13 -13 -13 Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -415 0 0 0 -8 735 -8 020 -39 0 Riigituludest Valitsemisalade investeeringud liikide ja objektide lõikes: IT investeeringud Riigikantselei haldusala 344 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2 021 2 022 2 023 2 024 IT investeeringud -1 809 -49 -39 0 Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine -2 272 -1 329 0 0 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -4 654 -6 643 0 0 -66 059 -74 428 -69 102 -23 859 -25 294 -26 164 -44 277 -21 332 -7 568 -15 137 -7 568 0 -583 -504 -479 -489 -2 366 -2 375 -2 038 -2 038 -25 907 -25 907 -12 953 0 -4 341 -4 341 -1 787 0 -295 -295 -295 -295 -217 -217 -217 -217 -78 -78 -78 -78 -103 064 -118 949 -169 529 -119 122 -37 -37 -37 -37 -39 852 -33 266 -20 697 -15 901 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Gümnaasiumivõrgu korrastamine HEV koolivõrgu korrastamine HTM valitsemisala investeeringud Muud investeeringud Põhikoolivõrgu korrastamine Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuur Justiitsministeeriumi valitsemisala IT investeeringud Masinad ja seadmed Kaitseministeeriumi valitsemisala Garnisonide kalmistute renoveerimine Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine Inventar -149 -48 -444 -195 -1 936 -2 158 -2 493 -2 377 -51 450 -77 412 -138 175 -97 443 -1 330 -800 0 0 -867 -1 667 -3 750 0 Maa soetused -1 556 -696 -665 -250 Masinad ja seadmed -5 836 -2 798 -3 188 -2 885 -52 -69 -80 -34 -54 676 -45 033 -19 723 -2 388 -1 846 -1 546 -1 046 -1 046 -5 187 -4 493 -1 000 0 Kaitsealade külastuskorralduse taristu -500 -480 -170 0 Masinad ja seadmed -633 -333 -1 167 -1 167 Muud investeeringud -347 -83 0 0 Pool-looduslike koosluste säilitamine -900 -1 150 -1 166 0 -15 000 -12 632 -5 000 0 IT investeeringud Kaitseotstarbeline erivarustus Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimine Liitlaste taristu Muud investeeringud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala IT investeeringud Jäätmete ringmajandus ressursitootlikkuse tõstmine Transpordivahendid -263 -175 -175 -175 Veemajandustaristute arendamine -30 000 -24 140 -10 000 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Eesti Kontsert SA -37 666 -25 890 -10 040 -8 440 -600 -500 -500 -500 -23 -23 -23 -23 -336 0 0 0 -32 -32 -32 -32 -200 -150 -150 -150 -3 864 -2 864 -2 864 -2 864 -18 356 -4 066 -1 016 -1 016 Eesti Lastekirjanduse Keskus põhivara soetus Eesti Rahvusraamatukogu hoone IT investeeringud Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Muinsuskaitseamet Muud investeeringud 345 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2 021 2 022 2 023 2 024 Rahvusringhääling -8 017 -16 417 -3 617 -2 017 Tehvandi Spordikeskus SA -4 437 -1 837 -1 837 -1 837 Hiiumaa Spordikeskus -1 800 0 0 0 Maaeluministeeriumi valitsemisala IT investeeringud -82 314 -76 715 -38 049 -8 700 -2 284 -2 108 -2 108 -2 108 Kalanduse rakenduskava investeeringud -12 508 -8 456 -1 154 0 -80 -80 -80 -80 -66 832 -65 677 -34 478 -6 263 -575 -360 -195 -215 -34 -34 -34 -34 -466 969 -384 264 -613 412 -622 264 -4 000 -3 000 -284 0 -985 -656 -465 -450 -3 000 -3 350 0 0 -5 100 0 0 0 -8 500 -7 508 0 0 -91 0 0 0 Inventar -1 250 -1 250 -1 250 -1 250 IT investeeringud Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus Kodutoetus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamiseks Kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamine Korterelamute rekonstrueerimine -6 202 -5 326 -5 326 -4 776 -4 000 -4 000 -1 986 0 -3 040 -3 040 -3 040 -3 040 -9 389 -1 266 -1 266 -1 266 -91 000 -10 000 -4 851 0 Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamine -41 329 -27 040 0 0 -4 200 -4 200 -5 100 0 -417 -417 -417 -417 Maanteeameti maa ost -1 500 -1 500 -1 500 -1 500 Muud investeeringud -4 720 -495 -495 -495 Pärnu lennujaama rekonstrueerimine -17 300 0 0 0 Rail Baltic arendus Regionaalsete ettevõtete toetamine elektriühenduste loomiseks Riigimaanteede remondi koondprojekt -74 173 -142 664 -447 039 -494 691 -1 745 0 0 0 -131 963 -110 954 -107 167 -107 171 Suurinvestori toetus -2 500 -2 500 -2 500 -2 500 Taastuvenergia kasutuselevõtt -1 879 -970 -970 -970 0 -20 000 -20 000 0 -6 576 -6 576 -3 288 0 -3 280 0 0 0 -12 500 -11 667 0 0 Laborite sisseseade Maaelu arengukava investeeringud Masinad ja seadmed Transpordivahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine Arbavere puursüdamike hoidlad Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine E20 Tallinn - Narva maantee liiklussõlmede ehitamine E265 Tallinna ringtee ehituse II etapp Elamute elektripaigaldiste ajakohastamine Lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine Maanteeameti hoonete renoveerimine Tallinna Linnahalli renoveerimine Tallinn-Keila-Paldiski liiklusjuhtimissüsteemi rekonstrueerimine Tallinn-Keila-Paldiski; Keila-Riisipere raudtee remont II Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus 346 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2 021 2 022 2 023 2 024 Tapa - Narva raudtee rekonstrueerimine -3 683 0 0 0 Tapa - Tartu raudtee rekonstrueerimine -1 153 0 0 0 TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas -2 992 -2 992 0 0 0 -123 -123 -123 -1 973 -612 -360 -360 -10 000 -10 000 -1 975 0 -4 354 0 0 0 -120 -120 -120 -120 Veeteede Ameti Rohuküla tootmisbaasi renoveerimine 0 -167 -167 -167 Veeteede süvendamine 0 -400 0 -400 -1 358 -1 358 -1 358 -1 358 -478 0 0 0 -20 -113 -2 365 -1 210 Transpordivahendid Tuletornid Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine Veeteede Ameti hoonete renoveerimine Väikeelamute energiatõhususe suurendamine Ühendusvõimaluste parandamine ühistranspordipeatustes Rohuküla sadama kai kasutuskõlblikkuse taastamine Võhma-Reegoldi kergliiklustee rajamine -200 0 0 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala IT investeeringud -61 413 -42 079 -27 678 -10 280 -6 349 -4 595 -4 595 -3 393 -397 -397 -397 -397 -47 805 -37 087 -22 686 -6 490 -6 862 0 0 0 Siseministeeriumi valitsemisala Isikut tõendavate dokumendi väljaandmine -28 576 -30 050 -28 844 -28 546 -1 350 -1 350 -1 350 -1 350 IT investeeringud Masinad ja seadmed Muud investeeringud Regionaalsed kinnisvarainvesteeringute toetused -10 354 -7 331 -6 097 -6 097 Masinad ja seadmed -2 385 -60 -60 -60 Muud investeeringud -2 543 -2 175 -2 175 -2 175 -100 -100 -100 -100 Transpordivahendid -8 558 -16 264 -16 292 -16 445 Õhusõidukite hooldus ja varuosad -1 758 -1 570 -1 570 -1 570 Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste loomine -1 200 -1 200 -1 200 -749 -327 0 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Erihoolekandeasutused -45 909 -47 884 -44 560 -1 591 -12 168 -9 514 -7 840 0 Haiglavõrk Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse projekteerimine IT investeeringud -7 000 -15 240 -19 295 0 -6 025 -3 606 -844 0 -4 680 -1 787 -1 623 -1 591 -16 036 -13 237 -14 959 0 0 -4 500 0 0 -6 354 -3 054 -3 054 -3 054 Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks Tervisekeskused Viljandi haigla uue aktiivravihoone projekteerimine Välisministeerium IT investeeringud -400 -400 -400 -400 Muud investeeringud -170 -170 -170 -170 Transpordivahendid -330 -330 -330 -330 347 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2 021 Välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringud *Sisaldab ainult Vabariigi otsustatud investeeringuid 2 022 -5 454 Valitsuse poolt 348 2 023 -2 154 2 024 -2 154 -2 154 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 6 RIIGIEELARVELISTE ASUTUSTE LIIKMELISUS JA LIIKMEMAKSUD Tabel 320. Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud, eurodes Programm 2020 EA Liikmemaksud kokku Organisatsioone kokku Riigikogu Kantselei Organisatsioonide arv Balti Assamblee (BA) Parlamentidevaheline Liit (IPU) IPU+12+grupp Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA) Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon (ASGP) Euroopa Liidu Liikmesriikide Euroopa Liidu Küsimustega Tegelevate Komisjonide ja Euroopa Parlamendi Esindajate Konverents (COSAC) Parlamentaarne Euroopa Liidu Infovahetus (IPEX) Läänemeremaade Parlamentaarne Konverents (BSPC) Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee - (EMPA) Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) Riigikontroll Organisatsioonide arv Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (INTOSAI) INTOSAI regionaalne töörühm Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsioon (EUROSAI) Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing Õiguskantsler Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Ombusdsmanide Instituut (IOI) Euroopa lasteombudsmanide võrgustik (ENOC) Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik ( ENNHRI) Riigikohus Organisatsioonide arv EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks (ACA Europe) Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents (CECC) 21 543 586 344 137 000 11 91 380 15 750 600 349 Muutu s% 27 061 494 20% 339 137 000 0% 11 91 380 15 750 730 2021 EA 5 700 6 500 4 600 5 000 480 500 2 300 3 710 2 550 2 550 6 000 6 000 7 440 4 630 200 1 081 3 250 1 081 3 468 468 459 459 154 3 850 3 154 3 850 3 750 750 1 100 1 100 2 000 2 000 12 425 9 12 425 9 3 500 3 500 3 200 3 200 0% 0% 0% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm EL Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus (NPSJC) Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik (ETJN) Maailma Konstitutsioonikohtute Konverents (WCCJ) Rahvusvaheline Kohtunike Koolituse Organisatsioon (IOJT) Keskkonnaõigusega teglev Euroopa Liidu Kohtunike Foorum (EUFJE) Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon (VCCE) Lissaboni Võrgustik (LNCE) Vabariigi Valitsus Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) Euroopa Arengufond (EDF) Riigikantselei Organisatsioonide arv NATO strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskus Lätis HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (ECML) Euroopa Rahvuskeelte Assotsiatsioonide Ühendus (EFNIL) Euroopa Nõukogu noortepoliitika struktuuri ja Euroopa Nõukogu Noortefond (EYF) Haridusalaste saavutuste hindamise rahvusvaheline ühing (IEA; ICCS) Euroopa Hariduslike Erivajadustega Pedagoogika Arendamise Agentuur (OECD PISA) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; PISA) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (EU-HOPE) Haridusalaste saavutuste hindamise rahvusvaheline ühing (IEA) Rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud ITERi ja termotuumasünteesi arendamise Euroopa ühisettevõte (ITER) Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBEC) Euroopa võrguinfrastruktuur (EGI) Euroopa Kvaliteediagentuuride Register (EQAR) 2020 EA 2021 EA 2 000 2 000 2 725 2 725 1 000 1 000 0 0 0 0 0 0 0 5 290 000 2 0 5 290 000 2 1 260 000 1 284 000 4 030 000 25 000 1 4 006 000 25 000 1 25 000 25 000 598 175 617 876 Keeleprogramm 34 13 670 34 13 948 Keeleprogramm 1 500 1 500 Haridus- ja noorteprogramm 8 386 8 386 Haridus- ja noorteprogramm 10 500 10 500 Haridus- ja noorteprogramm 17 149 17 150 Haridus- ja noorteprogramm 60 000 60 000 Haridus- ja noorteprogramm 0 0 Haridus- ja noorteprogramm 60 000 63 400 43 400 43 400 13 900 15 300 25 104 27 184 10 000 10 000 5 410 5 410 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Haridus- ja noorteprogramm 350 Muutu s% 0% 0% 3% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; programmid PIAAC, TALIS, INES) Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Põhjamaade Ministrite Nõukogu (NORDPLUS) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. 2020 EA 2021 EA 80 000 80 000 5 000 5 000 192 000 215 000 2 000 2 000 Euroopa Haridusinspektorite Koostöö Organisatsioon (SICI) Haridus- ja noorteprogramm 3 000 3 000 Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; CERI ) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse proportsionaalselt kõikidele programmidele. 5 800 8 358 Haridus- ja noorteprogramm 7 977 9 191 Haridus- ja noorteprogramm 6 909 8 059 Arhiivindusprogramm 1 950 1 950 Arhiivindusprogramm 55 55 Arhiivindusprogramm 950 950 Arhiivindusprogramm 1 850 2 550 Arhiivindusprogramm 165 185 Arhiivindusprogramm 2 900 2 900 Arhiivindusprogramm 150 150 Arhiivindusprogramm 700 700 Arhiivindusprogramm 1 000 1 000 Arhiivindusprogramm 500 400 Arhiivindusprogramm 1 250 250 Arhiivindusprogramm 0 0 182 700 190 729 19 19 1 178 1 219 12 650 11 763 7 825 6 895 97 330 103 776 Ülemaailmne kutsemeistrivõistlus WorldSkills Üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus EuroSkills Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) Rahvusvaheline Heliarhiivide ühendus (IASA) Dokumendi Elutsükli Foorum (DLM Forum) Rahvusvaheline Filmiarhiivide Föderatsioon (FIAF) Rahvusvaheline köite- ja paberikonservaatorite assotsiatsioon (IADA) Pikaajalise digitaalse säilitamise avatud sihtasutus (OPF) Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAC) Euroopa Filmiarhiivide Ühendus (ACE) APEF (Archives Portal Europe Foundation) Rahvusvaheline Arhiiviuuringute Keskus (ICARUS) Rahvusvaheline käsikirjalise tekstituvastuse koostöövõrgustik (READ COOP SCE) Euroopa riigiarhivaaride Ühendus JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Alaline Vahekohus (PCA) Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT) Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (HCCH) Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 351 Muutu s% 4% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Riikide Korruptsioonivastane Ühendus (GRECO) Rahvusvaheline Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioonide Ühendus (CEP) Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik (EJTN) Rahvusvaheline Prokuröride Assotsiatsioon (IAP) Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide Koostöövõrgustik (ENFSI) Euroopa Äriregistri Ühendus (EBRA) Euroopa Kinnistusregistrite Assotsiatsioon (ELRA) Pärimisregister (ENWRA) Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministeeriumite õigusloomealase koostöö võrgustik (LEGICOOP) Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon (EUROPRIS) Euroopa Ametlike Väljaannete Foorum (EFOG) Euroopa ohvrite õiguste võrgustik (ENVR) Euroopa Energiatururegulaatorite Ühendus (CEER) Euroopa Regionaalsete Energiatururegulaatorite Ühendus (ERRA) KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv NATO Hooldus- ja Varustusagentuur (NSPA) Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)- julgeolekuinvesteeringud (NSIP) Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)-sõjaline eelarve Rahvusvaheline Sõjeväemeditsiini Komitee (ICMM) Ülemaailmse Sõjeväespordi Nõukogu (CISM) NATO ühtne seiresüsteem (AGS) ÜRO (rahuvalveoperatsioonide) liikmemaks Euroopa Kaitseagentuur (EDA) Euroopa Liidu Sõjalise Operatsioonide Ühiskulude Rahastamise Mehhanism (ATHENA) Euroopa Liidu Sateliidikeskus (EUSC) 2020 EA 2021 EA Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 7 800 8 576 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 3 008 3 056 2 600 2 725 2 000 2 000 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 3 804 3 804 15 000 15 400 1000 2 000 300 300 9 355 10 365 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 650 650 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 3 500 3 500 0 0 0 0 11 200 11 200 3 500 3 500 7 432 486 19 7 677 831 18 Kollektiivkaitses osalemine 6 000 7 000 Kollektiivkaitses osalemine 648 000 691 423 Kollektiivkaitses osalemine 1 409 000 1 580 030 Kollektiivkaitses osalemine 2 055 2 055 Kollektiivkaitses osalemine 8 400 8 400 Kollektiivkaitses osalemine 13 000 0 Kollektiivkaitses osalemine 2 003 286 2 236 522 Kollektiivkaitses osalemine 46 389 70 313 Kollektiivkaitses osalemine 169 609 203 852 Kollektiivkaitses osalemine 20 676 24 253 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 352 Muutu s% 3% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Avatud Taeva lepingu Konsultatiivkomisjon (OSCC) Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) Kaitsealane arenguabi Strateegiline õhutransport (SAC) NATO Küberkaitsekeskus (CCDCOE) Euroopa Transpordi Koordineerimise Keskus (MCCE) C2 oivakeskus Hollandis International Humanitarian Fact-Finding Commission (IHFFC) KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Ramsari 1971. a konventsioon rahvusvahelistest märgaladest (RAMSAR) Rio de Janeiro 1992. a bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD) Washingtoni 1973. a konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest (CITES) New Yorki 1992. a ÜRO Kliimamuutuse raamkonventsioon (UNFCCC) ÜRO Genfi 1979. a piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon ja selle neli protokolli (EMEP) Helsingi 1992. a Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon (HELCOM) Mereuurimise Nõukogu (ICES) Viini 1985. a osoonikihi kaitse konventsiooni Montreali 1987. a protokolli Londoni (1990) ja Kopenhageni (1992) parandused Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) EuroGeographics Läänemeremaade Nõukogu Baltic21 sekretariaadi kaasfinantseerimine Pan-Euroopa metsakaitse protsess (MPCFE) Rahvusvaheline koostöö programm õhu kaudu leviva saaste mõju hindamiseks ja jälgimiseks (ICP FORESTS) Euroopa metsade geneetilise varu programm (EUFORGEN) ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) 2020 EA 2021 EA 2 800 2 800 1 033 846 1 093 669 240 000 1 394 275 396 000 240 000 1 065 842 414 000 Kollektiivkaitses osalemine 19 015 17 528 Kollektiivkaitses osalemine 20 000 20 000 Kollektiivkaitses osalemine 135 144 1 265 769 1 268 633 60 57 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 1 808 1 850 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 5 481 6 300 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2 115 2 100 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 9 976 12 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2 285 2 300 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 184 577 190 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 57 539 59 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 88 795 133 000 20 968 0 25 118 25 400 7 109 8 000 0 0 1 000 1 000 236 300 5 000 5 000 20 000 15 000 Kollektiivkaitses osalemine Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kollektiivkaitses osalemine Kollektiivkaitses osalemine Kollektiivkaitses osalemine Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 353 Muutu s% 0% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus Keskkonnakaitse ja -kasutuse (ECMWF) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Veelindude ja märgalade büroo programm Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Keskkonnakaitse ja -kasutuse Informatsiooni Koda (GBIF) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Baseli konventsioon programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kyoto protokoll programm Euroopa nahkhiirte kaitse leping Keskkonnakaitse ja -kasutuse (EUROBATS) programm Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kasutamise Organisatsioon programm (EUMETSAT) Keskkonnakaitse ja -kasutuse HIRLAM programm Euroopa meteoroloogiateenistuste Keskkonnakaitse ja -kasutuse ühendus (EUMETNET) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Aarhusi konventsioon programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kõrbe konventsioon (UNCCD) programm Bonni konventsioon rändliikide kaitsest Keskkonnakaitse ja -kasutuse ja sellega seotud lepped programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Maailma Looduskaitseliit (IUCN) programm Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude Keskkonnakaitse ja -kasutuse kaitse lepe (AEWA) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Stockholmi konventsioon programm Läänemere kalanduse nõukogu (BSAC) Kalandus Kaugpüügi Nõukogu (LDAC) Kalandus Rahvusvaheline vaalakaitse komisjon Kalandus (IWC) Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite Keskkonnakaitse ja -kasutuse protokoll (PRTR) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse IMPEL-i võrgustik (IMPEL) programm Kliimamuutuste konventsiooni tehingute Keskkonnakaitse ja -kasutuse register (ITL) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse ARGOS Konsortsium programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC) programm Euroopa rõngastuskeskusi koondav Keskkonnakaitse ja -kasutuse katusorganisatsioon (EURING) programm Rahvusvaheline Keskkonnakaitse ja -kasutuse Muuseumiorganisatsioon (ICOM) programm Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Keskkonnakaitse ja -kasutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) programm UNECE säästva arengu alane hariduse Keskkonnakaitse ja -kasutuse strateegia (ESD) programm 354 2020 EA 2021 EA 73 000 73 000 2 051 2 200 3 555 3 555 1 271 1 550 2 125 2 200 1 473 1 700 1 400 1 200 654 322 612 050 8 905 20 000 8 903 8 850 500 1 000 2 883 2 900 2 392 2 500 14 356 14 500 2 000 2 000 2 297 2 400 3 500 2 021 3 500 2 021 19 354 22 000 500 500 5 000 5 000 304 400 6 365 6 400 2 630 2 630 110 110 417 417 250 250 500 500 Muutu s% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis Vee ja tervise protokoll (PWH) Minamata konventsioon Puhta ning produktiivse mere ja ookeani ühisinitsiatiiv (JPI Oceans) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya Protokoll (NP) Elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste koostöökogu (IPBES) Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing (EuroSDR) Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa maastikukonventsioon (ELC) programm Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede Keskkonnakaitse ja -kasutuse kaitse ja kasutamise konventsioon (ELC) programm OECD: Ressursitõhususe ja Keskkonnakaitse ja -kasutuse ringmajanduse suunas liikumise programm tööprogramm Maa Jälgimise Grupp ja Maa Jälgimise Keskkonnakaitse ja -kasutuse Süsteemide Süsteem (GEO) programm Veeprobleemid muutuvas maailmas Keskkonnakaitse ja -kasutuse ühisinitsiatiiv (JPI Water) programm Euroopa looduslike liikide ja nende Keskkonnakaitse ja -kasutuse elupaikade kaitse konventsioon programm KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Ühinenud Rahvaste hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) Kultuur suurliikmemaks UNESCO maailmapärandi fond (WHC) Kultuur UNESCO vaimse pärandi kaitse fond Kultuur (ICH) Europan Audiovisual Observatory (EAO) Kultuur Rahvusvaheline Kultuuripärandi Säilitamise ja Restaureerimise Kultuur õppekeskus (ICCROM) Maailma Anti-dopingu Agentuur Kultuur (WADA) Filmi- ja audiovisuaalloomingu koostootmise ja levi toetuse Euroopa Kultuur Fondi osalisleping "Eurimages" Soome-ugri Rahvaste Kultuur Konsultatiivkomitee Euroopa Nõukogu laiendatud Spordi Kultuur osalisleping (EPAS) ARS Baltika Kultuur UNESCO mitmekesisuse fondi Kultuur vabatahtlik sissemakse (IFCD) 355 2020 EA 2021 EA 500 1 000 750 750 1 062 1 100 3 084 3 200 1 982 2 000 0 0 4 000 4 000 0 0 0 0 0 0 0 0 10 000 0 0 0 365 300 368 000 23 23 110 000 112 000 1 200 1 200 1 200 1 200 3 000 3 300 1 600 1 500 9 000 10 000 125 000 128 500 6 000 6 000 8 000 8 000 0 0 1 200 1 200 Muutu s% 1% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Osalemine Euroopa Liidu Noorteorkestri töös (EUYO) EL Põhjamõõtme kultuuripartnerlus (NDPC) Kremerata Baltika Põhja-Balti mobiilsus- ja residentuuriprogramm Europeana ehk Euroopa Digitaalraamatukogu (EDL) Council of the Baltic States, läänemeremaade kultuuripärandi monotooringugrupp UNESCO Haagi konventsioon (vabatahtlik sissemakse) II protokolli komiteesse kandideerimine/osalemine IFACCA EUNIC klastrite liikmemaks MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERI UMI valitsemisala Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Transpordi Foorum (ITF) (arve esitaja OECD) Balti Teedeliit MTÜ (BRA) Business and Industry Programm Nordic Council of Ministers (BI) Euroopa Posti ja Telekommunikatsioonide Konverents (CEPT) (arve esitaja ECO) Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Peakonverents (CGPM/BIPM) Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC) Euroopa Kommunikatsioonibüroo (ECO) Euroopa Telekommunikatsiooni Standartite Instituut (ETSI) Euroopa Energia Harta Rahvusvaheline Tuletornide Assotsiatsioon (IALA) Rahvusvaheline Administratiivinfosüsteemide Nõukogu (ICA) Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) Rahvusvaheline Hüdrograafia Organisatsioon (IHO) Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) Rahvusvaheline Sideregulaatorite Grupp (IRG) Rahvusvaheline Elektriside Liit (ITU) Raudtee Koostöö Organisatsioon (OSShD) 2020 EA 2021 EA Kultuur 6 500 6 500 Kultuur 6 000 6 000 Kultuur 25 000 25 000 Kultuur 25 000 25 000 Kultuur 15 000 15 000 Kultuur 0 2 000 Kultuur 15 000 10 000 Kultuur Kultuur 600 5 000 600 5 000 6 208 000 6 139 500 55 55 Transport 14 663 16 364 Transport Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond 20 000 20 000 0 0 166 130 Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond 51 500 58 000 Transport 39 000 39 000 E-riik ja sideturu arendamine 8 711 8 700 E-riik ja sideturu arendamine 9 459 8 690 Energeetika 3 517 3 831 16 800 16 800 4 047 3 500 Transport 50 993 50 993 Transport 17 600 16 100 Transport 19 200 19 200 E-riik ja sideturu arendamine 13 000 13 000 E-riik ja sideturu arendamine 76 000 75 000 100 000 110 000 E-riik ja sideturu arendamine Transport E-riik ja sideturu arendamine Transport 356 Muutu s% -1% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) Euroopa riikide laevakontrolli organisatsioon (Paris MOU) Rahvusvaheline Navigatsiooniliit (PIANC) Maailma Teede Liit (PIARC) Ülemaailmne Postiliit (UPU) Maailma Energeetika Nõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ (WEC-estonia) Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsioon (ISA) Euroopa Autoregistrite Assotsiatsioon (EREG) Rahvusvahelise Mootorsõidukite Tehnilise Kontrolli Komitee (CITA) Rahvusvaheline Juhieksamite Komisjon (CIECA) Euroopa Maanteeametite direktorite Konverents (CEDR) Euroopa Legaalmetroloogia koostööorgan (WELMEC) Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML) Euroopa Ehituskontrolli Konsortsium (CEBC) Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Põhjadimensiooni transpordi ja logistika partnerlus (ND Translog Mou) NDPTL Document Lifecycle Management Forum (DLMF) Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA) (arve esitaja OECD) Rahvusvaheline mereõnnetuste uurimise foorum (MAIIF) NATO Energiajulgeoleku keskus (ENSEC COE) Intsidendikäsitlejate ja turvameeskondade foorum (FIRST) Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO ASBL) Euroopa Meediaregulaatorite Ühendus (EPRA) Eesti Standardikeskus MTÜ OECD turismikomitee NORDICAO Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut MTÜ 2020 EA 2021 EA Transport 8 400 8 000 Transport 43 300 34 500 Transport 2 300 2 300 3 100 41 000 5 800 46 000 Energeetika 9 450 9 000 Transport 3 300 3 300 Transport 5 000 5 600 Transport 4 900 4 900 Transport 8 700 10 000 Transport 22 000 20 000 820 700 1 450 1 450 1 320 1 250 10 000 8 500 2 456 306 2 512 836 22 540 22 540 350 350 28 884 32 663 1 419 1 000 0 0 Küberturvalisus 1 800 1 800 Küberturvalisus 1 000 1 000 E-riik ja sideturu arendamine 2 800 3 800 800 800 0 5 000 4 600 4 600 920 500 850 000 Transport E-riik ja sideturu arendamine Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Ehitus Energeetika Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Transport E-riik ja sideturu arendamine Energeetika Transport Energeetika Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Transport E-riik ja sideturu arendamine 357 Muutu s% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon EUROCONTROL Rahvusvaheliste Näituste Büroo (BIE) Euroopa Geoloogiateenistuste Ühendus (EGS) Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ Ühistranspordikeskused (7 MTÜ-d) MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Organisatsioon (EUROFISH) Euroopa Põllumajandusliku Uuringu Algatus (EURAGRI) Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond (IFAD) Euroopa Liidu põllumajandusfondide makseagentuuride IT juhtide organisatsioon (Panta Rhei) OECD säästvate põllumajandussüsteemide bioloogiliste ressursside juhtimise ühine teadusprogramm (CRP BIO) Taimetervise alaste teadusuuringute koordineerijate ja rahastajate võrgustik (EUPHRESCO) Rahvusvahelisele Taimede Geneetiliste Ressursside Instituut (ECPGR) Vihmutite ja Drenaaži Rahvusvaheline Komisjon (ICID) Toidus ja Põllumajanduses Kasutatavate Taimsete Geneetiliste Ressursside Leping (ITPGRFA) Rahvusvaheline Epizotoloogia Büroo (OIE) Euroopa Loomakasvatuse Assotsatsioon (EAAP) Loomsete geneetiliste ressursside Euroopa piirkondlik teabekskus (ERFP) Euroopa Suu- ja Sõrataudi Komisjon (EUFMD Commission) Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO) OECD Seemneskeemide Ühing Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV) Programm 2020 EA 2021 EA Transport 841 593 981 503 12 000 15 000 4 500 5 000 1 290 000 1 081 000 512 8 700 0 0 0 0 352 000 353 277 21 21 164 077 166 577 36 900 36 900 Põllumajandus, toit ja maaelu 2 000 2 000 Põllumajandus, toit ja maaelu 45 000 45 000 3 000 3 000 750 750 Põllumajandus, toit ja maaelu 4 000 4 000 Põllumajandus, toit ja maaelu 2 000 2 000 Põllumajandus, toit ja maaelu 2 500 0 Põllumajandus, toit ja maaelu 37 802 43 140 Põllumajandus, toit ja maaelu 3 661 3 700 Põllumajandus, toit ja maaelu 800 800 Põllumajandus, toit ja maaelu 4 100 0 Põllumajandus, toit ja maaelu 25 460 25 460 Põllumajandus, toit ja maaelu Põllumajandus, toit ja maaelu 3 100 10 000 3 100 10 000 Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Transport Transport Transport Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm. Kalanduse programm (2programmi) Kalandus Põllumajanduse, toidu ja maaelu programm. Kalanduse programm (2programmi) Põllumajandus, toit ja maaelu Põllumajandus, toit ja maaelu 358 Muutu s% 0% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Rahvusvaheline Teravilja Teaduse ja Tehnoloogia Assotsioon (ICC) Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon (ISTA) Teravilja ja söödakaubanduse assotsiatsioon (GAFTA) Analüüsikeemikute Ametlik Assotsiatsioon (AOAC INTERNATIONAL) Eesti Aiandusliit RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Maksuadministratsioonide Organisatsioon (IOTA) Rahvusvaheline Tolliorganisatsioon (WCO) SISEMINISTEERIUMI valitsemisala Organisatsioonide arv Ülemaailmne Tuletõrje Föderatsioon (CTIF) Euroopa Tuletõrjeohvitseride Liit (FEU) Euroopa Politsei Spordiliit (USPE) Rahvusvaheline Politseiorganisatsioon Interpol (ICPO) Rahapesu töögrupp Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Ülemailmne Migratsiooniameti juhtide Konverents (GDISC) Euroopa Liidu Varjupaiga Tugiamet (EASO) Euroopa tuletõrje- ja päästekoolide Assotsiatsioon (EFSCA) TETRA and Critical Communications Association (TCCA) Rahvusvaheline Politseiassotsiatsioon (IPA) Läänemere piirkonna organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise operatiivkomitee (TF-OC) Läänemereregiooni piirikontrolli koostööorganisatsioon (BSRBCC) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet (FRONTEX) Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF) Euroopa Politseiamet (EUROPOL) Euroopa Meresõiduohutuse Agentuur (EMSA) Põhja ja Baltimaade Naispolitseinike Võrgustik (NBNP) Euroopa Naispolitseinike Võrgustik (ENP) 2020 EA 2021 EA Põllumajandus, toit ja maaelu 0 0 Põllumajandus, toit ja maaelu 6 000 6 000 Põllumajandus, toit ja maaelu 700 700 Põllumajandus, toit ja maaelu 150 150 Põllumajandus, toit ja maaelu 0 0 99 000 99 000 9 9 Riigi rahandus 13 200 13 200 Riigi rahandus 27 800 28 800 60 112 27 67 420 28 Siseturvalisus 800 800 Siseturvalisus Siseturvalisus 1 200 550 1 200 Siseturvalisus 20 962 28 500 5 500 5 000 22 138 22 138 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 550 550 Siseturvalisus 950 950 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus Siseturvalisus/Kodanikuühisko nd 359 Muutu s% 0% 11% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Euroopa Rannavalvefoorum (ECGFF) Rahvusvaheline Merepääste Föderatsioon (IMRF) Euroopa Liikluspolitsei võrgustik (TISPOL) Eesti Siseaudiitorite Ühing MTÜ (ESAÜ) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk (OSCE) Euroopa Veepolitsei Võrgustik (AQUAPOL) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni piiriturvalisuse riiklike kontaktpunktide võrgustik (OSCE BSM NFP) Biomeetria Instituut 2020 EA 2021 EA Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 420 420 Siseturvalisus 5 000 5 000 Siseturvalisus 630 350 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 Siseturvalisus 0 0 1 962 1 962 430 400 439 842 28 26 14 500 15 000 146 000 146 000 10 000 10 000 176 150 176 150 3 500 3 500 15 800 15 800 4 500 4 500 1 200 1 200 2 100 2 100 6 000 5 100 8 000 8 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Siseturvalisus/Kodanikuühisko nd SOTSIAALMINISTEERIUM valitsemisala Organisatsioonide arv Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Sotsiaalkindlustuse programm Assotsiatsioon (ISSA) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Tööturuprogramm Läänemeremaade Nõukogu riskilaste Laste ja perede programm ekspertgrupp (EGCC) Keskkonnatervise programm, Maailma Tervishoiuorganisatsioon Terviseriskide programm, (WHO) Tervishoiusüsteemi programm Uimastite kuritarvitamise ning Keskkonnatervise programm, ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu Terviseriskide programm, võitlemise koostöögrupp (Pompidou Tervishoiusüsteemi programm Group) Keskkonnatervise programm, Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse Terviseriskide programm, heaolu partnerlus (NDPHS) Tervishoiusüsteemi programm Keskkonnatervise programm, WHO tubaka tarbimise leviku Terviseriskide programm, vähendamise raamkonverents (FCTC) Tervishoiusüsteemi programm Keskkonnatervise programm, Rotterdami Konventsiooni Fond (RC) Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm Keskkonnatervise programm, OECD keskkonnatervise- ja ohutuse Terviseriskide programm, programm (EHS Programme) Tervishoiusüsteemi programm Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm Tööturuprogramm (EPR) Ravimijärelevalve asutuste rahvusvaheline koostööorganisatsioon Tervishoiusüsteemi programm (PIC/S) Ülemaailmne Tööinspektsioonide Tööturuprogramm Assotsiatsioon (IALI) Euroopa võrdõiguslikkuse organite Soolise võrdõiguslikkuse võrgustik (EQUINET) programm 360 Muutu s% 2% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm WHO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) vee ja tervise protokolli rakendamise toetus OECD tervisevaldkonna vabamakse Rahvusvaheline Vähiregistrite Assotsiatsioon (IACR) Rahvusvaheline Rahvatervise instituutide Assotsiatsioon (IANPHI) Euroopa partnerlus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järelevalve valdkonnas (EPSO) Euroopa ToiduinfoVõrgustik (EuroFIR) Euroopa Mürgistusteabekeskuste ja Kliiniliste Toksikoloogide Ühing (EAPCCT) ÜRO vananemise töögrupp Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS University of St Andrews-liikmemaks HBSC uuringu koordineerimiskeskusele (Contributions HBSC) OECD vabamakse olla keskkonna, tervise ja ohutuse programmi osas Euroopa sotsiaaluuringu ERIC liikmemaks (ESS ERIC) Medical Dictionary for Regulatory Activities (MedDRA) andmebaas VÄLISMINISTEERIUM Organisatsioonide arv Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) Euroopa Nõukogu (CE) Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) Üldine tuumakatsetuste keelustamise lepingu Organisatsioon (CTBTO) Keemiarelva keelustamise Organisatsioon (OPCW) 2020 EA 2021 EA 750 750 2 000 2 000 Terviseriskide programm 150 150 Terviseriskide programm 7 800 7 800 Tervishoiusüsteemi programm 6 500 6 520 Terviseriskide programm 1 650 1 650 400 480 3 000 3 000 Terviseriskide programm 100 100 Terviseriskide programm 3 300 3 300 2 000 2 000 13 000 22 742 0 0 4 370 000 20 4 370 000 20 Välispoliitika 370 000 370 000 Välispoliitika 161 000 161 000 Välispoliitika 350 000 350 000 Välispoliitika 168 000 168 000 Välispoliitika 1 810 000 1 810 000 Välispoliitika 165 000 165 000 Välispoliitika 49 000 49 000 Välispoliitika 32 000 32 000 Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm Keskkonnatervise programm Hoolekandeprogramm Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm Sotsiaalkindlustuse programm, Hoolekandeprogramm, Soolise võrdõiguslikkuse programm, Laste ja perede programm, Tööturuprogramm, Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, Tervishoiusüsteemi programm Inimkeskse tervishoiu programm 361 Muutu s% 0% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Programm Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) ÜRO erikohtud (ICTY,ICTR, IRMCT) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) Läänemeremaade Nõukogu sekretariaat (CBSS) Holokausti mälestamise Rahvusvaheline Ühendus (IHRA) Wassenaari Kokkulepe (WA) Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Rahvusvahelise Mereõiguse Kohus (ITLOS) EL välisteenistuse toetusorganisatsioon (EUFASA) Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Intsituut (EUISS) Hübriidohtudega võitlemise oivakeskus (Hybrid Coe) NATO Energiajulgeoleku keskus (ENSEC Coe) 2020 EA 2021 EA Välispoliitika 11 500 11 500 Välispoliitika Välispoliitika 12 000 1 020 000 12 000 1 020 000 Välispoliitika 89 900 89 900 Välispoliitika 30 000 30 000 Välispoliitika Välispoliitika 4 300 5 300 4 300 5 300 Välispoliitika 5 500 5 500 Välispoliitika 200 200 Välispoliitika 6 300 6 300 Välispoliitika 60 000 60 000 Välispoliitika 20 000 20 000 362 Muutu s% 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 7 TOETUSTE ANDMINE JURIIDILISTELE ISIKUTELE VALITSEMISALADE JA PROGRAMMIDE LÕIKES Lisas on kajastatud valitsemisalade ja programmide lõikes toetuste andmine juriidilistele isikutele (välja arvatud mitterahalised toetused ja toetused riigiasutustele), kellele riigiasutus eraldab vahendeid tegevuskulude katteks või investeeringute tegemiseks üle 10 000 euro aastas. Tabel 321. Toetuste andmine juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes (välja arvatud mitterahalised toetused ja toetused riigiasutustele), tuhat eurot 2020 määratud 2021 RE Toetused kokku Vabariigi Presidendi Kantselei SA Eesti Koostöö Kogu SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum MTÜ 20. Augusti Klubi Riigikantselei haldusala Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Eesti Rahvusraamatukogu, EL infokeskus Tegevuskulu deks 664 049 286 230 13 18 13 12 333 333 NATO Strategic Communications Centre of Excellence (liikmemaks) Haapsalu Linnavalitsus Investeering Tegevuskulu uteks deks 107 163 623 684 0 286 230 13 18 13 12 0 108 0 108 83 83 25 25 Investeering uteks 55 952 0 0 0 58 SA Eesti Mälu Instituut 10 MTÜ Civitas 50 MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts 37 Tallinna Teletorn SA 10 Eesti Rahvusringhääling 60 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 265 130 0 272 540 3 100 Haridus ja noored 165 676 0 173 276 3 100 Tallinna Tehnikaülikool 43 402 Tallinna Ülikool 21 052 Tartu Ülikool 55 779 Eesti Maaülikool 12 721 Eesti Kunstiakadeemia 3 100 7 697 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 21 Estonian Business School 192 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 6 633 Eesti Olümpiakomitee 270 270 Kutsekoda SA 568 568 1 676 2 440 SA Audentes SA Eesti Rakenduskõrgkoolid SA Euroopa Kool SA Kultuurileht 363 42 42 2 802 2 802 127 127 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud 2021 RE Tegevuskulu deks Investeering Tegevuskulu uteks deks 842 842 SA Tartu Ülikooli Kliinikum Spordikoolituse ja - Teabe SA 135 135 SA Archimedes 3 211 - Hariduse Infotehnoloogia SA 3 115 - SA Innove 5 391 - Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon 99 264 SA Teaduskeskus Ahhaa 369 45 701 1 887 645 255 1 807 501 3 818 201 93 1 366 151 25 88 10 879 3 775 26 374 SA Eesti Teadusagentuur Eesti Teaduste Akadeemia Hariduse Infotehnoloogia SA BioCC OÜ Cybernetica AS Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Estonian Business School Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Protobios OÜ SA Kultuurileht STACC OÜ Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium MTÜ Loodusajakiri Keeleprogramm SA Archimedes Justiitsministeeriumi valitsemisala Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum SA Iuridicum SA Eesti Mälu Instituut MTÜ Inimõiguste Instituut SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond Erinevad asutused esmatasandi õigusabi osutamiseks Tartu Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia, Riigiõiguse Sihtkapital Eesti Advokatuur Muud väiksemahulised toetused Investeering uteks 0 99 264 0 0 0 0 7 583 7 583 15 1 129 250 256 0 675 262 342 50 190 190 7 583 7 583 15 1 129 250 256 0 0 845 845 500 300 4 225 63 500 300 4 225 63 0 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala 45 258 582 46 202 1 367 Iseseisev sõjaline kaitsevõime 21 309 0 19 236 0 Kaitseliit 21 309 Kollektiivkaitses osalemine 370 364 19 236 0 524 0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud 2021 RE Tegevuskulu deks Investeering Tegevuskulu uteks deks 370 524 Kaitseliit Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus 19 976 Kaitseliit 18 092 19 459 558 558 MTÜ Eesti Reservohvitseride Kogu 32 10 Eesti Kaitsetöötuse Liit 75 75 MTÜ Eesti NATO Ühing 45 45 MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemia 42 42 1 085 1 085 Toetused koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Laskespordiklubi Mälk SA CR14 Valitsemisalaülesed projekti- ja tegevustoetused Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi sõjaajaloo valdkonna projektid Garnisonide kalmistute renoveerimisprojektid 24 247 47 47 0 2 926 3 603 Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni-, teadus-arenduse- ja kaitsetööstuse jms projektid Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektid 0 582 2 195 2 458 1 190 679 539 174 174 Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojektid Investeering uteks 0 1 367 37 37 545 1 330 Toetus Kaitseväe harjutusala mõjupiirkonda jäävatele omavalitsusele (Anija, Kuusalu, LääneHarju, Narva-Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa, Võru) Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 21 347 500 22 113 300 Keskkonnakaitse ja -kasutus 21 347 500 22 113 300 Erametsakeskus 2 380 0 4 200 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 3 037 500 3 000 292 292 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 64 64 Eesti Looduskaitse Selts 32 32 Riigimetsa Majandamiskeskus 183 0 Eesti Jahimeeste Selts 100 100 17 17 15 534 14 700 Eesti Keskkonnahariduse Ühing Keskkonnainvesteeringute Keskus, keskkonnaprogramm Kultuuriministeeriumi valitsemisala Kultuur 115 804 111 611 2 482 2 163 1 635 1 656 1 628 7 890 2 858 184 Eesti Draamateater SA Vene Teater SA Rakvere Teatrimaja SA Ugala Teater SA Endla Teater SA Teater Vanemuine SA Eesti Noorsooteater SA Kuressaare Teater SA 365 11 381 5 544 202 60 64 14 113 953 109 807 2 482 2 220 1 635 1 653 1 628 7 880 2 940 169 300 13 685 9 048 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud Virumaa Muuseumid SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA Eesti Vabaõhumuuseum SA Eesti Tervishoiu Muuseum SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA Rannarootsi Muuseum SA Hiiumaa Muuseumid SA Narva Muuseum SA Pärnu Muuseum SA Saaremaa Muuseum SA Eesti Kunstimuuseum SA Eesti Meremuuseum SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA Eesti Ajaloomuuseum SA Eesti Kontsert SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor SA Eesti Filmi Instituut SA Kultuurileht SA Vanalinna Teatrimaja SA Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Kunstihoone SA UNESCO Rahvuslik Komisjon SA Rahvusooper Estonia Eesti Rahvusringhääling Eesti Rahvusraamatukogu Lõimumine Integratsiooni SA Sport Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Tehvandi Spordikeskus SA Eesti Olümpiakomitee MTÜ Spordikoolituse ja -Teabe SA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Energeetika Elering AS, taastuvenergia Nordic Energy Research, Norra ja Baltimaade koostööleping edendamaks energiauuringuid ja analüüse Balti riikides Tallinna Tehnikaülikool, energiamajanduse arengukava aastani 2030 teadus- ja arendustegevuse programmi (ENMAK TA) tegevused AS Alara Ehitus AS Alara Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Tegevuskulu deks 974 95 2 218 825 400 184 263 407 847 607 9 668 4 511 817 1 813 6 207 3 397 1 022 551 2 769 208 675 669 136 9 569 34 995 7 288 776 776 3 418 613 1 005 1 464 336 2021 RE Investeering Tegevuskulu uteks deks 50 974 85 65 2 114 840 7 353 134 242 154 390 187 888 537 63 9 726 4 564 480 822 120 1 745 530 5 311 3 397 1 022 611 2 709 200 675 662 136 9 564 2 017 34 291 1 532 7 207 0 776 776 5 837 3 371 100 547 5 737 993 1 464 367 Investeering uteks 63 600 8 017 368 0 4 637 200 4 437 170 888 24 000 136 826 37 500 4 292 4 000 0 172 0 100 100 120 72 100 100 25 418 366 0 0 72 100 100 12 953 0 20 000 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud Ettevõtluse Arendamise SA AS Alara AS Metrosert SA Akrediteerimiskeskus MTÜ Eesti Standardikeskus SA EXPO 2020 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, mis lahendavad riigi olulisi regionaalarengu, ettevõtluse ja kodanikuühiskonna strateegiadokumentidest tulenevaid ülesandeid. SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Noorte Ettevõtjate Assotsatsioon MTÜ MTÜ Tarbijate Koostöökoda, majandus- ja taristuministri määruse alusel antav tegevustoetus tarbijate nõustamiseks ja teavitamiseks ning tarbijate kollektiivsete huvide esindamiseks Tallinna Linnavalitsus, Linnahalli renoveerimine E-riigi ja sideturu arendamine 2021 RE Tegevuskulu deks 22 734 156 179 40 350 1 000 Investeering Tegevuskulu uteks deks 11 883 156 179 345 345 Investeering uteks 390 567 27 20 4 348 AS Eesti Post 1 778 Riigi Infokommunikatsiooni SA 1 936 DigInnest 50 AS Alara 84 Tartu Ülikool 250 Tallinna Tehnikaülikool 250 Küberturvalisuse programm 226 Eesti Interneti SA 300 3 748 20 000 200 1 778 300 1 886 200 84 0 6 0 70 KredEx 150 AS Alara 6 Transport 136 504 Eesti Liinirongid AS AS Tallinna Lennujaam AS Eesti Raudtee 6 23 700 119 847 30 064 29 831 9 620 10 067 17 500 Majandus- ja taristuministri määruse alusel kohalikele omavalitsustele jagatav toetusministeeriumile esitatud taotluste põhjal 17 300 17 300 5 900 17 800 AS Alara Ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele jagatav toetus ühistranspordi korraldamiseks ministeeriumi ja Maanteeameti kaudu (bussiliinidele, praami- ja lennuliiklusele) Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Maaeluministeeriumi valitsemisala Põllumajandus, toit ja maaelu SA Eesti Maaelumuuseumid SA Eesti Piimandusmuuseum Eesti Maaülikool 50 50 79 231 79 899 39 20 720 20 720 1 026 226 351 367 0 0 9 623 9 623 1 026 176 351 0 0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud AS Vireen Tegevustoetused põllumajandus- ja toidusektori MTÜdele, sealhulgas: MTÜ Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit MTÜ Eesti Maaturism Eesti Künniselts Spordiliit Jõud MTÜ Eesti Kulinaaria Instituut Rukki Selts Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Keskus Maaparandusühistud Toetused toidu ekspordivõimaluste edendamiseks MTÜ Eesti Noortalunikud Tallinna Ülikool Toetused piirkondlikele põllumeeste ja talupidajate ühendustele Üleminekutoetused Maaelu ja põllumajanduse arendamise riiklikud toetused Koolikavad ja kaasnevad haridusmeetmed Kalanduse arengutoetused Rahandusministeeriumi valitsemisala Riigi rahandus Ettevõtluse Arendamise SA Innove Archimedes Keskkonnainvesteeringute Keskus Kredex Regionaalpoliitika Toetused kohaliku omavalitsuse üksustele (lisaeelarve meede) Finantspoliitika Audiitorkogu Siseministeeriumi valitsemisala Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna Sihtkapital Usulised ühendused (lisaeelarve meede) Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile taotlusvoorude läbiviimiseks, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse eraldamine Vabaühenduste Liidule, Eesti Külaliikumine Kodukandile, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule. Siseturvalisus Tallinna Linnavalitsus Erinevad toetused projekti „Innovatsioonitiimi loomine ühendministeeriumisse“ osalus 2021 RE Tegevuskulu deks 724 Investeering Tegevuskulu uteks deks 724 428 309 Investeering uteks 196 100 25 10 55 25 17 12 0 20 20 15 10 0 0 0 0 37 0 9 130 0 6 942 7 028 1 773 7 7 706 7 561 2 343 1 860 1 200 1 600 558 0 0 10 4 502 4 357 2 292 70 000 0 70 000 1 500 565 0 0 0 0 70 000 145 145 4 388 2 622 1 761 715 0 0 0 146 1 530 96 10 368 145 145 4 200 2 615 1 759 710 0 0 0 146 0 1 534 96 14 0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud 2021 RE Tegevuskulu deks Investeering Tegevuskulu uteks deks 200 200 242 242 85 85 41 41 60 57 37 17 40 7 60 57 37 17 40 7 600 600 29 9 236 29 9 51 KOVide kaudu antav maakondlikud toetused kogukondliku turvalisuse tõstmiseks Vabatahtlike merepääste seltsid Vabatahlike päästeseltside ja päästjate MTÜ toetused Vabatahtlike ennetustegevuste MTÜ-dele loodud projektitoetused MTÜ Eesti Naabrivalve Eesti Politsei Spordiliidu Eesti Abipolitseinike Kogu MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit Päästeliit Päästeameti projekti toetus kohalikele omavalitsustele "Küttekolded korda" SA Valga Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon Hariduse Infotehnoloogia SA Laste ja perede programm SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi läbiviimiseks MTÜ Lasterikkad pered Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Hoolekanne Eesti Agrenska Fond SA Tervist toetavad valikud Haiglad, toetus HIV positiivsete sünnitajatele rinnapiimaasendaja soetuseks Kohalike omavalitsuste liidud, terviseedendus Inimkeskne tervishoid 0 85 0 151 51 700 4 830 0 0 700 700 0 0 0 0 453 0 443 0 381 3 235 62 0 381 4 387 15 15 20 20 2 778 3 930 17 17 350 350 19 19 19 19 17 918 392 309 36 369 0 3 688 72 Eesti Infektsioonhaiguste Selts, HIV positiivsete patsientide andmekogu Eesti Arst OÜ, Eesti Arst ajakiri Tartu Ülikool, residentuuri korralduskulud, Geenivaramu geeniproovide säilitamiskulu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, veredoonorluse propageerimine Tervishoiuteenuste osutajad, välisriigist tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamine TÜ Kliinikum, rinnavähi varajase avastamise sõeluuringud Mammograaf AS, rinnavähi varajase avastamise sõeluuringud MTÜ Eesti Vähiliit, vähiennetus Välisministeerium Arengukoostöö ja humanitaarabi SA Eesti Idapartnerluse Keskus SA E-Riigi Akadeemia Investeering uteks 0 0 17 918 392 309 36 0 0 0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020 määratud MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud Välispoliitika Tallinna Inglise Kolledž, IB (International Baccalaureate) õpe Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus MTÜ Eesti NATO Ühing 2021 RE Tegevuskulu deks 47 526 Investeering Tegevuskulu uteks deks 47 0 526 96 96 420 10 420 10 370 Investeering uteks 0 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 8. ÜLEVAADE MINISTEERIUMIDE HALDUSALADE KAUPA 2020. AASTA PALGAPOSITSIOONIDEST JA BRUTO KUUPÕHIPALKADEST NING 2019.A VABATAHTLIKUST PERSONALIVOOLAVUSEST Palgapositsioonide analüüs tugineb riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste 2019. ja 2020. aasta palgauuringu andmetele. Hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ja riigi osalusega äriühingute osalemine palgauuringus on vabatahtlik, mistõttu ei ole kõikide haldusalade asutuste esindatus 100%-line. Valimis on kõik töötajad, kes olid 01.05.2019 ja 01.06.2020 seisuga tööl, v.a ministrid, töövaidluskomisjoni juhatajad, riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmed, , tunnipalkade alusel tasustatud töötajad ning juhul kui peale katseaja lõppu töötaja palk muutub, siis katseajal töötaja jääb samuti valimist välja. Palgapositsioonid on kirjeldatud tuginedes aasta kogupalga andmetele, kus kuu põhipalk on 01.06.2020 seisuga ning lisatasud, tulemustasud ja preemiad perioodil 01.05.2019–30.04.2020. Palgapositsiooni arvutamise aluseks on ametikohtadele teenistusgruppidesse paigutamisel antud punktväärtused. Välja on arvutatud sarnaste asutuste grupi keskmise punkti väärtus ning iga asutuse töötaja teenistuskoht suhestatud võrreldava asutuste grupi punktväärtusesse. Seejärel on leitud asutuse keskmine positsioon võrreldava asutuste grupi (s.o põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei, ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, õigus- ja siseturvalisuse valdkonna asutused, IT-asutused, muuseumid, teadus- ja arendusasutused, muud hallatavad asutused, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutused, koolid) suhtes. Lisaks palgapositsioonile on iga asutuse kohta toodud välja 2020. aasta 1. juuni seisuga asutuse bruto kuupõhipalga ülemine (90%) ja alumine (10%) detsiil, ülemine (25%) ja alumine (75%) kvartiil, mediaan ning keskmine bruto kuupõhipalk ja selle tõusuprotsent võrreldes 2019. aasta 1. mai seisuga. Bruto kuupõhipalga andmed on kõrvutatud 2019. aasta vabatahtliku personalivoolavuse näitajaga. Vabatahtliku personalivoolavuse arvutamise aluseks on vaadeldaval perioodil omal soovil lahkunud töötajate osakaal aasta keskmisest töötajate arvust (sh pikaaegsed peatumised, tähtajalised teenistujad). Taustana tuleks jälgida asutuse vabatahtlikku personalivoolavuse pikemat trendi, et selle põhjal oleks võimalik teha juhtimisotsusteks vajalikke järeldusi. 2020. a palgapositsioonid Joonis 57. Asutuste palgapositsioonid põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 120 100 80 60 40 20 0 91 92 100 99 102 101 Riigikogu Kantselei Riigikantselei (-1) Riigikohus (-1) (+1) 2019 2020 371 111 109 107 111 Vabariigi Presidendi Riigikontroll (+4) Kantselei (-2) 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 58. Asutuste palgapositsioonid ministeeriumide võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 120 99 100 95 101 96 96 KEM (+2) KUM (-5) SOM (+2) 93 92 99 98 98 99 98 99 101 99 98 107 105 105 106 110 112 KAM (-2) MKM (+1) JUM (+2) 80 60 40 20 0 MEM (-7) HTM (-1) VÄM (+1) 2019 RAM (+1) SIM (+2) 2020 Joonis 59. Asutuste palgapositsioonid ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 160 140 120 100 80 91 83 89 88 92 91 97 88 94 92 93 92 95 98 96 94 99 92 99 98 92 99 97 93 101 100 99 95 101 99 105 118 112 113 117 116 113 113 124 123 125 132 127 123 135 144 60 40 2019 Lennuamet (-9) AKI (+4) Konkurentsiamet (-8) Veeteede Amet (-2) TTJA (+4) RTK (+3) Kaitseressursside Amet (-1) Maanteeamet (-13) Muinsuskaitseamet (+2) Maa-amet (+6) Ravimiamet (+1) Keeleinspektsioon (+2) Patendiamet (+6) Tööinspektsioon (+6) Terviseamet (+6) Rahvusarhiiv (-3) Veterinaar- ja Toiduamet (-1) Statistikaamet (+2) Sotsiaalkindlustusamet (-1) PRIA (+4) SVVK voliniku kantselei (-6) Keskkonnaamet (+3) 0 Põllumajandusamet (-6) 20 2020 Joonis 60. Asutuste palgapositsioonid õigus- ja siseturvalisuse valdkonna asutuste võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 120 100 87 86 89 88 91 88 90 89 80 82 91 98 100 105 103 103 104 104 107 Politsei- ja Piirivalveamet (-2) Kohtud (+1) Kaitsevägi (+3) 115 121 60 40 20 0 Häirekeskus (-1) Keskkonna- Päästeamet (-3) inspektsioon (-1) Maksu- ja Tolliamet (-1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (+9) 2019 372 Vanglad (+2) 2020 Prokuratuur (+6) 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 61. Asutuste palgapositsioonid IT-asutuste183 võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 118 120 100 80 103 96 91 80 99 92 101 106 103 102 113 105 103 99 60 40 20 0 HITSA (SA) RIK (-5) RMIT (-4) TEHIK (+9) 2019 RIA (-4) SMIT (0) RIKS (SA) (-13) KEMIT (+14) 2020 Joonis 62. Asutuste palgapositsioonid muuseumite võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 120 100 80 60 40 20 86 87 85 90 87 97 92 95 103 98 98 101 100 102 91 106 112 126 123 94 0 Eesti Narva Haapsalu ja MaaeluMuuseum (SA) Läänemaa muuseumid (+2) Muuseumid (SA) (+1) (SA) (+2) Eesti Vabaõhumuuseum (SA) (-2) Eesti Rahva Muuseum (-5) 2019 Eesti Tervishoiu Muuseum (SA) (+3) Eesti Ajaloomuuseum (SA) (+2) Eesti Loodusmuuseum (+15) Eesti Sõjamuuseum (+18) Eesti Meremuuseum (SA) (-3) 2020 Joonis 63. Asutuste palgapositsioonid teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 111 120 100 80 85 82 83 83 94 97 108 107 108 110 96 106 112 118 115 119 120 60 40 20 0 Eesti Eesti Eesti Keele Instituut Spordikoolituse jaTaimekasvatuse Kirjandusmuuseum (+3) Teabe (SA) (-3) Instituut (-3) (0) Eesti Teadusagentuur (SA) (+1) 2019 183 Teaduskeskus AHHAA (SA) (+14) Tervise Arengu Instituut (+6) Kutsekoda (SA) (-3) Eesti Geoloogiateenistus (+1) 2020 SMITi teenistusgrupid on ümber teisendatud Fontese metoodika alusel riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuringus sobivaks. 373 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 64. Asutuste palgapositsioonid muude hallatavate asutuste võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 120 100 95 85 89 79 80 97 103 101 89 100 105 110 118 60 40 20 0 Eesti Rahvakultuuri Keskus (-6) Veterinaarja Toidulaboratoorium (-6) Põllumajandusuuringute Keskus (-8) Keskkonnaagentuur (2) 2019 Eesti Noorsootöö Keskus (5) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (8) 2020 Joonis 65. Asutuste palgapositsioonid tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutuste võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 140 120 99 100 99 98 109 101 80 60 40 20 0 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (0) Koeru Hooldekeskus (SA) (+3) 2019 Seli Tervisekeskus 2020 Joonis 66. Asutuste palgapositsioonid koolide võrdlusgrupis 2019. ja 2020. aastal. 150 125 100 108 92 92 92 110 111 114 92 75 50 25 0 Üldhariduskoolid (0) Kutseõppeasutused (0) Sisekaitseakadeemia (+2) 2019 2020 374 HTM haldusala rakenduskõrgkoolid (+3) 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2020. a bruto kuupõhipalgad ning 2019. a vabatahtlik personalivoolavus Tabel 322. Ministeeriumide haldusalade kaupa bruto kuupõhipalga detsiilid, kvartiilid184 ja mediaan ning keskmine bruto kuupõhipalk ja selle muutus 2020. aastal ning vabatahtlik personalivoolavus185 ja selle muutus 2019. aastal. Asutus 10% 25% Mediaan 75% Vabatahtlik Keskmise 90% Keskmine voolavus muutus 2019 Vabatahtliku voolavuse absoluutne muutus (pp) Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala Eesti Keele Instituut 1440 1800 2300 1577 984 1100 1490 1800 1240 Eesti Noorsootöö Keskus 1717 1849 1850 2133 2729 2043 10,4% Eesti Teadusagentuur SA 1550 1601 1720 1965 2300 1884 2,7% Haridus- ja Teadusministeerium 1700 1900 2010 2380 3200 2210 2,0% Innove SA 1750 2150 2400 2600 3400 2502 0,5% 910 1100 2001 2166 4330 2197 10,8% 1175 1470 2378 3964 4247 2722 1,7% 850 1300 1350 1490 1800 1368 Rahvusarhiiv 1000 1250 1403 1886 2493 Rakenduskõrgkoolid 1120 1400 Spordikoolituse ja-Teabe SA Teaduskeskus AHHAA SA Eesti Kirjandusmuuseum Keeleinspektsioon Kutsekoda SA Kutseõppeasutused Üldhariduskoolid 1200 1290 2,5% 2,5 pp 5,5% -0,6 pp 9,7% -8,2 pp 10,7% -2,5 pp 6,4% 6,4 pp 4,2% 4,7% 0,2 pp 1611 6,2% 2,1% -0,4 pp 1583 1800 2150 1671 2,5% 5,4% 2,4 pp 1278 1500 1992 2050 2635 1919 5,4% 1200 1404 1600 1688 2553 1730 14,5% 919 1315 1350 1455 1650 1364 3,9% 4,2% -0,2 pp 872 4,1% Justiitsministeeriumi haldusala Andmekaitse Inspektsioon 1609 1800 1800 2400 2780 2137 17,1% 32,4% -11,8 pp Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 1175 1300 1793 2120 2648 1825 16,6% 4,1% -0,6 pp Justiitsministeerium 1750 2150 2400 2600 3400 2502 6,1% 13,4% 0,2 pp 910 1100 2001 2166 4330 2197 6,3% 8,5% 0,7 pp Konkurentsiamet 1700 1800 2100 2600 2600 2261 1,3% 4,6% -4,6 pp Patendiamet 1355 1577 1640 1922 2413 1830 13,5% 1,8% -3,5 pp Prokuratuur 1175 1470 2378 3964 4247 2722 7,5% 7,0% -0,9 pp Registrite ja Infosüsteemide Keskus 1315 1600 1963 2433 3185 2122 1,6% 11,7% -6,8 pp Vanglad 1000 1300 1545 1827 2138 1609 4,2% 18,1% -1,4 pp Kohtud Kaitseministeeriumi haldusala Selgitus: 90% detsiil – 90% palkadest on väiksemad kui esitatud väärtus. 75% kvartiil – 75% palkadest on väiksemad kui esitatud väärtus. 25% kvartiil – 25% palkadest on väiksemad kui esitatud väärtus. 10% detsiil – 10% palkadest on väiksemad kui esitatud väärtus. Pp – protsendipunkti. 185 Vabatahtliku personalivoolavuse andmed puuduvad tabelis nende asutuste kohta, kelle personaliarvestus ei peeta ühtses personali- ja palgaarvestuse andmekogus. 184 375 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Asutus 10% 25% Mediaan 75% Vabatahtlik Keskmise 90% Keskmine voolavus muutus 2019 Eesti Sõjamuuseum 1150 1400 1527 2143 2293 1749 20,7% Kaitseliit 1024 1127 1231 1565 1900 1390 -13,2% Kaitseministeerium 1785 2100 2350 2650 3380 2435 Kaitseressursside Amet 1459 1600 1650 1990 2505 Kaitsevägi 1100 1250 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 1150 1463 Vabatahtliku voolavuse absoluutne muutus (pp) 10,7% 10,7 pp 8,6% 10,0% 0,1 pp 1829 5,9% 8,1% 4,7 pp 1600 1900 2400 1667 6,1% 6,8% 0,9 pp 1870 2350 2800 1927 10,8% 11,7% 0,0 pp Keskkonnaministeeriumi haldusala Eesti Loodusmuuseum 1155 1271 1500 1695 1745 1538 13,2% 4,1% -0,1 pp Keskkonnaagentuur 1300 1426 1600 2000 2400 1750 8,5% 8,2% 3,3 pp Keskkonnaamet 1150 1250 1315 1600 2000 1483 5,7% 8,0% -1,5 pp Keskkonnainspektsioon 1400 1500 1600 1800 2100 1688 3,7% 5,2% -3,2 pp Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 1800 2101 2185 2565 2813 2376 4,2% Keskkonnaministeerium 1800 1900 2100 2300 2950 2195 3,8% 12,5% 2,9 pp Maa-amet 1200 1400 1550 1816 2300 1678 9,9% 7,2% 1,7 pp Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 1900 2300 2600 3000 3300 2626 7,5% 7,6% -4,6 pp Kultuuriministeeriumi haldusala Eesti Ajaloomuuseum SA 950 1133 1325 1400 1700 1323 5,0% Eesti Meremuuseum 900 1300 1300 1713 2200 1529 6,2% Eesti Rahva Muuseum 950 1300 1300 1350 1780 1355 1,0% 8,6% 0,9 pp Eesti Rahvakultuuri Keskus 1300 1300 1300 1300 1465 1387 2,1% 3,4% 3,4 pp Eesti Tervishoiu Muuseum 1300 1400 1500 1800 1900 1592 8,9% Eesti Vabaõhumuuseum SA 846 1365 1428 1583 1733 1424 13,6% Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA 674 900 1040 1300 1514 1154 4,3% Kultuuriministeerium 1710 2150 2300 2500 3500 2402 1,1% 12,4% 6,7 pp Muinsuskaitseamet 1450 1500 1650 1900 2240 1794 3,1% 0,0% -9,8 pp 0,0% 0,0 pp Narva Muuseum SA 650 700 1150 1300 1540 1099 5,7% Teater Vanemuine SA 712 1230 1300 1350 1500 1257 2,2% Ugala Teater SA 678 1263 1313 1413 1513 1282 2,2% Eesti Rahvusraamatukogu 946 1300 1300 1500 1800 1408 4,7% Võru Instituut 667 1333 1333 1435 1094 -7,5% 770 Maaeluministeeriumi haldusala 376 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Vabatahtliku voolavuse absoluutne muutus (pp) Asutus 10% 25% Mediaan Eesti Maaelumuuseumid SA 723 813 1085 1250 1439 1100 5,6% Eesti Taimekasvatuse Instituut 790 870 1155 1575 1995 1278 4,6% 5,7% 1,7 pp Maaeluministeerium 1638 1658 1856 2181 2545 2011 -1,1% 7,1% -0,3 pp Põllumajandusamet 1200 1250 1330 1555 1812 1465 -0,4% 5,6% 0,4 pp Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 1100 1200 1380 1800 2200 1547 6,7% 8,9% -2,1 pp 893 1050 1208 1415 1791 1326 5,3% 7,9% 7,3 pp 1120 1325 1450 1625 1870 1515 2,4% 3,4% -3,6 pp 1180 1475 1800 1223 5,0% 5,0% 1,0 pp 11,6% 6,4 pp Põllumajandusuuringute Keskus Veterinaar- ja Toiduamet Veterinaar- ja Toidulaboratoorium 715 903 75% Vabatahtlik Keskmise 90% Keskmine voolavus muutus 2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala Eesti Geoloogiateenistus 1510 1600 1839 2213 3080 2020 9,2% Ettevõtluse Arendamise SA 1600 1900 2200 2500 3200 2301 24,0% Lennuamet 1690 1900 1925 3100 3775 2437 4,7% 19,1% 8,2 pp Maanteeamet 1200 1470 1850 2200 2700 1921 6,5% 9,1% 0,1 pp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1800 2034 2300 2800 3300 2476 10,1% 11,8% 4,3 pp Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) 1700 2045 2400 2878 3352 2464 5,2% Riigi Infosüsteemi Amet - RIA 1700 2100 2600 3000 3800 2634 5,4% 13,6% -8,5 pp Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1550 1650 1745 2100 2600 1957 4,9% 20,1% Veeteede Amet 1035 1475 1700 2165 2610 1830 6,1% 7,8% 1,5 pp Rahandusministeeriumi haldusala Maksu- ja Tolliamet 1150 1300 1500 1900 2400 1689 6,0% 7,2% 2,2 pp Rahandusministeerium 1360 1850 2300 2700 3164 2327 6,8% 6,9% -2,9 pp Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 1300 1700 2200 2500 3280 2250 6,9% 12,9% 5,5 pp Riigi Tugiteenuste Keskus 1400 1540 1850 2150 2535 1898 10,3% 5,3% 0,6 pp 900 1300 1487 1850 2400 1642 7,7% 12,4% 5,4 pp Statistikaamet Siseministeeriumi haldusala Häirekeskus 1155 1200 1250 1505 2000 1440 1,7% 11,0% 2,7 pp Politsei- ja Piirivalveamet 1150 1345 1545 1745 2115 1605 4,8% 5,2% -1,5 pp Päästeamet 1009 1047 1196 1348 1720 1291 4,5% 4,2% 0,4 pp 731 1400 1714 1876 2400 1670 1,6% 10,4% 2,9 pp 1600 2023 2400 2550 3300 2423 10,0% 8,9% -3,6 pp Sisekaitseakadeemia Siseministeerium 377 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Asutus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) 10% 25% Mediaan 1400 1750 75% Vabatahtlik Keskmise 90% Keskmine voolavus muutus 2019 2500 3000 3745 Vabatahtliku voolavuse absoluutne muutus (pp) 2515 7,4% 13,3% 0,1 pp Sotsiaalministeeriumi haldusala Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 770 1213 1425 1600 1819 1413 4,9% 11,8% 0,3 pp Ravimiamet 1304 1630 1735 2100 2500 1893 11,4% 14,3% 8,7 pp Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 1791 1798 2000 2126 2380 1991 3,3% 0,0% -26,7 pp Sotsiaalkindlustusamet 1050 1115 1400 1700 2000 1498 8,4% 10,0% -2,4 pp Sotsiaalministeerium 1948 2150 2300 2700 3350 2483 7,1% 10,2% 1,1 pp Tervise Arengu Instituut 1300 1500 1675 1900 2400 1777 9,1% 6,9% -0,2 pp Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1600 2100 2525 3150 4000 2676 11,2% 8,3% -7,8 pp Terviseamet 1000 1250 1450 1600 1850 1456 5,7% 13,0% 7,9 pp Tööinspektsioon 1200 1350 1500 1688 2150 1600 17,1% 12,1% 4,9 pp 883 1008 1397 992 10,6% 2111 9,5% 5,8% 0,8 pp Koeru Hooldekeskus SA 677 780 Välisministeeriumi haldusala Välisministeerium 1450 1697 1900 2500 3000 Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei Riigikantselei 1540 2000 2400 2750 3260 2445 3,1% 8,6% -4,4 pp Riigikogu Kantselei 1050 1400 1800 2200 2770 1838 0,7% 11,3% 6,4 pp Riigikohus 1350 1700 2500 2800 5663 2832 3,9% 7,2% -1,5 pp Riigikontroll 2000 2200 2350 3050 3550 2593 3,2% 5,3% -4,3 pp Vabariigi Presidendi Kantselei 1045 1290 1750 2645 3017 1955 0,8% 10,9% 5,2 pp 378 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 9. VALITSUSSEKTORI KULUDE VÕRDLUS VALITSEMISFUNKTSIOONIDE LÕIKES Käesolevas lisas antakse ülevaade Eurostati andmebaasi186 alusel valitsussektori kulude jaotuses tegevusalade (COFOG) järgi 2018. aasta kohta, mis on hilisem avaldatud info. Joonis 67. Euroopa riikide valitsussektorite 2018. aasta kogukulude võrdlus (% SKPst) Allikas: Eurostat Eesti valitsussektori kulud jäävad teiste EL ja euroala riikide keskmistest kuludest alla küündides 2018. aastal 39,1%ni SKPst (ELi keskmine 45,8%). Samas on Eesti valitsussektori kulutused võrreldes teiste baltiriikidega suurimad. Kui EL keskmine näitaja on alates 2013. aastast vähenenud (48,6% 2013. a), siis Eesti valitsussektori kulude osakaal SKPst on samal perioodil mõnevõrra kasvanud (38,5% 2013. a). Andmed võetud 26.09.2020 Eurostat andmebaasist päringust Economy and finance > Government statistics > Government finance statistics (EDP and ESA 2010) > Annual government finance statistics > General government expenditure by function (COFOG) 186 379 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 68. Euroopa riikide valitsussektorite kulud tegevusalade üldised valitsussektori teenused, riigikaitse ning avalik kord ja julgeolek lõikes 2018. aastal (% SKPst). Allikas: Eurostat EL keskmiselt panustati üldistele valitsussektori teenustele 2018. aastal 5,8% SKPst. Samal ajal oli Eesti vastav näitaja üks madalaim ehk 3,8% SKP-st. 2018. aastal olid Eesti kulutused riigikaitsesse 2,0% SKP-st ja seega on Eesti üks suurimaid riigikaitse valdkonda panustajaid Läti järel. Naaberriigid Läti ja Leedu on võrreldes varasemate aastatega oma panust riigikaitsesse suurendanud, Läti koguni 2,1%-ni SKP-st võrreldes 1,7%ga 2017. aastal. Leedu panus riigikaitsesse on 1,7% SKP-st 2018. aastal. Eesti kulud avalikku korda ja julgeolekusse on Eurostati andmetel 1,8%, mis võrreldes EL keskmisega on 0,6 protsendipunkti kõrgem. 380 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 69. Euroopa riikide valitsussektorite kulud tegevusalade majandus, keskkonnakaitse ning elamu- ja kommunaalmajandus lõikes 2017. aastal (% SKPst) Allikas: Eurostat Eesti panus majandusse on langenud 4,7%-lt 2017.aastal 4%-le SKP-st 2018. aastal. EL keskmisega võrreldes panustab Eesti majanduse valdkonda 0,2% võrra vähem. EL keskmine on püsinud 4,4% tasemel aastatel 2012-2015 ning on alates 2016. aastast langustrendis. EL keskmise tasemel on ka Rootsi ja Soome, kuid naaberriikidest Läti on suurendanud kulutusi majanduse valdkonda 5,4%ni SKP-st ja Leedu püsib madalaimate seas 3,0%-ga SKP-st. EL riigid panustasid 2018. aastal keskmiselt keskkonnakaitsele 0,8% SKPst, mis on samal tasemel olnud aastast 2011. Eestil oli vastav näitaja 2018. aastal 0,7%, mis on viimaste aastate keskmisega samas suurusjärgus. Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonnas jääb Eesti panus 0,3% SKP-st EL keskmisele alla (0,6% SKP-st). Eesti näitajad on 2012. aastast langustrendis, sarnane trend on ka Soomel. EL keskmise näitajad on jäänud püsima sama suurusjärgu juurde 2014. aastast. 381 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 70. Euroopa riikide valitsussektorite kulud tegevusalade tervishoid, vabaaeg, kultuur ja religioon ning haridus lõikes 2018. aastal (% SKPst). Allikas: Eurostat Eesti panustab tervishoidu 5,1% SKP-st, mis on EL keskmisega 7,1% võrreldes madalam (Lätil 4% ja Leedul 5,9%). 2015. aastal oli Eesti näitaja kõrgeim 5,4% SKP-st, madalaimal oli näitaja peale seada 2017. aastal 5,0% SKP-st. EL keskmine on samal ajal püsinud stabiilselt 7,1-7,2 % vahel. Sarnaselt EL keskmisega on lähinaaber Rootsi hoidnud oma kulutusi tasemel 6,9-7,0%. Soome kulutused tervishoiule olid 2013 ja 2014. aastal kõrgeimal tasemel 7,8% SKP-st ning on viimaste aastatega vähenenud EL keskmise tasemele. Võrreldes EL keskmise panusega vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonda, olid Eesti kulud SKPst 2018. aastal kaks korda suuremad. EL riikidega võrreldes oleme Islandi ja Ungari järel kolmandal kohal. Eesti tase on olnud sarnane 2011. aastast, ulatudes 2,2%-ni 2017. aastal ning langedes 2018. aastaks 0,2% SKPst. Samal ajal on EL keskmine olnud stabiilselt 1,1%. Lähinaabrid Rootsi 1,1%, Soome 1,5% ja Läti 1,6% on sarnaselt EL keskmisele olnud stabiilsed. Leedu 1,1% panus on sarnaselt Eestile viimastel aastatel tõusnud (võrdluseks 2015. aasta tase 0,9%), olles EL keskmisega samas suurusjärgus. Eesti hariduskulud on hüppeliselt kasvanud 5,7-lt 6,2%-le SKPst, mis asetab meid riikide võrdluses Islandi, Rootsi ja Taani järel neljandale kohale. Samal ajal on EL keskmine 4,8%, mis on püsinud stabiilselt aastast 2014. Soome näitajad on pigem langustrendis langedes 2018. aastal 5,5% tasemele (2012. aastal 6,4%). Kasvavas tempos on liikunud Rootsi 6,9% (2012. aastal 6,5%), Läti on stabiilselt hoidnud taset 5,8%. 382 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Joonis 71. Euroopa riikide valitsussektorite kulud tegevusala sotsiaalne kaitse 2018. aastal (% SKPst) Allikas: Eurostat Eesti sotsiaalse kaitse kulutused olid 2018. aastal 13,0% SKPst, samal ajal EL keskmine oli 18,6%. Kui 2010. aastal olid Eesti, Läti ja Leedu kulutuste osakaal sotsiaalse kaitse valdkonnas samal tasemel (14,1-14,2%), siis Läti ja Leedu kulutused olnud pigem langustrendis. 2018. aastal on Läti 11,6% ja Leedu 12,1% SKP-st. Samas Eesti osakaal on viimastel aastatel tõusnud (võrdluseks 2012. aasta osakaal oli 12,2%). Sarnaselt Lätile ja Leedule on ka EL keskmine olnud viimastel aastatel langustrendis (võrdluseks 2013. aasta osakaal 19,5%). EL riikide omavahelisel võrdlemisel on oluline arvestada ka riikide sotsiaalse kaitse süsteemi ülesehitust. 383 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 10. TULEMUSVALDKONDADE, PROGRAMMIDE JA MEETMETE EESMÄRGID JA EELARVED Tabel 323. Tulemusvaldkondade, programmide ja meetmete eesmärgid ja eelarved (tuhat eurot) Nimetus Eesmärk Teadus- ja arendustegevus ja Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ettevõtlus arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Ettevõtluse ja innovatsiooni üldeesmärk on toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Ehitus Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Jätkusuutlik ja kättesaadav • Uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi, elamufond jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe paranemine; • Eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele; • Aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu soodustamine; • Eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke. Konkurentsivõimeline Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt ettevõtluskeskkond konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht. Ettevõtluse ja innovatsiooni Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning edendamine siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ja sellesse tarbimiskeskkonna tagami investeerimiseks ning siinne tarbimiskeskkond on konkurentsivõimeline. Konkurentsivõimelise Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, turismikeskkonna kujundamine kus turismiettevõtjatel on hea tegutseda. Teadus- ja arendustegevuse ning Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni innovatsiooni programm arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. 384 Summa 465 200 111 495 3 154 108 341 146 776 102 011 29 936 14 829 206 929 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne. TAI ühiskondliku ja majandusliku Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja kasu suurendamine majanduse huvides. Teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus. Majandusstruktuuri muutev TAI TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. lähtub nutikast spetsialiseerumisest Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Eesti osaluse ja nähtavuse Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja suurendamine rahvusvahelises TAI nähtav. Riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja alases koostöös maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele kestmine ja areng kõigis eluvaldkondades Keeleprogramm Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust Eesti keele jätkusuutlikkuse Toetada eesti keele jätkusuutlikku arengut eesti keelt tagamine emakeelena kasutajate seas Eesti keele õppevõimaluste loomine Eesti keele õppimise võimalused välismaal on väliseesti kogukondades paranenud, eestlaste huvi eesti keele õppimise vastu püsib Eesti keele kui teise keele Parandada ja laiendada Eesti muukeelse elanikkonna õpetamise tagamine ja õppe eesti keele oskust Võõrkeeleoskuse ja mitmekeelsuse Tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid toetamine keeli, mitmekesistada võõrkeelte õpiviise, õpikohti ja keelte valikut. Parandada keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses õppes Energeetika Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Nimetus Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine 385 Summa 157 690 16 121 16 864 16 253 5 854 258 5 854 258 2 908 924 1 435 524 863 524 646 286 31 156 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesmärk Tagada Eestis pidev energiavarustus ning energiavarustuse ja -tarbimise säästlikkus, mis kindlustab tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustuse. Eesti energiamajanduse areng peab olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energiavarustuse tagamine ja Energiamajanduse tagamine ja energiaturu korraldus energiaturu korraldus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Primaarenergia tõhusam kasutus ja Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. taastuvenergia osakaalu Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on suurendamine lõpptarbimises saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja tarbimine on säästlikum. Heaolu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Tööturuprogramm Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Kõrge tööhõive taseme saavutamine Läbi tööelu kvaliteedi, tööohutuse ja töötajate ja hoidmine teadlikkuse tõstmise on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase Sotsiaalkindlustuse programm Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Hüvitiste maksmine, skeemide Hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse arendamine ja inimeste piiriülest kaitse tagamine, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse liikumist arvestava kindlustamine sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Hoolekande programm Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Iseseisvat toimetulekut toetavate ja Inimestele on tagatud iseseisvat toimetulekut toetavad kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning kvaliteetsed sotsiaalteenused ja vajadustele vastavad vajadustele vastavate hooldusvõimalused hooldusvõimaluste tagamine Ohvritele ja vägivallatsejatele Vägivallatsejatele ja vägivallaohvritele suunatud suunatud teenuste osutamine ja teenused on osutatud ja ohvritele hüvitis tagatud ohvritele hüvitise tagamine Võrdse kohtlemise edendamine, Inimeste teadlikkus võrdse kohtlemise osas on võrdsete võimaluste tagamine ja suurenenud, võrdse kohtlemisega seotud õigused ligipääsetavuse suurendamine tõhustatud ja diskrimineerimine vähenenud Soolise võrdõiguslikkuse Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu programm valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Meeste ja naiste võrdse Naiste ja meeste sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, majandusliku sõltumatuse sh sooline segregatsioon haridus- ja tööalastes valikutes, toetamine ning soolise tasakaalu palgalõhe, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse suurendamine kõigil otsustus- ja ebavõrdne jaotus, on vähenenud juhtimistasanditel Nimetus Energeetika 386 Summa 31 156 785 30 371 4095239 760404 760 404 2459127 2 459 127 85110 79 218 5 427 466 1902 1 902 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Laste ja perede programm Eesmärk Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Laste õiguste ja lastekaitsesüsteemi toimimine on tagatud Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Lastele ja peredele suunatud Puudega laste vanemate hoolduskoormus väheneb ja teenused on kvaliteetsed ja vastavad võimalused tööturul osalemiseks paranenevad, perede vajadustele asendushoolduse kvaliteet on tõusnud ja laste ning teenuseosutajate heaolu ja toimetulek on tagatud Eestis on perede adekvaatset Tagatud on perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja majanduslikku toimetulekut ning pereelu ühitamine, misläbi laste ja perede heaolu ning töö ja pereelu ühitamist toetav laste tulevikuväljavaated paranevad olulisel määral sotsiaalkaitsesüsteem Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Haridus- ja noorteprogramm Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Õpivõimalused ja hariduse Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning korraldus haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Õpetajate järelkasv ja areng, Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja õpikäsitus ja -keskkonnad koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Hariduse, ühiskonna ja tööturu Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu seosed arenguvajadustele Noortevaldkonna arendamine Tagada noortele avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning selle kaudu toetada sidusa ja loova ühiskonna kujunemist. Infoühiskond Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. E-riigi ja sideturu arendamine Arendada välja tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav ning tehnoloogilisi oskusi ja haridust soodustav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Sideturu ja ühenduste areng Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase sidetaristuga Riigi infosüsteemi areng E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt Paremad avalikud teenused IKT Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas. abil IKT oskuste areng Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu 387 Summa 788 678 3 262 23 667 761 749 557 370 850 557 370 850 480 858 883 40 277 564 26 360 935 9 873 468 59 509 53 423 10 649 9 324 32 232 1 219 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Küberturvalisus Jätkusuutlik digitaalne ühiskond Ettevõtlus ning teadus-ja arendustegevus Rahvusvahelised suhted Küberoskuslik ühiskond Julgeolek ja riigikaitse Iseseisev sõjaline kaitsevõime Kaitseväe juhtimine ja jätkusuutlikkuse tagamine Küberväejuhatus Sõjaväepolitsei 1. Jalaväebrigaad 2. Jalaväebrigaad Merevägi Õhuvägi Toetuse väejuhatus Maakaitse Kollektiivkaitses osalemine Rahvusvaheline koostöö Eesmärk Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid. Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide piisav järelkasv Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid Struktuuriüksus suudab täita sellele määratud ülesandeid NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad kui Eesti suurus seda eeldaks. Eesti kaitsepoliitika toetab lähedasi kahe- ja mitmepoolseid suhteid Eesti peamiste liitlas- ja partnerriikidega. Operatsioonid toetavad Eesti julgeolekupoliitika eesmärke 388 Summa 6 086 3 613 806 1 500 166 561 320 398 993 30 384 25 371 7 433 115 744 53 180 18 656 34 506 85 648 28 072 47 309 39 888 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Liitlaste kohalolek Eestis Luure ja eelhoiatus Luure ja eelhoiatus Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Keskkond Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohut Ringmajanduse korraldamine Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Eluslooduse kaitse ja kasutus Ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine Kultuur ja sport Kultuur Eesmärk Tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste lahingupataljoni (NATO enhanced Forward Presence - eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni (NATO’s Baltic Air Policing BAP), NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit – NFIU) ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. . Valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks Valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud, välisõhk on puhas ning kiirguskaitse areng on tagatud. Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Saavutatud ja säilitatud on merekeskkonna, pinnavee ja põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus on tagatud ning maatoimingud on otstarbekalt läbiviidud Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud normiks Eesti elanike igapäevaelus. Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. 389 Summa 7 421 57 533 57 533 57 485 57 485 181 396 181 396 40 974 31 701 56 824 28 591 16 767 6 538 266 628 219 349 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendam Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetam Kultuurivaldkondade teenuste arendamine, erinevate sisutegev Sport Saavutusspordi edendamine Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Rahvastik ja sidus ühiskond Lõimumine Lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine Tugev kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud programm Jätkusuutlik rahvastiku- ja perepoliitika Tõhus rahvastikutoimingute poliitika Üleilmne eestlus programm Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Üleilmse eestlaskonna kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eestisse tagasipöördumise toetamine Eesmärk Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi Tagada õiguslik ja toetav lõimumist soodustav keskkond Tugev kodanikuühiskond Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Rahvastiku- ja perepoliitika aitab kujundada peresõbralikku ja sündimust toetavat elukeskkonda ning toetab Eesti kestmist rahvusriigina. Tagatud on tõhusad rahvastikutoimingud ja -haldus. Rahvastiku- ja perepoliitika aitab kujundada peresõbralikku ja sündimust toetavat keskkonda ning toetab Eesti kestmist rahvusriigina. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti elanike avalike ülesannete täitmist ja lihtsat asjaajamist. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, rahvuskaaslastel on võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit, tutvustada kultuuri, majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende panus ühiskonna arengusse kasvab. Toetatud ja soodustatud on eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. 390 Summa 132 250 67 333 19 766 47 279 39 173 8 106 27 929 7 742 7 742 4 781 4 781 8 038 588 7 449 389 - 389 - 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesmärk Tagatud on uussisserändajate kiire kohanemine ja uussisserändajate ning teisest rahvusest püsielanike lõimumine Eesti keele-, kultuuri- ja väärtusruumi. Kohanemis- ja lõimumisteenused on inimesekesksed ning tõhusalt hallatud, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ning panustades siseturvalisusesse. Tagatud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele olenemata nende rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest. Tervikuna on Eesti ühiskond sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuriruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Tõhus ja proaktiivne Uussisserändajad on omandanud ühiskonnas iseseisvaks kohanemispoliitika toimetulekuks vajalikud teadmised ja esmase keeleoskuse, partnerite koostöös toimib paindlik tugivõrgustik, et hoida ära uussisserändajate võimalikku segregatsiooni ja sotsiaalse eraldatuse riski. Sisserändajate ja ülejäänud elanike vaheline sotsiaalne sidusus ja kontaktide teke on soodustatud ja paranenud. Riigikogus esindatud erakondade Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud rahastamine programm erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Erakondade rahastamine Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad Õigusriik Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik Usaldusväärne ja tulemuslik Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks õigusruum toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Õiguspoliitika kujundamine ja Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine väärtustab elluviimine põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Kriminaalpoliitika kujundamine ja Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada kuritegevust, elluviimine tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust. Karistuste täideviimise Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele korraldamine ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Õiguste jõustamine Inimesed ja ettevõtjad saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Toetavad teenused Sisuprogrammide tegevused on toetatud. Põllumajandus ja kalandus Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maaja rannakogukonnad on elujõulised. Põllumajandus, toit ja maaelu Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Põllumajanduskeskkond Vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Taimetervis, loomade tervis ja Tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest heaolu taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ning heaolu on paranenud. Nimetus Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika programm 391 Summa 1 566 1 566 5 413 5 413 173 669 173 669 9 624 28 034 67 138 66 304 2 569 440 993 406 665 104 121 20 661 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Toiduohutus Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine Maa- ja rannapiirkonna areng Kalandus Eesmärk Tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. Võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist. Tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Maapiirkonnas on aktiivne ja elujõuline elanikkond. Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise Kestlik kalandus Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tõhus riik Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine Vabariigi Valitsuse ja peaministri Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud toetamine Riigi rahandus Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Eelarvepoliitika Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika Maksu- ja tollipoliitika Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem kujundamine ja korraldamine Halduspoliitika Riigi haldusvõimekuse tõstmine riigihalduse kvaliteedi parandamise kaudu koos ressursside kasutamise tõhususe suurendamisega Avaliku sektori organisatsiooni ja Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside ressursside korraldamine korraldamine Keskne tugiteenus Pakutavad tugiteenused on kvaliteetsed ja kulutõhusad Statistika tagamine Usaldusväärne ja tarbijasõbralik statistika ja andmed Regionaalpoliitika Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond Regionaalareng Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus Kohalike omavalitsuste poliitika ja Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantseerimine finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Ruumiline planeerimine Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi Finantspoliitika Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlusja finantskeskkond Finantskeskkonna arendamine Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond Arhiivindusprogramm Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Ühiskonna dokumentaalse mälu Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe kestlik säilitamine, kasutamin väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 392 Summa 9 571 34 098 198 882 39 331 34 328 34 328 245 676 15 362 74 292 20 870 53 422 63 452 4 002 47 137 12 312 88 292 83 660 2 322 2 309 4 278 4 278 8 847 290 8 847 290 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Siseturvalisus Siseturvalisus Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Kiire ja asjatundlik abi Kindel sisejulgeolek Tõhus rahvastikuhaldus Tark ja innovaatiline siseturvalisus Tervis Tervist toetava keskkonna programm Eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ning avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ning asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused. Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud ja maandatud erinevate riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikkond ning avalik, era- ja kolmas sektor on valmis tulema toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. Eesti kodakondsus, rände- ja identiteedihaldus on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust. Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi. Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav 393 Summa 401 300 401 300 39 092 180 988 139 280 26 475 15 464 1 786 257 7 031 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Eesmärk Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud Summa 7 031 Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane info, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Vähendada terviseriske ja võimestada kogukondi tervislike eluviiside propageerimiseks 20 322 Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Inimkeskse tervishoiu Tervishoiusüsteem on inimeste vajadustele ja arendamine ootustele vastav ning tagatud on tõhusate, ohutute, kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ning meditsiiniseadmete kättesaadavus Transport Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused. Transport Tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisele. Liikuvuse korraldamine Liikuvuskorralduse parem organiseerimine, sealhulgas tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse, transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise. Kvaliteetne ja ohutu taristu Kvaliteetse, ohutu ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid, et tagada mugavad ja kulutõhusad ühendused nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelistelt. Välispoliitika • Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; • Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; • Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Välispoliitika Eesti inimeste ja riigi julgeolek ja heaolu kasvab. Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste julgeolek suhete stabiilsuse toetamine 1 758 904 Nimetus Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ning vähendamine Tervist toetavate valikute programm Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Inimkeskse tervishoiu programm 394 20 322 1 758 904 474 773 474 773 129 625 345 149 87 475 72 473 46 018 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Nimetus Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine ning turismi toetamine Eestlaskond võõrsil Arengukoostöö ja humanitaarabi Arengukoostöö ja humanitaarabi Eesmärk Eesti on konkurentsivõimeline koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on tuntud reisisihtkoht. Teenused on klientidele senisest lihtsamini kättesaadavad. Eesti inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab ning tagasipöördumine on soovitud ja sujuv. Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud Arengukoostöö ning humanitaarabi mõju ja ulatuse kasv 395 Summa 18 438 8 017 15 002 15 002 LISA 11 SOTSIAALTOETUSED Tabel 324. Sotsiaaltoetused valitsemisalade kaupa (tuhat eurot) Valitsemisala/ 2019 2021 RE sotsiaaltoetuse nimetus täitmine 2020 eelnõu Muutus Sotsiaaltoetused kokku -3 371 928 -3 496 544 -3 640 395 -143 652 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -29 755 -32 077 -31 676 600 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Õpetaja lähtetoetus -1 725 -3 514 -2 914 600 -17,07% Doktoranditoetuste sotsiaalmaks -3 383 -4 604 -4 608 -4 0,09% Õpetaja Gala preemiad -210 -220 -220 0 0,00% Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad -363 -422 -422 0 0,00% Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord" Määruses muudeti õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse korda, varasema kolme korra asemel tehakse toetuse väljamakse edaspidi ühekordselt. 2020 aastasse on planeeritud nii ühekordsed kui ka veel eelmise korra alusel toimuvad maksed. Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse §6 "Sotsiaalmaksu makmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse §5 lõikes 3 ja §41 lõikes 1 sätestatud tingimustel". Elutööpreemia (kuni kolm elutööpreemiat) ja aastapreemia (kuni 10 aastapreemiat), mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile. Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse teaduskollektiividele teadus- ja arendustöö silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi teaduspreemiate põhimäärus," 07.11.2016 alusel. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (antakse välja kuni 2 preemiat aastas). Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/10203201 8001 https://www.riigiteataja.ee/akt/10604201 6013 https://www.riigiteataja.ee/akt/11807202 0007 https://www.riigiteataja.ee/akt/10411201 6013 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790632 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11701202 0004 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Riiklikud keelevaldkonna preemiad, sh Wiedemanni keeleauhind Kõrgkoolide stipendiumid Erivajadustega üliõpilaste stipendium, asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium Kutsekoolide sõidusoodustused, õppetoetused (põhitoetus) ja koolitoit, majutustoetus Õpetajate stipendiumid Õpetajakoolituse erialastipendium 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus -90 -90 -86 4 -2 400 -2 400 -2 400 0 -356 -322 -322 0 -10 098 -9 775 -9 775 0 0 -55 -55 0 -158 -160 -160 0 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Õpilaste teadustööde riikliku konkurssi ja üliõpilaste teadustööde riiklik konkrussi preemiad F.J Wiedemanni keeleauhind "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse" alusel ja auhind "Aasta keeletegu" haridus- ja teadusministri 26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta -4,44% keeleteoauhinna andmise korra kinnitamine" alusel. Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja 0,00% magistriõppe üliõpilase stipendium Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi maksmise ning määramise kord on kehtestatud ministri määrusega nr 37, 16.08.2020 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused 0,00% ning nende määramise üldtingimused ja kord" Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridusja teadusministri määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus". Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Põhitoetuse fondi koefitsient". Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamse tingimused ja kord". Majutustoetust makstakse ministri käskkirja alusel (summa väike, kahele koolile kokku eraldatud 2020. a 23 500 eurot, linki kk-le ei 0,00% saa panna) Haridusstipendium õpetajatele ja tugispetsialistidele 0,00% (kuni viis stipendiumi). Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Õpetajakoolituse erialastipendiumi väljaandmist korraldab HTM koos HARNOga. Stipendiumit makstakse 160 eurot kuus ning seda makstakse 0,00% igakuiselt, 5 kuud semestri kohta. 397 Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/12787653 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12208201 9011?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12208201 9011?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/13006202 0024, https://www.riigiteataja.ee/akt/10309201 5018, https://www.riigiteataja.ee/akt/11303201 9202, https://www.riigiteataja.ee/akt/11303201 9238, https://www.riigiteataja.ee/akt/11606202 0007, https://www.riigiteataja.ee/akt/11408201 9003 https://www.riigiteataja.ee/akt/11807202 0007 https://www.riigiteataja.ee/akt/12208201 9011?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused Kõrgkoolide õppetoetused ja vajaduspõhised õppetoetused Kutsekoolide tuludest sõltuvad õppetoetused Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad õppetoetused Justiitsministeeriumi valitsemisala Toetus vanglast vabanenutele Õppetoetused ja stipendiumid Kaitseministeeriumi valitsemisala Hüvitis hukkumise või vigastuse korral Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks Ajateenijate toetus 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus 0 -743 -743 0 -9 564 -9 430 -9 430 0 -1 390 -298 -504 -206 -19 -45 -38 7 -14 -13 -13 0 -7 -8 -8 0 -7 -5 -5 0 -10 316 -11 025 -12 294 -1 269 -207 -5 522 -3 865 -295 -6 179 -3 719 -200 -7 068 -4 177 95 -889 -458 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Üliõpilasele, isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega 0,00% kaasnevate kulutuste katmiseks. Üliõpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks 0,00% Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) 69,13% makstavad sotsiaaltoetused Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?le iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?le iaKehtiv Koolide planeeritud, aluseks lepingud, toetuste otsused Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt makstavad Planeerivad rakenduskõrgkoolid ja -15,56% stipendiumid ja sotsiaaltoetused kutsekoolid. Vangistusseaduse § 75 lõike 4 alusel tuleb kinnipeetava vabastamisel maksta kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud https://www.riigiteataja.ee/akt/10605202 0,00% raha. 0043?leiaKehtiv 2000 eurot eraldatakse parimale Justiitskolledži stipendiaadile Sisekaitseakadeemias ja 3000 eurot on 0,00% planeeritud üliõpilastööde konkursi toetuseks. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud kaitseministri 21.05.2013 määrus nr 33 "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja -32,19% väljamaksmise tingimused ning kord". Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 14,39% „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja 12,33% lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". 398 https://www.riigiteataja.ee/akt/11710201 9014?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11112201 8007?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks Asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu Riigikaitselised õppetoetused Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Keskkonnavaldkonna preemiad 2019 täitmine -130 -541 2020 -135 -610 2021 RE eelnõu -146 -632 Muutus -11 -22 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase 8,15% kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" ning kaitseministri 24.01.2013 määrus nr 4 "Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja 3,54% maksmise kord“. Alus: * Kaitseministri 09.06.2017. a käskkirjaga nr 318 kinnitatud kaitsealase magistriõppe üliõpilaste toetamiseks suunatud stipendiumi statuut. * Kaitseministri 28.11.2014 käskkirjaga nr 486 kinnitatud "Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord. * Kaitseväeteenistuse seadus § 200. * Eesti sõjamuuseumi direktori 14.11.2018 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Hendrik Sepa nimelise preemia statuut. -51 -87 -71 16 -34 -10 -42 -32 -10 -10 -10 0 -18,20% Konkursi "Keskkonnategu" ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia väljamaksmiseks, mille eesmärk on tunnustada pikaajalist silmapaistvat tööd looduse 0,00% kaitsel. 399 Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11112201 8007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10705202 0003?leiaKehtiv https://www.kaitseministeerium.ee/sites/d efault/files/elfinder/article_files/stipendiu mi_statuut.pdf https://www.kaitseministeerium.ee/sites/d efault/files/sisulehed/laiapohjaline/riigika itseopetajate_stipendiumi_korra_tervikte kst_2019.pdf https://www.riigiteataja.ee/akt/10605202 0009?leiaKehtiv https://media.voog.com/0000/0038/0044/ files/Sepa%20preemia%20statuut_14.11. 2018.pdf 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Maareformi seadusest tulenev peretoetus Kultuuriministeeriumi valitsemisala Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad Riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid Rahvuskultuurile olulisteks tähtpäevadeks Leiutasud Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogramm Rahandusministeeriumi valitsemisala Õppelaenude riigitagatis Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus -24 0 -32 -32 -823 -842 -842 0 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus 0 -191 -177 -177 0 -66,8 -84 -84 0 Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise 0,00% tingimused ja kord“ Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise 0,00% tingimused ja kord“ Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 0,00% „Tunnustamise kord“ -7 -4 -4 0 0,00% Muinsuskaitseseadus Kultuuriministri määrus „Taluarhitektuuri toetamise 0,00% tingimused ja kord“ -378 -378 -378 0 -181 -200 -200 0 -1 122 -4 550 -1 190 3 360 -243 -350 -290 60 -879 -900 -900 0 Link õigusaktile Alus: Maareformi seaduse §223 lg 9 ja §223 lg 10 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/11905202 Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 "Maa 0009#para22b3 ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" Enammakstud summade tagastamine kuni 1600 euro ulatuses maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta ja kuni 1600 euro ulatuses füüsilise isiku kohta, kelle kasvatada ja ülal 100,00% pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. https://www.riigiteataja.ee/akt/RKPSS https://www.riigiteataja.ee/akt/969179?le iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/RKPSS https://www.riigiteataja.ee/akt/969179?le iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11903201 9013 https://www.riigiteataja.ee/akt/10401201 9020?leiaKehtiv Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval vanemal ja arstresidendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?le -17,14% tasutava intressimäära vahe. iaKehtiv Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud 0 kahjude hüvitamiseks kohtute, prokuratuuri ja politsei 400 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus Koroonapuhangust põhjustatud eriolukorra meede 0 -3 300 0 3 300 Riigikogu Kantselei 0 -3 -3 0 Sotsiaaltoetus Siseministeeriumi valitsemisala Sisekaitseakadeemia kõrghariduse stipendiumiõiguslikele õppurite õppetoetus Sisekaitseakadeemia kutsehariduse stipendiumiõiguslikele õppurite õppetoetus Justiitskolledži korrektsiooni eriala õppurite õppetoetus Politsei- ja Piirivalveameti õppetoetused Kaarel Eenpalu stipendium Sisekaitseakadeemia parimale lõpetajale Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Riikliku pensionikindlustuse ( I sammas) kulu kokku Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Hüvitamiste aluseks on väärteomenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik, karistusseadustik ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Sotsiaalmaksu seaduse alusel täitis riik ise füüsilisest iskust ettevõtjate eest 2020. aasta esimese kvartali -100% avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustuse. Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus 0 stipendiaadi kohta on 1300 eurot. 0 -3 -3 0 -1 090 -1 469 -1 371 98 -1 016 -1 226 -1 226 0 0,00% https://www.riigiteataja.ee/akt/12908201 9006?leiaKehtiv 0 -86 -86 0 0,00% https://www.riigiteataja.ee/akt/12908201 9006?leiaKehtiv -57 -141 -43 98 -69,55% -14 -14 -14 0 0,00% https://www.riigiteataja.ee/akt/12908201 9006?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12908201 9006?leiaKehtiv -2 -2 -2 0 0,00% https://www.riigiteataja.ee/akt/12908201 9006?leiaKehtiv -3 312 421 -3 430 129 -3 572 551 -142 422 -1 836 425 -1 982 143 -2 083 516 -101 373 5,11% 401 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus sh vanaduspension 2019 täitmine -1 673 347 2020 -1 837 277 2021 RE eelnõu -1 941 842 Muutus -104 565 sh väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension, toitjakaotuspensionsh muud pensionid -95 568 -71 490 -50 612 20 878 sh rahvapension, pensionilisad ja pensionisuurendused -52 052 -56 319 -72 916 -16 596 sh avaliku teenistuja pensionisuurendus -15 459 -17 057 -18 146 -1 089 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. 5,69% Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus Muude pensionide all kuuluvad: - Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) - Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. -Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. -29,20% Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust õigus tekkinud. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. 29,47% Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži 6,38% alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele 402 Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0033?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10607201 8023?leiaKehtivhttps://www.riigiteataja.e e/akt/121042020033?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0033?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12603201 3005?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse Toetus kohustusliku kogumispensioni fondi alla 3. aastast last kasvatava vanema eest Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega Välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetus Toetused olümpiavõitjatele Puuetega inimeste igakuulised toetused 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus -295 765 -149 500 -108 800 40 700 -20 996 -22 079 -22 765 -686 -6 482 -6 553 -6 454 99 -88 -141 -68 949 -95 -168 -89 115 -102 -165 -74 856 -7 3 14 259 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust õigus tekkinud. Alus: Avaliku teenistuse seadus Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse.Vanaduspensioni kogumispension II sammas sotsiaalmaksust edasiantav osa (4%). -27,22% Alus: Kogumispensionide seaduse Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulust ja II sambaga liitunud vanemate,(kes kasvatavad alla 3-aastast last), arvu kasvust. 3,11% Alus: Kogumispensionide seaduse Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniideksi ja saajate arvuga. -1,51% Alus:Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi ning saajate arvuga. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. 7,37% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalgaga. -1,79% Alus: Spordiseadus Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega -16,00% vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega 403 Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/13112201 6028?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/13112201 6028?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10907202 0007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12906201 7007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?l eiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771 ?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Toetused represseeritutele (sh tsernobõli AEJ likvideerijad) -2 203 -2 121 -2 042 79 -3,72% Üksielava penionäri toetus -10 070 -10 061 -10 232 -171 1,70% -106 -106 -106 0 0,00% -4 507 -4 708 -5 019 -311 6,61% -135 -123 -101 22 -17,89% Ajateenija lapse toetus Elatisabi Hüvitised kuriteoohvritele Õppelaenude kustutamine (vähenenud töövõimega isik; alla 5 aastase lapse vanem; puudega lapse vanem) -257 -259 -204 55 vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. 2020a vahendites on arvesse võetud ka lisaeelarvega eraldatud HEV laste vanematele toetus ( 10 mln.) Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga. Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele. Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvust. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. Alus: Kaitseväeteenistuse seadus Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile. Alus: Perehüvitiste seadus Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest Alus: Ohvriabi seadus Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/12812201 7061?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12906201 7007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12906201 7007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11007201 2001?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12812201 7062?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909 ?leiaKehtiv Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, alla 5 aastase lapse vanemale ja puudega lapse vanemate makstakse rahalist hüvitist. https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?le -21,24% Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. iaKehtiv 404 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Täiendav puhkusetasu (lapsepuhkuse päevade, pikendatud põhipuhkuse, isapuhkuse, puudega lapse vanema igakuulise puhkepäeva ja lapsetoitmise vaheaja tasudeks; alaealised ja osalise töövõimega tööealiste tasudeks; lisapuhkepäevade tasu sügava puudega isiku töötavale hooldajale) Peretoetused Vanemahüvitis Töötutoetus Töövõimetoetus 2019 täitmine -19 809 -302 089 2020 -18 340 -300 876 2021 RE eelnõu -14 518 -298 087 Muutus 3 822 2 789 -268 150 -289 265 -307 179 -17 914 -11 386 -14 432 -38 026 -23 594 -276 154 -325 436 -350 878 -25 442 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu alammäära muutustega. Isapuhkuse kulu muutus on seotud keskmise palga muutustega. Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa muutus on seotud keskmise palga nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade arvuga. Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. -20,84% Alus: Töölepingu seaduse Peretoetuse muutused on peamiselt seotud lastetoetuse ja lasterikkapere toetuse saajate arvuga, (varasemalt üle prognoositud). Alates 2018. aastast kajastatakse ajateenija lapse toetus koos perehüvitiste üldise eelarvega -0,93% Alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse mõju). Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 6,19% 2016. a lõpuni Vanemahüvitise seadus) Töötutoetust maksab Eesti Töötukassa. Kulu sõltub töötute arvust, päevamäärast ja palga alammäärast. Töötutoetuse päevamäär 2021. a on 9,42 eurot. 163,48% Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega Eesti Töötukassa maksab osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetuoetust.Töötukassa on oma prognoosides lähtunud eeldusest, et kehtiva süsteemi järgi suurema töövõimekaoga inimesed (90100% ning osa 80%lise töövõime kaotusega inimestest) hinnatakse uues süsteemis puuduva töövõimega isikuteks ning väiksema töövõime kaotusega (10-30%) inimestel ei ole uue hindamissüsteemi kohaselt töövõime vähenenud. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on osalise töövõimega inimesele 57% ja puuduva 7,82% töövõimega inimesele 100% päevamäärast, mis 405 Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/11207201 4146?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12812201 7062?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12812201 7062?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?le iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12412201 6018?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tulenevalt töövõimetoetuse seadus § 14 on 14,81 euro Alus: Töövõimetoetuse seadus Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (välisriigist tagasipöörduja) Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate ees -33 -37 -40 -3 8,11% -78 716 -88 091 -95 691 -7 600 8,63% Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute eest -14 760 -18 439 -30 223 -11 784 63,91% Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötava töövõimetuspensionäri eest -50 400 -53 115 -64 277 -11 162 21,01% -150 -150 -150 0 0,00% 0 -45 -150 -105 233,33% Arstide lähtetoetus Apteekrite lähtetoetus Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne toetus, mille muutus on seotud alampalga mõjuga. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevast kuumäärast. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Riik tasub erijuhtudel sotsiaalmaksu Eesti Töötukassas end töötuna arvele võtnud isikute eest, kes saavad töötutoetust, on tööturukoolitusel, tööharjutusel või tööpraktikal või on arvel kui pikaajalised töötud. Kulu muutust mõjutab erijuhtudelt riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kuumäära tõus ja saajate arv. Alus: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus; sotsiaalmaksuseadus Alates 01.07.2016. aastast võttis Töötukassa seoses töövõimereformiga Sotsiaalkindlustusametilt üle kohustuse hüvitada kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaks äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni Alus: Sotsiaalmaksuseadus Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alus: Ravimiseadus 406 https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?le iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12104202 0041?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11705202 0012?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10405201 6004?leiaKehtiv 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus Toetused pagulastele 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus -82 -83 -85 -2 -6 084 -6 235 -7 361 -1 126 -556 -622 -634 -12 -39 -36 -84 -48 Riigikohtunike pensionid -795 -1 348 -1 373 -25 Prokuröride pensionid -560 -1 021 -1 065 -44 I ja II astme kohtunike pensionid -2 727 -4 370 -4 716 -346 Kaitseväelaste pensionid Politseinike ja piirivalve pensionid Päästeametnike pensionisuurendus -11 022 -13 283 -14 403 -1 120 -22 489 -27 521 -28 784 -1 264 -298 -354 -464 -110 Vabariigi Valitsus -16 353 -16 426 -20 414 -3 988 Riigikogu pensionid Riigikontrolli ametnike pensionid Õiguskantsleri ametipension Toimetulekutoetus -16 353 -16 426 -20 414 -3 988 Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus Kulu sõltub isikute arvust, kes viibivad pagulaste majutuskeskuses või, kes saanud rahvusvahelise kaitse. Alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise 2,41% seadus. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus 18,06% Alus: Riigikontrolli seadus 2,00% Makstakse endise õiguskantsleri eripensioni 70% tema ametipalgast ning õiguskantsleri asetäitjanõuniku pension on 65% tema ametipalgast. 132,56% Alus: Õiguskantsleri seadus Alus: Kohtute seadus 1,88% Pensioni suuruseks on 65% prokuröride viimasest ametipalgast. 4,34% Alus: Prokuratuuriseadus Pensioni suuruseks on 75% kohtunike viimasest ametipalgast. 7,91% Alus: Kohtute seadus Pensione indekseeritakse pensioniindeksiga Alus: Kaitseväeteenistuse seadus; Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus. 8,44% Alus: Politsei ja piirivalve seadus 4,59% Alus : Päästeteenistuse seadus 31,15% Link õigusaktile https://www.riigiteataja.ee/akt/11706202 0004?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10807201 6006?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11912201 9013?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12749278 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/12769841 ?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10605202 0009?leiaKehtiv; https://www.riigiteataja.ee/akt/11912201 9007?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/10407202 0002?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/11903201 9069?leiaKehtiv Toimetulekutoetus kohalike omavalitsuse üksustele on mõeldud peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast eluruumi jooksva kuu alaliste kulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 2018. aastast muudeti toimetulekutoetuse süsteemi puudutavaid tegevusi (sh motiveeritakse toimetulekutoetuse saajaid tööle minema, suurendatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni https://www.riigiteataja.ee/akt/13012201 24,28% paindlikkust jms). Alates 01.01.2019 tõsteti 5005?leiaKehtiv 407 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Valitsemisala/ sotsiaaltoetuse nimetus 2019 täitmine 2020 2021 RE eelnõu Muutus Muutus (%) Selgitus, õiguslik alus toimetulekupiir 140 eurolt 150 eurole. Alus: Sotsiaalhoolekandeseadus 408 Link õigusaktile LISA 12 RAIL BALTICU EHITAMISE TEGEVUSKAVA 2021. AASTAL NING SELLELE JÄRGNEVAIL AASTATEL Käesolev riigieelarve seaduse lisa on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (vastu võetud 19.06.2017) paragrahvile 2. Projekteerimistegevused 2021. aastal187 jätkub 2019. aastal alustatud RB suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2020. aasta alguseks olid sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla). Jätkub ka 2019. aastal alustatud Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine.  Kuni 2022. a jätkub RB raudtee projekteerimine kõigil lõikudel (Rapla-Pärnu, TallinnRapla ning Pärnu-Ikla): koostatakse põhi- ning tehniline projekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.  Kuni 2021. aasta keskpaigani jätkub Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimine (lepingud sõlmitud vastavalt 2020. ning 2019. aastal). Jätkub Ülemiste terminali piirkonna raudteeinfrastruktuuri projekteerimine.  Pärast kavandamisfaasi jätkatakse Muuga multimodaalse terminali projekteerimistöödega (projekteerimisleping sõlmiti 2020. aasta septembris).  Jätkatakse Pärnu kaubaterminali detailplaneerimis- ja alustatakse projekteerimistöödega. Pärnu kaubaterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hooldusdepoodest/hoolduspunktidest.  Algavad tööd Soodevahe nn kuivsadama projekteerimisel, mis on täiendavaks terminaliks Muuga sadamas asuva terminali kõrval, kuhu sadama-ala mahupiirangute tõttu luuakse täiendav taristu 1435 mm, 1520 mm ning maanteevedude teenindamiseks. Samasse asukohta on kavandatud ka teine infrastruktuuri hooldusdepoo.  Jätkub 2020. aastal alustatud veeremi hooldusdepoo projekteerimine Ülemiste piirkonda.  Alustatakse kohalike peatuste detailplaneerimise ja eelprojektide koostamisega.  Alustatakse Tallinna Vanasadama trammiliini projekteerimistöödega. Projekteerimistööde hinnanguline kogumaksumus on ca 40,9 miljonit eurot. Riigi kohustuslik omafinantseering on 15% kogumaksumusest. Ehitustööd 2021. aastal jätkuvad tööd nn „kiire ajakava“ rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel (vt tabel 3: RB ehitatavad rajatised 2020-2023). Nimetatud rajatisi on võimalik ehitada RB põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada RB ehitamist Eesti territooriumil. Lisaks alustatakse töid kohtobjektide ehitamisel.  2021. aastal alustatakse 21 viadukti ehitushangete või ehitamisega vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele. Neile lisanduvad ehitustööd seitsmel ökoduktil ning üheksal ristmeväljal (kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumiste ümbertõstmine). Valmib Saustinõmme viadukt Tallinna ringtee Saku-Luige lõigul.  Alustatakse Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitustöödega (kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed), ning Muuga multimodaalse terminali raudteede osa ehitamisega. 187 Vt Tabel 325: Rail Baltica projekti Eesti osa eelarve 2021. 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri  Valmivad Lelle-Pärnu 1520 mm raudteeühenduse rekonstrueerimistööd. Nimetatud raudteelõik rekonstrueeritakse RB ehitamiseks vajalike mineraalmaterjalide (k.a. põlevkivi aherainena kaevandatud paasist valmistatud killustik) ja pealisehitusmaterjalide transpordiks.  2023. aastast alustatakse RB põhitrassi ehitustöödega (raudtee muldkeha ning rajatised)188. Ehitustööde hinnanguline maksumus aastatel 2021 kuni 2024189 (k.a.) on ca 1,09 miljardit eurot, mis sisaldavad nii CEF toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust. Sellest ca 148190 miljonit eurot Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest (sõlmitud Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF rahastamislepingute alusel), ca 8 miljonit eurot on prognoositud perioodi 2014-2020 viimase CEF taotlusvooru vahenditest (sõltub vooru mahust ning taotluse edukusest) ning ca 931 miljonit eurot EL 2021-2027 eelarveperioodi prognoositavatest vahenditest 2024. aastani. Viimase puhul on tegu indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, ent tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest, mis ei ole veel teada. Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud kas teadaoleva või prognoositava minimaalse omafinantseeringu määraga, mis on 15 või 19% investeeringu maksumusest EL 2014-2020 ning 15% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul191. Maade omandamine Aastatel 2021 kuni 2022 jätkub 2018. aastal alustatud RB ehitamise tarbeks maade omandamine. Tabel 325. Rail Baltica projekti Eesti osa eelarve 2021 Projekti Projekti nimetus nr 2021, eur Kommentaar A Ülemiste ühisterminal A.001 Ülemiste reisiterminal 7 502 288 Detailplaneerimis-, projekteerimis- ja ehitustööd 1 973 642 A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur 5 528 646 B Muuga kaubaterminal 1 941 500 Projekteerimis- ja ehitustööd B.001 Raudteed ja raudteerajatised 1 353 000 B.002 Maardu tee sõlm ja tehnovõrgud 242 000 B.003 Maanteerajatised, teed, platsid Hooldedepoo koos ühendusteedega, platsidega 165 000 B.004 C C.001 181 500 357 500 Projekteerimistööd Dry port Dry Port - avalik raudtee ja muu taristu 357 500 10 793 311 Ehitustööd D.001 Põhitrass Põhitrassi horisontaalsed tegevused D.002 Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) 49 875 D.003 Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) 49 875 D 406 250 Vt Tabel 328: RB põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa RB projekti Eesti osa prognoositud eelarve aastateks 2021 kuni 2024 on toodud tabelis 2: Rail Baltica projekti Eesti osa prognoos 2021-2024 190 Sisaldab 2015, 2016 ning 2018 sõlmitud rahastamislepingute vahendeid, samuti 2020. aastal sõlmitava lepingu alusel eraldatavaid vahendeid. Seisuga 25.09.2020 viimast veel sõlmitud pole. 191 Vastavalt 2021-2027 EL eelarveperioodi ning CEF määruse läbirääkimiste hetkeseisule. 188 189 410 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Projekti Projekti nimetus nr Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti D.004 piir) Kõrgepingeliinid ja gaasimagistraalide D.005 ristumised Ökoduktid (kuni 2022) D.006 D* D.002* D.003* D.004* 2021, eur Kommentaar 49 875 4 541 661 5 695 775 13 500 527 Projekteerimistööd Põhitrassi projekteerimine Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti piir) 6 549 406 3 317 295 3 633 826 Pärnu reisiterminal Pärnu reisiterminal 513 172 Projekteerimis- ja ehitustööd F.001 Pärnu kaubaterminal Pärnu kaubaterminali avalik raudtee 137 500 Detailplaneerimis- ja projekteerimistööd 85 000 F.002 Pärnu kaubaterminali muu taristu E E.001 F G G.002 H 513 172 52 500 2 397 241 Projekteerimistööd Ülemiste (Rae) veeremidepoo Depoohoone 2 397 241 286 000 Projekteerimistööd H.001 Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid H.002 Infrastruktuuri hoolduspunkt nr 1 88 000 H.003 Infrastruktuuri hoolduspunkt nr 2 77 000 I Kohalikud peatused Detailplaneeringud ja projekteerimine I.001 K 121 000 246 950 Detailplaneerimis- ja projekteerimistööd 246 950 13 179 891 Ehitustööd K.001 Rajatised Rajatsed (Harju) K.002 Rajatised (Rapla) 212 148 K.004 Rajatised (KOV) 2 999 752 L Kontaktliini liitumised elektrivõrguga Järveküla liitumise ehitus L.001 N/A 9 967 991 236 830 Ehitustööd 236 830 Tööde elluviimise kulud Projekti- ja objektijuhtimise ning insener-tehniliste tööde 5 284 776 personalikulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. 56 377 486 KOKKU RBE TEGEVUSED N/A N/A KOKKU KOOS RBE ADMINISTREERIMISKULUDEGA Maade omandamine 61 662 262 Lelle-Pärnu raudtee rekonstrueerimine 411 3 221 500 Sisaldab maade maksumust, mõõdistamise, hindamise ja notarikulusid ning administreerimiskulusid 5 000 000 Ehitustööd 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Projekti Projekti nimetus nr N/A Tööde elluviimise kulud 2021, eur Kommentaar 220 000 N/A Vanasadama trammiliin KOKKU MKM TEGEVUSED KOKKU RB EELARVE RB elluviimisega seotud personalikulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. Projekteerimistööd 260 000 8 701 500 70 363 762 Tabel 326. Rail Baltica projekti Eesti osa eelarve prognoos 2021-2024 EL eelarveperiood Eelarveperiood 2014-2020 (sõlmitud rahastamislepingud)1 Eelarveperiood 2014-2020 (CEF VII vooru prognoos)2 Eelarveperiood 2021-2027 (indikatiivne taotlusmaht)3 KOKKU RB EELARVE 2021, eur 2022, eur 2023, eur 2024, eur 65 232 284 124 866 032 18 046 895 0 400 000 950 000 8 807 500 0 4 731 478 22 865 978 429 845 158 494 839 044 70 363 762 148 682 010 456 699 553 494 839 044 1 Vastavalt sõlmitud rahastamislepingutele CEF I - CEF III ning CEF VI (sõlmimisel) 2 Prognoos CEF VII vooru osas, sõltub vooru mahust, mis ei ole veel teada Indikatsioon projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, tegelikud investeeringumahud sõltu vad EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite aastate - ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest, mis ei ole veel teada 3 Tabel 327. RB ehitatavad rajatised 2020-2023 RISTUMISED OMANIK VIADUKTID Kangru Maanteeamet T-2 Tartu mnt (Assaku) Maanteeamet Põrguvälja tee Maanteeamet Rukki tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Maanteeamet Urge tee KOV Salutaguse tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Maanteeamet Rapla-Märjamaa tee Maanteeamet Aluste-Kergu tee Maanteeamet Kehtna-Põlma tee Maanteeamet Tõdva-Hageri Maanteeamet Rapla-Varbola tee Maanteeamet Kurtna tee KOV Hagudi-Kodila Maanteeamet Künka tee KOV Seli-Koigi-Alu tee Maanteeamet Varbola tee KOV Saku-Tõdva Maanteeamet Rapla-Järvakandi-Kergu tee Maanteeamet 2020 412 2021 2022 2023 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri ÖKODUKTID RISTMEVÄLJAD RISTUMISED OMANIK Tagadi-Kurtna Maanteeamet Kirdalu-Kiisa Maanteeamet Aasu m/p objekti tee KOV Urge ökodukt RBE Loone ökodukt RBE Kalevi ökodukt RBE Selja ökodukt RBE Sanga ökodukt RBE Tammiste ökodukt RBE Kõnnu ökodukt RBE 110 kV L030 Sindi – Papiniidu RBE 110kV L133B Vändra-Papiniidu 110kV L032B Metsakombinaadi – Papiniidu 110 kV L032A Sindi – Metsakombinaadi Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005 L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järve L006A/ L005 Iru -Järveküla /Iru – Järve L186 Kohila – Rapla ümberehitus 110 kV L027 Järvakandi – Valgu 110 kV L026 Kehtna – Järvakandi Gaasitoru Raudalu RBE Gaasitoru Karla RBE Gaasitoru Saku RBE 2020 2021 2022 2023 RBE RBE RBE RBE RBE RBE RBE RBE RBE * Tabelis on toodud nn "kiire ajakava" rajatised, mis ehitatakse valmis esimeses järjekorras. Ülejäänud rajatised on põhitrassi ehitamise üldises ajakavas (vt Tabel 328). Tabel 328. RB põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa Prioriteetlõik Lõigu pikkus (km) 2023 Sektsioon 1 Pärnu-Rapla Prioriteetlõik 1: DPS1 Kohila 9,4 Prioriteetlõik 2: DPS2 Alu-Mälivere 14,1 Prioriteetlõik 3: DPS3 Kärpla-Alu 17,2 Prioriteetlõik 4: DPS4 Selja-Kärpla 14,0 413 2024 2025 2026 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Sektsioon 2 Tallinn-Rapla Prioriteetlõik Lõigu pikkus (km) Prioriteetlõik 5: DPS5 Tootsi-Selja 15,8 Prioriteetlõik 1: DPS1 Ülemiste-Kangru 15,8 Prioriteetlõik 2: DPS2 Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir 19,3 Prioriteetlõik 3: DPS3 Soodevahe-Muuga 12,0 Prioriteetlõik 1: DPS1 Tootsi-Pärnu 36,6 Prioriteetlõik 2: DPS2 Sektsioon 3 Saarde-Häädemeeste Pärnu-EE/LV piir Prioriteetlõik 3: DPS3 Häädemeeste-EE/LV piir 31,5 25,4 414 2023 2024 2025 2026 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri LISA 13 VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISTE VAHENDITE JAOTUS TEGEVUSTE LÕIKES 2020-2024 Tabel 329. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2020-2024, tuhat eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv KOKKU ** Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala Valitsusportaal Situatsioonikeskuse (SITKE) eelarve Riigikantseleile kampaaniateks "Püsi kodus" ja "Püsime terved" Riigikantseleile elanike uuringu läbiviimiseks Riigikantseleile isikukaitsevahendite soetamiseks Jagu 2. HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetused Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetused (käibemaks) Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise kulud Haridusministrile teadusprojektiks Jagu 3. JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala Kogu olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega seotud lisavajadused Kõnetuvastussüsteemi arendamine kohtuistungi helisalvestiste automaatseks transkribeerimiseks (I etapp) Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu Regulatsioonidest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevad lisavajadused Eesti põhiseaduse 100. aastapäeva tähistamine Jagu 4. KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) Jagu 6. KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala Finaalturniiridel osalevad meeskonnad Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu Film Estonia filmide tootmine Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Koalitsioonileping - Linnateater Kultuuriministrile ajakirjandusväljaannete leviku toetamiseks Eesti Olümpiakomiteele spordiklubide kasutuses oleva taristu kulude katteks Jagu 7. MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu Talvine navigatsioon ehk jäämurdmine Majandusministrile liini Sassnitz-Paldiski kuludeks Majandusministrile eestlaste koju toomise kuludeks Majandusministrile käitumisjuhendi loomiseks poekettidele Majandusministrile bussiliinide tihendamiseks Ida-Virumaal Majandusministrile küberohtude ennetamise teavituskampaaniaks Majandusministrile isikukaitsevahenditega seonduvaks transpordiks Kaubandusettevõtetele proportsionaalse rendi toetusmeetmeks Jagu 8. MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala 415 2021 -92 669 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -432 2020-2024 -682 251 -18 111 -40 -7 878 -169 -24 -10 000 -7 864 -5 050 -1 010 -4 -1 800 -2 249 -411 -1 930 0 -15 -21 -91 0 -15 0 -1 000 -1 000 -8 394 -800 -2 000 -2 379 -55 -60 -2 000 -100 -1 000 0 0 0 -199 -2 600 -2 600 -39 546 -3 400 -10 000 -5 482 -250 -300 -10 000 -500 -1 500 -7 264 -450 -400 -362 -13 254 -362 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -1 869 -1 200 -3 323 -500 -20 -270 -72 -2 000 -4 000 -357 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2021 Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise kulud Jagu 9. RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala Andmeteenuse võimekuse loomine Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu Maksu- ja Tolliametile kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamisega kaasnevad IT-investeeringud COVID erivarustuse soetamine Rahapesuvastane võitlus Riigihalduse ministrile isikukaitsevahendite soetamiseks Riigihalduse ministrile ettevõtlustoetuseks Muhu ja Saaremaa vallale Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine Riigi keskse isikukaitsevahendite varu täiendamine sotsiaalhoolekande asutuste tarbeks ning vahendite ladustamine ja jaotamine Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI valitsemisala Idapiiri väljaehitamine - taristu Idapiiri väljaehitamine - piiri ülalpidamise püsikulud Digitippkohtumise turvalisus Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele Narva Aleksandri Suurkirik Siseministeeriumi hoonete renoveerimine Sisekaitseakadeemia Narva Kolledž Politsei- ja Piirivalveameti kriisivõimekuse tõstmiseks (käibemaksuta) Siseministrile eriolukorra kuludeks Siseministrile Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu rakendamiseks Saaremaal Politsei- ja Piirivalveametile patrullide suurendamiseks Ida-Virumaal Jagu 11. SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine Sotsiaalkaitse valdkonna arendused ja haldus Tervisevaldkonna teenuste halduse tagamine Baasinfrastruktuuri uuendamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmevaramu Maarja küla Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine Sotsiaalministrile isikukaitsevahendite soetamiseks Sotsiaalministrile testide soetamiseks ja läbiviimiseks Sotsiaalministrile hingamisaparaatide soetamiseks Eriolukorraga seotud sotsiaal- ja tervisevaldkonna IKT kulud (sh kogumispensionide maksete tasumise kohustuse ajutise peatamisega seonduvad kulud) Hooldekodude infektsioonialane juhendamise ning ohvriabi ja psühhosotsiaalse kriisinõustamise erakorralised kulud ja kulud seroloogiliseks uuringuks Jagu 13. VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala Välisministrile liini Sassnitz-Riia kuludeks ÜLERIIGILISED ITK jaotamata vahendid Välistoetuste tagastused Tekkepõhine eelarve kohandus Riigikogu poolt eraldatud regionaalsed toetused Töötasu alammäära mõju Tulemusreserv Välisteenistuse seadus Riigiasutuste rendimaksed Riiklik kaasfinantseering 416 2020-2024 0 -1 383 -1 080 -303 -357 -38 711 -4 937 -1 323 0 -550 0 0 0 0 0 -4 000 -1 500 -23 432 -300 -168 0 -2 500 -12 442 -7 074 -2 534 -300 -1 149 -580 -648 -158 0 0 0 -84 145 -41 555 -12 629 -1 500 -8 885 -580 -648 -1 000 -7 600 -890 -8 700 0 -125 0 -7 743 -666 -4 853 -1 667 -108 -450 0 0 0 0 0 -33 -51 710 -4 327 -15 108 -5 228 -1 283 -1 350 -350 -2 000 -5 000 -10 960 -3 750 0 -1 395 0 -960 0 0 -60 913 0 -4 300 -396 -6 385 0 -12 534 -1 000 -571 -29 400 -200 -200 -423 504 -6 075 -17 496 -7 695 -7 158 -761 -36 852 -4 450 -13 459 -323 230 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri 2021 IKT täiendavad investeeringud Ruhnu tankla ehituskulud Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 2020-2024 -5 000 -150 -1 178 -5 000 -150 -1 178 * Sisaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse muudatusi ja 2021. aasta riigieelarve koostamise protsessis tehtud Vabariigi Valitsuse otsuseid. ** Sihtotstarbelise reservi tegevuste muudatusi võib teha Vabariigi Valitsus eelarveaasta jooksul ning sellekohane uuendatud loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. 417